[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 37 artiklit
волна 53 (мн. ч. дат. п. волнам и волнам, твор. п. волнами и волнами, предл. п. о волнах и о волнах) С ж. неод. laine (ka füüs.); гребень волны lainehari, волна рабочего движения töölisliikumise laine, вызвать волну возмущения protestilainet esile kutsuma, ударная волна lööklaine, звуковая волна helilaine, бегущая волна kulglaine, электромагнитная волна elektromagnetlaine, elektromagnetiline laine, световая волна valguslaine, ультракороткая волна ultralühilaine
волновой 120 П laine-, lainetus-, laineline; волновое колебание füüs. lainevõnkumine, laineline võnkumine, волновая обмотка el. lainemähis, волновая механика füüs. kvantmehaanika, lainemehaanika
гофрированный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г гофрировать;
‣ прич. → П laine-, laines, laineline; volt-, kurd-, kurrutatud, gofreeritud; гофрированный картон lainepapp, гофрированная трубка voltvoolik (gaasitorbikul), гофрированная бумага surumustriga ~ vermmustriga paber
‣ страд. прич. прош. вр. Г гофрировать;
‣ прич. → П laine-, laines, laineline; volt-, kurd-, kurrutatud, gofreeritud; гофрированный картон lainepapp, гофрированная трубка voltvoolik (gaasitorbikul), гофрированная бумага surumustriga ~ vermmustriga paber
зыбь 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) säbarlaine, kerge lainetus; mere õõtsumine ~ hällimine; подёрнуться зыбью lainetama, virvendama, мёртвая зыбь ummiklainetus;
‣ (род. п. мн. ч. зыбей) van. luulek. voog, laine(d)
‣ (без мн. ч.) säbarlaine, kerge lainetus; mere õõtsumine ~ hällimine; подёрнуться зыбью lainetama, virvendama, мёртвая зыбь ummiklainetus;
‣ (род. п. мн. ч. зыбей) van. luulek. voog, laine(d)
вал I 3 (предл. п. ед. ч. о вале, на валу) С м. неод.
‣ vall; земляной вал mullavall, muldvall, снежный вал lumevall, крепостной вал kindlus(e)vall;
‣ (kõrg)laine; огневой вал tulelaine;
◊ девятый вал üheksas laine
‣ vall; земляной вал mullavall, muldvall, снежный вал lumevall, крепостной вал kindlus(e)vall;
‣ (kõrg)laine; огневой вал tulelaine;
◊ девятый вал üheksas laine
перекатный 126 П
‣ veer-, jooksu-, aju-, veerev; перекатная волна veerlaine, kordlaine, rulluv laine, перекатный песок ajuliiv;
‣ kaikuv, voogav, kõmav; перекатный гул voogav mürin;
◊ голь перекатная van. paljasjalgne, paljasjalgsed
‣ veer-, jooksu-, aju-, veerev; перекатная волна veerlaine, kordlaine, rulluv laine, перекатный песок ajuliiv;
‣ kaikuv, voogav, kõmav; перекатный гул voogav mürin;
◊ голь перекатная van. paljasjalgne, paljasjalgsed
сейсмический 129 П seismiline, maavärina-, seismoloogia-, seismoloogiline, seismo-; сейсмическая волна seismiline laine, maavärinalaine, сейсмическая морская волна seismiline merelaine, сейсмическая зона seismiline vöönd, maavärinavöönd, сейсмическая станция seismoloogiajaam, seismojaam, сейсмическая карта seismoloogiline kaart, seismokaart
биться 325 Г несов.
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
гребнистый 119 П luulek. harjakas, suure ~ kõrge harjaga, kõrgeharjaline; гребнистая волна kõrge ~ kõrgeharjaline laine
докатиться 316 Г сов. → несов. докатываться до кого-чего
‣ veerema milleni; мяч докатился до воды pall veeres veepiirile, волна докатилась до берега laine veeres kaldale ~ jõudis kaldasse;
‣ ülek. kanduma, jõudma kelleni-milleni; слухи докатились до провинции kuuldused jõudsid ka ääremaile;
‣ ülek. kõnek. langema milleni; докатиться до преступления kuritegevusse langema, докатиться до нищеты vaesuma, kerjuseks muutuma, alla käima
‣ veerema milleni; мяч докатился до воды pall veeres veepiirile, волна докатилась до берега laine veeres kaldale ~ jõudis kaldasse;
‣ ülek. kanduma, jõudma kelleni-milleni; слухи докатились до провинции kuuldused jõudsid ka ääremaile;
‣ ülek. kõnek. langema milleni; докатиться до преступления kuritegevusse langema, докатиться до нищеты vaesuma, kerjuseks muutuma, alla käima
пенный 126 П vaht-, vahu-; vahune, vahutav, kobrutav; пенный огнетушитель vahtkustuti, пенная волна vahune ~ vahutav laine
прихлестнуть 338 Г сов. kõnek.
‣ что paiskama, heitma, lükkama (lainte, tuulte, hoovuse vm. kohta); волной прихлестнуло лодку к берегу laine lükkas paadi kaldasse;
‣ кого-что (rihmaga) kinni siduma, kinnitama;
‣ кого nähvakut ~ sähvakut ~ sapsu ~ sipsakut andma
‣ что paiskama, heitma, lükkama (lainte, tuulte, hoovuse vm. kohta); волной прихлестнуло лодку к берегу laine lükkas paadi kaldasse;
‣ кого-что (rihmaga) kinni siduma, kinnitama;
‣ кого nähvakut ~ sähvakut ~ sapsu ~ sipsakut andma
схлынуть 334 (без страд. прич.) Г сов.
‣ (tagasi, välja) tulvama ~ valguma; волна схлынула laine tulvas ~ vajus tagasi, народ схлынул из кино rahvas tulvas kinost;
‣ ülek. äkki kaduma; страх мгновенно схлынул hirm oli nagu käega pühitud
‣ (tagasi, välja) tulvama ~ valguma; волна схлынула laine tulvas ~ vajus tagasi, народ схлынул из кино rahvas tulvas kinost;
‣ ülek. äkki kaduma; страх мгновенно схлынул hirm oli nagu käega pühitud
вздыбиться 278 Г сов.
‣ tagajalgadele tõusma; лошадь вздыбилась hobune ajas end ~ tõusis tagajalgadele püsti;
‣ ülek. turri tõusma; üles paiskuma; волосы вздыбились juuksed tõusid turri, волна вздыбилась laine paiskus üles
‣ tagajalgadele tõusma; лошадь вздыбилась hobune ajas end ~ tõusis tagajalgadele püsti;
‣ ülek. turri tõusma; üles paiskuma; волосы вздыбились juuksed tõusid turri, волна вздыбилась laine paiskus üles
заливать Г несов. → сов. залить I
‣ 169a кого-что, чем üle ~ peale ~ sisse ~ täis valama ~ kallama; (valades v. valgudes) katma; üle ujutama; (vedelikuga) kustutama; заливать бензин в цистерну tsisterni bensiiniga täitma, заливать грибы водой seeni vee alla ~ vette likku panema, заливать растопленным маслом sulavõiga üle valama, солнечный свет заливает комнату tuba on päikesevalgust täis, сердце заливала огромная радость südant täitis suur rõõm, süda oli tulvil rõõmu, краска стыда заливала лицо häbipuna tõusis näkku, заливать скатерть чернилами tinti laudlinale ajama, заливать двор асфальтом õue asfaltima, река заливает луг jõgi ujutab luhaheinamaa üle, вода заливает бочку vesi ajab üle vaadi ääre, волны заливают палубу laine käib ~ lööb üle (laeva)teki, заливать пожар tulekahju kustutama, заливать огонь tuld kustutama;
‣ 169b (без сов.) madalk. purjutama, viina võtma;
‣ 169b (без сов.) madalk. luiskama, puhuma; не заливай! ära luiska!
◊ заливать ~ залить горе ~ тоску madalk. muret viinasse uputama; заливать ~ залить за воротник ~ за галстук madalk. kõvu troppe tegema, kõrisse kallama, nina kastma
‣ 169a кого-что, чем üle ~ peale ~ sisse ~ täis valama ~ kallama; (valades v. valgudes) katma; üle ujutama; (vedelikuga) kustutama; заливать бензин в цистерну tsisterni bensiiniga täitma, заливать грибы водой seeni vee alla ~ vette likku panema, заливать растопленным маслом sulavõiga üle valama, солнечный свет заливает комнату tuba on päikesevalgust täis, сердце заливала огромная радость südant täitis suur rõõm, süda oli tulvil rõõmu, краска стыда заливала лицо häbipuna tõusis näkku, заливать скатерть чернилами tinti laudlinale ajama, заливать двор асфальтом õue asfaltima, река заливает луг jõgi ujutab luhaheinamaa üle, вода заливает бочку vesi ajab üle vaadi ääre, волны заливают палубу laine käib ~ lööb üle (laeva)teki, заливать пожар tulekahju kustutama, заливать огонь tuld kustutama;
‣ 169b (без сов.) madalk. purjutama, viina võtma;
‣ 169b (без сов.) madalk. luiskama, puhuma; не заливай! ära luiska!
◊ заливать ~ залить горе ~ тоску madalk. muret viinasse uputama; заливать ~ залить за воротник ~ за галстук madalk. kõvu troppe tegema, kõrisse kallama, nina kastma
затухание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kustumine; vaibumine, hääbumine; füüs. sumbumine, summe, sumbumus; затухание костра lõkke kustumine, затухание ссоры riiu vaibumine, затухание вулканизма geol. vulkanismi hääbumine, затухание волны geol. laine raugemine, затухание колебаний võnkumise ~ võngete sumbumine
захлестнуть 338 Г сов. → несов. захлёстывать
‣ что, чем, за что, вокруг чего kõnek. kinni ~ sõlme tõmbama; silmust ümber ~ üle viskama; захлестнуть верёвку за перекладину nööri üle põikpuu viskama, захлестнуть петлю вокруг шеи silmust kaela viskama;
‣ кого-что vett täis paiskama, üle ujutama ~ uhtma (ka ülek.); ülek. (enesega kaasa, üleni) haarama; волна захлестнула лодку laine viskas ~ paiskas paadi vett täis ~ lõi paati (sisse), в это время буржуазные теории захлестнули печать sel ajal kubises ajakirjandus kodanlikest teooriatest
‣ что, чем, за что, вокруг чего kõnek. kinni ~ sõlme tõmbama; silmust ümber ~ üle viskama; захлестнуть верёвку за перекладину nööri üle põikpuu viskama, захлестнуть петлю вокруг шеи silmust kaela viskama;
‣ кого-что vett täis paiskama, üle ujutama ~ uhtma (ka ülek.); ülek. (enesega kaasa, üleni) haarama; волна захлестнула лодку laine viskas ~ paiskas paadi vett täis ~ lõi paati (sisse), в это время буржуазные теории захлестнули печать sel ajal kubises ajakirjandus kodanlikest teooriatest
катиться 316 Г несов. куда, откуда, по чему, без доп.
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
кидать 165a Г несов. → сов. кинуть что, во что, чем, в кого pilduma, loopima, viskama, heitma, pillutama, paiskama; кидать камешки в воду kivikesi vette pilduma, кидать камнями в кого keda kividega loopima, кидать окурки на пол konisid maha viskama, кидать лучи kiiri heitma, кидать взор ~ взгляд pilku heitma, лодку кидало из стороны в сторону laine pillutas paati sinna ja tänna, его кидает в дрожь tal on külmavärinad, кидает в жар кого kellel tuleb kuum hoog peale ~ kes läheb üle keha kuumaks;
◊ кидать жребий liisku heitma; кидать камень ~ камешки в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; кидать ~ кинуть на ветер что tuulde loopima ~ pilduma; кидать ~ кинуть камень ~ камнем в кого kelle pihta kivi viskama
◊ кидать жребий liisku heitma; кидать камень ~ камешки в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; кидать ~ кинуть на ветер что tuulde loopima ~ pilduma; кидать ~ кинуть камень ~ камнем в кого kelle pihta kivi viskama
лизать 198 Г несов.
‣ кого-что lakkuma, noolima, nilpsima, nälpima, limpsima (ka ülek.); собака лижет ему руку koer lakub ~ noolib ta kätt, кошка лижет блюдце kass limpsib alustassi, волна лижет бока корабля laine peseb laeva külgi;
‣ кого-что madalk. musitama, musutama; lakkuma;
◊ лизать пятки ~ ноги ~ руки ~ сапоги кому, у кого halv. kelle taldu lakkuma, kintsu kaapima
‣ кого-что lakkuma, noolima, nilpsima, nälpima, limpsima (ka ülek.); собака лижет ему руку koer lakub ~ noolib ta kätt, кошка лижет блюдце kass limpsib alustassi, волна лижет бока корабля laine peseb laeva külgi;
‣ кого-что madalk. musitama, musutama; lakkuma;
◊ лизать пятки ~ ноги ~ руки ~ сапоги кому, у кого halv. kelle taldu lakkuma, kintsu kaapima
накатить 316а Г сов. → несов. накатывать
‣ что, чего, во что, на что (mingit hulka) kohale ~ sisse ~ peale veeretama; накатить бочек в вагон (hulka) vaate vagunisse veeretama, накатить орудие (pärast lasku tagasijooksnud) suurtükki lähteasendisse veeretama;
‣ (без несов.) kõnek. (ootamatult, suurel hulgal) kohale sõitma ~ kaela sadama;
‣ (также безл.) на кого ülek. madalk. valdama, haarama, peale tulema;
‣ на что veerema, rulluma; волна накатила на берег laine veeres kaldale
‣ что, чего, во что, на что (mingit hulka) kohale ~ sisse ~ peale veeretama; накатить бочек в вагон (hulka) vaate vagunisse veeretama, накатить орудие (pärast lasku tagasijooksnud) suurtükki lähteasendisse veeretama;
‣ (без несов.) kõnek. (ootamatult, suurel hulgal) kohale sõitma ~ kaela sadama;
‣ (также безл.) на кого ülek. madalk. valdama, haarama, peale tulema;
‣ на что veerema, rulluma; волна накатила на берег laine veeres kaldale
накатиться 316 Г сов. → несов. накатываться на кого-что, без доп.
‣ peale veerema ~ rulluma; бревно накатилось на ногу palk veeres jalale, волна накатилась на берег laine rullus kaldale;
‣ ülek. madalk. kaela sadama; на него накатилась беда õnnetus sadas talle kaela;
‣ ülek. madalk. valdama, haarama, peale tulema; на неё накатилась тоска teda valdas nukrus
‣ peale veerema ~ rulluma; бревно накатилось на ногу palk veeres jalale, волна накатилась на берег laine rullus kaldale;
‣ ülek. madalk. kaela sadama; на него накатилась беда õnnetus sadas talle kaela;
‣ ülek. madalk. valdama, haarama, peale tulema; на неё накатилась тоска teda valdas nukrus
обдать 227 Г сов. → несов. обдавать кого-что чем
‣ üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
‣ hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
‣ ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
‣ üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
‣ hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
‣ ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
переплеснуть 338 Г сов. → несов. переплёскивать через что üle loksuma ~ lööma, loksudes üle paiskuma; что üle loksutama ~ läigitama; волна переплеснула через борт лодки laine lõi üle paadi ääre
прибить 325 Г сов. → несов. прибивать
‣ что, чем, к чему külge ~ kinni lööma ~ naelutama; прибить крышку гвоздями kaant kinni naelutama ~ naeltega kinni lööma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kinni lööma; maha peksma; пыль прибило дождём vihm lõi tolmu kinni, град прибил рожь rahe on rukki maha peksnud;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, к чему (jõuga) heitma, uhtuma; волной лодку прибило к берегу laine heitis paadi kaldasse ~ kaldale;
‣ (без несов.) кого-что madalk. läbi kolkima
‣ что, чем, к чему külge ~ kinni lööma ~ naelutama; прибить крышку гвоздями kaant kinni naelutama ~ naeltega kinni lööma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kinni lööma; maha peksma; пыль прибило дождём vihm lõi tolmu kinni, град прибил рожь rahe on rukki maha peksnud;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, к чему (jõuga) heitma, uhtuma; волной лодку прибило к берегу laine heitis paadi kaldasse ~ kaldale;
‣ (без несов.) кого-что madalk. läbi kolkima
сверхзвуковой 120 П üleheli-, ülehelikiiruse, ülehelikiirusega, helist kiirem; сверхзвуковая скорость lenn. ülehelikiirus, сверхзвуковая область lenn. ülehelipiirkond, ülehelikiiruse piirkond, сверхзвуковой самолёт ülehelilennuk, helist kiirem lennuk, сверхзвуковая волна füüs. ülehelikiirusega laine
сферический 129 П kera-, sfäär-, sfääriline, kerakujuline, kerataoline, kerajas; сферический свод ehit. keravõlv, sfäärvõlv, сферический подшипник tehn. keralaager, sfääriline laager, сферический буй mer. kerapoi, сферическое газохранилище sfääriline ~ kerajas gaasihoidla, gaasi kerahoidla, сферическая астрономия sfääriline astronoomia, сферическая проекция sfääriline projektsioon, сферические координаты mat. sfäärilised koordinaadid, sfäärkoordinaadid, сферический треугольник mat. sfääriline kolmnurk, сферическая волна el. sfääriline laine
ход С м. неод.
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
‣ 1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
‣ 1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
‣ 1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
‣ 1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
‣ 4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
‣ 1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
◊ быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
девятый 119 П üheksas; девятый номер number üheksa, половина девятого pool üheksa, одна девятая (часть) (üks) üheksandik, девятый вал üheksas laine (ka ülek.)
кренить 285a Г несов. что (laeva v. lennukit) külgkallutama ~ küljele kallutama, külgkallet andma millele; сильная волна кренит судно tugev laine kallutab laeva (küljele); vrd. накренить
незатухающий 124 П sumbumatu, vaibumatu, kustumatu; незатухающая волна füüs. sumbumatu laine, незатухающее колебание el. sumbumatu võnkumine
отплеснуть 338 Г сов. → несов. отплёскивать
‣ tagasi veerema (laine kohta);
‣ что, чего kõnek. (vähemaks, maha, üle ääre) loksama; отплеснуть из ведра воды ämbrist vett vähemaks loksama
‣ tagasi veerema (laine kohta);
‣ что, чего kõnek. (vähemaks, maha, üle ääre) loksama; отплеснуть из ведра воды ämbrist vett vähemaks loksama
хребетный 126 П
‣ (looma) selgroo-, lülisamba-;
‣ ülek. madalk. selja-, turja-;
‣ ülek. (laine-, mäe)harja-;
‣ ahelmäestiku-, mäeaheliku-; seljandiku-, seljaku-
‣ (looma) selgroo-, lülisamba-;
‣ ülek. madalk. selja-, turja-;
‣ ülek. (laine-, mäe)harja-;
‣ ahelmäestiku-, mäeaheliku-; seljandiku-, seljaku-
игривый 119 П (кр. ф. игрив, игрива, игриво, игривы)
‣ mänglev, vallatu, kelmikas, naljatlev; игривый котёнок vallatu kassipoeg, игривый конь tuline ratsu, игривая волна mänglev laine, игривая мысль kelmikas ~ vallatu mõte;
‣ kahemõtteline, pikantne
‣ mänglev, vallatu, kelmikas, naljatlev; игривый котёнок vallatu kassipoeg, игривый конь tuline ratsu, игривая волна mänglev laine, игривая мысль kelmikas ~ vallatu mõte;
‣ kahemõtteline, pikantne
хребет 7 С м. неод.
‣ anat. (looma) selgroog, lülisammas; спинной хребет selgroog, lülisammas;
‣ ülek. madalk. turi, selg; взвалить мешок на хребет kotti selga ~ turjale vinnama ~ upitama, сидеть на хребте у кого madalk. kelle kukil ~ turjal istuma (ka ülek.);
‣ ülek. (laine-, mäe)hari;
‣ (ahel)mäestik; mäeahelik; seljandik, seljak; горный хребет (1) mäeahelik, (2) mäeselg, mäehari, Уральский хребет Uurali mäeahelik, водораздельный хребет hüdr. veelahkmeseljandik;
◊ ломать ~ гнуть хребет на кого kõnek. kelle heaks selga küürutama, tööd rühmama ~ murdma, rügama; гнуть хребет перед кем kelle ees koogutama, selga küürutama, kintsu kaapima; сломить хребет кому kõnek. kelle selgroogu murdma
‣ anat. (looma) selgroog, lülisammas; спинной хребет selgroog, lülisammas;
‣ ülek. madalk. turi, selg; взвалить мешок на хребет kotti selga ~ turjale vinnama ~ upitama, сидеть на хребте у кого madalk. kelle kukil ~ turjal istuma (ka ülek.);
‣ ülek. (laine-, mäe)hari;
‣ (ahel)mäestik; mäeahelik; seljandik, seljak; горный хребет (1) mäeahelik, (2) mäeselg, mäehari, Уральский хребет Uurali mäeahelik, водораздельный хребет hüdr. veelahkmeseljandik;
◊ ломать ~ гнуть хребет на кого kõnek. kelle heaks selga küürutama, tööd rühmama ~ murdma, rügama; гнуть хребет перед кем kelle ees koogutama, selga küürutama, kintsu kaapima; сломить хребет кому kõnek. kelle selgroogu murdma
