[VES] Vene-eesti sõnaraamat

условиться 278 Г сов. → несов. уславливаться, условливаться с кем, о чём kokku leppima ~ rääkima; условиться о цене hinnas ~ hinna suhtes kokku leppima, условиться о сроке отъезда ärasõidu aega ~ ajas kokku leppima, условиться встретиться ~ о встрече kohtumise asjas ~ suhtes kokku leppima

смириться 285 Г сов. → несов. смиряться
‣ перед кем-чем taltuma, rahunema; alla heitma, kuuletuma, alistuma;
‣ с чем, перед чем leppima; смириться с положением olukorraga leppima, смириться перед неизбежностью paratamatusega leppima

мириться 285 Г несов. с кем-чем, без доп. leppima; я пришёл к вам мириться tulin teiega (ära) leppima, давай мириться lepime ära, мириться с создавшимся положением (kujunenud) olukorraga leppima; vrd. помириться, примириться

помириться 285 Г сов.
‣ с кем-чем, на чём, без доп. (ära) leppima; помириться с соседом naabriga ära leppima;
‣ с чем, на чём kõnek. rahulduma, rahul olema; помириться с мыслью mõttega leppima, помириться на малом vähesega leppima ~ rahulduma; vrd. мириться

покориться 285 Г сов. → несов. покоряться
‣ кому-чему alistuma, alla heitma, alla andma;
‣ чему ülek. alistuma millele, leppima millega; покориться своей участи oma saatusele alistuma, oma saatusega leppima, покориться необходимости paratamatusega leppima

стерпеться 240 Г сов. с чем kõnek. leppima, (ära) harjuma (ebameeldivaga, raskega); стерпеться с обстановкой olukorraga leppima;
◊ стерпится -- слюбится kõnekäänd harjud ära, hakkab veel meeldimagi ~ hakkad lõpuks armastamagi, kui kannatad, tuleb armastus

примириться 285 Г сов. → несов. примиряться с кем-чем, без доп. (ära) leppima; примириться с судьбой saatusega leppima; vrd. мириться

удовольствоваться 171 Г сов. чем rahule jääma, rahulduma, rahul(datud) olema, rahuldust saama, leppima; удовольствоваться малым vähesega rahulduma ~ leppima; vrd. довольствоваться

договариваться 168 Г несов. → сов. договориться
‣ с кем, о чём kokku leppima ~ rääkima; договариваться о поездке ~ по поводу ~ относительно ~ насчёт поездки sõidu asjus kokku leppima;
‣ до чего, без доп. kõnek. (mingi seisundini) rääkima; договариваться до чепухи (lõpuks) jama ajama hakkama;
‣ страд. к договаривать

ничья 156b С ж. неод. sport viik; сделать ничью viiki mängima ~ tegema, согласиться на ничью viiki leppima

сговориться 285 Г сов. → несов. сговариваться с кем, о чём kokku rääkima, kokku leppima, kokkuleppele jõudma, ühte nõusse heitma ~ jääma; сговориться о встрече kohtumise asjas ~ kohtumist kokku leppima, с ним трудно сговориться temaga on raske kokkuleppele jõuda

созвониться 285 Г сов. → несов. созваниваться с кем-чем kõnek. telefoni teel ~ telefonitsi ühendust saama ~ kokku leppima

столковаться 172 Г сов. → несов. столковываться с кем, о чём kõnek. kokkuleppele jõudma, kokku leppima; с ним трудно столковаться temaga on raske kokku leppida, столковаться о цене hinnas kokku leppima ~ kaubale saama

умиротвориться 285 Г сов. → несов. умиротворяться leppima, maha rahunema ~ vaibuma; дети умиротворились lapsed rahunesid, сердце умиротворилось süda leidis rahu

поладить 270b Г сов. kõnek.
‣ с кем, без доп. hästi läbi saama hakkama, omavahel sobima ~ klappima hakkama, häid suhteid sisse seadma; она не поладила с соседом ta ei klappinud naabriga kuigi hästi, ta ei leidnud naabriga ühist keelt;
‣ на чём, без доп. kokku leppima

согласиться 297 Г сов. → несов. соглашаться
‣ на что, с кем-чем, с инф. nõustuma, nõusse jääma, nõusolekut andma, soostuma, päri olema; согласиться на операцию operatsiooniga ~ lõikusega nõustuma, operatsiooniks nõusolekut andma, согласиться с мнением автора autori arvamusega nõustuma ~ nõusse jääma, согласиться с условиями договора lepingu tingimustega nõustuma, согласиться с решением otsusega päri ~ rahul olema, согласиться ехать sõiduga nõusse jääma, sõitma nõustuma;
‣ на что, на чём, с инф. kõnek. kokku leppima, kokkuleppele saama ~ jõudma; согласиться на ничью viiki leppima (näit. males);
‣ согласись, согласитесь повел. накл. в функции вводн. сл. eks, eks ole; согласитесь, что это глупо eks ole, see on ju rumalus, eks ole see ju rumalus

малость 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) van. väiksus, vähesus, piskus;
‣ kõnek. tühine ~ väike asi, pisku; довольствоваться малостью piskuga ~ vähesega leppima, по малости kõnek. pisuthaaval, vähehaaval, väikesel viisil, осталась самая малость on jäänud veel õige vähe ~ pisut;
‣ С → Н madalk. veidi, pisut, natuke(ne); погоди малость oota veidike

мирить 285a Г несов. кого-что, с кем-чем lepitama, leppima panema; мирить поссорившихся tülitsejaid lepitama; vrd. помирить, примирить

наперёд Н madalk. ette, enne, eelnevalt, kõigepealt; наклониться немного наперёд veidi ette(poole) kummarduma, договориться наперёд enne ~ eelnevalt kokku leppima, задом наперёд tagurpidi, tagaspidi

неудобство 94 С с. неод.
‣ ebamugavus; мириться с неудобствами ebamugavustega leppima, доставить массу неудобств кому kellele palju tüli tegema;
‣ (без мн. ч.) piinlikkus, kohmetus; чувствовать неудобство от мысли о чём millise mõtte juures piinlikkust ~ kohmetust tundma

обоюдно Н vastastikku, mõlemapoolselt; обоюдно условиться о чём vastastikku kokku leppima milles

оговорить 285a Г сов. → несов. оговаривать кого-что
‣ (varem) kokku leppima, kindlaks määrama; (selgitavalt) ära märkima, klauslit ~ reservatsiooni tegema; оговорить срок работы töö tähtaega kindlaks määrama, так было у нас оговорено nii olime varem kokku leppinud, оговорить в предисловии eessõnas ära märkima;
‣ kõnek. laimama, mustama; jur. rõõnama; оговорить кого на допросе ülekuulamisel laimama keda

ограничиться 271 Г сов. → несов. ограничиваться чем piirduma, leppima, rahulduma, rahul olema; ограничиться беглым замечанием põgusa märkusega piirduma, нельзя ограничиться ролью свидетеля ei tohi jääda pealtvaatajaks

перемирить 285a Г сов. кого-что, с кем kõnek. (järgemööda kõiki v. paljusid) lepitama ~ leppima panema

перемириться 285 Г сов. с кем, без доп. kõnek. (järgemööda kõigiga v. paljudega) ära leppima ~ vaherahu tegema

помирить 285a Г сов. кого, с кем-чем lepitama, leppima panema; vrd. мирить

примирить 285a Г сов. → несов. примирять кого-что, с кем-чем lepitama, leppima panema ~ sundima; vrd. мирить

пробавляться 254 Г несов. чем kõnek.
‣ läbi ajama ~ saama, leppima, piirduma, rahulduma; пришлось пробавляться в походе сухарями matkal tuli kuivikutega läbi ajada;
‣ aega veetma ~ viitma;
‣ elatist teenima

сторговать 172a Г сов. madalk.
‣ что (hinnas) kokku leppima, kaupa tegema ~ sobitama;
‣ что, чего (kaubale saades) ära ostma

уговориться 285 Г сов. → несов. уговариваться с кем, в чём, насчёт чего, на чём, с инф. kõnek. kaubale saama, kokku leppima ~ rääkima, kokkuleppele ~ ühele nõule jõudma

удовлетвориться 285 Г сов. → несов. удовлетворяться чем rahulduma, rahule jääma, rahul(datud) olema, rahuldust saama, leppima; удовлетвориться ответом vastusega rahule jääma

идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить

согласие 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ nõusolek, nõustumine, soostumine; согласие автора autori nõusolek ~ nõustumine, дать своё согласие на что oma nõusolekut andma milleks, получить согласие nõusolekut saama, выразить согласие nõusolekut avaldama ~ väljendama, сделать что с чьего согласия mida kelle nõusolekul tegema, в согласии с чем mille kohaselt, vastavalt millele, kooskõlas millega;
‣ kokkulepe; взаимное согласие vastastikune kokkulepe, молчаливое согласие sõnatu ~ vaikiv kokkulepe, добиться согласия kokkulepet saavutama, kokku leppima, прийти к согласию kokkuleppele saama ~ jõudma;
‣ üksmeel, kooskõla, harmoonia, ühtesobivus; geol. (kihistuste) rööpsus, konkordantsus; согласие между соседями naabritevaheline ~ naabrite üksmeel, жить в согласии üksmeeles ~ üksmeelselt elama, в семье царит полное согласие perekonnas valitseb täielik üksmeel;
◊ молчание -- знак согласия kõnekäänd vaikimine on nõusolek

согласоваться 172 Г сов. и несов.
‣ с чем kooskõlas olema, kooskõlastuma, koordineeruma; kohanema, kokku sobima, vastama, vastav olema;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. kokku leppima, kooskõlastama;
‣ (без сов.) с чем, в чём lgv. ühilduma, kongrueeruma

сойтись 374 Г сов. → несов. сходиться
‣ kokku saama; сойтись на полдороге poolel teel kokku saama ~ kohtuma;
‣ kokku kogunema ~ tulema; сошлись друзья sõbrad tulid kokku, сошлось много гостей oli tulnud palju külalisi ~ võõraid;
‣ kokku ~ ühte langema ~ minema (ka ülek.), ühtima; ühte meelt olema; цифры сошлись arvud läksid ~ langesid kokku, показания свидетелей сошлись tunnistajate ütlused langesid kokku, наши мнения сошлись meie arvamused langesid ~ läksid ühte, сойтись во взглядах ühel arvamusel ~ ühisel seisukohal olema, они сошлись во вкусах neil oli üks ~ sama maitse, они не сошлись характерами nende iseloomud ei sobinud, сойтись на ринге poksiringis kokku minema;
‣ с кем sõbrunema, sõbraks saama; они сошлись в школьные годы nad said sõpradeks koolipäevil;
‣ с кем kõnek. kokku elama hakkama;
‣ в чём kokku leppima, kokkulepet saama, kokkuleppele jõudma; сойтись в цене hinnas kokkuleppele ~ jutule saama;
‣ kinni ~ kokku andma; пояс не сошёлся vöö ei andnud kinni ~ kokku;
◊ свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. ega maailm veel kelle-mille pärast hukas ole, kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka, egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei kustu veel päike

стерпеть 240 Г сов. что, без доп. välja kannatama, taluma; стерпеть боль valu välja kannatama, стерпеть обиду ~ оскорбление solvangut alla neelama, стерпеть замечание märkusega leppima, стерпеть шутку nalja peale mitte solvuma, тут он не стерпел siinkohal ei kannatanud ta enam välja ~ ei pidanud enam vastu, siin katkes ta kannatus

уговорить 285a Г сов. → несов. уговаривать
‣ кого-что, чем, на что, с инф. veenma, keelitama, nõusse meelitama ~ saama, pehmeks ~ auku pähe rääkima (kõnek.); его уговорили остаться дома teda veendi ~ keelitati koju jääma, больного уговорили на операцию haige saadi operatsiooniga nõusse;
‣ кого kõnek. rahustama, lohutama; уговорить себя end lohutama;
‣ (без несов.) kõnek. kokku leppima ~ rääkima; как было уговорено nagu oli kokku lepitud ~ räägitud