[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 47 artiklit
город 4 С м. неод. linn; lastek. kodu (liikumismängudes); портовый город sadamalinn, провинциальный город provintsilinn, промышленный город tööstuslinn, центр города kesklinn, südalinn, в черте города linna piires, выехать за город rohelisse sõitma, выехать из города linnast välja sõitma, жить за городом linnast väljas elama;
◊ ни к селу ни к городу asja ees, teist taga, heast peast; sobimatult, ebasobival ajal
◊ ни к селу ни к городу asja ees, teist taga, heast peast; sobimatult, ebasobival ajal
городище 108 С неод.
‣ м. kõnek. (ilmatu) suur linn, hiigellinn;
‣ с. aj. linnus; maalinn; раскопки городища (välja)kaevamistööd linnusel
‣ м. kõnek. (ilmatu) suur linn, hiigellinn;
‣ с. aj. linnus; maalinn; раскопки городища (välja)kaevamistööd linnusel
заштатный 126 П van. ülemääraline, koosseisuväline; ülek. kõrvaline, kolka-; keskpärane, isikupäratu; заштатный чиновник ülemääraline ametnik, заштатный город maahaldusorganita linn, kreisita linn, mittemaakonnalinn
расти 369 Г несов. kasvama, võrsuma (ka ülek.), iibama; трава растёт rohi kasvab, дети растут на глазах lapsed kasvavad silmanähtavalt, он рос в городе ta kasvas linnas ~ on linnas kasvanud, город растёт linn kasvab ~ laieneb, растут доходы народа suureneb ~ kasvab rahva sissetulek, растёт политическое сознание масс rahvahulkade poliitiline teadlikkus kasvab ~ tõuseb, растёт новое поколение kasvab ~ võrsub ~ tõuseb ~ sirgub uus põlvkond, его талант растёт tema anne kasvab ~ areneb edasi, художник растёт kunstnik edeneb ~ areneb edasi;
◊ хоть трава не расти kõnek. mingu või maailm hukka, tulgu või veeuputus; расти как грибы после дождя kõnek. tulema nagu seeni pärast vihma; расти как на дрожжах kõnek. silmanähtavalt kasvama, kerkima ~ kohuma nagu pärmisai ~ saiatainas; vrd. вырасти
◊ хоть трава не расти kõnek. mingu või maailm hukka, tulgu või veeuputus; расти как грибы после дождя kõnek. tulema nagu seeni pärast vihma; расти как на дрожжах kõnek. silmanähtavalt kasvama, kerkima ~ kohuma nagu pärmisai ~ saiatainas; vrd. вырасти
острог 18 С м. неод.
‣ linnuse pihtsein; kindlustatud linn ~ asula (Vana-Venes);
‣ van. vangla, vangitorn
‣ linnuse pihtsein; kindlustatud linn ~ asula (Vana-Venes);
‣ van. vangla, vangitorn
приморский 129 П ranniku-, ranna-, mere-, mereäärne, mere ääres asuv; приморская полоса rannikuriba, приморский ветер rannikutuul, приморский курорт merekuurort, приморский город merelinn ~ mere ääres asuv linn
благоустроенный 127 П (кр. ф. благоустроен, благоустроенна, благоустроенно, благоустроенны) heakorras(tatud); благоустроенный город heakorras linn
близко Н lähedale, lähedal, lähedalt; (on) lähedal; город близко linn on lähedal, ночь близко öö jõuab (kätte), близко сойтись sõbrunema ~ südamesõpradeks saama, прийтись близко к сердцу südamelähedaseks saama;
◊ принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma
◊ принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma
зелень 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ rohelus, rohetus; зелень лесов metsade rohelus, город утопает в зелени linn upub rohelusse;
‣ supiroheline, maitseroheline, roheline köögivili;
‣ roheline (värv, värvus, hallitus); лицо его покрылось зеленью ta läks näost roheliseks, бриллиантовая зелень farm. briljantroheline
‣ rohelus, rohetus; зелень лесов metsade rohelus, город утопает в зелени linn upub rohelusse;
‣ supiroheline, maitseroheline, roheline köögivili;
‣ roheline (värv, värvus, hallitus); лицо его покрылось зеленью ta läks näost roheliseks, бриллиантовая зелень farm. briljantroheline
иллюминировать 171a Г сов. и несов.
‣ что ilutulestama, ilutuledega kaunistama ~ valgustama, illumineerima; город иллюминирован linn on ilutuledes;
‣ что, чем van. illumineerima (initsiaale, jooniseid vms. värviliseks maalima)
‣ что ilutulestama, ilutuledega kaunistama ~ valgustama, illumineerima; город иллюминирован linn on ilutuledes;
‣ что, чем van. illumineerima (initsiaale, jooniseid vms. värviliseks maalima)
неузнаваемый 119 П (кр. ф. неузнаваем, неузнаваема, неузнаваемо, неузнаваемы) äratundmatu, tundmatuseni muutunud; город стал неузнаваемым linn on tundmatuseni muutunud
опустеть 229b Г сов. tühjaks jääma, tühjenema, tühjuma; город опустел linn on tühjaks jäänud, поля опустели põllud on lagedad; vrd. пустеть
проснуться 338 Г сов. → несов. просыпаться (üles) ärkama (ka ülek.), virguma; город проснулся linn on ärganud, в нём проснулась ненависть temas (t)ärkas viha
средневековый 119 П keskaja(-), keskaegne; средневековое искусство keskaja kunst, средневековый город keskaegne linn
украситься 273 Г сов. → несов. украшаться кем-чем, во что kauni(ma)ks ~ ilusa(ma)ks minema ~ muutuma ~ saama (ka ülek.); город к празднику украсился linn on piduehtes
хорошеть 229b Г несов. (aina) kenamaks ~ kaunimaks ~ nägusamaks minema; город хорошеет с каждым днём linn muutub iga päevaga üha kaunimaks; vrd. похорошеть
в, во предлог I с вин. п.
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
вымереть 244*b Г сов. → несов. вымирать (без 1 и 2 л. ед. ч.) (välja) surema (ka ülek.); мамонты вымерли много тысяч лет назад mammutid surid välja tuhandeid aastaid tagasi ~ tuhandete aastate eest, город как будто вымер linn on nagu välja surnud
добыча 76 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ tootmine, kaevandamine, ammutamine, saamine, saakimine; toodang, saak; добыча нефти nafta tootmine, naftatoodang, -saak, добыча сланца põlevkivi kaevandamine, põlevkivitoodang, -saak;
‣ jaht, saagijaht; ходить на добычу jahil käima, волк отправился на добычу hunt läks saagijahile;
‣ saak; военная добыча sõjasaak, подстерегать добычу saaki varitsema, город стал добычей огня linn langes tuleroaks
‣ tootmine, kaevandamine, ammutamine, saamine, saakimine; toodang, saak; добыча нефти nafta tootmine, naftatoodang, -saak, добыча сланца põlevkivi kaevandamine, põlevkivitoodang, -saak;
‣ jaht, saagijaht; ходить на добычу jahil käima, волк отправился на добычу hunt läks saagijahile;
‣ saak; военная добыча sõjasaak, подстерегать добычу saaki varitsema, город стал добычей огня linn langes tuleroaks
заполярный 126 П polaarjoonetagune, polaar-; заполярный город polaarlinn, linn põhja pool polaarjoont, заполярные территории polaaralad
который 119 М
‣ missugune, mis, milline; kumb; про который дом вы спрашиваете? kõnek. milline maja ~ missugune neist majadest teid huvitab? который час? mis kell on? с которых пор? kõnek. mis ajast peale? который из двух? kumb neist kahest?
‣ в функции союзн. сл. kes, mis; человек, который приходил вчера mees, kes eile siin käis, врач, о котором мы говорили arst, kellest me rääkisime, стол, на который я положил книгу laud, kuhu ma panin raamatu, город, в котором прошло моё детство linn, kus möödus minu lapsepõlv;
‣ kõnek. mitu, mitmes; уже который год трава не кошена juba mitu aastat on rohi niitmata, в который раз говорю kui mitu korda olen juba rääkinud, räägin juba ei tea mitmendat korda, который тебе год? kui vana sa oled? mitmendat aastat sa käid?
‣ madalk. mõni, mõningane; женщины -- которые плачут, которые разбежались mõned naised nutavad, mõned jooksid laiali
‣ missugune, mis, milline; kumb; про который дом вы спрашиваете? kõnek. milline maja ~ missugune neist majadest teid huvitab? который час? mis kell on? с которых пор? kõnek. mis ajast peale? который из двух? kumb neist kahest?
‣ в функции союзн. сл. kes, mis; человек, который приходил вчера mees, kes eile siin käis, врач, о котором мы говорили arst, kellest me rääkisime, стол, на который я положил книгу laud, kuhu ma panin raamatu, город, в котором прошло моё детство linn, kus möödus minu lapsepõlv;
‣ kõnek. mitu, mitmes; уже который год трава не кошена juba mitu aastat on rohi niitmata, в который раз говорю kui mitu korda olen juba rääkinud, räägin juba ei tea mitmendat korda, который тебе год? kui vana sa oled? mitmendat aastat sa käid?
‣ madalk. mõni, mõningane; женщины -- которые плачут, которые разбежались mõned naised nutavad, mõned jooksid laiali
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
многолюдный 126 П (кр. ф. многолюден, многолюдна, многолюдно, многолюдны) rahvarohke, rahvarikas, inimrohke; многолюдное собрание rahvarohke koosolek, многолюдная улица rahvarohke ~ inimrohke tänav, многолюдный город elanikerohke linn
облиться 327 (буд. вр. обольюсь, обольёшься...) Г сов. → несов. обливаться чем end üle valama ~ uhtma, endale peale valama ~ kallama; облиться холодной водой end külma veega üle valama ~ uhtma, город облился светом linn lõi tuledes särama;
◊ облиться ~ обливаться слезами kibedaid pisaraid valama, silmi peast nutma, pisaraisse uppuma; облиться ~ обливаться потом higist nõretama; сердце кровью обливается ~ облилось ~ обливалось чьё, у кого süda tilgub ~ tilkus verd
◊ облиться ~ обливаться слезами kibedaid pisaraid valama, silmi peast nutma, pisaraisse uppuma; облиться ~ обливаться потом higist nõretama; сердце кровью обливается ~ облилось ~ обливалось чьё, у кого süda tilgub ~ tilkus verd
обновиться 300 Г сов. → несов. обновляться uuenema, (taas)elustuma; состав команды обновился võistkonnas on palju uusi mängijaid, võistkonna koosseis on uuenenud, город обновился linn on uue ilme saanud, я словно обновился olen otsekui uus inimene, весной природа снова обновится kevadel elustub loodus taas
подняться 264 (прош. вр. поднялся и поднялся, поднялась, поднялось и поднялось, поднялись и поднялись; буд. вр. kõnek. подымусь...) Г сов. → несов. подниматься
‣ (üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
‣ puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
‣ ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
‣ jah. lendu tõusma;
‣ на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
‣ kõnek. sirguma, üles kasvama;
◊ рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama
‣ (üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
‣ puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
‣ ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
‣ jah. lendu tõusma;
‣ на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
‣ kõnek. sirguma, üles kasvama;
◊ рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama
пострадать 165b Г сов.
‣ за кого-что, из-за кого-чего, от кого-чего, без доп. kannatama, kannatada saama kelle-mille eest v tõttu v pärast v läbi; kahju saama; пострадать за правду tõe eest kannatama, город пострадал от землетрясения linn sai maavärina läbi kannatada, от этого может пострадать дисциплина selle tõttu võib kannatada distsipliin;
‣ (mõnda aega) kannatama; vrd. страдать
‣ за кого-что, из-за кого-чего, от кого-чего, без доп. kannatama, kannatada saama kelle-mille eest v tõttu v pärast v läbi; kahju saama; пострадать за правду tõe eest kannatama, город пострадал от землетрясения linn sai maavärina läbi kannatada, от этого может пострадать дисциплина selle tõttu võib kannatada distsipliin;
‣ (mõnda aega) kannatama; vrd. страдать
приукраситься 273 Г сов. → несов. приукрашаться, приукрашиваться kõnek.
‣ end ehtima, end ilusamaks ~ nägusamaks ~ kenamaks tegema;
‣ ilusamaks ~ nägusamaks minema; город приукрасился к празднику linn on piduehtes
‣ end ehtima, end ilusamaks ~ nägusamaks ~ kenamaks tegema;
‣ ilusamaks ~ nägusamaks minema; город приукрасился к празднику linn on piduehtes
разрастись 369 Г сов. → несов. разрастаться
‣ laiaks ~ suureks kasvama, vohama ~ lokkama hakkama, jõudsasti ~ lopsakalt kasvama hakkama; кусты разрослись põõsad on suureks kasvanud;
‣ ülek. laienema, suurenema, paisuma; город разросся linn on laienenud ~ suureks paisunud, пожар разросся tulekahju läks suureks
‣ laiaks ~ suureks kasvama, vohama ~ lokkama hakkama, jõudsasti ~ lopsakalt kasvama hakkama; кусты разрослись põõsad on suureks kasvanud;
‣ ülek. laienema, suurenema, paisuma; город разросся linn on laienenud ~ suureks paisunud, пожар разросся tulekahju läks suureks
расположиться I 311 Г сов. → несов. располагаться I
‣ end sisse seadma, kohta sisse võtma; asetuma; расположиться на ночлег end öömajale seadma, расположиться на диване end diivanil sisse seadma;
‣ asuma, asetsema; город расположился на берегу реки linn asus jõe kaldal
‣ end sisse seadma, kohta sisse võtma; asetuma; расположиться на ночлег end öömajale seadma, расположиться на диване end diivanil sisse seadma;
‣ asuma, asetsema; город расположился на берегу реки linn asus jõe kaldal
сверкать 165b Г несов. чем, без доп. särama (ka ülek.), sirama, helklema, sirendama, siretama, sätendama, kiiskama, kilgendama, sädelema (ka ülek.), välkuma (ka ülek.); сверкать чистотой puhtusest särama, сверкать на солнце päikese käes sätendama, город сверкал тысячью огней linn säras tuhandeis tuledes, седина сверкала в волосах juustes helkis hõbedat ~ hõbeniite, роса сверкает kastepiisad hiilgavad, слёзы сверкают на глазах silmis helklevad pisarad, юмор сверкает в его разговоре tema jutt sädeleb huumorist, tema jutus sädeleb huumor, сверкали молнии välgud sähvisid, lõi välku, сверкали голые ноги välkusid paljad jalad, глаза сверкали гневом silmad välkusid vihast;
◊ только пятки сверкают у кого nii et päkad välguvad
◊ только пятки сверкают у кого nii et päkad välguvad
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
страдать 165b Г несов.
‣ чем, от кого-чего, за кого-что, из-за кого-чего mille all ~ kelle-mille pärast kannatama, vaevlema, piinlema, kannatada saama; страдать от холода külma kannatama, страдать от голода nälga kannatama ~ tunda saama, страдать малокровием kehvveresuse all kannatama, страдать от бессонницы unetuse ~ unepuuduse all kannatama, unepuuduses vaevlema, страдать головными болями ~ от головных болей peavalu all ~ peavalude käes kannatama, peavaludes vaevlema, страдать от боли valudes vaevlema ~ piinlema, valusid kannatama, страдать ревностью armukadeduses ~ kiivuses piinlema, страдать за свои убеждения oma veendumuste pärast kannatama ~ kannatada saama, страдать за правду tõe eest ~ tõe pärast kannatada saama, страдать от любви armastuse pärast kannatama, страдать за больного друга haige sõbra pärast südant valutama ~ südamevalu tundma, гордость страдает uhkus kannatab mille all, город страдает от землетрясений linn saab ühtelugu maavärina all ~ maavärinast kannatada;
‣ kõnek. по кому-чему, по ком-чем (taga) igatsema, igatsust tundma, kellegi järele õhkama;
‣ чем, без доп. kõnek. lonkama, vilets olema, vajaka ~ puudu jääma; в классе страдает дистциплина klassi distsipliin ~ distsipliin klassis lonkab, у ученика страдает грамотность õpilane ei oska õigesti kirjutada, õpilase kirjaoskus on vilets, доклад страдает серьёзными недостатками ettekandes on tõsiseid puudusi, у него страдает память tal on vilets mälu, tema mäluga ei ole asjad korras; vrd. пострадать
‣ чем, от кого-чего, за кого-что, из-за кого-чего mille all ~ kelle-mille pärast kannatama, vaevlema, piinlema, kannatada saama; страдать от холода külma kannatama, страдать от голода nälga kannatama ~ tunda saama, страдать малокровием kehvveresuse all kannatama, страдать от бессонницы unetuse ~ unepuuduse all kannatama, unepuuduses vaevlema, страдать головными болями ~ от головных болей peavalu all ~ peavalude käes kannatama, peavaludes vaevlema, страдать от боли valudes vaevlema ~ piinlema, valusid kannatama, страдать ревностью armukadeduses ~ kiivuses piinlema, страдать за свои убеждения oma veendumuste pärast kannatama ~ kannatada saama, страдать за правду tõe eest ~ tõe pärast kannatada saama, страдать от любви armastuse pärast kannatama, страдать за больного друга haige sõbra pärast südant valutama ~ südamevalu tundma, гордость страдает uhkus kannatab mille all, город страдает от землетрясений linn saab ühtelugu maavärina all ~ maavärinast kannatada;
‣ kõnek. по кому-чему, по ком-чем (taga) igatsema, igatsust tundma, kellegi järele õhkama;
‣ чем, без доп. kõnek. lonkama, vilets olema, vajaka ~ puudu jääma; в классе страдает дистциплина klassi distsipliin ~ distsipliin klassis lonkab, у ученика страдает грамотность õpilane ei oska õigesti kirjutada, õpilase kirjaoskus on vilets, доклад страдает серьёзными недостатками ettekandes on tõsiseid puudusi, у него страдает память tal on vilets mälu, tema mäluga ei ole asjad korras; vrd. пострадать
стройка 75 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (üles)ehitamine, ehitus; стройка жилых домов elumajade ehitamine, elamuehitus, работать на стройке ehitusel töötama;
‣ ehitis; ehitusplats; город был одной гигантской стройкой linn oli üksainus suur ehitusplats
‣ (без мн. ч.) (üles)ehitamine, ehitus; стройка жилых домов elumajade ehitamine, elamuehitus, работать на стройке ehitusel töötama;
‣ ehitis; ehitusplats; город был одной гигантской стройкой linn oli üksainus suur ehitusplats
украсить 273 Г сов. → несов. украшать кого-что, чем kaunistama, ilustama, ehtima (ka ülek.); украсить комнату цветами tuba lilledega kaunistama ~ ehtima, украсить ёлку nääripuud ~ näärikuuske ~ jõulupuud ~ jõulukuuske ehtima, украсить грудь орденами rinda ordenitega ehtima, украсить чью жизнь kelle elu kaunimaks ~ ilusamaks tegema, kelle elu ehteks olema, город украшен флагами linn on lipuehtes
низовой 120 П
‣ alus-, pinna-, (pinna)pealne, maapealne; низовые травы alustaimestik, низовая метель pinnatuisk;
‣ alamjooksu(-), alam-, alamjooksul asuv; низовое Поволжье Alam-Volga(maa), низовой город alamjooksulinn, alamjooksul asuv linn;
‣ van. kohalik, allastme-, rahva-; низовая печать kohalik ajakirjandus, низовая организация kohalik organisatsioon
‣ alus-, pinna-, (pinna)pealne, maapealne; низовые травы alustaimestik, низовая метель pinnatuisk;
‣ alamjooksu(-), alam-, alamjooksul asuv; низовое Поволжье Alam-Volga(maa), низовой город alamjooksulinn, alamjooksul asuv linn;
‣ van. kohalik, allastme-, rahva-; низовая печать kohalik ajakirjandus, низовая организация kohalik organisatsioon
юбиляр 1 С м. juubilar (од. juubelit tähistav inimene; неод. juubelit tähistav linn, asutus vms.); поздравления юбиляру tervitused juubilarile, juubelitervitus
далёкий 122 П (кр. ф. далёк, далека, далеко и далёко, далеки и далёки; сравн. ст. далее и дальше, превосх. ст. самый далёкий) kauge, kaugel asuv ~ viibiv; далёкий город kauge linn, далёкий путь pikk tee, kauge teekond, далёкие страны kauged maad, далёкое будущее kauge tulevik, далёкая подруга kaugel viibiv ~ kauge sõbratar, ваши слова далеки от истины teie sõnad on tõest kaugel, человек, далёкий от науки teadusest kaugel ~ eemal seisev inimene, он не очень далёкий человек kõnek. ta ei hiilga eriti mõistuse poolest, tema mõistus ei küüni just kaugele
открытый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г открыть;
‣ прич. → П ava-, avatud, lahtine; открытый космос avakosmos, открытое море avameri, ulgumeri, открытое месторождение avamaardla, открытая разработка, разработка открытым способом pealmaakaevandamine, открытый балкон lahtine rõdu, открытый город lahtine linn, открытый вопрос lahtine ~ lahendamata probleem, открытый ворот ~ воротник lahtine krae, с открытыми глазами lahtisi silmi, avasilmi, lahtiste silmadega (ka ülek.), с открытым ртом ammuli sui, открытые фланги sõj. kaitseta ~ lahtised ~ avatud tiivad, открытый слог lgv. lahtine silp, открытый перелом med. lahtine luumurd, открытая рана lahtine haav, на открытом воздухе värskes õhus, õues, väljas, õhu käes, представление на открытом воздухе vabaõhuetendus, открытая равнина lagendik, открытая местность lage maastik, открытое платье sügava väljalõikega kleit, с открытой головой palja ~ paljastatud ~ katmata peaga, открытый дом van. külalislahke maja;
‣ прич. → П avalik, lahtine, varjamatu; открытое письмо avalik kiri, открытое судебное заседание avalik kohtuistung, открытое партийное собрание lahtine parteikoosolek, открытое голосование lahtine hääletamine ~ hääletus, открытый урок lahtine tund, день открытых дверей lahtiste uste päev, при открытых дверях vaba sissepääsuga (näit. kohtuistung), открытая торговля vabakaubandus, открытая ненависть avalik ~ varjamatu vihavaen;
‣ прич. → П otsekohene, aval, avameelne, siiras; открытый характер otsekohene iseloom, открытое лицо aval nägu;
◊ под открытым небом lageda taeva all; с открытой душой, с открытым сердцем avala hingega, puhta südamega; в открытую (действовать) avalikult (tegutsema); ломиться в открытую дверь lahtisest uksest (rinnaga) sisse murdma
‣ страд. прич. прош. вр. Г открыть;
‣ прич. → П ava-, avatud, lahtine; открытый космос avakosmos, открытое море avameri, ulgumeri, открытое месторождение avamaardla, открытая разработка, разработка открытым способом pealmaakaevandamine, открытый балкон lahtine rõdu, открытый город lahtine linn, открытый вопрос lahtine ~ lahendamata probleem, открытый ворот ~ воротник lahtine krae, с открытыми глазами lahtisi silmi, avasilmi, lahtiste silmadega (ka ülek.), с открытым ртом ammuli sui, открытые фланги sõj. kaitseta ~ lahtised ~ avatud tiivad, открытый слог lgv. lahtine silp, открытый перелом med. lahtine luumurd, открытая рана lahtine haav, на открытом воздухе värskes õhus, õues, väljas, õhu käes, представление на открытом воздухе vabaõhuetendus, открытая равнина lagendik, открытая местность lage maastik, открытое платье sügava väljalõikega kleit, с открытой головой palja ~ paljastatud ~ katmata peaga, открытый дом van. külalislahke maja;
‣ прич. → П avalik, lahtine, varjamatu; открытое письмо avalik kiri, открытое судебное заседание avalik kohtuistung, открытое партийное собрание lahtine parteikoosolek, открытое голосование lahtine hääletamine ~ hääletus, открытый урок lahtine tund, день открытых дверей lahtiste uste päev, при открытых дверях vaba sissepääsuga (näit. kohtuistung), открытая торговля vabakaubandus, открытая ненависть avalik ~ varjamatu vihavaen;
‣ прич. → П otsekohene, aval, avameelne, siiras; открытый характер otsekohene iseloom, открытое лицо aval nägu;
◊ под открытым небом lageda taeva all; с открытой душой, с открытым сердцем avala hingega, puhta südamega; в открытую (действовать) avalikult (tegutsema); ломиться в открытую дверь lahtisest uksest (rinnaga) sisse murdma
пограничный 126 П
‣ piir-, piiri-, piiriäärne; пограничный горизонт ~ слой geol. piirkiht, пограничный район piirirajoon, -ala, пограничный столб piiritulp, пограничный инцидент pol. piirivahejuhtum, пограничный город piiriäärne linn;
‣ piirivalve-; piirivalvuri-; пограничный отряд piirivalvesalk, пограничные войска piirivalveväed
‣ piir-, piiri-, piiriäärne; пограничный горизонт ~ слой geol. piirkiht, пограничный район piirirajoon, -ala, пограничный столб piiritulp, пограничный инцидент pol. piirivahejuhtum, пограничный город piiriäärne linn;
‣ piirivalve-; piirivalvuri-; пограничный отряд piirivalvesalk, пограничные войска piirivalveväed
подчинение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ allumine, alistumine; allutamine, alistamine; alluvus; подчинение меньшинства большинству vähemuse ~ vähemiku allumine ~ alistumine ~ allutamine ~ alistamine enamusele ~ enamikule, беспрекословное подчинение vastuvaidlematu allumine, быть в подчинении у кого kelle alluvuses olema, город республиканского подчинения vabariikliku alluvusega linn;
‣ lgv. alistusseos, subordinatsiooniseos; сочинение и подчинение предложений lausete rinnastus- ja alistusseos ~ koordinatsiooni- ja subordinatsiooniseos
‣ allumine, alistumine; allutamine, alistamine; alluvus; подчинение меньшинства большинству vähemuse ~ vähemiku allumine ~ alistumine ~ allutamine ~ alistamine enamusele ~ enamikule, беспрекословное подчинение vastuvaidlematu allumine, быть в подчинении у кого kelle alluvuses olema, город республиканского подчинения vabariikliku alluvusega linn;
‣ lgv. alistusseos, subordinatsiooniseos; сочинение и подчинение предложений lausete rinnastus- ja alistusseos ~ koordinatsiooni- ja subordinatsiooniseos
поспорить 169b Г сов.
‣ о ком-чём, с кем-чем, из-за чего (mõnda aega) vaidlema;
‣ на что, с кем, без доп. kõnek. kihla vedama;
‣ с чем, в чём ülek. võistlema; этот город по красоте может поспорить с Ленинградом oma ilu poolest võib see linn võistelda Leningradiga; vrd. спорить
‣ о ком-чём, с кем-чем, из-за чего (mõnda aega) vaidlema;
‣ на что, с кем, без доп. kõnek. kihla vedama;
‣ с чем, в чём ülek. võistlema; этот город по красоте может поспорить с Ленинградом oma ilu poolest võib see linn võistelda Leningradiga; vrd. спорить
сравниться 285 Г сов. с кем-чем võrreldav olema; ничто не могло сравниться с его радостью miski ei olnud võrreldav tema rõõmuga, ни один город не может сравниться с нашим ükski linn ei suuda võistelda meie omaga, сравниться в таланте с кем kellega andekuse poolest võrdne olema
типичный 126 П (кр. ф. типичен, типична, типично, типичны) tüüpiline, iseloomulik, karakteerne; типичный случай tüüpiline juhtum, типичная ошибка tüüpiline viga, tüüpviga, типичный южный город tüüpiline lõunamaa linn, типичные черты лица tüüpilised ~ iseloomulikud näojooned, этот образ типичен see kuju on tüüpiline
чумной 120 П
‣ katku-, katkuhaige, katkutõbine, katkune; чумная бактерия med. katkubakter, чумная палочка katkubatsill, katku kepp-pisik, чумной карантин katkukarantiin, чумная эпидемия katkuepideemia, чумное животное katkutõbine loom, чумной город katkune linn;
‣ madalk. pöörane, ogar, peast segane, hull; вот чумной какой päris segane peast, hull valmis;
‣ П → С чумной м, чумная ж. од. katkuhaige, katkutõbine
‣ katku-, katkuhaige, katkutõbine, katkune; чумная бактерия med. katkubakter, чумная палочка katkubatsill, katku kepp-pisik, чумной карантин katkukarantiin, чумная эпидемия katkuepideemia, чумное животное katkutõbine loom, чумной город katkune linn;
‣ madalk. pöörane, ogar, peast segane, hull; вот чумной какой päris segane peast, hull valmis;
‣ П → С чумной м, чумная ж. од. katkuhaige, katkutõbine
