[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 38 artiklit
самолёт 1 С м. неод. lennuk; военный самолёт sõjalennuk, боевой самолёт lahingulennuk, пассажирский самолёт reisilennuk, грузовой самолёт kaubalennuk, реактивный самолёт reaktiivlennuk, сверхзвуковой самолёт ülehelilennuk, helist kiirem lennuk, санитарный самолёт sanitaarlennuk, спортивный самолёт spordilennuk, самолёт сельскохозяйственной авиации põllumajanduslennuk, agrolennuk, телеуправляемый самолёт kaugjuhitav lennuk, kaugjuhtimislennuk, беспилотный самолёт mehitamata lennuk, бесхвостовой самолёт vaidtiib (rõhtsabata ja kereta lennuk), самолёт вертикального взлёта püststartlennuk
пролететь 234 Г сов. → несов. пролетать I
‣ что, без доп. mööda ~ üle lendama; самолёт пролетел пустыню lennuk jättis kõrbe seljataha, пролететь по воздуху õhus lendama, копьё пролетело мимо плеча oda lendas mööda, õlga riivamata, пролететь в окно aknasse ~ aknast sisse lendama, камень пролетел у кого над головой kivi lendas üle kelle pea;
‣ что lennates ~ lennukiga läbima; пролететь на самолёте три тысячи километров lennukiga kolm tuhat kilomeetrit ära ~ maha sõitma;
‣ что, без доп. mööda ~ läbi kihutama (ka ülek.), linnutiivul ~ lennates ~ kiiresti mööduma; мимо пролетел курьерский поезд kiirrong kihutas mööda, пролетела молодость noorus on linnutiivul möödunud, как быстро пролетело время kui kiiresti on aeg läinud ~ lennanud;
‣ ülek. välgatama, vilksatama; в голове пролетела страшная мысль peas välgatas kohutav mõte
‣ что, без доп. mööda ~ üle lendama; самолёт пролетел пустыню lennuk jättis kõrbe seljataha, пролететь по воздуху õhus lendama, копьё пролетело мимо плеча oda lendas mööda, õlga riivamata, пролететь в окно aknasse ~ aknast sisse lendama, камень пролетел у кого над головой kivi lendas üle kelle pea;
‣ что lennates ~ lennukiga läbima; пролететь на самолёте три тысячи километров lennukiga kolm tuhat kilomeetrit ära ~ maha sõitma;
‣ что, без доп. mööda ~ läbi kihutama (ka ülek.), linnutiivul ~ lennates ~ kiiresti mööduma; мимо пролетел курьерский поезд kiirrong kihutas mööda, пролетела молодость noorus on linnutiivul möödunud, как быстро пролетело время kui kiiresti on aeg läinud ~ lennanud;
‣ ülek. välgatama, vilksatama; в голове пролетела страшная мысль peas välgatas kohutav mõte
выруливать 168a Г несов. → сов. вырулить что, без доп. lenn. ruleerima (lennuk ruleerib; lennukit ruleeritakse), veerema; самолёт выруливал к стартовой дорожке lennuk veeres ~ ruleeris stardiraja poole
управление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) juhtimine, valitsemine, juhatamine, haldamine, haldus, administreerimine; ohjamine (töö konkreetne juhtimine); reguleerimine; дистанционное управление eemaltjuhtimine, автоматическое управление automaatjuhtimine, управление вручную, ручное управление käsi(tsi)juhtimine, цифровое управление info arvjuhtimine, digitaaljuhtimine (raaljuhtimine numbriliste koordinaatidega), управление судном laevajuhtimine, управление автомобилем autojuhtimine, управление государством riigi juhtimine ~ valitsemine, государственное управление riiklik haldamine, управление хозяйством majandi juhtimine ~ haldamine, управление технологическим процессом protsessijuhtimine, tehnoloogilise protsessi juhtimine, управление войсками väejuhtimine, vägede juhatamine, под управлением кого kelle juhtimisel ~ juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel ~ dirigeerimisel ~ dirigendikepi ~ taktikepi all, пульт управления juht(imis)pult, juht(imis)kilp, рычаг управления juht(imis)kang, juht(imis)hoob, самолёт потерял управление lennuk kaotas juhitavuse, управление рулём roolimine, сеточное управление raad. võretüürimine, управление данными info andmeohjamine, управление прерываниями info katkestustöötlus (arvutisüsteemides), управление горным давлением mäend. mäerõhu reguleerimine;
‣ juhtimisseade, juhtimisseadmed; рулевое управление aut. rool, управление самолётом lennukijuhtimisseadmed, мягкое управление lenn. trossjuhtimisseadmed;
‣ valitsus, halle (halde), juhatus; статистическое управление statistikavalitsus, строительное управление ehitusvalitsus, ehitushalle, плановое управление министерства ministeeriumi plaanivalitsus ~ plaanihalle, управление школ koolivalitsus, koolihalle, волостное управление vallavalitsus, управление порта sadamavalitsus, sadamakontor, главное управление peavalitsus, центральное управление keskvalitsus;
‣ (без мн. ч.) lgv rektsioon, (muuteline) sõltumus; глагольное управление verbirektsioon, verbisõltumus, сильное управление seotud ~ määrav rektsioon, слабое управление vaba ~ süntaktiline rektsioon
‣ (без мн. ч.) juhtimine, valitsemine, juhatamine, haldamine, haldus, administreerimine; ohjamine (töö konkreetne juhtimine); reguleerimine; дистанционное управление eemaltjuhtimine, автоматическое управление automaatjuhtimine, управление вручную, ручное управление käsi(tsi)juhtimine, цифровое управление info arvjuhtimine, digitaaljuhtimine (raaljuhtimine numbriliste koordinaatidega), управление судном laevajuhtimine, управление автомобилем autojuhtimine, управление государством riigi juhtimine ~ valitsemine, государственное управление riiklik haldamine, управление хозяйством majandi juhtimine ~ haldamine, управление технологическим процессом protsessijuhtimine, tehnoloogilise protsessi juhtimine, управление войсками väejuhtimine, vägede juhatamine, под управлением кого kelle juhtimisel ~ juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel ~ dirigeerimisel ~ dirigendikepi ~ taktikepi all, пульт управления juht(imis)pult, juht(imis)kilp, рычаг управления juht(imis)kang, juht(imis)hoob, самолёт потерял управление lennuk kaotas juhitavuse, управление рулём roolimine, сеточное управление raad. võretüürimine, управление данными info andmeohjamine, управление прерываниями info katkestustöötlus (arvutisüsteemides), управление горным давлением mäend. mäerõhu reguleerimine;
‣ juhtimisseade, juhtimisseadmed; рулевое управление aut. rool, управление самолётом lennukijuhtimisseadmed, мягкое управление lenn. trossjuhtimisseadmed;
‣ valitsus, halle (halde), juhatus; статистическое управление statistikavalitsus, строительное управление ehitusvalitsus, ehitushalle, плановое управление министерства ministeeriumi plaanivalitsus ~ plaanihalle, управление школ koolivalitsus, koolihalle, волостное управление vallavalitsus, управление порта sadamavalitsus, sadamakontor, главное управление peavalitsus, центральное управление keskvalitsus;
‣ (без мн. ч.) lgv rektsioon, (muuteline) sõltumus; глагольное управление verbirektsioon, verbisõltumus, сильное управление seotud ~ määrav rektsioon, слабое управление vaba ~ süntaktiline rektsioon
вражеский 129 П vaenlas-, vaenlase, vaenlaste, vaenu-, vaenulik; вражеская армия vaenlase armee ~ sõjavägi, vaenuarmee, -vägi, вражеский самолёт vaenlase lennuk
вылететь 234* Г сов. → несов. вылетать
‣ välja lendama, (õhku) tõusma; самолёт вылетел из Калуги в 6 часов утра lennuk lendas Kalugast välja kell 6 hommikul;
‣ ülek. kuuldavale tulema; из его груди вылетел вздох tema rinnust tuli kuuldavale ohe;
‣ ülek. välja kihutama ~ lendama; из-за угла вылетела тройка nurga tagant kihutas troika välja, он как стрела вылетел из комнаты ta lendas toast välja nagu nool, у окон вылетели стёкла aknaklaasid lendasid eest ära, вылететь из университета kõnek. ülikoolist (välja) lendama;
◊ вылететь ~ вылетать из головы kõnek. meelest minema, nagu peast pühitama; вылететь в трубу kõnek. puupaljaks jääma, põhja kõrbema; хмель вылетел из головы kõnek. pea lõi kaineks ~ selgeks
‣ välja lendama, (õhku) tõusma; самолёт вылетел из Калуги в 6 часов утра lennuk lendas Kalugast välja kell 6 hommikul;
‣ ülek. kuuldavale tulema; из его груди вылетел вздох tema rinnust tuli kuuldavale ohe;
‣ ülek. välja kihutama ~ lendama; из-за угла вылетела тройка nurga tagant kihutas troika välja, он как стрела вылетел из комнаты ta lendas toast välja nagu nool, у окон вылетели стёкла aknaklaasid lendasid eest ära, вылететь из университета kõnek. ülikoolist (välja) lendama;
◊ вылететь ~ вылетать из головы kõnek. meelest minema, nagu peast pühitama; вылететь в трубу kõnek. puupaljaks jääma, põhja kõrbema; хмель вылетел из головы kõnek. pea lõi kaineks ~ selgeks
краснокрылый 119 П punaste tiibadega; ülek. punatähega (tiibadel); краснокрылый самолёт punaste tiibadega ~ punatähega lennuk
многоместный 126 П mitmekohaline, hulgakohaline, hulgaistmeline, mitmeistmeline, paljude istekohtadega; многоместный самолёт paljukohaline lennuk
налетать II 166 Г сов. → несов. налётывать что (teatud arvu) lennutunde saama; (teatud vahemaad) läbi lendama ~ sõitma; самолёт налетал десять тысяч километров lennuk on läbi sõitnud kümme tuhat kilomeetrit, налетать двести часов kakssada tundi maha lendama
наравне Н с кем-чем
‣ ühekõrgusel, samas kõrguses; ühekaugusel, samas kauguses; niisama kiiresti, sama jõuga ~ kiirusega; самолёт шёл наравне с облаками lennuk lendas pilvede kõrgusel;
‣ võrdselt, ühteviisi, niisama palju kui; работать наравне с другими teistega võrdselt töötama
‣ ühekõrgusel, samas kõrguses; ühekaugusel, samas kauguses; niisama kiiresti, sama jõuga ~ kiirusega; самолёт шёл наравне с облаками lennuk lendas pilvede kõrgusel;
‣ võrdselt, ühteviisi, niisama palju kui; работать наравне с другими teistega võrdselt töötama
обледенеть 229b Г сов. → несов. обледеневать
‣ jääga kattuma, (üleni) jäätuma; самолёт обледенел lennuk on jäitega kattunud ~ jääs;
‣ (külmast) kangestuma, jäiseks ~ jääkülmaks minema; пальцы обледенели sõrmed läksid jääkülmaks
‣ jääga kattuma, (üleni) jäätuma; самолёт обледенел lennuk on jäitega kattunud ~ jääs;
‣ (külmast) kangestuma, jäiseks ~ jääkülmaks minema; пальцы обледенели sõrmed läksid jääkülmaks
трёхмоторный 126 П kolmemootoriline, kolme mootoriga; трёхмоторный самолёт kolmemootoriline ~ kolme mootoriga lennuk
налететь 234 Г сов. → несов. налетать I
‣ на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek. kõnek. trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek. kõnek. (ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek. kõnek. petisega kokku juhtuma;
‣ на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
‣ puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
‣ куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
‣ на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek. kõnek. trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek. kõnek. (ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek. kõnek. petisega kokku juhtuma;
‣ на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
‣ puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
‣ куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
зависать 165b Г несов. → сов. зависнуть (paigal) rippuma, ripnema, kõlkuma; ветви ивы зависали над рекой paju oksad rippusid jõe kohal, самолёт зависал в воздухе lennuk rippus õhus
низко Н
‣ madalale, madalal, madalalt, sügavalt; on madal; on madalal; низко нагнуться madalale kummarduma ~ painduma, низко кланяться sügavat kummardust tegema, самолёт идёт низко lennuk lendab madalal(t), солнце уже низко päike on juba madalal;
‣ alatult, autult; on alatu; низко поступать alatult ~ autult toimima
‣ madalale, madalal, madalalt, sügavalt; on madal; on madalal; низко нагнуться madalale kummarduma ~ painduma, низко кланяться sügavat kummardust tegema, самолёт идёт низко lennuk lendab madalal(t), солнце уже низко päike on juba madalal;
‣ alatult, autult; on alatu; низко поступать alatult ~ autult toimima
нырять 254b Г несов.
‣ sukelduma (kõnek. ka ülek.), vee alla minema; глубоко нырять sügavale sukelduma;
‣ ülek. tõusma ja vajuma; (korduvalt) alla sööstma ja kõrgust võtma; лодка ныряла в волнах paat tõusis ja vajus lainetel, самолёт нырял в воздухе lennuk sööstis alla ja võttis uuesti kõrgust
‣ sukelduma (kõnek. ka ülek.), vee alla minema; глубоко нырять sügavale sukelduma;
‣ ülek. tõusma ja vajuma; (korduvalt) alla sööstma ja kõrgust võtma; лодка ныряла в волнах paat tõusis ja vajus lainetel, самолёт нырял в воздухе lennuk sööstis alla ja võttis uuesti kõrgust
опуститься 317 Г сов. → несов. опускаться
‣ на кого-что, без доп. (alla, maha, madalale) laskuma ~ langema (ka ülek.); опуститься на траву rohule laskuma ~ istuma, опуститься на колени põlvili langema ~ laskuma, põlvitama, опуститься на дно (1) põhja laskuma (näit. tuukri kohta), (2) ülek. põhja minema, голова опустилась на грудь pea vajus rinnale, самолёт опустился lennuk maandus ~ laskus, ночь опустилась на город öö laskus linnale;
‣ ülek. alla käima, madalale langema;
◊ руки опустились ~ опускались käed vajusid rüppe
‣ на кого-что, без доп. (alla, maha, madalale) laskuma ~ langema (ka ülek.); опуститься на траву rohule laskuma ~ istuma, опуститься на колени põlvili langema ~ laskuma, põlvitama, опуститься на дно (1) põhja laskuma (näit. tuukri kohta), (2) ülek. põhja minema, голова опустилась на грудь pea vajus rinnale, самолёт опустился lennuk maandus ~ laskus, ночь опустилась на город öö laskus linnale;
‣ ülek. alla käima, madalale langema;
◊ руки опустились ~ опускались käed vajusid rüppe
отделиться 308 Г сов. → несов. отделяться от кого-чего
‣ eralduma, irduma; кора отделилась от ствола koor on tüve küljest lahti tulnud, баржа отделилась от берега praam eemaldus kaldast, самолёт отделился от земли lennuk rebis end maast lahti;
‣ van. lahku lööma; отделиться от родителей vanematest lahku lööma;
‣ nõristuma, nõrguma
‣ eralduma, irduma; кора отделилась от ствола koor on tüve küljest lahti tulnud, баржа отделилась от берега praam eemaldus kaldast, самолёт отделился от земли lennuk rebis end maast lahti;
‣ van. lahku lööma; отделиться от родителей vanematest lahku lööma;
‣ nõristuma, nõrguma
оторваться 217 (прош. вр. оторвалась, оторвалось, оторвались) Г сов. → несов. отрываться
‣ от чего, без доп. küljest ära ~ lahti tulema ~ rebenema; пуговица оторвалась nööp tuli eest ära ~ on eest ära (tulnud);
‣ от кого-чего (end v. pilku) lahti kiskuma ~ rebima mille küljest; самолёт оторвался от земли lennuk rebis end maa küljest lahti, он оторвался от карты ta kiskus pilgu kaardilt, я не мог оторваться от интересной книги ma ei saanud huvitavat raamatut kuidagi pooleli jätta, оторваться от противника end vaenlasest lahti rebima (näit. taganemisel);
‣ от кого-чего ülek. eemalduma, eralduma, võõrduma, irduma; оторваться от деревни külaelust võõrduma, оторваться от жизни eluvõõraks jääma, elust irduma
‣ от чего, без доп. küljest ära ~ lahti tulema ~ rebenema; пуговица оторвалась nööp tuli eest ära ~ on eest ära (tulnud);
‣ от кого-чего (end v. pilku) lahti kiskuma ~ rebima mille küljest; самолёт оторвался от земли lennuk rebis end maa küljest lahti, он оторвался от карты ta kiskus pilgu kaardilt, я не мог оторваться от интересной книги ma ei saanud huvitavat raamatut kuidagi pooleli jätta, оторваться от противника end vaenlasest lahti rebima (näit. taganemisel);
‣ от кого-чего ülek. eemalduma, eralduma, võõrduma, irduma; оторваться от деревни külaelust võõrduma, оторваться от жизни eluvõõraks jääma, elust irduma
подрулить 285a Г сов. → несов. подруливать что, к чему, куда, без доп. mille ligi ~ juurde roolima; lenn. ligi ~ juurde ruleerima; самолёт подрулил к месту взлёта lennuk sõitis ~ veeres ~ ruleeris stardipaika
пойти 374 Г сов.
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
развернуться 338 Г сов. → несов. развёртываться, разворачиваться
‣ lahti keerduma ~ rulluma ~ minema; avanema (ka ülek.); laotuma; ковёр развернулся vaip rullus lahti, свёрток развернулся pakk läks lahti, развернулся красивый вид avanes ilus vaade, перед нами развернулись широкие поля meie ees laiusid avarad põllud;
‣ sõj. (lahku) hargnema; развернуться в боевой порядок lahingukorda hargnema, батальон развернулся в цепь pataljon hargnes ahelikku;
‣ во что sõj. (end) täiskoosseisuni suurendama, suurenema; полк развернулся до полного состава polk suurenes täiskoosseisuni;
‣ (end) üles ~ töövalmis seadma; здесь же развернулась полевая кухня siinsamas oli end üles seadnud väliköök;
‣ ülek. (välja) arenema, hoogustuma, hoogu võtma, laienema; avalduma; повесть развернулась в роман jutustusest arenes välja romaan, по всей стране развернулась гигантская стройка kogu maal võttis hoogu hiiglaslik ehitustöö, здесь развернулся его талант siin puhkes tema anne täies võimsuses;
‣ kõnek. vabalt tegutsema, oma võimeid ~ ennast näitama; он не мог развернуться tal puudus tegutsemisvabadus, ta ei saanud oma võimeid ~ ennast näidata;
‣ (ümber, tagasi) pöörduma ~ keerama; самолёт развернулся lennuk tegi pöörde, развернулся и уехал keeras otsa ringi ja sõitis ära;
‣ madalk. (löögiks) hoogu võtma
‣ lahti keerduma ~ rulluma ~ minema; avanema (ka ülek.); laotuma; ковёр развернулся vaip rullus lahti, свёрток развернулся pakk läks lahti, развернулся красивый вид avanes ilus vaade, перед нами развернулись широкие поля meie ees laiusid avarad põllud;
‣ sõj. (lahku) hargnema; развернуться в боевой порядок lahingukorda hargnema, батальон развернулся в цепь pataljon hargnes ahelikku;
‣ во что sõj. (end) täiskoosseisuni suurendama, suurenema; полк развернулся до полного состава polk suurenes täiskoosseisuni;
‣ (end) üles ~ töövalmis seadma; здесь же развернулась полевая кухня siinsamas oli end üles seadnud väliköök;
‣ ülek. (välja) arenema, hoogustuma, hoogu võtma, laienema; avalduma; повесть развернулась в роман jutustusest arenes välja romaan, по всей стране развернулась гигантская стройка kogu maal võttis hoogu hiiglaslik ehitustöö, здесь развернулся его талант siin puhkes tema anne täies võimsuses;
‣ kõnek. vabalt tegutsema, oma võimeid ~ ennast näitama; он не мог развернуться tal puudus tegutsemisvabadus, ta ei saanud oma võimeid ~ ennast näidata;
‣ (ümber, tagasi) pöörduma ~ keerama; самолёт развернулся lennuk tegi pöörde, развернулся и уехал keeras otsa ringi ja sõitis ära;
‣ madalk. (löögiks) hoogu võtma
свалиться I 306 Г сов. → несов. сваливаться I
‣ с кого-чего, на что, подо что, куда alla ~ maha ~ ümber kukkuma, maha langema; alla ~ ümber ~ küljele vajuma; свалиться с лестницы trepist alla kukkuma, свалиться с лошади hobuse seljast (maha) kukkuma, свалиться с ног от усталости väsimusest ümber kukkuma, забор свалился aed ~ tara on ümber kukkunud ~ maha vajunud ~ maas, самолёт свалился на левое крыло lennuk vajus vasakule küljele;
‣ ülek. kõnek. (kaela) sadama; на кого-что õlule ~ kaela langema; ты откуда свалился? kust sina siia said ~ välja ilmusid?, на него свалилось большое горе tal on suur mure, все дела свалились на него kõik tööd-toimetused jäid tema teha ~ tema kaela;
‣ kõnek. voodisse pikali ~ siruli jääma (haiguse tõttu); lõpma (loomade kohta); он свалился haigus ~ tõbi on ta maha võtnud;
◊ свалиться ~ сваливаться как снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama); как с луны свалиться kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; камень с души свалился kivi langes südamelt; свалиться ~ сваливаться с плеч kõnek. (1) oma kaelast ära saama, (2) seljas ära lagunema; как с неба свалиться kõnek. (1) nagu välk selgest taevast, ootamatult kaela sadama, (2) nagu kuu pealt kukkuma, (3) nagu taevast sülle kukkuma; свалиться ~ сваливаться на плечи кого, чьи kõnek. kelle õlule jääma
‣ с кого-чего, на что, подо что, куда alla ~ maha ~ ümber kukkuma, maha langema; alla ~ ümber ~ küljele vajuma; свалиться с лестницы trepist alla kukkuma, свалиться с лошади hobuse seljast (maha) kukkuma, свалиться с ног от усталости väsimusest ümber kukkuma, забор свалился aed ~ tara on ümber kukkunud ~ maha vajunud ~ maas, самолёт свалился на левое крыло lennuk vajus vasakule küljele;
‣ ülek. kõnek. (kaela) sadama; на кого-что õlule ~ kaela langema; ты откуда свалился? kust sina siia said ~ välja ilmusid?, на него свалилось большое горе tal on suur mure, все дела свалились на него kõik tööd-toimetused jäid tema teha ~ tema kaela;
‣ kõnek. voodisse pikali ~ siruli jääma (haiguse tõttu); lõpma (loomade kohta); он свалился haigus ~ tõbi on ta maha võtnud;
◊ свалиться ~ сваливаться как снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama); как с луны свалиться kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; камень с души свалился kivi langes südamelt; свалиться ~ сваливаться с плеч kõnek. (1) oma kaelast ära saama, (2) seljas ära lagunema; как с неба свалиться kõnek. (1) nagu välk selgest taevast, ootamatult kaela sadama, (2) nagu kuu pealt kukkuma, (3) nagu taevast sülle kukkuma; свалиться ~ сваливаться на плечи кого, чьи kõnek. kelle õlule jääma
снизиться 272 Г сов. → несов. снижаться
‣ alanema, alla minema, langema; kahanema, vähenema, tasanema, madalduma; температура снизилась palavik ~ temperatuur alanes ~ läks alla, успеваемость снизилась õppeedukus on alla läinud, цены снизились hinnad on langenud, скорость снизилась kiirus vähenes, голос снизился до шёпота hääl tasanes ~ vaibus sosinaks;
‣ allapoole laskuma, kõrgust vähendama; самолёт снизился lennuk laskus ~ vähendas kõrgust ~ võttis kõrgust maha, снизиться на парашюте langevarjuga laskuma
‣ alanema, alla minema, langema; kahanema, vähenema, tasanema, madalduma; температура снизилась palavik ~ temperatuur alanes ~ läks alla, успеваемость снизилась õppeedukus on alla läinud, цены снизились hinnad on langenud, скорость снизилась kiirus vähenes, голос снизился до шёпота hääl tasanes ~ vaibus sosinaks;
‣ allapoole laskuma, kõrgust vähendama; самолёт снизился lennuk laskus ~ vähendas kõrgust ~ võttis kõrgust maha, снизиться на парашюте langevarjuga laskuma
спуститься 317 Г сов. → несов. спускаться
‣ alla ~ maha tulema ~ laskuma ~ langema (ka ülek.); спуститься с горы mäest alla tulema ~ (suuskadel) laskuma, спуститься с крыльца trepist alla tulema, спуститься на парашюте langevarjuga alla tulema ~ laskuma, спуститься в пещеру koopasse laskuma, спуститься на дно (1) põhja laskuma, (2) põhja vajuma, спуститься по реке allajõge ~ pärijõge ~ pärivett ~ pärivoolu sõitma, дикие утки спустились на реку metspardid laskusid jõele, занавес спустился eesriie langes (alla), самолёт спустился на аэродром lennuk maandus lennuväljale, петля спустилась silm on maha jooksnud, солнце спустилось к лесу päike on metsapiiril ~ laskus metsa kohale, туман спустился на землю udu on maas ~ langes maha, спустились сумерки on hämar, videvik katab maad;
‣ lahti pääsema ~ minema; курок спустился päästik läks lahti;
‣ kõnek. tasasemaks minema, tasanema; alla minema; голос спустился до шёпота hääl tasanes sosinaks, температура спустилась palavik läks alla;
◊ спуститься с облаков pilvedelt ~ pilve pealt alla tulema
‣ alla ~ maha tulema ~ laskuma ~ langema (ka ülek.); спуститься с горы mäest alla tulema ~ (suuskadel) laskuma, спуститься с крыльца trepist alla tulema, спуститься на парашюте langevarjuga alla tulema ~ laskuma, спуститься в пещеру koopasse laskuma, спуститься на дно (1) põhja laskuma, (2) põhja vajuma, спуститься по реке allajõge ~ pärijõge ~ pärivett ~ pärivoolu sõitma, дикие утки спустились на реку metspardid laskusid jõele, занавес спустился eesriie langes (alla), самолёт спустился на аэродром lennuk maandus lennuväljale, петля спустилась silm on maha jooksnud, солнце спустилось к лесу päike on metsapiiril ~ laskus metsa kohale, туман спустился на землю udu on maas ~ langes maha, спустились сумерки on hämar, videvik katab maad;
‣ lahti pääsema ~ minema; курок спустился päästik läks lahti;
‣ kõnek. tasasemaks minema, tasanema; alla minema; голос спустился до шёпота hääl tasanes sosinaks, температура спустилась palavik läks alla;
◊ спуститься с облаков pilvedelt ~ pilve pealt alla tulema
сверхзвуковой 120 П üleheli-, ülehelikiiruse, ülehelikiirusega, helist kiirem; сверхзвуковая скорость lenn. ülehelikiirus, сверхзвуковая область lenn. ülehelipiirkond, ülehelikiiruse piirkond, сверхзвуковой самолёт ülehelilennuk, helist kiirem lennuk, сверхзвуковая волна füüs. ülehelikiirusega laine
ведомый 119
‣ страд. прич. наст. вр. Г вести;
‣ прич. → П tehn. veetav; järgiv; ведомое колесо veetav ratas, ведомый самолёт järgiv lennuk;
‣ прич. → С м. од. kõnek. juhitav
‣ страд. прич. наст. вр. Г вести;
‣ прич. → П tehn. veetav; järgiv; ведомое колесо veetav ratas, ведомый самолёт järgiv lennuk;
‣ прич. → С м. од. kõnek. juhitav
носитель 10 С м. од liter. и неод. kandja; носитель передовых идей eesrindlike ideede kandja ~ edasiviija, носитель возбудителя инфекции med. pisikukandja, носитель данных ~ информации info(rmatsiooni)kandja, andmekandja, носитель языка keele kõneleja, носитель заряда el. laengukandja, носитель звука füüs. helikandja, носитель тепла soojuskandja, носитель ядерного оружия sõj. tuumarelvakandja (laev v. lennuk)
рыскливый 119 П (кр. ф. рысклив, рысклива, рыскливо, рыскливы)
‣ ringijooksev, ringiajav, ringilaskev, ruingiluusiv; рыскливый волк ringiluusiv ~ ringiluusija hunt;
‣ lengerdav; рыскливый самолёт lengerdav lennuk;
‣ seegav; rahutu
‣ ringijooksev, ringiajav, ringilaskev, ruingiluusiv; рыскливый волк ringiluusiv ~ ringiluusija hunt;
‣ lengerdav; рыскливый самолёт lengerdav lennuk;
‣ seegav; rahutu
