[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 66 artiklit

безногий 122 П (кр. ф. безног, безнога, безного, безноги)
ühejalgne, ühe jalaga; haigete jalgadega; kõnek. jalgadeta (laud, tool);
П С м. од. jalutu
встать 223 Г сов. несов. вставать
(üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
(üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
доска 71 (вин. п. ед. ч. доску и доску, им. п. мн. ч. доски, род. п. досок и досок, дат. п. доскам и доскам...) С ж. неод.
laud; необрезная доска servamata laud, обрезная доска servatud laud, дубовые доски tammelauad, гладильная доска triikimislaud, triiklaud, чертёжная доска joonestuslaud, шахматная доска malelaud, наборная доска trük. ladumislaud;
tahvel, plaat, kilp; классная доска klassitahvel, Доска почёта autahvel, мемориальная доска mälestustahvel, грифельная доска van. (koolilapse) kivitahvel, доска объявлений teadetetahvel, мраморная доска marmorplaat, распределительная доска el. jaotuskilp;
до гробовой доски hauani, surmani; от доски до доски kõnek. kaanest kaaneni, täielikult; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем samale pulgale asetama keda kellega; свой в доску madalk. läbi ja lõhki omamees ~ oma poiss
дощатый 119 П laud-, laudadest (kokkulöödud); дощатый забор laudaed, plank, plankaed, дощатый пол laudpõrand, дощатый мостик laudpurre
дощечка 73 С ж. неод. dem. väike laud ~ plaat ~ tahvel
дубовый 119 П
tamme-; tammepuust, tammine, tammepuu-; дубовый лист tammeleht, дубовая роща tammesalu, дубовый стол tammepuust ~ tammine laud, дубовая мебель tammepuumööbel;
ülek. kõnek. halv. kohmakas, rohmakas, mühaklik, tuim; puine; дубовый язык puine keeletarvitus, kirvekeel;
дубовая голова madalk. halv. puupea, tolvan
дюймовка 72 С ж. неод. tolline laud; tolline nael
дюймовый 119 П tolline, tollipaksune, tollipikkune; дюймовый гвоздь tolline nael, дюймовая доска tolline ~ tollipaksune laud
еловый 119 П kuuse-, kuusepuu-, kuusepuust; еловая шишка kuusekäbi, еловый стол kuusepuust ~ kuusine laud;
голова еловая kõnek. puupea, tobu
завалить 305a Г сов. несов. заваливать
кого-что, чем (kinni, täis) ajama ~ kuhjama; tõkestama; enda alla matma; завалить яму auku täis ajama, снег завалил крыши домов katused on paksult lund täis, стол завален бумагами laud on pabereid (kuhjaga) täis, завалить дорогу брёвнами palkidega teed tõkestama, камнепад завалил вход в пещеру kivivaring mattis koopasuu kinni;
кого чем ülek. kõnek. üle koormama; завалить работой кого keda tööga üle koormama, нас завалили заказами oleme tellimustega üle koormatud, me upume tellimustesse;
что kallutama; (maha, ümber) paiskama ~ lükkama, varistama; завалить мост silda varistama;
кого-что ülek. kõnek. läbi kukutama, nurja ajama; завалить работу tööd untsu ~ rappa ajama, завалить экзамен eksamil läbi kukkuma ~ põruma
задорина 51 С ж. неод. kisk; на доске много задорин laud on kisuline ~ krobeline ~ hööveldamata
заложить 311a Г сов. несов. закладывать что, куда, чем
(taha, sisse, vahele, kohale) panema ~ kuhjama; täis toppima; заложить руки за спину käsi selja taha panema, он заложил стол книгами ta laud on raamatuid täis, я заложил это место в книге ma panin raamatusse sinna kohta märgi vahele, заложить уши ватой kõrvu vatiga kinni toppima;
что rajama; заложить парк parki rajama, заложить фундамент vundamenti ~ alusmüüri tegema ~ rajama, в ребёнке заложено доброе начало laps on oma olemuselt hea;
кого-что ette rakendama; заложить рысаков traavleid ette rakendama, заложить коляску kalessi sõiduvalmis seadma;
что pantima; заложить часы kella pantima;
безл. что kõnek. kinni panema; нос заложило nina on kinni, грудь заложило matab hinge;
заложить ~ закладывать за галстук madalk. kõrisse kallama, kõvu troppe tegema, kärakat panema, kõri ~ keelt kastma; заложить ~ закладывать основы ~ фундамент чего mille(le) alust rajama ~ panema, alusmüüri rajama
к II предлог с дат. п.
suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
квадратный 126 П ruut-, ruutjas, ruudukujuline, kvadraatne; nurgeline, nurk-; квадратный корень mat. ruutjuur, квадратное уравнение mat. ruutvõrrand, квадратный метр ruutmeeter, квадратная сталь met. ruutteras, kvadraatteras, квадратный стол ruudukujuline ~ neljakandiline (kõnek.) laud, квадратные скобки nurksulud, квадратное лицо nurgeline ~ kandiline nägu;
сделать квадратные глаза kõnek. silmi suureks ajama
кленовый 119 П vahtra-, vahtra(puu)st; кленовая аллея vahtraallee, -puiestee, кленовый стол vahtrapuust laud
клёпка 72 С ж. неод.
(без мн. ч.) tehn. neetimine, needistamine; горячая клёпка kuumneetimine;
(tünni)laud, (tünni)lauad; lipp (lipi); бочарная клёпка tünnilaud, -lauad, донная клёпка põhjalaud, -lauad, паркетная клёпка parketilipp, -lipid
колёсико 105a С с. неод. dem. ratas, ratik; стол на колёсиках ratastega laud
колченогий 122 П (кр. ф. колченог, колченога, колченого, колченоги) madalk. lombakas (ka ülek.), lääpjalgne; колченогий стол lombakas laud, колченогий человек lombak, lonkur, lääpjalg
который 119 М
missugune, mis, milline; kumb; про который дом вы спрашиваете? kõnek. milline maja ~ missugune neist majadest teid huvitab? который час? mis kell on? с которых пор? kõnek. mis ajast peale? который из двух? kumb neist kahest?
в функции союзн. сл. kes, mis; человек, который приходил вчера mees, kes eile siin käis, врач, о котором мы говорили arst, kellest me rääkisime, стол, на который я положил книгу laud, kuhu ma panin raamatu, город, в котором прошло моё детство linn, kus möödus minu lapsepõlv;
kõnek. mitu, mitmes; уже который год трава не кошена juba mitu aastat on rohi niitmata, в который раз говорю kui mitu korda olen juba rääkinud, räägin juba ei tea mitmendat korda, который тебе год? kui vana sa oled? mitmendat aastat sa käid?
madalk. mõni, mõningane; женщины -- которые плачут, которые разбежались mõned naised nutavad, mõned jooksid laiali
кривоногий 122 П (кр. ф. кривоног, кривонога, кривоного, кривоноги) kõverjalgne, kõverate jalgadega, rangjalgne; кривоногий стол kõverate jalgadega laud
круглый 119 П (кр. ф. кругл, кругла, кругло, круглы)
ümmargune, ümarik, ümar(-); sõõrjas, sõõrik; круглый стол ümmargune laud, круглое лицо ümmargune ~ ümar nägu, круглые скобки ümarsulud, круглые цифры ümmargused arvud, круглые черви ümarussid, круглым счётом ümmarguselt, ligikaudu, круглая сумма priske ~ kena summa, круглая пила ketassaag;
(без кр. ф.) täielik; круглое невежество täielik nõmedus, круглое одиночество täielik üksindus, круглый дурак halv. puruloll, круглая ~ круглый сирота orb, vaeslaps, isata-emata laps, круглый отличник läbini viiemees, учиться на круглые пятёрки kõnek. ainult viitele õppima, круглые сутки ööd kui päevad (otsa), круглый год aasta ringi, läbi aasta;
(встреча) за круглым столом (kohtumine) ümarlaua ~ ümmarguse laua taga
кушанье 113 С с. неод. toit, söök, sööm; готовить кушанье toitu valmistama, стол уставлен кушаньями laud on söökide all lookas
напухнуть 344b Г сов. несов. напухать kõnek. tursuma, punduma, ponduma, punsuma, üles paistetama, paisuma; веки напухли (silma)laud on tursunud, ноги напухли jalad on paistes ~ paistetanud, почки напухли pungad on paisunud
необрезной 120 П puidut. servamata, kantimata; необрезная доска servamata laud
нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
облепить 323a Г сов. несов. облеплять, облепливать
кого-что, чем külge ~ üle ~ täis kleepima; külge kleepuma; грязь облепила колёса pori kleepus rataste külge, rattad olid üleni poris, меня облепило снегом lumi kleepus mu riiete külge;
кого-что ülek. kõnek. (tihedalt) ümbritsema ~ piirama; дети облепили её lapsed olid tihedalt tema ümber, lapsed hakkasid nagu takjad temast kinni, мухи облепили стол laud mustab kärbestest, kärbsed on parves laual
обрезной 120 П servamis-; servatud, kanditud; lühemaks lõigatud, kärbitud, lõigatud äärtega; обрезной станок servamispink, seimer, обрезная доска servatud laud, обрезная гравюра kunst (laud)puulõige
общий 124 П
(кр. ф. общ, обща, обще и общо, общи и общи; без сравн. ст.) üld-, kogu-, üldine, ühis-, ühine; общее собрание üldkoosolek, общий кризис капитализма kapitalismi üldkriis, общее языкознание üldkeeleteadus, общее понятие üldmõiste, общее впечатление üldmulje, общий вид üldilme, общее представление üldkujutlus, -ettekujutus, общий итог üldkokkuvõte, в общем üldiselt, üldkokkuvõttes, изложить в общих чертах üldjoontes ära ütlema, в самом общем виде laias laastus, üldjoontes, места общего пользования üldkasutatavad ruumid, общая мощность koguvõimsus, общая закономерность üldine seaduspärasus, общий трудовой стаж üldine tööstaaž, общее молчание üldine vaikus, üksmeelne vaikimine, общий делитель mat. ühistegur, общий рынок ühisturg, общая собственность ühisomand, kaasomand, общая кухня ühisköök, общие интересы ühised huvid, общее мнение ühine ~ üldine arvamus, общий стол ühine laud (toit);
П С общее с. неод. (без мн. ч.) (miski) üldine ~ ühine; единичное и общее filos. üksik ja üldine, у них много общего neil on palju ühist;
общее место kulunud ~ äraleierdatud tõde; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; в общем и целом, в общей сложности üldkokkuvõttes
одноногий 122 П (кр. ф. одноног, однонога, одноного, одноноги), П С м. од. ühe jalaga, ühejalgne; одноногий стол ühe jalaga laud
панель 90 С ж. неод.
paneel (plaatjas ehitusdetail, seina- v. laetahveldis), plaat, kilp, tahvel, laud; деревянная панель puitpaneel, крупная панель suurpaneel, зарядная панель el. laadimispaneel, коммутационная панель el. lülitustahvel, kommutatsioonipaneel, индикаторная панель, панель индикации info kuvapaneel, панель с гнёздами tehn. pistikupesariba, панель управления tehn. juht(imis)paneel, juhtpult, -kilp;
kõnnitee, jalgtee, trotuaar
под- приставка I с Г väljendab
ülessuunda: üles, ülespoole, püsti; подпрыгнуть üles hüppama, подбросить üles viskama ~ pilduma, поднять üles tõstma ~ tõmbama, hiivama (ankrut), подскочить püsti kargama;
kohta: alla, alt, külge; подставить (toeks) alla panema ~ seadma ~ asetama, подпихнуть alla tõukama ~ toppima ~ pistma, подклеить alla ~ alt kleepima ~ liimima, подгореть alt põlema ~ kõrbema (minema), põhja kõrbema, подмокнуть alt veidi märjaks minema, подкопать alt õõnestama ~ läbi kaevama, подпилить alt (lühemaks) saagima, подвесить külge riputama;
lähenemist: juurde, ligi, ligidale, lähedale, ligemale, lähemale, kohale; подступить juurde ~ ligidale ~ lähedale astuma, lähenema, подбегать juurde jooksma, подъехать juurde sõitma, sõites lähenema, подлететь juurde lendama, lennates ~ lennul lähenema, подвести juurde ~ kohale ~ lähemale tooma ~ viima ~ toimetama, подвалить mille juurde veeretama ~ kuhjama ~ ajama;
lisandust: juurde, sekka, lisaks; подбавлять juurde lisama, lisandama, подлить juurde ~ sekka valama, подмешать juurde segama, segades lisama, подработать juurde ~ lisa teenima, подрисовать juurde joonistama, подсеять lisaks ~ juurde külvama;
vähesust, osalisust: pisut, natuke, väheke, vähehaaval, osalt; подзакусить pisut keha kinnitama, подмолодить pisut nooremaks tegema, подбеливать (1) valge(ma)ks tegema, (2) (kergelt) üle valgendama, подсохнуть poolkuivaks tõmbuma, подзабыть osalt unustama, подгнить osalt ~ alt määnduma ~ pehastama ~ pehkima;
vargsitoimingut: salaja, vargsi, peale, pealt; подкрасться salaja ~ vargsi juurde hiilima ~ lähenema, подслушать (salaja) pealt kuulama, подменить salaja ümber vahetama, подкараулить кого kõnek. (varitsedes) peale sattuma kellele, peale passima;
kaastoimimist: kaasa, järele; подпевать kaasa ~ järele ~ saateks laulma, подсвистывать kaasa ~ saateks vilistama, поддакивать järele kiitma; II с С и П väljendab
kohta: alla(-), all-, alt-, alus-, -alune, -lähedane, all asuv; подведение allapanek, подклейка allakleepimine, allakleebis, подбивка allalöömine, (jalatsi) tallutamine, подсев põll. allakülv, поддвиг geol. allanihe, подкожная инъекция naha alla süstimine, nahaalune süst, подземка kõnek. van. allmaaraudtee, подземная стоянка allmaaparkla, maa-alune parkla, подстрочная выноска allmärkus, joonealune märkus, подветренный берег alltuulekallas, allatuulerand, подпочвенное орошение altniisutus, подрубка mäend. altsoonimine, подлесок alusmets, подводная скала veealune kalju, подзеркальный столик peeglialune laud, peeglilaud, подкожная клетчатка nahaalune rakukude, подмосковный дом отдыха Moskva all asuv ~ Moskva-lähedane puhkekodu;
alljaotust: all-, ala-, alam-; подотдел allosakond, подтип почвы mulla alltüüp, подкласс allklass, alamklass, подгруппа allrühm, alarühm, alagrupp, подсистема allsüsteem, alamsüsteem, подвид alaliik, alamliik, подзаголовок alapealkiri, подстанция el. alajaam, подсемейство alamsugukond;
võimkonnas v. käsutuses olemist: -alune, all, alluv, ka liitsõna; подзащитный kaitsealune, подконтрольный kontrollialune, подшефное учреждение šeflusalune asutus, подопытный katsealune, подсудимый jur. kohtualune, подсудный kohtule alluv, подневольный человек käsualune inimene, подвластный võimualune, alluv, sõltuv, быть подвластным кому kelle võimu ~ käe all olema, kellele alluma, подопытная почва katsemuld;
ametiastet: alam-, abi(-), all-, abiline; подполковник alampolkovnik, подпрапорщик alamlipnik, подканцелярист aj. abikirjutaja, подштурман mer. tüürimehe abi, подшкипер allkipper, kipri abiline, подлекарь van. arsti abiline ~ käealune, подмастерье aj. sell, käealune
подворотня 66 С ж. неод.
väravaalune laud;
väravaalune ava;
kõnek. väravaalune, kangialune
покоробить 277 Г сов.
что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva ~ krimpsu kiskuma; доску покоробило от сырости laud on niiskusest kaardus ~ kummis;
кого-что, от чего ülek. kõnek. ebameeldivalt riivama, nördima panema, nördimust ~ pahameelt tekitama; эти слова покоробили его need sõnad tekitasid ~ äratasid temas nördimust ~ meelepaha; vrd. коробить
посреди I Н keskel, keskpaigas; посреди стоял стол keskel seisis laud
прибиться 325 Г сов. несов. прибиваться
kinni jääma (naelutamisega); доска прибилась laud on kinni;
(tuule, lainete vm. poolt uhutuna v. aetuna) kohale ~ välja jõudma; lamanduma (tuule v. rahe tõttu); брёвна прибились к берегу palgid on kaldasse ~ kaldale uhutud;
ülek. kõnek. manu ~ sekka tulema; прибиться к партизанскому отряду partisanisalka jõudma ~ tulema
прибранный 127
страд. прич. прош. вр. Г прибрать;
прич. П koristatud, puhas; прибранный стол koristatud laud, прибранная изба puhas tare
продвинуться 334 Г сов. несов. продвигаться
edasi nihkuma ~ minema ~ liikuma (kõnek. ka ülek.); läbi mahtuma; продвинуться к выходу väljapääsu poole liikuma ~ nihkuma, дело продвинулось asi on edenenud ~ paigast nihkunud, продвинуться вперёд в области науки teaduses edusamme tegema, стол продвинулся в дверь laud mahtus uksest läbi;
ülek. (ametiredelil) tõusma; продвинуться по службе ametikõrgendust saama
пройти Г сов. несов. проходить I
373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
простой II 120 П
liht-, alg-, lihtne, harilik; mat. algarvuline; простое письмо lihtkiri (mitte tähitud), простой народ lihtrahvas, простой человек lihtinimene, lihtne inimene, простой смертный lihtsurelik, harilik surelik, простая структура lihtstruktuur, простое вещество keem. lihtaine, мука простого помола lihtjahu, kroovimata jahu, простое предложение lgv. lihtlause, простое числительное lgv. lihtarv, простое сказуемое lgv. lihtöeldis, простое будущее lgv. lihttulevik, простое воспроизводство maj. lihttaastootmine, lihtne taastootmine, простое большинство liht(häälte)enamus, простое число mat. algarv, простая дробь mat. algmurd, harilik murd, простая жила mäend. üksiksoon;
(кр. ф. прост, проста, просто, просты; сравн. ст. проще, превосх. ст. простейший 124) lihtne, tavaline; простая задача lihtne ülesanne, простые доводы lihtsad argumendid, простая речь lihtne kõne ~ kõnemaneer, простой стол lihtne ~ tahumatult tehtud laud, простые лица lihtsad näod, простая история tavaline lugu, он не так прост, как кажется ta pole nii lihtsameelne ~ rumal, kui näib ~ paistab;
простым глазом palja silmaga
раздвижной 120 П lükand-, lahtilükatav, lahtitõmmatav, kõrvaletõmmatav, laialilükatav, pikendatav; tehn. teleskoop-; раздвижная дверь lükanduks, раздвижная доска lükandtahvel, раздвижной стол lahtitõmmatav laud, раздвижной занавес kõrvaletõmmatav ~ laialilükatav eesriie ~ kardin, раздвижная стойка ehit. lükandpost (lahtilükatav post), reguleeritav tugi, раздвижной ключ tehn. tellitav (mutri)võti, inglisvõti, раздвижная труба tehn. teleskooptoru, раздвижная стойка электросверла mäend. elektripuurmasina teleskooptugi, раздвижной ковш mäend. tõukurseinkopp
раскидной 120 П lahtitõmmatav, lahtikäiv; раскидной стол lahtitõmmatav ~ lahtikäiv laud
рубец I 35 С м. неод.
arm, (haava)jälg; vorp; сабельный рубец mõõgajälg, mõõgaarm;
täke, täkk (täki), sälk; весь стол в рубцах terve laud on täkkeid täis;
palistus
сандаловый 119 П sandli-, sandlipuu(-); sandlipuust; сандаловое дерево bot. sandlipuu (Santalum album), сандаловое масло farm. sandliõli, сандаловый краситель sandlivärv, сандаловый стол sandlipuust laud, sandlipuulaud
сдвижной 120 П kokkulükatav, kokkukäiv, kokkupandav; сдвижной стол kokkukäiv ~ lahtitõmmatav laud
скоробить 277 Г сов.
что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva ~ kõverasse kiskuma ~ tõmbama; доску скоробило laud on kaardus ~ kiivas;
(безл.) кого от чего madalk. krampi kiskuma; vrd. коробить
смежить 287a Г сов. несов. смежать что sulgema (silmi, lauge); сон смежил веки uni sulges laud, sõba langes ~ vajus ~ tuli silmale ~ laskus laule;
смежить очи silma kinni ~ looja laskma, sõba silmale saama
сомкнуться 336 Г сов. несов. смыкаться sulguma, liituma, koonduma, ühinema; веки сомкнулись laud vajusid kinni, глаза сомкнулись от усталости silmad läksid ~ vajusid väsimusest kinni, кольцо сомкнулось sõj. piiramisrõngas sulgus, сомкнись! sport, sõj. koondu!
сосновый 119 П
männi-, männipuu-, männipuust; сосновый лес männimets, männik, сосновая древесина männipuit, сосновое масло männiõli, сосновая настойка männiekstrakt, сосновый торф männiturvas, сосновый стол männipuulaud, männipuust laud, сосновый коконопряд zool. männikedrik (taimekahjur Dendrolimus pini);
П С сосновые мн. ч. неод. bot. männilised (Pinaceae)
стол I 2 С м. неод. laud (mööbliese; toit, söök; büroo); обеденный стол söögilaud, lõunalaud, кухонный стол köögilaud, письменный стол kirjutuslaud, рабочий стол töölaud, чертёжный стол joonestuslaud, гладильный стол triik(imis)laud, сервировочный стол serveerlaud, операционный стол operatsioonilaud, испытательный стол katselaud, teimilaud, наборный стол trük. ladumislaud, откидной стол tiiblaud, раздвижной стол lahtitõmmatav laud, стол трамплина sport (ära)tõukelaud, сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, встать из-за стола laua tagant ~ lauast tõusma, за столом laua taga, lauas istudes, söögi ajal, иметь общий стол ühes leivas olema, пригласить к столу lauda ~ sööma kutsuma, садиться за стол lauda istuma, накрыть стол ~ на стол lauda katma, подавать на стол ~ к столу lauale andma, салат не сходит со стола salat on pidevalt laual, диетический стол dieetlaud, мясной стол lihatoit, lihatoidud, вегетарианский стол taimetoit, богатый стол rikkalik laud, расходы на стол toidukulud, снять квартиру со столом kostiga korterit üürima, адресный стол aadressbüroo, aadresslaud, стол находок leiubüroo, стол заказов tellimislaud, зелёный стол kaardilaud, беседа за круглым столом ülek. ümmarguse laua jutuajamine;
карты на стол too ~ löö oma kaardid lagedale ~ lauale
столовый I 119 П
laud- (ka geogr.), laua-; geogr. lava-; столовая скатерть laudlina, столовый ящик lauasahtel, laualaegas, столовый нож lauanuga, столовая соль lauasool, столовое вино lauavein, столовая ложка supilusikas, столовый сервиз lõunaserviis, столовый айсберг, столовая ледяная гора laudjäämägi, столовая гора lavamägi, столовая страна lavamaa, столовый перевал lavakuru;
söögi-; столовая свёкла söögipeet
тесина 51 С ж. неод. saelaud, voodrilaud, tolline laud
тесовый 119 П laud-, (sae-, voodri)laua-, laudadest; тесовая крыша laudkatus
толстоногий 122 П (кр. ф. толстоног, толстонога, толстоного, толстоноги) paksujalgne, jämedajalgne, paksude ~ jämedate jalgadega; толстоногий гриб jämeda jalaga seen, толстоногий стол jämedate jalgadega laud, толстоногий человек paksude ~ jämedate jalgadega inimene
тонконогий 122 П (кр. ф. тонконог, тонконога, тонконого, тонконоги) peenejalgne, peenekoivaline, peenikeste jalgadega ~ koibadega; тонконогая птица peenikeste jalgadega lind, тонконогий стол peenikeste jalgadega laud
трапеза 51 С ж. неод. kirikl.
ühissöögilaud; (lõuna-, õhtu)söök; söömaaeg (ka van., liter., nüüd nalj.); van. liter. kaetud laud; поминальная трапеза peied, matusepidu, праздничная трапеза pidulik söömaaeg, приступить к трапезе kõnek. nalj. hingepidet ~ ihutoidust võtma, разделить с кем трапезу kõnek. nalj. kellega leiba ~ ihutoidust jagama;
söögituba, söögisaal; refektoorium
треногий 122 П kolmejalgne, kolme jalaga; треногий стол kolme jalaga laud, треногая подставка kolmjalg
трёхдюймовка 72 С ж. неод.
kõnek. kolmetolline laud;
aj. kolmetolline suurtükk
туалет 1 С м. неод. tualett (riietus; laud peegli jm. vajalikuga välimuse korrastamiseks; klosett pesemisseadisega); бальный туалет ballitualett, balliriietus, утренний туалет hommikune tualett ~ korrastus, мужской туалет meeste tualett(ruum) ~ WC, совершать туалет tualetti tegema, end korrastama, сидеть перед туалетом tualettpeegli ees istuma
тяжелеть 229b Г несов. raske(ma)ks minema, raskenema (ka ülek.); голова тяжелеет pea läheb raskeks, веки тяжелеют (silma)laud lähevad raskeks ~ vajuvad kinni; vrd. отяжелеть, потяжелеть
хлипкий 122 П (кр. ф. хлипок, хлипка, хлипко хлипки; сравн. ст. хлипче) madalk.
poollagunenud, lagunemas; хлипкий стол kipakas laud, хлипкий мост vaevu koos püsiv sild;
ülek. vilets, kehv, nadi, hädine; хлипкое здоровье vilets ~ põdur ~ kehv tervis, хлипкое существо hädine ~ armetu olevus;
ligane, lögane, lägane, puderjas; хлипкая земля ligane ~ lögane ~ porine maa
хромать 165b Г несов. на что, по чему, без доп. lonkama (kõnek. ka ülek.), luukama, limpama, lomberdama, lääpama, liipama (kõnek.); хромать на правую ногу paremat jalga lonkama, хромать по физике kõnek. füüsikas lonkamisi ~ kehvasti edasi jõudma, стол хромает laud lonkab, дисциплина хромает kord logiseb ~ lonkab ~ on käest ära, знания его хромают tema teadmised on kesisevõitu;
хромать на обе ноги kõnek. mõlemat jalga lonkama
хромой 120 П (кр. ф. хром, хрома, хромо, хромы)
lonkav, lombakas; хромой человек lonkur, lonkaja ~ lombakas inimene, хромая нога lombakas jalg;
kõnek. kipakas (mööbli kohta); хромой стол kipakas laud;
П С хромой м., хромая ж. од. lonkur, lombak, lombard, liipjalg, limpjalg, luukur
щелеватый 119 П (кр. ф. щелеват, щелевата, щелевато, щелеваты) kõnek. (laia)praoline, praguline, piluline, pragudega, piludega, lõhedega, pragusid ~ pilusid ~ lõhesid täis; щелеватая доска pragusid täis laud, щелеватый настил laiade pragudega laudis
щитковый 119 П kilp-, laud-, silt-, kilbi-, laua-, sildi-; siiber-, siibri-
щиток 24 С м. неод.
dem. vt. щит; tehn. kilp, laud, silt; hüdr. siiber; сварочный щиток keevitus(kaitse)kilp, щиток аварийного освещения el. avariivalgustuskilp, щиток (контрольных) приборов aut. armatuurlaud, näidikulaud, формовочный щиток met. mudelilaud, посадочный щиток lenn. maandumisklapp, отопительный щиток soemüür;
(näo-, põlve)kaitse; щиток сварщика keevitaja näomask;
zool. kilp, kilbis; спинной щиток (черепахи) seljakilp, karapaksis (kilpkonnal), брюшной щиток (черепахи) kõhukilp, plastron (kilpkonnal);
bot. kännas (õisik); kilbike
яства 94 С мн. ч. неод. (ед. ч. яство с. van.) (maitsev, peen) roog, hõrgutis; стол ломится от яств laud on roogadest ~ heast-paremast lookas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur