[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 129 artiklit
аналогия 89 С ж. неод. analoogia, sarnasus; частичная аналогия osaline sarnasus ~ analoogia, провести аналогию между чем analoogiat leidma mille vahel, millede analoogiat leidma, при помощи аналогии analoogia põhjal ~ varal, заключить по аналогии analoogia põhjal järeldama
вариант 1 С м. неод. variant, teisend; вариант проекта projekti variant, найти оптимальный вариант soodsaimat ~ optimaalset varianti leidma, вариант народной песни rahvalauluteisend, диалектный вариант слова sõna murdeteisend
вестись 367 Г несов.
‣ toimuma, aset leidma; käima, kestma; peetama; kõnek. kombeks olema; переговоры ведутся уже несколько дней läbirääkimised käivad juba mitmendat päeva, переписка ведётся на русском языке kirjavahetus käib ~ kirjavahetust peetakse vene keeles, так у нас издавна ведётся nii on meil iidsetest aegadest kombeks;
‣ страд. к вести
‣ toimuma, aset leidma; käima, kestma; peetama; kõnek. kombeks olema; переговоры ведутся уже несколько дней läbirääkimised käivad juba mitmendat päeva, переписка ведётся на русском языке kirjavahetus käib ~ kirjavahetust peetakse vene keeles, так у нас издавна ведётся nii on meil iidsetest aegadest kombeks;
‣ страд. к вести
вселяться 255 Г несов. → сов. вселиться
‣ во что (korterisse, majja) asuma, majutuma, sisse kolima; в новый дом уже вселяются жильцы elanikud kolivad juba uude majja sisse;
‣ (без 1 и 2 л.) в кого-что ülek. asuma, kohta leidma, sisse tungima; в сердце вселяется тревога südamesse asub rahutus, süda läheb rahutuks, в сердце вселяется надежда südames tärkab ~ tekib lootus, südamesse asub lootus;
‣ страд. к вселять
‣ во что (korterisse, majja) asuma, majutuma, sisse kolima; в новый дом уже вселяются жильцы elanikud kolivad juba uude majja sisse;
‣ (без 1 и 2 л.) в кого-что ülek. asuma, kohta leidma, sisse tungima; в сердце вселяется тревога südamesse asub rahutus, süda läheb rahutuks, в сердце вселяется надежда südames tärkab ~ tekib lootus, südamesse asub lootus;
‣ страд. к вселять
встретить 274a Г сов. → несов. встречать
‣ кого-что kohtama; встретить на улице знакомого tänaval tuttavat kohtama;
‣ кого-что, чем vastu võtma mida, reageerima millele; vastu minema; мы встретили Новый год дома me võtsime uue aasta kodus vastu, встретить неприятеля огнём vastast tulega kostitama, мы встретим друзей на вокзале (me) läheme sõpradele jaama vastu;
‣ кого-что keda-mida (eest) leidma, kohtama, mille osaliseks saama; встретить отказ eitavat vastust saama, встретить поддержку toetust leidma, встретить радушный приём hea vastuvõtu osaliseks saama, встретить осуждение hukkamõistu ~ tauningu osaliseks saama, противник встретил упорное сопротивление vastane põrkas tugevale vastupanule ~ kohtas tugevat vastupanu, комедия встретила одобрение komöödia pälvis heakskiidu, человека с таким умом не часто встретишь kõnek. sellise peaga inimesi tuleb harva ette;
◊ встретить ~ встречать в штыки küünte ja hammastega vastu olema, vaenulikult reageerima; встретить ~ встречать хлебом-солью soola-leivaga ~ avasüli vastu võtma
‣ кого-что kohtama; встретить на улице знакомого tänaval tuttavat kohtama;
‣ кого-что, чем vastu võtma mida, reageerima millele; vastu minema; мы встретили Новый год дома me võtsime uue aasta kodus vastu, встретить неприятеля огнём vastast tulega kostitama, мы встретим друзей на вокзале (me) läheme sõpradele jaama vastu;
‣ кого-что keda-mida (eest) leidma, kohtama, mille osaliseks saama; встретить отказ eitavat vastust saama, встретить поддержку toetust leidma, встретить радушный приём hea vastuvõtu osaliseks saama, встретить осуждение hukkamõistu ~ tauningu osaliseks saama, противник встретил упорное сопротивление vastane põrkas tugevale vastupanule ~ kohtas tugevat vastupanu, комедия встретила одобрение komöödia pälvis heakskiidu, человека с таким умом не часто встретишь kõnek. sellise peaga inimesi tuleb harva ette;
◊ встретить ~ встречать в штыки küünte ja hammastega vastu olema, vaenulikult reageerima; встретить ~ встречать хлебом-солью soola-leivaga ~ avasüli vastu võtma
выбраться 216* Г сов. → несов. выбираться
‣ (vaevaga) välja pääsema ~ jõudma ~ rabelema; как мне выбраться отсюда? kuidas ma siit välja pääsen? выбраться из болота на тропинку soost teerajale välja jõudma, выбраться из окружения piiramisrõngast väljuma, выбраться из долгов võlgadest välja rabelema, выбраться в театр kõnek. teatri jaoks aega leidma, teatrisse pääsema;
‣ (без несов.) leiduma, ette tulema; если выберется свободное время, приезжайте kui leidub vaba aega, sõitke meile
‣ (vaevaga) välja pääsema ~ jõudma ~ rabelema; как мне выбраться отсюда? kuidas ma siit välja pääsen? выбраться из болота на тропинку soost teerajale välja jõudma, выбраться из окружения piiramisrõngast väljuma, выбраться из долгов võlgadest välja rabelema, выбраться в театр kõnek. teatri jaoks aega leidma, teatrisse pääsema;
‣ (без несов.) leiduma, ette tulema; если выберется свободное время, приезжайте kui leidub vaba aega, sõitke meile
выглядеть II 232* Г сов. → несов. выглядывать II кого-что kõnek. silmadega ~ pilguga leidma; (välja) vaatama ~ valima keda-mida; выглядеть невесту pruuti (välja) vaatama, все глаза выглядеть silmi peast välja vahtima (oodates)
выискать 199* Г сов. → несов. выискивать кого-что kõnek. välja otsima ~ tuhnima ~ koukima; (pika otsimise järel) leidma; где ты выискал такую редкую книжку? kust sa sellise haruldase raamatu välja tuhnisid? наконец орёл выискал добычу kotkas leidis lõpuks saagi
выкраивать 168a Г несов. → сов. выкроить что, из чего
‣ juurde ~ välja lõikama; выкраивать платье kleiti juurde lõikama, выкраивать из бумаги куклу paberist nukku välja lõikama;
‣ ülek. kõnek. välja pigistama, leidma, võtma; выкраивать время aega võtma ~ näpistama milleks, выкраивать суммы raha ~ summasid leidma ~ välja pigistama
‣ juurde ~ välja lõikama; выкраивать платье kleiti juurde lõikama, выкраивать из бумаги куклу paberist nukku välja lõikama;
‣ ülek. kõnek. välja pigistama, leidma, võtma; выкраивать время aega võtma ~ näpistama milleks, выкраивать суммы raha ~ summasid leidma ~ välja pigistama
высмотреть 239* Г сов. → несов. высматривать что (silmadega otsides) üles leidma, üles ~ välja otsima; ära nägema;
◊ высмотреть (все) глаза kõnek. pikisilmi ootama
◊ высмотреть (все) глаза kõnek. pikisilmi ootama
застать 223 Г сов. → несов. заставать кого, где, за чем, на чём eest leidma, peale sattuma; tabama; я застал её в слезах leidsin ta nutmast ~ pisarais eest, она застала мужа за работой ta leidis mehe töötamast, её трудно застать дома teda on raske kodunt kätte saada, его застали на месте преступления ta tabati kuriteopaigalt, он застал себя на странной мысли ta tabas end imelikult mõttelt, восход солнца застал нас уже в дорог е päike tõusis, kui olime juba teel, застать врасплох кого (ootamatu tulekuga) üllatama keda, не застал в живых кого ei jõudnud enne kelle surma pärale, ei leidnud keda elusalt eest
застигать 169a Г несов. → сов. застичь, застигнуть кого, на чём, где tabama, kätte saama; eest leidma; застигать врасплох ootamatult tabama, peale sattuma
захватить 316a Г сов. → несов. захватывать
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
знать II 165a (без страд. прич.) Г несов. кого-что, о ком-чём, kõnek. про кого-что, без доп. teadma, tundma, oskama; знать правила reegleid teadma, знать жизнь elu tundma, знать язык keelt oskama, он не знал об этом ta ei teadnud seda, знать в лицо nägupidi tundma, знать вдоль и поперёк läbi ja lõhki tundma, он с детских лет знал горе ta sai juba lapsest peale muret tunda, он знает своё дело ta on oma ala meister, ta tunneb oma ala ~ tööd hästi, давать себя знать tunda andma, давать о себе знать endast teada ~ märku andma, не знать покоя mitte rahu leidma;
◊ знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab
◊ знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab
извлечь 378a Г сов. → несов. извлекать кого-что, из чего
‣ välja võtma ~ tõmbama ~ tirima; извлечь что из кармана taskust välja võtma ~ tõmbama mida;
‣ liter. esile ~ välja kutsuma; извлечь из гитары грустные звуки kitarrist nukraid helisid välja võluma;
‣ saama, ammutama (ka ülek.); извлечь пользу ~ выгоду kasu saama, извлечь урок õppust saama ~ võtma, извлечь цитату tsitaati leidma ~ välja kirjutama, извлечь золото из чего kulda uhtma millest, извлечь корень mat. juurima, извлечь квадратный корень mat. ruutjuurt leidma ~ võtma;
‣ keem. välja leotama, ekstraheerima
‣ välja võtma ~ tõmbama ~ tirima; извлечь что из кармана taskust välja võtma ~ tõmbama mida;
‣ liter. esile ~ välja kutsuma; извлечь из гитары грустные звуки kitarrist nukraid helisid välja võluma;
‣ saama, ammutama (ka ülek.); извлечь пользу ~ выгоду kasu saama, извлечь урок õppust saama ~ võtma, извлечь цитату tsitaati leidma ~ välja kirjutama, извлечь золото из чего kulda uhtma millest, извлечь корень mat. juurima, извлечь квадратный корень mat. ruutjuurt leidma ~ võtma;
‣ keem. välja leotama, ekstraheerima
изливаться 169 Г несов. → сов. излиться liter.
‣ välja ~ üle voogama ~ valguma;
‣ в чём, чем, на кого-что ülek. väljenduma, avalduma, avaldust leidma; её тоска изливалась слезами ta nuttis kurbusest;
‣ перед кем, без доп. ülek. südant puistama, end väljendama; изливаться в благодарностях ülevoolavat tänu avaldama;
‣ (без сов.) hoovama
‣ välja ~ üle voogama ~ valguma;
‣ в чём, чем, на кого-что ülek. väljenduma, avalduma, avaldust leidma; её тоска изливалась слезами ta nuttis kurbusest;
‣ перед кем, без доп. ülek. südant puistama, end väljendama; изливаться в благодарностях ülevoolavat tänu avaldama;
‣ (без сов.) hoovama
изловчиться 288 Г сов. → несов. изловчаться с инф., без доп. kõnek.
‣ osavat liigutust tegema, osavalt tegema mida; он изловчился и поймал мяч osava liigutusega sai ta palli kätte;
‣ ülek. (osavalt) juhust kasutama, nõu leidma; kavalaks ~ osavaks minema; он изловчился обманывать всех ta oskas kõiki petta;
‣ ülek. (end) välja keerutama, välja rabelema
‣ osavat liigutust tegema, osavalt tegema mida; он изловчился и поймал мяч osava liigutusega sai ta palli kätte;
‣ ülek. (osavalt) juhust kasutama, nõu leidma; kavalaks ~ osavaks minema; он изловчился обманывать всех ta oskas kõiki petta;
‣ ülek. (end) välja keerutama, välja rabelema
изыскивать 168a Г несов. → сов. изыскать что liter. (pingsalt) otsima, hagema, hankima, leidma; изыскивать себе занятие endale tegevust otsima, изыскивать новые источники дохода uusi tuluallikaid hankima ~ otsima, изыскивать новые методы uusi meetodeid otsima
исхитриться 285 Г сов. → несов. исхитряться с инф., без доп. kõnek. kavalaks ~ osavaks saama, osavasti hetke kasutama, kavalat nõu leidma, kavalust kasutama, kavaldama; исхитриться делать что kavaluti ~ kavala kombel ~ kavalust appi võttes ~ osavalt tegema mida, исхитриться плавать под водой osavasti vee all ujuma õppima
итог 18 С м. неод.
‣ maj. kogusumma; итоги кассовых книг kassaraamatute kogusummad, подводить годовой итог aasta kogusummat leidma;
‣ kokkuvõte, tulemus; в итоге переговоров läbirääkimiste tulemusel, итоги социалистического соревнования sotsialistliku võistluse tulemused, подводить итоги kokkuvõtet tegema, kontot (raamatut vm.) lõpetama, в конечном итоге lõppkokkuvõttes, lõpuks
‣ maj. kogusumma; итоги кассовых книг kassaraamatute kogusummad, подводить годовой итог aasta kogusummat leidma;
‣ kokkuvõte, tulemus; в итоге переговоров läbirääkimiste tulemusel, итоги социалистического соревнования sotsialistliku võistluse tulemused, подводить итоги kokkuvõtet tegema, kontot (raamatut vm.) lõpetama, в конечном итоге lõppkokkuvõttes, lõpuks
клад 1 С м. неод.
‣ peitevara, peidetud vara(ndus) ~ aare, peitleid, rahapada; найти клад peidetud varandust leidma;
‣ ülek. kõnek. aare; не работник, а просто клад see töötaja on lausa aare
‣ peitevara, peidetud vara(ndus) ~ aare, peitleid, rahapada; найти клад peidetud varandust leidma;
‣ ülek. kõnek. aare; не работник, а просто клад see töötaja on lausa aare
крыша 76 С ж. неод. katus; ülek. peavari; четырёхскатная ~ двускатная ~ щипцовая крыша viilkatus, плоская крыша rõhtkatus, пологая крыша lamekatus, шатровая крыша telkkatus, püramiidkatus, сводчатая крыша võlvkatus, вальмовая крыша kelpkatus, гонтовая крыша sindelkatus, черепичная крыша kivikatus, соломенная крыша õlgkatus, подвести под крышу katuse alla viima, жить под одной крышей sama ~ ühe katuse all elama, найти крышу peavarju leidma
место 96 С с. неод.
‣ koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое место asulakoht, asustatud koht ~ paik, место действия tegevuskoht, -paik, место заключения ~ задержания kinnipidamiskoht, место назначения sihtkoht, место рождения sünnikoht, рабочее место töökoht (vahetu töötamispaik), спальное место voodikoht, слабое ~ узкое место ülek. nõrk koht ~ külg, больное место valus koht (ka ülek.), место стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, место старта lenn. stardiplats, местo боёв lahingupaigad, место катастрофы õnnetuspaik, место ответвления дорог teelahkmik, место пересечения дорог ristmik, teerist, место разветвления дорог teehargmik, место причала sildumiskoht, в наших местах meie kandis, бег на месте paigaljooks, откидное место lisaiste, klapptool, место водителя juhiiste, глухое место kolgas, отхожее место kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два места ta andis kaks pakki pagasisse, белые места на карте ülek. valged laigud kaardil, детское место anat. emakook, platsenta, лобное место aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное место Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное место van. asutus, все на месте kõik on kohal, всё на (своём) месте (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем месте я бы ... teie asemel oleksin..., на месте кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с места! seis, mitte liikuda! по местам! kohtadele! быть на месте kohal olema, занять первое место esikohale tulema, занять видное место tähtsale kohale ~ positsioonile asuma, занять места (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет места ruumi ei ole, уступить место кому kellele kohta loovutama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, места общего пользования üldkasutusruumid, доходное место tulus amet, быть без места tööta ~ kohata olema;
‣ места мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria ~ allasutus(t)e ~ rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на места kohtadele ~ perifeeriasse ~ allasutus(t)ele ~ rajoonidesse teatama, решать на местах kohapeal otsustama;
◊ глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad vesise ~ märja koha peal; душа ~ сердце не на месте у кого kellel on süda rahutu; к месту on asjakohane; не к месту, не у места ei ole asjakohane, on sobimatu; места не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad; быть для кого пустым местом kelle jaoks tühi koht ~ paljas õhk ~ ümmargune null olema; иметь место toimuma, aset leidma; уступать ~ уступить место чему vahetuma ~ asenduma millega; мокрое место останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он) не находит (себе) места (ta) ei leia endale asu; нет места кому-чему, не должно быть места кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu ~ kohta kus; уложить ~ убить на месте kõnek. kohe samas maha koksama ~ lööma; общее место sõnakõlks, kulunud tõde; с места в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta; ставить ~ поставить на место кого kellele kohta kätte näitama
‣ koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое место asulakoht, asustatud koht ~ paik, место действия tegevuskoht, -paik, место заключения ~ задержания kinnipidamiskoht, место назначения sihtkoht, место рождения sünnikoht, рабочее место töökoht (vahetu töötamispaik), спальное место voodikoht, слабое ~ узкое место ülek. nõrk koht ~ külg, больное место valus koht (ka ülek.), место стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, место старта lenn. stardiplats, местo боёв lahingupaigad, место катастрофы õnnetuspaik, место ответвления дорог teelahkmik, место пересечения дорог ristmik, teerist, место разветвления дорог teehargmik, место причала sildumiskoht, в наших местах meie kandis, бег на месте paigaljooks, откидное место lisaiste, klapptool, место водителя juhiiste, глухое место kolgas, отхожее место kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два места ta andis kaks pakki pagasisse, белые места на карте ülek. valged laigud kaardil, детское место anat. emakook, platsenta, лобное место aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное место Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное место van. asutus, все на месте kõik on kohal, всё на (своём) месте (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем месте я бы ... teie asemel oleksin..., на месте кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с места! seis, mitte liikuda! по местам! kohtadele! быть на месте kohal olema, занять первое место esikohale tulema, занять видное место tähtsale kohale ~ positsioonile asuma, занять места (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет места ruumi ei ole, уступить место кому kellele kohta loovutama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, места общего пользования üldkasutusruumid, доходное место tulus amet, быть без места tööta ~ kohata olema;
‣ места мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria ~ allasutus(t)e ~ rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на места kohtadele ~ perifeeriasse ~ allasutus(t)ele ~ rajoonidesse teatama, решать на местах kohapeal otsustama;
◊ глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad vesise ~ märja koha peal; душа ~ сердце не на месте у кого kellel on süda rahutu; к месту on asjakohane; не к месту, не у места ei ole asjakohane, on sobimatu; места не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad; быть для кого пустым местом kelle jaoks tühi koht ~ paljas õhk ~ ümmargune null olema; иметь место toimuma, aset leidma; уступать ~ уступить место чему vahetuma ~ asenduma millega; мокрое место останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он) не находит (себе) места (ta) ei leia endale asu; нет места кому-чему, не должно быть места кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu ~ kohta kus; уложить ~ убить на месте kõnek. kohe samas maha koksama ~ lööma; общее место sõnakõlks, kulunud tõde; с места в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta; ставить ~ поставить на место кого kellele kohta kätte näitama
найти I 373 Г сов. → несов. находить кого-что, где, каким, с союзом что leidma, avastama, eest leidma kust; найти монету на дороге tee pealt raha ~ kopikat leidma, найти глазами silmadega ~ pilguga leidma, найти своё место в жизни oma kohta elus leidma, найти ответ на вопрос küsimusele vastust leidma, найти решение lahendust leidma, найти новый метод uut meetodit avastama ~ leidma, нашёл чем хвастаться leidis ka, millega kiidelda ~ hoobelda, нашёл чему радоваться leidis ka, mille üle rõõmustada, найти время aega leidma, найти утешение lohutust saama ~ leidma, найти удовольствие rahuldust saama, найти применение kasutamist ~ rakendust leidma, kasutatav olema, найти отражение kajastuma, врач нашёл его здоровым arst leidis ta terve olevat ~ leidis, et ta on terve, найти нужным vajalikuks pidama;
◊ найти ~ находить общий язык с кем ühist keelt leidma kellega; найти ~ находить себя ennast leidma, oma kohta leidma; не найти ~ не находить (себе) места (endale) asu mitte leidma; найти ~ находить себе могилу ~ смерть ~ конец liter. endale hauda leidma, oma lõppu ~ otsa leidma
◊ найти ~ находить общий язык с кем ühist keelt leidma kellega; найти ~ находить себя ennast leidma, oma kohta leidma; не найти ~ не находить (себе) места (endale) asu mitte leidma; найти ~ находить себе могилу ~ смерть ~ конец liter. endale hauda leidma, oma lõppu ~ otsa leidma
нарваться 217 (прош. вр. нарвалось и нарвалось, нарвались и нарвались) Г сов. → несов. нарываться на кого-что, без доп. kõnek. (millelegi ebameeldivale v. täbarasse olukorda) sattuma; нарваться на засаду varitsussalgale sattuma, нарваться на неприятности pahandustesse sattuma, нарваться на грубость jõhkrusega kokku puutuma, jõhkrat kohtlemist leidma
настоящий 124 П
‣ käesolev, praegune, antud; в настоящее время käesoleval ajal, praegusajal, в настоящей статье liter. käesolevas ~ nimetatud ~ kõnesolevas kirjutises ~ artiklis, настоящее время lgv. olevik;
‣ tõeline, ehtne; настоящий друг tõeline sõber, настоящее мастерство tõeline kunst ~ meisterlikkus, настоящее золото ehtne kuld, настоящий ад ehtne ~ päris põrgu, настоящая цена õige hind, найти своё настоящее место oma õiget kohta leidma, настоящий дурак kõnek. pururumal, loll mis loll, настоящим образом tõeliselt, nagu kord ja kohus;
‣ П → С настоящее с. неод. (без мн. ч.) olevik, tänapäev, nüüdisaeg, praegusaeg
‣ käesolev, praegune, antud; в настоящее время käesoleval ajal, praegusajal, в настоящей статье liter. käesolevas ~ nimetatud ~ kõnesolevas kirjutises ~ artiklis, настоящее время lgv. olevik;
‣ tõeline, ehtne; настоящий друг tõeline sõber, настоящее мастерство tõeline kunst ~ meisterlikkus, настоящее золото ehtne kuld, настоящий ад ehtne ~ päris põrgu, настоящая цена õige hind, найти своё настоящее место oma õiget kohta leidma, настоящий дурак kõnek. pururumal, loll mis loll, настоящим образом tõeliselt, nagu kord ja kohus;
‣ П → С настоящее с. неод. (без мн. ч.) olevik, tänapäev, nüüdisaeg, praegusaeg
наткнуться 336 Г сов. → несов. натыкаться на кого-что otsa põrkama; kõnek. (peale) sattuma (ka ülek.); наткнуться на столб vastu posti põrkama, наткнуться на гвоздь naela otsa astuma ~ sattuma ~ kinni jääma, наткнуться на интересную мысль в книге raamatust huvitavat mõtet leidma, наткнуться на несправедливость ebaõiglusega kokku puutuma, наткнуться на неприятности pahandustesse sattuma, наткнуться на ошибку viga märkama, наткнуться на сопротивление vastuseisu leidma
натолкнуться 337 Г сов. → несов. наталкиваться на кого-что otsa ~ vastu põrkama; ülek. sattuma millele; лодка натолкнулась на камень paat jooksis kivile, натолкнуться на упорное сопротивление visa vastupanu leidma, натолкнуться на трудности raskustesse sattuma
нашарить 269a Г сов. → несов. нашаривать кого-что, чем kõnek. kobades leidma; он нашарил в темноте спички ta leidis pimedas kobades tikud
нащупать 164a Г сов. → несов. нащупывать кого-что
‣ kobades ~ kombates leidma; нащупать дорогу kobades teed leidma, нащупать предмет kombates eset ära tundma, нащупать пульс pulssi katsuma ~ kätte saama ~ üles leidma;
‣ ülek. (otsides) avastama; нащупать местопребывание кого-чего kelle-mille asukohta avastama ~ leidma;
◊ нащупать ~ нащупывать почву pinda sondeerima, maad kuulama
‣ kobades ~ kombates leidma; нащупать дорогу kobades teed leidma, нащупать предмет kombates eset ära tundma, нащупать пульс pulssi katsuma ~ kätte saama ~ üles leidma;
‣ ülek. (otsides) avastama; нащупать местопребывание кого-чего kelle-mille asukohta avastama ~ leidma;
◊ нащупать ~ нащупывать почву pinda sondeerima, maad kuulama
недосчитаться 165 Г сов. → несов. недосчитываться кого-чего loendamisel leidma puudu olevat; после боя недосчитались многих бойцов pärast lahingut polnud paljusid sõjamehi enam alles, пастухи недосчитались двух овец karjused leidsid ülelugemisel kaks lammast puudu olevat ~ puuduvat
нирвана 51 С ж. неод. (без мн. ч.) nirvaana (täieliku vabanemise v. ülima õndsuse seisund budismis); погрузиться в нирвану ülek. liter. täielikule rahule anduma, täielikku hingerahu ~ vabanemist leidma
номер I 4 С м. неод. number (arvutähis, numbritähis; järjenumber; numberindeks, võtmenumber; silt, tahvel v. lipik mingi arvuga; suurus; lavapala); номер телефона telefoninumber, бегун под вторым номером jooksja võistlejanumbriga 2, порядковый номер järje(korra)number, двойной номер kaksiknumber (näit. perioodikaväljaandel), номер обуви jalatsinumber, найти по номеру numbri järgi leidma, набирать номер (telefoni- vm.) numbrit valima, входящий номер sissetulnud kirja vm. number, исходящий номер väljaläinud kirja vm. number, двухместный номер с ванной kahekohaline vanniga numbrituba, лучший номер программы parim kavanumber ~ etteaste ~ lavapala, коронный номер etenduse nael, leivanumber, trumpnumber;
◊ выкидывать ~ выкинуть номер kõnek. vempu (sisse) viskama; этот номер не пройдёт kõnek. see number ei lähe läbi; вот так номер kõnek. vaat kus (alles) tükk!
◊ выкидывать ~ выкинуть номер kõnek. vempu (sisse) viskama; этот номер не пройдёт kõnek. see number ei lähe läbi; вот так номер kõnek. vaat kus (alles) tükk!
обнаружить 271a Г сов. → несов. обнаруживать кого-что
‣ nähtavale tooma, ilmutama, väljendama, avaldama; обнаружить большие способности suuri võimeid ilmutama ~ näitama, обнаружить храбрость suurt julgust üles näitama ~ ilmutama, обнаружить присутствие духа meelekindlust ilmutama, обнаружить свою радость oma rõõmu väljendama ~ välja paista laskma, обнаружить желание soovi avaldama;
‣ (üles) leidma, avastama, kindlaks tegema; обнаружить ошибку viga (üles) leidma, обнаружить залежи нефти naftat leidma, обнаружить преступление kuritegu avastama, обнаружить потерю документа dokumendi kadumist märkama
‣ nähtavale tooma, ilmutama, väljendama, avaldama; обнаружить большие способности suuri võimeid ilmutama ~ näitama, обнаружить храбрость suurt julgust üles näitama ~ ilmutama, обнаружить присутствие духа meelekindlust ilmutama, обнаружить свою радость oma rõõmu väljendama ~ välja paista laskma, обнаружить желание soovi avaldama;
‣ (üles) leidma, avastama, kindlaks tegema; обнаружить ошибку viga (üles) leidma, обнаружить залежи нефти naftat leidma, обнаружить преступление kuritegu avastama, обнаружить потерю документа dokumendi kadumist märkama
обрести 368 Г сов. → несов. обретать кого-что liter. leidma, saama; обрести покой rahu leidma, обрести счастье õnne leidma, обрести верных друзей ustavaid sõpru leidma, обрести независимость sõltumatuks ~ iseseisvaks saama;
◊ ищите да обрящете liter. kes otsib, see leiab
◊ ищите да обрящете liter. kes otsib, see leiab
общий 124 П
‣ (кр. ф. общ, обща, обще и общо, общи и общи; без сравн. ст.) üld-, kogu-, üldine, ühis-, ühine; общее собрание üldkoosolek, общий кризис капитализма kapitalismi üldkriis, общее языкознание üldkeeleteadus, общее понятие üldmõiste, общее впечатление üldmulje, общий вид üldilme, общее представление üldkujutlus, -ettekujutus, общий итог üldkokkuvõte, в общем üldiselt, üldkokkuvõttes, изложить в общих чертах üldjoontes ära ütlema, в самом общем виде laias laastus, üldjoontes, места общего пользования üldkasutatavad ruumid, общая мощность koguvõimsus, общая закономерность üldine seaduspärasus, общий трудовой стаж üldine tööstaaž, общее молчание üldine vaikus, üksmeelne vaikimine, общий делитель mat. ühistegur, общий рынок ühisturg, общая собственность ühisomand, kaasomand, общая кухня ühisköök, общие интересы ühised huvid, общее мнение ühine ~ üldine arvamus, общий стол ühine laud (toit);
‣ П → С общее с. неод. (без мн. ч.) (miski) üldine ~ ühine; единичное и общее filos. üksik ja üldine, у них много общего neil on palju ühist;
◊ общее место kulunud ~ äraleierdatud tõde; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; в общем и целом, в общей сложности üldkokkuvõttes
‣ (кр. ф. общ, обща, обще и общо, общи и общи; без сравн. ст.) üld-, kogu-, üldine, ühis-, ühine; общее собрание üldkoosolek, общий кризис капитализма kapitalismi üldkriis, общее языкознание üldkeeleteadus, общее понятие üldmõiste, общее впечатление üldmulje, общий вид üldilme, общее представление üldkujutlus, -ettekujutus, общий итог üldkokkuvõte, в общем üldiselt, üldkokkuvõttes, изложить в общих чертах üldjoontes ära ütlema, в самом общем виде laias laastus, üldjoontes, места общего пользования üldkasutatavad ruumid, общая мощность koguvõimsus, общая закономерность üldine seaduspärasus, общий трудовой стаж üldine tööstaaž, общее молчание üldine vaikus, üksmeelne vaikimine, общий делитель mat. ühistegur, общий рынок ühisturg, общая собственность ühisomand, kaasomand, общая кухня ühisköök, общие интересы ühised huvid, общее мнение ühine ~ üldine arvamus, общий стол ühine laud (toit);
‣ П → С общее с. неод. (без мн. ч.) (miski) üldine ~ ühine; единичное и общее filos. üksik ja üldine, у них много общего neil on palju ühist;
◊ общее место kulunud ~ äraleierdatud tõde; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; в общем и целом, в общей сложности üldkokkuvõttes
объяснение 115 С с. неод. selgitus, seletus, selgitamine, seletamine; (ebameeldiv) kõnelus; найти объяснение данного явления (sellele) nähtusele seletust leidma, объяснение слова sõnaseletus, объяснение урока tunniaine seletamine, потребовать объяснений от кого kellelt seletust ~ selgitust paluma ~ nõudma, иметь объяснение с кем kellega suhteid klaarima, объяснение в любви armuavaldus, armastuseavaldus
обыск 18 С м. неод. läbiotsimine; повальный ~ поголовный обыск üldine läbiotsimine, делать ~ производить обыск у кого, где läbi otsima, läbiotsimist tegema kus, подвергнуть обыску кого keda läbi otsima, найти при обыске läbiotsimisel leidma
окопаться 165 Г сов. → несов. окапываться
‣ sõj. kaevuma;
‣ ülek. kõnek. halv. varju pugema, endale sooja kohta leidma; здесь окопались жулики sulid ~ petised on siin endale sooja koha leidnud
‣ sõj. kaevuma;
‣ ülek. kõnek. halv. varju pugema, endale sooja kohta leidma; здесь окопались жулики sulid ~ petised on siin endale sooja koha leidnud
опереться 245 Г сов. → несов. опираться на кого-что, о кого-что toetuma (ka ülek.), najatuma, naalduma, nõjatuma; опереться на палку kepile toetuma, опереться руками на стол käsi lauale toetama, kätega lauale toetuma, опереться на факты faktidele toetuma, опереться на поддержку друзей sõpradele toetuma, sõpradelt toetust leidma
оправдание 115 С с. неод. õigustamine, õigustus; jur. õigeksmõistmine; maj. mille õigsuse kinnitamine, tõendamine; найти оправдание чему õigustust leidma millele, сказать что в своё оправдание enda õigustuseks mida ütlema, этому нет оправдания seda ei saa millegagi õigustada, оправдание подсудимого kohtualuse õigeksmõistmine, оправдание отчёта документами aruande õigsuse dokumentaalne tõendamine ~ dokumentidega kinnitamine
определить 285a Г сов. → несов. определять
‣ что kindlaks määrama ~ tegema; determineerima, piiritlema; määratlema, defineerima; jur. tuvastama; определить время отъезда väljasõiduaega määrama, определить растение taimenimetust kindlaks tegema, определить пути развития arenguteid määrama, определить угол mat. nurga suurust leidma, определить болезнь haigust diagnoosima, это определило их успех see määras ~ tagas nende edu, определить понятие mõistet määratlema, определить меру наказания karistusmäära mõistma kellele;
‣ кого-что, куда, кем kõnek. (ametisse) panema
‣ что kindlaks määrama ~ tegema; determineerima, piiritlema; määratlema, defineerima; jur. tuvastama; определить время отъезда väljasõiduaega määrama, определить растение taimenimetust kindlaks tegema, определить пути развития arenguteid määrama, определить угол mat. nurga suurust leidma, определить болезнь haigust diagnoosima, это определило их успех see määras ~ tagas nende edu, определить понятие mõistet määratlema, определить меру наказания karistusmäära mõistma kellele;
‣ кого-что, куда, кем kõnek. (ametisse) panema
осложнение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) keerustamine, keerukaks tegemine, komplitseerimine; keerustumine, keerukaks muutumine, komplitseerumine, tüsistumine; намеренное осложнение вопроса küsimuse sihilik keerukaks ajamine;
‣ raskus, komplikatsioon, med. ka tüsistus; встретиться с новыми осложнениями uusi raskusi eest leidma, болезнь дала осложнение haigusega kaasnesid tüsistused ~ komplikatsioonid, осложнение после гриппа gripijärgne tüsistus, gripitüsistus
‣ (без мн. ч.) keerustamine, keerukaks tegemine, komplitseerimine; keerustumine, keerukaks muutumine, komplitseerumine, tüsistumine; намеренное осложнение вопроса küsimuse sihilik keerukaks ajamine;
‣ raskus, komplikatsioon, med. ka tüsistus; встретиться с новыми осложнениями uusi raskusi eest leidma, болезнь дала осложнение haigusega kaasnesid tüsistused ~ komplikatsioonid, осложнение после гриппа gripijärgne tüsistus, gripitüsistus
осмыслить 269a (повел. накл. осмысли) Г сов. → несов. осмысливать, осмыслять что mida (lahti) mõtestama, millest aru saama, mille mõtteni jõudma, mõtet selgitama ~ leidma; millele mõtet andma
ответ 1 С м. неод.
‣ vastus; остроумный ответ teravmeelne vastus, отрицательный ответ eitav vastus, положительный ответ jaatav vastus, рассмеяться в ответ vastuse asemel naerma puhkema, уклониться от ответа vastusest mööda hiilima, давать ответ vastama, получить правильный ответ при решении задачи ülesande lahendamisel õiget vastust saama ~ leidma, сказать в ответ vastu ütlema, vastama, в ответ на ваше письмо vastuseks teie kirjale;
‣ kõnek. vastutus; быть в ответе за что mille eest vastutama, призвать кого к ответу keda vastutusele võtma;
◊ ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu; семь бед -- один ответ vanas. ega vastutusest nagunii pääse
‣ vastus; остроумный ответ teravmeelne vastus, отрицательный ответ eitav vastus, положительный ответ jaatav vastus, рассмеяться в ответ vastuse asemel naerma puhkema, уклониться от ответа vastusest mööda hiilima, давать ответ vastama, получить правильный ответ при решении задачи ülesande lahendamisel õiget vastust saama ~ leidma, сказать в ответ vastu ütlema, vastama, в ответ на ваше письмо vastuseks teie kirjale;
‣ kõnek. vastutus; быть в ответе за что mille eest vastutama, призвать кого к ответу keda vastutusele võtma;
◊ ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu; семь бед -- один ответ vanas. ega vastutusest nagunii pääse
отгадка 72 С ж. неод. (mõistatuse) vastus ~ lahendus; (ära)mõistatamine; найти отгадку lahendust leidma
отговорка 72 С ж. неод. ettekääne; пустая отговорка tühine ettekääne, безо всяких отговорок ilma mingite ettekääneteta, vastuvaidlematult, отделаться отговоркой ettekäänet leidma, ettekäändeks ütlema, mingil ettekäändel lahti saama millest
отдаться 227 (прош. вр. отдался, отдалась, отдалось и kõnek. отдалось, отдались и kõnek. отдались) Г сов. → несов. отдаваться
‣ кому-чему, на что, во что end kelle kätesse ~ meelevalla alla andma; пловец отдался воле волн ujuja andis end lainete meelevalda, отдаться в плен van. end vangi andma, отдаться на волю победителя võitjale alistuma;
‣ чему end pühendama, pühenduma millele; отдаться науке teadusele pühenduma;
‣ кому-чему anduma; отдаться воспоминаниям mälestusi heietama, отдаться сну uinuma, unehõlma vajuma;
‣ где ülek. (vastu) kajama, kõlama; шаги отдались в пустой комнате sammud kajasid tühjas toas, отдаться эхом vastu kajama;
‣ в ком-чём, чем vastukaja leidma, mõjuma, mõju avaldama; отдаться в сердце südamesse minema;
‣ kiirgama; боль отдалась в спине valu kiirgas selga
‣ кому-чему, на что, во что end kelle kätesse ~ meelevalla alla andma; пловец отдался воле волн ujuja andis end lainete meelevalda, отдаться в плен van. end vangi andma, отдаться на волю победителя võitjale alistuma;
‣ чему end pühendama, pühenduma millele; отдаться науке teadusele pühenduma;
‣ кому-чему anduma; отдаться воспоминаниям mälestusi heietama, отдаться сну uinuma, unehõlma vajuma;
‣ где ülek. (vastu) kajama, kõlama; шаги отдались в пустой комнате sammud kajasid tühjas toas, отдаться эхом vastu kajama;
‣ в ком-чём, чем vastukaja leidma, mõjuma, mõju avaldama; отдаться в сердце südamesse minema;
‣ kiirgama; боль отдалась в спине valu kiirgas selga
отдушина 51 С ж. неод.
‣ õhu(tus)ava, ventilatsiooniava;
‣ ülek. hingekosutus, lõõgastus; найти для себя отдушину в чём milles (endale) lõõgastust leidma
‣ õhu(tus)ava, ventilatsiooniava;
‣ ülek. hingekosutus, lõõgastus; найти для себя отдушину в чём milles (endale) lõõgastust leidma
отклик 18 С м. неод.
‣ vastuhüüd, vastuhõik, vastuhuige, vastus, vastukostmine; отклика не было vastust ei tulnud;
‣ ülek. reageering, vastukaja; отклик на события sündmustele reageerimine, живой отклик elav vastukaja, вызвать многочисленные отклики elavat poleemikat ~ vastukaja esile kutsuma ~ äratama, найти ~ встретить горячий отклик tulist poolehoidu leidma
‣ vastuhüüd, vastuhõik, vastuhuige, vastus, vastukostmine; отклика не было vastust ei tulnud;
‣ ülek. reageering, vastukaja; отклик на события sündmustele reageerimine, живой отклик elav vastukaja, вызвать многочисленные отклики elavat poleemikat ~ vastukaja esile kutsuma ~ äratama, найти ~ встретить горячий отклик tulist poolehoidu leidma
откопать 165a Г сов. → несов. откапывать кого-что
‣ välja ~ lahti kaevama;
‣ ülek. kõnek. välja koukima ~ tuhnima; откопать редкую книгу haruldast raamatut leidma ~ välja koukima
‣ välja ~ lahti kaevama;
‣ ülek. kõnek. välja koukima ~ tuhnima; откопать редкую книгу haruldast raamatut leidma ~ välja koukima
отрыть 347a Г сов. → несов. отрывать кого-что
‣ välja ~ lahti kaevama; отрыть клад peitvara ~ peidetud varandust välja kaevama ~ leidma, отрыть окопы sõj. kaevikuid kaevama;
‣ ülek. kõnek. üles otsima, välja tuhnima ~ koukima; отрыть в бумагах нужный документ vajalikku dokumenti üles otsima ~ välja tuhnima
‣ välja ~ lahti kaevama; отрыть клад peitvara ~ peidetud varandust välja kaevama ~ leidma, отрыть окопы sõj. kaevikuid kaevama;
‣ ülek. kõnek. üles otsima, välja tuhnima ~ koukima; отрыть в бумагах нужный документ vajalikku dokumenti üles otsima ~ välja tuhnima
отыскать 200 Г сов. → несов. отыскивать кого-что, где (üles) otsima ~ leidma kust; отыскать нужную книгу vajalikku raamatut üles otsima ~ leidma
переориентироваться 171 Г сов. и несов. на кого-что, в чём, по чему, без доп. ümber orienteeruma (ka ülek.); переориентироваться по солнцу päikese järgi uut suunda leidma ~ võtma
подмениться 308 Г сов. → несов. подменяться
‣ чем (märkamatult) asenduma ~ vahetuma;
‣ madalk. (ajutiselt) endale asendajat ~ asendust leidma
‣ чем (märkamatult) asenduma ~ vahetuma;
‣ madalk. (ajutiselt) endale asendajat ~ asendust leidma
подтвердиться 292 Г сов. → несов. подтверждаться õigeks ~ tõeks osutuma, kinnitust leidma; показания подтвердились tunnistused osutusid õigeks, опасения подтвердились kartused osutusid tõeks, сообщение подтвердилось teade leidis kinnitust
подтверждение 115 С с. неод. kinnitamine, kinnitus; убедительное подтверждение veenev tõend ~ kinnitus, в подтверждение сказанного öeldu kinnituseks, находить ~ получать подтверждение в чём millest kinnitust leidma ~ saama, сказать в подтверждение чего mille kinnituseks ütlema
подыскать 200 Г сов. → несов. подыскивать кого-что (sobivat) leidma ~ välja valima; подыскать работу tööd leidma, подыскать другое слово teist sõna leidma ~ välja valima
получить 311a Г сов. → несов. получать что (kätte) saama; получить посылку (posti)pakki (kätte) saama, получить наследство pärandust saama, получить приказ käsku saama, получить повышение ametikõrgendust saama, получить большинство голосов häälteenamust saama, получить удовольствие rahuldust saama, получить увечье viga saama, получить ранение haavata saama, получить известность tuntuks ~ kuulsaks saama, получить интересные результаты huvitavaid tulemusi saama, huvitavatele tulemustele jõudma, получить образование haridust saama ~ omandama, получить специальность eriala omandama, получить применение kasutust leidma, получить всеобщее признание üldist tunnustust leidma, получить дальнейшее развитие edasi arenema, получить ангину kõnek. angiini jääma, получить подзатыльник kõnek. vastu kaela ~ võmmu kuklasse saama, на, получи! madalk. säh sulle! said nüüd! (löömisel);
◊ получить ~ получать щелчок в нос от кого kõnek. kellelt ninanipsu ~ nina pihta saama; получить ~ получать по шапке madalk. hundipassi saama
◊ получить ~ получать щелчок в нос от кого kõnek. kellelt ninanipsu ~ nina pihta saama; получить ~ получать по шапке madalk. hundipassi saama
потенцировать 171a Г сов. и несов. что mat. potentseerima, antilogaritmima (logaritmi järgi arvu leidma)
поцеловать 172a Г сов. кого-что, во что suudlema, suud andma;
◊ поцеловать пробой ~ замок kõnek. lukustatud ~ lukus ust eest leidma; vrd. целовать
◊ поцеловать пробой ~ замок kõnek. lukustatud ~ lukus ust eest leidma; vrd. целовать
почище Н
‣ puhtamalt; paremini, korralikumalt; (on) puhtam; почище одеться puhtamaid riideid selga panema, почище умыться end korralikumalt ~ hoolikamalt pesema, найти работу почище puhtamat tööd leidma, здесь почище siin on veidi puhtam;
‣ kõnek. ka iroon. etemini, vägevamalt; (on) etem, vägevam, pirakam; эта история почище всех предыдущих see lugu on kõigist eelmistest vägevam, see lugu annab eelmistele silmad ette;
‣ van. tähtsam, peenem, nooblim; места для публики почище kohad peenema publiku jaoks
‣ puhtamalt; paremini, korralikumalt; (on) puhtam; почище одеться puhtamaid riideid selga panema, почище умыться end korralikumalt ~ hoolikamalt pesema, найти работу почище puhtamat tööd leidma, здесь почище siin on veidi puhtam;
‣ kõnek. ka iroon. etemini, vägevamalt; (on) etem, vägevam, pirakam; эта история почище всех предыдущих see lugu on kõigist eelmistest vägevam, see lugu annab eelmistele silmad ette;
‣ van. tähtsam, peenem, nooblim; места для публики почище kohad peenema publiku jaoks
практика 69 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ praktika, tegelikkus, (tegelik) kasutus; kogemused; педагогическая практика pedagoogiline praktika, производственная практика tootmispraktika, применять на практике praktikas kasutama, подтвердиться на практике tegelikus kasutuses kinnitust leidma, доказать на практике tegeliku kasutuse põhjal ~ najal tõestama, проводить на практике teostama, реализовать на практике ellu viima ~ rakendama, инженер с большой практикой suurte kogemustega insener, жизненная практика, практика жизни elupraktika, -kogemused;
‣ praksis, tegelus, (erialane) tegevus; частная практика врача arsti praksis ~ erapraktika
‣ praktika, tegelikkus, (tegelik) kasutus; kogemused; педагогическая практика pedagoogiline praktika, производственная практика tootmispraktika, применять на практике praktikas kasutama, подтвердиться на практике tegelikus kasutuses kinnitust leidma, доказать на практике tegeliku kasutuse põhjal ~ najal tõestama, проводить на практике teostama, реализовать на практике ellu viima ~ rakendama, инженер с большой практикой suurte kogemustega insener, жизненная практика, практика жизни elupraktika, -kogemused;
‣ praksis, tegelus, (erialane) tegevus; частная практика врача arsti praksis ~ erapraktika
прибежище 108 С с. неод. liter. varjupaik; kaitse, tugi, turve; найти в ком прибежище kelles kaitset ~ varjupaika leidma, последнее прибежище viimne varjupaik
привести 367 Г сов. → несов. приводить кого-что, к чему, во что (juurde, ette, kohale) tooma ~ viima (ülek. без 1 и 2 л. ); привести врача arsti tooma, я приведу лошадь ma toon hobuse kohale, тропинка привела его к дому teerada juhtis ~ viis ~ tõi ta maja juurde, привести в качестве примера näiteks ~ näidet tooma, привести к мысли mõttele viima, привести к победе võidule viima, привести к общему знаменателю что ühisnimetaja alla viima, ühist nimetajat leidma (mat., ka ülek.), привести в исполнение что täide viima, teostama, привести в соответствие что с чем mida millega vastavusse viima, mida millele vastavaks tegema, привести в восторг vaimustusse viima, vaimustama, привести в отчаяние meeleheitele viima, привести в замешательство segadusse ajama ~ viima, привести в ужас kabuhirmu peale ajama, привести в хорошее настроение кого kelle tuju heaks tegema, kellel tuju tõstma, привести в уныние кого kelle tuju halvaks tegema, keda kurvaks tegema, привести в негодность kasutuskõlbmatuks tegema, rikki ajama, привести себя в порядок end korda tegema, привести в порядок korda seadma, korrastama, привести в боевую готовность lahinguvalmis seadma, привести в движение liikuma ~ käima panema, käivitama, käitama, привести к убеждению veenduma panema, привести к упадку laostama, привести к гибели hukutama, привести к присяге vannet võtma, jur. ka vannutama, привести цитату tsiteerima;
◊ не приведи бог ~ господи kõnek. jumal hoidku selle eest; к добру не приведёт kõnek. ei see head too; привести ~ приводить в чувство meelemärkusele tooma; привести ~ приводить в себя кого (1) teadvusele ~ meelemärkusele tooma, (2) ülek. meelemõistusele ~ maa peale tagasi tooma
◊ не приведи бог ~ господи kõnek. jumal hoidku selle eest; к добру не приведёт kõnek. ei see head too; привести ~ приводить в чувство meelemärkusele tooma; привести ~ приводить в себя кого (1) teadvusele ~ meelemärkusele tooma, (2) ülek. meelemõistusele ~ maa peale tagasi tooma
приглядеть 232b Г сов. → несов. приглядывать kõnek.
‣ за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel silma peal hoidma; приглядеть за детьми lastel silma peal hoidma, приглядеть за больным haige eest hoolt kandma;
‣ кого-что välja ~ valmis vaatama; приглядеть место для постройки ehituspaika valmis vaatama ~ leidma
‣ за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel silma peal hoidma; приглядеть за детьми lastel silma peal hoidma, приглядеть за больным haige eest hoolt kandma;
‣ кого-что välja ~ valmis vaatama; приглядеть место для постройки ehituspaika valmis vaatama ~ leidma
пригреться 247 Г сов. → несов. пригреваться end soojendama (kõnek. ka ülek.), sooja saama; пригреться в тёпленьком местечке kus endale sooja koha leidma, end hästi sisse seadma
приискать 199 Г сов. → несов. приискивать кого-что kõnek. (sobivat) otsima ~ leidma ~ välja vaatama; приискать себе работу endale sobivat tööd leidma
приклонить 308 Г сов. → несов. приклонять что, к чему kõnek. maha ~ alla ~ ligidale painutama ~ kallutama; приклонить голову к его плечу pead tema õlale panema;
◊ приклонить голову где, куда kõnek. kohta ~ nurka leidma, kuhu oma pead panna, peavarju leidma; негде ~ некуда голову приклонить kõnek. kuskilt pole peavarju leida, kuhugi pole oma pead panna
◊ приклонить голову где, куда kõnek. kohta ~ nurka leidma, kuhu oma pead panna, peavarju leidma; негде ~ некуда голову приклонить kõnek. kuskilt pole peavarju leida, kuhugi pole oma pead panna
применение 115 С с. неод. (без мн. ч.) kasutamine, kasutus, tarvitamine, tarvitus, rakendamine, rakendus, kohaldamine (ka jur.); применение новых методов uute meetodite kasutamine ~ kasutuselevõtt, найти применение kasutamist ~ rakendust leidma, применение закона jur. seaduse kohaldamine ~ rakendamine, применение наказания jur. karistuse kohaldamine, в применении к чему (rakendatuna) mille kohta ~ suhtes ~ millele vastavalt
приноровиться 300 Г сов. → несов. приноравливаться, приноровляться к кому-чему, с инф. без доп. kohanema, muganema, muganduma, end kohandama; vilumust omandama; приноровиться к обстоятельствам olukorraga kohanema, приноровиться к людям inimestega kohanema ~ kontakti leidma
приобрести 368 (действ. прич. прош. вр. приобретший, дееприч. прош. вр. приобретя и приобретши) Г сов. → несов. приобретать кого-что omandama, soetama, hankima, muretsema, saama; приобрести опыт kogemusi omandama, приобрести влияние mõju omandama, приобрести друзей sõpru soetama ~ leidma, приобрести книгу raamatut hankima ~ saama, слово приобрело новое значение sõna sai ~ on saanud uue tähenduse, приобрести известность kuulsaks saama, приобрести авторитет autoriteetseks muutuma, lugupidamist saavutama, приобрести власть võimule saama ~ pääsema, приобрести здоровый вид (nüüd) terve välja nägema, дело приобрело скандальный оборот asi võttis skandaalse pöörde ~ läks suure kella külge
пристроиться 268 Г сов. → несов. пристраиваться
‣ kõnek. end kohale ~ paigale sättima; пристроиться рядом с шофёром end autojuhi kõrvale istuma sättima;
‣ kõnek. endale töökohta muretsema ~ vaatama ~ leidma; пристроиться на работу endale töökohta leidma, end tööle sokutama;
‣ к кому-чему ülek. kõnek. liituma, kampa lööma, seltsima;
‣ end rivvi võtma, kolonniga ühinema
‣ kõnek. end kohale ~ paigale sättima; пристроиться рядом с шофёром end autojuhi kõrvale istuma sättima;
‣ kõnek. endale töökohta muretsema ~ vaatama ~ leidma; пристроиться на работу endale töökohta leidma, end tööle sokutama;
‣ к кому-чему ülek. kõnek. liituma, kampa lööma, seltsima;
‣ end rivvi võtma, kolonniga ühinema
приткнуться 336 Г сов.
‣ kõnek. end kuidagi sisse ~ istuma seadma ~ sättima; peavarju ~ ulualust leidma; приткнуться на уголке скамьи end kuidagi pingiotsale sättima;
‣ ülek. madalk. end (töö-, ameti-) kohale sokutama
‣ kõnek. end kuidagi sisse ~ istuma seadma ~ sättima; peavarju ~ ulualust leidma; приткнуться на уголке скамьи end kuidagi pingiotsale sättima;
‣ ülek. madalk. end (töö-, ameti-) kohale sokutama
притулиться 285 Г сов. → несов. притуляться madalk.
‣ где, к кому-чему end kuhu (istuma, lamama) sättima ~ seadma; притулиться в уголке end nurka istuma sättima, nurgas konutama;
‣ у кого kelle juures varjupaika ~ ulualust saama ~ leidma
‣ где, к кому-чему end kuhu (istuma, lamama) sättima ~ seadma; притулиться в уголке end nurka istuma sättima, nurgas konutama;
‣ у кого kelle juures varjupaika ~ ulualust saama ~ leidma
приютиться 294 Г сов.
‣ pelgupaika ~ varjupaika ~ ulualust leidma ~ saama; приютиться у земляков omakandimeeste juures peavarju leidma;
‣ (mugavat) aset võtma; приютиться у огня tule ääres istet ~ aset võtma, end tule ääres mugavaks sättima;
‣ ülek. varju ~ kaitse all olema, varjatud kohas asuma; у подножья горы приютилась деревня mäe varjul oli küla
‣ pelgupaika ~ varjupaika ~ ulualust leidma ~ saama; приютиться у земляков omakandimeeste juures peavarju leidma;
‣ (mugavat) aset võtma; приютиться у огня tule ääres istet ~ aset võtma, end tule ääres mugavaks sättima;
‣ ülek. varju ~ kaitse all olema, varjatud kohas asuma; у подножья горы приютилась деревня mäe varjul oli küla
пробой 41 С м. неод.
‣ (ukse- vm.) obadus, metallaas;
‣ läbimurd, läbilöök (ka el.); läbistus; (электро)тепловой пробой soojusläbilöök;
◊ поцеловать пробой kõnek. nalj. taba ~ lukus ust eest leidma
‣ (ukse- vm.) obadus, metallaas;
‣ läbimurd, läbilöök (ka el.); läbistus; (электро)тепловой пробой soojusläbilöök;
◊ поцеловать пробой kõnek. nalj. taba ~ lukus ust eest leidma
произойти 374 (действ. прич. прош. вр. происшедший и произошедший) Г сов. → несов. происходить (без 1 и 2 л.)
‣ toimuma, aset leidma, juhtuma, sündima, tekkima; что здесь произошло? mis siin juhtus? произошло несчастье juhtus õnnetus, пожар произошёл от неосторожности tulekahju tekkis hooletusest, произошла ссора tekkis tüli ~ riid, произошло недоразумение tekkis arusaamatus;
‣ от кого-чего põlvnema, kellest-millest sündima; от него произошло большое потомство tal on palju järglasi
‣ toimuma, aset leidma, juhtuma, sündima, tekkima; что здесь произошло? mis siin juhtus? произошло несчастье juhtus õnnetus, пожар произошёл от неосторожности tulekahju tekkis hooletusest, произошла ссора tekkis tüli ~ riid, произошло недоразумение tekkis arusaamatus;
‣ от кого-чего põlvnema, kellest-millest sündima; от него произошло большое потомство tal on palju järglasi
противодействие 115 С с. неод. (без мн. ч.) vastupanu, vastupanek, vastutegevus, vastutegutsemine, vastumõju, vastutoime, vastureaktsioon; оказывать противодействие vastu panema, vastupanu avaldama ~ osutama, встретить противодействие vastupanu leidma
путь (род., дат., предл. п. ед. ч. пути, твор. п. путём, мн. ч. 11) С м. неод.
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
разнюхать 164a Г сов. → несов. разнюхивать что, без доп. kõnek. lõhna järgi üles leidma ~ ära tundma; välja nuuskima ~ nuhkima (ka ülek.); собака разнюхала след koer võttis jälje üles, разнюхать тайну saladust välja nuhkima
разыграться 165 Г сов. → несов. разыгрываться
‣ (без несов.) mänguhoogu sattuma; дети разыгрались lapsed sattusid mänguhoogu;
‣ ülek. puhkema, lõkkele lööma; бой разыгрался утром lahing puhkes ~ algas hommikul, разыгралась буря puhkes ~ algas torm, море разыгралось meri lõi lainetama, merel tõstis lainet, разыгрались страсти kired lõid lõkkele, аппетит разыгрался isu kasvas;
‣ toimuma, aset leidma, hargnema, arenema; разыгрался крупный скандал oli suur pahandus, разыгрались страшные события hargnesid ~ leidsid aset hirmsad sündmused;
‣ kõnek. pille häälestama
‣ (без несов.) mänguhoogu sattuma; дети разыгрались lapsed sattusid mänguhoogu;
‣ ülek. puhkema, lõkkele lööma; бой разыгрался утром lahing puhkes ~ algas hommikul, разыгралась буря puhkes ~ algas torm, море разыгралось meri lõi lainetama, merel tõstis lainet, разыгрались страсти kired lõid lõkkele, аппетит разыгрался isu kasvas;
‣ toimuma, aset leidma, hargnema, arenema; разыгрался крупный скандал oli suur pahandus, разыгрались страшные события hargnesid ~ leidsid aset hirmsad sündmused;
‣ kõnek. pille häälestama
разыскать 200 Г сов. → несов. разыскивать кого-что üles otsima ~ leidma; разыскать пропавшую книгу kadunud raamatut üles leidma, разыскать пропавших без вести teadmata kadunuid üles leidma
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
самоопределиться 285 Г сов. → несов. самоопределяться
‣ elus oma kohta leidma;
‣ enesemääramisõigust saama, suveräänseks ~ iseseisvaks riigiks saama
‣ elus oma kohta leidma;
‣ enesemääramisõigust saama, suveräänseks ~ iseseisvaks riigiks saama
себя 162 М (без им. п.) (ise)enese, (ise)enda; как вы себя чувствуете? kuidas te end tunnete?, он недоволен собой ta pole endaga rahul, рассказывать о себе endast rääkima, испытать на себе iseenda peal ~ omal nahal tunda saama, представьте себе kujutage (endale) ette, kujutlege, держать при себе (1) enda käes hoidma, (2) ülek. enda teada hoidma, недурна собой kena (naine), kenake, päris ilus (naine), дверь открывается от себя ust tuleb lükata, дверь открывается к себе ust tuleb tõmmata, послать подарок от себя enda poolt kingitust saatma, директор у себя direktor on oma kabinetis, про себя endamisi, omaette, mõttes;
◊ быть вне себя endast väljas olema; брать ~ взять на себя что mida enda peale ~ enda kanda võtma; замыкаться ~ замкнуться в (самом) себе endasse sulguma ~ tõmbuma; находить ~ найти себя ennast ~ oma kohta leidma; не по себе кому kõnek. (1) kellel on halb olla, kes on liimist lahti, (2) kellel hakkab halb ~ hakkas kõhe, kes tunneb end ebamugavalt; владеть собой end valitsema ~ vaos hoidma; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выводить ~ вывести из себя кого, чем endast ~ tasakaalust välja viima; приходить ~ прийти в себя (1) toibuma, (2) teadvusele ~ meelemärkusele tulema; сам по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; себе на уме kõnek. salatseja (omaduss.)
◊ быть вне себя endast väljas olema; брать ~ взять на себя что mida enda peale ~ enda kanda võtma; замыкаться ~ замкнуться в (самом) себе endasse sulguma ~ tõmbuma; находить ~ найти себя ennast ~ oma kohta leidma; не по себе кому kõnek. (1) kellel on halb olla, kes on liimist lahti, (2) kellel hakkab halb ~ hakkas kõhe, kes tunneb end ebamugavalt; владеть собой end valitsema ~ vaos hoidma; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выводить ~ вывести из себя кого, чем endast ~ tasakaalust välja viima; приходить ~ прийти в себя (1) toibuma, (2) teadvusele ~ meelemärkusele tulema; сам по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; себе на уме kõnek. salatseja (omaduss.)
смерть 91 С ж. неод.
‣ surm; естественная смерть loomulik surm, клиническая смерть med. kliiniline surm, скоропостижная смерть äkiline ~ ootamatu surm, äkksurm, смерть от задушения lämbumissurm, насильственная смерть vägivaldne surm, преждевременная смерть enneaegne ~ varajane surm, мучительная смерть piinarikas ~ vaevarikas surm, голодная смерть näljasurm, пасть смертью храбрых kangelasena langema, kangelassurma surema, приговорить к смерти surma mõistma, спасти от смерти surmast ~ surmasuust päästma, умереть своей смертью loomulikku surma surema, идти на верную смерть kindlasse surma minema, устать до смерти kõnek. surmväsinud olema, избить до смерти surnuks peksma, лежать ~ быть при смерти suremas olema, бледный как смерть surnukahvatu, koolnukahvatu, kaame, kalbe, под страхом смерти surmaähvardusel, найти смерть ülek. surma leidma, otsa saama;
‣ в функции Н kõnek. hirmsasti, tapvalt, meeletult, pööraselt, õudselt; on tappev ~ hirmus ~ õudne; смерть не люблю глупых jube, kuidas ma lolle ei salli, смерть как пить хочется on tappev janu, pööraselt tahaks juua, смерть как скучно ты рассказываешь sa räägid surmigavalt;
◊ на волосок ~ на волоске от смерти elu ripub ~ rippus juuksekarva otsas, surmasuus; смотреть ~ глядеть смерти в глаза surmaga silmitsi olema, surmale silma vaatama, surmasuus olema; не на жизнь, а на смерть elu ja surma peale; только за смертью посылать кого kõnek. keda on paras surma järele saata (väga aeglase kohta); вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; быть между жизнью и смертью elu ja surma piiril olema ~ vahel vaakuma; двум смертям не бывать, а одной не миновать vanas. ei keegi kahte surma sure; на миру и смерть красна kõnekäänd koos surragi on ilusam, üheskoos saab kõigest üle, (teistega) jagatud mure on pool muret
‣ surm; естественная смерть loomulik surm, клиническая смерть med. kliiniline surm, скоропостижная смерть äkiline ~ ootamatu surm, äkksurm, смерть от задушения lämbumissurm, насильственная смерть vägivaldne surm, преждевременная смерть enneaegne ~ varajane surm, мучительная смерть piinarikas ~ vaevarikas surm, голодная смерть näljasurm, пасть смертью храбрых kangelasena langema, kangelassurma surema, приговорить к смерти surma mõistma, спасти от смерти surmast ~ surmasuust päästma, умереть своей смертью loomulikku surma surema, идти на верную смерть kindlasse surma minema, устать до смерти kõnek. surmväsinud olema, избить до смерти surnuks peksma, лежать ~ быть при смерти suremas olema, бледный как смерть surnukahvatu, koolnukahvatu, kaame, kalbe, под страхом смерти surmaähvardusel, найти смерть ülek. surma leidma, otsa saama;
‣ в функции Н kõnek. hirmsasti, tapvalt, meeletult, pööraselt, õudselt; on tappev ~ hirmus ~ õudne; смерть не люблю глупых jube, kuidas ma lolle ei salli, смерть как пить хочется on tappev janu, pööraselt tahaks juua, смерть как скучно ты рассказываешь sa räägid surmigavalt;
◊ на волосок ~ на волоске от смерти elu ripub ~ rippus juuksekarva otsas, surmasuus; смотреть ~ глядеть смерти в глаза surmaga silmitsi olema, surmale silma vaatama, surmasuus olema; не на жизнь, а на смерть elu ja surma peale; только за смертью посылать кого kõnek. keda on paras surma järele saata (väga aeglase kohta); вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; быть между жизнью и смертью elu ja surma piiril olema ~ vahel vaakuma; двум смертям не бывать, а одной не миновать vanas. ei keegi kahte surma sure; на миру и смерть красна kõnekäänd koos surragi on ilusam, üheskoos saab kõigest üle, (teistega) jagatud mure on pool muret
снискать 199 Г сов. → несов. снискивать что, кому liter. võitma; saama; tooma; andma; снискать доверие usaldust võitma, снискать чью любовь kelle armastust võitma, снискать чью дружбу kelle sõprust võitma, снискать расположение кого kelle poolehoidu võitma, снискать поддержку poolehoidu leidma ~ võitma, снискать уважение lugupidamist äratama ~ võitma, снискать симпатию sümpaatiat äratama ~ võitma
совершиться 287 Г сов. → несов. совершаться toimuma, aset leidma, sündima, juhtuma, täide minema, teostuma, teoks saama; совершилась перемена toimus muutus, совершилось историческое событие leidis aset ajalooline sündmus, это совершилось на наших глазах see sündis ~ juhtus meie silme all, желание совершилось soov läks täide ~ täitus
сопротивление 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ vastupanu, vastupanek, vastupanemine, vastuseis(mine), vastuhakk(amine); tõrkumine, tõrge; упорное сопротивление противника vastase visa vastupanu, движение Сопротивления vastupanuliikumine, оказывать сопротивление кому-чему kellele-millele vastu panema ~ vastupanu avaldama ~ osutama, сломить сопротивление кого kelle vastupanu murdma, сдаться без сопротивления vastupanuta alla andma ~ vanduma, alistuma, встретить сопротивление vastupanu leidma, вызвать сопротивление vastuseisu tekitama ~ esile kutsuma;
‣ takistus, tugevus, kindlus, vastupidavus, püsivus; тепловое сопротивление soojustakistus, soojatakistus, ehit. soojapidavus, электрическое сопротивление el. elektritakistus, внутреннее сопротивление (1) el. sisetakistus, (2) ülek. sisemine tõrge, переменное сопротивление el. muutuv ~ muudetav takistus, акустическое сопротивление helitakistus, сопротивление ветра tuuletakistus, сопротивление воздуха õhutakistus, сопротивление трению hõõrdetakistus, hõõrdetugevus, сопротивление скольжению liugtakistus, сопротивление движению liikumistakistus, сопротивление дыханию hingamistakistus, сопротивление изгибу paindetugevus, сопротивление излому murdetugevus, сопротивление растяжению tõmbetugevus, сопротивление разрыву rebimistugevus, rebenemistugevus, katke(mis)tugevus, сопротивление срезу lõiketugevus, сопротивление сжатию survetugevus, сопротивление раздавливанию muljumistugevus, сопротивление материалов tehn. (1) materjalide tugevus, (2) tugevusõpetus, сопротивление крепи mäend. toestiku tugevus, сопротивление износу v истиранию kulumiskindlus, сопротивление ста рению vananemiskindlus, сопротивление утомлению väsimuskindlus, сопротивление бортовой качке mer. külgõõtsekindlus, rullamiskindlus;
◊ идти ~ пойти по линии ~ по пути наименьшего сопротивления kergemat teed ~ väiksema vastupanu teed minema
‣ vastupanu, vastupanek, vastupanemine, vastuseis(mine), vastuhakk(amine); tõrkumine, tõrge; упорное сопротивление противника vastase visa vastupanu, движение Сопротивления vastupanuliikumine, оказывать сопротивление кому-чему kellele-millele vastu panema ~ vastupanu avaldama ~ osutama, сломить сопротивление кого kelle vastupanu murdma, сдаться без сопротивления vastupanuta alla andma ~ vanduma, alistuma, встретить сопротивление vastupanu leidma, вызвать сопротивление vastuseisu tekitama ~ esile kutsuma;
‣ takistus, tugevus, kindlus, vastupidavus, püsivus; тепловое сопротивление soojustakistus, soojatakistus, ehit. soojapidavus, электрическое сопротивление el. elektritakistus, внутреннее сопротивление (1) el. sisetakistus, (2) ülek. sisemine tõrge, переменное сопротивление el. muutuv ~ muudetav takistus, акустическое сопротивление helitakistus, сопротивление ветра tuuletakistus, сопротивление воздуха õhutakistus, сопротивление трению hõõrdetakistus, hõõrdetugevus, сопротивление скольжению liugtakistus, сопротивление движению liikumistakistus, сопротивление дыханию hingamistakistus, сопротивление изгибу paindetugevus, сопротивление излому murdetugevus, сопротивление растяжению tõmbetugevus, сопротивление разрыву rebimistugevus, rebenemistugevus, katke(mis)tugevus, сопротивление срезу lõiketugevus, сопротивление сжатию survetugevus, сопротивление раздавливанию muljumistugevus, сопротивление материалов tehn. (1) materjalide tugevus, (2) tugevusõpetus, сопротивление крепи mäend. toestiku tugevus, сопротивление износу v истиранию kulumiskindlus, сопротивление ста рению vananemiskindlus, сопротивление утомлению väsimuskindlus, сопротивление бортовой качке mer. külgõõtsekindlus, rullamiskindlus;
◊ идти ~ пойти по линии ~ по пути наименьшего сопротивления kergemat teed ~ väiksema vastupanu teed minema
сориентироваться 171 Г сов. в чём orienteeruma, suunda leidma ~ kindlaks määrama, olukorrast ülevaadet saama; хорошо сориентировался в обстановке ta orienteerus olukorras hästi, tal oli olukorrast õige ülevaade ~ pilt, давайте сориентируемся, куда нас занесло kõnek. teeme kindlaks, kuhu oleme sattunud; vrd. ориентироваться
состояться 258 Г сов. aset leidma, toimuma; собрание состоялось koosolek toimus ~ peeti, суд состоялся kohus toimus, встреча не состоялась kohtumine jäi ära
способ 1 С м. неод. viis, moodus, võte, meetod, menetlus, komme, laad, abinõu; способ работы tööviis, talitlusviis, töörežiim, способ лечения ravimisviis, raviviis, ravimeetod, способ лова püügiviis, способ орошения niisutusviis, способ защиты kaitsemoodus, kaitsmisviis, kaitseviis, способ производства maj. tootmisviis, способ движения liikumisviis, liikumismoodus, способ кладки ehit. ladumisviis, ladumismoodus, основной способ põhimoodus, способ ведения войны sõjapidamisviis, способ замены стержней tehn. varraste vahetamise võte, способ сложения mat. liitmisvõte, способ решения задачи lahendusmeetod, способ анализа analüüsimeetod, способ сравнения võrdlusmeetod, способ изготовления valmistamisviis, valmistusmeetod, способ разреза lõikemeetod, способ осаждения sadestusmeetod, способ получения вещества aine valmistamise ~ saamise menetlus, известный способ tuntud menetlus ~ meetod ~ moodus ~ teostusviis, открытый способ добычи mäend. lahtine kaevandamine, pealmaakaevandamine, лечение естественными способами loomulikul teel ravimine, looduslik ravimeetod, строить хозяйственным способом maj. omal jõul ehitama, механическим способом mehaanilisel teel, mehaaniliselt, каким способом mis ~ mil viisil ~ kombel ~ moel, mis teel, найти способ abinõu leidma
сработаться II 164 Г сов. → несов. срабатываться II с кем (töös) üksmeelt ~ kooskõla leidma, kokku sobima, (töös üksteisega) klappima; коллектив хорошо сработался kollektiivis töö klapib ~ on hea koostöö, ты с ним не сработаешься te ei hakka klappima ~ sobima
стакнуться 336 Г сов. → несов. стакиваться madalk. (salaja) kokku rääkima, ühist keelt leidma, ühe mütsi alla minema, punti lööma
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
сфокусировать 171a Г сов. что
‣ fookustama, fokuseerima (kujutist teravdama, fookusse seadma);
‣ (haigus)kollet leidma; vrd. фокусировать
‣ fookustama, fokuseerima (kujutist teravdama, fookusse seadma);
‣ (haigus)kollet leidma; vrd. фокусировать
сыскать 199 Г сов. → несов. сыскивать
‣ (без несов.) кого-что kõnek. üles otsima, üles ~ kätte leidma; сыскать очки prille üles otsima;
‣ кого van. (jälitades) kätte saama; нигде его не сыщешь teda ei leia kusagilt;
◊ днём с огнём не сыщешь кого-чего kõnek. keda-mida ei leia tikutulegagi üles; с собаками не сыщешь кого madalk. kes on kadunud nagu tina tuhka ~ vits vette
‣ (без несов.) кого-что kõnek. üles otsima, üles ~ kätte leidma; сыскать очки prille üles otsima;
‣ кого van. (jälitades) kätte saama; нигде его не сыщешь teda ei leia kusagilt;
◊ днём с огнём не сыщешь кого-чего kõnek. keda-mida ei leia tikutulegagi üles; с собаками не сыщешь кого madalk. kes on kadunud nagu tina tuhka ~ vits vette
твориться 285 Г несов. (без 1 и 2 л.) с кем-чем kõnek. sündima, toimuma, aset leidma, juhtuma; творится что-то странное sünnib ~ toimub midagi imelikku, с ним творится непонятное temaga sünnib midagi arusaamatut; vrd. сотвориться
тыкаться 193, 164 Г несов.
‣ kõnek. во что (torkamisel, kukkumisel) sisse tungima;
‣ во что, обо что mille vastu ~ otsa jooksma ~ komistama; тыкаться о полку vastu riiulit jooksma;
‣ kõnek. (end) toppima (ka ülek.); тыкаться головой в подушку pead padja sisse toppima, тыкаться носом в книгу ninapidi raamatus olema;
‣ kõnek. tunglema, rabelema, sebima; тыкаться во все стороны asu mitte leidma;
‣ madalk. üksteist (terariistaga) torkima;
◊ тыкаться носом madalk. peaga tonksima, (käsipõsakil, püstijalu) tukkuma; тыкаться в глаза madalk. silme alla tükkima ~ tikkuma
‣ kõnek. во что (torkamisel, kukkumisel) sisse tungima;
‣ во что, обо что mille vastu ~ otsa jooksma ~ komistama; тыкаться о полку vastu riiulit jooksma;
‣ kõnek. (end) toppima (ka ülek.); тыкаться головой в подушку pead padja sisse toppima, тыкаться носом в книгу ninapidi raamatus olema;
‣ kõnek. tunglema, rabelema, sebima; тыкаться во все стороны asu mitte leidma;
‣ madalk. üksteist (terariistaga) torkima;
◊ тыкаться носом madalk. peaga tonksima, (käsipõsakil, püstijalu) tukkuma; тыкаться в глаза madalk. silme alla tükkima ~ tikkuma
у- приставка I väljendab
‣ eemaldumist, eemaldamist, kadumist; убежать ära ~ minema jooksma, põgenema, уезжать ära sõitma, улететь ära ~ minema lendama, унести ära ~ minema ~ eemale viima ~ kandma;
‣ vähendamist, piiramist; убавить vähendama, kahandama, alandama, kärpima, ушить lühemaks ~ kitsamaks tegema (õmblemisel);
‣ tegevuse tulemuslikkust v tagajärge; уговорить nõusse saama ~ meelitama ~ keelitama ~ veenma, enda poole võitma, убаюкать (magama) uinutama, suigutama, äiutama, hällitama, kussutama, упечься ära küpsema;
‣ tegevuse kandumist kogu objektile; убелить üleni valgeks tegema, умазаться kõnek. end üleni ära määrima, устлать üleni katma, lauskatma, laiali ~ täis laotama;
‣ tegevuse toimumist millegi kiuste, millelegi vaatamata, millestki hoolimata; ему трудно было усидеть на месте tal oli raske paigal istuda ~ püsida;
‣ tegevuse püsivust v kestust; усесться end (pikemaks ajaks v. mugavalt) istuma seadma, угнездиться kõnek. endale sooja kohta ~ pesa leidma, endale (mugava, mõnusa) pesa ~ aseme tegema, end mõnusasti sisse seadma, kohta sisse võtma;
‣ (tervenisti) paigutamist, mahutamist, paigutumist, mahtumist kuhugi; уместить все вещи в чемодан kõiki asju kohvrisse ära mahutama ~ paigutama, статья упечаталась на трёх страницах kõnek. kirjutis mahtus kolmele trükileheküljele;
‣ oleku v kvaliteedi muutust; укрепить tugevdama, tugevamaks tegema, удорoжить hinda tõstma, kallimaks tegema, усмириться taltsaks ~ vagusaks muutuma, taltuma; II moodustab perfektiivse aspektipaariku; красть -- украсть varastama -- ära varastama
‣ eemaldumist, eemaldamist, kadumist; убежать ära ~ minema jooksma, põgenema, уезжать ära sõitma, улететь ära ~ minema lendama, унести ära ~ minema ~ eemale viima ~ kandma;
‣ vähendamist, piiramist; убавить vähendama, kahandama, alandama, kärpima, ушить lühemaks ~ kitsamaks tegema (õmblemisel);
‣ tegevuse tulemuslikkust v tagajärge; уговорить nõusse saama ~ meelitama ~ keelitama ~ veenma, enda poole võitma, убаюкать (magama) uinutama, suigutama, äiutama, hällitama, kussutama, упечься ära küpsema;
‣ tegevuse kandumist kogu objektile; убелить üleni valgeks tegema, умазаться kõnek. end üleni ära määrima, устлать üleni katma, lauskatma, laiali ~ täis laotama;
‣ tegevuse toimumist millegi kiuste, millelegi vaatamata, millestki hoolimata; ему трудно было усидеть на месте tal oli raske paigal istuda ~ püsida;
‣ tegevuse püsivust v kestust; усесться end (pikemaks ajaks v. mugavalt) istuma seadma, угнездиться kõnek. endale sooja kohta ~ pesa leidma, endale (mugava, mõnusa) pesa ~ aseme tegema, end mõnusasti sisse seadma, kohta sisse võtma;
‣ (tervenisti) paigutamist, mahutamist, paigutumist, mahtumist kuhugi; уместить все вещи в чемодан kõiki asju kohvrisse ära mahutama ~ paigutama, статья упечаталась на трёх страницах kõnek. kirjutis mahtus kolmele trükileheküljele;
‣ oleku v kvaliteedi muutust; укрепить tugevdama, tugevamaks tegema, удорoжить hinda tõstma, kallimaks tegema, усмириться taltsaks ~ vagusaks muutuma, taltuma; II moodustab perfektiivse aspektipaariku; красть -- украсть varastama -- ära varastama
уважение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ к кому-чему austus, lugupidamine, respekt; взаимное уважение vastastikune austus ~ lugupidamine, глубокое уважение sügav austus, из уважения к кому austusest ~ lugupidamisest kelle vastu, в знак уважения austuse ~ lugupidamise märgiks, при всём моём уважении к нему sellest hoolimata ~ sellele vaatamata, et ma temast lugu pean ~ teda austan, hoolimata minu lugupidamisest ~ austusest tema vastu, завоевать уважение lugupidamist võitma, снискать уважение lugupidamist ~ austust leidma ~ pälvima ~ ära teenima, быть достойным уважения austust väärima, внушать уважение aukartust äratama, питать уважение к кому kellest lugu pidama, kellesse lugupidavalt suhtuma, относиться с уважением к кому kellesse austusega ~ lugupidamisega suhtuma, проникнуться уважением к кому kellest väga lugu pidama, kelle vastu suurt aukartust ~ austust ~ lugupidamist tundma, он пользуется уважением temast peetakse lugu;
‣ madalk. hinnaalandus, järeleandmine
‣ к кому-чему austus, lugupidamine, respekt; взаимное уважение vastastikune austus ~ lugupidamine, глубокое уважение sügav austus, из уважения к кому austusest ~ lugupidamisest kelle vastu, в знак уважения austuse ~ lugupidamise märgiks, при всём моём уважении к нему sellest hoolimata ~ sellele vaatamata, et ma temast lugu pean ~ teda austan, hoolimata minu lugupidamisest ~ austusest tema vastu, завоевать уважение lugupidamist võitma, снискать уважение lugupidamist ~ austust leidma ~ pälvima ~ ära teenima, быть достойным уважения austust väärima, внушать уважение aukartust äratama, питать уважение к кому kellest lugu pidama, kellesse lugupidavalt suhtuma, относиться с уважением к кому kellesse austusega ~ lugupidamisega suhtuma, проникнуться уважением к кому kellest väga lugu pidama, kelle vastu suurt aukartust ~ austust ~ lugupidamist tundma, он пользуется уважением temast peetakse lugu;
‣ madalk. hinnaalandus, järeleandmine
угнездиться 285 (без 1 л. буд. вр.) Г сов. где, в чём, на чём kõnek. endale sooja koha ~ pesa leidma, endale (mugava, mõnusa) pesa ~ aseme tegema, end mõnusasti sisse seadma
уделить 285a Г сов. → несов. уделять что, кому-чему, для кого-чего, на кого-что, из чего, от кого-чего eraldama, osa andma ~ määrama; уделить внимание кому-чему kellele-millele tähelepanu osutama ~ pöörama ~ pühendama, уделить время кому-чему kellele-millele aega pühendama, kelle-mille jaoks aega leidma, уделить часть денег кому kellele osa raha eraldama ~ andma
удовлетворение 18 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ rahuldamine; удовлетворение требований nõudmiste rahuldamine, удовлетворение потребностей vajaduste rahuldamine, удовлетворение иска jur. hagi rahuldamine;
‣ rahuldus(tunne), rahulolu; внутреннее удовлетворение seesmine ~ sisemine rahuldus ~ rahulolu, чувство удовлетворения rahuldus, rahuldustunne, получить удовлетворение rahuldust saama, находить удовлетворение в чём milles rahuldust leidma, испытывать удовлетворение rahuldust tundma, отметить с удовлетворением rahuldustundega märkima, к общему удовлетворению kõikide rahulduseks, он сказал это с удовлетворением ta ütles seda rahulolevalt ~ rahuldustundega;
‣ van. tasumine, hüvitamine, hüvitus, heastamine, heastus, heakstegemine; tasu; rahulduse andmine (auhaavamise puhul), satisfaktsioon; требовать удовлетворения (1) hüvitust nõudma, (2) satisfaktsiooni nõudma, kahevõitlusele kutsuma
‣ rahuldamine; удовлетворение требований nõudmiste rahuldamine, удовлетворение потребностей vajaduste rahuldamine, удовлетворение иска jur. hagi rahuldamine;
‣ rahuldus(tunne), rahulolu; внутреннее удовлетворение seesmine ~ sisemine rahuldus ~ rahulolu, чувство удовлетворения rahuldus, rahuldustunne, получить удовлетворение rahuldust saama, находить удовлетворение в чём milles rahuldust leidma, испытывать удовлетворение rahuldust tundma, отметить с удовлетворением rahuldustundega märkima, к общему удовлетворению kõikide rahulduseks, он сказал это с удовлетворением ta ütles seda rahulolevalt ~ rahuldustundega;
‣ van. tasumine, hüvitamine, hüvitus, heastamine, heastus, heakstegemine; tasu; rahulduse andmine (auhaavamise puhul), satisfaktsioon; требовать удовлетворения (1) hüvitust nõudma, (2) satisfaktsiooni nõudma, kahevõitlusele kutsuma
удовольствие 115 С с. неод. mõnu, lõbu, nauding; rahuldus(tunne), rahulolu, heameel; испытывать ~ ощущать удовольствие mõnu ~ lõbu ~ rahuldust tundma, находить удовольствие в чём milles lõbu ~ rahuldust leidma, доставить детям много удовольствий lastele suurt lõbu tegema ~ pakkuma, портить удовольствие кому kelle mõnu ~ lõbu rikkuma, получать удовольствие rahuldust ~ naudingut saama, улыбаться от удовольствия heameelest ~ rahuldustundest muhelema, для собственного удовольствия iseenese lõbuks, к чьему удовольствию kelle heameeleks ~ rõõmuks, с удовольствием hea meelega, meeleldi, meelsasti;
◊ жить в своё удовольствие elust mõnu tundma, enda lõbuks elama; срывать цветы удовольствия elu nautima, elumõnusid maitsma
◊ жить в своё удовольствие elust mõnu tundma, enda lõbuks elama; срывать цветы удовольствия elu nautima, elumõnusid maitsma
удостовериться 269 Г сов. → несов. удостоверяться в чём, чем veenduma, veendumusele ~ kindlusele jõudma, kinnitust leidma ~ saama; удостовериться в правильности сообщения teate õigsuses veenduma, teate õigsusele kinnitust saama
удосужиться 271 Г сов. → несов. удосуживаться с инф. kõnek. mahti saama, aega leidma ~ saama; с отриц. vaevaks võtma; как удосужусь, так и напишу kui mahti saan, kirjutan kohe, он не удосужился ответить ta ei võtnud vaevaks vastata, он не удосужился этого сделать ta ei võtnud vaevaks seda teha
укрыться 347 Г сов. → несов. укрываться
‣ чем end (hoolikalt) kinni katma; kattuma; укрыться одеялом endale tekki peale võtma, end tekiga katma, укрыться с головой tekki üle pea tõmbama, земля укрылась снегом maa kattus lumega, lumevaip katab maad ~ kattis maad;
‣ от кого-чего end varjama ~ peitma, varjule ~ peitu minema, varjuma (ka sõj.), peituma, varju leidma; укрыться от людей end inimeste eest varjama, укрыться от дождя vihma eest varju ~ vihmavarju minema, укрыться от ветра tuulevarju minema, укрыться в кустах põõsastesse peitu pugema, укрыться от чужих глаз võõra pilgu eest peitu pugema ~ varju leidma;
‣ varju ~ märkamata ~ tähele panemata jääma; от меня ничто не укроется minu eest ei jää midagi varjule, mul ei jää midagi märkamata
‣ чем end (hoolikalt) kinni katma; kattuma; укрыться одеялом endale tekki peale võtma, end tekiga katma, укрыться с головой tekki üle pea tõmbama, земля укрылась снегом maa kattus lumega, lumevaip katab maad ~ kattis maad;
‣ от кого-чего end varjama ~ peitma, varjule ~ peitu minema, varjuma (ka sõj.), peituma, varju leidma; укрыться от людей end inimeste eest varjama, укрыться от дождя vihma eest varju ~ vihmavarju minema, укрыться от ветра tuulevarju minema, укрыться в кустах põõsastesse peitu pugema, укрыться от чужих глаз võõra pilgu eest peitu pugema ~ varju leidma;
‣ varju ~ märkamata ~ tähele panemata jääma; от меня ничто не укроется minu eest ei jää midagi varjule, mul ei jää midagi märkamata
улучить 287a Г сов. → несов. улучать что parajat ~ sobivat ~ õiget aega ~ silmapilku leidma ~ valima ~ tabama; улучить время õiget aega leidma, улучить удобный момент parajat hetke tabama
умудриться 285 Г сов. → несов. умудряться
‣ liter. targaks ~ arukaks saama; (elu)tarkust ~ (elu)kogemusi saama; умудриться опытом kogemusi saama;
‣ с инф. kõnek. millega hakkama saama, mida teha oskama; head nõu leidma; как ты умудрилась опоздать kuidas sa küll oskasid hiljaks jääda
‣ liter. targaks ~ arukaks saama; (elu)tarkust ~ (elu)kogemusi saama; умудриться опытом kogemusi saama;
‣ с инф. kõnek. millega hakkama saama, mida teha oskama; head nõu leidma; как ты умудрилась опоздать kuidas sa küll oskasid hiljaks jääda
упокоиться 268 Г сов. van. (igavest) rahu ~ rahus hingamist leidma, igavesele unele suikuma, hingusele minema
употребляться 255 Г несов. → сов. употребиться на что, для чего tarvitusel ~ kasutusel ~ pruukimisel ~ pruugis ~ käibel olema, kasutust leidma, vaja minema
урвать 217a Г сов. → несов. урывать kõnek.
‣ что, чего, у кого käest krahmama ~ krabama; endale krahmama ~ kahmama (ka ülek.); ülek. tasku pistma, (ebaausalt) hankima; урвать кусок (1) tükki endale krahmama, (2) ülek. endale rasvast suutäit kahmama, урвать денег kena kopika tasku pistma;
‣ что, от чего, у чего, для чего ülek. aega näpistama ~ leidma ~ võtma, mahti saama; урвать час для отдыха tunnikest puhkuseks näpistama, урвать время для разговора jutuajamiseks aega näpistama ~ leidma
‣ что, чего, у кого käest krahmama ~ krabama; endale krahmama ~ kahmama (ka ülek.); ülek. tasku pistma, (ebaausalt) hankima; урвать кусок (1) tükki endale krahmama, (2) ülek. endale rasvast suutäit kahmama, урвать денег kena kopika tasku pistma;
‣ что, от чего, у чего, для чего ülek. aega näpistama ~ leidma ~ võtma, mahti saama; урвать час для отдыха tunnikest puhkuseks näpistama, урвать время для разговора jutuajamiseks aega näpistama ~ leidma
успокоение 115 С с. неод.
‣ rahustamine, rahustus, vaigistamine, vaigistus; успокоение боли valu vaigistamine, успокоение нервов närvide rahustamine, для успокоения совести südametunnistuse rahustuseks;
‣ rahu; rahuldus; находить успокоение в чём milles rahu ~ rahuldust leidma, чувство успокоения rahuldustunne;
‣ tehn. summutamine, summutus
‣ rahustamine, rahustus, vaigistamine, vaigistus; успокоение боли valu vaigistamine, успокоение нервов närvide rahustamine, для успокоения совести südametunnistuse rahustuseks;
‣ rahu; rahuldus; находить успокоение в чём milles rahu ~ rahuldust leidma, чувство успокоения rahuldustunne;
‣ tehn. summutamine, summutus
устроить 268 Г сов. → несов. устраивать
‣ что kokku seadma, ehitama, valmistama, meisterdama; устроить плотину на реке jõele tammi ehitama, так природа его устроила selline ~ sellisena on ta kord juba loodud;
‣ что korraldama, organiseerima, korda seadma ~ tegema ~ ajama; устроить свою жизнь oma elu korraldama, устроить дела asju korda ajama, устроить выставку näitust korraldama ~ organiseerima, устроить собрание koosolekut korraldama ~ organiseerima ~ tegema, устроить приём vastuvõttu korraldama, устроить кому неприятность kellele ebameeldivust valmistama ~ põhjustama, устроить скандал kõnek. skandaali tegema, устроить базар kõnek. laata lahti lööma, käratsema hakkama, устрой мне это дело aja mul see asi korda ~ joonde ~ jutti (kõnek.);
‣ кого kõnek. kellele sobima, keda rahuldama; это меня не устроит see ei rahulda mind;
‣ кого-что, куда hankima, muretsema; устроить кого на работу kellele töökohta muretsema ~ leidma, töökohta leida aitama, tööle sokutama, устроить кого в гостиницу kellele hotellikohta ~ võõrastemajakohta muretsema, устроить сына в институт pojal instituuti pääseda aitama, poega instituuti sokutama, устроить билеты в театр kõnek. teatripileteid hankima ~ kombineerima;
◊ устроить сцену, устраивать сцены кому kõnek. kellele stseeni tegema, stseene tegema
‣ что kokku seadma, ehitama, valmistama, meisterdama; устроить плотину на реке jõele tammi ehitama, так природа его устроила selline ~ sellisena on ta kord juba loodud;
‣ что korraldama, organiseerima, korda seadma ~ tegema ~ ajama; устроить свою жизнь oma elu korraldama, устроить дела asju korda ajama, устроить выставку näitust korraldama ~ organiseerima, устроить собрание koosolekut korraldama ~ organiseerima ~ tegema, устроить приём vastuvõttu korraldama, устроить кому неприятность kellele ebameeldivust valmistama ~ põhjustama, устроить скандал kõnek. skandaali tegema, устроить базар kõnek. laata lahti lööma, käratsema hakkama, устрой мне это дело aja mul see asi korda ~ joonde ~ jutti (kõnek.);
‣ кого kõnek. kellele sobima, keda rahuldama; это меня не устроит see ei rahulda mind;
‣ кого-что, куда hankima, muretsema; устроить кого на работу kellele töökohta muretsema ~ leidma, töökohta leida aitama, tööle sokutama, устроить кого в гостиницу kellele hotellikohta ~ võõrastemajakohta muretsema, устроить сына в институт pojal instituuti pääseda aitama, poega instituuti sokutama, устроить билеты в театр kõnek. teatripileteid hankima ~ kombineerima;
◊ устроить сцену, устраивать сцены кому kõnek. kellele stseeni tegema, stseene tegema
устроиться 268 Г сов. → несов. устраиваться
‣ joonde ~ korda minema ~ saama; hakkama saama; всё устроилось хорошо kõik sai korda ~ lahenes hästi, дело устроилось asi on joones ~ korras ~ jut(t)is (kõnek.);
‣ end sisse seadma, oma elu ~ asju korda saama ~ korraldama; хорошо устроиться в новой квартире end uues korteris hästi sisse seadma, удобно устроиться в кресле end tugitooli mugavasti istuma ~ sisse seadma, устроиться спать end magama ~ unele seadma ~ sättima;
‣ кем, куда, где endale kohta leidma ~ saama; устроиться на работу tööle asuma, tööd leidma ~ saama, устроиться в гостинице hotelli ~ võõrastemajja kohta saama, устроиться на ночлег öömajale saama ~ jääma, устроиться сторожем valvurina tööle asuma, valvurikohta saama
‣ joonde ~ korda minema ~ saama; hakkama saama; всё устроилось хорошо kõik sai korda ~ lahenes hästi, дело устроилось asi on joones ~ korras ~ jut(t)is (kõnek.);
‣ end sisse seadma, oma elu ~ asju korda saama ~ korraldama; хорошо устроиться в новой квартире end uues korteris hästi sisse seadma, удобно устроиться в кресле end tugitooli mugavasti istuma ~ sisse seadma, устроиться спать end magama ~ unele seadma ~ sättima;
‣ кем, куда, где endale kohta leidma ~ saama; устроиться на работу tööle asuma, tööd leidma ~ saama, устроиться в гостинице hotelli ~ võõrastemajja kohta saama, устроиться на ночлег öömajale saama ~ jääma, устроиться сторожем valvurina tööle asuma, valvurikohta saama
утешение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) lohutamine, trööstimine, troostimine;
‣ lohutus, trööst, troost; слабое утешение väike ~ nõrk lohutus, слова утешения lohutussõnad, trööstisõnad, сказать в утешение кому kelle lohutuseks ~ trööstiks ütlema, найти утешение в работе töös lohutust ~ troosti leidma, дети -- моё утешение lapsed on minu trööst ~ mulle trööstiks;
‣ kõnek. heameel, rõõm, meelehea
‣ (без мн. ч.) lohutamine, trööstimine, troostimine;
‣ lohutus, trööst, troost; слабое утешение väike ~ nõrk lohutus, слова утешения lohutussõnad, trööstisõnad, сказать в утешение кому kelle lohutuseks ~ trööstiks ütlema, найти утешение в работе töös lohutust ~ troosti leidma, дети -- моё утешение lapsed on minu trööst ~ mulle trööstiks;
‣ kõnek. heameel, rõõm, meelehea
утешиться 271 Г сов. → несов. утешаться
‣ кем-чем lohutuma, lohutust ~ tröösti ~ troosti saama ~ leidma, end lohutama ~ trööstima ~ troostima; утешиться надеждами lootustest lohutust ~ tröösti leidma, end lootustega lohutama, не плачьте, утешьтесь ärge nutke, rahunege;
‣ кем-чем kõnek. kellest-millest rõõmu ~ heameelt ~ meelehead tundma
‣ кем-чем lohutuma, lohutust ~ tröösti ~ troosti saama ~ leidma, end lohutama ~ trööstima ~ troostima; утешиться надеждами lootustest lohutust ~ tröösti leidma, end lootustega lohutama, не плачьте, утешьтесь ärge nutke, rahunege;
‣ кем-чем kõnek. kellest-millest rõõmu ~ heameelt ~ meelehead tundma
утолиться 285 Г сов. → несов. утоляться
‣ rahuldust leidma ~ saama;
‣ ülek. vaibuma, rahunema, leevenema, leevenduma; горе утолилось mure leevendus, боль утолилась valu andis järele ~ läks üle
‣ rahuldust leidma ~ saama;
‣ ülek. vaibuma, rahunema, leevenema, leevenduma; горе утолилось mure leevendus, боль утолилась valu andis järele ~ läks üle
ухитриться 285 Г сов. → несов. ухитряться с инф. kõnek. (osavasti) hakkama saama ~ toime tulema, mida teha oskama, (head) nõu leidma, osavasti toimima; он ухитрился уйти незаметно tal läks korda ~ ta oskas märkamatult ära minna ~ lahkuda
ущупать 164a Г сов. → несов. ущупывать что madalk. kobamisi ~ kobades kätte ~ üles leidma; ущупать пуговицу в кармане nööpi taskust kätte kobama
ютиться 294 Г несов.
‣ kobaras ~ tihedasti koos olema, kuhu surutud olema; на пригорке ютились дома mäekünkal kükitasid kobaras majad, старый дом ютился в саду vana maja oli aias koha leidnud, ютиться у костра lõkke ümber koonduma ~ kobaras koos olema,
‣ ulualust ~ peavarju saama, varjupaika leidma; ютиться в углу kellegi toanurgas olema ~ peavarju leidma, ютиться в маленькой комнате väik(e)ses toas pead-jalad koos olema; в горах ютились разбойничьи шайки mägedes pesitsesid ~ varjasid end röövlijõugud, ютиться у знакомых tuttavate juures peavarju saama
‣ kobaras ~ tihedasti koos olema, kuhu surutud olema; на пригорке ютились дома mäekünkal kükitasid kobaras majad, старый дом ютился в саду vana maja oli aias koha leidnud, ютиться у костра lõkke ümber koonduma ~ kobaras koos olema,
‣ ulualust ~ peavarju saama, varjupaika leidma; ютиться в углу kellegi toanurgas olema ~ peavarju leidma, ютиться в маленькой комнате väik(e)ses toas pead-jalad koos olema; в горах ютились разбойничьи шайки mägedes pesitsesid ~ varjasid end röövlijõugud, ютиться у знакомых tuttavate juures peavarju saama
язык С м.
‣ 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
‣ 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
‣ 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
‣ 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
‣ ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
◊ злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud
‣ 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
‣ 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
‣ 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
‣ 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
‣ ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
◊ злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud
