[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 55 artiklit
спуститься 317 Г сов. → несов. спускаться
‣ alla ~ maha tulema ~ laskuma ~ langema (ka ülek.); спуститься с горы mäest alla tulema ~ (suuskadel) laskuma, спуститься с крыльца trepist alla tulema, спуститься на парашюте langevarjuga alla tulema ~ laskuma, спуститься в пещеру koopasse laskuma, спуститься на дно (1) põhja laskuma, (2) põhja vajuma, спуститься по реке allajõge ~ pärijõge ~ pärivett ~ pärivoolu sõitma, дикие утки спустились на реку metspardid laskusid jõele, занавес спустился eesriie langes (alla), самолёт спустился на аэродром lennuk maandus lennuväljale, петля спустилась silm on maha jooksnud, солнце спустилось к лесу päike on metsapiiril ~ laskus metsa kohale, туман спустился на землю udu on maas ~ langes maha, спустились сумерки on hämar, videvik katab maad;
‣ lahti pääsema ~ minema; курок спустился päästik läks lahti;
‣ kõnek. tasasemaks minema, tasanema; alla minema; голос спустился до шёпота hääl tasanes sosinaks, температура спустилась palavik läks alla;
◊ спуститься с облаков pilvedelt ~ pilve pealt alla tulema
‣ alla ~ maha tulema ~ laskuma ~ langema (ka ülek.); спуститься с горы mäest alla tulema ~ (suuskadel) laskuma, спуститься с крыльца trepist alla tulema, спуститься на парашюте langevarjuga alla tulema ~ laskuma, спуститься в пещеру koopasse laskuma, спуститься на дно (1) põhja laskuma, (2) põhja vajuma, спуститься по реке allajõge ~ pärijõge ~ pärivett ~ pärivoolu sõitma, дикие утки спустились на реку metspardid laskusid jõele, занавес спустился eesriie langes (alla), самолёт спустился на аэродром lennuk maandus lennuväljale, петля спустилась silm on maha jooksnud, солнце спустилось к лесу päike on metsapiiril ~ laskus metsa kohale, туман спустился на землю udu on maas ~ langes maha, спустились сумерки on hämar, videvik katab maad;
‣ lahti pääsema ~ minema; курок спустился päästik läks lahti;
‣ kõnek. tasasemaks minema, tasanema; alla minema; голос спустился до шёпота hääl tasanes sosinaks, температура спустилась palavik läks alla;
◊ спуститься с облаков pilvedelt ~ pilve pealt alla tulema
опуститься 317 Г сов. → несов. опускаться
‣ на кого-что, без доп. (alla, maha, madalale) laskuma ~ langema (ka ülek.); опуститься на траву rohule laskuma ~ istuma, опуститься на колени põlvili langema ~ laskuma, põlvitama, опуститься на дно (1) põhja laskuma (näit. tuukri kohta), (2) ülek. põhja minema, голова опустилась на грудь pea vajus rinnale, самолёт опустился lennuk maandus ~ laskus, ночь опустилась на город öö laskus linnale;
‣ ülek. alla käima, madalale langema;
◊ руки опустились ~ опускались käed vajusid rüppe
‣ на кого-что, без доп. (alla, maha, madalale) laskuma ~ langema (ka ülek.); опуститься на траву rohule laskuma ~ istuma, опуститься на колени põlvili langema ~ laskuma, põlvitama, опуститься на дно (1) põhja laskuma (näit. tuukri kohta), (2) ülek. põhja minema, голова опустилась на грудь pea vajus rinnale, самолёт опустился lennuk maandus ~ laskus, ночь опустилась на город öö laskus linnale;
‣ ülek. alla käima, madalale langema;
◊ руки опустились ~ опускались käed vajusid rüppe
унизиться 272 Г сов. → несов. унижаться перед кем-чем end alandama, alanduma, milleni laskuma; унизиться до лжи valeni laskuma
сойти 374 Г сов. → несов. сходить I
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus
припадать 165b Г несов. → сов. припасть
‣ к кому-чему end kelle-mille vastu suruma, liibuma; на что laskuma, langema; припадать ухом к земле kõrva vastu maad suruma, припадать на колено (ühele) põlvele laskuma, припадать к чьей груди kelle rinna najale ~ rinnale langema, жадно припадать к воде ahnelt (vett) jooma hakkama;
‣ (без сов.) на что, без доп. kõnek. (kergelt) lonkama ~ luukama; слегка припадать на левую ногу vasakut jalga ~ vasakust jalast kergelt ~ vaevumärgatavalt lonkama
‣ к кому-чему end kelle-mille vastu suruma, liibuma; на что laskuma, langema; припадать ухом к земле kõrva vastu maad suruma, припадать на колено (ühele) põlvele laskuma, припадать к чьей груди kelle rinna najale ~ rinnale langema, жадно припадать к воде ahnelt (vett) jooma hakkama;
‣ (без сов.) на что, без доп. kõnek. (kergelt) lonkama ~ luukama; слегка припадать на левую ногу vasakut jalga ~ vasakust jalast kergelt ~ vaevumärgatavalt lonkama
вдаваться 219 Г несов. → сов. вдаться во что
‣ (sisse) ulatuma, (sügavale sisse) tungima; скала вдаётся в море kalju ulatub ~ eendub merre, залив вдаётся далеко в берег laht tungib sügavale maa sisse ~ rannikusse, огород клином вдаётся в ржаное поле (juurvilja)aed on nagu kiil rukkivälja vahel ~ sees;
‣ ülek. laskuma, kalduma, tungima; вдаваться в крайности äärmustesse laskuma ~ kalduma, вдаваться в подробности üksikasjusse tungima, вдаваться в рассуждения arutama hakkama;
‣ (sissepoole) kummi ~ luppi ~ kõveraks minema, kummuma, koolduma, luppuma, kõverduma
‣ (sisse) ulatuma, (sügavale sisse) tungima; скала вдаётся в море kalju ulatub ~ eendub merre, залив вдаётся далеко в берег laht tungib sügavale maa sisse ~ rannikusse, огород клином вдаётся в ржаное поле (juurvilja)aed on nagu kiil rukkivälja vahel ~ sees;
‣ ülek. laskuma, kalduma, tungima; вдаваться в крайности äärmustesse laskuma ~ kalduma, вдаваться в подробности üksikasjusse tungima, вдаваться в рассуждения arutama hakkama;
‣ (sissepoole) kummi ~ luppi ~ kõveraks minema, kummuma, koolduma, luppuma, kõverduma
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
пуститься 317 Г сов. → несов. пускаться kõnek.
‣ куда kuhu asuma; пуститься в путь teele asuma, пуститься в море merele minema, пуститься следом järele minema ~ sõitma;
‣ во что, с инф. sööstma, tormama; пуститься бежать põgenema, lõikama panema, punuma pistma, пуститься в погоню järele sööstma ~ tormama;
‣ во что, с инф. hakkama, kukkuma mida tegema, laskuma millesse; пуститься в дискуссию ägedalt diskuteerima hakkama, пуститься в споры vaidlema kukkuma, vaidlusse laskuma, пуститься в переговоры innukalt läbirääkimisi alustama, пуститься в подробности üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma, пуститься в воспоминания mälestusi heietama hakkama, пуститься в пляс tantsu vihtuma hakkama, пуститься в рассуждения pikalt ~ laialt arutlema hakkama ~ kukkuma;
‣ на что mida appi ~ kasutusele võtma; пуститься на хитрости kavalust appi võtma, kavaldamise peale välja minema;
◊ пуститься во все тяжкие kõnek. (1) ringi tõmbama hakkama, laiale teele minema, (2) kõiki rattaid käima panema, kõiki abinõusid kasutusele võtma
‣ куда kuhu asuma; пуститься в путь teele asuma, пуститься в море merele minema, пуститься следом järele minema ~ sõitma;
‣ во что, с инф. sööstma, tormama; пуститься бежать põgenema, lõikama panema, punuma pistma, пуститься в погоню järele sööstma ~ tormama;
‣ во что, с инф. hakkama, kukkuma mida tegema, laskuma millesse; пуститься в дискуссию ägedalt diskuteerima hakkama, пуститься в споры vaidlema kukkuma, vaidlusse laskuma, пуститься в переговоры innukalt läbirääkimisi alustama, пуститься в подробности üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma, пуститься в воспоминания mälestusi heietama hakkama, пуститься в пляс tantsu vihtuma hakkama, пуститься в рассуждения pikalt ~ laialt arutlema hakkama ~ kukkuma;
‣ на что mida appi ~ kasutusele võtma; пуститься на хитрости kavalust appi võtma, kavaldamise peale välja minema;
◊ пуститься во все тяжкие kõnek. (1) ringi tõmbama hakkama, laiale teele minema, (2) kõiki rattaid käima panema, kõiki abinõusid kasutusele võtma
снизиться 272 Г сов. → несов. снижаться
‣ alanema, alla minema, langema; kahanema, vähenema, tasanema, madalduma; температура снизилась palavik ~ temperatuur alanes ~ läks alla, успеваемость снизилась õppeedukus on alla läinud, цены снизились hinnad on langenud, скорость снизилась kiirus vähenes, голос снизился до шёпота hääl tasanes ~ vaibus sosinaks;
‣ allapoole laskuma, kõrgust vähendama; самолёт снизился lennuk laskus ~ vähendas kõrgust ~ võttis kõrgust maha, снизиться на парашюте langevarjuga laskuma
‣ alanema, alla minema, langema; kahanema, vähenema, tasanema, madalduma; температура снизилась palavik ~ temperatuur alanes ~ läks alla, успеваемость снизилась õppeedukus on alla läinud, цены снизились hinnad on langenud, скорость снизилась kiirus vähenes, голос снизился до шёпота hääl tasanes ~ vaibus sosinaks;
‣ allapoole laskuma, kõrgust vähendama; самолёт снизился lennuk laskus ~ vähendas kõrgust ~ võttis kõrgust maha, снизиться на парашюте langevarjuga laskuma
присесть II 353 Г сов. → несов. приседать
‣ kükakile ~ kükki laskuma, (maha) kükitama, kükkima; присесть на корточки (maha) kükitama, kükakile laskuma;
‣ кому, перед кем reveranssi tegema
‣ kükakile ~ kükki laskuma, (maha) kükitama, kükkima; присесть на корточки (maha) kükitama, kükakile laskuma;
‣ кому, перед кем reveranssi tegema
сброситься 273 Г сов. → несов. сбрасываться с чего
‣ alla viskuma ~ laskuma; сброситься с парашютом langevarjuga alla laskuma ~ hüppama;
‣ kõnek. (raha) klappima
‣ alla viskuma ~ laskuma; сброситься с парашютом langevarjuga alla laskuma ~ hüppama;
‣ kõnek. (raha) klappima
падать 164b Г несов.
‣ сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
‣ на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
‣ сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
‣ сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
◊ падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
‣ сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
‣ на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
‣ сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
‣ сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
◊ падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
сбегать 165b Г несов. → сов. сбежать
‣ vt. сбежать;
‣ (без сов) к чему laskuma, kulgema, viima (tee v. raja kohta)
‣ vt. сбежать;
‣ (без сов) к чему laskuma, kulgema, viima (tee v. raja kohta)
крутизна 52 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) järskus, kallakus; kalle, tõus; крутизна берега kalda järskus, крутизна откоса ~ покатости geol. nõlva kalle, nõlvus, крутизна характеристики el. karakteristiku tõus, крутизна нарезки tehn. vintsoone tõus;
‣ järsak; спускаться по крутизне järsakust laskuma
‣ (без мн. ч.) järskus, kallakus; kalle, tõus; крутизна берега kalda järskus, крутизна откоса ~ покатости geol. nõlva kalle, nõlvus, крутизна характеристики el. karakteristiku tõus, крутизна нарезки tehn. vintsoone tõus;
‣ järsak; спускаться по крутизне järsakust laskuma
налегать 165b Г несов. → сов. налечь
‣ на кого-что, чем peale rõhuma ~ suruma ~ vajutama; налегать плечом на дверь õlaga vastu ust suruma, налегать грудью на стол rinnuli laua peal olema, налегать на вёсла aerudele suruma ~ vajutama;
‣ на что ülek. kõnek. pihta andma, hoolega kallal olema, käsile võtma; налегать на работу tööle pihta andma, налегать на учёбу õppetööd käsile võtma, usinasti ~ hoolega õppima;
‣ на кого-что ülek. madalk. sundima keda, survet avaldama, peale pressima kellele;
‣ на что ladestuma; laskuma
‣ на кого-что, чем peale rõhuma ~ suruma ~ vajutama; налегать плечом на дверь õlaga vastu ust suruma, налегать грудью на стол rinnuli laua peal olema, налегать на вёсла aerudele suruma ~ vajutama;
‣ на что ülek. kõnek. pihta andma, hoolega kallal olema, käsile võtma; налегать на работу tööle pihta andma, налегать на учёбу õppetööd käsile võtma, usinasti ~ hoolega õppima;
‣ на кого-что ülek. madalk. sundima keda, survet avaldama, peale pressima kellele;
‣ на что ladestuma; laskuma
сесть 353 Г сов. → несов. садиться
‣ во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
‣ laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
‣ loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
‣ (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
‣ kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
‣ alanema, vähenema, vähemaks jääma;
◊ сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
‣ во что, за что, на что, куда, с инф. istuma (ka ülek.); сесть в автобус bussi astuma ~ sisenema, bussi peale minema, сесть за стол lauda ~ laua taha istuma, сесть у окна akna juurde istuma, сесть к окну akna alla istuma, сесть за работу tööd käsile võtma, сесть за чтение end lugema sättima, сесть за рояль klaveri taha istuma, сесть пообедать lõunalauda istuma, сесть отдохнуть istuma, et puhata, puhkama istuma, сесть на мель (1) madalikule ~ karile jooksma, (2) ülek. karile jooksma, kuivale jääma, сесть на корточки kükitama, сесть на яйца hauduma hakkama ~ minema, сесть за карты kaarte mängima ~ kaardilauda istuma, сесть в засаду varitsema ~ varitsusse asuma, сесть в тюрьму kõnek. vangi sattuma, сесть на три года madalk. kolmeks aastaks kinni ~ istuma minema, сесть на диету dieeti pidama hakkama, на глаз сел ячмень odraiva on silma tulnud;
‣ laskuma, maanduma; maha langema; птицы сели на дерево linnud laskusid puule, туман сел udu langes maha;
‣ loojuma; солнце село päike läks looja ~ loojus;
‣ (без 1 и 2 л.) vajuma; фундамент сел vundament on vajunud;
‣ kokku minema ~ tõmbuma; материя села riie läks kokku;
‣ alanema, vähenema, vähemaks jääma;
◊ сесть ~ садиться на шею кому kõnek. kelle kaela peale tulema; сесть ~ садиться на голову кому kõnek. kellel üle pea kasvama; сесть ~ садиться верхом на кого kõnek. kelle kukile istuma; сесть ~ садиться в лужу ~ калошу ~ галошу kõnek. kimpu ~ jänni jääma, naeruväärsesse ~ rumalasse olukorda sattuma ~ jääma; сесть за решётку kõnek. trellide taha minema; сесть на скамью подсудимых süüpinki ~ kohtu alla sattuma, kohtupinki istuma; сесть ~ садиться на своего ( любимого ) конька kõnek. jutusoonele saama, (lemmikteemal) jutuhoogu ~ oma sõiduvette sattuma; ни стать, ни сесть не умеет kõnek. ei oska istuda ega astuda
снижение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ allapoole laskmine, alandamine, allaviik; kahandamine, vähendamine, tasandamine; nõrgendamine, madaldamine; alanemine, langemine, langus, kahanemine, vähenemine, tasanemine; nõrgenemine, madaldumine; снижение отметки hinde alandamine, снижение себестоимости maj. omahinna alandamine, снижение напряжения pinge madaldamine, снижение антенны raad. antenni allaviik, снижение стоимости odavdamine, odavamaks tegemine, maksumuse vähenemine, снижение цен hinnalangus, hindade alanemine ~ alandamine, снижение интереса huvilangus, снижение температуры temperatuurilangus, снижение качества kvaliteedi langus, снижение прибыли kasumi vähenemine, снижение скорости kiiruse vähenemine ~ vähendamine, снижение стиля stiili madaldumine, снижение смертности suremuse vähenemine;
‣ allapoole laskumine, lennukõrguse vähendamine; снижение самолёта lennuki laskumine, идти на снижение lennukõrgust vähendama, laskuma
‣ allapoole laskmine, alandamine, allaviik; kahandamine, vähendamine, tasandamine; nõrgendamine, madaldamine; alanemine, langemine, langus, kahanemine, vähenemine, tasanemine; nõrgenemine, madaldumine; снижение отметки hinde alandamine, снижение себестоимости maj. omahinna alandamine, снижение напряжения pinge madaldamine, снижение антенны raad. antenni allaviik, снижение стоимости odavdamine, odavamaks tegemine, maksumuse vähenemine, снижение цен hinnalangus, hindade alanemine ~ alandamine, снижение интереса huvilangus, снижение температуры temperatuurilangus, снижение качества kvaliteedi langus, снижение прибыли kasumi vähenemine, снижение скорости kiiruse vähenemine ~ vähendamine, снижение стиля stiili madaldumine, снижение смертности suremuse vähenemine;
‣ allapoole laskumine, lennukõrguse vähendamine; снижение самолёта lennuki laskumine, идти на снижение lennukõrgust vähendama, laskuma
возмечтать 165b Г сов. о ком-чём van.
‣ unistustele anduma, unelmaisse laskuma, unistama ~ unelema hakkama;
‣ madalk. что kujutlema; возмечтать о себе endast palju arvama
‣ unistustele anduma, unelmaisse laskuma, unistama ~ unelema hakkama;
‣ madalk. что kujutlema; возмечтать о себе endast palju arvama
горка 72 С ж. неод.
‣ dem. mäeke, (väike) mägi, küngas, kink; спускаться под горку mäest alla ~ mäelt laskuma, кататься с горки mäest alla laskma, сортировочная горка raudt. sorteermägi, горка книг raamatukuhi, -virn;
‣ püramiidriiul; vitriinkapp;
‣ põll. kangaspuhasti;
‣ lenn. äkktõus;
◊ красная горка etn. ‘Krasnaja gorka’ (kevadpidustus esimesel pühapäeval pärast lihavõtteid; lihavõttejärgne nädal)
‣ dem. mäeke, (väike) mägi, küngas, kink; спускаться под горку mäest alla ~ mäelt laskuma, кататься с горки mäest alla laskma, сортировочная горка raudt. sorteermägi, горка книг raamatukuhi, -virn;
‣ püramiidriiul; vitriinkapp;
‣ põll. kangaspuhasti;
‣ lenn. äkktõus;
◊ красная горка etn. ‘Krasnaja gorka’ (kevadpidustus esimesel pühapäeval pärast lihavõtteid; lihavõttejärgne nädal)
деталь 90 С ж. неод.
‣ üksikasi, peensus; изложить со всеми деталями üksikasjalikult esitama, вдаваться в детали peensustesse ~ üksikasjadesse laskuma ~ tungima;
‣ (üksik)osa, detail; готовая деталь valmisosa, строительная деталь ehitusdetail
‣ üksikasi, peensus; изложить со всеми деталями üksikasjalikult esitama, вдаваться в детали peensustesse ~ üksikasjadesse laskuma ~ tungima;
‣ (üksik)osa, detail; готовая деталь valmisosa, строительная деталь ehitusdetail
заспорить 269b Г сов. с кем, о ком-чём, без доп. (vastu) vaidlema hakkama, vaidlusse laskuma; друзья заспорили sõbrad läksid vaidlema
корточки 73 С неод. (без ед. ч.) väljendeis сидеть на корточках kükkima, kükitama, kükakil ~ kükkis olema, сесть ~ присесть на корточки kükakile ~ kükki laskuma, maha kükitama
крайность 90 С ж. неод.
‣ äärmus; äärmine vajadus, hädajuht; впадать в крайности äärmusse laskuma, бросаться из одной крайности в другую ~ от одной крайности к другой ühest äärmusest teise minema ~ hüppama, доводить до крайности кого keda enesest välja viima, две крайности kaks äärmust ~ vastandit, решиться на последнюю крайность viimasele ~ kõigele välja minema;
‣ (без мн. ч.) van. vaesus, viletsus; жить в крайности vaesuses elama, испытывать крайность puudust tundma;
◊ до крайности kõnek. äärmiselt; по крайности madalk. vähemalt
‣ äärmus; äärmine vajadus, hädajuht; впадать в крайности äärmusse laskuma, бросаться из одной крайности в другую ~ от одной крайности к другой ühest äärmusest teise minema ~ hüppama, доводить до крайности кого keda enesest välja viima, две крайности kaks äärmust ~ vastandit, решиться на последнюю крайность viimasele ~ kõigele välja minema;
‣ (без мн. ч.) van. vaesus, viletsus; жить в крайности vaesuses elama, испытывать крайность puudust tundma;
◊ до крайности kõnek. äärmiselt; по крайности madalk. vähemalt
низойти 373 (действ. прич. прош. вр. нисшедший; без страд. прич.) Г сов. → несов. нисходить куда, на кого-что, до кого-чего, к кому-чему liter. van. (alla) laskuma (ka ülek.); тишина низошла на нивы vaikus laskus nurmedele, вдохновение низошло на поэта luuletaja leidis inspiratsiooni ~ oma muusa, он низошёл к моей просьбе ta võttis mu palvet kuulda
осесть 353 Г сов. → несов. оседать
‣ на что, без доп. (maha, alla) langema ~ laskuma ~ vajuma; пыль к этому времени уже осесла tolm oli jõudnud juba maha ~ alla langeda, пыль осесла на полку riiulile oli tolmu kogunenud, туман осесл udu vajus alla, роса осесла kaste on maas ~ maha tulnud, лошадь осесла на задние ноги hobune vajus tagajalgadele, он осесл на пол ta varises põrandale kokku, здание осесло hoone on vajunud, лодка осесла paat on ~ istub sügavalt vees, иней осесл на деревья puud on härmas, puud läksid härma, снег осесл lumi on kokku sulanud, лицо осесло nägu on kõhnaks jäänud ~ ära langenud;
‣ sadestuma, settima; осессть на дно põhja settima ~ sadestuma, горечь, осесвшая на душу hinge sadestunud kibedus;
‣ где ülek. elama asuma, end sisse seadma, paigastuma, paikseks ~ paigale jääma; осессть в деревне maale elamist (sisse) seadma, maale elama jääma, товары осесли на складе kaup on lattu seisma jäänud
‣ на что, без доп. (maha, alla) langema ~ laskuma ~ vajuma; пыль к этому времени уже осесла tolm oli jõudnud juba maha ~ alla langeda, пыль осесла на полку riiulile oli tolmu kogunenud, туман осесл udu vajus alla, роса осесла kaste on maas ~ maha tulnud, лошадь осесла на задние ноги hobune vajus tagajalgadele, он осесл на пол ta varises põrandale kokku, здание осесло hoone on vajunud, лодка осесла paat on ~ istub sügavalt vees, иней осесл на деревья puud on härmas, puud läksid härma, снег осесл lumi on kokku sulanud, лицо осесло nägu on kõhnaks jäänud ~ ära langenud;
‣ sadestuma, settima; осессть на дно põhja settima ~ sadestuma, горечь, осесвшая на душу hinge sadestunud kibedus;
‣ где ülek. elama asuma, end sisse seadma, paigastuma, paikseks ~ paigale jääma; осессть в деревне maale elamist (sisse) seadma, maale elama jääma, товары осесли на складе kaup on lattu seisma jäänud
парашютировать 171b Г сов. и несов. lenn. lauglema, lauglennul ~ liuglennul olema, heljuvalt laskuma (lennuki vm. kohta)
пасть II 356b Г сов. → несов. падать
‣ van. langema, kukkuma, laskuma; конь пал на землю hobune langes ~ kukkus maha, они пали на колени nad vajusid ~ langesid ~ laskusid põlvili, настроение пало tuju langes, подозрение пало на него kahtlus langes tema peale;
‣ (без несов.) ülek. langema, alla käima; пасть низко madalale langema, alla käima;
‣ lõpma, otsa saama (loomade kohta); корова пала lehm lõppes ~ lõppis;
‣ (без несов.) liter. hukkuma, langema (lahingus); пасть в бою lahingus langema, пасть смертью храбрых kangelassurma surema, sangarina langema, пасть от руки кого kelle käe läbi hukkuma ~ surma saama, пасть жертвой кого ülek. kelle ohvriks langema;
‣ (без несов.) kukutatud olema; царское самодержавие пало tsaari isevalitsus ~ tsaarivõim on kukutatud;
‣ (без несов.) alla andma; крепость пала kindlus andis alla ~ langes ~ vallutati
‣ van. langema, kukkuma, laskuma; конь пал на землю hobune langes ~ kukkus maha, они пали на колени nad vajusid ~ langesid ~ laskusid põlvili, настроение пало tuju langes, подозрение пало на него kahtlus langes tema peale;
‣ (без несов.) ülek. langema, alla käima; пасть низко madalale langema, alla käima;
‣ lõpma, otsa saama (loomade kohta); корова пала lehm lõppes ~ lõppis;
‣ (без несов.) liter. hukkuma, langema (lahingus); пасть в бою lahingus langema, пасть смертью храбрых kangelassurma surema, sangarina langema, пасть от руки кого kelle käe läbi hukkuma ~ surma saama, пасть жертвой кого ülek. kelle ohvriks langema;
‣ (без несов.) kukutatud olema; царское самодержавие пало tsaari isevalitsus ~ tsaarivõim on kukutatud;
‣ (без несов.) alla andma; крепость пала kindlus andis alla ~ langes ~ vallutati
подполье 113 (род. п. мн. ч. подпольев и подполий) С с. неод.
‣ (põrandaalune) kelder; põrandaalune; спуститься в подполье keldrisse minema ~ laskuma;
‣ (без мн. ч.) pol. põrandaalune ~ illegaalne tegevus; уйти в подполье põranda alla minema, illegaalselt tegutsema hakkama, выйти из подполья põranda alt välja tulema, legaalselt tegutsema hakkama, работать в подполье põranda all ~ illegaalselt töötama;
‣ (без мн. ч.) põrandaalused võitlejad; революционное подполье põrandaalused revolutsioonivõitlejad
‣ (põrandaalune) kelder; põrandaalune; спуститься в подполье keldrisse minema ~ laskuma;
‣ (без мн. ч.) pol. põrandaalune ~ illegaalne tegevus; уйти в подполье põranda alla minema, illegaalselt tegutsema hakkama, выйти из подполья põranda alt välja tulema, legaalselt tegutsema hakkama, работать в подполье põranda all ~ illegaalselt töötama;
‣ (без мн. ч.) põrandaalused võitlejad; революционное подполье põrandaalused revolutsioonivõitlejad
рассуждение 115 С с. неод. arutlus, arutelu, kaalutlus; пускаться в рассуждения arutlustesse laskuma, arutlema hakkama, без всяких рассуждений targutamata, pikema jututa
авантюра 51 С ж. неод. avantüür; seiklus; политическая авантюра poliitiline avantüür, военная авантюра sõja- ~ sõjaline avantüür, любовная авантюра armuseiklus, пуститься в авантюру avantüüri ~ seiklusse laskuma, готовый на всякие авантюры igaks avantüüriks ~ seikluseks valmis
встать 223 Г сов. → несов. вставать
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
входить 313b Г несов. → сов. войти во что
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
колено С с. неод.
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 17 (род. п. с предлогами также колен) põlv; разбить колено põlve katki lööma, ушибить колено põlve ära lööma, стать ~ опуститься на колени põlvili laskuma, упасть ~ броситься на колени põlvili langema ~ heitma, ползать на коленях põlvili roomama (ka ülek.), встать с колен (põlvedelt) tõusma, стоять на коленях põlvitama, по колени, по колено põlvini, põlvist saadik, протёртые колени kulunud põlved (pükstel), сидеть на коленях у кого kelle süles istuma, посадить на колени sülle võtma ~ panema, взять на колени sülle võtma, põlvele tõstma;
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 49 bot. varrelüli, sõlmevahe; коленья бамбука bambuse lülid;
‣ 94, мн. ч. также 49 looge, käär, käänd, käänak, koold; tehn. põlvis, põlvtoru; коленья реки jõekäärud, колено водосточной трубы vihmaveetoru põlvis ~ põlv;
‣ 94 viisikatke; triller (linnulaulus); kõnek. (efektne) tantsufiguur, tantsuvigur;
‣ 94 sugupõlv; родственник в третьем колене kolmanda põlve sugulane;
◊ ставить ~ поставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; откалывать ~ отколоть колено madalk. vempu (sisse) viskama, vigurit (välja) viskama; море по колено ~ по колена кому kõnek. meri (on) põlvini kellel
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 17 (род. п. с предлогами также колен) põlv; разбить колено põlve katki lööma, ушибить колено põlve ära lööma, стать ~ опуститься на колени põlvili laskuma, упасть ~ броситься на колени põlvili langema ~ heitma, ползать на коленях põlvili roomama (ka ülek.), встать с колен (põlvedelt) tõusma, стоять на коленях põlvitama, по колени, по колено põlvini, põlvist saadik, протёртые колени kulunud põlved (pükstel), сидеть на коленях у кого kelle süles istuma, посадить на колени sülle võtma ~ panema, взять на колени sülle võtma, põlvele tõstma;
‣ ед. ч. 94, мн. ч. 49 bot. varrelüli, sõlmevahe; коленья бамбука bambuse lülid;
‣ 94, мн. ч. также 49 looge, käär, käänd, käänak, koold; tehn. põlvis, põlvtoru; коленья реки jõekäärud, колено водосточной трубы vihmaveetoru põlvis ~ põlv;
‣ 94 viisikatke; triller (linnulaulus); kõnek. (efektne) tantsufiguur, tantsuvigur;
‣ 94 sugupõlv; родственник в третьем колене kolmanda põlve sugulane;
◊ ставить ~ поставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; откалывать ~ отколоть колено madalk. vempu (sisse) viskama, vigurit (välja) viskama; море по колено ~ по колена кому kõnek. meri (on) põlvini kellel
кресло 94 (род. п. мн. ч. кресел) С с. неод.
‣ tugitool, leentool; мягкое кресло pehme tugitool, вольтеровское кресло kõrge leeniga tugitool, плетёное кресло korvtool, зубоврачебное кресло hambaravitool, министерское кресло ülek. ministritool, подняться ~ встать с кресла tugitoolist tõusma, опуститься ~ сесть в кресло tugitooli istuma ~ laskuma;
‣ кресла мн. ч. van. põrandakohad (teatris)
‣ tugitool, leentool; мягкое кресло pehme tugitool, вольтеровское кресло kõrge leeniga tugitool, плетёное кресло korvtool, зубоврачебное кресло hambaravitool, министерское кресло ülek. ministritool, подняться ~ встать с кресла tugitoolist tõusma, опуститься ~ сесть в кресло tugitooli istuma ~ laskuma;
‣ кресла мн. ч. van. põrandakohad (teatris)
лезть 354 Г несов.
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
‣ во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
‣ на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
‣ куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
‣ на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
‣ kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
◊ лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
‣ во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
‣ на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
‣ куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
‣ на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
‣ kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
◊ лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
лечь 375 Г сов. → несов. ложиться
‣ куда, с инф., без доп. magama ~ pikali heitma, pikali viskama; лечь спать magama heitma, лечь в постель voodisse heitma ~ minema, дети уже легли lapsed on juba magama läinud ~ heitnud, ляг и отдохни heida pikali ja puhka, он лёг в больницу ta on haiglas ~ läks haiglasse, лечь в основу чего aluseks olema ~ saama, alust rajama millele;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; на землю лёг туман udu on maas, всё хозяйство легло на дочь kogu majapidamine langes tütre õlgadele, подозрение легло на него kahtlus langes temale, лечь проклятьем на кого needusena langema kellele, лечь бременем на кого koormana langema kellele, тишина легла на город vaikus laskus linnale, на сердце легла печаль südamesse on pugenud mure, süda on muret täis;
‣ langema, elu jätma; лечь в бою lahingus langema;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; лечь на курс suunda võtma, kursile asuma, лечь в дрейф triivima hakkama, лечь на якорь ankrusse jääma, ankrut heitma;
◊ лечь ~ ложиться в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; лечь ~ полечь костьми ~ головой за кого-что, без доп. liter. vaenuväljal langema, oma elu jätma
‣ куда, с инф., без доп. magama ~ pikali heitma, pikali viskama; лечь спать magama heitma, лечь в постель voodisse heitma ~ minema, дети уже легли lapsed on juba magama läinud ~ heitnud, ляг и отдохни heida pikali ja puhka, он лёг в больницу ta on haiglas ~ läks haiglasse, лечь в основу чего aluseks olema ~ saama, alust rajama millele;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; на землю лёг туман udu on maas, всё хозяйство легло на дочь kogu majapidamine langes tütre õlgadele, подозрение легло на него kahtlus langes temale, лечь проклятьем на кого needusena langema kellele, лечь бременем на кого koormana langema kellele, тишина легла на город vaikus laskus linnale, на сердце легла печаль südamesse on pugenud mure, süda on muret täis;
‣ langema, elu jätma; лечь в бою lahingus langema;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; лечь на курс suunda võtma, kursile asuma, лечь в дрейф triivima hakkama, лечь на якорь ankrusse jääma, ankrut heitma;
◊ лечь ~ ложиться в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; лечь ~ полечь костьми ~ головой за кого-что, без доп. liter. vaenuväljal langema, oma elu jätma
ложиться 287 Г несов. → сов. лечь
‣ на что, во что, подо что, без доп. pikali heitma, pikali viskama; magama minema; ложиться на кровать voodisse ~ voodi peale pikali heitma, ложиться в постель ~ в кровать kõnek. (voodisse) magama heitma ~ minema, ложиться отдыхать puhkama heitma, ложись! pikali! ложиться на операцию operatsioonile minema;
‣ van. langema, elu jätma;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; снаряды ложились за лесом mürsud langesid metsa taha, на землю ложились длинные тени pikki varje langes maale ~ maha, вся ответственность ложится на него kogu vastutus langeb temale ~ lasub temal;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; ложиться в дрейф triivima hakkama, ложиться на курс kursile asuma, suunda võtma;
◊ ложиться ~ лечь в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; хоть в гроб ложись kõnek. pane või nöör kaela, tõmba end või oksa
‣ на что, во что, подо что, без доп. pikali heitma, pikali viskama; magama minema; ложиться на кровать voodisse ~ voodi peale pikali heitma, ложиться в постель ~ в кровать kõnek. (voodisse) magama heitma ~ minema, ложиться отдыхать puhkama heitma, ложись! pikali! ложиться на операцию operatsioonile minema;
‣ van. langema, elu jätma;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; снаряды ложились за лесом mürsud langesid metsa taha, на землю ложились длинные тени pikki varje langes maale ~ maha, вся ответственность ложится на него kogu vastutus langeb temale ~ lasub temal;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; ложиться в дрейф triivima hakkama, ложиться на курс kursile asuma, suunda võtma;
◊ ложиться ~ лечь в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; хоть в гроб ложись kõnek. pane või nöör kaela, tõmba end või oksa
молчание 115 С с. неод. (без мн. ч.) vaikus, vaikimine; глубокое молчание sügav vaikus, гробовое молчание hauavaikus, мёртвое молчание surmavaikus, упорное молчание visa vaikimine, в молчании vaikselt, vaikides, нарушать ~ прерывать молчание vaikust segama ~ häirima ~ katkestama, хранить молчание vaikima, vaikimistõotust pidama, погрузиться в молчание vaiki jääma, vaikimisse laskuma ~ süüvima, обходить молчанием что mida maha vaikima ~ salgama, millest vaikides ~ vaikselt mööda minema;
◊ молчание -- знак согласия kõnekäänd vaikimine on nõusolek; заговор молчания vaikimisvandenõu
◊ молчание -- знак согласия kõnekäänd vaikimine on nõusolek; заговор молчания vaikimisvandenõu
на I предлог I с вин. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
околичности 90 С мн. ч. неод. (ед. ч. околичность ж. р.) van. kõrvalepõige, kõrvalasi, kõrvalasjaolu; сказать без всяких околичностей ilma pikemata ~ keerutamata ~ otse ütlema, пускаться ~ ударяться в околичности kõrvalistesse asjadesse laskuma, ebaolulistest asjadest rääkima
подробность 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) üksikasjalikkus, põhjalikkus;
‣ üksikasi, detail, peensus; входить ~ вдаваться ~ вникать в подробности üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma ~ tungima, узнать до малейших подробностей peensusteni teada saama, знать во всех подробностях detailideni ~ peensusteni teadma
‣ (без мн. ч.) üksikasjalikkus, põhjalikkus;
‣ üksikasi, detail, peensus; входить ~ вдаваться ~ вникать в подробности üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma ~ tungima, узнать до малейших подробностей peensusteni teada saama, знать во всех подробностях detailideni ~ peensusteni teadma
с-, со-, съ- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumise ülalt-alla suunda alla, maha; скатиться alla ~ maha veerema, стечь maha voolama ~ jooksma, сойти maha ~ alla minema ~ tulema, laskuma, сбросить alla ~ maha viskama;
‣ eemaldamist v eraldamist maha, ära, ült, pealt, küljest; сбрить бороду habet maha ajama, срубить дерево puud maha raiuma ~ langetama, сбросить пальто kõnek. mantlit ült ~ seljast võtma;
‣ kuskil käimist ära; сходить в аптеку apteegis ära käima, сбегать за хлебом leiba toomas käima;
‣ mitmelt poolt ühte ja samasse kohta suundumist v kutsumist kokku; согнать kokku ajama, созвать kokku kutsuma;
‣ ühendamist kokku, ühte; связать kokku siduma, ühte köitma, склеить kokku kleepima ~ liimima;
‣ osalemist koos-, kaasas; сопровождать saatma, kaasas olema ~ käima;
‣ (ся -verbide puhul) vastastikust tegevust kokku; сговориться kokku rääkima;
‣ võrdlemist; сверить õigsust kontrollima, сравнить võrdlema, kõrvutama, kõrvu seadma;
‣ kopeerimist maha; списать maha kirjutama, срисовать maha joonistama;
‣ muutmist v muutumist; сузить kitsamaks tegema, смягчить pehmendama, сморщиться kirtsu ~ kortsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema;
‣ ärakulutamist ära, lõpuni, viimseni; скормить ära söötma (sööta), смылить seepi ära pesema ~ (pestes) kulutama;
‣ valmistegemist valmis; сшить платье kleiti valmis õmblema, спечь пирог pirukat valmis küpsetama, станцевать польку polkat maha tantsima;
‣ perfektiivset aspektipaarikut; делать tegema -- сделать ära ~ valmis ~ lõpuni tegema, варить keetma -- сварить ära ~ pehmeks ~ valmis keetma, петь laulma -- спеть ära ~ maha laulma; II adverbiliitena väljendab . kohta v suunda; сбоку külje pealt, снизу alt, справа paremalt;
‣ põhjust; сгоряча tulisest peast, ägedushoos, смолоду nooruse tõttu
‣ liikumise ülalt-alla suunda alla, maha; скатиться alla ~ maha veerema, стечь maha voolama ~ jooksma, сойти maha ~ alla minema ~ tulema, laskuma, сбросить alla ~ maha viskama;
‣ eemaldamist v eraldamist maha, ära, ült, pealt, küljest; сбрить бороду habet maha ajama, срубить дерево puud maha raiuma ~ langetama, сбросить пальто kõnek. mantlit ült ~ seljast võtma;
‣ kuskil käimist ära; сходить в аптеку apteegis ära käima, сбегать за хлебом leiba toomas käima;
‣ mitmelt poolt ühte ja samasse kohta suundumist v kutsumist kokku; согнать kokku ajama, созвать kokku kutsuma;
‣ ühendamist kokku, ühte; связать kokku siduma, ühte köitma, склеить kokku kleepima ~ liimima;
‣ osalemist koos-, kaasas; сопровождать saatma, kaasas olema ~ käima;
‣ (ся -verbide puhul) vastastikust tegevust kokku; сговориться kokku rääkima;
‣ võrdlemist; сверить õigsust kontrollima, сравнить võrdlema, kõrvutama, kõrvu seadma;
‣ kopeerimist maha; списать maha kirjutama, срисовать maha joonistama;
‣ muutmist v muutumist; сузить kitsamaks tegema, смягчить pehmendama, сморщиться kirtsu ~ kortsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema;
‣ ärakulutamist ära, lõpuni, viimseni; скормить ära söötma (sööta), смылить seepi ära pesema ~ (pestes) kulutama;
‣ valmistegemist valmis; сшить платье kleiti valmis õmblema, спечь пирог pirukat valmis küpsetama, станцевать польку polkat maha tantsima;
‣ perfektiivset aspektipaarikut; делать tegema -- сделать ära ~ valmis ~ lõpuni tegema, варить keetma -- сварить ära ~ pehmeks ~ valmis keetma, петь laulma -- спеть ära ~ maha laulma; II adverbiliitena väljendab . kohta v suunda; сбоку külje pealt, снизу alt, справа paremalt;
‣ põhjust; сгоряча tulisest peast, ägedushoos, смолоду nooruse tõttu
снизить 272a Г сов. → несов. снижать
‣ что allapoole laskma ~ viima; alandama, kahandama, vähendama; tasandama, madaldama, madalamaks tegema; снизить успеваемость õppeedukust alla viima, снизить качество kvaliteeti alla viima, снизить цену hinda alandama, снизить оценку hinnet alandama, снизить требования nõudmisi ~ nõudeid vähendama, снизить скорость kiirust vähendama, снизить расходы kulusid kärpima, снизить голос häält tasandama, снизить тон hääletooni ~ häält madaldama;
‣ что allapoole laskuma, lennukõrgust vähendama; снизить самолёт lennukõrgust vähendama
‣ что allapoole laskma ~ viima; alandama, kahandama, vähendama; tasandama, madaldama, madalamaks tegema; снизить успеваемость õppeedukust alla viima, снизить качество kvaliteeti alla viima, снизить цену hinda alandama, снизить оценку hinnet alandama, снизить требования nõudmisi ~ nõudeid vähendama, снизить скорость kiirust vähendama, снизить расходы kulusid kärpima, снизить голос häält tasandama, снизить тон hääletooni ~ häält madaldama;
‣ что allapoole laskuma, lennukõrgust vähendama; снизить самолёт lennukõrgust vähendama
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
тонкость 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) peenus (ka ülek.); тонкость помола ~ просева jahvatuspeenus, тонкость работы töö filigraansus ~ peenus, тонкость ума mõistuse teravus, тонкость вин veinide hõrkus ~ peen maitse;
‣ (без мн. ч.) õhedus;
‣ peensus, üksikasi, finess; до тонкостей peensusteni, üksipulgi, üksikasjalikult, вдаваться в тонкости üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma ~ tungima, разбираться в тонкостях kõiki üksikasju jagama, kõikidest üksikasjadest aru saama;
‣ (без мн. ч.) delikaatsus, taktitundelisus, peenetundelisus; тонкость поведения käitumise delikaatsus
‣ (без мн. ч.) peenus (ka ülek.); тонкость помола ~ просева jahvatuspeenus, тонкость работы töö filigraansus ~ peenus, тонкость ума mõistuse teravus, тонкость вин veinide hõrkus ~ peen maitse;
‣ (без мн. ч.) õhedus;
‣ peensus, üksikasi, finess; до тонкостей peensusteni, üksipulgi, üksikasjalikult, вдаваться в тонкости üksikasjadesse ~ peensustesse laskuma ~ tungima, разбираться в тонкостях kõiki üksikasju jagama, kõikidest üksikasjadest aru saama;
‣ (без мн. ч.) delikaatsus, taktitundelisus, peenetundelisus; тонкость поведения käitumise delikaatsus
углубиться 302 Г сов. → несов. углубляться во что
‣ süvenema, süüvima (ka ülek.), sügavamaks ~ süvemaks minema ~ muutuma; углубиться в чтение lugemisse süvenema, углубиться в научную работу teadustöösse süüvima, знания углубились teadmised on täienenud ~ süvenenud, углубиться в воспоминания mälestustesse süüvima, складка на лбу углубилась kurd otsaees ~ laubal läks ~ tõmbus sügavamaks, противоречия углубились vastuolud süvenesid;
‣ sügavamale vajuma ~ laskuma ~ tungima; углубиться в лес sügavamale metsa ~ metsasügavusse minema ~ tungima;
◊ углубиться ~ углубляться в самого себя endasse süüvima ~ süvenema
‣ süvenema, süüvima (ka ülek.), sügavamaks ~ süvemaks minema ~ muutuma; углубиться в чтение lugemisse süvenema, углубиться в научную работу teadustöösse süüvima, знания углубились teadmised on täienenud ~ süvenenud, углубиться в воспоминания mälestustesse süüvima, складка на лбу углубилась kurd otsaees ~ laubal läks ~ tõmbus sügavamaks, противоречия углубились vastuolud süvenesid;
‣ sügavamale vajuma ~ laskuma ~ tungima; углубиться в лес sügavamale metsa ~ metsasügavusse minema ~ tungima;
◊ углубиться ~ углубляться в самого себя endasse süüvima ~ süvenema
улечься 375 Г сов. → несов. укладываться I
‣ pikali ~ magama heitma; улечься на диван(е) diivanile pikali heitma ~ viskama, улечься спать magama heitma, улечься на бок külje peale ~ küljeli heitma, в доме все улеглись majas on kõik magama heitnud;
‣ (pikali v. magama) mahtuma; в этой кроватке ребёнок не уляжется (1) sellesse voodisse laps ei mahu (magama), see voodi on lapse jaoks väike, (2) selles voodis laps magama ei jää;
‣ (без несов.) paika minema, kohale ~ oma õigesse kohta vajuma;
‣ (без несов.) alla ~ maha langema, laskuma; пыль улеглась tolm vajus alla;
‣ (без несов.) ülek. rahunema, raugema, vaibuma, vaikima; страсти улеглись kired on vaibunud, волны улеглись lainetus on raugenud, метель улеглась tuisk on järele andnud
‣ pikali ~ magama heitma; улечься на диван(е) diivanile pikali heitma ~ viskama, улечься спать magama heitma, улечься на бок külje peale ~ küljeli heitma, в доме все улеглись majas on kõik magama heitnud;
‣ (pikali v. magama) mahtuma; в этой кроватке ребёнок не уляжется (1) sellesse voodisse laps ei mahu (magama), see voodi on lapse jaoks väike, (2) selles voodis laps magama ei jää;
‣ (без несов.) paika minema, kohale ~ oma õigesse kohta vajuma;
‣ (без несов.) alla ~ maha langema, laskuma; пыль улеглась tolm vajus alla;
‣ (без несов.) ülek. rahunema, raugema, vaibuma, vaikima; страсти улеглись kired on vaibunud, волны улеглись lainetus on raugenud, метель улеглась tuisk on järele andnud
упасть 356b Г сов.
‣ maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошади hobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничь selili kukkuma, упасть ничком ninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на пол raamat kukkus põrandale, упали первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес упал eesriie langes, упасть в постель voodisse vajuma, упасть на грудь кому kelle rinnale langema, голова упала на грудь pea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечи juuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицо valgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение упало tuju ~ meeleolu langes, роса упала kaste tuli maha;
‣ saabuma, laskuma; ночь упала saabus öö, сумерки упали saabus videvik;
‣ alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упал baromeeter langes, температура упала palavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упала kiirus vähenes ~ langes, цены упали hinnad on alanenud ~ langenud, интерес к кому-чему упал huvi kelle-mille vastu on vähenenud ~ langenud, вода упала vesi on alanenud, рубль упал kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
‣ nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упал tuul nõrgenes ~ vaibus, голос упал hääl nõrgenes, жара упала kuumus andis järele, силы упали jõud nõrkes ~ ütles üles;
‣ alla käima, allamäge minema; дисциплина упала kord on alla käinud ~ käis alla, искусство упало kunst on alla käinud ~ mandunud;
‣ madalk. lõpma, otsa saama;
◊ упасть духом meelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ноги кому ~ к ногам кого ~ на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma; упасть с неба на землю taevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упало у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde; упасть в чьих глазах kelle silmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упасть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как ~ точно с луны упасть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно ~ как с неба упасть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
‣ maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошади hobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничь selili kukkuma, упасть ничком ninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на пол raamat kukkus põrandale, упали первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес упал eesriie langes, упасть в постель voodisse vajuma, упасть на грудь кому kelle rinnale langema, голова упала на грудь pea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечи juuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицо valgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение упало tuju ~ meeleolu langes, роса упала kaste tuli maha;
‣ saabuma, laskuma; ночь упала saabus öö, сумерки упали saabus videvik;
‣ alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упал baromeeter langes, температура упала palavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упала kiirus vähenes ~ langes, цены упали hinnad on alanenud ~ langenud, интерес к кому-чему упал huvi kelle-mille vastu on vähenenud ~ langenud, вода упала vesi on alanenud, рубль упал kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
‣ nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упал tuul nõrgenes ~ vaibus, голос упал hääl nõrgenes, жара упала kuumus andis järele, силы упали jõud nõrkes ~ ütles üles;
‣ alla käima, allamäge minema; дисциплина упала kord on alla käinud ~ käis alla, искусство упало kunst on alla käinud ~ mandunud;
‣ madalk. lõpma, otsa saama;
◊ упасть духом meelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ноги кому ~ к ногам кого ~ на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma; упасть с неба на землю taevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упало у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde; упасть в чьих глазах kelle silmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упасть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как ~ точно с луны упасть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно ~ как с неба упасть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
усесться 353 Г сов. → несов. усаживаться
‣ куда, где istet võtma, maha istuma, end istuma seadma ~ sättima; усесться на диван ~ на диване diivanil(e) istet võtma, diivanile istuma, усесться за стол ~ к столу laua taha ~ äärde istet võtma ~ istuma, усесться в кружок ringi ~ sõõri istuma, усесться на корточки kükakile ~ kükki laskuma, maha kükitama, тут все не усядутся siia kõik istuma ei mahu;
‣ за что, с инф. mille taha ~ kallale asuma ~ istuma, mida tegema asuma ~ istuma; усесться за работу laua taha tööle asuma ~ istuma, усесться читать lugema ~ raamatu taha asuma ~ istuma, усесться за карты kaardilauda istuma, kaarte mängima hakkama;
‣ где madalk. kuhu asuma, end sisse seadma, kanda kinnitama
‣ куда, где istet võtma, maha istuma, end istuma seadma ~ sättima; усесться на диван ~ на диване diivanil(e) istet võtma, diivanile istuma, усесться за стол ~ к столу laua taha ~ äärde istet võtma ~ istuma, усесться в кружок ringi ~ sõõri istuma, усесться на корточки kükakile ~ kükki laskuma, maha kükitama, тут все не усядутся siia kõik istuma ei mahu;
‣ за что, с инф. mille taha ~ kallale asuma ~ istuma, mida tegema asuma ~ istuma; усесться за работу laua taha tööle asuma ~ istuma, усесться читать lugema ~ raamatu taha asuma ~ istuma, усесться за карты kaardilauda istuma, kaarte mängima hakkama;
‣ где madalk. kuhu asuma, end sisse seadma, kanda kinnitama
шахта 51 С ж. неод.
‣ kaevandus; сланцевая шахта põlevkivikaevandus, каменноугольная шахта kivisöekaevandus, брошенная шахта jäätkaevandus, работать в шахте kaevanduses töötama, спуститься в шахту kaevandusse laskuma;
‣ šaht, kaevus, kaev; вентиляционная шахта õhutusšaht, ventilatsioonišaht, шахта лифта liftišaht, tõstukišaht, шахта для мусора prügišaht, световая шахта valguskaev, шахта доменной печи kõrgahju šaht ~ kaevus
‣ kaevandus; сланцевая шахта põlevkivikaevandus, каменноугольная шахта kivisöekaevandus, брошенная шахта jäätkaevandus, работать в шахте kaevanduses töötama, спуститься в шахту kaevandusse laskuma;
‣ šaht, kaevus, kaev; вентиляционная шахта õhutusšaht, ventilatsioonišaht, шахта лифта liftišaht, tõstukišaht, шахта для мусора prügišaht, световая шахта valguskaev, шахта доменной печи kõrgahju šaht ~ kaevus
