[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 50 artiklit

Serveri koormus liiga suur, ei sordi.

валить II 285b Г несов. kõnek. (kokku) voolama ~ voorima; (hulgana) tõusma ~ langema; народ валит на площадь rahvas voolab väljakule kokku, из трубы валит чёрный дым korstnast tõuseb ~ korsten ajab paksu musta suitsu, korstnast tuprub musta suitsu, снег валил хлопьями sadas laia lund;
валить валом ~ валом nagu murdu tulema keda-mida
завалить 305a Г сов. несов. заваливать
кого-что, чем (kinni, täis) ajama ~ kuhjama; tõkestama; enda alla matma; завалить яму auku täis ajama, снег завалил крыши домов katused on paksult lund täis, стол завален бумагами laud on pabereid (kuhjaga) täis, завалить дорогу брёвнами palkidega teed tõkestama, камнепад завалил вход в пещеру kivivaring mattis koopasuu kinni;
кого чем ülek. kõnek. üle koormama; завалить работой кого keda tööga üle koormama, нас завалили заказами oleme tellimustega üle koormatud, me upume tellimustesse;
что kallutama; (maha, ümber) paiskama ~ lükkama, varistama; завалить мост silda varistama;
кого-что ülek. kõnek. läbi kukutama, nurja ajama; завалить работу tööd untsu ~ rappa ajama, завалить экзамен eksamil läbi kukkuma ~ põruma
завивать 169a Г несов. сов. завить что
lokkima, kähardama, kräsutama; завивать волосы juukseid lokkima;
murd. palmitsema, punuma; завивать венки pärgi punuma;
(без 1 и 2 л.) keerutama; ветер завивает снег tuul keerutab lund;
завивать ~ завить горе верёвочкой kõnek. muresid metsa ajama ~ kus seda ja teist jätma
задувать II 169b Г несов. (sisse) puhuma; задувать с моря mere poolt puhuma, ветер задувает в кабину грузовика veoauto kabiini puhub sisse, задувать под одежду riiete alla puhuma ~ pugema (tuule kohta), ветер задувает снег под крышу tuul ajab lund lakka ~ katuse vahelt sisse
залепить 323a Г сов. несов. залеплять
что, чем kinni mätsima ~ pätsima; kõnek. täis ~ kinni kleepima; залепить дыру глиной auku saviga kinni mätsima, снег залепил мне глаза tuisk lõi mul silmad kinni, mul lõi silmad lund täis, залепить всю стену объявлениями kogu seina kuulutusi täis kleepima;
что, кому madalk. virutama; учитель залепил мне двойку в дневник õpetaja virutas mulle kahe päevikusse, залепить в ухо vastu kõrvu tõmbama
замести I 368 Г сов. несов. заметать III
что, во что (sisse, kokku) pühkima; она замела сор в угол ta pühkis prahi nurka;
что, чем kinni tuiskama; метель замела палатку telk on lumme tuisanud, снег замёл лыжню suusarada on umbes ~ kinni tuisanud, следы замело снегом безл. jäljed on lund täis tuisanud;
кого madalk. kinni võtma ~ nabima;
замести ~ заметать след ~ следы jälgi segama ~ kaotama
запорошить II 287b Г сов. kõnek. pihutama hakkama, (peenikest lund) sadama hakkama
затоптать 204a Г сов. несов. затаптывать кого-что maha ~ surnuks ~ puruks ~ ära ~ kinni tallama ~ sõtkuma; что во что sisse tallama ~ sõtkuma; что kõnek. mustaks ~ poriseks tallama; затоптать траву rohtu maha tallama, затоптать костёр lõket surnuks tallama, затоптать снег lund kinni tallama, затоптать тлеющие угли в землю hõõguvaid süsi maasse tallama, затоптать пол põrandat poriseks ~ mustaks tallama;
затоптать ~ затаптывать в грязь кого-что kõnek. porri tallama ~ sõtkuma keda-mida
зачерпнуть 337 Г сов. несов. зачерпывать что, чего, без доп. (vedelikku v. puistaineid) ammutama ~ võtma ~ tõstma; зачерпнуть воды из колодца kaevust vett võtma ~ ammutama, лодка сильно зачерпнула paati tuli palju vett, paat rüüpas tublisti, он зачерпнул полные валенки снега tal läksid vildid ääreni lund täis
идти 371 Г несов.
куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идтиамуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
(välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
на что kõnek. näkkama (kala kohta);
kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
лепить 320 Г несов.
что, из чего, без доп. voolima, modelleerima; лепить из глины статую savikuju voolima, лепить с натуры modelli järgi voolima, лепить снежную бабу lumememme tegema, лепить гнездо pesa ehitama;
что, на что kõnek. kleepima, liimima; лепить марки на конверты marke ümbrikele kleepima;
чем, во что kõnek. mätsima; ветер лепит снегом в окна tuul ajab lund aknaklaasile;
что, на что kõnek. lükkima, tihedasti ~ lähestikku paigutama; лепить одну строчку на другую ridu üksteise otsa ~ tihedasti kirjutama; vrd. вылепить, слепить II, налепить
набиться 325 Г сов. несов. набиваться
во что, безл. также кого-чего (suurel hulgal) kogunema, tungima, tikkuma; снег набился за воротник lund läks krae vahele, к вечеру изба набилась народом õhtuks oli tare puupüsti rahvast täis;
kõnek. tükkima, tikkuma, end peale sundima; я сам набился к вам в гости ise kangesti tahtsin teile tulla, хочу набиться к вам на дружбу ~ в дружбу tahan tingimata teiega sõbraks saada
наблюдать 169a Г несов.
кого-что, за кем-чем, с союзами что, как vaatlema, jälgima, silmitsema; наблюдать ход событий sündmuste käiku jälgima, наблюдать за полётом птицы linnu lendu vaatlema ~ jälgima;
за кем-чем valvama, järele vaatama, hoolitsema, hoolt kandma; наблюдать за порядком korra järele valvama, korda pidama ~ hoidma;
что näha ~ täheldada (saama v. võima); такой снег можно наблюдать только в ноябре sellist lund saab näha vaid novembrikuus;
счастливые часов не наблюдают kõnekäänd õnnelikud inimesed kella ei vaata
навалить 306 Г сов. несов. наваливать
что, кого-чего, на кого-что (midagi rasket) peale veeretama ~ vinnama, peale ~ selga laduma (ka ülek.); навалить камень на машину kivi autole veeretama, навалить чёрную работу на кого kõnek. musta tööd kelle kaela ajama, навалить на себя мешок endale kotti selga vinnama;
что, чего kõnek. (sisse, peale, hooletult hunnikusse) loopima ~ pilduma, kokku kuhjama; безл. kuhjuma; навалить хлам на чердак pööningule koli kuhjama, навалило много снегу paks lumi on maha sadanud, on sadanud palju lund;
(без страд. прич.) куда, безл. также кого-чего madalk. (suurel hulgal, murruna) kokku voolama ~ voorima; навалило всякого народу igasugust rahvast on kokku voolanud;
что, чего (hulgaviisi) maha ~ ümber paiskama; навалило много деревьев tuul on palju puid maha murdnud
надуть 346 Г сов. несов. надувать
что täis puhuma ~ pumpama; paisutama; надуть мяч palli täis puhuma, надуть шины (auto vm.) kumme täis pumpama, надуть щёки põski punni ajama, ветер надул паруса tuul paisutas purjesid;
(без 1 и 2 л.) что, чего kokku puhuma; безл. kõnek. sisse puhuma (külma tuule kohta); ветер надул снегу tuul on lund kokku ajanud, надуло в дверь ukse vahelt on külma sisse tulnud;
безл. во что, что, кому kõnek. läbi tõmbama; надуло уши tuul on kõrvadest läbi tõmmanud;
кого-что ülek. madalk. tüssama, alt tõmbama, sohki tegema, petma;
надуть ~ надувать в уши кому madalk. (kõrva) sosistama ~ puhuma, ette rääkima; надуть ~ надувать губы ~ губки kõnek. mossi tõmbuma, suud virildama, (huuli) mossitama ~ pruntima ~ torutama
намести 368 Г сов. несов. наметать I что, чего
(mingit hulka) kokku ~ hunnikusse pühkima; она намела большую кучу мусора ta pühkis suure prahihunniku kokku;
kokku kandma ~ ajama ~ tuiskama ~ puhuma; под окнами намело много снегу aknaalused on lund täis tuisanud
напорошить 287a Г сов. безл. чего peent lund sadama ~ puistama, pihutama, kibendama; напорошило снегу on pihulund sadanud ~ lund pihutanud
натаять Г сов. несов. натаивать
259a что, чего (mingil hulgal lund v. jääd) sulatama;
259b (mingis koguses) sulama; за день натаяло много снегу päeva jooksul on rohkesti (lund ära) sulanud, натаяло много воды on palju vett sulanud ~ tulnud
небывало Н enneolematult, erakordselt; небывало много снегу enneolematult palju lund, небывало сильные дожди erakordselt tugevad vihmasajud
обдать 227 Г сов. несов. обдавать кого-что чем
üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
обить 325 (буд. вр. обобью, обобьёшь...) Г сов. несов. обивать
что, чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma; обить диван diivanit polsterdama, обить жестью plekiga üle lööma, обить дверь войлоком ust vildiga üle lööma;
что, с чего maha lööma ~ peksma ~ raputama; обить с валенок снег viltidelt lund maha rapsima, обить штукатурку с потолка laest krohvi maha lööma;
что kõnek. narmale ~ hatule kulutama; обить рукава varrukaotsi ~ käisesuid ära kulutama;
что, обо что kõnek. valusaks taguma ~ peksma; обить руки обо что käsi valusaks peksma ~ taguma mille vastu;
обить ~ обивать (все) пороги у кого, где, чьи kõnek. kelle uksi kulutama
околотить 316a Г сов. несов. околачивать madalk.
что, с чего maha taguma ~ peksma ~ raputama ~ rapsima; околотить снег с валенок lund viltidelt maha rapsima;
что, обо что ära ~ valusaks ~ katki ~ puruks taguma ~ peksma; околотить руки обо что käsi mille vastu valusaks taguma ~ peksma, tagumise ~ peksmisega kätele haiget tegema
отгрести 370 Г сов. несов. отгребать
что, от чего (eemale, ära, kõrvale) kraapima ~ riisuma ~ pühkima ~ rookima; отгрести снег откуда mida lumest puhtaks rookima, millest lund eemale rookima;
от чего eemale sõudma; отгрести от берега kaldast eemale sõudma
отряхнуть 337 Г сов. несов. отряхивать что maha ~ küljest ~ puhtaks raputama ~ rapsima; отряхнуть снег с пальто mantlilt lund maha raputama
падать 164b Г несов.
сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
перемежаться 169 Г несов. (с) чем, без доп. vahelduma; снег перемежался с дождём sadas kord lund, kord vihma
повалить II 285b, буд. вр. также 305a Г сов. kõnek. (hulgana) langema ~ valguma ~ voolama ~ voorima ~ tulema hakkama; публика повалила к выходу publik valgus väljapääsu poole, повалил снег hakkas laia lund sadama, из трубы повалил дым korstnast hakkas paksu suitsu tõusma ~ tulema
подвалить II 285b, буд. вр. также 307 Г сов. несов. подваливать
(без 1 и 2 л. ед. ч.) кого-чего, к кому-чему, куда madalk. juurde voorima; на площадь подвалила уйма народу väljakule on ~ oli rahvamurd kokku tulnud ~ voolanud;
(также безл.) чего madalk. juurde sadama; в конце месяца подвалило ещё много снегу kuu lõpul sadas ~ tuli veel palju lund;
307 (без страд. прич.) к чему silduma, randuma; катер подвалил к пристани kaater sildus
подскрести 370 Г сов. несов. подскребать, kõnek. подскрёбывать что maha ~ puhtaks kraapima ~ kaapima; подскрести снег с тротуара kõnniteelt lund rookima, подскрести сковородку panni kaapima
пойти 374 Г сов.
куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
попеременно Н kordamööda, vaheldumisi, muutumisi; читать попеременно kordamööda lugema, дождь и снег шли попеременно sadas kord vihma, kord lund
порошить Г несов.
287b lund pihutama; с утра начало порошить hommikust peale pihutab lund;
287a что (lumega) katma ~ täis puistama; ветер порошит в глаза снегом tuul lööb silmad lund täis; vrd. запорошить
пригрести 370 Г сов. несов. пригребать
что, к чему juurde ~ äärde rehitsema ~ riisuma ~ kühveldama; пригрести сено к стогу heina kuhja juurde riisuma ~ rehitsema, пригрести снег к забору lund aia äärde ajama;
(без страд. прич.) к чему juurde sõudma ~ aerutama; пригрести к берегу kaldale sõudma
припорошить 287a Г сов. несов. припорашивать
что, чем kõnek. peale riputama ~ raputama ~ puistama, kerge puistena katma; снег едва припорошил землю maad kattis lumekirme, ночью слегка припорошило öösel oli veidi lund sadanud;
что mustrit aukšablooni abil üle kandma
присыпать 189 Г сов. несов. присыпать что, чего mida juurde puistama; что, чем (õhukese kihina) peale riputama ~ puistama; что, к чему mille juurde ~ äärde puistama; дорожки присыпало снегом teeradadele on lund pihutanud, присыпать розы торфом roose kerge turbakihiga katma, присыпать землю к забору aiaplangu äärde mulda ajama
пробросать 165a Г сов. несов. пробрасывать что
kõnek. (lõpuni) viskama, pilduma, loopima; пробросать все камни в воду kõiki kive vette loopima, пробросать масть masti maha käima;
(без несов.) (määratud aja jooksul, kindla ajani) pilduma ~ loopima; пробросать целый день снег с крыш katustelt päev otsa lund maha ajama
расчистить 276a Г сов. несов. расчищать что, от чего ära puhastama (kõnek. ka ülek.), puhtaks tegema ~ rookima; расчистить двор hoovi puhtaks tegema, расчистить лес metsa raadama ~ võsast puhastama, расчистить дорогу от развалин varemeid teelt koristama, расчистить снег на льду jäält lund rookima, расчистить себе дорогу endale teed tegema ~ rajama
сгрести 370 Г сов. несов. сгребать
что kokku riisuma ~ riibuma ~ rehitsema ~ kühveldama; сгрести сено heina (kokku) riisuma ~ riibuma, сгрести сор в кучу prahti hunnikusse riisuma ~ riibuma ~ kokku tõmbama;
что maha ajama ~ kühveldama; сгрести снег с крыши lund katuselt maha ajama;
кого-что madalk. kahmama; krahmama, krabama; сгрести в охапку kaenlasse kahmama
скидать 165a Г сов. несов. скидывать что, с чего kõnek. (maha, alla, kokku) viskama ~ loopima ~ pilduma; скидать снег с крыши lund katuselt maha ajama ~ alla ~ maha viskama ~ loopima, скидать камни в кучу kive hunnikusse loopima ~ pilduma
смести 368 Г сов. несов. сметать I кого-что (ära, maha, kokku) pühkima; ülek. minema pühkima; смести снег с крыльца trepilt lund (ära) pühkima, смести мусор в кучу prahti kokku ~ hunnikusse pühkima, смести всё на своём пути kõike oma teel minema pühkima ~ hävitama;
как ветром смело nagu poleks olnudki, nagu peoga pühitud; смести с лица земли кого-что maa(muna) pealt minema pühkima keda-mida
снег 21 (род. п. ед. ч. снега и снегу, предл. п. о снеге и в снегу) С м. неод. lumi; lumesadu; первый снег esimene lumi, мокрый снег lörts, lobjakas, пушистый снег kohev lumi, зернистый снег sõmer lumi, вечные снега igilumi, снег кающихся geogr. tagilumi (mägedes), небольшой снег vähene lumesadu, снег идёт lund sajab, снег выпал lumi on maas ~ maha sadanud ~ tulnud, lumi tuli maha, сугробы снега lumehanged, белый как снег lumivalge;
нужен как прошлогодний снег kõnek. mis on täiesti tarbetu ~ kasutu; свалиться ~ сваливаться как снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama)
снежить 287b Г несов. (безл.) kõnek. lund sadama, pihutama; снежит sajab lund
соскрести 370 Г сов. несов. соскребать kõnek.
что, с чего, чем ära ~ maha ~ puhtaks kaapima ~ kraapima; соскрести снег с тротуара kõnniteelt lund rookima, соскрести лёд со ступенек trepiastmetelt jääd raiuma;
что, чего ülek. kokku kraapima; соскрести денег raha kokku kraapima
стряхнуть 336a Г сов. несов. стряхивать кого-что, с кого-чего maha raputama (ka ülek.); kõnek. puhtaks raputama; стряхнуть снег с шапки mütsilt lund (maha) raputama, стряхнуть пепел с сигареты sigaretilt tuhka raputama, стряхнуть скатерть laudlina puhtaks raputama, стряхнуть с себя горе endalt muret maha raputama, стряхнуть усталость väsimust peletama, стряхнуть с себя несколько лет end tükk maad nooremana tundma
сыпануть 337 (без страд. прич.) Г сов. однокр. к сыпать madalk.
что, чего viskama; сыпануть снег в лицо lund näkku viskama, сыпануть зерна птицам lindudele teri viskama ~ puistama;
ootamatult ~ kiiresti tegema ~ tegutsema;
(nagu püssist lastult) välja paiskuma ~ tormama ~ sööstma; толпа сыпанула на площадь rahvamurd paiskus väljakule
сыпать 189 Г несов.
что puistama, riputama; чем ülek. pilduma; сыпать муку в мешок jahu kotti puistama, сыпать соль в суп supi sisse soola riputama ~ panema, сыпать удары lööke jagama, сыпать цифрами arvusid ~ arve puistama, сыпать цитатами tsitaate puistama, сыпать словами sõnatulval tulla laskma, сыпать двойки kõnek. kahtesid laduma, сыпать из пулемёта kõnek. kuulipildujast (järjepanu) põrutama, сыпать остротами ülek. vaimukusi puistama ~ pilduma, сыпать искрами sädemeid pilduma, сыпать деньгами ülek. raha pilduma;
pihutama; дождь сыплет pihutab vihma, sajab pihuvihma, снег сыпает pihutab lund, sajab pihulund;
что, чем ülek. üle külvama; сыпать пулями kuulirahega üle külvama;
сыпь повел. накл. что без доп. madalk. lase käia; сыпь отсюда lase siit jalga, kasi minema, viska varvast, сыпь в магазин põruta poodi;
сыпать соли на хвост кому madalk. kellele saba peale soola riputama
сыпаться 189 Г несов.
maha pudenema ~ varisema; штукатурка сыплется krohv pudeneb (maha), мука сыплется из мешка jahu jookseb kotist maha, рожь сыплется rukis variseb, листья сыплются с деревьев lehed varisevad puudelt;
(laiali) lendama; искры сыпались из-под подков sädemed lendasid hobuseraudade alt;
pihutama; сенг сыплется pihutab lund, tuleb pihulund, сыпался мелкий дождь pihutas vihma, sadas pihuvihma;
ülek. igast küljest sadama ~ langema; предложения сыпались со всех сторон ettepanekuid sadas igast kandist, снаряды сыплются mürske tuleb nagu rahet, удары сыплются sajab lööke, отовсюду сыпались шутки naljad aina lendasid, сыпались проклятия sadas needusi ~ sajatusi, слёзы сыпались из глаз silmist veeresid pisarad;
kõnek. hargnema, harunema (riide kohta);
(без сов.) страд. к сыпать;
песок сыплется из кого kõnek. kes on muldvana; искры из глаз сыплются kõnek. silmist lööb tuld välja
утоптать 204a Г сов. несов. утаптывать что, чем kinni ~ kokku ~ tasaseks ~ kõvaks tallama ~ t(r)ampima ~ sõtkuma; maha ~ ära tallama ~ sõtkuma; утоптать снег lund kõvaks tallama ~ trampima, утоптать тропинку teerada sisse tallama, утоптать траву rohtu maha tallama
хлопья 113 (род. п. хлопьев) С неод. (без ед. ч.) helbed, ebemed, lemmed; räitsakad; кукурузные хлопья maisihelbed, овсяные хлопья kaerahelbed, herkulo, снежные хлопья lumeräitsakad, хлопья пены vahutordid, хлопья шерсти villatordid, villatopid, хлопья сажи tahmatordid, хлопья ваты vatitupsud, хлопья дыма suitsukoonlad, хлопья тумана udujoomed, рваные хлопья облаков pilveräbalad, pilveribalad, снег идёт хлопьями sajab laia lund
шиворот 1 С м. неод. kõnek. krae; схватить ~ взять за шиворот kraest ~ turjast kinni võtma, поймать за шиворот kraest ~ natist kinni nabima ~ kinni saama, положить снега за шиворот lund krae vahele panema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur