[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 59 artiklit

судно I 96 (мн. ч. им. п. суда, род. п. судов, дат. п. судам) С с. неод. (vesi)alus, veesõiduk, laev; морское судно merelaev, речное судно jõelaev, океанское судно ookeanilaev, судно заграничного плавания välissõidulaev, kaugsõidulaev, судно прибрежного плавания rannasõidulaev, торговое судно kaubalaev, пассажирское судно reisilaev, грузо-пассажирское судно kauba-reisilaev, рыболовное судно kala(püügi)laev, китобойное судно vaala(püügi)laev, морозительное ~ рефрижераторное судно külmutuslaev, ujukülmla, транспортное судно transpordilaev, veolaev, спасательное судно päästelaev, буксирное судно puksiirlaev, pukser, быстроходное судно kiirlaev, парусное судно purjelaev, судно на подводных крыльях tiiburlaev, судно на воздушной подушке hõljuklaev, валкое судно kipakas laev, гребное судно aj. sõudelaev, ледокольное судно jäälõhkuja, воздушное судно õhusõiduk
корабль 11 С м. неод.
laev; военный корабль sõjalaev, воздушный корабль (1) hiidlennuk, (2) õhulaev, dirižaabel, космический корабль kosmoselaev, ruumisõiduk, линейный корабль, линкор lahingulaev, противолодочный корабль allvee(laeva)tõrjelaev, корабль пустыни ülek. kõrbelaev (kaamel);
arhit. lööv;
жечь ~ сжигать ~ сжечь (свои) корабли sildu põletama; большому кораблю большое плавание kõnekäänd suurel linnul ~ kotkal kõrge lend; с корабля на бал ootamatult, prauhti (kuhugi sattuma)
кораблик 18 С м.
неод. dem. (väike) laev, laevuke; дети пускают кораблики lapsed ujutavad laevukesi;
од. zool. laevuke (limune Nautilus);
неод. etn. laevikmüts
разгрузиться 313, 293 Г сов. несов. разгружаться
laadungist ~ koormast lahti saama, laadungit ~ koormat ära andma; пароход разгрузился laev sai laadungist lahti ~ vabaks ~ tühjaks, laev andis laadungi ära, laev lossiti tühjaks;
ülek. kõnek. koormusest vabanema
плавание 115 С с. неод.
(без мн. ч.) ujumine (ka sport); плавание на спине seliliujumine, плавание брассом rinnuliujumine, фигурное плавание kujundujumine, плавание вольным стилем vabaujumine (sageli krool), обучение плаванию ujuma õpetamine;
laevasõit, meresõit, laevatamine, merereis, mereretk; purjetus, purjetamine; дальнее плавание kaugsõit, каботажное ~ прибрежное плавание rannasõit, rannavetes sõitmine, kabotaaž, кругосветное плавание ümbermaailmareis, морское плавание meresõit, плавание под парусами purjetamine, seilamine, отправиться в плавание merele ~ mereretkele minema, судно пробыло в плавании полгода laev oli merel pool aastat, mereretk kestis pool aastat
сняться 264 (прош. вр. снялось и снялось, снялись и снялись) Г сов. несов. сниматься
(без 1 и 2 л.) maha ~ ära ~ lahti tulema; топор снялся с топорища kirvel tuli vars ära, kirves tuli varre otsast ära, сапог снялся saabas tuli jalast, пароход снялся с мели laev sai ~ pääses madalikult lahti, пароход снялся с якоря laev hiivas ankru, сняться с места (paigalt) liikuma hakkama;
end lahti ~ maha võtma; сняться с работы end töölt ~ ametist lahti võtma, сняться с учёта end arvelt maha võtma;
end pildistada laskma; filmis mängima; сняться в роли учителя filmis õpetajat ~ õpetaja osa mängima
эскадренный 127 П sõj. eskaader-, eskaadri-; эскадренный броненосец eskaadrisoomuslaev, эскадренный миноносец hävitaja (laev), aj. eskaadrimiinilaev
ковчег 18 С м. неод.
müt. laev; Ноев ковчег Noa laev;
ülek. vrakk, logu;
van. (väärisesemete) laegas
проплыть 349 Г сов. несов. проплывать
что läbi ~ mööda ujuma, ujudes läbima; проплыть по реке jõge mööda ujuma, проплыть сто метров брассом rinnuli sadat meetrit ujuma ~ läbima;
что (laevaga vm.) maha ~ millest mööda sõitma ~ purjetama; корабль проплыл остров ~ мимо острова laev sõitis saarest mööda;
ülek. mööda liuglema, sujuvalt ~ graatsiliselt (mööda) kõndima;
ülek. (üksteise järel silme eest) mööduma, (mõtetes) liikuma; перед глазами проплыли воспоминания детства silmade ees kangastus lapsepõlv, mõtetes kangastusid mälestuspildid lapsepõlvest;
(без несов.) (teatud aeg) ujuma ~ (laevaga vm.) sõitma ~ purjetama
эсминец 36 С м. неод. (эскадренный миноносец) sõj. hävitaja (laev), aj. eskaadrimiinilaev
крушение 115 С с. неод.
(laeva)hukk, (rongi)õnnetus, katastroof; корабль потерпел крушение laev hukkus, крушение поезда rongiõnnetus;
ülek. krahh, varing, nurjumine, luhtumine; его попытки потерпели крушение tema katsed nurjusid, крушение надежд lootuste luhtumine ~ karilejooks
отплытие 115 С с. неод. (без мн. ч.) (laeva) ärasõit; корабль готов к отплытию laev on ärasõiduks valmis
валиться 307 Г несов.
(maha, alla, ümber) kukkuma ~ langema ~ libisema ~ paiskuma, (külili) kalduma ~ vajuma; корабль стал валиться на борт laev hakkas külili kalduma, с треском валились деревья puud langesid ~ kukkusid raginal (maha), раненый бессильно валится на подушку haavatu vajub jõuetult padjale tagasi;
на кого-что kelle õlule ~ kaela langema; их работа валилась на его плечи nende töö langes tema õlule;
kõnek. lõppema (loomade kohta);
страд. к валить I; деревья валятся ветром tuul murrab puid (maha);
валиться из рук käest pudenema, viltu vedama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; валиться в ноги кому kelle jalge ette langema
двухмачтовый 119 П kahemastiline; двухмачтовое судно kahemastiline ~ kahe mastiga laev
двухпалубный 126 П kahe tekiga, kahetekiline; двухпалубное судно kahetekiline laev
затонуть 339b Г сов. põhja minema ~ vajuma, (ära) uppuma (esemete kohta); судно затонуло laev läks ~ vajus põhja
крен 1 С м. неод.
mer., lenn. külgkalle, kreen; судно дало крен laev kaldus küljele ~ sai külgkalde;
ülek. hälve, kallak; pööre
направиться 278 Г сов. несов. направляться
куда suunduma, suunda võtma, siirduma, minema; корабль направился в гавань laev võttis kursi ~ koosi sadamale, направиться в город linna minema;
madalk. ladusalt minema hakkama, edenema, laabuma; работа направилась töö hakkas laabuma
ноев, Ноев 132 П väljendis ноев ковчег Noa laev
одномачтовый 119 П ühemastiline; одномачтовое судно ühemastiline ~ ühe mastiga laev
однопалубный 126 П ühe tekiga; однопалубное судно ühe tekiga laev
остойчивый 119 П (кр. ф. остойчив, остойчива, остойчиво, остойчивы) püstuv; остойчивое судно püstuv ~ püsikindel laev
отчаливать 168b Г несов. сов. отчалить
mer. pollari ~ kai küljest lahti päästma ~ siduma; от чего, без доп. kaldast eemalduma; корабль отчаливал laev hakkas ära sõitma ~ kaldast eemalduma;
-й (-йте) повел. накл. madalk. lase (laske) jalga, aura(ke) ära, tee (tehke) ~ katsu(ge) et kaod (kaote)
перестоять 257 Г сов. несов. перестаивать
что, без доп. kõnek. (seistes) ära ootama; судно перестояло бурю в порту laev ootas sadamas tormi vaibumise ära;
(kauasest seismisest) halvaks minema, seiskuma, liisuma, jääbima; vanaks kasvama, üle küpsema; сметана перестояла hapukoor pole enam värske, рожь перестояла rukis on üliküps ~ pudenemise äärel, тесто перестояло tainas on üle kerkinud ~ hapnenud;
liiga kaua seisma, seismisest väsima; кого kellest kauem seisma
продрейфовать 172b Г сов. mer.
(läbi, edasi) triivima; продрейфовать на якоре ankrul triivima;
(teatud aeg) triivima; корабль продрейфовал два дня laev oli kaks päeva triivinud
течь II 90 С ж. неод.
(без мн. ч.) lekkimine, leke; med. voolus; корабль дал течь laev hakkas lekkima, течь из носа med. ninavoolus;
lekkekoht, lekk; заделать течь lekkekohta parandama
утонуть 339b Г сов. в чём, без доп. (ära) uppuma (ka ülek.), põhja vajuma ~ minema; корабль утонул laev uppus ~ läks põhja, ведро утонуло pang läks põhja, ребёнок может утонуть laps võib ära uppuda, утонуть в работе töösse uppuma, утонуть в подушах patjadesse ~ padjusse uppuma ~ vajuma, утонуть по пояс в снегу vööst saadik ~ vööni lumme vajuma, всё утонуло во мраке kõik uppus ~ mattus pimedusse, я утону в твоём халате kõnek. ma upun sinu kitli sisse ära, утонуть в долгах kõnek. üle pea võlgades olema; vrd. тонуть
флибустьерский 129 П flibustjeeri-, mereröövli-, mereröövlite ja salakaubavedajate; флибустьерское судно flibustjeeride ~ mereröövlite laev
входить 313b Г несов. сов. войти во что
sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
(koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
заградитель 10 С м. неод. sõj. mer. tõkkepanija (laev, liikur); минный заградитель miini(tõkke)panija, подводный заградитель allveetõkkepanija (allveelaev)
затереть 243 Г сов. несов. затирать
что maha ~ ära ~ siledaks ~ üle hõõruma ~ nühkima ~ pühkima; madalk. laiali hõõruma; затереть надпись pealkirja ~ kritseldist maha nühkima;
что kõnek. ära kulutama, katki nühkima; затёртая шуба kulunud ~ ärakantud kasukas;
кого-что kinni ~ vahele suruma; толпа совсем затёрла его ta kiiluti rahvasumma, корабль затёрло льдом laev jäi jäävangi;
кого ülek. kõnek. alla suruma, arengut takistama;
что madalk. segama (taignat, toitu)
навалиться 306 Г сов. несов. наваливаться
на кого-что, чем peale vajuma ~ langema (ka ülek.); навалиться грудью на стол rinnuli lauale rõhuma ~ vajuma, навалиться плечом на дверь õlaga ust suruma ~ rõhuma, навалиться на вёсла aerudele rõhuma, корабль навалился на другой борт laev kaldus ~ vajus teisele küljele, навалился густой туман kõnek. paks ~ tihe udu langes maha, на нас вдруг навалилась страшная усталость meile tuli äkki hirmus väsimus peale;
на кого-что, без доп. ülek. madalk. kallale tormama ~ sööstma ~ kargama; навалиться на еду toidu kallale tormama, ahnelt sööma asuma;
во что, на что, безл. также чего kõnek. (hulgana) langema ~ varisema; в яму навалилось много земли auku oli palju mulda varisenud
нагрузиться 313, 293 Г сов. несов. нагружаться
чем, без доп. (teatud hulka) lasti ~ laadungit ~ koormat peale võtma; ülek. kõnek. (enda) kanda võtma; судно нагрузилось углём laev võttis täislasti sütt peale;
madalk. end täis kaanima ~ purju võtma, nina ~ toru täis tõmbama
наскочить 311b Г сов. несов. наскакивать
на кого-что (hooga) otsa ~ vastu põrkama; peale sattuma (ka ülek.); наскочить на пень vastu kändu ~ kännu otsa jooksma ~ põrkama, наскочить на мину miinile sattuma, судно наскочило на мель laev jooksis madalikule, он наскочил на неприятности tal on ~ tekkis ebameeldivusi;
на кого kallale kargama ~ tormama (kõnek. ka ülek.); собака с лаем наскочила на прохожего koer kargas ~ tormas haukudes möödujale kallale, наскочить на кого с руганью keda sõimama hakkama ~ kukkuma
отплыть 349 Г сов. несов. отплывать
от чего, без доп. kaugemale ~ eemale ujuma; отплыть слишком далеко liiga kaugele ujuma;
(sadamast) lahkuma, (merele) sõitma ~ purjetama; корабль отплыл уже днём laev lahkus juba päeval
пиратский 129 П piraadi-, mereröövli-, piraatide, mereröövlite, piraatlik; пиратское судно piraadilaev, mereröövlite laev, пиратский набег piraatide ~ piraatlik rünnak
поворотливый 119 П (кр. ф. поворотлив, поворотлива, поворотливо,поворотливы)
liikuv; kõnek. kärme, kräbe, kärmas, nobe, väle; он человек поворотливый ta on liikuv ~ kärme ~ nobe inimene;
(kergesti) juhitav ~ manööverdatav; поворотливое судно hea manööverdusvõimega laev
подняться 264 (прош. вр. поднялся и поднялся, поднялась, поднялось и поднялось, поднялись и поднялись; буд. вр. kõnek. подымусь...) Г сов. несов. подниматься
(üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
jah. lendu tõusma;
на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
kõnek. sirguma, üles kasvama;
рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama
подойти 374 Г сов. несов. подходить к кому-чему, без доп.
juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
kõnek. kerkima (taigna kohta);
madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
подтянуться 339 Г сов. несов. подтягиваться
(endal) mida pingutama, pingule ~ kokku tõmbama; подтянуться ремнём püksirihma pingutama;
(end) üles tõmbama ~ vinnama; подтянуться на перекладине end kangil üles tõmbama ~ vinnama;
(без 1 и 2 л.) lähemale tulema; полк подтянулся ближе к фронту polk tuli ~ jõudis rinde lähedusse, корабль подтянулся почти вплотную к берегу laev tuli päris kalda lähedale;
ülek. kõnek. (end) distsiplineerima, end kokku ~ käsile võtma; järele jõudma; ученик подтянулся õpilane võttis end kokku, подтянуться в учёбе õppimises järele jõudma;
kõnek. (end) sirgu tõmbama (kellegi ees)
посуда 51 С ж. неод.
(без мн. ч.) nõud, sööginõud, riistad, anumad; kõnek. (söögi)nõu, anum; taara; глиняная посуда savinõu(d), кухонная посуда kööginõu(d), столовая посуда lauanõu(d);
madalk. küna, (kehv) alus ~ laev
пристать 223 Г сов. несов. приставать
к кому-чему, без доп. külge jääma ~ hakkama; к одежде пристала грязь pori on riiete külge jäänud, грипп не пристал к нему kõnek. gripp ei hakanud talle külge;
к кому, с чем kõnek. tüütama hakkama; end külge kleepima; пристать к кому с вопросами keda küsimustega tüütama, пристать к прохожему möödujat tülitama;
к кому-чему kõnek. seltsima hakkama, kampa ~ kilda lööma; к нам пристала чужая собака võõras koer tuli meile järele ~ hakkas meie sabas ~ meil kaasas käima;
к чему, без доп. randuma; mer. parda äärde haalama; пароход пристал к пристани laev sildus ~ randus;
(без несов., без 1 и 2 л.) кому, к кому, обычно с отриц. kõnek. sobima, kõlbama, sünnis olema; не пристало ему так говорить tal ei sobi nii rääkida;
пристать ~ приставать как банный лист к кому madalk. halv. kellele nagu uni peale käima, viimane tüütus olema; пристать ~ приставать с ножом к горлу к кому kõnek. mitte hingerahu andma, kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima
разрезать 169a Г несов. сов. разрезать что
lahti ~ katki ~ lõhki ~ läbi ~ tükkideks lõikama; разрезать хлеб leiba lahti lõikama, разрезать книгу raamatut lahti lõikama, разрезать нарыв paiset lahti lõikama, разрезать коммуникации ühendusteid läbi lõikama;
ülek. lõikama, poolitama, jaotama; пароход разрезает волны laev lõikab laineid, река разрезает город jõgi lõikab ~ poolitab ~ jaotab linna kaheks
снизу Н alt, altpoolt; all, allpool; хлеб подгорел снизу leib kõrbes alt ära, снизу вверх alt üles, второй абзац снизу alt teine lõik, снизу была белая рубашка all oli valge särk, критика снизу altpoolt tulev kriitika, пароход идёт снизу laev tuleb ülesjõge ~ vastuvoolu;
смотреть ~ глядеть снизу вверх на кого kelle peale alt üles vaatama; снизу доверху (1) alt kuni üles, (2) alamast ülemuseni välja
тихоходный 126 П (кр. ф. тихоходен, тихоходна, тихоходно, тихоходны) aeglasekäiguline, aeglase käiguga; тихоходный двигатель aeglasekäiguline mootor, тихоходный корабль aeglase käiguga laev
трансатлантический 129 П transatlantiline, Atlandi-tagune, Atlandi-ülene; трансатлантический кабель Atlandi-kaabel, трансатлантический полёт lend üle Atlandi ookeani, üle Atlandi lend, трансатлантический корабль üle Atlandi ookeani käiv ~ ühendust pidav laev
туер 1 С м. неод. mer. kettlaev (keti abil liikuv laev)
под II предлог I с вин. п.
koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
баркас 1 С м. неод. mer. barkass (suur paat; väike laev); пожарный баркас tuletõrjebarkass
голландский 129 П Hollandi, hollandi; голландское судно Hollandi laev, голландская чёрно-пёстрая порода крупного рогатого скота mustakirju veis (tõuna), friisi lehmad
ледорез 1 С м. неод.
hüdr. jäämurdja (näit. sillasamba ees);
kergejäälõhkuja (laev)
лоцманский 129 П lootsi-; лоцманское судно lootsipaat, -laev, лоцманский сбор lootsimaks, лоцманское дело lootsindus
фрегат I 1 С м. неод. mer. fregatt (laev)
экспресс 1 С м. неод. ekspress (eriti kiire rong, buss, laev vm.)
закачать II 165a (без страд. прич.) Г сов.
кого-что, чем kiigutama ~ õõtsutama ~ kõigutama ~ hällitama ~ raputama ~ vangutama hakkama; закачать колыбель hälli kiigutama hakkama, его закачало от усталости ta vaarus väsimusest, поднялся ветер, и наше судно закачало безл. tõstis tuult ja meie laev hakkas õõtsuma, закачать головой в знак несогласия eitavalt pead raputama;
кого õhku loopima hakkama;
что pumpama hakkama
носитель 10 С м. од liter. и неод. kandja; носитель передовых идей eesrindlike ideede kandja ~ edasiviija, носитель возбудителя инфекции med. pisikukandja, носитель данных ~ информации info(rmatsiooni)kandja, andmekandja, носитель языка keele kõneleja, носитель заряда el. laengukandja, носитель звука füüs. helikandja, носитель тепла soojuskandja, носитель ядерного оружия sõj. tuumarelvakandja (laev v. lennuk)
распознаваемый 119 П (кр. ф. распознаваем, распознаваема, распознаваемо, распознаваемы) äratuntav, eristatav, kindlaksmääratav, kindlakstehtav, tuvastatav; распознаваемое судно äratuntav ~ kindlakstehtav laev, распознаваемый признак eristatav tunnus
терпеть 240 Г несов. кого-что (välja) kannatama, taluma, sallima; tundma, kogema; терпеть боль valu kannatama, терпеть холод külma kannatama ~ tundma, терпеть голод nälga kannatama ~ tundma, nälgima, терпеть нужду puudust kannatama ~ tundma, терпеть убытки kahju kannatama, терпеть обиды solvanguid taluma, терпеть неудачу ebaõnne osaliseks saama, терпеть поражение lüüa saama, kaotama, терпеть фиаско nurjuma, luhtuma, ebaõnnestuma, терпеть крушение hukkuma (näit. laev), время терпит aega on, время не терпит aeg ei anna ~ ei kannata oodata, не терплю возражений ma ei kannata ~ ei salli vastuvaidlemist, терпеть не могу лжи kõnek. ma ei kannata ~ ei salli valet, я его терпеть не могу kõnek. ma ei kannata ~ ei salli teda silmaotsaski, это дело не терпит kõnek. see asi ei kannata ~ ei anna oodata, selle asjaga on kiire;
бумага всё терпит kõnek. paber kannab palju, paber kannatab kõike; как только земля терпит кого kõnek. et maapõu ka ei neela keda; vrd. потерпеть
ходкий 121 П (кр. ф. ходок, ходка, ходко, ходки; сравн. ст. ходче) kõnek.
kerge käiguga, sõidukas, kärme astumisega, väle, kiire, kärme; ходкое судно kerge käiguga ~ sõidukas laev, ходкий шаг kiire ~ kärme samm, ходкая рысь kiire traav;
(hästi) minev; hea minekuga, nõutav, müübiv, turukas; ходкий товар minev ~ nõutav kaup;
käibe-, laialt käibiv, levinud, üldtarvitatav; ходкое выражение käibeväljend

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur