[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 46 artiklit
дополнительно Н lisaks, juurde; täienduseks, täiendavalt; ему дали дополнительно десять дней отпуска talle anti kümme päeva lisapuhkust ~ puhkust juurde, сообщить дополнительно lisaks ~ täienduseks teatama
плюс 1 С м. неод.
‣ pluss (kõnek. ka ülek.); тройка с плюсом kolm pluss, на солнце плюс десять päikese käes on kümme kraadi sooja ~ pluss kümme, в этом есть свои плюсы kõnek. sellel on omad plussid, поставить в плюс кому kõnek. kelle plussiks ~ heaks küljeks lugema;
‣ в функции союза и предлога lisaks (veel), lisades, pluss; плюс всякие нагрузки lisaks (veel) kõiksugused ülesanded, два плюс три будет пять kaks pluss kolm on viis
‣ pluss (kõnek. ka ülek.); тройка с плюсом kolm pluss, на солнце плюс десять päikese käes on kümme kraadi sooja ~ pluss kümme, в этом есть свои плюсы kõnek. sellel on omad plussid, поставить в плюс кому kõnek. kelle plussiks ~ heaks küljeks lugema;
‣ в функции союза и предлога lisaks (veel), lisades, pluss; плюс всякие нагрузки lisaks (veel) kõiksugused ülesanded, два плюс три будет пять kaks pluss kolm on viis
кроме предлог с род. п.
‣ peale kelle-mille, välja arvatud, paitsi; кроме него, я никого не видел peale tema pole ma kedagi näinud, кроме как kõnek. peale kelle-mille;
‣ kellele-millele lisaks, peale kelle-mille; кроме яблонь в саду растут вишни peale õunapuude kasvavad aias veel kirsid, кроме того peale selle ~ lisaks sellele;
◊ кроме шуток kõnek. ilma naljata, tõsiselt, tõepoolest
‣ peale kelle-mille, välja arvatud, paitsi; кроме него, я никого не видел peale tema pole ma kedagi näinud, кроме как kõnek. peale kelle-mille;
‣ kellele-millele lisaks, peale kelle-mille; кроме яблонь в саду растут вишни peale õunapuude kasvavad aias veel kirsid, кроме того peale selle ~ lisaks sellele;
◊ кроме шуток kõnek. ilma naljata, tõsiselt, tõepoolest
под- приставка I с Г väljendab
‣ ülessuunda: üles, ülespoole, püsti; подпрыгнуть üles hüppama, подбросить üles viskama ~ pilduma, поднять üles tõstma ~ tõmbama, hiivama (ankrut), подскочить püsti kargama;
‣ kohta: alla, alt, külge; подставить (toeks) alla panema ~ seadma ~ asetama, подпихнуть alla tõukama ~ toppima ~ pistma, подклеить alla ~ alt kleepima ~ liimima, подгореть alt põlema ~ kõrbema (minema), põhja kõrbema, подмокнуть alt veidi märjaks minema, подкопать alt õõnestama ~ läbi kaevama, подпилить alt (lühemaks) saagima, подвесить külge riputama;
‣ lähenemist: juurde, ligi, ligidale, lähedale, ligemale, lähemale, kohale; подступить juurde ~ ligidale ~ lähedale astuma, lähenema, подбегать juurde jooksma, подъехать juurde sõitma, sõites lähenema, подлететь juurde lendama, lennates ~ lennul lähenema, подвести juurde ~ kohale ~ lähemale tooma ~ viima ~ toimetama, подвалить mille juurde veeretama ~ kuhjama ~ ajama;
‣ lisandust: juurde, sekka, lisaks; подбавлять juurde lisama, lisandama, подлить juurde ~ sekka valama, подмешать juurde segama, segades lisama, подработать juurde ~ lisa teenima, подрисовать juurde joonistama, подсеять lisaks ~ juurde külvama;
‣ vähesust, osalisust: pisut, natuke, väheke, vähehaaval, osalt; подзакусить pisut keha kinnitama, подмолодить pisut nooremaks tegema, подбеливать (1) valge(ma)ks tegema, (2) (kergelt) üle valgendama, подсохнуть poolkuivaks tõmbuma, подзабыть osalt unustama, подгнить osalt ~ alt määnduma ~ pehastama ~ pehkima;
‣ vargsitoimingut: salaja, vargsi, peale, pealt; подкрасться salaja ~ vargsi juurde hiilima ~ lähenema, подслушать (salaja) pealt kuulama, подменить salaja ümber vahetama, подкараулить кого kõnek. (varitsedes) peale sattuma kellele, peale passima;
‣ kaastoimimist: kaasa, järele; подпевать kaasa ~ järele ~ saateks laulma, подсвистывать kaasa ~ saateks vilistama, поддакивать järele kiitma; II с С и П väljendab
‣ kohta: alla(-), all-, alt-, alus-, -alune, -lähedane, all asuv; подведение allapanek, подклейка allakleepimine, allakleebis, подбивка allalöömine, (jalatsi) tallutamine, подсев põll. allakülv, поддвиг geol. allanihe, подкожная инъекция naha alla süstimine, nahaalune süst, подземка kõnek. van. allmaaraudtee, подземная стоянка allmaaparkla, maa-alune parkla, подстрочная выноска allmärkus, joonealune märkus, подветренный берег alltuulekallas, allatuulerand, подпочвенное орошение altniisutus, подрубка mäend. altsoonimine, подлесок alusmets, подводная скала veealune kalju, подзеркальный столик peeglialune laud, peeglilaud, подкожная клетчатка nahaalune rakukude, подмосковный дом отдыха Moskva all asuv ~ Moskva-lähedane puhkekodu;
‣ alljaotust: all-, ala-, alam-; подотдел allosakond, подтип почвы mulla alltüüp, подкласс allklass, alamklass, подгруппа allrühm, alarühm, alagrupp, подсистема allsüsteem, alamsüsteem, подвид alaliik, alamliik, подзаголовок alapealkiri, подстанция el. alajaam, подсемейство alamsugukond;
‣ võimkonnas v. käsutuses olemist: -alune, all, alluv, ka liitsõna; подзащитный kaitsealune, подконтрольный kontrollialune, подшефное учреждение šeflusalune asutus, подопытный katsealune, подсудимый jur. kohtualune, подсудный kohtule alluv, подневольный человек käsualune inimene, подвластный võimualune, alluv, sõltuv, быть подвластным кому kelle võimu ~ käe all olema, kellele alluma, подопытная почва katsemuld;
‣ ametiastet: alam-, abi(-), all-, abiline; подполковник alampolkovnik, подпрапорщик alamlipnik, подканцелярист aj. abikirjutaja, подштурман mer. tüürimehe abi, подшкипер allkipper, kipri abiline, подлекарь van. arsti abiline ~ käealune, подмастерье aj. sell, käealune
‣ ülessuunda: üles, ülespoole, püsti; подпрыгнуть üles hüppama, подбросить üles viskama ~ pilduma, поднять üles tõstma ~ tõmbama, hiivama (ankrut), подскочить püsti kargama;
‣ kohta: alla, alt, külge; подставить (toeks) alla panema ~ seadma ~ asetama, подпихнуть alla tõukama ~ toppima ~ pistma, подклеить alla ~ alt kleepima ~ liimima, подгореть alt põlema ~ kõrbema (minema), põhja kõrbema, подмокнуть alt veidi märjaks minema, подкопать alt õõnestama ~ läbi kaevama, подпилить alt (lühemaks) saagima, подвесить külge riputama;
‣ lähenemist: juurde, ligi, ligidale, lähedale, ligemale, lähemale, kohale; подступить juurde ~ ligidale ~ lähedale astuma, lähenema, подбегать juurde jooksma, подъехать juurde sõitma, sõites lähenema, подлететь juurde lendama, lennates ~ lennul lähenema, подвести juurde ~ kohale ~ lähemale tooma ~ viima ~ toimetama, подвалить mille juurde veeretama ~ kuhjama ~ ajama;
‣ lisandust: juurde, sekka, lisaks; подбавлять juurde lisama, lisandama, подлить juurde ~ sekka valama, подмешать juurde segama, segades lisama, подработать juurde ~ lisa teenima, подрисовать juurde joonistama, подсеять lisaks ~ juurde külvama;
‣ vähesust, osalisust: pisut, natuke, väheke, vähehaaval, osalt; подзакусить pisut keha kinnitama, подмолодить pisut nooremaks tegema, подбеливать (1) valge(ma)ks tegema, (2) (kergelt) üle valgendama, подсохнуть poolkuivaks tõmbuma, подзабыть osalt unustama, подгнить osalt ~ alt määnduma ~ pehastama ~ pehkima;
‣ vargsitoimingut: salaja, vargsi, peale, pealt; подкрасться salaja ~ vargsi juurde hiilima ~ lähenema, подслушать (salaja) pealt kuulama, подменить salaja ümber vahetama, подкараулить кого kõnek. (varitsedes) peale sattuma kellele, peale passima;
‣ kaastoimimist: kaasa, järele; подпевать kaasa ~ järele ~ saateks laulma, подсвистывать kaasa ~ saateks vilistama, поддакивать järele kiitma; II с С и П väljendab
‣ kohta: alla(-), all-, alt-, alus-, -alune, -lähedane, all asuv; подведение allapanek, подклейка allakleepimine, allakleebis, подбивка allalöömine, (jalatsi) tallutamine, подсев põll. allakülv, поддвиг geol. allanihe, подкожная инъекция naha alla süstimine, nahaalune süst, подземка kõnek. van. allmaaraudtee, подземная стоянка allmaaparkla, maa-alune parkla, подстрочная выноска allmärkus, joonealune märkus, подветренный берег alltuulekallas, allatuulerand, подпочвенное орошение altniisutus, подрубка mäend. altsoonimine, подлесок alusmets, подводная скала veealune kalju, подзеркальный столик peeglialune laud, peeglilaud, подкожная клетчатка nahaalune rakukude, подмосковный дом отдыха Moskva all asuv ~ Moskva-lähedane puhkekodu;
‣ alljaotust: all-, ala-, alam-; подотдел allosakond, подтип почвы mulla alltüüp, подкласс allklass, alamklass, подгруппа allrühm, alarühm, alagrupp, подсистема allsüsteem, alamsüsteem, подвид alaliik, alamliik, подзаголовок alapealkiri, подстанция el. alajaam, подсемейство alamsugukond;
‣ võimkonnas v. käsutuses olemist: -alune, all, alluv, ka liitsõna; подзащитный kaitsealune, подконтрольный kontrollialune, подшефное учреждение šeflusalune asutus, подопытный katsealune, подсудимый jur. kohtualune, подсудный kohtule alluv, подневольный человек käsualune inimene, подвластный võimualune, alluv, sõltuv, быть подвластным кому kelle võimu ~ käe all olema, kellele alluma, подопытная почва katsemuld;
‣ ametiastet: alam-, abi(-), all-, abiline; подполковник alampolkovnik, подпрапорщик alamlipnik, подканцелярист aj. abikirjutaja, подштурман mer. tüürimehe abi, подшкипер allkipper, kipri abiline, подлекарь van. arsti abiline ~ käealune, подмастерье aj. sell, käealune
подтопить I 323a Г сов. → несов. подтапливать kõnek.
‣ что pisut ~ veel ~ lisaks kütma; подтопить печь pisut ~ veel ahju kütma;
‣ что, чего juurde ~ lisaks sulatama ~ kuumutama; подтопить масла võid juurde sulatama
‣ что pisut ~ veel ~ lisaks kütma; подтопить печь pisut ~ veel ahju kütma;
‣ что, чего juurde ~ lisaks sulatama ~ kuumutama; подтопить масла võid juurde sulatama
вдобавок Н kõnek. lisaks, peale selle
добавление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) lisamine, juurdepanek;
‣ lisa(nd); добавления к статье artikli lisad, в добавление к сказанному lisaks öeldule
‣ (без мн. ч.) lisamine, juurdepanek;
‣ lisa(nd); добавления к статье artikli lisad, в добавление к сказанному lisaks öeldule
догружать 169a Г несов. → сов. догрузить что, чего, до чего lisaks ~ täis ~ lõpuni laadima, laadimist lõpetama; догружать вагон vagunit (lõpuni) täis laadima, vaguni laadimist lõpetama, догружать картофель kartulite laadimist lõpetama
подклеить 268 Г сов. → несов. подклеивать
‣ что, подо что, под чем, к чему alla ~ külge ~ kokku ~ kinni kleepima;
‣ что, чего lisaks ~ juurde kleepima
‣ что, подо что, под чем, к чему alla ~ külge ~ kokku ~ kinni kleepima;
‣ что, чего lisaks ~ juurde kleepima
подкосить 319a Г сов. → несов. подкашивать
‣ что maha niitma (кого ka ülek.); чего lisaks ~ juurde niitma; пуля подкосила его kuul niitis ta maha, подкосить травы rohtu juurde niitma;
‣ кого ülek. jalgu alt lööma; горе подкосило его mure võttis tal elutahtmise ära ~ lõi jalad alt;
◊ подкосить ~ подрубить под корень кого kellel jalgu alt ära lööma
‣ что maha niitma (кого ka ülek.); чего lisaks ~ juurde niitma; пуля подкосила его kuul niitis ta maha, подкосить травы rohtu juurde niitma;
‣ кого ülek. jalgu alt lööma; горе подкосило его mure võttis tal elutahtmise ära ~ lõi jalad alt;
◊ подкосить ~ подрубить под корень кого kellel jalgu alt ära lööma
подсыпаться 189 Г сов. → несов. подсыпаться
‣ подо что, без доп. kõnek. mille alla pudenema, millele lisaks pudenema;
‣ к кому madalk. kellele külje alla ~ ligi pugema ~ ujuma (lipitsevalt kellegi poole palvega pöörduma)
‣ подо что, без доп. kõnek. mille alla pudenema, millele lisaks pudenema;
‣ к кому madalk. kellele külje alla ~ ligi pugema ~ ujuma (lipitsevalt kellegi poole palvega pöörduma)
привнести 365 Г сов. → несов. привносить что, во что liter. lisaks (sisse) tooma; привнести в рассказ элементы лиризма jutustusse lüürika elemente põimima
придача 76 С ж. неод. (без мн. ч.) juurdeandmine, lisamine; lisa; в придачу lisaks, pealekauba, обменять с придачей vahetuskaubale (raha) peale saama
довершение 115 С с. неод. (без мн. ч.) kõrgst. lõpetus, lõpetamine, täideviimine; в довершение всего испортилась погода tagatipuks läks ilmgi halvaks, в довершение всех бед lisaks kõigile hädadele
подбросить 273a Г сов. → несов. подбрасывать
‣ кого-что, подо что üles(poole) viskama; высоко подбросить мяч palli kõrgele viskama, подбросить под потолок lae alla viskama ~ hüpitama, подбросить голову kõnek. pead selga viskama ~ lööma, конь подбросил задом kõnek. hobune lõi takka üles;
‣ что, чего (juurde, lisaks) viskama, visates lisama; (lisaks) paiskama; подбросить дров в печь puid ahju juurde panema ~ viskama, подбросить резервы на фронт reserve rindele (juurde) paiskama;
‣ кого-что kõnek. (salaja) panema ~ jätma ~ poetama kuhu; подбросить письмо кому на стол kirja kelle lauale poetama ~ sokutama, подбросить ребёнка родителям last vanematele ära sokutama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ toimetama; подбросить кого до станции keda jaama sõidutama ~ viima
‣ кого-что, подо что üles(poole) viskama; высоко подбросить мяч palli kõrgele viskama, подбросить под потолок lae alla viskama ~ hüpitama, подбросить голову kõnek. pead selga viskama ~ lööma, конь подбросил задом kõnek. hobune lõi takka üles;
‣ что, чего (juurde, lisaks) viskama, visates lisama; (lisaks) paiskama; подбросить дров в печь puid ahju juurde panema ~ viskama, подбросить резервы на фронт reserve rindele (juurde) paiskama;
‣ кого-что kõnek. (salaja) panema ~ jätma ~ poetama kuhu; подбросить письмо кому на стол kirja kelle lauale poetama ~ sokutama, подбросить ребёнка родителям last vanematele ära sokutama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ toimetama; подбросить кого до станции keda jaama sõidutama ~ viima
сверх предлог с род. п.
‣ pealepanemise v pealoleku märkimisel peale, peal; сверх пальто mantli peale ~ peal;
‣ millestki kõrgemal toimuva märkimisel üle, üleval, kõrgemal, pealpool; смотреть сверх очков üle prillide vaatama;
‣ lisa märkimisel peale, lisaks, väljaspool; сверх того peale selle, сверх всего он ещё умён kõigele lisaks on ta arukas ~ tark;
‣ määra v normi ületamise märkimisel üle; работать сверх сил üle jõu töötama, служить сверх срока üle aja teenima, üleajateenija olema, производить сверх плана üle plaani tootma, сверх нормы üle normi;
‣ vastupidisuse märkimisel vastu, kiuste; сверх ожидания vastu ootusi, ootuste kiuste
‣ pealepanemise v pealoleku märkimisel peale, peal; сверх пальто mantli peale ~ peal;
‣ millestki kõrgemal toimuva märkimisel üle, üleval, kõrgemal, pealpool; смотреть сверх очков üle prillide vaatama;
‣ lisa märkimisel peale, lisaks, väljaspool; сверх того peale selle, сверх всего он ещё умён kõigele lisaks on ta arukas ~ tark;
‣ määra v normi ületamise märkimisel üle; работать сверх сил üle jõu töötama, служить сверх срока üle aja teenima, üleajateenija olema, производить сверх плана üle plaani tootma, сверх нормы üle normi;
‣ vastupidisuse märkimisel vastu, kiuste; сверх ожидания vastu ootusi, ootuste kiuste
подсеять 259a Г сов. → несов. подсевать, подсеивать
‣ что põll. allakülvi tegema, alla külvama;
‣ что, чего juurde ~ lisaks külvama;
‣ что, чего juurde sõeluma (jahu)
‣ что põll. allakülvi tegema, alla külvama;
‣ что, чего juurde ~ lisaks külvama;
‣ что, чего juurde sõeluma (jahu)
подучить 311a Г сов. → несов. подучивать
‣ кого, чему kõnek. natuke ~ lisaks õpetama; подучить сына математике pojale matemaatikas lisaõppust tegema;
‣ что juurde õppima, paremini õppima; подучить урок tundi üle õppima;
‣ кого, с инф. (salaja) õpetama, ässitama; подучить хитрить kavaldama õpetama
‣ кого, чему kõnek. natuke ~ lisaks õpetama; подучить сына математике pojale matemaatikas lisaõppust tegema;
‣ что juurde õppima, paremini õppima; подучить урок tundi üle õppima;
‣ кого, с инф. (salaja) õpetama, ässitama; подучить хитрить kavaldama õpetama
подчитать 165a Г сов. → несов. подчитывать что
‣ kõnek. pisut lugema, lisaks lugema; надо бы подчитать педагогическую литературу peaks pisut pedagoogilist kirjandust lugema;
‣ trük. ette lugema; подчитать корректуру korrektuuri ette lugema
‣ kõnek. pisut lugema, lisaks lugema; надо бы подчитать педагогическую литературу peaks pisut pedagoogilist kirjandust lugema;
‣ trük. ette lugema; подчитать корректуру korrektuuri ette lugema
приварить 305a Г сов. → несов. приваривать
‣ что, к чему tehn. külge keevitama;
‣ что, чего kõnek. (lisaks) juurde keetma
‣ что, к чему tehn. külge keevitama;
‣ что, чего kõnek. (lisaks) juurde keetma
прикуп 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) juurdeostmine, juurdeost;
‣ (kaardimängus väljajagatuile) lisaks nõutud ~ saadud kaart ~ kaardid
‣ (без мн. ч.) juurdeostmine, juurdeost;
‣ (kaardimängus väljajagatuile) lisaks nõutud ~ saadud kaart ~ kaardid
принанять 263 (прош. вр. принанял и принанял, принаняло и принаняло, принаняли и принаняли) Г сов. → несов. принанимать кого-что kõnek. juurde ~ lisaks palkama ~ värbama
прирубить 323a Г сов. → несов. прирубать madalk.
‣ juurde ~ lisaks raiuma; palkidest lisaehitust tegema (kirvetööna);
‣ üksteisega sobitama (kirvega tahudes)
‣ juurde ~ lisaks raiuma; palkidest lisaehitust tegema (kirvetööna);
‣ üksteisega sobitama (kirvega tahudes)
притом союз sealjuures, pealegi, lisaks veel, liiati; он умён и притом очень добр ta on tark ja seejuures väga heatahtlik, она вдова и притом бедная ta on lesk, liiati veel vaene
дополнение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) täiendamine, lisamine;
‣ lisa, lisand(us); täiend(us); дополнение к резолюции resolutsiooni lisa, в дополнение ко всему kõigele lisaks;
‣ lgv. sihitis, objekt; прямое дополнение otsesihitis, otsene sihitis, косвенное дополнение kaudsihitis
‣ (без мн. ч.) täiendamine, lisamine;
‣ lisa, lisand(us); täiend(us); дополнение к резолюции resolutsiooni lisa, в дополнение ко всему kõigele lisaks;
‣ lgv. sihitis, objekt; прямое дополнение otsesihitis, otsene sihitis, косвенное дополнение kaudsihitis
к II предлог с дат. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
подослать 196a (страд. прич. прош. вр. подосланный, кр. ф. подослан, подослатьа, подослатьо, подослатьы) Г сов. → несов. подсылать
‣ кого-что (salaülesandega) lähetama, saatma, läkitama; подослать лазутчика salakuulajat saatma;
‣ кого-что, чего kõnek. (lisaks) saatma; кого-что, за кем-чем kõnek. kelle järele saatma; подослать технику masinaid juurde saatma, подослать за ним машину talle auto järele saatma, talle autoga järele minema ~ tulema
‣ кого-что (salaülesandega) lähetama, saatma, läkitama; подослать лазутчика salakuulajat saatma;
‣ кого-что, чего kõnek. (lisaks) saatma; кого-что, за кем-чем kõnek. kelle järele saatma; подослать технику masinaid juurde saatma, подослать за ним машину talle auto järele saatma, talle autoga järele minema ~ tulema
подрезать 186 Г сов. → несов. подрезать, подрезывать
‣ что ära ~ lühemaks lõikama, pügama, kärpima (ka ülek.); подрезать волосы juukseid lühemaks lõikama, подрезать деревья puid pügama, подрезать мяч palli vahelt ära lõikama;
‣ что (alt) läbi ~ maha lõikama; sisse lõikama; подрезать дёрн murukamarat alt läbi lõikama;
‣ ülek. kõnek. что nurja ajama, nurjama; кого jalust maha lööma; подрезать чьи надежды kelle lootusi nurja ajama;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks lõikama; подрезать хлеба leiba juurde lõikama;
‣ что (nahapinnale) sisselõiget tegema;
‣ tehn. (otspinda) treima;
◊ подрезать ~ подрезать ~ подсечь ~ подсекать крылья кому tiibu kärpima kellel
‣ что ära ~ lühemaks lõikama, pügama, kärpima (ka ülek.); подрезать волосы juukseid lühemaks lõikama, подрезать деревья puid pügama, подрезать мяч palli vahelt ära lõikama;
‣ что (alt) läbi ~ maha lõikama; sisse lõikama; подрезать дёрн murukamarat alt läbi lõikama;
‣ ülek. kõnek. что nurja ajama, nurjama; кого jalust maha lööma; подрезать чьи надежды kelle lootusi nurja ajama;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks lõikama; подрезать хлеба leiba juurde lõikama;
‣ что (nahapinnale) sisselõiget tegema;
‣ tehn. (otspinda) treima;
◊ подрезать ~ подрезать ~ подсечь ~ подсекать крылья кому tiibu kärpima kellel
при- приставка I verbiliitena väljendab
‣ eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
‣ tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
‣ lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
‣ surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
‣ tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
‣ lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
‣ tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
‣ (ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
‣ (ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
‣ eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
‣ tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
‣ lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
‣ surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
‣ tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
‣ lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
‣ tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
‣ (ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
‣ (ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
прибавить Г сов. → несов. прибавлять
‣ 278a что, чего, во что, без доп. juurde panema (kõnek. ka ülek.), lisama, lisandama; прибавить соли в суп supile soola juurde panema, прибавить к сказанному öeldule lisama, lisaks ütlema, прибавить шагу sammu lisama ~ kiirendama, прибавить скорость kiirust lisama, прибавить силы jõudu juurde andma, прибавить в весе kõnek. (kaalus) juurde võtma, kosuma, прибавить зарплату palka tõstma, прибавить пять к семи kõnek. seitsmele liita viis;
‣ 278b в чём, без доп. pikemaks ~ laiemaks laskma (rõivast); прибавить в плечах õlgadest laiemaks laskma
‣ 278a что, чего, во что, без доп. juurde panema (kõnek. ka ülek.), lisama, lisandama; прибавить соли в суп supile soola juurde panema, прибавить к сказанному öeldule lisama, lisaks ütlema, прибавить шагу sammu lisama ~ kiirendama, прибавить скорость kiirust lisama, прибавить силы jõudu juurde andma, прибавить в весе kõnek. (kaalus) juurde võtma, kosuma, прибавить зарплату palka tõstma, прибавить пять к семи kõnek. seitsmele liita viis;
‣ 278b в чём, без доп. pikemaks ~ laiemaks laskma (rõivast); прибавить в плечах õlgadest laiemaks laskma
прибавка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kõnek. juurdepanek, lisamine, lisandamine; lisandumine;
‣ lisand, lisa, trük. lisam; прибавка к зарплате palgalisa, в прибавку к этому sellele lisaks, печатная прибавка trükilisam, переплётная прибавка köitelisam, прибавка в весе juurdevõtt kaalus, kaaluiive
‣ (без мн. ч.) kõnek. juurdepanek, lisamine, lisandamine; lisandumine;
‣ lisand, lisa, trük. lisam; прибавка к зарплате palgalisa, в прибавку к этому sellele lisaks, печатная прибавка trükilisam, переплётная прибавка köitelisam, прибавка в весе juurdevõtt kaalus, kaaluiive
прикармливать 168a Г несов. → сов. прикормить
‣ кого-что söödaga (juurde) meelitama; ülek. kõnek. enda poole võitma; прикармливать воробьёв varblasi toitma ~ toiduga ligi meelitama;
‣ (без сов.) кого-что, чем lisatoitu ~ lisasööta andma; kõnek. (lisaks v. salaja) toitma; прикармливать грудного ребёнка imikule lisatoitu andma
‣ кого-что söödaga (juurde) meelitama; ülek. kõnek. enda poole võitma; прикармливать воробьёв varblasi toitma ~ toiduga ligi meelitama;
‣ (без сов.) кого-что, чем lisatoitu ~ lisasööta andma; kõnek. (lisaks v. salaja) toitma; прикармливать грудного ребёнка imikule lisatoitu andma
прикупить 323a Г сов. → несов. прикупать
‣ что, чего juurde ostma;
‣ что, без доп. (kaardimängus) lisakaarti ~ -kaarte nõudma ~ saama ~ juurde ostma; прикупить туза к королю kuningale ässa juurde ~ lisaks saama
‣ что, чего juurde ostma;
‣ что, без доп. (kaardimängus) lisakaarti ~ -kaarte nõudma ~ saama ~ juurde ostma; прикупить туза к королю kuningale ässa juurde ~ lisaks saama
приложить 311a Г сов.
‣ несов. прикладывать; приложить печать к чему millele pitserit panema, pitsatit alla ~ peale lööma;
‣ несов. прилагать что, к чему lisama, kõnek. (juurde, lisaks) panema; приложить к заявлению документы avaldusele dokumente lisama;
‣ несов. прилагать что, к чему rakendama, tarvitusele ~ kasutusele võtma; приложить все силы к чему kogu jõudu rakendama millele, приложить всё старание kõigest väest püüdma, kogu jõudu pingutama, ponnistama, приложить усилия jõupingutusi tegema;
◊ кто приложил руку (1) к чему kelle käsi on ~ oli milles mängus, (2) к чему, под чем kes pani (oma) käe alla (näit. kirjale); приложить руки к кому-чему millele käsi külge panema, mida käsile ~ kätte võtma; ума не приложу kõnek. mitte üks raas ei taipa
‣ несов. прикладывать; приложить печать к чему millele pitserit panema, pitsatit alla ~ peale lööma;
‣ несов. прилагать что, к чему lisama, kõnek. (juurde, lisaks) panema; приложить к заявлению документы avaldusele dokumente lisama;
‣ несов. прилагать что, к чему rakendama, tarvitusele ~ kasutusele võtma; приложить все силы к чему kogu jõudu rakendama millele, приложить всё старание kõigest väest püüdma, kogu jõudu pingutama, ponnistama, приложить усилия jõupingutusi tegema;
◊ кто приложил руку (1) к чему kelle käsi on ~ oli milles mängus, (2) к чему, под чем kes pani (oma) käe alla (näit. kirjale); приложить руки к кому-чему millele käsi külge panema, mida käsile ~ kätte võtma; ума не приложу kõnek. mitte üks raas ei taipa
прихватить 316a Г сов. → несов. прихватывать kõnek.
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
прочий 124 П
‣ muu, teine, ülejäänud; прочие люди teised ~ muud ~ ülejäänud inimesed, среди прочих мальчиков teiste poiste hulgas, и прочие подобные глупости ja muud selletaolised rumalused ~ totrused ~ lollused;
‣ П → С прочее с. неод. (без мн. ч.) muu, ülejäänu; и прочее ja muu, помимо всего прочего kõige muu kõrval, kõigele muule lisaks;
‣ П → С прочие мн. ч. од. teised, ülejäänud; в числе прочих teiste hulgas, не в пример прочим mitte nii nagu teised, teistest erinevalt;
◊ между прочим (1) Н muu hulgas, (2) в знач. вводн. сл. muuseas
‣ muu, teine, ülejäänud; прочие люди teised ~ muud ~ ülejäänud inimesed, среди прочих мальчиков teiste poiste hulgas, и прочие подобные глупости ja muud selletaolised rumalused ~ totrused ~ lollused;
‣ П → С прочее с. неод. (без мн. ч.) muu, ülejäänu; и прочее ja muu, помимо всего прочего kõige muu kõrval, kõigele muule lisaks;
‣ П → С прочие мн. ч. од. teised, ülejäänud; в числе прочих teiste hulgas, не в пример прочим mitte nii nagu teised, teistest erinevalt;
◊ между прочим (1) Н muu hulgas, (2) в знач. вводн. сл. muuseas
теперь Н
‣ nüüd, praegu; tänapäeval, nüüdisajal, praegusajal; теперь жить хорошо praegu on hea elada, всё готово, теперь можем отправляться kõik on valmis, nüüd võime teele asuda ~ minema hakata;
‣ Н → союз kõnek. kas või; возьмём теперь маму: она город не любит võtame kas või ema -- talle linnas ei meeldi;
‣ Н → союз madalk. peale selle, lisaks (veel)
‣ nüüd, praegu; tänapäeval, nüüdisajal, praegusajal; теперь жить хорошо praegu on hea elada, всё готово, теперь можем отправляться kõik on valmis, nüüd võime teele asuda ~ minema hakata;
‣ Н → союз kõnek. kas või; возьмём теперь маму: она город не любит võtame kas või ema -- talle linnas ei meeldi;
‣ Н → союз madalk. peale selle, lisaks (veel)
это I 151 С с. неод. see; как всё это случилось kuidas see kõik ~ asi ~ lugu õieti juhtus, это невозможно see on võimatu, see pole võimalik, это было вчера see juhtus ~ oli eile, об этом ещё поговорим sellest me veel räägime, из этого ничего не выйдет sellest ei tule midagi välja, к этому мы ещё вернёмся selle juurde tuleme veel tagasi, с этого надо начинать sellest peab alustama ~ tuleb alustada, с этим нельзя шутить sellega ei või ~ ei tohi nalja teha, дело не в этом asi pole ~ ei ole ~ ei seisa selles, в этом всё дело kogu asi selles seisabki, при этом sealjuures, kõigele lisaks, в связи с этим seoses sellega, вот это да täitsa vahva, sa vaata vaid;
◊ где это видано kus seda enne on nähtud; куда это годится kuhu see kõlbab
◊ где это видано kus seda enne on nähtud; куда это годится kuhu see kõlbab
