[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 551 artiklit, väljastan 200
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
спустить 317 Г сов. → несов. спускать
‣ кого-что alla ~ lahti ~ välja laskma; спустить парус purje alla laskma, спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), спустить флаг lippu alla laskma ~ langetama, спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama ~ kokku võtma, спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, спустить на воду veeskama, vette laskma, спустить новый корабль uut laeva vette laskma, спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, спустить воду vett välja laskma, спустить пар auru välja laskma, спустить баллон ballooni tühjaks laskma, спустить пруд tiiki tühjaks ~ maha ~ alla laskma, спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);
‣ что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; спустить курок (1) vinna ~ kukke alla laskma, (2) vinna ~ kukke lahti päästma, päästikule vajutama;
‣ что ülek. (ülaltpoolt) andma ~ ette kirjutama; спустить директиву allorganeile direktiivi ~ suunist andma, спустить план plaani andma ~ ette kirjutama;
‣ (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv ~ kumm läks tühjaks;
‣ что madalk. maha võtma; спустить жир rasva ~ rasvu maha võtma, спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;
‣ что õhendama, õhemaks tegema; спустить края nahat. ääri õhendama, спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;
‣ что (häält) tasandama;
‣ что, кому-чему kõnek. armu heitma ~ kinkima, niisama jätma;
‣ что ülek. madalk. maha ~ ära müüma; läbi lööma, maha laristama; спустить за бесценок poolmuidu ~ võileiva hinna eest ära müüma ~ ära andma;
◊ спустить шкуру ~ три шкуры ~ семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma; спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub
‣ кого-что alla ~ lahti ~ välja laskma; спустить парус purje alla laskma, спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), спустить флаг lippu alla laskma ~ langetama, спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama ~ kokku võtma, спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, спустить на воду veeskama, vette laskma, спустить новый корабль uut laeva vette laskma, спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, спустить воду vett välja laskma, спустить пар auru välja laskma, спустить баллон ballooni tühjaks laskma, спустить пруд tiiki tühjaks ~ maha ~ alla laskma, спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);
‣ что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; спустить курок (1) vinna ~ kukke alla laskma, (2) vinna ~ kukke lahti päästma, päästikule vajutama;
‣ что ülek. (ülaltpoolt) andma ~ ette kirjutama; спустить директиву allorganeile direktiivi ~ suunist andma, спустить план plaani andma ~ ette kirjutama;
‣ (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv ~ kumm läks tühjaks;
‣ что madalk. maha võtma; спустить жир rasva ~ rasvu maha võtma, спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;
‣ что õhendama, õhemaks tegema; спустить края nahat. ääri õhendama, спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;
‣ что (häält) tasandama;
‣ что, кому-чему kõnek. armu heitma ~ kinkima, niisama jätma;
‣ что ülek. madalk. maha ~ ära müüma; läbi lööma, maha laristama; спустить за бесценок poolmuidu ~ võileiva hinna eest ära müüma ~ ära andma;
◊ спустить шкуру ~ три шкуры ~ семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma; спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub
упустить 317 Г сов. → несов. упускать
‣ кого-что käest ~ maha pillama, kukkuda laskma; упустить весло из рук aeru käest kukkuda laskma;
‣ кого-что käest (lahti v. minna) laskma; он упустил птицу tal pääses lind käest lahti, упустить зверя ulukit käest laskma;
‣ что ülek. käest ~ mööda laskma, minetama, kasutamata ~ vahele jätma; упустить возможность võimalust minetama ~ mööda laskma ~ käest laskma ~ kasutamata jätma, упустить случай juhust kasutamata jätma ~ mööda laskma, упустить время parajat ~ sobivat aega mööda laskma, упустить из внимания tähele panemata ~ vahele jätma, упустить победу võitu käest laskma, не упускай своего счастья ära oma õnne käest lase;
‣ что madalk. hooletusse jätma, käest ära laskma; упустить порядок korda käest ära laskma, упустить костёр lõkkel kustuda laskma;
◊ упустить ~ упускать из виду ~ из вида кого-что (1) keda-mida silmist laskma, (2) mida kahe silma vahele jätma; не упустить ~ упускать из глаз ~ из виду кого-что keda-mida silmist mitte laskma
‣ кого-что käest ~ maha pillama, kukkuda laskma; упустить весло из рук aeru käest kukkuda laskma;
‣ кого-что käest (lahti v. minna) laskma; он упустил птицу tal pääses lind käest lahti, упустить зверя ulukit käest laskma;
‣ что ülek. käest ~ mööda laskma, minetama, kasutamata ~ vahele jätma; упустить возможность võimalust minetama ~ mööda laskma ~ käest laskma ~ kasutamata jätma, упустить случай juhust kasutamata jätma ~ mööda laskma, упустить время parajat ~ sobivat aega mööda laskma, упустить из внимания tähele panemata ~ vahele jätma, упустить победу võitu käest laskma, не упускай своего счастья ära oma õnne käest lase;
‣ что madalk. hooletusse jätma, käest ära laskma; упустить порядок korda käest ära laskma, упустить костёр lõkkel kustuda laskma;
◊ упустить ~ упускать из виду ~ из вида кого-что (1) keda-mida silmist laskma, (2) mida kahe silma vahele jätma; не упустить ~ упускать из глаз ~ из виду кого-что keda-mida silmist mitte laskma
выпустить 317* Г сов. → несов. выпускать
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
распустить 317 Г сов. → несов. распускать
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
отпустить 317 Г сов. → несов. отпускать
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
пропустить 317 Г сов. → несов. пропускать
‣ кого-что sisse ~ läbi laskma (ka ülek.); что läbi pistma ~ ajama; пропустить мяч в ворота palli väravasse (lüüa) laskma, пропустить через границу üle piiri laskma, сторож пропустил нас valvur laskis meid läbi ~ välja ~ sisse, пропустить нитку сквозь ушко иголки niiti nõelasilmast läbi pistma ~ ajama, пропустить мясо через мясорубку liha läbi hakkmasina ajama, пропустить воду через фильтр vett filtrima ~ filtreerima;
‣ кого-что vastu võtma, teenindama; столовая пропустила в день тысячу человек söökla teenindas päevas tuhat inimest, sööklast käis päevas tuhat inimest läbi;
‣ кого-что teed andma, ette ~ mööda laskma (ka ülek.); пропустить детей вперёд lastele teed andma, lapsi ette laskma, пропустить срок tähtaega mööda laskma, пропустить удобный случай head juhust mööda laskma, пропустить поворот дороги teekäänakust mööda sõitma;
‣ что vahele ~ välja jätma; пропустить букву tähte vahele jätma;
‣ что (koolist, koosolekult vm.) puuduma; пропустить урок tunnist puuduma;
‣ что madalk. võtma, kummutama; ära sööma; пропустить по рюмочке väikseid troppe tegema;
◊ пропустить ~ пропускать мимо ушей kõnek. kõrvust mööda (libiseda) laskma
‣ кого-что sisse ~ läbi laskma (ka ülek.); что läbi pistma ~ ajama; пропустить мяч в ворота palli väravasse (lüüa) laskma, пропустить через границу üle piiri laskma, сторож пропустил нас valvur laskis meid läbi ~ välja ~ sisse, пропустить нитку сквозь ушко иголки niiti nõelasilmast läbi pistma ~ ajama, пропустить мясо через мясорубку liha läbi hakkmasina ajama, пропустить воду через фильтр vett filtrima ~ filtreerima;
‣ кого-что vastu võtma, teenindama; столовая пропустила в день тысячу человек söökla teenindas päevas tuhat inimest, sööklast käis päevas tuhat inimest läbi;
‣ кого-что teed andma, ette ~ mööda laskma (ka ülek.); пропустить детей вперёд lastele teed andma, lapsi ette laskma, пропустить срок tähtaega mööda laskma, пропустить удобный случай head juhust mööda laskma, пропустить поворот дороги teekäänakust mööda sõitma;
‣ что vahele ~ välja jätma; пропустить букву tähte vahele jätma;
‣ что (koolist, koosolekult vm.) puuduma; пропустить урок tunnist puuduma;
‣ что madalk. võtma, kummutama; ära sööma; пропустить по рюмочке väikseid troppe tegema;
◊ пропустить ~ пропускать мимо ушей kõnek. kõrvust mööda (libiseda) laskma
опустить 317 Г сов. → несов. опускать
‣ кого-что, на кого-что, во что alla ~ maha laskma, langetama; опустить занавес eesriiet alla laskma, опустить письмо в ящик kirja postkasti laskma ~ panema, опустить вёсла в воду aerusid vette laskma, опустить глаза silmi ~ pilku maha lööma, опустить голову pead norgu laskma, опустить флаг lippu langetama, опустить ребёнка с рук на пол last sülest maha panema, опустить воротник kraed maha keerama, опустить окно в вагоне vaguniakent lahti tegema ~ alla laskma;
‣ что vahele ~ välja ~ ära jätma; опустить строку при чтении lugemisel rida vahele jätma;
◊ опустить ~ опускать руки käsi rüppe laskma; опустить ~ опускать крылья tiibu longu laskma; как в воду опущенный kõnek. nagu vette kastetud (kana), nagu uppunud kukk
‣ кого-что, на кого-что, во что alla ~ maha laskma, langetama; опустить занавес eesriiet alla laskma, опустить письмо в ящик kirja postkasti laskma ~ panema, опустить вёсла в воду aerusid vette laskma, опустить глаза silmi ~ pilku maha lööma, опустить голову pead norgu laskma, опустить флаг lippu langetama, опустить ребёнка с рук на пол last sülest maha panema, опустить воротник kraed maha keerama, опустить окно в вагоне vaguniakent lahti tegema ~ alla laskma;
‣ что vahele ~ välja ~ ära jätma; опустить строку при чтении lugemisel rida vahele jätma;
◊ опустить ~ опускать руки käsi rüppe laskma; опустить ~ опускать крылья tiibu longu laskma; как в воду опущенный kõnek. nagu vette kastetud (kana), nagu uppunud kukk
запустить I 317 Г сов. → несов. запускать
‣ что kõnek. käima panema, käiku laskma, käivitama; запустить мотор mootorit käima panema, запустить в производство tootmisse laskma;
‣ что üles laskma ~ lennutama, lendu laskma; мальчик запустил бумажного змея poiss lennutas ~ laskis lohe üles, запустить голубя tuvi lendu laskma, запустить ракету в космос raketti kosmosesse lennutama ~ saatma, запустить космический корабль kosmose- ~ ruumilaeva lähetama ~ üles saatma ~ välja saatma;
‣ чем, что, в кого-что kõnek. virutama, viskama;
‣ что, во что kõnek. sisse torkama ~ pistma ~ suruma ~ laskma; он запустил руку глубоко в карман ta pistis käe sügavale taskusse;
‣ кого-что, куда kõnek. (lahti) laskma; лошадей запустили в пшеницу hobused on nisusse lastud, запустить в пруд карасей kokri tiiki laskma;
◊ запустить ~ запускать лапу ~ руку куда kõnek. kuhu kätt toppima, mille järele kätt välja sirutama
‣ что kõnek. käima panema, käiku laskma, käivitama; запустить мотор mootorit käima panema, запустить в производство tootmisse laskma;
‣ что üles laskma ~ lennutama, lendu laskma; мальчик запустил бумажного змея poiss lennutas ~ laskis lohe üles, запустить голубя tuvi lendu laskma, запустить ракету в космос raketti kosmosesse lennutama ~ saatma, запустить космический корабль kosmose- ~ ruumilaeva lähetama ~ üles saatma ~ välja saatma;
‣ чем, что, в кого-что kõnek. virutama, viskama;
‣ что, во что kõnek. sisse torkama ~ pistma ~ suruma ~ laskma; он запустил руку глубоко в карман ta pistis käe sügavale taskusse;
‣ кого-что, куда kõnek. (lahti) laskma; лошадей запустили в пшеницу hobused on nisusse lastud, запустить в пруд карасей kokri tiiki laskma;
◊ запустить ~ запускать лапу ~ руку куда kõnek. kuhu kätt toppima, mille järele kätt välja sirutama
давать 219a Г несов. → сов. дать кого-что, чего, кому-чему
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek. mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek. plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
напустить 317 Г сов. → несов. напускать
‣ что, кого-чего, куда (täis, sisse) laskma; напустить дыму в комнату tuba suitsu täis laskma, напустить воды в бак vett paaki laskma;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. peale ~ kallale ajama ~ laskma; ülek. kelle vastu üles ässitama; напустить собак на зверя koeri jahilooma ~ uluki peale lahti laskma;
‣ что, чего, на кого ülek. kõnek. peale ajama; напустить страху на кого kellele hirmu nahka ajama;
‣ что, на что peale ~ alla laskma; напустить штаны на сапоги püksisääri saabaste peale laskma;
◊ напустить ~ напускать туману kõnek. puru silma ajama; напустить ~ напускать на себя что kõnek. teesklema mida; напустить на себя важность end tähtsaks tegema, напустить на себя равнодушие ükskõiksust teesklema
‣ что, кого-чего, куда (täis, sisse) laskma; напустить дыму в комнату tuba suitsu täis laskma, напустить воды в бак vett paaki laskma;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. peale ~ kallale ajama ~ laskma; ülek. kelle vastu üles ässitama; напустить собак на зверя koeri jahilooma ~ uluki peale lahti laskma;
‣ что, чего, на кого ülek. kõnek. peale ajama; напустить страху на кого kellele hirmu nahka ajama;
‣ что, на что peale ~ alla laskma; напустить штаны на сапоги püksisääri saabaste peale laskma;
◊ напустить ~ напускать туману kõnek. puru silma ajama; напустить ~ напускать на себя что kõnek. teesklema mida; напустить на себя важность end tähtsaks tegema, напустить на себя равнодушие ükskõiksust teesklema
ронять 255 Г несов. кого-что
‣ maha pillama, maha langeda ~ kukkuda laskma, maha kukutama (ka ülek.); ронять вещи из рук asju käest maha pillama, ронять книги со стола raamatuid laualt maha kukkuda laskma, ронять слова sõnu pillama, ронять слёзы pisaraid pillama ~ poetama;
‣ maha ~ alla langetama ~ laskma, maha ajama ~ varistama ~ langetama ~ puistama; ронять руки käsi rüppe laskma, ронять голову на грудь pead rinnale langetama ~ laskma, ронять перья sulgi ajama, sulgima, ронять листья lehti langetama;
‣ ülek. alandama, vähendama, langeda laskma; ронять своё достоинство oma väärikust alandama, ронять авторитет autoriteeti vähendama, autoriteedil langeda laskma, ронять честь мундира mundriau diskrediteerima; vrd. уронить
‣ maha pillama, maha langeda ~ kukkuda laskma, maha kukutama (ka ülek.); ронять вещи из рук asju käest maha pillama, ронять книги со стола raamatuid laualt maha kukkuda laskma, ронять слова sõnu pillama, ронять слёзы pisaraid pillama ~ poetama;
‣ maha ~ alla langetama ~ laskma, maha ajama ~ varistama ~ langetama ~ puistama; ронять руки käsi rüppe laskma, ронять голову на грудь pead rinnale langetama ~ laskma, ронять перья sulgi ajama, sulgima, ронять листья lehti langetama;
‣ ülek. alandama, vähendama, langeda laskma; ронять своё достоинство oma väärikust alandama, ронять авторитет autoriteeti vähendama, autoriteedil langeda laskma, ронять честь мундира mundriau diskrediteerima; vrd. уронить
стрелять 255 Г несов.
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
уронить 305a Г сов.
‣ кого-что maha ~ käest ~ kukkuda laskma, pillama (ka ülek.); уронить платок (tasku)rätti maha pillama, уронить слезу pisarat poetama, уронить слово sõna poetama ~ pillama, уронить улыбку naeratust pillama, уронить взгляд на кого kellele ~ kelle peale pilku lööma ~ heitma ~ (vargsi) poetama;
‣ что ümber lükkama ~ ajama, pikali tõukama; уронить стул tooli ümber lükkama;
‣ что langetama, maha ~ alla laskma; уронить голову на грудь pead langetama ~ rinnale laskma;
‣ кого-что ülek. vähendama, madaldama, langeda laskma; уронить себя в чьих глазах end kelle silmis langeda laskma, kelle silmis langema, уронить свой авторитет oma autoriteedil langeda laskma; vrd. ронять
‣ кого-что maha ~ käest ~ kukkuda laskma, pillama (ka ülek.); уронить платок (tasku)rätti maha pillama, уронить слезу pisarat poetama, уронить слово sõna poetama ~ pillama, уронить улыбку naeratust pillama, уронить взгляд на кого kellele ~ kelle peale pilku lööma ~ heitma ~ (vargsi) poetama;
‣ что ümber lükkama ~ ajama, pikali tõukama; уронить стул tooli ümber lükkama;
‣ что langetama, maha ~ alla laskma; уронить голову на грудь pead langetama ~ rinnale laskma;
‣ кого-что ülek. vähendama, madaldama, langeda laskma; уронить себя в чьих глазах end kelle silmis langeda laskma, kelle silmis langema, уронить свой авторитет oma autoriteedil langeda laskma; vrd. ронять
уволить 269a Г сов. → несов. увольнять
‣ кого-что, откуда vallandama, (ametist, töölt) lahti laskma; erru laskma ~ saatma, reservi ~ erru arvama; välja lubama, loastama; уволить с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, уволить в отпуск (ameti)puhkusele laskma, уволить в отставку erru laskma ~ saatma ~ arvama, уволить по сокращению штатов koondama, уволить в запас sõj. reservi arvama, уволить в город (sõjaväes) linnaluba andma, välja ~ linna lubama;
‣ (без несов.) кого-что, от чего kõnek. (ebameeldivast) vabastama, millest kõrvale ~ välja jätma; меня от этого увольте mind jätke küll sellest kõrvale ~ mängust välja, увольте меня от лишних хлопот säästke mind (liigsetest) sekeldustest
‣ кого-что, откуда vallandama, (ametist, töölt) lahti laskma; erru laskma ~ saatma, reservi ~ erru arvama; välja lubama, loastama; уволить с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, уволить в отпуск (ameti)puhkusele laskma, уволить в отставку erru laskma ~ saatma ~ arvama, уволить по сокращению штатов koondama, уволить в запас sõj. reservi arvama, уволить в город (sõjaväes) linnaluba andma, välja ~ linna lubama;
‣ (без несов.) кого-что, от чего kõnek. (ebameeldivast) vabastama, millest kõrvale ~ välja jätma; меня от этого увольте mind jätke küll sellest kõrvale ~ mängust välja, увольте меня от лишних хлопот säästke mind (liigsetest) sekeldustest
вводить 313a Г несов. → сов. ввести кого-что, во что
‣ (sisse) viima ~ juhtima; вводить войска в город vägesid linna viima ~ juhtima, вводить лошадь в конюшню hobust talli viima, вводить зонд в желудок sondi makku viima, вводить в заблуждение eksitama, eksiteele viima, вводить в замешательство ~ в смущение segadusse viima, hämmeldama, kohmetama panema, вводить в издержки ~ в расходы кого kellele (suurt) kulu tegema;
‣ kehtestama, kehtima panema; kasutusele ~ tarvitusele võtma, rakendama; sisse seadma; вводить новый порядок uut korda sisse seadma ~ kehtestama, вводить всеобщее среднее образование üldist keskharidust sisse seadma, üldist keskkoolikohustust kehtestama, вводить новую дисциплину uut õppeainet kavva võtma, вводить новые методы работы uusi tööviise kasutusele võtma, вводить в оборот käibele laskma ~ võtma, вводить в моду moejoonde sisse võtma, moodi viima, вводить в методику преподавания õppemetoodikas kasutusele võtma;
‣ (koosseisu) arvama, (sisse) lülitama; вводить в состав нового бюро uue büroo koosseisu arvama;
‣ käiku ~ käitusse andma ~ laskma; вводить фабрику в эксплуатацию vabrikut käitusse ~ kasutusse ~ ekspluatatsiooni ~ käiku andma, vabrikut käiku laskma, вводить шахту в действие kaevandust käiku laskma, вводить в строй käiku laskma, käima panema, töösse ~ käiku andma;
‣ (sisse) viima, manustama; вводить в почву питательные вещества toitaineid mulda viima, mulda toitainetega rikastama, вводить больному лекарство haigele ravimit andma ~ manustama;
‣ jur. asetama; вводить во владение valdusse asetama;
◊ вводить ~ ввести в курс дела кого keda (asjaga) kurssi viima, asjasse pühendama; вводить ~ ввести в грех patuteele viima
‣ (sisse) viima ~ juhtima; вводить войска в город vägesid linna viima ~ juhtima, вводить лошадь в конюшню hobust talli viima, вводить зонд в желудок sondi makku viima, вводить в заблуждение eksitama, eksiteele viima, вводить в замешательство ~ в смущение segadusse viima, hämmeldama, kohmetama panema, вводить в издержки ~ в расходы кого kellele (suurt) kulu tegema;
‣ kehtestama, kehtima panema; kasutusele ~ tarvitusele võtma, rakendama; sisse seadma; вводить новый порядок uut korda sisse seadma ~ kehtestama, вводить всеобщее среднее образование üldist keskharidust sisse seadma, üldist keskkoolikohustust kehtestama, вводить новую дисциплину uut õppeainet kavva võtma, вводить новые методы работы uusi tööviise kasutusele võtma, вводить в оборот käibele laskma ~ võtma, вводить в моду moejoonde sisse võtma, moodi viima, вводить в методику преподавания õppemetoodikas kasutusele võtma;
‣ (koosseisu) arvama, (sisse) lülitama; вводить в состав нового бюро uue büroo koosseisu arvama;
‣ käiku ~ käitusse andma ~ laskma; вводить фабрику в эксплуатацию vabrikut käitusse ~ kasutusse ~ ekspluatatsiooni ~ käiku andma, vabrikut käiku laskma, вводить шахту в действие kaevandust käiku laskma, вводить в строй käiku laskma, käima panema, töösse ~ käiku andma;
‣ (sisse) viima, manustama; вводить в почву питательные вещества toitaineid mulda viima, mulda toitainetega rikastama, вводить больному лекарство haigele ravimit andma ~ manustama;
‣ jur. asetama; вводить во владение valdusse asetama;
◊ вводить ~ ввести в курс дела кого keda (asjaga) kurssi viima, asjasse pühendama; вводить ~ ввести в грех patuteele viima
ослабить 277 Г сов. → несов. ослаблять
‣ кого-что nõrgendama, nõrg(em)aks tegema, nõrgestama, närvastama; болезнь ослабила организм haigus on organismi nõrgestanud ~ nõrgaks teinud, ослабить внимание к чему millele vähem tähelepanu pöörama, ослабить давление rõhku vähendama;
‣ что lõdvendama, lõdv(em)aks laskma; ослабить поводья ohje lõdvaks ~ lõdvale laskma, ослабить ремень rihma lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, ослабить дисциплину korda lõdvemaks laskma
‣ кого-что nõrgendama, nõrg(em)aks tegema, nõrgestama, närvastama; болезнь ослабила организм haigus on organismi nõrgestanud ~ nõrgaks teinud, ослабить внимание к чему millele vähem tähelepanu pöörama, ослабить давление rõhku vähendama;
‣ что lõdvendama, lõdv(em)aks laskma; ослабить поводья ohje lõdvaks ~ lõdvale laskma, ослабить ремень rihma lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, ослабить дисциплину korda lõdvemaks laskma
исстрелять 254a Г сов. → несов. исстреливать что kõnek.
‣ laskmise ~ tulistamisega kulutama, tühjaks laskma;
‣ auke täis laskma, läbi laskma
‣ laskmise ~ tulistamisega kulutama, tühjaks laskma;
‣ auke täis laskma, läbi laskma
нахолодить 289 Г сов. → несов. нахолаживать что madalk. külmaks laskma, jahtuda laskma, jahutama (van. toitude kohta); нахолодить комнату tuba külmaks laskma
приспустить 317 Г сов. → несов. приспускать что veidi alla laskma, vähendama; приспустить шторы aknaeesriideid alla laskma, приспустить флаги lippe poolde vardasse laskma, приспустить температуру пара auru temperatuuri alla laskma ~ vähendama, приспустить огонёк (lambi) leeki väiksemaks keerama
проквасить 273a Г сов. → несов. проквашивать что
‣ hapendama, hapneda laskma; проквасить молоко piima hapendama;
‣ kõnek. hapuks minna laskma; проквасить суп suppi hapuks minna laskma
‣ hapendama, hapneda laskma; проквасить молоко piima hapendama;
‣ kõnek. hapuks minna laskma; проквасить суп suppi hapuks minna laskma
просрочить 271a Г сов. → несов. просрочивать что tähtpäeva ~ tähtaega ~ kehtivusaega mööda laskma, viivitama; просрочить пять дней viis päeva tähtajast üle laskma, просрочить платёж maksetähtaega ~ maksetähtpäeva mööda laskma, просрочить паспорт passi kehtivusaega üle laskma, просроченный паспорт aegunud pass, просроченный день viitpäev, просроченный платёж viitmakse
свесить I 273a Г сов. → несов. свешивать что, с чего rippuma panema, alla ~ maha ~ rippu laskma, alla painutama; свесить верёвку с крыши nööri katuselt rippu laskma, сидеть, свесив ноги jalad rippus istuma, деревья свесили снежные ветви puude oksad olid lume all kaardus ~ rippus, свесить голову pead longu ~ norgu laskma
утопить 323a Г сов. кого-что
‣ в чём (ära) uputama (ka ülek.), põhja laskma; утопить судно laeva uputama ~ põhja laskma, утопить котят kassipoegi (ära) uputama, утопить ведро в колодце pangel kaevu uppuda ~ kukkuda laskma, утопить горе в вине muret veini sisse uputama, утопить тоску в работе hingevaeva ~ kurvastust töösse uputama, утопить гвоздь naelapead sisse lööma ~ peitma;
‣ madalk. üle ujutama;
‣ ülek. kõnek. keda vee alla vajutama, sisse tõmbama ~ vedama;
‣ madalk. в чём millesse vajutama; утопить ногу в грязи jalga porisse vajutama ~ vajuda laskma; vrd. топить III
‣ в чём (ära) uputama (ka ülek.), põhja laskma; утопить судно laeva uputama ~ põhja laskma, утопить котят kassipoegi (ära) uputama, утопить ведро в колодце pangel kaevu uppuda ~ kukkuda laskma, утопить горе в вине muret veini sisse uputama, утопить тоску в работе hingevaeva ~ kurvastust töösse uputama, утопить гвоздь naelapead sisse lööma ~ peitma;
‣ madalk. üle ujutama;
‣ ülek. kõnek. keda vee alla vajutama, sisse tõmbama ~ vedama;
‣ madalk. в чём millesse vajutama; утопить ногу в грязи jalga porisse vajutama ~ vajuda laskma; vrd. топить III
подпустить 317 Г сов. → несов. подпускать
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale laskma (ka ülek.); подпустить зверя на расстояние выстрела jahilooma laskekaugusele tulla laskma, подпустить телёнка к корове vasikat lehma juurde laskma;
‣ что, чего, во что kõnek. van. lisama, juurde valama ~ kallama;
‣ кого kõnek. (ette) saatma (tagamõttega);
‣ что, чего ülek. kõnek. sekka pistma ~ poetama; подпустить шутку naljasõna jutu vahele pistma ~ poetama, подпустить колкость ~ шпильку teravalt ütlema, torkama, подпустить слезу madalk. pisarat poetama;
◊ не подпустить ~ не подпускать на пушечный выстрел кого, к кому-чему kõnek. ligilähedalegi mitte laskma keda kellele-millele, eemal hoidma keda kellest-millest
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale laskma (ka ülek.); подпустить зверя на расстояние выстрела jahilooma laskekaugusele tulla laskma, подпустить телёнка к корове vasikat lehma juurde laskma;
‣ что, чего, во что kõnek. van. lisama, juurde valama ~ kallama;
‣ кого kõnek. (ette) saatma (tagamõttega);
‣ что, чего ülek. kõnek. sekka pistma ~ poetama; подпустить шутку naljasõna jutu vahele pistma ~ poetama, подпустить колкость ~ шпильку teravalt ütlema, torkama, подпустить слезу madalk. pisarat poetama;
◊ не подпустить ~ не подпускать на пушечный выстрел кого, к кому-чему kõnek. ligilähedalegi mitte laskma keda kellele-millele, eemal hoidma keda kellest-millest
простудить 313a Г сов. → несов. простужать
‣ кого-что ära külmetama; простудить ребёнка last ära külmetama ~ külmetada laskma, я простудил горло mu kurk on külma saanud;
‣ что madalk. van. ära jahtuda ~ külmaks minna laskma; простудить избу taret külmaks laskma
‣ кого-что ära külmetama; простудить ребёнка last ära külmetama ~ külmetada laskma, я простудил горло mu kurk on külma saanud;
‣ что madalk. van. ära jahtuda ~ külmaks minna laskma; простудить избу taret külmaks laskma
расстрелять 254a Г сов. → несов. расстреливать
‣ кого-что maha laskma;
‣ кого-что kelle-mille pihta tulistama; расстрелять демонстрацию rongkäiku tulistama, rongkäigu pihta tuld avama, rongkäiku tulistamisega laiali ajama, расстрелять вражеские танки vaenlase tanke tulistama;
‣ что ära ~ viimseni välja laskma ~ tühjaks laskma, laskmisega ära kulutama; расстрелять все снаряды kõiki mürske ära laskma;
‣ что laiaks tulistama (näit. suurtükirauda)
‣ кого-что maha laskma;
‣ кого-что kelle-mille pihta tulistama; расстрелять демонстрацию rongkäiku tulistama, rongkäigu pihta tuld avama, rongkäiku tulistamisega laiali ajama, расстрелять вражеские танки vaenlase tanke tulistama;
‣ что ära ~ viimseni välja laskma ~ tühjaks laskma, laskmisega ära kulutama; расстрелять все снаряды kõiki mürske ära laskma;
‣ что laiaks tulistama (näit. suurtükirauda)
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
пробежать 182 Г сов. → несов. пробегать
‣ mööda ~ läbi ~ maha jooksma; пробежать мимо дома majast mööda jooksma, пробежать через мост üle silla jooksma, он пробежал километр ta jooksis ära ~ läbi ~ maha kilomeetri maad, пробежать на лыжах десять километров kümme kilomeetrit maha suusatama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. läbima; üle kihutama ~ libisema ~ veerema; по телу пробежала дрожь kehast käis värin läbi, по толпе пробежал шум rahvasummas tõusis kära, по лицу пробежала усмешка muie libises üle näo, слезинка пробежала по щеке pisar veeres mööda põske alla, пробежать пальцами по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama;
‣ mööda lendama, kiiresti mööduma (aja kohta);
‣ что ülek. silmade ~ pilgu eest läbi laskma; он мысленно пробежал весь пройденный день ta laskis kõik päevasündmused silmade eest läbi käia;
‣ что ülek. kõnek. pilgul üle libiseda laskma, silmadega üle käima, pilku (peale) heitma; глазами пробежать страницу pilgul üle lehekülje libiseda laskma
‣ mööda ~ läbi ~ maha jooksma; пробежать мимо дома majast mööda jooksma, пробежать через мост üle silla jooksma, он пробежал километр ta jooksis ära ~ läbi ~ maha kilomeetri maad, пробежать на лыжах десять километров kümme kilomeetrit maha suusatama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. läbima; üle kihutama ~ libisema ~ veerema; по телу пробежала дрожь kehast käis värin läbi, по толпе пробежал шум rahvasummas tõusis kära, по лицу пробежала усмешка muie libises üle näo, слезинка пробежала по щеке pisar veeres mööda põske alla, пробежать пальцами по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama;
‣ mööda lendama, kiiresti mööduma (aja kohta);
‣ что ülek. silmade ~ pilgu eest läbi laskma; он мысленно пробежал весь пройденный день ta laskis kõik päevasündmused silmade eest läbi käia;
‣ что ülek. kõnek. pilgul üle libiseda laskma, silmadega üle käima, pilku (peale) heitma; глазами пробежать страницу pilgul üle lehekülje libiseda laskma
развести 367 Г сов. → несов. разводить
‣ кого-что laiali viima; развести учеников по классам õpilasi klassidesse viima, развести часовых tunnimehi postidele viima ~ paigutama;
‣ кого-что laiali ~ lahti lükkama, lahku viima, lahutama, lahti võtma, avama; развести ветки oksi laiali ~ eemale lükkama, развести руки käsi kõrvale ~ laiali sirutama, развести друзей sõpru lahutama ~ lahku viima, развести супругов abikaasasid lahutama, развести мост silda lahti tegema ~ võtma ~ avama ~ üles tõstma;
‣ что kõnek. (laineid) üles ajama, lainetama panema; ветер может развести волны tuul võib lained üles ajada;
‣ что, чем, в чём lahjendama, lahustama; развести сок mahla lahjendama, развести спирт водой piiritust veega lahjendama, развести порошок в воде ~ водой pulbrit vees lahustama;
‣ кого-что kasvatama, aretama; kultiveerima, rajama; sigineda laskma; sigitama; развести кроликов jäneseid kasvatama, развести пчёл mesilasi pidama, развести фруктовый сад puuviljaaeda rajama, развести клопов lutikatel sigineda laskma;
‣ что ülek. tegema, tekitama; развести панику paanikat tegema ~ tekitama, развести скуку igavust peale ajama;
‣ что (tuld) tegema; развести костёр lõket tegema, развести плиту pliidi alla tuld tegema, развести самовар teemasinat üles panema, развести пары auru tegema ~ tekitama (aurukatlas);
‣ что tehn. (saehambaid) räsama; развести пилу saagi räsama, saehambaid murdma;
◊ развести ~ разводить руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развести ~ разводить нюни kõnek. tönnima, pillima, pilli ~ tönni laskma
‣ кого-что laiali viima; развести учеников по классам õpilasi klassidesse viima, развести часовых tunnimehi postidele viima ~ paigutama;
‣ кого-что laiali ~ lahti lükkama, lahku viima, lahutama, lahti võtma, avama; развести ветки oksi laiali ~ eemale lükkama, развести руки käsi kõrvale ~ laiali sirutama, развести друзей sõpru lahutama ~ lahku viima, развести супругов abikaasasid lahutama, развести мост silda lahti tegema ~ võtma ~ avama ~ üles tõstma;
‣ что kõnek. (laineid) üles ajama, lainetama panema; ветер может развести волны tuul võib lained üles ajada;
‣ что, чем, в чём lahjendama, lahustama; развести сок mahla lahjendama, развести спирт водой piiritust veega lahjendama, развести порошок в воде ~ водой pulbrit vees lahustama;
‣ кого-что kasvatama, aretama; kultiveerima, rajama; sigineda laskma; sigitama; развести кроликов jäneseid kasvatama, развести пчёл mesilasi pidama, развести фруктовый сад puuviljaaeda rajama, развести клопов lutikatel sigineda laskma;
‣ что ülek. tegema, tekitama; развести панику paanikat tegema ~ tekitama, развести скуку igavust peale ajama;
‣ что (tuld) tegema; развести костёр lõket tegema, развести плиту pliidi alla tuld tegema, развести самовар teemasinat üles panema, развести пары auru tegema ~ tekitama (aurukatlas);
‣ что tehn. (saehambaid) räsama; развести пилу saagi räsama, saehambaid murdma;
◊ развести ~ разводить руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развести ~ разводить нюни kõnek. tönnima, pillima, pilli ~ tönni laskma
расставить 278a Г сов. → несов. расставлять
‣ кого-что kohale ~ laiali asetama ~ panema ~ paigutama ~ seadma; järjestama; расставить книги на полки raamatuid riiulitele asetama ~ paigutama, расставить шахматы на доске malendeid ~ malenuppe (malelaua) peale panema, расставить в алфавитном порядке tähestikuliselt järjestama ~ paigutama, расставить сети võrke ~ püüniseid välja panema ~ üles seadma (ka ülek.), расставить ударения (sõnadele) rõhumärke panema, правильно расставить рабочую силу tööjõudu õigesti paigutama, расставить пальцы sõrmi laiali ~ harali ajama, расставить ноги jalgu harki ajama;
‣ что kõnek. laiemaks laskma ~ tegema; järele laskma; расставить платье kleiti õmblustest järele laskma
‣ кого-что kohale ~ laiali asetama ~ panema ~ paigutama ~ seadma; järjestama; расставить книги на полки raamatuid riiulitele asetama ~ paigutama, расставить шахматы на доске malendeid ~ malenuppe (malelaua) peale panema, расставить в алфавитном порядке tähestikuliselt järjestama ~ paigutama, расставить сети võrke ~ püüniseid välja panema ~ üles seadma (ka ülek.), расставить ударения (sõnadele) rõhumärke panema, правильно расставить рабочую силу tööjõudu õigesti paigutama, расставить пальцы sõrmi laiali ~ harali ajama, расставить ноги jalgu harki ajama;
‣ что kõnek. laiemaks laskma ~ tegema; järele laskma; расставить платье kleiti õmblustest järele laskma
застрелить 305a Г сов. → несов. застреливать кого maha laskma; застрелить из ружья püssist maha laskma, застрелить в упор lähedalt maha laskma, otse rindu tulistama
отстрелять 254a Г сов. → несов. отстреливать
‣ кого (maha) laskma (ulukeid);
‣ что kõnek. tühjaks laskma; отстрелять магазин padrunisalve tühjaks laskma;
‣ (без несов.) kõnek. tulistamist ~ laskmist lõpetama
‣ кого (maha) laskma (ulukeid);
‣ что kõnek. tühjaks laskma; отстрелять магазин padrunisalve tühjaks laskma;
‣ (без несов.) kõnek. tulistamist ~ laskmist lõpetama
подморозить 272a Г сов. → несов. подмораживать
‣ что (veidi) külmutama ~ külmuda ~ jäätuda laskma; подморозить картофель külmal kartuleid näpistada laskma, kartulitel külma saada laskma;
‣ безл. (veidi) külmetama, kahutama; на улице слегка подморозило väljas ~ õues ~ maa on kahutanud;
‣ безл. külmemaks minema; к вечеру подморозило õhtul läks külmemaks
‣ что (veidi) külmutama ~ külmuda ~ jäätuda laskma; подморозить картофель külmal kartuleid näpistada laskma, kartulitel külma saada laskma;
‣ безл. (veidi) külmetama, kahutama; на улице слегка подморозило väljas ~ õues ~ maa on kahutanud;
‣ безл. külmemaks minema; к вечеру подморозило õhtul läks külmemaks
травить II 321 Г несов.
‣ что mer. viirama, järele andma, lõdvemaks laskma; травить канат trossi järele andma;
‣ что (õhku, auru vm.) välja laskma; травить пар auru välja laskma;
‣ (безл.) ülek. kõnek. oksele ~ iiveldama ajama, iiveldama, kalu söötma (meremeeste keeles);
‣ что madalk. udu ~ udujuttu ~ käojaani ~ kägu ajama, (kokku) jahvatama ~ luuletama, jahmerdama ~ lobisema; целый вечер травили анекдоты kogu õhtu jahvatati anekdoote
‣ что mer. viirama, järele andma, lõdvemaks laskma; травить канат trossi järele andma;
‣ что (õhku, auru vm.) välja laskma; травить пар auru välja laskma;
‣ (безл.) ülek. kõnek. oksele ~ iiveldama ajama, iiveldama, kalu söötma (meremeeste keeles);
‣ что madalk. udu ~ udujuttu ~ käojaani ~ kägu ajama, (kokku) jahvatama ~ luuletama, jahmerdama ~ lobisema; целый вечер травили анекдоты kogu õhtu jahvatati anekdoote
щёлкать Г несов.
‣ 164a кого-что, чем nipsu lööma ~ laskma, nipsutama; щёлкать по лбу otsaette nipsu laskma ~ lööma, щёлкать пальцами (sõrmedega) nipsu laskma ~ lööma;
‣ 164b чем, без доп. laksutama (ka ülek.); соловей щёлкает ööbik laksutab, щёлкать кнутом piitsa plaksutama, щёлкать языком keelt ~ keelega laksutama, щёлкать на счётах kõnek. arvelauda ~ arvelauaga ~ arvelaual klõbistama;
‣ 164a что, чем prõksutama, plõksutama, krõpsutama, praksutama, nagistama; щёлкать орехи pähkleid prõksutama, щёлкать семечки sihvkasid krõbistama, щёлкать фотоаппаратом fotoaparaati klõpsutama, щёлкать каблуками kingakontsi kõpsutama, щёлкать задачи по арифметике ülek. rehkendusülesandeid ühe naksuga ~ naks ja naks lahendama;
◊ щёлкать по носу ninanipsu andma; щёлкать зубами (от холода) külmast hambaid plagistama; щёлкать зубами (от голода) hambaid varna panema, püksirihma pingutama
‣ 164a кого-что, чем nipsu lööma ~ laskma, nipsutama; щёлкать по лбу otsaette nipsu laskma ~ lööma, щёлкать пальцами (sõrmedega) nipsu laskma ~ lööma;
‣ 164b чем, без доп. laksutama (ka ülek.); соловей щёлкает ööbik laksutab, щёлкать кнутом piitsa plaksutama, щёлкать языком keelt ~ keelega laksutama, щёлкать на счётах kõnek. arvelauda ~ arvelauaga ~ arvelaual klõbistama;
‣ 164a что, чем prõksutama, plõksutama, krõpsutama, praksutama, nagistama; щёлкать орехи pähkleid prõksutama, щёлкать семечки sihvkasid krõbistama, щёлкать фотоаппаратом fotoaparaati klõpsutama, щёлкать каблуками kingakontsi kõpsutama, щёлкать задачи по арифметике ülek. rehkendusülesandeid ühe naksuga ~ naks ja naks lahendama;
◊ щёлкать по носу ninanipsu andma; щёлкать зубами (от холода) külmast hambaid plagistama; щёлкать зубами (от голода) hambaid varna panema, püksirihma pingutama
впускать 169a Г несов. → сов. впустить кого-что, во что, на что laskma, lubama kuhu; впускать в зал saali laskma ~ lubama, впускать капли в глаза (rohtu) silma tilgutama
наплодить 289 Г сов. что, кого-чего kõnek. (hulgaliselt) sigitama ~ sigineda laskma; наплодить детей hulka lapsi soetama, наплодить мух kärbseil sigineda laskma
настудить 313a Г сов. → несов. настуживать kõnek. külmaks laskma, ära jahutama (ruumi kohta); настудить комнату tuba külmaks laskma
передом Н madalk. ees, ette; идти передом kelle ees minema ~ käima, пустить передом ette laskma, ees sõita ~ minna laskma
поблёскивать 168b Г несов. (aeg-ajalt veidi) helkima ~ sirama ~ sätendama, helklema; чем välgutama, välkuda laskma; поблёскивать глазами silmadel välkuda laskma
погноить 283 Г сов. что kõnek. (ajapikku kõike v. palju) ära mädandama ~ määndama ~ roiskuda laskma; погноить мясо liha roiskuma minna laskma
постричься 376 Г сов. → несов. постригаться
‣ endal juukseid lõigata laskma;
‣ kirikl. end mungaks ~ nunnaks pühitseda laskma
‣ endal juukseid lõigata laskma;
‣ kirikl. end mungaks ~ nunnaks pühitseda laskma
припустить 317 Г сов. → несов. припускать
‣ кого-что, к кому-чему madalk. juurde ~ ligi laskma; põll. emalooma juurde ~ imema laskma;
‣ кого, без доп. kõnek. kiiremini minema sundima; припустить коня hobust jooksule sundima;
‣ (без страд. прич.) kõnek. sammu lisama;
‣ kõnek. tugevnema; дождь припустил как из ведра vihma hakkas ladinal sadama ~ nagu oavarrest kallama;
‣ что, без доп. juurde ~ järele laskma ~ andma; припустить на швы õmblusvaru jätma ~ juurde andma;
‣ (kergelt) läbi keetma, kupatama
‣ кого-что, к кому-чему madalk. juurde ~ ligi laskma; põll. emalooma juurde ~ imema laskma;
‣ кого, без доп. kõnek. kiiremini minema sundima; припустить коня hobust jooksule sundima;
‣ (без страд. прич.) kõnek. sammu lisama;
‣ kõnek. tugevnema; дождь припустил как из ведра vihma hakkas ladinal sadama ~ nagu oavarrest kallama;
‣ что, без доп. juurde ~ järele laskma ~ andma; припустить на швы õmblusvaru jätma ~ juurde andma;
‣ (kergelt) läbi keetma, kupatama
раскидывать 168a Г несов. → сов. раскидать, раскинуть;
◊ раскидывать глазами madalk. silmi ~ silmadel ringi käia laskma, silmadel vilada laskma
◊ раскидывать глазами madalk. silmi ~ silmadel ringi käia laskma, silmadel vilada laskma
стравить II 321 Г сов. → несов. стравливать II, стравлять II что
‣ mer. viirama, järele andma (trossi); стравить канат köit järele andma ~ laskma;
‣ välja laskma (auru, õhku); стравить пар auru välja laskma; vrd. травить II
‣ mer. viirama, järele andma (trossi); стравить канат köit järele andma ~ laskma;
‣ välja laskma (auru, õhku); стравить пар auru välja laskma; vrd. травить II
выстрелять 254*a Г сов. → несов. выстреливать kõnek.
‣ что välja laskma, (laskmisega v. tulistamisega) ära kulutama;
‣ кого laskmisega hävitama; выстрелять дичь в лесу metsa lindudest tühjaks laskma
‣ что välja laskma, (laskmisega v. tulistamisega) ära kulutama;
‣ кого laskmisega hävitama; выстрелять дичь в лесу metsa lindudest tühjaks laskma
недоглядеть Г сов. kõnek.
‣ 232a (без страд. прич.) что, чего, без доп. mitte märkama ~ tähele panema, silmist laskma, kahe silma vahele jätma; корректор недоглядел опечатку korrektor ei märganud trükiviga;
‣ 232b за кем-чем, без доп. (valvamisel v. hoidmisel) tähelepanematu ~ hooletu olema, halvasti valvama ~ järele vaatama, silmist laskma; недоглядеть за ребёнком last omapead jätma ~ silmist laskma, недоглядеть за скотом halvasti loomi ~ karja hoidma, loomi omapead ~ unarusse jätma
‣ 232a (без страд. прич.) что, чего, без доп. mitte märkama ~ tähele panema, silmist laskma, kahe silma vahele jätma; корректор недоглядел опечатку korrektor ei märganud trükiviga;
‣ 232b за кем-чем, без доп. (valvamisel v. hoidmisel) tähelepanematu ~ hooletu olema, halvasti valvama ~ järele vaatama, silmist laskma; недоглядеть за ребёнком last omapead jätma ~ silmist laskma, недоглядеть за скотом halvasti loomi ~ karja hoidma, loomi omapead ~ unarusse jätma
освободить 292 Г сов. → несов. освобождать кого-что, от кого-чего vabastama, vabaks laskma ~ tegema; освободить родину kodumaad vabastama, освободить от наказания karistusest vabastama, освободить от обязанностей kohustustest vabastama, освободить от должности ametikohalt vabastama, освободить от заведования лабораторией laborijuhataja kohalt ~ ametist vabastama ~ lahti laskma, освободить от гнёта ikke alt ~ ikkest vabastama, освободить птицу lindu vabaks ~ priiks laskma, освободить комнату tuba vabastama ~ vabaks tegema, освободить руку kätt vabaks tegema, освободить руки кому (1) kelle käsi lahti päästma, (2) ülek. kellele tegevusvabadust andma, освободить банку из-под варенья moosipurki tühjaks tegema, освобождённый работник põhitööväline töötaja
перегноить 283 Г сов. → несов. перегнаивать кого-что kõnek. (hulgaviisi) ära määndama ~ mädandama, (hulgaviisi) mädanema ~ roiskuma minna laskma; перегноить сено hulga heina ära määndama ~ määnduda laskma
переморозить 272a Г сов. → несов. перемораживать что kõnek. (järgemööda kõike) ära külmuda ~ külmal ära võtta laskma; переморозить овощи в подвале juurviljal keldris ära külmuda laskma
перепустить 317 Г сов. → несов. перепускать madalk.
‣ что, куда üle laskma, üle ~ teisale juhtima; перепустить воду из одного пруда в другой vett ühest tiigist teise juhtima;
‣ что järele ~ lõdvemaks laskma, lõdvendama;
‣ что (teel) mööda laskma (näit. autot);
‣ что üles sulatama
‣ что, куда üle laskma, üle ~ teisale juhtima; перепустить воду из одного пруда в другой vett ühest tiigist teise juhtima;
‣ что järele ~ lõdvemaks laskma, lõdvendama;
‣ что (teel) mööda laskma (näit. autot);
‣ что üles sulatama
пересушить 311a Г сов. → несов. пересушивать что
‣ uuesti ~ üle kuivatama ~ kuivada laskma;
‣ liiga kuivaks ~ üle kuivatama;
‣ kõnek. (järgemööda kõike v. hulka) ära kuivatama ~ kuivada laskma
‣ uuesti ~ üle kuivatama ~ kuivada laskma;
‣ liiga kuivaks ~ üle kuivatama;
‣ kõnek. (järgemööda kõike v. hulka) ära kuivatama ~ kuivada laskma
потерять 254a Г сов. кого-что (ära) kaotama, minetama, käest laskma, millest ilma jääma; потерять ключи võtmeid kaotama, потерять адрес aadressi ära kaotama, потерять отца isa kaotama, потерять зрение nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, потерять всё состояние (kogu) varandusest ilma jääma, потерять дорогу teed kaotama, teelt eksima, потерять след чей (1) kelle jälgi kaotama, (2) ülek. keda silmapiirilt kaotama, потерять терпение kannatust kaotama, потерять интерес huvi kaotama ~ minetama, потерять надежду lootust kaotama, потерять уважение к кому lugupidamist kaotama kelle vastu, потерять трудоспособность töövõimet kaotama, потерять чувство меры mõõdutunnet kaotama, потерять равновесие tasakaalu kaotama, tasakaalust välja minema, потерять сознание teadvust kaotama, minestama, потерянная в горах деревенька ülek. mägede vahele äraeksinud küla, потерять высоту lenn. kõrgust kaotama, вы многое потеряли, что не пришли te jäite paljust ilma, et ei tulnud, ветер потерял силу tuul nõrgenes, потерять в весе kaalus maha võtma, потерять даром время aega (jõude) raiskama ~ kaotsi minna laskma, потерять в чьём мнении kelle silmis langema, всё потеряно kõik on kadunud ~ läbi;
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd. терять
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd. терять
прельщаться 169 Г несов. → сов. прельститься кем-чем end võluda ~ kütkestada ~ ahvatleda laskma; võlude ~ ahvatluste võrku ~ kütke langema; прельщаться обещаниями end lubadustega ahvatleda laskma
прожарить 269a Г сов. → несов. прожаривать
‣ что läbi praadima ~ küpsetama, praadida ~ küpseda laskma; прожарить грибы seeni läbi praadima;
‣ что kõnek. (läbi) kuumutama ~ kõrvetama; прожарить горшки potte kuumutama, прожарить спину на солнце selga päikese käes kuumutama ~ kuumaks tegema;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) praadima ~ küpsetama; долго прожарить жаркое prael kaua küpseda laskma
‣ что läbi praadima ~ küpsetama, praadida ~ küpseda laskma; прожарить грибы seeni läbi praadima;
‣ что kõnek. (läbi) kuumutama ~ kõrvetama; прожарить горшки potte kuumutama, прожарить спину на солнце selga päikese käes kuumutama ~ kuumaks tegema;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) praadima ~ küpsetama; долго прожарить жаркое prael kaua küpseda laskma
расплодить 289 Г сов. → несов. распложать кого-что (rohkesti) sigitama, sigineda laskma (kõnek. ka ülek.); расплодить поросят põrsaste arvu suureks ajama, расплодить клопов lutikatel sigineda laskma, расплодить бездельников logardeil sigineda laskma; vrd. плодить
расслабить 277 Г сов. → несов. расслаблять кого-что jõuetuks ~ nõrgaks tegema, nõrgendama, nõrgestama; lõdvestama, lõdvaks laskma, lõõgastama; болезнь расслабила организм haigus on organismi nõrgendanud ~ nõrgaks teinud, расслабить мышцы lihaseid lõdvestama, расслабить пальцы sõrmi lõdvaks laskma
смыться 347 Г сов. → несов. смываться
‣ pesus välja minema; пятно смылось plekk läks pesus välja;
‣ откуда ülek. madalk. jalga laskma, vehkat ~ sääred tegema, ajama panema; смыться с лекции loengult jalga laskma
‣ pesus välja minema; пятно смылось plekk läks pesus välja;
‣ откуда ülek. madalk. jalga laskma, vehkat ~ sääred tegema, ajama panema; смыться с лекции loengult jalga laskma
соблазниться 285 Г сов. → несов. соблазняться чем, на что, с инф. end ahvatleda ~ avatleda ~ ära meelitada ~ peibutada laskma, kiusatusse sattuma; соблазниться предложением end ettepanekust ahvatleda ~ ära meelitada laskma
спарить II 269a (без кр. ф. страд. прич.) Г сов. → несов. спаривать II что madalk. ära määndama ~ mädandama, pehkima ~ pehastama ~ pendima ~ kopitama (minna) laskma; спарить сено heina kopitama (minna) laskma
улизнуть 336b Г сов. от кого-чего, откуда kõnek. minema lipsama, (vargsi) jalga laskma, plehku panema; улизнуть из комнаты toast välja lipsama, улизнуть с урока tunnist jalga laskma
жар 1 (род. п. ед. ч. жара и жару, предл. п. о жаре, в жару) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ kuumus, hõõg, leitsak; жар печи ahjukuumus, пыхать жаром hõõguma, июльский жар juulileitsak, juulikuu leitsak, поддать жару (1) leili lisama, (2) ülek. madalk. auru juurde panema;
‣ palavik; лихорадочный жар palavik koos külmavärinatega, лежать в жару palavikus ~ palavikuga maas olema, ребёнок в жару lapsel on palavik, у больного жар haigel on palavik;
‣ ülek.ind, õhin, hoog, tuhin; говорить с жаром õhinal ~ innukalt rääkima, он с жаром взялся за работу ta asus õhinal tööle, жар юности noorustuli;
‣ kõnek. tulised ~ hõõguvad söed; выгребать жар из печи ahjust süsi välja võtma;
◊ задавать ~ задать ~ давать ~ дать жару kõnek. säru tegema; бросило в жар kuum hoog käis üle; с пылу, с жару tulipalavalt; бросает то в жар, то в холод kuum ja külm käivad (vaheldumisi) peale; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal liugu laskma, teisel kastaneid tulest välja tuua laskma
‣ kuumus, hõõg, leitsak; жар печи ahjukuumus, пыхать жаром hõõguma, июльский жар juulileitsak, juulikuu leitsak, поддать жару (1) leili lisama, (2) ülek. madalk. auru juurde panema;
‣ palavik; лихорадочный жар palavik koos külmavärinatega, лежать в жару palavikus ~ palavikuga maas olema, ребёнок в жару lapsel on palavik, у больного жар haigel on palavik;
‣ ülek.ind, õhin, hoog, tuhin; говорить с жаром õhinal ~ innukalt rääkima, он с жаром взялся за работу ta asus õhinal tööle, жар юности noorustuli;
‣ kõnek. tulised ~ hõõguvad söed; выгребать жар из печи ahjust süsi välja võtma;
◊ задавать ~ задать ~ давать ~ дать жару kõnek. säru tegema; бросило в жар kuum hoog käis üle; с пылу, с жару tulipalavalt; бросает то в жар, то в холод kuum ja külm käivad (vaheldumisi) peale; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal liugu laskma, teisel kastaneid tulest välja tuua laskma
затопить II 323a Г сов. → несов. затоплять, затапливать кого-что
‣ чем üle ujutama (ka ülek.), (vett vm.) täis jooksma, tulvama; река затопила берега jõgi tõusis üle kallaste, вода затопила подвал kelder on vett täis (jooksnud), солнце затопило рощу ярким светом päike valas ~ ujutas metsasalu heleda valgusega üle;
‣ põhja laskma, uputama; затопить корабли laevu põhja laskma
‣ чем üle ujutama (ka ülek.), (vett vm.) täis jooksma, tulvama; река затопила берега jõgi tõusis üle kallaste, вода затопила подвал kelder on vett täis (jooksnud), солнце затопило рощу ярким светом päike valas ~ ujutas metsasalu heleda valgusega üle;
‣ põhja laskma, uputama; затопить корабли laevu põhja laskma
лёт 1 (предл. п. ед. ч. о лёте, на лету) С м. неод. (без мн. ч.) lend, lendamine; до Москвы два часа лёта Moskvasse on lennukiga kahe tunni tee, Moskvasse ~ Moskvani on kaks tundi lennata, осталось три часа лёта on jäänud veel kolm tundi sõita (lennukil), птицы прекратили лёт linnud ei lenda enam ~ on lõpetanud lendamise, на лету (1) lennul, lennu ajal, (2) ülek. lennult, käigu pealt, стрелять в лёт lennult laskma, lendavat lindu (vm.) laskma
поморить 285a Г сов.
‣ кого (mõningal määral, mõnda aega) hävitama ~ mürgitama; kõnek. (kõiki, paljusid) hävitama ~ mürgitama;
‣ кого, чем kõnek. (mõnda aega) kurnama ~ vaevama; поморить голодом (mõnda aega) näljutama, näljas hoidma;
‣ кого (kõiki, paljusid) lõplikult ära piinama ~ vaevama; поморить со смеху кого ülek. hingetuks naerutama keda;
‣ что murd. kustutama (süsi);
‣ что (mõnda aega) peitsima;
‣ что kõnek. (veidi) lahtuda laskma, (mõneks ajaks) lahtuma ~ seisma panema; поморить горчицу sinepit lahtuda laskma
‣ кого (mõningal määral, mõnda aega) hävitama ~ mürgitama; kõnek. (kõiki, paljusid) hävitama ~ mürgitama;
‣ кого, чем kõnek. (mõnda aega) kurnama ~ vaevama; поморить голодом (mõnda aega) näljutama, näljas hoidma;
‣ кого (kõiki, paljusid) lõplikult ära piinama ~ vaevama; поморить со смеху кого ülek. hingetuks naerutama keda;
‣ что murd. kustutama (süsi);
‣ что (mõnda aega) peitsima;
‣ что kõnek. (veidi) lahtuda laskma, (mõneks ajaks) lahtuma ~ seisma panema; поморить горчицу sinepit lahtuda laskma
прибавить Г сов. → несов. прибавлять
‣ 278a что, чего, во что, без доп. juurde panema (kõnek. ka ülek.), lisama, lisandama; прибавить соли в суп supile soola juurde panema, прибавить к сказанному öeldule lisama, lisaks ütlema, прибавить шагу sammu lisama ~ kiirendama, прибавить скорость kiirust lisama, прибавить силы jõudu juurde andma, прибавить в весе kõnek. (kaalus) juurde võtma, kosuma, прибавить зарплату palka tõstma, прибавить пять к семи kõnek. seitsmele liita viis;
‣ 278b в чём, без доп. pikemaks ~ laiemaks laskma (rõivast); прибавить в плечах õlgadest laiemaks laskma
‣ 278a что, чего, во что, без доп. juurde panema (kõnek. ka ülek.), lisama, lisandama; прибавить соли в суп supile soola juurde panema, прибавить к сказанному öeldule lisama, lisaks ütlema, прибавить шагу sammu lisama ~ kiirendama, прибавить скорость kiirust lisama, прибавить силы jõudu juurde andma, прибавить в весе kõnek. (kaalus) juurde võtma, kosuma, прибавить зарплату palka tõstma, прибавить пять к семи kõnek. seitsmele liita viis;
‣ 278b в чём, без доп. pikemaks ~ laiemaks laskma (rõivast); прибавить в плечах õlgadest laiemaks laskma
пристреляться 254 Г сов. → несов. пристреливаться (tulirelva) sisse laskma; по чему, к чему, без доп. eellaskma
пробросить 273a Г сов. → несов. пробрасывать что kõnek.
‣ (arvelaual) kokku lööma;
‣ valesti kokku lööma, (arvelaual kokku lüües) eksima;
‣ (märgist) mööda viskama;
‣ vale kaarti välja käima;
‣ läbi viskama ~ laskma; пробросить песок сквозь грохот liiva läbi sõela laskma
‣ (arvelaual) kokku lööma;
‣ valesti kokku lööma, (arvelaual kokku lüües) eksima;
‣ (märgist) mööda viskama;
‣ vale kaarti välja käima;
‣ läbi viskama ~ laskma; пробросить песок сквозь грохот liiva läbi sõela laskma
прожечь 377 Г сов. → несов. прожигать
‣ что, чем läbi ~ auku sisse põletama; läbi kuumutama ~ kõrvetama (ka ülek.); прожечь кислотой happega läbi põletama, прожечь утюгом платье triikrauaga kleidile auku sisse põletama;
‣ кого-что ülek. põletama, kõrvetama, sähvatama (valu vm. kohta); боль прожгла ногу põletav valu käis jalast läbi, его слова прожгли меня tema sõnad olid mulle kui välgusähvatus ~ kui pikselöök;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. ajani) põleda laskma ~ põletama; прожечь свет до утра tuld hommikuni põleda laskma
‣ что, чем läbi ~ auku sisse põletama; läbi kuumutama ~ kõrvetama (ka ülek.); прожечь кислотой happega läbi põletama, прожечь утюгом платье triikrauaga kleidile auku sisse põletama;
‣ кого-что ülek. põletama, kõrvetama, sähvatama (valu vm. kohta); боль прожгла ногу põletav valu käis jalast läbi, его слова прожгли меня tema sõnad olid mulle kui välgusähvatus ~ kui pikselöök;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. ajani) põleda laskma ~ põletama; прожечь свет до утра tuld hommikuni põleda laskma
развеяться 259 Г сов. → несов. развеиваться
‣ (без 1 и 2 л.) hajuma, haihtuma (ka ülek.), laiali minema, kaduma; дым развеялся suits hajus, горе развеялось mure haihtus;
‣ madalk. oma meelt lahutama, end tuulutama; развеяться от забот end muredest vabaks laskma, muresid nurka ~ kõrvale heitma, end lõnksu laskma
‣ (без 1 и 2 л.) hajuma, haihtuma (ka ülek.), laiali minema, kaduma; дым развеялся suits hajus, горе развеялось mure haihtus;
‣ madalk. oma meelt lahutama, end tuulutama; развеяться от забот end muredest vabaks laskma, muresid nurka ~ kõrvale heitma, end lõnksu laskma
расшатать 165a Г сов. → несов. расшатывать что
‣ kõikuma ~ logisema ~ vankuma panema, lahti kõigutama ~ võngutama ~ logistama ~ lõngutama; расшатать столб posti lahti võngutama, расшатать зуб hammast lahti logistama ~ liigutama, расшатать законы ülek. seadusi kõigutama;
‣ ülek. kõnek. logisema ~ lonkama hakata laskma, korrast ära ajama; расшатать здоровье laskma tervisel logisema ~ lonkama hakata, расшатать нервы närve rikkuma ~ korrast ära ajama
‣ kõikuma ~ logisema ~ vankuma panema, lahti kõigutama ~ võngutama ~ logistama ~ lõngutama; расшатать столб posti lahti võngutama, расшатать зуб hammast lahti logistama ~ liigutama, расшатать законы ülek. seadusi kõigutama;
‣ ülek. kõnek. logisema ~ lonkama hakata laskma, korrast ära ajama; расшатать здоровье laskma tervisel logisema ~ lonkama hakata, расшатать нервы närve rikkuma ~ korrast ära ajama
расшвырять 254a Г сов. → несов. расшвыривать кого-что kõnek.
‣ laiali loopima ~ pilduma; расшвырять дрова puid laiali loopima, расшвырять вещи по комнате asju mööda tuba laiali pilduma;
‣ tuulde laskma, läbi lööma, maha laristama; расшвырять деньги raha tuulde laskma
‣ laiali loopima ~ pilduma; расшвырять дрова puid laiali loopima, расшвырять вещи по комнате asju mööda tuba laiali pilduma;
‣ tuulde laskma, läbi lööma, maha laristama; расшвырять деньги raha tuulde laskma
сбежать 182 Г сов. → несов. сбегать
‣ по чему, с чего alla ~ maha jooksma; сбежать с лестницы trepist alla jooksma, слеза сбежала по щеке pisar veeres mööda põske;
‣ ülek. ära sulama; maha tulema (värvi kohta), kaduma; снег сбежал lumi on sulanud ~ läinud, краска сбежала värv on maha tulnud, улыбка сбежала с лица naeratus kadus näolt;
‣ kõnek. üle keema; молоко сбежало piim kees üle;
‣ из чего, с чего, от кого põgenema, ära jooksma, jalga laskma; сбежать из тюрьмы vanglast põgenema, сбежать с уроков kõnek. tundidest jalga laskma
‣ по чему, с чего alla ~ maha jooksma; сбежать с лестницы trepist alla jooksma, слеза сбежала по щеке pisar veeres mööda põske;
‣ ülek. ära sulama; maha tulema (värvi kohta), kaduma; снег сбежал lumi on sulanud ~ läinud, краска сбежала värv on maha tulnud, улыбка сбежала с лица naeratus kadus näolt;
‣ kõnek. üle keema; молоко сбежало piim kees üle;
‣ из чего, с чего, от кого põgenema, ära jooksma, jalga laskma; сбежать из тюрьмы vanglast põgenema, сбежать с уроков kõnek. tundidest jalga laskma
сбросить 273a Г сов. → несов. сбрасывать
‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku viskama; что (hulgakaupa) alla ~ maha ~ kokku pilduma ~ loopima; kõnek. pealt ~ kõrvale ~ ära ~ endalt heitma, seljast ~ jalast viskama; ülek. lahti saama; сбросить с машины мешки autolt kotte (maha) laadima, сбросить ношу с плеч kandamit seljast maha viskama, сбросить на парашюте langevarjuga alla laskma ~ heitma, сбросить в воду vette laskma, сбросить буй mer. poid sisse viskama ~ laskma, сбросить одеяло tekki pealt viskama ~ ära ajama, сбросить с себя шубу kasukat seljast viskama, сбросить кожу kesta heitma ~ vahetama, сбросить рога sarvi vahetama, сбросить лень ülek. laiskusest lahti saama;
‣ ülek. что kukutama, (ära) heitma; сбросить самодержавие isevalitsust kukutama, сбросить иго рабства eneselt orjaiket heitma;
‣ что vähendama, maha võtma, alandama; lähtestama, algseisu taastama; info nullima, nullseisu viima; сбросить скорость kiirust vähendama, сбросить цену hinda alandama, hinnast alla jätma, сбросить вес kaalus maha võtma;
‣ что summat arvelaualt kustutama ~ ära lööma; сбросить косточки на счётах arvelauanuppe tagasi lööma ~ lükkima;
‣ что на что ära andma ~ viskama (kaardimängus);
‣ что (vett) ära juhtima;
◊ сбросить ~ сбрасывать с плеч что kaelast ära saama; сбросить ~ сбрасывать со счетов ~ счёта кого-что kõnek. arvelt maha kandma; сбросить жир(ок) kõnek. rasva ~ rasvu maha võtma; сбросить ~ сбрасывать маску oma õiget nägu näitama, maski kõrvale heitma
‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku viskama; что (hulgakaupa) alla ~ maha ~ kokku pilduma ~ loopima; kõnek. pealt ~ kõrvale ~ ära ~ endalt heitma, seljast ~ jalast viskama; ülek. lahti saama; сбросить с машины мешки autolt kotte (maha) laadima, сбросить ношу с плеч kandamit seljast maha viskama, сбросить на парашюте langevarjuga alla laskma ~ heitma, сбросить в воду vette laskma, сбросить буй mer. poid sisse viskama ~ laskma, сбросить одеяло tekki pealt viskama ~ ära ajama, сбросить с себя шубу kasukat seljast viskama, сбросить кожу kesta heitma ~ vahetama, сбросить рога sarvi vahetama, сбросить лень ülek. laiskusest lahti saama;
‣ ülek. что kukutama, (ära) heitma; сбросить самодержавие isevalitsust kukutama, сбросить иго рабства eneselt orjaiket heitma;
‣ что vähendama, maha võtma, alandama; lähtestama, algseisu taastama; info nullima, nullseisu viima; сбросить скорость kiirust vähendama, сбросить цену hinda alandama, hinnast alla jätma, сбросить вес kaalus maha võtma;
‣ что summat arvelaualt kustutama ~ ära lööma; сбросить косточки на счётах arvelauanuppe tagasi lööma ~ lükkima;
‣ что на что ära andma ~ viskama (kaardimängus);
‣ что (vett) ära juhtima;
◊ сбросить ~ сбрасывать с плеч что kaelast ära saama; сбросить ~ сбрасывать со счетов ~ счёта кого-что kõnek. arvelt maha kandma; сбросить жир(ок) kõnek. rasva ~ rasvu maha võtma; сбросить ~ сбрасывать маску oma õiget nägu näitama, maski kõrvale heitma
сместить 296a Г сов. → несов. смещать
‣ что ümber paigutama ~ teisaldama, paigalt ~ teisale nihutama (ka ülek.); сместить понятия о добре и зле hea ja kurja mõisteid nihutama ~ segi ajama;
‣ кого-что, с чего (kohalt) tagandama, lahti laskma; сместить с должности ametikohalt tagandama ~ maha võtma, ametist lahti laskma
‣ что ümber paigutama ~ teisaldama, paigalt ~ teisale nihutama (ka ülek.); сместить понятия о добре и зле hea ja kurja mõisteid nihutama ~ segi ajama;
‣ кого-что, с чего (kohalt) tagandama, lahti laskma; сместить с должности ametikohalt tagandama ~ maha võtma, ametist lahti laskma
снять 264 Г сов. → несов. снимать
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
чужой 123 П
‣ võõras; чужое письмо võõras kiri, под чужим именем võõra nime all, в чужой стороне, в чужих краях võõrsil, võõral maal, чужие вещи võõrad ~ teiste asjad, чужие обычаи võõrad kombed, расплачиваться за чужие грехи teiste pattude eest nuhelda saama, вмешиваться в чужие дела oma nina võõrastesse ~ teiste asjadesse toppima, он мне совсем чужой ta on mulle täiesti võõras;
‣ П → С чужой м, чужая ж. од. võõras; стесняться чужих võõraid häbenema, võõrastama, võõristama;
‣ П → С чужое с. неод. võõras asi, teiste oma; не бери чужое ära võta teiste asju;
◊ петь с чужого голоса kelle laulu laulma, teiste suu järele olema, teistele järele kiitma; с чужого плеча kantud, teiste seljast pärit; есть чужой хлеб armuleiba sööma, teiste kulul elama; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma
‣ võõras; чужое письмо võõras kiri, под чужим именем võõra nime all, в чужой стороне, в чужих краях võõrsil, võõral maal, чужие вещи võõrad ~ teiste asjad, чужие обычаи võõrad kombed, расплачиваться за чужие грехи teiste pattude eest nuhelda saama, вмешиваться в чужие дела oma nina võõrastesse ~ teiste asjadesse toppima, он мне совсем чужой ta on mulle täiesti võõras;
‣ П → С чужой м, чужая ж. од. võõras; стесняться чужих võõraid häbenema, võõrastama, võõristama;
‣ П → С чужое с. неод. võõras asi, teiste oma; не бери чужое ära võta teiste asju;
◊ петь с чужого голоса kelle laulu laulma, teiste suu järele olema, teistele järele kiitma; с чужого плеча kantud, teiste seljast pärit; есть чужой хлеб armuleiba sööma, teiste kulul elama; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma
выморозить 272*a Г сов. → несов. вымораживать
‣ что külmaks (minna) laskma, jahutama; выморозить комнату tuba külmaks laskma, выморозить бельё pesu külma käes kuivatama;
‣ кого külmaga hävitama, ära külmutama
‣ что külmaks (minna) laskma, jahutama; выморозить комнату tuba külmaks laskma, выморозить бельё pesu külma käes kuivatama;
‣ кого külmaga hävitama, ära külmutama
вынашивать 168a Г несов. → сов. выносить кого-что
‣ kõnek. lõpuni kandma (last);
‣ ülek. küpseda laskma; вынашивать идею mõtet (lõpuni) küpseda laskma ~ välja hauduma
‣ kõnek. lõpuni kandma (last);
‣ ülek. küpseda laskma; вынашивать идею mõtet (lõpuni) küpseda laskma ~ välja hauduma
выпалить Г сов. → несов. выпаливать
‣ 285*b из чего (välja) tulistama ~ laskma; выпалить из пушки kahurist tulistama ~ laskma;
‣ 285*a что ülek. kõnek. (mõtlematult v. ootamatult) välja prahvatama ~ ütlema;
‣ 285*a что (ära) põletama; выпалить прошлогоднюю сухую траву kulu põletama
‣ 285*b из чего (välja) tulistama ~ laskma; выпалить из пушки kahurist tulistama ~ laskma;
‣ 285*a что ülek. kõnek. (mõtlematult v. ootamatult) välja prahvatama ~ ütlema;
‣ 285*a что (ära) põletama; выпалить прошлогоднюю сухую траву kulu põletama
зарастить 296a Г сов. → несов. заращивать
‣ что kinni ~ kokku kasvada laskma;
‣ что, чем täis kasvatama ~ kasvada laskma mida
‣ что kinni ~ kokku kasvada laskma;
‣ что, чем täis kasvatama ~ kasvada laskma mida
застудить 313a Г сов. → несов. застуживать что kõnek. külmaks minna laskma; ära külmetama; застудить комнату tuba külmaks laskma, я застудил горло mu kurk on külmetanud ~ külma saanud
льститься 296 Г несов. van.
‣ на кого-что, чем kõnek. end ahvatleda laskma; льститься славой end kuulsusest ahvatleda laskma;
‣ без доп., с инф. lootma; не льстись застать его ära loodagi ~ ära hellita lootust teda tabada, льститься надеждой liter. lootust hellitama; vrd. польститься
‣ на кого-что, чем kõnek. end ahvatleda laskma; льститься славой end kuulsusest ahvatleda laskma;
‣ без доп., с инф. lootma; не льстись застать его ära loodagi ~ ära hellita lootust teda tabada, льститься надеждой liter. lootust hellitama; vrd. польститься
мимо
‣ Н, предлог с род. п. mööda; стрелять мимо mööda laskma, пройти мимо mööduma, сесть мимо стула toolist mööda istuma, пропустить мимо ушей kõrvust mööda laskma;
‣ предлог с род. п. van. vastu; мимо воли vastu kelle tahtmist ~ tahet;
‣ Н с отриц. van. asjata
‣ Н, предлог с род. п. mööda; стрелять мимо mööda laskma, пройти мимо mööduma, сесть мимо стула toolist mööda istuma, пропустить мимо ушей kõrvust mööda laskma;
‣ предлог с род. п. van. vastu; мимо воли vastu kelle tahtmist ~ tahet;
‣ Н с отриц. van. asjata
настрелять 254a Г сов. → несов. настреливать
‣ что, кого-чего (mingit hulka) maha laskma; настрелять уток к обеду lõuna jaoks parte laskma;
‣ что, чего ülek. madalk. (mingit hulka) välja lunima ~ manguma ~ nuiama; настрелять денег raha kokku lunima
‣ что, кого-чего (mingit hulka) maha laskma; настрелять уток к обеду lõuna jaoks parte laskma;
‣ что, чего ülek. madalk. (mingit hulka) välja lunima ~ manguma ~ nuiama; настрелять денег raha kokku lunima
обольститься 296 Г сов. → несов. обольщаться чем end ära meelitada ~ ahvatleda laskma; обольститься славой end kuulsusjanust meelitada laskma, обольститься обещаниями lubaduste võrku sattuma
озираться 169 Г несов. на кого-что, без доп. ringi vaatama, pilgul ringi käia laskma; озираться по сторонам ringi ~ ümber vaatama, озираться кругом pilgul ringi käia laskma, озираться назад van. (üle õla) tagasi vaatama, pilku (selja) taha heitma
повесить 273a Г сов.
‣ что üles riputama;
‣ кого üles pooma;
◊ вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; вешать ~ повесить нос kõnek. nina norgu laskma; vrd. вешать
‣ что üles riputama;
‣ кого üles pooma;
◊ вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; вешать ~ повесить нос kõnek. nina norgu laskma; vrd. вешать
потопить II 323a Г сов. → несов. потоплять
‣ кого-что põhja laskma, uputama (в чём ka ülek.); потопить паром parve põhja laskma, потопить горе в вине muret veiniklaasi uputama, потопить на экзамене kõnek. eksamil läbi põrutama;
‣ кого, без доп. ülek. kõnek. sisse rääkima, (sõnadega) hukutama;
‣ что üle ujutama; vrd. топить
‣ кого-что põhja laskma, uputama (в чём ka ülek.); потопить паром parve põhja laskma, потопить горе в вине muret veiniklaasi uputama, потопить на экзамене kõnek. eksamil läbi põrutama;
‣ кого, без доп. ülek. kõnek. sisse rääkima, (sõnadega) hukutama;
‣ что üle ujutama; vrd. топить
пощёлкивать 168b Г несов. kõnek.
‣ кого, по чему, во что, чем (aeg-ajalt) nipsama, (kergelt) nipsu laskma, nipsutama; пощёлкивать пальцами sõrmedega nipsama ~ nipsu laskma;
‣ что (aeg-ajalt pisut) krõpsutama ~ prõksutama ~ krõbistama; (aeg-ajalt) prõksuma ~ krõpsuma;
‣ чем, на чём, без доп. (aeg-ajalt, pisut) laksutama ~ plaksutama ~ lõgistama ~ plagistama ~ plõksutama ~ klõpsutama; (aeg-ajalt) plõksuma ~ klõpsuma
‣ кого, по чему, во что, чем (aeg-ajalt) nipsama, (kergelt) nipsu laskma, nipsutama; пощёлкивать пальцами sõrmedega nipsama ~ nipsu laskma;
‣ что (aeg-ajalt pisut) krõpsutama ~ prõksutama ~ krõbistama; (aeg-ajalt) prõksuma ~ krõpsuma;
‣ чем, на чём, без доп. (aeg-ajalt, pisut) laksutama ~ plaksutama ~ lõgistama ~ plagistama ~ plõksutama ~ klõpsutama; (aeg-ajalt) plõksuma ~ klõpsuma
прокипятить 294 Г сов. что
‣ valmis ~ läbi keetma; keema laskma ~ ajama; прокипятить бельё pesu läbi keetma, прокипятить молоко piima keema laskma ~ läbi keetma;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) keetma
‣ valmis ~ läbi keetma; keema laskma ~ ajama; прокипятить бельё pesu läbi keetma, прокипятить молоко piima keema laskma ~ läbi keetma;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) keetma
простреливать 168a Г несов. → сов. прострелить что
‣ läbi laskma ~ tulistama; простреливать ногу jalga läbi laskma;
‣ mäend. õõsima, õõnt tegema;
‣ сов. прострелять kõnek. püssi proovima, proovilaske tegema;
‣ (без сов.) tule all hoidma
‣ läbi laskma ~ tulistama; простреливать ногу jalga läbi laskma;
‣ mäend. õõsima, õõnt tegema;
‣ сов. прострелять kõnek. püssi proovima, proovilaske tegema;
‣ (без сов.) tule all hoidma
рассорить 285a Г сов. что kõnek.
‣ laiali ajama, maha pudeneda ~ kukkuda laskma; рассорить зерно teri maha ajama;
‣ ülek. raha raiskama ~ tuulde loopima ~ laskma, pillama
‣ laiali ajama, maha pudeneda ~ kukkuda laskma; рассорить зерно teri maha ajama;
‣ ülek. raha raiskama ~ tuulde loopima ~ laskma, pillama
стричься 376 Г несов.
‣ endal juukseid lõigata laskma; стричься каждый месяц iga kuu juukseid lõikama, стричься у парикмахера juuksuri juures juukseid lõikama ~ lõigata laskma;
‣ soengut kandma; стричься коротко lühikesi juukseid kandma;
‣ страд. к стричь; vrd. остричься
‣ endal juukseid lõigata laskma; стричься каждый месяц iga kuu juukseid lõikama, стричься у парикмахера juuksuri juures juukseid lõikama ~ lõigata laskma;
‣ soengut kandma; стричься коротко lühikesi juukseid kandma;
‣ страд. к стричь; vrd. остричься
топить III 323a Г несов. кого-что
‣ uputama (ka ülek.); põhja laskma; топить корабль laeva põhja laskma, топить горе в вине muret viina sisse uputama;
‣ ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hävitama; топить друг друга (1) teineteist vee alla vajutama, (2) ülek. teineteisele auku kaevama;
‣ üle ujutama; vrd. потопить, утопить
‣ uputama (ka ülek.); põhja laskma; топить корабль laeva põhja laskma, топить горе в вине muret viina sisse uputama;
‣ ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hävitama; топить друг друга (1) teineteist vee alla vajutama, (2) ülek. teineteisele auku kaevama;
‣ üle ujutama; vrd. потопить, утопить
фотографироваться 171 Г несов.
‣ end pildistada ~ fotografeerida laskma, endast pilti teha laskma;
‣ страд. к фотографировать; vrd. сфотографироваться
‣ end pildistada ~ fotografeerida laskma, endast pilti teha laskma;
‣ страд. к фотографировать; vrd. сфотографироваться
холодить 289 Г несов. что, без доп.
‣ kõnek. jahutama, külmendama, külmaks laskma ~ tegema; холодить молоко piima jahutama, холодить комнату tuba külmaks minna laskma, мята ~ от мяты холодит во рту piparmünt teeb suu külmaks;
‣ ülek. tarduma panema, kangestama
‣ kõnek. jahutama, külmendama, külmaks laskma ~ tegema; холодить молоко piima jahutama, холодить комнату tuba külmaks minna laskma, мята ~ от мяты холодит во рту piparmünt teeb suu külmaks;
‣ ülek. tarduma panema, kangestama
всхрапнуть 337 Г сов.
‣ однокр. к всхрапывать korraks norskama, norsatama;
‣ madalk. tukastama, pisut magama, silma looja laskma
‣ однокр. к всхрапывать korraks norskama, norsatama;
‣ madalk. tukastama, pisut magama, silma looja laskma
гноить 284 Г несов. кого-что mädandama, määndama (liter. ka ülek.); гноить мясо liha mädandama ~ roisutama, гноить в тюрьме vanglas mädaneda laskma
зайчик 18 С м.
‣ од. dem. jänku;
‣ од. и неод. jänes (peegelduslaik); пускать зайчики ~ зайчиков jänest ~ peegliga valgust laskma
‣ од. dem. jänku;
‣ од. и неод. jänes (peegelduslaik); пускать зайчики ~ зайчиков jänest ~ peegliga valgust laskma
занизить 272a Г сов. → несов. занижать что (üleliia) alandama ~ madaldama ~ vähendama, liigvähendama; занизить требования nõudeid alla laskma
капотировать 171b Г сов. и несов.
‣ kapoteerima (üle nina kummuli paiskuma -- lennuki v. auto kohta);
‣ kapotti alla laskma
‣ kapoteerima (üle nina kummuli paiskuma -- lennuki v. auto kohta);
‣ kapotti alla laskma
квинта 51 С ж. неод. muus.
‣ kvint (heliredeli viies aste ja 3½-toonine intervall);
‣ (viiuli) e-keel;
◊ вешать ~ повесить нос на квинту kõnek. nalj. nina norgu laskma
‣ kvint (heliredeli viies aste ja 3½-toonine intervall);
‣ (viiuli) e-keel;
◊ вешать ~ повесить нос на квинту kõnek. nalj. nina norgu laskma
кувыркнуть 336a (без страд. прич.) Г сов. однокр. к кувыркать кого-что uppi ~ uperkuuti lööma, üle pea kukkuda laskma
лук II 18 С м. неод. vibu; стрельба из лука sport vibusport, -laskmine, стрелять из лука vibu(ga) laskma
морозить Г несов.
‣ 272a что külmutama; морозить рыбу kala külmutama;
‣ 272a кого-что kõnek. ära külmetama, külmetada laskma; külmaga hävitama; морозить кого на улице keda ~ kellel õues külmetada laskma;
‣ 272b безл. külmaks minema, külmenema; külmetama; на дворе морозит väljas külmetab ~ kahutab
‣ 272a что külmutama; морозить рыбу kala külmutama;
‣ 272a кого-что kõnek. ära külmetama, külmetada laskma; külmaga hävitama; морозить кого на улице keda ~ kellel õues külmetada laskma;
‣ 272b безл. külmaks minema, külmenema; külmetama; на дворе морозит väljas külmetab ~ kahutab
недодержать 183a Г сов. → несов. недодерживать что
‣ (ettenähtust) vähem hoidma ~ pidama kus, vähe laagerdada laskma; alatöötlema; недодержать термометр kraadiklaasi liiga vähe all hoidma, недодержать вино veini vähe laagerdada laskma;
‣ fot. alasäritama, vaegsäritama
‣ (ettenähtust) vähem hoidma ~ pidama kus, vähe laagerdada laskma; alatöötlema; недодержать термометр kraadiklaasi liiga vähe all hoidma, недодержать вино veini vähe laagerdada laskma;
‣ fot. alasäritama, vaegsäritama
обморозиться 272 Г сов. → несов. обмораживаться (mingit kehaosa) ära külmuda ~ külmal ära võtta laskma
отцедить 313a Г сов. → несов. отцеживать что, чего (mingit kogust) läbi kurnama; (kraanist vm. niriseda) laskma; отцедить кувшин молока kannutäit piima läbi kurnama, отцедить пива õlut laskma (näit. ankrust)
охулка 72 С ж. неод. väljendis охулки на руку не класть ~ не положить madalk. risti mitte ette lööma, oma jagu maksku mis maksab kätte saama, oma tükki käest mitte laskma
переохладить 292 Г сов. → несов. переохлаждать что liialt ~ üle jahutama, liiga jahedaks ~ külmaks tegema ~ minna laskma
пересняться 264 (прош. вр. переснялось и переснялось, переснялись и переснялись) Г сов. → несов. пересниматься kõnek. end uuesti pildistada ~ filmida laskma
подкоптить 294 Г сов. → несов. подкапчивать
‣ что (veidi) tahmaseks ~ nõgiseks tegema ~ tahmama ~ nõetama;
‣ что (veel pisut) suitsuda laskma; чего (juurde) suitsutama; подкоптить рыбу kalal veel pisut suitsuda ~ suitsus olla laskma, подкоптить рыбы kalu juurde suitsutama
‣ что (veidi) tahmaseks ~ nõgiseks tegema ~ tahmama ~ nõetama;
‣ что (veel pisut) suitsuda laskma; чего (juurde) suitsutama; подкоптить рыбу kalal veel pisut suitsuda ~ suitsus olla laskma, подкоптить рыбы kalu juurde suitsutama
подкурить 305a Г сов. → несов. подкуривать
‣ что, чего, чем mille (aromaatset) suitsu tegema;
‣ кого (mesilastele) suitsu laskma
‣ что, чего, чем mille (aromaatset) suitsu tegema;
‣ кого (mesilastele) suitsu laskma
подорвать 217a (страд. прич. прош. вр. подорванный, кр. ф. подорван, подорватьа, подорватьо, подорватьы) Г сов. → несов. подрывать I кого-что
‣ õhku laskma, õhkima (näit. silda); lõhkama (näit. kivi); подорвать мост silda õhku laskma;
‣ ülek. õõnestama, lõhkuma, laostama, ruineerima; подорвать чей авторитет kelle autoriteeti õõnestama, подорвать доверие usaldusvahekorda rikkuma, подорвать чьё влияние kelle mõju kahandama, подорвать своё здоровье oma tervist kahjustama ~ laostama
‣ õhku laskma, õhkima (näit. silda); lõhkama (näit. kivi); подорвать мост silda õhku laskma;
‣ ülek. õõnestama, lõhkuma, laostama, ruineerima; подорвать чей авторитет kelle autoriteeti õõnestama, подорвать доверие usaldusvahekorda rikkuma, подорвать чьё влияние kelle mõju kahandama, подорвать своё здоровье oma tervist kahjustama ~ laostama
полакомиться 279 (повел. накл. ед. ч. полакомись и полакомься, мн. ч. полакомьтесь) Г сов. чем (veidi) maiustama; полакомиться ягодами marjadel hea maitsta laskma
поломаться 165 Г сов. kõnek.
‣ katki ~ puruks minema, murduma, purunema;
‣ kõnek. (pisut) edvistama ~ vigurdama ~ end paluda laskma
‣ katki ~ puruks minema, murduma, purunema;
‣ kõnek. (pisut) edvistama ~ vigurdama ~ end paluda laskma
поманежить 271a Г сов. кого madalk. keda (ootamisega ära) vintsutama ~ piinama ~ vaevama, oodata ~ taldu kulutada laskma
поморозить 272a Г сов. kõnek.
‣ что (veidi) külmutama; поморозить рыбу kala külmutama;
‣ кого-что ära külmuda laskma, ära külmetama, külmaga hävitama; поморозить цветы lilli ~ lilledel ära külmuda laskma, я поморозил нос madalk. külm võttis mul nina ära, külmetasin nina ära
‣ что (veidi) külmutama; поморозить рыбу kala külmutama;
‣ кого-что ära külmuda laskma, ära külmetama, külmaga hävitama; поморозить цветы lilli ~ lilledel ära külmuda laskma, я поморозил нос madalk. külm võttis mul nina ära, külmetasin nina ära
поникнуть 343 (без страд. прич.) Г сов. → несов. поникать longu vajuma (ka ülek.); чем longu laskma; листва поникла puulehed on longu vajunud, поникнуть головой pead longu ~ norgu laskma;
◊ поникнуть духом meelt heitma; vrd. никнуть
◊ поникнуть духом meelt heitma; vrd. никнуть
пострелять 254a Г сов.
‣ кого-что, без доп. (veidi, mõnda aega) tulistama ~ laskma; пострелять из ружья veidi püssi paugutama, он пошёл пострелять дичи kõnek. ta läks (linnu)jahile;
‣ кого-чего kõnek. (teatud hulka, kõiki, paljusid) maha laskma ~ kõmmutama
‣ кого-что, без доп. (veidi, mõnda aega) tulistama ~ laskma; пострелять из ружья veidi püssi paugutama, он пошёл пострелять дичи kõnek. ta läks (linnu)jahile;
‣ кого-чего kõnek. (teatud hulka, kõiki, paljusid) maha laskma ~ kõmmutama
приуныть 347b (без буд. вр. и повел. накл.) Г сов. kõnek. (veidi) nukraks ~ kurvaks jääma, nukravõitu ~ kurvavõitu meeleollu langema ~ sattuma, pead norgu laskma; приуныть после неудачи ebaõnnest pead norgu laskma ~ julgust kaotama
проворонить 269a Г сов. → несов. проворонивать кого-что ülek. madalk. maha magama, (head) juhust mööda laskma
прогонять II 254a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого (teatud aeg) jooksutama, (ringi) joosta laskma
прозевать 166 Г сов. → несов. прозёвывать kõnek.
‣ что ülek. maha magama, soodsat juhust mööda laskma; прозевать обед lõunasööki unustama ~ maha magama, прозевать поезд rongiaega meelest laskma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg) haigutama; он прозевал весь вечер от скуки ta haigutas igavusest kogu õhtu
‣ что ülek. maha magama, soodsat juhust mööda laskma; прозевать обед lõunasööki unustama ~ maha magama, прозевать поезд rongiaega meelest laskma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg) haigutama; он прозевал весь вечер от скуки ta haigutas igavusest kogu õhtu
промах 18 С м. неод.
‣ (märgist) möödalaskmine (ka ülek.), möödaviskamine; sport möödalöök; ülek. vääratus, eksisamm, eksitus, eksing, viga; дать промах märgist mööda laskma (kõnek. ka ülek.), стрелять без промаха täpselt tulistama, совершить ~ допустить промах (suurt) viga tegema, mööda laskma;
‣ tehn. ekse (jäme viga mõõtmisel);
◊ малый ~ парень не промах madalk. kes ei ole hädavares, see poiss juba jänni ei jää
‣ (märgist) möödalaskmine (ka ülek.), möödaviskamine; sport möödalöök; ülek. vääratus, eksisamm, eksitus, eksing, viga; дать промах märgist mööda laskma (kõnek. ka ülek.), стрелять без промаха täpselt tulistama, совершить ~ допустить промах (suurt) viga tegema, mööda laskma;
‣ tehn. ekse (jäme viga mõõtmisel);
◊ малый ~ парень не промах madalk. kes ei ole hädavares, see poiss juba jänni ei jää
промешкать 164b Г сов. с чем kõnek. viivitama, aega viitma; промешкать с ответом vastusega viivitama, vastust oodata laskma
просторожить 287a Г сов. кого-что, без доп.
‣ (teatud aeg v. ajani) valvama ~ valves olema;
‣ kõnek. (valvates) maha magama ~ ära minna laskma
‣ (teatud aeg v. ajani) valvama ~ valves olema;
‣ kõnek. (valvates) maha magama ~ ära minna laskma
разжать 220 (буд. вр. разожму, разожмёшь, разожмёт) Г сов. → несов. разжимать что lahti pigistama ~ laskma ~ tegema ~ päästma, avama; разожми кулак tee pihk lahti, разжать объятия embusest vabastama, разжать пружину vedru lahti laskma ~ päästma;
◊ разжать губы kõnek. suud paotama ~ lahti tegema
◊ разжать губы kõnek. suud paotama ~ lahti tegema
танцулька 74 С ж. неод. madalk. tantsing, tantsuõhtu, tantsupidu; бегать на танцульки ~ по танцулькам tantsupidudel käima, mööda tantsupidusid ringi laskma
терять 254a Г несов. кого-что, в чём, из чего, на ком-чём, кому, чем kaotama (ka ülek.), kaotsi minna laskma, minetama, ilma jääma; терять ключи võtmeid kaotama, терять терпение kannatust kaotama, терять красоту ilu kaotama ~ minetama, терять зрение pimedaks jääma, nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, терять силы jõudu kaotama, терять здоровье tervisest ilma jääma, терять равновесие tasakaalu kaotama, терять высоту kõrgust kaotama, терять скорость vähenema, kahanema (kiiruse kohta), терять надежду usku kaotama, терять авторитет в глазах кого kelle silmis autoriteeti kaotama, терять сознание teadvust ~ meelemärkust kaotama, minestama, терять дар речи kõnevõimet kaotama, терять стыд häbitunnet kaotama ~ minetama, терять в весе kaalus maha võtma, терять перья sulgi ajama, sulgima, sulil olema, терять форму vormist välja minema (näit. kübar), терять силу за давностью jur. aeguma, не теряя времени otsekohe, aega viitmata, aegaviitmatult;
◊ нечего терять кому kellel pole midagi kaotada; терять из виду кого-что silmist laskma ~ kaotama keda-mida; терять голову pead kaotama; терять почву под ногами pinda jalge alt ~ jalgealust kaotama; терять нить чего mõttelõnga ~ jutulõnga käest kaotama; терять рассудок mõistust ~ aru kaotama; терять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, kelle-mille arv on ~ oli juba ammu segi, keda-mida on ~ oli lugematul arvul; терять цену в чьих глазах (oma) väärtust ~ tähtsust kelle silmis kaotama; vrd. потерять
◊ нечего терять кому kellel pole midagi kaotada; терять из виду кого-что silmist laskma ~ kaotama keda-mida; терять голову pead kaotama; терять почву под ногами pinda jalge alt ~ jalgealust kaotama; терять нить чего mõttelõnga ~ jutulõnga käest kaotama; терять рассудок mõistust ~ aru kaotama; терять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, kelle-mille arv on ~ oli juba ammu segi, keda-mida on ~ oli lugematul arvul; терять цену в чьих глазах (oma) väärtust ~ tähtsust kelle silmis kaotama; vrd. потерять
удуть 346 Г сов. madalk. vehkat ~ putket ~ sääred tegema, putku ~ lõikama ~ ajama panema, minema putkama, varvast viskama, jalga laskma
утка II 72 С ж. неод. kõnek. (pette)kuuldus, kuulujutt, (vale)kõmu, kõlakas, kumu; газетная утка ajalehekõmu, пускать утку kuulujuttu ~ kõlakat lendu laskma
финтить 294 Г несов. kõnek.
‣ vingerdama, keerutama, kavaldama;
‣ перед кем saba keerutama, pugema;
‣ ringi laskma
‣ vingerdama, keerutama, kavaldama;
‣ перед кем saba keerutama, pugema;
‣ ringi laskma
шлагбаум 1 С м. од. tõkkepuu, valdas; железнодорожный шлагбаум raudtee-tõkkepuu, поднять шлагбаум tõkkepuud üles tõstma, опустить шлагбаум tõkkepuud alla laskma
бесполезно Н kasutult, kasuta, asjatult, asjata, mõttetult, mõtteta; on kasutu ~ asjatu ~ mõttetu; бесполезно говорить об этом sellest pole mõtet ~ on kasutu rääkida, бесполезно прожить жизнь elu tühja joosta laskma
валять 254a Г несов.
‣ кого-что, в чём, по чему veeretama; валять рыбу в муке kala jahus veeretama, валять сено heina kaarutama;
‣ кого-что vedeldama (vedelda laskma); lohiseda laskma; не валяй одежду по полу ära lase rõivaid põrandal vedelda;
‣ что kõnek. rullima, veeretama, vormima; валять хлебы (leiva)pätse tegema ~ vormima, валять тесто taignat sõtkuma ~ rullima;
‣ что vanutama; валять войлок vilti vanutama;
‣ что, без доп. madalk. (valmis) vorpima; (mängida) uhtma ~ vehkima, (klaveril) taguma; он валял вальсы на гармошке ta uhtis lõõtspillil valsse mängida, валяй(те) madalk. las(ke) käia;
‣ (без 1 и 2 л.) loksutama (autos, laeval);
◊ валять ваньку ~ дурака kõnek. (1) vigurdama, tola ~ lolli mängima, lollitempe tegema, (2) hõlpu pidama; vrd. свалять
‣ кого-что, в чём, по чему veeretama; валять рыбу в муке kala jahus veeretama, валять сено heina kaarutama;
‣ кого-что vedeldama (vedelda laskma); lohiseda laskma; не валяй одежду по полу ära lase rõivaid põrandal vedelda;
‣ что kõnek. rullima, veeretama, vormima; валять хлебы (leiva)pätse tegema ~ vormima, валять тесто taignat sõtkuma ~ rullima;
‣ что vanutama; валять войлок vilti vanutama;
‣ что, без доп. madalk. (valmis) vorpima; (mängida) uhtma ~ vehkima, (klaveril) taguma; он валял вальсы на гармошке ta uhtis lõõtspillil valsse mängida, валяй(те) madalk. las(ke) käia;
‣ (без 1 и 2 л.) loksutama (autos, laeval);
◊ валять ваньку ~ дурака kõnek. (1) vigurdama, tola ~ lolli mängima, lollitempe tegema, (2) hõlpu pidama; vrd. свалять
выкинуть 334* Г сов. → несов. выкидывать
‣ кого-что välja viskama ~ pilduma; он выкинул все вещи из ящиков ta pildus sahtlitest kõik asjad välja, выкинуть кого из комнаты keda toast välja viskama, выкинуть на улицу tänavale viskama (ka ülek.);
‣ что välja panema; heiskama, üles tõmbama; выкинуть флаг lippu heiskama ~ üles tõstma, выкинуть трап (laeva)treppi alla laskma;
‣ что bot. ajama; выкинуть побеги kasve ajama;
‣ что kõnek. (tempe, vigureid) tegema, (vempe) viskama; ну и штуку ты выкинул küll sa viskasid vembu (sisse);
‣ кого, без доп. madalk. nurisünnitama;
‣ madalk. müügile ~ müüki laskma;
◊ выкинуть деньги на ветер raha tuulde loopima; выкинуть ~ выкидывать ~ выбросить ~ выбрасывать из головы peast välja viskama; выкинуть ~ выкидывать за борт üle parda heitma
‣ кого-что välja viskama ~ pilduma; он выкинул все вещи из ящиков ta pildus sahtlitest kõik asjad välja, выкинуть кого из комнаты keda toast välja viskama, выкинуть на улицу tänavale viskama (ka ülek.);
‣ что välja panema; heiskama, üles tõmbama; выкинуть флаг lippu heiskama ~ üles tõstma, выкинуть трап (laeva)treppi alla laskma;
‣ что bot. ajama; выкинуть побеги kasve ajama;
‣ что kõnek. (tempe, vigureid) tegema, (vempe) viskama; ну и штуку ты выкинул küll sa viskasid vembu (sisse);
‣ кого, без доп. madalk. nurisünnitama;
‣ madalk. müügile ~ müüki laskma;
◊ выкинуть деньги на ветер raha tuulde loopima; выкинуть ~ выкидывать ~ выбросить ~ выбрасывать из головы peast välja viskama; выкинуть ~ выкидывать за борт üle parda heitma
завиваться 169 Г несов. → сов. завиться
‣ keerduma, keerdu tõmbuma, käharduma, kiharduma; волосы завивались в кольца около шеи juuksed kähardusid kaelal;
‣ lokke teha ~ end lokkida laskma; завиваться у парикмахера juuksuri juures lokke teha laskma;
‣ looklema, siuglema; дорога завивается в гору tee lookleb ~ siugleb mäkke;
‣ страд. к завивать
‣ keerduma, keerdu tõmbuma, käharduma, kiharduma; волосы завивались в кольца около шеи juuksed kähardusid kaelal;
‣ lokke teha ~ end lokkida laskma; завиваться у парикмахера juuksuri juures lokke teha laskma;
‣ looklema, siuglema; дорога завивается в гору tee lookleb ~ siugleb mäkke;
‣ страд. к завивать
зарумянить 269a Г сов. → несов. зарумянивать что
‣ punakaks ~ punaseks tegema, punetama panema; заря зарумянила край неба koit lõi taevaserva punetama, мороз зарумянил щёки pakane pani põsed punetama;
‣ pruunistama, pruuniks küpsetama ~ (küpseda) laskma
‣ punakaks ~ punaseks tegema, punetama panema; заря зарумянила край неба koit lõi taevaserva punetama, мороз зарумянил щёки pakane pani põsed punetama;
‣ pruunistama, pruuniks küpsetama ~ (küpseda) laskma
клюнуть 334 Г сов.
‣ однокр. к клевать кого-что nokkama, nokaga lööma ~ toksama ~ näksama; näkkama (kõnek. ka ülek.);
‣ madalk. troppe tegema;
◊ клюнуть на чью удочку kõnek. kelle õnge minema, liimile minema, end õnge võtta laskma
‣ однокр. к клевать кого-что nokkama, nokaga lööma ~ toksama ~ näksama; näkkama (kõnek. ka ülek.);
‣ madalk. troppe tegema;
◊ клюнуть на чью удочку kõnek. kelle õnge minema, liimile minema, end õnge võtta laskma
колоться II 252 Г несов.
‣ torkima; ülek. teineteist torkima ~ nöökama; ледяной ветер колется jäine tuul lõikab ~ naksab, хвоя колется (okaspuu)okkad torgivad;
‣ madalk. süste saama, end süstida laskma
‣ torkima; ülek. teineteist torkima ~ nöökama; ледяной ветер колется jäine tuul lõikab ~ naksab, хвоя колется (okaspuu)okkad torgivad;
‣ madalk. süste saama, end süstida laskma
молва 52 С ж. неод. (без мн. ч.) kõmu, (kuulu)jutt, kuuldus; дурная молва inetu kõmu, людская ~ народная молва rahva jutt, kuuldus, стоустая молва kogu küla jutt, молва идёт jutud liiguvad, räägitakse, пускать ~ распускать молву juttu lahti laskma
набить 325 Г сов. → несов. набивать
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
‣ что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
‣ что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
‣ что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
‣ что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
‣ что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
‣ что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
‣ что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
‣ что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
‣ кого madalk. läbi peksma;
◊ набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
нарастить 296a Г сов. → несов. наращивать
‣ что (peale, juurde, külge) kasvatama; нарастить новую кожу uut nahka peale kasvatama, нарастить мускулы muskleid kasvatama;
‣ кого-чего kõnek. (teatud hulgal) kasvatama; нарастить овощей (hulka) köögivilja kasvatama;
‣ что kasvada laskma; нарастить вклад hoiusel kasvada laskma;
‣ что, на что, к чему, чем (jätkuga) pikendama, jätkama; нарастить верёвку nööri pikendama ~ pikemaks tegema
‣ что (peale, juurde, külge) kasvatama; нарастить новую кожу uut nahka peale kasvatama, нарастить мускулы muskleid kasvatama;
‣ кого-чего kõnek. (teatud hulgal) kasvatama; нарастить овощей (hulka) köögivilja kasvatama;
‣ что kasvada laskma; нарастить вклад hoiusel kasvada laskma;
‣ что, на что, к чему, чем (jätkuga) pikendama, jätkama; нарастить верёвку nööri pikendama ~ pikemaks tegema
наслаждаться 169 Г несов. → сов. насладиться кем-чем, без доп. nautima, nautlema, naudisklema, naudingut ~ lõbu ~ heameelt ~ mõnu tundma; наслаждаться отдыхом puhkust nautima; наслаждаться жизнью elust mõnu tundma, наслаждаться пирогом pirukal hea maitsta laskma
нацедить 313a Г сов. → несов. нацеживать что, чего (mingit kogust) läbi kurnama; täis valama ~ nõristama; нацедить кружку молока kruusi piima täis kurnama, нацедить из бочки пива vaadist õlut laskma
окунуть 337 (страд. прич. прош. вр. окунутый, кр. ф. окунут, окунутьа, окунутьо, окунутьы) Г сов. → несов. окунать кого-что, во что sisse kastma, kastutama, sukeldama; окунуть палец в воду sõrme vette pistma, sõrmega vett katsuma, окунуть перо в чернила sulge tindi sisse kastma, окунуть вёсла в воду aerusid vette laskma
отвязать 198 Г сов. → несов. отвязывать кого-что lahti siduma ~ päästma ~ harutama; отвязать верёвку nööri lahti tegema ~ võtma, отвязать собаку koera (ketist) lahti laskma
отстранить 285a Г сов. → несов. отстранять
‣ кого-что, от кого-чего eemaldama, kõrvaldama, ära ~ eemale ~ kõrvale lükkama; отстранить чью руку kelle kätt ära lükkama, отстранить с дороги кого keda tee pealt eest ära lükkama;
‣ кого, от чего tagandama, vallandama; отстранить от должности ametist tagandama, отстранить от работы töölt lahti laskma
‣ кого-что, от кого-чего eemaldama, kõrvaldama, ära ~ eemale ~ kõrvale lükkama; отстранить чью руку kelle kätt ära lükkama, отстранить с дороги кого keda tee pealt eest ära lükkama;
‣ кого, от чего tagandama, vallandama; отстранить от должности ametist tagandama, отстранить от работы töölt lahti laskma
палец 37 С м. неод. näpp, sõrm (ka tehn.); varvas; tehn. sõrmtapp; varras, pii; большой палец руки pöial, безымянный палец nimetu sõrm, средний палец keskmine sõrm, указательный палец nimetissõrm, esisõrm, osutussõrm, контактный палец el. kontaktsõrm, направляющий палец tehn. juhtsõrm, -tapp, поршневой палец tehn. kolvisõrm, штепсельный палец el. pistikuharu, толщиной в палец sõrmejämedune, отпечатки пальцев sõrmejäljed, указывать пальцем näpuga näitama, пальцы ног varbad;
◊ палец о палец не ударить, пальцем не двинуть ~ не шевельнуть kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi liigutama, kõrt kõrre peale mitte panema; на большой палец madalk. täitsa priima ~ kihvt ~ lahe; обводить ~ обвести ~ обернуть вокруг пальца кого kõnek. keda ninapidi vedama; пальца в рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest on targem näpud eemale hoida; высасывать ~ высосать из пальца что kõnek. sulepeast välja imema, laest võtma ~ lugema; по пальцам можно перечесть ~ пересчитать ~ сосчитать võib sõrmedel üles lugeda; как по пальцам van. ladusalt, soravalt, nagu noodist; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; комбинация из трёх пальцев madalk. nalj. trääs; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. kõvasti mööda laskma ~ panema, viltu panema ~ laskma; (он) пальцем никого не тронет (ta) ei tee kärbselegi liiga; смотреть ~ глядеть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama
◊ палец о палец не ударить, пальцем не двинуть ~ не шевельнуть kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi liigutama, kõrt kõrre peale mitte panema; на большой палец madalk. täitsa priima ~ kihvt ~ lahe; обводить ~ обвести ~ обернуть вокруг пальца кого kõnek. keda ninapidi vedama; пальца в рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest on targem näpud eemale hoida; высасывать ~ высосать из пальца что kõnek. sulepeast välja imema, laest võtma ~ lugema; по пальцам можно перечесть ~ пересчитать ~ сосчитать võib sõrmedel üles lugeda; как по пальцам van. ladusalt, soravalt, nagu noodist; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; комбинация из трёх пальцев madalk. nalj. trääs; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. kõvasti mööda laskma ~ panema, viltu panema ~ laskma; (он) пальцем никого не тронет (ta) ei tee kärbselegi liiga; смотреть ~ глядеть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama
переморить 285a Г сов.
‣ кого-что kõnek. (hulgaviisi, üksteise järel) ära hävitama ~ mürgitama ~ näljutama ~ kurnama; крыс переморили rotid on hävitatud, переморить кого голодом keda ära näljutama;
‣ что (üleliia) lahtuda laskma; переморить горчицу sinepil ära lahtuda laskma;
‣ что üleliia peitsima
‣ кого-что kõnek. (hulgaviisi, üksteise järel) ära hävitama ~ mürgitama ~ näljutama ~ kurnama; крыс переморили rotid on hävitatud, переморить кого голодом keda ära näljutama;
‣ что (üleliia) lahtuda laskma; переморить горчицу sinepil ära lahtuda laskma;
‣ что üleliia peitsima
петух 19 С м. од.
‣ kukk (ka ülek.), kikas; индейский петух isakalkun, морской петух zool. ruuge merikukk (kala Trigla lucerna);
‣ петухи мн. ч. kukelaul; сидеть до петухов kukelauluni üleval istuma, вставать с петухами kukelaulu ajal tõusma, проснуться до петухов enne kukelaulu ärkama, когда пропели первые петухи esimese kukelaulu ajal;
◊ красный петух punane kukk (tulekahju); пускать ~ пустить петуха kõnek. kukehäält tegema, murduva häälega laulma; пускать ~ пустить ~ давать ~ дать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama, punast kukke lahti laskma
‣ kukk (ka ülek.), kikas; индейский петух isakalkun, морской петух zool. ruuge merikukk (kala Trigla lucerna);
‣ петухи мн. ч. kukelaul; сидеть до петухов kukelauluni üleval istuma, вставать с петухами kukelaulu ajal tõusma, проснуться до петухов enne kukelaulu ärkama, когда пропели первые петухи esimese kukelaulu ajal;
◊ красный петух punane kukk (tulekahju); пускать ~ пустить петуха kõnek. kukehäält tegema, murduva häälega laulma; пускать ~ пустить ~ давать ~ дать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama, punast kukke lahti laskma
побаловаться 172 Г сов. kõnek.
‣ с кем, без доп. (veidi) hullama ~ vallatlema;
‣ чем mõnu tundma millest, end lõbustama; побаловаться чайком endale (mõnda) tassikest teed lubama, teel hea maitsta laskma
‣ с кем, без доп. (veidi) hullama ~ vallatlema;
‣ чем mõnu tundma millest, end lõbustama; побаловаться чайком endale (mõnda) tassikest teed lubama, teel hea maitsta laskma
помочи 31 С неод. (без ед. ч.) lõõg; rihm(ad); traksid;
◊ водить ~ держать на помочах кого halv. keda lõa ~ oheliku otsas talutama ~ hoidma ~ vedama; быть ~ ходить на помочах у кого halv. kelle lõa otsas olema, kellel end nöörist tõmmata laskma
◊ водить ~ держать на помочах кого halv. keda lõa ~ oheliku otsas talutama ~ hoidma ~ vedama; быть ~ ходить на помочах у кого halv. kelle lõa otsas olema, kellel end nöörist tõmmata laskma
потаскаться 165 Г сов. madalk. halv. (mõnda aega) ringi longerdama ~ hulkuma ~ kaaberdama ~ laaberdama; потаскаться по кабакам kõrtse mööda kaaberdama ~ ringi tõmbama ~ kolama ~ laskma
предоставить 278a Г сов. → несов. предоставлять кого-что, кому-чему, с инф. (valdusse, käsutusse) andma, võimalust andma, võimaldama; предоставить кому комнату tuba kelle käsutusse andma, предоставить отпуск puhkust võimaldama ~ andma, предоставить кредит laenu ~ krediiti andma ~ võimaldama, предоставить льготы soodustusi tegema, предоставить слово кому kellele sõna andma (esinemiseks), предоставить решать самому endal otsustada laskma, enese otsustada jätma;
◊ предоставить ~ предоставлять самому себе kellel omapead talitada laskma, keda omapead ~ iseenda hoolde jätma
◊ предоставить ~ предоставлять самому себе kellel omapead talitada laskma, keda omapead ~ iseenda hoolde jätma
придержать 183a Г сов. → несов. придерживать
‣ кого-что (kergelt) toetama ~ kinni hoidma; (pisut) tagasi hoidma; придержать шляпу рукой kaabut käega (kergelt) kinni hoidma, придержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, придержать шаг sammu aeglustama;
‣ что kõnek. (mõnda aega) alles ~ varuks hoidma, käibele ~ käiku mitte laskma; придержать товар kaupa (veel) mitte müügile laskma, придержать деньги к отпуску raha puhkuse jaoks hoidma;
◊ придержать ~ придерживать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama
‣ кого-что (kergelt) toetama ~ kinni hoidma; (pisut) tagasi hoidma; придержать шляпу рукой kaabut käega (kergelt) kinni hoidma, придержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, придержать шаг sammu aeglustama;
‣ что kõnek. (mõnda aega) alles ~ varuks hoidma, käibele ~ käiku mitte laskma; придержать товар kaupa (veel) mitte müügile laskma, придержать деньги к отпуску raha puhkuse jaoks hoidma;
◊ придержать ~ придерживать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama
прижечь 377 Г сов. → несов. прижигать
‣ что, чем kõnek. (kergelt, pealt) ära põletama ~ kõrvetama; прижечь палец утюгом sõrme triikrauaga kõrvetama ~ põletama;
‣ что madalk. (veidi) kõrbema ~ põhja kõrbeda laskma; прижечь пироги pirukaid kõrbema (minna) laskma;
‣ что, чем (sööbiva rohuga) määrima, desinfitseerima, kõrvetama; прижечь рану йодом haava joodiga määrima
‣ что, чем kõnek. (kergelt, pealt) ära põletama ~ kõrvetama; прижечь палец утюгом sõrme triikrauaga kõrvetama ~ põletama;
‣ что madalk. (veidi) kõrbema ~ põhja kõrbeda laskma; прижечь пироги pirukaid kõrbema (minna) laskma;
‣ что, чем (sööbiva rohuga) määrima, desinfitseerima, kõrvetama; прижечь рану йодом haava joodiga määrima
про- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
проморозить 272a Г сов. → несов. промораживать
‣ кого-что läbi ~ ära külmutama; за ночь ручей проморозило безл. öö jooksul läks oja jäässe;
‣ что kõnek. külmaks minna laskma (ruumi);
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (teatud aeg v. ajani) külma käes hoidma ~ külmetada laskma; целый час проморозили нас на улице terve tund lasti meid väljas külmetada, meid jäeti terveks tunniks külma kätte
‣ кого-что läbi ~ ära külmutama; за ночь ручей проморозило безл. öö jooksul läks oja jäässe;
‣ что kõnek. külmaks minna laskma (ruumi);
‣ (без несов.) кого-что kõnek. (teatud aeg v. ajani) külma käes hoidma ~ külmetada laskma; целый час проморозили нас на улице terve tund lasti meid väljas külmetada, meid jäeti terveks tunniks külma kätte
прослушать 164a Г сов. → несов. прослушивать кого-что
‣ ära ~ lõpuni kuulama; прослушать оперу ooperit (lõpuni) kuulama, прослушать курс физики füüsikakursust (ära v. läbi) kuulama;
‣ med. kuulatlema, auskulteerima; прослушать сердце südant kuulatlema;
‣ kõnek. kõrvust mööda laskma, mitte kuulma; прослушать ответ vastust kõrvust mööda laskma ~ mitte kuulma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kuulama ~ kuulatlema; прослушать весь вечер радио õhtu läbi raadiot kuulama
‣ ära ~ lõpuni kuulama; прослушать оперу ooperit (lõpuni) kuulama, прослушать курс физики füüsikakursust (ära v. läbi) kuulama;
‣ med. kuulatlema, auskulteerima; прослушать сердце südant kuulatlema;
‣ kõnek. kõrvust mööda laskma, mitte kuulma; прослушать ответ vastust kõrvust mööda laskma ~ mitte kuulma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kuulama ~ kuulatlema; прослушать весь вечер радио õhtu läbi raadiot kuulama
протрясти 364 Г сов. → несов. протрясать
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что kõnek. (läbi) raputama ~ põrutama; его протрясло в телеге ta sai vankris kõvasti põruda ~ rappuda;
‣ что (puhtaks) raputama ~ saputama ~ rapsima ~ kloppima; протрясти ковры vaipu kloppima;
‣ (без несов.) кого (teatud aeg v. ajani) raputama ~ vappuma panema; лихорадка протрясла его весь день tal olid kogu päeva vappekülmahood;
‣ что madalk. läbi lööma, tuulde laskma
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что kõnek. (läbi) raputama ~ põrutama; его протрясло в телеге ta sai vankris kõvasti põruda ~ rappuda;
‣ что (puhtaks) raputama ~ saputama ~ rapsima ~ kloppima; протрясти ковры vaipu kloppima;
‣ (без несов.) кого (teatud aeg v. ajani) raputama ~ vappuma panema; лихорадка протрясла его весь день tal olid kogu päeva vappekülmahood;
‣ что madalk. läbi lööma, tuulde laskma
прошить 325 Г сов. → несов. прошивать что
‣ kinni ~ läbi õmblema, õmblust tegema, välja õmblema; tikkima, kaunistama, kirjama; прошить подошву talda alla õmblema, прошить воротник kraed läbi teppima, прошить бисером helmestega tikkima, прошить узорами mustriga kirjama;
‣ tehn. augustama, mulgustama (sepistamisel);
‣ naelutama, naeltega kinnitama; прошить доски гвоздями laudu kinni naelutama;
‣ kõnek. sõelapõhjaks ~ läbi laskma; прошить пулями (kuulidega) sõelapõhjaks laskma, дом прошило снарядом mürsk tungis majast läbi;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema
‣ kinni ~ läbi õmblema, õmblust tegema, välja õmblema; tikkima, kaunistama, kirjama; прошить подошву talda alla õmblema, прошить воротник kraed läbi teppima, прошить бисером helmestega tikkima, прошить узорами mustriga kirjama;
‣ tehn. augustama, mulgustama (sepistamisel);
‣ naelutama, naeltega kinnitama; прошить доски гвоздями laudu kinni naelutama;
‣ kõnek. sõelapõhjaks ~ läbi laskma; прошить пулями (kuulidega) sõelapõhjaks laskma, дом прошило снарядом mürsk tungis majast läbi;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema
пыхать 193b (наст. вр. пышу, пышешь...; повел. накл. пыши) Г несов. kõnek.
‣ чем õhkama; печь ~ от печи пышет жаром ahi õhkab kuumust, воздух пышет ароматaми цветов õhus hoovab lillede lõhna, õhk on täis lillelõhna;
‣ чем ülek. tulvil olema; он пышет здоровьем ta pakatab tervisest, она пышет весельем ta on rõõm ise, temast lausa õhkab rõõmu, пыхать счастьем üliõnnelik olema, пыхать злобой viha täis olema, vihast keema;
‣ чем, без доп. lõõmama, lõõskama, lõkendama, ülek. ka eretama, ergama; пламя пышет leek lõõmab, угли пышут жаром söed lõõskavad kuumust, закат пышет заревом taevakaar leegib ~ lõõmab loojangupunas ~ ehapunas;
‣ чем, без доп. puhkima, puhisema; pahinal auru vm. välja laskma
‣ чем õhkama; печь ~ от печи пышет жаром ahi õhkab kuumust, воздух пышет ароматaми цветов õhus hoovab lillede lõhna, õhk on täis lillelõhna;
‣ чем ülek. tulvil olema; он пышет здоровьем ta pakatab tervisest, она пышет весельем ta on rõõm ise, temast lausa õhkab rõõmu, пыхать счастьем üliõnnelik olema, пыхать злобой viha täis olema, vihast keema;
‣ чем, без доп. lõõmama, lõõskama, lõkendama, ülek. ka eretama, ergama; пламя пышет leek lõõmab, угли пышут жаром söed lõõskavad kuumust, закат пышет заревом taevakaar leegib ~ lõõmab loojangupunas ~ ehapunas;
‣ чем, без доп. puhkima, puhisema; pahinal auru vm. välja laskma
разбазарить 269a Г сов. → несов. разбазаривать что kõnek. halv. ära raiskama ~ kulutama, pillama, läbi lööma; разбазарить время aega raiskama, разбазарить состояние varandust läbi lööma ~ tuulde laskma
разлиться 326 (буд. вр. разольётся, прош. вр. разлилось и разлилось, разлились и разлились) Г сов. → несов. разливаться
‣ maha ~ ümber minema, laiali ~ üle ääre ~ maha voolama ~ jooksma; суп разлился supp läks maha;
‣ üle kallaste tõusma, üle ujutama, tulvama; река разлилась jõgi tõusis üle kallaste;
‣ ülek. levima, laiali valguma; тепло разлилось по всему телу soojus levis üle kogu keha, kogu keha läks soojaks, по лицу разлилась улыбка nägu läks naerule ~ laia naeru täis, румянец разлился по щекам puna levis üle kogu näo, puna tõusis palgesse, над рекой разлилась песня jõe kohal kaikus laul;
‣ (без сов.) laksutama, lõõritama;
‣ (без сов.) kõnek. pisaraid (ojadena) valama;
‣ (без сов.) kõnek. ülevoolavalt kõnelema, kõnel voolata laskma
‣ maha ~ ümber minema, laiali ~ üle ääre ~ maha voolama ~ jooksma; суп разлился supp läks maha;
‣ üle kallaste tõusma, üle ujutama, tulvama; река разлилась jõgi tõusis üle kallaste;
‣ ülek. levima, laiali valguma; тепло разлилось по всему телу soojus levis üle kogu keha, kogu keha läks soojaks, по лицу разлилась улыбка nägu läks naerule ~ laia naeru täis, румянец разлился по щекам puna levis üle kogu näo, puna tõusis palgesse, над рекой разлилась песня jõe kohal kaikus laul;
‣ (без сов.) laksutama, lõõritama;
‣ (без сов.) kõnek. pisaraid (ojadena) valama;
‣ (без сов.) kõnek. ülevoolavalt kõnelema, kõnel voolata laskma
разнять 264 (прош. вр. разнял и рознял, разняло и розняло, разняли и розняли) Г сов. → несов. разнимать кого-что kõnek. koost lahti võtma ~ tegema, lahutama; (ristis sõrmi v. hambaid) lahti laskma; разнять станок для ремонта tööpinki remondiks lahti võtma, разнять сжатые в кулак пальцы sõrmi rusikast lahti laskma, разнять драчунов riiukukkesid lahutama, разнять пари kihlvedu lahti lööma
разомкнуть 337 Г сов. → несов. размыкать
‣ что avama (ka el.), lahti tegema; el. lahutama, katkestama; разомкнуть ворота шлюза lüüsiväravaid avama ~ lahti tegema, разомкнуть веки laugusid avama, разомкнуть цепь vooluahelat katkestama ~ lahutama;
‣ что sõj., sport harvrivi moodustama, harvrivisse paigutama;
‣ кого jah. rihma ~ keti otsast vabastama; разомкнуть гончих hagijaid lahti laskma
‣ что avama (ka el.), lahti tegema; el. lahutama, katkestama; разомкнуть ворота шлюза lüüsiväravaid avama ~ lahti tegema, разомкнуть веки laugusid avama, разомкнуть цепь vooluahelat katkestama ~ lahutama;
‣ что sõj., sport harvrivi moodustama, harvrivisse paigutama;
‣ кого jah. rihma ~ keti otsast vabastama; разомкнуть гончих hagijaid lahti laskma
раскатить 316a Г сов. → несов. раскатывать
‣ что hoogu (sisse) lükkama ~ andma; раскатить велосипед jalgrattale hoogu sisse lükkama;
‣ что laiali veeretama; раскатить бочки vaate laiali veeretama;
‣ что kajama ~ kõmama ~ kõmisema panema, kajada laskma
‣ что hoogu (sisse) lükkama ~ andma; раскатить велосипед jalgrattale hoogu sisse lükkama;
‣ что laiali veeretama; раскатить бочки vaate laiali veeretama;
‣ что kajama ~ kõmama ~ kõmisema panema, kajada laskma
раскинуть 334 Г сов. → несов. раскидывать что
‣ laiali ~ välja sirutama, sirevile ajama ~ heitma; раскинуть ноги jalgu välja sirutama, раскинуть руки käsi laiali lööma;
‣ laiali laotama; раскинуть ковёр на полу vaipa põrandale laotama, раскинуть карты kõnek. kaarte välja panema;
‣ üles panema ~ lööma (telki, laagrit); раскинуть палатку telki üles panema, раскинуть лагерь laagrit üles lööma;
‣ ülek. ulatuslikult välja arendama, rajama; раскинуть торговую сеть ulatuslikku kaubandusvõrku rajama, вокруг дома раскинут парк maja ümber on rajatud park;
◊ раскинуть умом ~ мозгами kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, aru pidama, mida peast ~ ajust läbi laskma
‣ laiali ~ välja sirutama, sirevile ajama ~ heitma; раскинуть ноги jalgu välja sirutama, раскинуть руки käsi laiali lööma;
‣ laiali laotama; раскинуть ковёр на полу vaipa põrandale laotama, раскинуть карты kõnek. kaarte välja panema;
‣ üles panema ~ lööma (telki, laagrit); раскинуть палатку telki üles panema, раскинуть лагерь laagrit üles lööma;
‣ ülek. ulatuslikult välja arendama, rajama; раскинуть торговую сеть ulatuslikku kaubandusvõrku rajama, вокруг дома раскинут парк maja ümber on rajatud park;
◊ раскинуть умом ~ мозгами kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, aru pidama, mida peast ~ ajust läbi laskma
расстроить 268 Г сов. → несов. расстраивать
‣ что (ridu, rivi) segamini ~ segi paiskama ~ ajama; расстроить ряды противника vastase ridu segamini paiskama;
‣ что käest ära ~ raama laskma, raamastama; расстроить хозяйство majapidamist ~ majandit käest ära ~ raama laskma;
‣ что ära rikkuma, korrast ära ~ nurja ajama, nurjama; расстроить здоровье tervist ära rikkuma, расстроить нервы närve ära rikkuma, расстроить планы plaane nurja ajama, расстроить замыслы kavatsusi nurjama, расстроить рассудок mõistust ~ aru segi ajama, расстроить живот kõhtu lahti tegema, seedimist rikkuma;
‣ кого-что, чем meeleolu ~ tuju ära rikkuma; расстроить плохим письмом halva kirjaga tuju ära rikkuma ~ ära võtma;
‣ что (pilli) häälest ära ajama; расстроить рояль klaverit häälest ära ajama
‣ что (ridu, rivi) segamini ~ segi paiskama ~ ajama; расстроить ряды противника vastase ridu segamini paiskama;
‣ что käest ära ~ raama laskma, raamastama; расстроить хозяйство majapidamist ~ majandit käest ära ~ raama laskma;
‣ что ära rikkuma, korrast ära ~ nurja ajama, nurjama; расстроить здоровье tervist ära rikkuma, расстроить нервы närve ära rikkuma, расстроить планы plaane nurja ajama, расстроить замыслы kavatsusi nurjama, расстроить рассудок mõistust ~ aru segi ajama, расстроить живот kõhtu lahti tegema, seedimist rikkuma;
‣ кого-что, чем meeleolu ~ tuju ära rikkuma; расстроить плохим письмом halva kirjaga tuju ära rikkuma ~ ära võtma;
‣ что (pilli) häälest ära ajama; расстроить рояль klaverit häälest ära ajama
рвать I 217a Г несов.
‣ что (välja) kiskuma, tõmbama, rebima; рвать гвозди naelu välja kiskuma ~ tõmbama, рвать зубы kõnek. hambaid kaksama ~ välja tõmbama;
‣ noppima, küljest kiskuma; рвать цветы lilli noppima, рвать вишни kirsse noppima;
‣ что-кого (katki, lõhki) rebima, tõmbama, kiskuma, tirima, käristama; рвать на куски tükkideks rebima, рвать платье kleiti katki rebima, машина рвёт нитку õmblusmasin lööb niidi katki, ветер рвёт паруса tuul rebib ~ peksab purjesid, волки рвут овец hundid murravad lambaid, рвать за волосы karvustama, tutistama, рвать отношения ülek. suhteid katkestama;
‣ что, чем õhku laskma, lõhkama; рвать скалу kaljut lõhkama, рвать мост silda õhku laskma;
‣ (безл.) tulitama, tuld välja lööma, kihkama, kõrvetavat valu tegema; рану рвёт haav tulitab ~ kihkab ~ teeb kõrvetavat valu;
‣ ülek. madalk. (pettusega) endale kahmama ~ rabama ~ krabama; рвёт куши, где может krabab, kust kätte saab;
◊ рвать и метать kõnek. tuld ja tõrva sülitama ~ välja ajama; рвать на себе волосы kõnek. endal juukseid katkuma; рвать горло ~ глотку kõnek. halv. täiest kõrist röökima; рвать на части кого kõnek. keda lõhki kiskuma; рвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma, minema nagu värsked saiad
‣ что (välja) kiskuma, tõmbama, rebima; рвать гвозди naelu välja kiskuma ~ tõmbama, рвать зубы kõnek. hambaid kaksama ~ välja tõmbama;
‣ noppima, küljest kiskuma; рвать цветы lilli noppima, рвать вишни kirsse noppima;
‣ что-кого (katki, lõhki) rebima, tõmbama, kiskuma, tirima, käristama; рвать на куски tükkideks rebima, рвать платье kleiti katki rebima, машина рвёт нитку õmblusmasin lööb niidi katki, ветер рвёт паруса tuul rebib ~ peksab purjesid, волки рвут овец hundid murravad lambaid, рвать за волосы karvustama, tutistama, рвать отношения ülek. suhteid katkestama;
‣ что, чем õhku laskma, lõhkama; рвать скалу kaljut lõhkama, рвать мост silda õhku laskma;
‣ (безл.) tulitama, tuld välja lööma, kihkama, kõrvetavat valu tegema; рану рвёт haav tulitab ~ kihkab ~ teeb kõrvetavat valu;
‣ ülek. madalk. (pettusega) endale kahmama ~ rabama ~ krabama; рвёт куши, где может krabab, kust kätte saab;
◊ рвать и метать kõnek. tuld ja tõrva sülitama ~ välja ajama; рвать на себе волосы kõnek. endal juukseid katkuma; рвать горло ~ глотку kõnek. halv. täiest kõrist röökima; рвать на части кого kõnek. keda lõhki kiskuma; рвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma, minema nagu värsked saiad
рогатка 72 С ж. неод.
‣ harkjalg (ka sõj. teat. traattõke);
‣ ülek. tõke, takistus, piirang, kitsendus; цензурные рогатки tsensuurikitsendused, ставить рогатки кому takistusi tegema;
‣ rangid (kariloomadel);
‣ kada, ragulka; стрелять из рогатки ragulkaga laskma
‣ harkjalg (ka sõj. teat. traattõke);
‣ ülek. tõke, takistus, piirang, kitsendus; цензурные рогатки tsensuurikitsendused, ставить рогатки кому takistusi tegema;
‣ rangid (kariloomadel);
‣ kada, ragulka; стрелять из рогатки ragulkaga laskma
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
скользить 293b Г несов. libistama, libisema, lihkuma, liuguma; ülek. liuglema; скользить на лыжах suuskadega libistama, ноги скользят по грязи jalad libisevad poris, рыба скользит в руках kala on käes libe, скользить взглядом pilku üle libiseda laskma, скользить по ~ на льду (1) jääl ~ jää peal liugu laskma, (2) jääl liuglema (uiskudel), лодка скользит по волнам paat liugleb lainetel, луч солнца скользит по озеру päikesekiir mängleb järveveel;
◊ скользить по поверхности latvu mööda ~ ladvuti puudutama ~ käsitlema, pealispinda mööda libisema
◊ скользить по поверхности latvu mööda ~ ladvuti puudutama ~ käsitlema, pealispinda mööda libisema
смотаться 165 Г сов. → несов. сматываться
‣ (без 1 и 2 л.) (kerasse, maha, pealt ära) vihti keritama ~ keritud olema;
‣ откуда madalk. minekut ~ vehkat ~ päkad ~ sääred tegema, jalga laskma; смотаться с лекции loengult jalga laskma;
‣ (без несов.) за кем-чем madalk. tambiga ära käima, keda-mida tooma liduma ~ lippama; смотался за кем lidus keda kutsuma
‣ (без 1 и 2 л.) (kerasse, maha, pealt ära) vihti keritama ~ keritud olema;
‣ откуда madalk. minekut ~ vehkat ~ päkad ~ sääred tegema, jalga laskma; смотаться с лекции loengult jalga laskma;
‣ (без несов.) за кем-чем madalk. tambiga ära käima, keda-mida tooma liduma ~ lippama; смотался за кем lidus keda kutsuma
списаться 202 Г сов. → несов. списываться
‣ с кем-чем kirjavahetusse ~ kirja teel ühendusse astuma;
‣ с чего laevameeskonnast lahkuma; списаться на берег ~ с корабля mer. maha makstama, end maha maksta laskma
‣ с кем-чем kirjavahetusse ~ kirja teel ühendusse astuma;
‣ с чего laevameeskonnast lahkuma; списаться на берег ~ с корабля mer. maha makstama, end maha maksta laskma
