[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 25 artiklit
допекать 169a Г несов. → сов. допечь
‣ что, до чего ära ~ valmis küpsetama;
‣ кого, чем ülek. madalk. liiga tegema, tüütama; комары нас допекают sääsed teevad meile liiga
‣ что, до чего ära ~ valmis küpsetama;
‣ кого, чем ülek. madalk. liiga tegema, tüütama; комары нас допекают sääsed teevad meile liiga
защекотать II 204a (страд. прич. прош. вр. защекоченный) Г сов. кого, до чего oimetuks kõditama, kõditamisega liiga tegema
перетрудиться 290, буд. вр. также 313 Г сов. kõnek. üle väsima, end väsinuks rassima, endale tööga liiga tegema
перелечить 310 Г сов. → несов. перелечивать кого kõnek.
‣ (kõiki v. paljusid järjest) ravima; наш старый доктор перелечил всех в районе meie vana arst on rajoonis kõiki haigeid ravinud, kõik rajooni elanikud on meie vana tohtri patsiendid olnud, его перелечили все врачи поликлиники ta on kõikide polikliiniku arstide ravialune ~ patsient olnud, ta on kõik polikliiniku arstid läbi käinud;
‣ üle ravima, raviga liiga tegema
‣ (kõiki v. paljusid järjest) ravima; наш старый доктор перелечил всех в районе meie vana arst on rajoonis kõiki haigeid ravinud, kõik rajooni elanikud on meie vana tohtri patsiendid olnud, его перелечили все врачи поликлиники ta on kõikide polikliiniku arstide ravialune ~ patsient olnud, ta on kõik polikliiniku arstid läbi käinud;
‣ üle ravima, raviga liiga tegema
переучиться 311 Г сов. → несов. переучиваться
‣ на кого, без доп. ümber õppima kelleks; переучиться на тракториста traktoristiks ümber õppima;
‣ kõnek. üle õppima, õppimisega liiale minema ~ endale liiga tegema
‣ на кого, без доп. ümber õppima kelleks; переучиться на тракториста traktoristiks ümber õppima;
‣ kõnek. üle õppima, õppimisega liiale minema ~ endale liiga tegema
запариться 269 Г сов. → несов. запариваться
‣ kõnek. auru käes pehmeks ~ puhtaks minema;
‣ до чего, без доп. madalk. leiliga endale liiga tegema;
‣ madalk. endal võhma välja võtma; я совсем запарился mul on võhm täitsa väljas
‣ kõnek. auru käes pehmeks ~ puhtaks minema;
‣ до чего, без доп. madalk. leiliga endale liiga tegema;
‣ madalk. endal võhma välja võtma; я совсем запарился mul on võhm täitsa väljas
заучиться 310 Г сов. → несов. заучиваться kõnek. kauaks õppima jääma; õppimisega üle pingutama, endale õppimisega liiga tegema, suurest õppimisest ära väsima
перепарить 269a Г сов. → несов. перепаривать
‣ что üle hautama, liiga kaua ~ üleliia hautama ~ aurutama;
‣ кого kõnek. liiga kaua vihtlema, vihtlemisega liiga tegema;
‣ кого (kõiki, paljusid järjest) läbi vihtlema
‣ что üle hautama, liiga kaua ~ üleliia hautama ~ aurutama;
‣ кого kõnek. liiga kaua vihtlema, vihtlemisega liiga tegema;
‣ кого (kõiki, paljusid järjest) läbi vihtlema
перетрудить 290, буд. вр. также 313a Г сов. → несов. перетруждать что kõnek. mida ära ~ üle väsitama, tööga liiga tegema; руки перетружены käed on tööga liiga saanud
утруждаться 169 Г несов. → сов. утрудиться
‣ van. kõnek. ära väsima, endale liiga tegema;
‣ endale tüli tegema; не утруждайтесь ärge tehke endale ~ enesele tüli ~ nähke vaeva;
‣ (без сов.) страд. к утруждать
‣ van. kõnek. ära väsima, endale liiga tegema;
‣ endale tüli tegema; не утруждайтесь ärge tehke endale ~ enesele tüli ~ nähke vaeva;
‣ (без сов.) страд. к утруждать
забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
обидеть 230 (страд. прич. прош. вр. обиженный, кр. ф. обижен, обида, обидо, обиды; повел. накл. обидь) Г сов. → несов. обижать кого-что, чем
‣ solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
‣ (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
◊ мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
‣ solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
‣ (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
◊ мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
перепариться 269 Г сов. → несов. перепариваться
‣ üle hauduma, liiga pehmeks hauduma; мясо перепарилось liha on liiga pehmeks haudunud;
‣ kõnek. end üleliia vihtlema, endale vihtlemisega liiga tegema;
‣ (üksteise järel) vihtlemas käima (paljude kohta)
‣ üle hauduma, liiga pehmeks hauduma; мясо перепарилось liha on liiga pehmeks haudunud;
‣ kõnek. end üleliia vihtlema, endale vihtlemisega liiga tegema;
‣ (üksteise järel) vihtlemas käima (paljude kohta)
засинить 285a Г сов. → несов. засинивать что (pesu) sinetama; (sinega liiga) siniseks tegema; siniseks värvima
натрудить 313a Г сов. → несов. натруживать что kõnek. (kauase tööga, käimisega vm.) ära väsitama ~ liiga ~ häda tegema; он натрудил себе ноги tal on jalad läbi, руки натружены käed on tapetud ~ ära vaevatud ~ läbi
окоротить 295 Г сов. → несов. окорачивать что kõnek. liiga lühikeseks ~ jupiks ~ jupatsiks tegema ~ lõikama ~ kärpima; окоротить платье kleiti liiga lühikeseks tegema
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
перекислить 285a Г сов. → несов. перекислять что kõnek. liiga hapuks tegema; перекислить компот liiga haput kompotti tegema
переохладить 292 Г сов. → несов. переохлаждать что liialt ~ üle jahutama, liiga jahedaks ~ külmaks tegema ~ minna laskma
пересахарить 269a (повел. накл. ед. ч. пересахари, мн. ч. пересахарьте) Г сов. → несов. пересахаривать что kõnek. liiga palju suhkrut panema kuhu, liiga magusaks tegema, üle suhkurdama, üle magustama mida
переточить 311а Г сов. → несов. перетачивать что
‣ uuesti ~ taas ~ üle teritama;
‣ (järgemööda kõike) teravaks tegema ~ ihuma; kõnek. liiga teravaks ihuma ~ teritama ~ tegema
‣ uuesti ~ taas ~ üle teritama;
‣ (järgemööda kõike) teravaks tegema ~ ihuma; kõnek. liiga teravaks ihuma ~ teritama ~ tegema
перетратить 274а Г сов. → несов. перетрачивать что kõnek.
‣ üleliia kulutama mida, liiga suuri kulutusi tegema;
‣ (ajapikku kõike v. hulka) ära kulutama
‣ üleliia kulutama mida, liiga suuri kulutusi tegema;
‣ (ajapikku kõike v. hulka) ära kulutama
потакать 165b Г несов. кому-чему, в чём kõnek. liigsallima, järele andma, hinnaalandust tegema, liiga leebe ~ pehme käega olema, leebelt suhtuma, läbi sõrmede vaatama, silmi ~ üht silma kinni pigistama, mahitama, vaikides nõus olema; потакать капризам ребёнка lapse tujudele järele andma, потакать мальчику в шалостях ~ шалостям мальчика poisi tempudesse leebelt suhtuma, poisi tempudele läbi sõrmede vaatama
