[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 31 artiklit
природа 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ loodus; живая природа elusloodus, северная природа põhjamaa loodus, дитя природы looduslaps, силы природы loodusjõud, закон природы loodusseadus, явление природы loodusnähtus, царь природы looduse kuningas, преобразование природы looduse ümberkujundamine, любоваться природой loodust imetlema, на лоне природы looduse rüpes, выезжать на природу kõnek. linnast välja ~ rohelisse ~ grüünesse sõitma;
‣ loomus, olemus, iseloom; по природе kõnek. loomu poolest, loomuldasa, olemuselt, iseloomult, человеческая природа inimloomus, общественная природа языка keele ühiskondlik olemus, вирусная природа заболевания haiguse viiruslik iseloom;
◊ от природы sünnipäraselt (näit. andekas), sündimisest saadik, algusest peale; (быть) в природе вещей liter. loomupärane ~ loomulik (olema)
‣ loodus; живая природа elusloodus, северная природа põhjamaa loodus, дитя природы looduslaps, силы природы loodusjõud, закон природы loodusseadus, явление природы loodusnähtus, царь природы looduse kuningas, преобразование природы looduse ümberkujundamine, любоваться природой loodust imetlema, на лоне природы looduse rüpes, выезжать на природу kõnek. linnast välja ~ rohelisse ~ grüünesse sõitma;
‣ loomus, olemus, iseloom; по природе kõnek. loomu poolest, loomuldasa, olemuselt, iseloomult, человеческая природа inimloomus, общественная природа языка keele ühiskondlik olemus, вирусная природа заболевания haiguse viiruslik iseloom;
◊ от природы sünnipäraselt (näit. andekas), sündimisest saadik, algusest peale; (быть) в природе вещей liter. loomupärane ~ loomulik (olema)
естественный 127 П
‣ loodus-, looduslik; естественный камень looduskivi, естественное право jur. loodusõigus, естественные науки loodusteadus(ed), естественная плотина looduslik pais, естественный отбор looduslik valik, естественный газ maagaas;
‣ (кр. ф. естествен и естественен, естественна, естественно, естественны) loomulik; естественный смех loomulik naer, естественный ход вещей asjade loomulik käik, естественный прирост населения loomulik rahvastikuiive
‣ loodus-, looduslik; естественный камень looduskivi, естественное право jur. loodusõigus, естественные науки loodusteadus(ed), естественная плотина looduslik pais, естественный отбор looduslik valik, естественный газ maagaas;
‣ (кр. ф. естествен и естественен, естественна, естественно, естественны) loomulik; естественный смех loomulik naer, естественный ход вещей asjade loomulik käik, естественный прирост населения loomulik rahvastikuiive
природный 126 П
‣ loodus-, looduslik; природные богатства loodusvarad, природный кристалл looduslik kristall, природные условия looduslikud tingimused, природный газ maagaas;
‣ loomupärane, sünnipärane, looduse poolt ~ loodusest antud; природное дарование loomupärane anne, природный недостаток sünnipärane ~ pärilik puue ~ puudus;
‣ sünni poolest, sündinud; природный дворянин sündinud aadlik
‣ loodus-, looduslik; природные богатства loodusvarad, природный кристалл looduslik kristall, природные условия looduslikud tingimused, природный газ maagaas;
‣ loomupärane, sünnipärane, looduse poolt ~ loodusest antud; природное дарование loomupärane anne, природный недостаток sünnipärane ~ pärilik puue ~ puudus;
‣ sünni poolest, sündinud; природный дворянин sündinud aadlik
физический 129 П
‣ füüsika-, füüsikaline; физический закон füüsikaseadus, физическая теория füüsikateooria, физическая лаборатория füüsikalabor, физический опыт füüsikakatse, физическое явление füüsikaline nähtus, физическая величина füüsikaline suurus, физическое свойство füüsikaline omadus, физическая химия füüsikaline keemia, füsikokeemia, физическое выветривание murenemine, geol. rabenemine;
‣ keha-, kehaline, füüsiline; физический труд kehaline ~ füüsiline töö, физический недостаток kehaviga, kehapuue, kehaline puue, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, kehajõud, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, физическая боль füüsiline valu, физическая усталость kehaline ~ füüsiline väsimus, физическая культура kehakultuur, kehaline kasvatus, физическая подготовка kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis), физическая зарядка hommik(u)võimlemine, virgutusvõimlemine;
‣ loodus-, looduslik, füüsiline; физическая карта looduskaart, füüsiline kaart, физическая география loodusgeograafia, füüsiline geograafia
‣ füüsika-, füüsikaline; физический закон füüsikaseadus, физическая теория füüsikateooria, физическая лаборатория füüsikalabor, физический опыт füüsikakatse, физическое явление füüsikaline nähtus, физическая величина füüsikaline suurus, физическое свойство füüsikaline omadus, физическая химия füüsikaline keemia, füsikokeemia, физическое выветривание murenemine, geol. rabenemine;
‣ keha-, kehaline, füüsiline; физический труд kehaline ~ füüsiline töö, физический недостаток kehaviga, kehapuue, kehaline puue, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, kehajõud, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, физическая боль füüsiline valu, физическая усталость kehaline ~ füüsiline väsimus, физическая культура kehakultuur, kehaline kasvatus, физическая подготовка kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis), физическая зарядка hommik(u)võimlemine, virgutusvõimlemine;
‣ loodus-, looduslik, füüsiline; физическая карта looduskaart, füüsiline kaart, физическая география loodusgeograafia, füüsiline geograafia
натура 51 С ж. неод.
‣ loomus, iseloom, olemus, natuur; мягкая натура pehme iseloom ~ loomus, пылкая натура äge iseloom, звериная натура kiskjaloomus, человек с широкой натурой laia joonega ~ avara loomuga inimene, по натуре он ласковый kõnek. oma loomult ~ olemuselt on ta sõbralik, закалённая натура kõnek. karastatud inimene;
‣ (без мн. ч.) tegelikkus, reaalsus; loomulik keskkond, kunst ka modell; van. loodus; в натуре это выглядит иначе tegelikkuses näeb see teisiti välja, снимать на натуре välioludes filmima, välivõtteid tegema, писать ~ рисовать с натуры natuurist maalima ~ joonistama;
‣ (без мн. ч.) loodus- ~ majapidamissaadused (maksevahendina); платить натурой ~ в натуре maj. natuuras maksma;
◊ привычка -- вторая натура kõnekäänd harjumus on inimese teine loomus
‣ loomus, iseloom, olemus, natuur; мягкая натура pehme iseloom ~ loomus, пылкая натура äge iseloom, звериная натура kiskjaloomus, человек с широкой натурой laia joonega ~ avara loomuga inimene, по натуре он ласковый kõnek. oma loomult ~ olemuselt on ta sõbralik, закалённая натура kõnek. karastatud inimene;
‣ (без мн. ч.) tegelikkus, reaalsus; loomulik keskkond, kunst ka modell; van. loodus; в натуре это выглядит иначе tegelikkuses näeb see teisiti välja, снимать на натуре välioludes filmima, välivõtteid tegema, писать ~ рисовать с натуры natuurist maalima ~ joonistama;
‣ (без мн. ч.) loodus- ~ majapidamissaadused (maksevahendina); платить натурой ~ в натуре maj. natuuras maksma;
◊ привычка -- вторая натура kõnekäänd harjumus on inimese teine loomus
обидеть 230 (страд. прич. прош. вр. обиженный, кр. ф. обижен, обида, обидо, обиды; повел. накл. обидь) Г сов. → несов. обижать кого-что, чем
‣ solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
‣ (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
◊ мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
‣ solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
‣ (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
◊ мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
бутить 294 Г несов. что, без доп. tehn. loodus- ~ murdkivist müüri(tist) laduma; looduskividega täitma; vrd. забутить
органический I 129 П orgaan-, orgaaniline, elus-; органическoе стекло orgaanklaas, orgaaniline klaas, pleksiklaas, органическое вещество orgaaniline aine, органическое удобрение orgaaniline väetis, органическая химия orgaaniline keemia, органические остатки organismide jäänused, kivistised, orgaanilised jäänused, органическая природа elusloodus, elav ~ orgaaniline loodus
одарить 285a Г сов. → несов. одарять, одаривать кого-что, чем
‣ kinkima, kinke jagama kellele; она одарила меня улыбкой ta kinkis mulle naeratuse, одарить детей игрушками lastele mänguasju jagama;
‣ ülek. (looduse poolt) andma, õnnistama; природа одарила её хорошим голосом loodus on teda hea häälega õnnistanud, он одарён умом tal on mõistust, ta on andekas
‣ kinkima, kinke jagama kellele; она одарила меня улыбкой ta kinkis mulle naeratuse, одарить детей игрушками lastele mänguasju jagama;
‣ ülek. (looduse poolt) andma, õnnistama; природа одарила её хорошим голосом loodus on teda hea häälega õnnistanud, он одарён умом tal on mõistust, ta on andekas
возрождаться 169 Г несов. → сов. возродиться
‣ taastekkima, (taas)elustuma, taassündima, taastuma; природа возрождается loodus ärkab taas ~ taaselustub, возрождаться душой hingeliselt uuesti sündima;
‣ страд. к возрождать
‣ taastekkima, (taas)elustuma, taassündima, taastuma; природа возрождается loodus ärkab taas ~ taaselustub, возрождаться душой hingeliselt uuesti sündima;
‣ страд. к возрождать
неодушевлённый 128 П (кр. ф. неодушевлён, неодушевлённа, неодушевлённо, неодушевлённы) elutu (без кр. ф. ka lgv.); неодушевлённая природа elutu loodus
ожить 331 Г сов. → несов. оживать от чего, без доп. elustuma, ellu ärkama (ka ülek.); ülek. elavnema; toibuma; природа ожила loodus elustus, ожить в памяти mälus ~ mälestustes elustuma, mällu kerkima, meelde tärkama, костёр ожил lõke läks põlema, ноги его так и не ожили ta ei saanudki jalgu alla, ta ei hakanudki enam kõndima, ожить после болезни haigusest toibuma
грустный 126 П (кр. ф. грустен, грустна, грустно, грустны и грустны) nukker, kurb, hale; грустное лицо kurb ~ nukker nägu, грустная песня nukker ~ kurb ~ hale laul, грустная природа nukker loodus
ликовать 172b Г несов. juubeldama, (rõõmust) hõiskama; народ ликует rahvas hõiskab ~ juubeldab, сердце ликует süda hõiskab, ликовать в душе südames rõõmu tundma, природа ликует loodus võidutseb
наделить 285a Г сов. → несов. наделять кого-что, чем kellele andma, eraldama, (välja) jagama, kinkima; наделить землёй кого kellele maad andma ~ jagama, природа наделила его недюжинным умом loodus on talle heldelt tarkust jaganud ~ kinkinud, наделить прозвищем кого kellele hüüdnime panema ~ andma
пробудиться Г сов. → несов. пробуждаться
‣ 313 liter. (üles) ärkama, (unest) virguma (ka ülek.); пробудиться ото сна unest ärkama ~ virguma, природа пробудилась loodus on ärganud;
‣ 292 ülek. tekkima, tärkama; во мне пробудилось желание читать mul tekkis ~ minus tärkas lugemissoov, в нём пробудился интерес к чему tal on tekkinud ~ tärganud huvi mille vastu, пробудилась надежда tekkis lootus
‣ 313 liter. (üles) ärkama, (unest) virguma (ka ülek.); пробудиться ото сна unest ärkama ~ virguma, природа пробудилась loodus on ärganud;
‣ 292 ülek. tekkima, tärkama; во мне пробудилось желание читать mul tekkis ~ minus tärkas lugemissoov, в нём пробудился интерес к чему tal on tekkinud ~ tärganud huvi mille vastu, пробудилась надежда tekkis lootus
умирать 169b Г несов. → сов. умереть
‣ от чего, за кого-что, без доп. surema (ka ülek.); ülek. välja surema, hääbuma; умирать, защищая родину kodumaad kaitstes langema ~ surema ~ surma saama, умирать за свободу vabaduse eest elu andma, умирать от голода nälga surema, умирать от тифа tüüfusesse surema, умирать своей смертью õiget ~ loomulikku surma surema, умирать от скуки kõnek. igavuse kätte ~ igavusest surema ~ suremas olema, умирать с горя kõnek. mure kätte surema ~ suremas olema, природа умирает loodus sureb ~ hääbub, дерево умирает puu sureb välja;
‣ (без сов.) только наст. вр. kõnek. (tähenduse intensiivistamisel) sure või ära; умираю устала olen surmani väsinud ~ surmväsinud ~ surmlikult väsinud, умираю есть хочу kõht on nii tühi, et sure või ära, он умирает спать хочет teda vaevab põrgulik uni;
◊ умирать ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end surnuks ~ lõhki ~ katki naerma; хоть ложись да умирай kõnek. pane või kõrvad pea alla, poe või kirstu
‣ от чего, за кого-что, без доп. surema (ka ülek.); ülek. välja surema, hääbuma; умирать, защищая родину kodumaad kaitstes langema ~ surema ~ surma saama, умирать за свободу vabaduse eest elu andma, умирать от голода nälga surema, умирать от тифа tüüfusesse surema, умирать своей смертью õiget ~ loomulikku surma surema, умирать от скуки kõnek. igavuse kätte ~ igavusest surema ~ suremas olema, умирать с горя kõnek. mure kätte surema ~ suremas olema, природа умирает loodus sureb ~ hääbub, дерево умирает puu sureb välja;
‣ (без сов.) только наст. вр. kõnek. (tähenduse intensiivistamisel) sure või ära; умираю устала olen surmani väsinud ~ surmväsinud ~ surmlikult väsinud, умираю есть хочу kõht on nii tühi, et sure või ära, он умирает спать хочет teda vaevab põrgulik uni;
◊ умирать ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end surnuks ~ lõhki ~ katki naerma; хоть ложись да умирай kõnek. pane või kõrvad pea alla, poe või kirstu
уснуть 336b Г сов.
‣ uinuma (ka ülek.), suikuma, magama ~ unele jääma; уснуть крепким снoм sügavalt magama jääma, sügavasse unne vajuma, уснуть за столом laua taha magama jääma, ребёнок уснул на руках матери laps jäi ema süles magama, природа уснула loodus on unne suikunud;
‣ lõpma, otsa saama, surema (kalade kohta);
◊ уснуть вечным сном liter. igavesele unele suikuma; уснуть навеки ~ навсегда igaveseks uinuma; уснуть мёртвым сном surmaunne vajuma, nagu surnu ~ nott ~ kott magama jääma; уснуть сном праведника õndsa ~ õiglase unne vajuma
‣ uinuma (ka ülek.), suikuma, magama ~ unele jääma; уснуть крепким снoм sügavalt magama jääma, sügavasse unne vajuma, уснуть за столом laua taha magama jääma, ребёнок уснул на руках матери laps jäi ema süles magama, природа уснула loodus on unne suikunud;
‣ lõpma, otsa saama, surema (kalade kohta);
◊ уснуть вечным сном liter. igavesele unele suikuma; уснуть навеки ~ навсегда igaveseks uinuma; уснуть мёртвым сном surmaunne vajuma, nagu surnu ~ nott ~ kott magama jääma; уснуть сном праведника õndsa ~ õiglase unne vajuma
щедро Н heldelt (ka ülek.), heldekäeliselt, heldel käel, külluslikult, rikkalikult, ohtralt, rohkelt; щедро наградить кого чем heldelt tasuma kellele millega, природа щедро наделила его умом loodus on talle heldelt ~ küllaga tarkust andnud
кавказский 129 П Kaukasuse; Kaukaasia, kaukaasia, kaukaaslas-; Кавказские горы Kaukasus(e mäed), кавказская природа Kaukaasia loodus, кавказские языки kaukaasia keeled
неживой 120 П elutu, surnud; ülek. loid, ilmetu, kahvatu; неживое тело elutu keha, неживая природа elutu loodus, неживой взгляд loid ~ elutu pilk, неживые слова ilmetud sõnad, неживой свет kahvatu valgus
швейцарский I 129 П Šveitsi, šveitsi; швейцарская природа Šveitsi loodus, швейцарскый сыр šveitsi juust
энергетизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos. energetism (idealistlik vool, mille järgi loodus- ja ühiskonnanähtuste aluseks on energia)
мёртвый 119 П (кр. ф. мёртв, мертва, мертво и мёртво, мертвы и мёртвы)
‣ surnud, elutu (ka ülek.), surma-; мёртвая птица surnud lind, мёртвое дерево surnud ~ kuivanud puu, мёртвый язык surnud keel, мёртвый сезон surnud kuud (majanduselus, kuurordis), мёртвый ход (1) tühikäik, (2) lõtkkäik, surnud käik, мёртвый капитал surnud kapital, мёртвая точка surnud punkt ~ seis, tehn. ka piirasend, мёртвые краски elutud ~ tuhmid värvid, мёртвая природа elutu loodus, мёртвое поле elutu väli, viljatu põld, мёртвый инвентарь elutu inventar, мёртвое молчание, мёртвая тишина surmavaikus, мёртвая петля umbsõlm, lenn. surmasõlm, Nesterovi sõlm, мёртвый якорь mer. püsiankur, мёртвая зона el. tundetustsoon, raad. vaikusvöönd, мёртвая зыбь ummiklainetus, мёртвая долина geol. jäätorg;
‣ П → С мёртвый м., мёртвая ж. од. surnu;
◊ мёртвый час vaikne tund (puhketund); оставаться ~ остаться мёртвой буквой paberile jääma, (surnud) kirjatäheks jääma; спать мёртвым сном surmaund magama; заснуть ~ уснуть мёртвым сном surmaunne vajuma ~ suikuma; сдвигаться ~ сдвинуться с мёртвой точки surnud punktist üle saama
‣ surnud, elutu (ka ülek.), surma-; мёртвая птица surnud lind, мёртвое дерево surnud ~ kuivanud puu, мёртвый язык surnud keel, мёртвый сезон surnud kuud (majanduselus, kuurordis), мёртвый ход (1) tühikäik, (2) lõtkkäik, surnud käik, мёртвый капитал surnud kapital, мёртвая точка surnud punkt ~ seis, tehn. ka piirasend, мёртвые краски elutud ~ tuhmid värvid, мёртвая природа elutu loodus, мёртвое поле elutu väli, viljatu põld, мёртвый инвентарь elutu inventar, мёртвое молчание, мёртвая тишина surmavaikus, мёртвая петля umbsõlm, lenn. surmasõlm, Nesterovi sõlm, мёртвый якорь mer. püsiankur, мёртвая зона el. tundetustsoon, raad. vaikusvöönd, мёртвая зыбь ummiklainetus, мёртвая долина geol. jäätorg;
‣ П → С мёртвый м., мёртвая ж. од. surnu;
◊ мёртвый час vaikne tund (puhketund); оставаться ~ остаться мёртвой буквой paberile jääma, (surnud) kirjatäheks jääma; спать мёртвым сном surmaund magama; заснуть ~ уснуть мёртвым сном surmaunne vajuma ~ suikuma; сдвигаться ~ сдвинуться с мёртвой точки surnud punktist üle saama
обновиться 300 Г сов. → несов. обновляться uuenema, (taas)elustuma; состав команды обновился võistkonnas on palju uusi mängijaid, võistkonna koosseis on uuenenud, город обновился linn on uue ilme saanud, я словно обновился olen otsekui uus inimene, весной природа снова обновится kevadel elustub loodus taas
северный 126 П põhja-, põhjakaare-, mer. nordi-; põhjamaa(-), põhjala(-), põhjamaine; põhjapoolne; северный полюс põhjapoolus, põhjanaba, северное направление põhjasuund, северный ветер põhjatuul, mer. nordituul, северное лето põhjamaa ~ põhjala suvi, северная природа põhjamaine loodus, северный тип põhjamaine ~ põhjamaa tüüp, самый северный kõige põhjapoolsem, põhjapoolseim, северная широта geogr. põhjalaius, северный олень zool. põhjapõder (Rangifer tarandus). северное сияние virmalised, polaarvalgus, põhjavalgus, Северная война Põhjasõda, Северный морской путь Põhja-meretee
щедрый 119 П (кр. ф. щедр, щедра, щедро, щедры и щедры) helde (ka ülek.), heldekäeline, lahtise ~ helde käega; rikkalik, külluslik, rohke; ülek. на что, в чём ohtral käel ~ ohtralt jagav, -ohter, -rohke; щедрое вознаграждение helde ~ rikkalik tasu, щедрая земля helde maa, щедрая природа helde loodus, щедрая помощь suur abi, щедрые подарки rohked ~ ohtrad ~ rikkalikud kingitused, он щедрый на обещания ta on (ainult) lubajamees ~ lahke lubama;
◊ щедрою рукою, щедрой рукой helde ~ lahtise käega, heldel ~ lahkel käel
◊ щедрою рукою, щедрой рукой helde ~ lahtise käega, heldel ~ lahkel käel
