[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
абзац 32 С м. неод.
‣ taane, taandrida; начать с абзаца taandega alustama;
‣ (teksti)lõik; прочитать первый абзац esimest lõiku (läbi) lugema
‣ taane, taandrida; начать с абзаца taandega alustama;
‣ (teksti)lõik; прочитать первый абзац esimest lõiku (läbi) lugema
дочитывать 168a Г несов. → сов. дочитать что, до чего lõpuni ~ läbi lugema, lugemist lõpetama; (teatava kohani) lugema; дочитывать объявление до конца kuulutust lõpuni lugema
залпом Н kogupauguna; ülek. ühe sõõmuga, ühe hingetõmbega; выстрелить залпом kogupauguga tulistama, прочесть залпом ühe hingetõmbega läbi lugema
корка 72 С ж. неод.
‣ koor; koorik; лимонная корка sidrunikoor, корка хлеба leivakoorik, ледяная корка jääkoorik, на ране образовалась корка haav kattus kooriku ~ korbaga;
‣ kõnek. (raamatu)kaas; прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema;
◊ нет ни корки pole leivaraasugi
‣ koor; koorik; лимонная корка sidrunikoor, корка хлеба leivakoorik, ледяная корка jääkoorik, на ране образовалась корка haav kattus kooriku ~ korbaga;
‣ kõnek. (raamatu)kaas; прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema;
◊ нет ни корки pole leivaraasugi
начитать 165a Г сов. → несов. начитывать
‣ что, чего kõnek. (palju) läbi lugema;
‣ что, на что (lindile) lugema
‣ что, чего kõnek. (palju) läbi lugema;
‣ что, на что (lindile) lugema
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
перечесть II 358 Г сов. → несов. перечитывать что
‣ uuesti ~ üle lugema; перечесть книгу raamatut uuesti lugema;
‣ (järjest palju v. kõiki) läbi lugema
‣ uuesti ~ üle lugema; перечесть книгу raamatut uuesti lugema;
‣ (järjest palju v. kõiki) läbi lugema
перечитать 165a Г сов. → несов. перечитывать что
‣ uuesti ~ üle lugema;
‣ (järgemööda kõike v. palju) läbi lugema
‣ uuesti ~ üle lugema;
‣ (järgemööda kõike v. palju) läbi lugema
прочесть 358 Г сов. что (ette v. läbi v. maha v. ülek. välja) lugema; прочесть ста тью kirjutist läbi lugema, прочесть стихотворен ие luuletust lugema, прочесть лекцию loengut pidama, прочесть на лице näost välja lugema, прочесть в глазах презрение silmist ~ pilgust põlgust välja lugema
прочитать 165a Г сов. → несов. прочитывать
‣ что (läbi v. ette v. maha v. välja) lugema; прочитать статью kirjutist ~ artiklit läbi lugema, прочитать наизусть peast lugema, прочитать кому что ette lugema kellele mida, прочитать доклад ettekannet pidama, прочитать по слогам veerima, silphaaval lugema, прочитать на лице что mida näost välja lugema, прочитать во взгляде pilgust (välja) lugema;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) lugema; прочитать до утра hommikuni lugema
‣ что (läbi v. ette v. maha v. välja) lugema; прочитать статью kirjutist ~ artiklit läbi lugema, прочитать наизусть peast lugema, прочитать кому что ette lugema kellele mida, прочитать доклад ettekannet pidama, прочитать по слогам veerima, silphaaval lugema, прочитать на лице что mida näost välja lugema, прочитать во взгляде pilgust (välja) lugema;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) lugema; прочитать до утра hommikuni lugema
прочитывать 168a Г несов.
‣ сов. прочитать;
‣ (regulaarselt) lugema; с утра прочитывать газеты hommikuti lehti lugema ~ sirvima ~ läbi vaatama
‣ сов. прочитать;
‣ (regulaarselt) lugema; с утра прочитывать газеты hommikuti lehti lugema ~ sirvima ~ läbi vaatama
разом Н kõnek.
‣ üheaegselt, samaaegselt, ühel ajal, samal ajal; встать разом üheaegselt ~ korraga püsti tõusma;
‣ (ühe) korraga, ühe ropsuga; прочесть всё разом kõike korraga ~ ühe ropsuga läbi lugema;
‣ kohe, silmapilk(selt); разом прийти в себя kohe ~ silmapilk(selt) toibuma
‣ üheaegselt, samaaegselt, ühel ajal, samal ajal; встать разом üheaegselt ~ korraga püsti tõusma;
‣ (ühe) korraga, ühe ropsuga; прочесть всё разом kõike korraga ~ ühe ropsuga läbi lugema;
‣ kohe, silmapilk(selt); разом прийти в себя kohe ~ silmapilk(selt) toibuma
