[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 49 artiklit
ветер 6 (предл. п. ед. ч. о ветре, на ветру) С м. неод. tuul; встречный ветер vastutuul, сильный ветер tugev ~ kõva tuul, резкий ветер lõikav tuul, порывистый ветер puhanguline tuul, дуновение ветра tuuleõhk, порыв ветра tuulehoog, ветер поднялся tuul on tõusnud ~ tõusis, ветер стих tuul on vaibunud ~ vaibus, идти против ветра vastutuult minema, стоять на ветру tuule käes seisma, роза ветров meteor. tuuleroos;
◊ бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; пускать ~ пустить по ветру ~ на ветер tuulde laskma, läbi lööma; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; ищи ветра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni; (понимать,) откуда ветер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub; куда ветер дует kõnek. kust tuul, sealt meel; ветер в голове kõnek. pea tuult täis; как ветром сдуло кого kes kadus välkkiirelt; каким ветром ~ какими ветрами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d); подбитый ветром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne
◊ бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; пускать ~ пустить по ветру ~ на ветер tuulde laskma, läbi lööma; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; ищи ветра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni; (понимать,) откуда ветер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub; куда ветер дует kõnek. kust tuul, sealt meel; ветер в голове kõnek. pea tuult täis; как ветром сдуло кого kes kadus välkkiirelt; каким ветром ~ какими ветрами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d); подбитый ветром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne
выпустить 317* Г сов. → несов. выпускать
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
засквозить 293b Г сов.
‣ valgust mille vahelt läbi laskma ~ millest läbi paistma hakkama; сквозь густые ветки засквозило небо läbi tihedate okste paistis ~ vilkus taevast;
‣ безл. tõmbama hakkama (tuule kohta); засквозило tuul hakkas tõmbama
‣ valgust mille vahelt läbi laskma ~ millest läbi paistma hakkama; сквозь густые ветки засквозило небо läbi tihedate okste paistis ~ vilkus taevast;
‣ безл. tõmbama hakkama (tuule kohta); засквозило tuul hakkas tõmbama
исстрелять 254a Г сов. → несов. исстреливать что kõnek.
‣ laskmise ~ tulistamisega kulutama, tühjaks laskma;
‣ auke täis laskma, läbi laskma
‣ laskmise ~ tulistamisega kulutama, tühjaks laskma;
‣ auke täis laskma, läbi laskma
навылет Н väljendeis ранить ~ прострелить ~ пробить навылет (kuuliga) läbi laskma (näit. jalga)
намолоть 251 Г сов. → несов. намалывать что, чего
‣ (mingit hulka) peeneks jahvatama, peenestama; hakkmasinast läbi laskma; намолоть фарша hakkliha tegema;
‣ (без несов.) ülek. madalk. halv. kokku jahvatama ~ lobisema; намолоть чепухи jama kokku ajama
‣ (mingit hulka) peeneks jahvatama, peenestama; hakkmasinast läbi laskma; намолоть фарша hakkliha tegema;
‣ (без несов.) ülek. madalk. halv. kokku jahvatama ~ lobisema; намолоть чепухи jama kokku ajama
отцедить 313a Г сов. → несов. отцеживать что, чего (mingit kogust) läbi kurnama; (kraanist vm. niriseda) laskma; отцедить кувшин молока kannutäit piima läbi kurnama, отцедить пива õlut laskma (näit. ankrust)
перебрать 216 (страд. прич. прош. вр. перебранный, кр. ф. перебран, перебратьа, перебратьо, перебратьы) Г сов. → несов. перебирать
‣ что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
‣ кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
‣ что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
‣ что trük. ümber laduma;
‣ что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
◊ перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
‣ что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
‣ кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
‣ что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
‣ что trük. ümber laduma;
‣ что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
◊ перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
подтечь 378b Г сов. → несов. подтекать
‣ подо что mille alla voolama ~ jooksma; вода подтекла под крыльцо vesi ~ veeoja jooksis trepi alla;
‣ (без несов) kõnek. paistetama, tursuma; глаз подтёк от удара silm on löögist sinine ~ paistes;
‣ (läbi) jooksma, vett läbi laskma, lekkima; бочка подтекла tünn on läbi jooksnud
‣ подо что mille alla voolama ~ jooksma; вода подтекла под крыльцо vesi ~ veeoja jooksis trepi alla;
‣ (без несов) kõnek. paistetama, tursuma; глаз подтёк от удара silm on löögist sinine ~ paistes;
‣ (läbi) jooksma, vett läbi laskma, lekkima; бочка подтекла tünn on läbi jooksnud
показаться 198 Г сов.
‣ кем-чем näima, paistma, tunduma; показаться весёлым rõõmus näima, мне показалось, будто я что-то забыл mulle näis ~ tundus, et unustasin midagi;
‣ несов. показываться paistma hakkama, nähtavale tulema, ilmnema; слёзы показались на глазах pisarad tulid silma, из-за туч показалось солнце päike tuli pilve tagant välja;
‣ несов. показываться кому (silma alla) tulema, end näitama; показаться на людях inimeste hulka tulema, показаться врачу end arstil läbi vaadata laskma;
‣ madalk. meeldima; этот материал мне не показался see riie polnud mulle meele järele;
◊ показаться ~ показываться ~ казаться на глаза кому-чему, чьи kõnek. ennast näole andma kellele, nägu näitama kuhu; vrd. казаться
‣ кем-чем näima, paistma, tunduma; показаться весёлым rõõmus näima, мне показалось, будто я что-то забыл mulle näis ~ tundus, et unustasin midagi;
‣ несов. показываться paistma hakkama, nähtavale tulema, ilmnema; слёзы показались на глазах pisarad tulid silma, из-за туч показалось солнце päike tuli pilve tagant välja;
‣ несов. показываться кому (silma alla) tulema, end näitama; показаться на людях inimeste hulka tulema, показаться врачу end arstil läbi vaadata laskma;
‣ madalk. meeldima; этот материал мне не показался see riie polnud mulle meele järele;
◊ показаться ~ показываться ~ казаться на глаза кому-чему, чьи kõnek. ennast näole andma kellele, nägu näitama kuhu; vrd. казаться
потечь 378b Г сов.
‣ voolama hakkama (ka ülek.); тихо потекла жизнь elu läks ~ veeres ~ kulges tasapisi edasi, толпа потекла на площадь rahvasumm valgus väljakule;
‣ läbi jooksma ~ lekkima hakkama; крыша потекла katus hakkas läbi jooksma ~ läbi laskma, лодка потекла paat hakkas lekkima
‣ voolama hakkama (ka ülek.); тихо потекла жизнь elu läks ~ veeres ~ kulges tasapisi edasi, толпа потекла на площадь rahvasumm valgus väljakule;
‣ läbi jooksma ~ lekkima hakkama; крыша потекла katus hakkas läbi jooksma ~ läbi laskma, лодка потекла paat hakkas lekkima
про- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
пробежать 182 Г сов. → несов. пробегать
‣ mööda ~ läbi ~ maha jooksma; пробежать мимо дома majast mööda jooksma, пробежать через мост üle silla jooksma, он пробежал километр ta jooksis ära ~ läbi ~ maha kilomeetri maad, пробежать на лыжах десять километров kümme kilomeetrit maha suusatama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. läbima; üle kihutama ~ libisema ~ veerema; по телу пробежала дрожь kehast käis värin läbi, по толпе пробежал шум rahvasummas tõusis kära, по лицу пробежала усмешка muie libises üle näo, слезинка пробежала по щеке pisar veeres mööda põske alla, пробежать пальцами по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama;
‣ mööda lendama, kiiresti mööduma (aja kohta);
‣ что ülek. silmade ~ pilgu eest läbi laskma; он мысленно пробежал весь пройденный день ta laskis kõik päevasündmused silmade eest läbi käia;
‣ что ülek. kõnek. pilgul üle libiseda laskma, silmadega üle käima, pilku (peale) heitma; глазами пробежать страницу pilgul üle lehekülje libiseda laskma
‣ mööda ~ läbi ~ maha jooksma; пробежать мимо дома majast mööda jooksma, пробежать через мост üle silla jooksma, он пробежал километр ta jooksis ära ~ läbi ~ maha kilomeetri maad, пробежать на лыжах десять километров kümme kilomeetrit maha suusatama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. läbima; üle kihutama ~ libisema ~ veerema; по телу пробежала дрожь kehast käis värin läbi, по толпе пробежал шум rahvasummas tõusis kära, по лицу пробежала усмешка muie libises üle näo, слезинка пробежала по щеке pisar veeres mööda põske alla, пробежать пальцами по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama;
‣ mööda lendama, kiiresti mööduma (aja kohta);
‣ что ülek. silmade ~ pilgu eest läbi laskma; он мысленно пробежал весь пройденный день ta laskis kõik päevasündmused silmade eest läbi käia;
‣ что ülek. kõnek. pilgul üle libiseda laskma, silmadega üle käima, pilku (peale) heitma; глазами пробежать страницу pilgul üle lehekülje libiseda laskma
пробросить 273a Г сов. → несов. пробрасывать что kõnek.
‣ (arvelaual) kokku lööma;
‣ valesti kokku lööma, (arvelaual kokku lüües) eksima;
‣ (märgist) mööda viskama;
‣ vale kaarti välja käima;
‣ läbi viskama ~ laskma; пробросить песок сквозь грохот liiva läbi sõela laskma
‣ (arvelaual) kokku lööma;
‣ valesti kokku lööma, (arvelaual kokku lüües) eksima;
‣ (märgist) mööda viskama;
‣ vale kaarti välja käima;
‣ läbi viskama ~ laskma; пробросить песок сквозь грохот liiva läbi sõela laskma
провериться 269a Г сов. → несов. проверяться kõnek.
‣ end arsti juures kontrollida ~ läbi vaadata laskma, oma tervist kontrollima;
‣ (nimekirjas) oma nime õigsust ~ olemasolu kontrollima
‣ end arsti juures kontrollida ~ läbi vaadata laskma, oma tervist kontrollima;
‣ (nimekirjas) oma nime õigsust ~ olemasolu kontrollima
провернуть 338 Г сов. → несов. провёртывать, проворачивать что
‣ kõnek. (auku) sisse ~ läbi puurima; провернуть буравом доску laua sisse auku puurima;
‣ kõnek. läbi hakkmasina laskma, peenestama, peeneks tegema; провернуть мясо hakkliha tegema;
‣ pöörlema ~ keerlema ~ ringi käima panema;
‣ несов. проворачивать ülek. madalk. käima panema, kiiresti tegema ~ lahendama; провернуть дело asja läbi suruma, провернуть работу за неделю nädalaga tööd valmis tegema ~ tööga toime tulema
‣ kõnek. (auku) sisse ~ läbi puurima; провернуть буравом доску laua sisse auku puurima;
‣ kõnek. läbi hakkmasina laskma, peenestama, peeneks tegema; провернуть мясо hakkliha tegema;
‣ pöörlema ~ keerlema ~ ringi käima panema;
‣ несов. проворачивать ülek. madalk. käima panema, kiiresti tegema ~ lahendama; провернуть дело asja läbi suruma, провернуть работу за неделю nädalaga tööd valmis tegema ~ tööga toime tulema
прожарить 269a Г сов. → несов. прожаривать
‣ что läbi praadima ~ küpsetama, praadida ~ küpseda laskma; прожарить грибы seeni läbi praadima;
‣ что kõnek. (läbi) kuumutama ~ kõrvetama; прожарить горшки potte kuumutama, прожарить спину на солнце selga päikese käes kuumutama ~ kuumaks tegema;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) praadima ~ küpsetama; долго прожарить жаркое prael kaua küpseda laskma
‣ что läbi praadima ~ küpsetama, praadida ~ küpseda laskma; прожарить грибы seeni läbi praadima;
‣ что kõnek. (läbi) kuumutama ~ kõrvetama; прожарить горшки potte kuumutama, прожарить спину на солнце selga päikese käes kuumutama ~ kuumaks tegema;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) praadima ~ küpsetama; долго прожарить жаркое prael kaua küpseda laskma
прокипятить 294 Г сов. что
‣ valmis ~ läbi keetma; keema laskma ~ ajama; прокипятить бельё pesu läbi keetma, прокипятить молоко piima keema laskma ~ läbi keetma;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) keetma
‣ valmis ~ läbi keetma; keema laskma ~ ajama; прокипятить бельё pesu läbi keetma, прокипятить молоко piima keema laskma ~ läbi keetma;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) keetma
прокрутить 316a Г сов. → несов. прокручивать что
‣ läbi keerama ~ keerutama ~ väntama; прокрутить вал võlli edasi keerama, прокрутить пластинку kõnek. plaati läbi mängima, прокрутить фильм kõnek. filmi (läbi) väntama, прокрутить мясо kõnek. liha läbi masina laskma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) mida keerama ~ keerutama ~ väntama; он прокрутил баранку тридцать лет kõnek. ta on kolmkümmend aastat (auto)rooli keeranud
‣ läbi keerama ~ keerutama ~ väntama; прокрутить вал võlli edasi keerama, прокрутить пластинку kõnek. plaati läbi mängima, прокрутить фильм kõnek. filmi (läbi) väntama, прокрутить мясо kõnek. liha läbi masina laskma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) mida keerama ~ keerutama ~ väntama; он прокрутил баранку тридцать лет kõnek. ta on kolmkümmend aastat (auto)rooli keeranud
промотать II 165a Г сов. → несов. проматывать что kõnek. ära raiskama ~ pillama, läbi lööma, tuulde laskma; vrd. мотать II
пропускать 169a Г несов. сов. пропустить . läbi laskma, mitte pidama (vee, gaasi vms. kohta); сапоги пропускают воду saapad lasevad vett läbi, saapad ei pea vett, стены не пропускают мороза seinad on soojakindlad
пропустить 317 Г сов. → несов. пропускать
‣ кого-что sisse ~ läbi laskma (ka ülek.); что läbi pistma ~ ajama; пропустить мяч в ворота palli väravasse (lüüa) laskma, пропустить через границу üle piiri laskma, сторож пропустил нас valvur laskis meid läbi ~ välja ~ sisse, пропустить нитку сквозь ушко иголки niiti nõelasilmast läbi pistma ~ ajama, пропустить мясо через мясорубку liha läbi hakkmasina ajama, пропустить воду через фильтр vett filtrima ~ filtreerima;
‣ кого-что vastu võtma, teenindama; столовая пропустила в день тысячу человек söökla teenindas päevas tuhat inimest, sööklast käis päevas tuhat inimest läbi;
‣ кого-что teed andma, ette ~ mööda laskma (ka ülek.); пропустить детей вперёд lastele teed andma, lapsi ette laskma, пропустить срок tähtaega mööda laskma, пропустить удобный случай head juhust mööda laskma, пропустить поворот дороги teekäänakust mööda sõitma;
‣ что vahele ~ välja jätma; пропустить букву tähte vahele jätma;
‣ что (koolist, koosolekult vm.) puuduma; пропустить урок tunnist puuduma;
‣ что madalk. võtma, kummutama; ära sööma; пропустить по рюмочке väikseid troppe tegema;
◊ пропустить ~ пропускать мимо ушей kõnek. kõrvust mööda (libiseda) laskma
‣ кого-что sisse ~ läbi laskma (ka ülek.); что läbi pistma ~ ajama; пропустить мяч в ворота palli väravasse (lüüa) laskma, пропустить через границу üle piiri laskma, сторож пропустил нас valvur laskis meid läbi ~ välja ~ sisse, пропустить нитку сквозь ушко иголки niiti nõelasilmast läbi pistma ~ ajama, пропустить мясо через мясорубку liha läbi hakkmasina ajama, пропустить воду через фильтр vett filtrima ~ filtreerima;
‣ кого-что vastu võtma, teenindama; столовая пропустила в день тысячу человек söökla teenindas päevas tuhat inimest, sööklast käis päevas tuhat inimest läbi;
‣ кого-что teed andma, ette ~ mööda laskma (ka ülek.); пропустить детей вперёд lastele teed andma, lapsi ette laskma, пропустить срок tähtaega mööda laskma, пропустить удобный случай head juhust mööda laskma, пропустить поворот дороги teekäänakust mööda sõitma;
‣ что vahele ~ välja jätma; пропустить букву tähte vahele jätma;
‣ что (koolist, koosolekult vm.) puuduma; пропустить урок tunnist puuduma;
‣ что madalk. võtma, kummutama; ära sööma; пропустить по рюмочке väikseid troppe tegema;
◊ пропустить ~ пропускать мимо ушей kõnek. kõrvust mööda (libiseda) laskma
просадить 313a Г сов. → несов. просаживать madalk.
‣ что, чем läbi torkama ~ laskma; просадить ногу гвоздём naela jalga astuma;
‣ что ülek. läbi lööma, ära raiskama, maha mängima
‣ что, чем läbi torkama ~ laskma; просадить ногу гвоздём naela jalga astuma;
‣ что ülek. läbi lööma, ära raiskama, maha mängima
просвечивать Г несов. → сов. просветить I
‣ 168a кого-что läbi valgustama (ka med.); просвечивать лёгкие kopse läbi valgustama;
‣ 168b (без сов.) helendama, läbi paistma (ka ülek.), valgust läbi laskma; рукава просвечивают käised paistavad läbi, свет просвечивает через шторы kardinad paistavad läbi ~ lasevad valgust läbi, небо просвечивает сквозь листву дерева puu lehtede vahelt paistab taevas, сквозь её приветливость просвечивает холодность tema lahkuse taga peitub jahedus ~ on tunda jahedust
‣ 168a кого-что läbi valgustama (ka med.); просвечивать лёгкие kopse läbi valgustama;
‣ 168b (без сов.) helendama, läbi paistma (ka ülek.), valgust läbi laskma; рукава просвечивают käised paistavad läbi, свет просвечивает через шторы kardinad paistavad läbi ~ lasevad valgust läbi, небо просвечивает сквозь листву дерева puu lehtede vahelt paistab taevas, сквозь её приветливость просвечивает холодность tema lahkuse taga peitub jahedus ~ on tunda jahedust
просеять 259a Г сов. → несов. просеивать, просевать
‣ что (läbi) sõeluma, läbi sõela laskma; (läbi) sarjama (sarja abil tuulama);
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) sõeluma ~ sarjama
‣ что (läbi) sõeluma, läbi sõela laskma; (läbi) sarjama (sarja abil tuulama);
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) sõeluma ~ sarjama
простреливать 168a Г несов. → сов. прострелить что
‣ läbi laskma ~ tulistama; простреливать ногу jalga läbi laskma;
‣ mäend. õõsima, õõnt tegema;
‣ сов. прострелять kõnek. püssi proovima, proovilaske tegema;
‣ (без сов.) tule all hoidma
‣ läbi laskma ~ tulistama; простреливать ногу jalga läbi laskma;
‣ mäend. õõsima, õõnt tegema;
‣ сов. прострелять kõnek. püssi proovima, proovilaske tegema;
‣ (без сов.) tule all hoidma
прострочить 288, буд. вр. также 311a Г сов. → несов. прострачивать
‣ что läbi õmblema ~ teppima;
‣ (без страд. прич.) из чего, по чему, кого-что, без доп. kõnek. tärinal tulistama keda, kelle-mille pihta; (automaadist) läbi ~ sõelapõhjaks laskma;
‣ что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema ~ teppima
‣ что läbi õmblema ~ teppima;
‣ (без страд. прич.) из чего, по чему, кого-что, без доп. kõnek. tärinal tulistama keda, kelle-mille pihta; (automaadist) läbi ~ sõelapõhjaks laskma;
‣ что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema ~ teppima
протекать 165b Г несов. → сов. протечь
‣ (без сов.) (läbi) voolama, mer. hoovama; по ущелью протекала река kuru põhjas voolas jõgi;
‣ во что läbi immitsema, kurnitsema, sisse imbuma; вода протекала в лодку paat laskis vett läbi ~ sisse, paati tuli vett sisse;
‣ lekkima, vett läbi laskma; tilkuma, läbi sadama; крыша протекала katus sadas läbi ~ laskis vett läbi;
‣ ülek. kulgema, mööduma; время протекало быстро aeg läks kiiresti, болезнь протекала без осложнения haigus möödus tüsistusteta, протекали века möödusid sajandid
‣ (без сов.) (läbi) voolama, mer. hoovama; по ущелью протекала река kuru põhjas voolas jõgi;
‣ во что läbi immitsema, kurnitsema, sisse imbuma; вода протекала в лодку paat laskis vett läbi ~ sisse, paati tuli vett sisse;
‣ lekkima, vett läbi laskma; tilkuma, läbi sadama; крыша протекала katus sadas läbi ~ laskis vett läbi;
‣ ülek. kulgema, mööduma; время протекало быстро aeg läks kiiresti, болезнь протекала без осложнения haigus möödus tüsistusteta, протекали века möödusid sajandid
протрясти 364 Г сов. → несов. протрясать
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что kõnek. (läbi) raputama ~ põrutama; его протрясло в телеге ta sai vankris kõvasti põruda ~ rappuda;
‣ что (puhtaks) raputama ~ saputama ~ rapsima ~ kloppima; протрясти ковры vaipu kloppima;
‣ (без несов.) кого (teatud aeg v. ajani) raputama ~ vappuma panema; лихорадка протрясла его весь день tal olid kogu päeva vappekülmahood;
‣ что madalk. läbi lööma, tuulde laskma
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что kõnek. (läbi) raputama ~ põrutama; его протрясло в телеге ta sai vankris kõvasti põruda ~ rappuda;
‣ что (puhtaks) raputama ~ saputama ~ rapsima ~ kloppima; протрясти ковры vaipu kloppima;
‣ (без несов.) кого (teatud aeg v. ajani) raputama ~ vappuma panema; лихорадка протрясла его весь день tal olid kogu päeva vappekülmahood;
‣ что madalk. läbi lööma, tuulde laskma
профильтровать 172a Г сов. → несов. профильтровывать что läbi filtr(eer)ima ~ kurnama, läbi filtri laskma (kõnek. ka ülek.); vrd. фильтровать
прохватить 316a Г сов. → несов. прохватывать кого-что
‣ kõnek. üdini tungima (külma, niiskuse vm. kohta; ka ülek.); безл. läbi tõmbama (tuule kohta); külma saama ; мороз прохватил нас до костей olime üdini läbikülmunud, меня где-то прохватило ветром olen kusagil tuuletõmbust saanud;
‣ madalk. läbi purema, läbi laskma, haavama; грудь прохвачена пулей rinnas on kuulihaav, rind on läbi lastud;
‣ ülek. madalk. (koosolekul, ajalehes vm.) läbi võtma ~ sarjama ~ nahutama ~ pähe andma
‣ kõnek. üdini tungima (külma, niiskuse vm. kohta; ka ülek.); безл. läbi tõmbama (tuule kohta); külma saama ; мороз прохватил нас до костей olime üdini läbikülmunud, меня где-то прохватило ветром olen kusagil tuuletõmbust saanud;
‣ madalk. läbi purema, läbi laskma, haavama; грудь прохвачена пулей rinnas on kuulihaav, rind on läbi lastud;
‣ ülek. madalk. (koosolekul, ajalehes vm.) läbi võtma ~ sarjama ~ nahutama ~ pähe andma
проход 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) läbimine, läbiminek, läbimarssimine; info läbijooks (programmi ühekordne töötlus), läbilask (programmi läbilaskmine arvutist); прохода нет läbikäik suletud, проход здесь невозможен siit ei pääse läbi, повторный проход info kordusläbilask (andmetöötluses);
‣ (läbi)käik, vahekäik, (läbi)pääs; läbik, läbim; läbisõidutee; el. läbiviik; проход закрыт läbikäik on suletud, давать проход läbi laskma, teed andma, горный проход mäekuru, проход между льдинами ~ льдами mer. jääkanal, наружный слуховой проход anat. väline kuulmekäik, задний проход anat. pärak;
◊ не давать прохода ~ проходу кому kõnek. kellele mitte asu andma, keda tüütama; прохода ~ проходу нет от кого kõnek. lausa ära tüütab ~ tüütavad, küll käivad peale
‣ (без мн. ч.) läbimine, läbiminek, läbimarssimine; info läbijooks (programmi ühekordne töötlus), läbilask (programmi läbilaskmine arvutist); прохода нет läbikäik suletud, проход здесь невозможен siit ei pääse läbi, повторный проход info kordusläbilask (andmetöötluses);
‣ (läbi)käik, vahekäik, (läbi)pääs; läbik, läbim; läbisõidutee; el. läbiviik; проход закрыт läbikäik on suletud, давать проход läbi laskma, teed andma, горный проход mäekuru, проход между льдинами ~ льдами mer. jääkanal, наружный слуховой проход anat. väline kuulmekäik, задний проход anat. pärak;
◊ не давать прохода ~ проходу кому kõnek. kellele mitte asu andma, keda tüütama; прохода ~ проходу нет от кого kõnek. lausa ära tüütab ~ tüütavad, küll käivad peale
прошить 325 Г сов. → несов. прошивать что
‣ kinni ~ läbi õmblema, õmblust tegema, välja õmblema; tikkima, kaunistama, kirjama; прошить подошву talda alla õmblema, прошить воротник kraed läbi teppima, прошить бисером helmestega tikkima, прошить узорами mustriga kirjama;
‣ tehn. augustama, mulgustama (sepistamisel);
‣ naelutama, naeltega kinnitama; прошить доски гвоздями laudu kinni naelutama;
‣ kõnek. sõelapõhjaks ~ läbi laskma; прошить пулями (kuulidega) sõelapõhjaks laskma, дом прошило снарядом mürsk tungis majast läbi;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema
‣ kinni ~ läbi õmblema, õmblust tegema, välja õmblema; tikkima, kaunistama, kirjama; прошить подошву talda alla õmblema, прошить воротник kraed läbi teppima, прошить бисером helmestega tikkima, прошить узорами mustriga kirjama;
‣ tehn. augustama, mulgustama (sepistamisel);
‣ naelutama, naeltega kinnitama; прошить доски гвоздями laudu kinni naelutama;
‣ kõnek. sõelapõhjaks ~ läbi laskma; прошить пулями (kuulidega) sõelapõhjaks laskma, дом прошило снарядом mürsk tungis majast läbi;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) õmblema
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
разбазарить 269a Г сов. → несов. разбазаривать что kõnek. halv. ära raiskama ~ kulutama, pillama, läbi lööma; разбазарить время aega raiskama, разбазарить состояние varandust läbi lööma ~ tuulde laskma
раскинуть 334 Г сов. → несов. раскидывать что
‣ laiali ~ välja sirutama, sirevile ajama ~ heitma; раскинуть ноги jalgu välja sirutama, раскинуть руки käsi laiali lööma;
‣ laiali laotama; раскинуть ковёр на полу vaipa põrandale laotama, раскинуть карты kõnek. kaarte välja panema;
‣ üles panema ~ lööma (telki, laagrit); раскинуть палатку telki üles panema, раскинуть лагерь laagrit üles lööma;
‣ ülek. ulatuslikult välja arendama, rajama; раскинуть торговую сеть ulatuslikku kaubandusvõrku rajama, вокруг дома раскинут парк maja ümber on rajatud park;
◊ раскинуть умом ~ мозгами kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, aru pidama, mida peast ~ ajust läbi laskma
‣ laiali ~ välja sirutama, sirevile ajama ~ heitma; раскинуть ноги jalgu välja sirutama, раскинуть руки käsi laiali lööma;
‣ laiali laotama; раскинуть ковёр на полу vaipa põrandale laotama, раскинуть карты kõnek. kaarte välja panema;
‣ üles panema ~ lööma (telki, laagrit); раскинуть палатку telki üles panema, раскинуть лагерь laagrit üles lööma;
‣ ülek. ulatuslikult välja arendama, rajama; раскинуть торговую сеть ulatuslikku kaubandusvõrku rajama, вокруг дома раскинут парк maja ümber on rajatud park;
◊ раскинуть умом ~ мозгами kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, aru pidama, mida peast ~ ajust läbi laskma
расшвырять 254a Г сов. → несов. расшвыривать кого-что kõnek.
‣ laiali loopima ~ pilduma; расшвырять дрова puid laiali loopima, расшвырять вещи по комнате asju mööda tuba laiali pilduma;
‣ tuulde laskma, läbi lööma, maha laristama; расшвырять деньги raha tuulde laskma
‣ laiali loopima ~ pilduma; расшвырять дрова puid laiali loopima, расшвырять вещи по комнате asju mööda tuba laiali pilduma;
‣ tuulde laskma, läbi lööma, maha laristama; расшвырять деньги raha tuulde laskma
сквозь предлог с вин. п. läbi mille, millest läbi; сквозь сон läbi une, сквозь стену läbi seina, сквозь плач läbi nutu, сквозь зубы läbi hammaste, смотреть сквозь щель läbi pilu vaatama, сеять муку сквозь сито jahu sõeluma ~ läbi sõela laskma, пробираться сквозь толпу läbi rahvahulga ~ rahvahulgast läbi trügima, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama;
◊ как ~ точно сквозь землю провалиться kõnek. nagu maa alla vajuma, nagu tina tuhka kaduma, nagu vits vette kaduma; смотреть на что сквозь пальцы läbi sõrmede vaatama millele; пройти сквозь огонь, воду и медные трубы tulest ja veest läbi käima
◊ как ~ точно сквозь землю провалиться kõnek. nagu maa alla vajuma, nagu tina tuhka kaduma, nagu vits vette kaduma; смотреть на что сквозь пальцы läbi sõrmede vaatama millele; пройти сквозь огонь, воду и медные трубы tulest ja veest läbi käima
спустить 317 Г сов. → несов. спускать
‣ кого-что alla ~ lahti ~ välja laskma; спустить парус purje alla laskma, спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), спустить флаг lippu alla laskma ~ langetama, спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama ~ kokku võtma, спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, спустить на воду veeskama, vette laskma, спустить новый корабль uut laeva vette laskma, спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, спустить воду vett välja laskma, спустить пар auru välja laskma, спустить баллон ballooni tühjaks laskma, спустить пруд tiiki tühjaks ~ maha ~ alla laskma, спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);
‣ что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; спустить курок (1) vinna ~ kukke alla laskma, (2) vinna ~ kukke lahti päästma, päästikule vajutama;
‣ что ülek. (ülaltpoolt) andma ~ ette kirjutama; спустить директиву allorganeile direktiivi ~ suunist andma, спустить план plaani andma ~ ette kirjutama;
‣ (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv ~ kumm läks tühjaks;
‣ что madalk. maha võtma; спустить жир rasva ~ rasvu maha võtma, спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;
‣ что õhendama, õhemaks tegema; спустить края nahat. ääri õhendama, спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;
‣ что (häält) tasandama;
‣ что, кому-чему kõnek. armu heitma ~ kinkima, niisama jätma;
‣ что ülek. madalk. maha ~ ära müüma; läbi lööma, maha laristama; спустить за бесценок poolmuidu ~ võileiva hinna eest ära müüma ~ ära andma;
◊ спустить шкуру ~ три шкуры ~ семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma; спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub
‣ кого-что alla ~ lahti ~ välja laskma; спустить парус purje alla laskma, спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), спустить флаг lippu alla laskma ~ langetama, спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama ~ kokku võtma, спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, спустить на воду veeskama, vette laskma, спустить новый корабль uut laeva vette laskma, спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, спустить воду vett välja laskma, спустить пар auru välja laskma, спустить баллон ballooni tühjaks laskma, спустить пруд tiiki tühjaks ~ maha ~ alla laskma, спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);
‣ что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; спустить курок (1) vinna ~ kukke alla laskma, (2) vinna ~ kukke lahti päästma, päästikule vajutama;
‣ что ülek. (ülaltpoolt) andma ~ ette kirjutama; спустить директиву allorganeile direktiivi ~ suunist andma, спустить план plaani andma ~ ette kirjutama;
‣ (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv ~ kumm läks tühjaks;
‣ что madalk. maha võtma; спустить жир rasva ~ rasvu maha võtma, спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;
‣ что õhendama, õhemaks tegema; спустить края nahat. ääri õhendama, спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;
‣ что (häält) tasandama;
‣ что, кому-чему kõnek. armu heitma ~ kinkima, niisama jätma;
‣ что ülek. madalk. maha ~ ära müüma; läbi lööma, maha laristama; спустить за бесценок poolmuidu ~ võileiva hinna eest ära müüma ~ ära andma;
◊ спустить шкуру ~ три шкуры ~ семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma; спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub
течь I 378b Г несов.
‣ из чего, по чему, от чего voolama (ka ülek.), jooksma; река течёт jõgi voolab, пот течёт higi voolab ~ jookseb, слёзы текут pisarad voolavad ~ jooksevad, кровь течёт из раны haavast jookseb verd, во мне течёт крестъянская кровь minus voolab maamehe veri, по улице текла весёлая толпа mööda tänavat liikus lustlik rahvahulk, течь ручьями ojana voolama, с крыш текло räästad tilkusid;
‣ lekkima, jooksma, vett läbi laskma; лодка течёт paat lekib, крыша течёт katus laseb (vett) läbi;
‣ kulgema, minema; жизнь течёт безмятежно elu kulgeb vaikselt, время течёт aeg läheb ~ jookseb, беседа текла спокойно vestlus kulges rahulikult, годы текут aastad mööduvad, дела текут своим чередом asjad lähevad oma rada;
◊ слюнки текут у кого kõnek. kelle suu jookseb vett
‣ из чего, по чему, от чего voolama (ka ülek.), jooksma; река течёт jõgi voolab, пот течёт higi voolab ~ jookseb, слёзы текут pisarad voolavad ~ jooksevad, кровь течёт из раны haavast jookseb verd, во мне течёт крестъянская кровь minus voolab maamehe veri, по улице текла весёлая толпа mööda tänavat liikus lustlik rahvahulk, течь ручьями ojana voolama, с крыш текло räästad tilkusid;
‣ lekkima, jooksma, vett läbi laskma; лодка течёт paat lekib, крыша течёт katus laseb (vett) läbi;
‣ kulgema, minema; жизнь течёт безмятежно elu kulgeb vaikselt, время течёт aeg läheb ~ jookseb, беседа текла спокойно vestlus kulges rahulikult, годы текут aastad mööduvad, дела текут своим чередом asjad lähevad oma rada;
◊ слюнки текут у кого kõnek. kelle suu jookseb vett
труба 53 С ж. неод.
‣ toru; tõri; korsten; kanal, lõõr, truup; водопроводная труба veetoru, veevärgitoru, водосточная труба vihmaveetoru, сточная труба kanalisatsioonitoru, äravoolutoru, вытяжная труба tõmbetoru, (tõmbe)korsten, выхлопная ~ выпускная труба väljalasketoru, tühjendustoru, обсадная труба manteltoru, дорожная труба (tee)truup, дымовая труба korsten, печная труба ahjukorsten, слуховая труба anat. kuulmetõri, зрительная ~ подзорная труба pikksilm, переговорная труба kõnetoru, ruupor, аэродинамическая труба aerodünaamiline toru ~ kanal ~ tunnel, рудная труба mäend. maagilõõr, Фаллопиева ~ маточная труба anat. munajuha, ovidukt, органная труба orelivile, пускать по трубам toru kaudu ~ torutsi juhtima, хвост трубой kõnek. (1) saba püsti, (2) ülek. saba selga (ja minema), из трубы идёт дым korstnast tuleb ~ tõuseb suitsu, дым поднимается трубой suits tõuseb otse üles, сложить руки трубой (hüüdmisel) käsi suu ette torusse panema;
‣ muus. trompet, truba (kõnek.); pasun;
‣ (jahimeeste keeles) rebasesaba;
‣ кому-чему, без доп. в функции предик. madalk. lõpp; ему труба ta on omadega täitsa läbi, после холодной зимы молодым яблоням труба pärast külma talve on noored õunapuud kõik läbi ~ mokas;
◊ дело -- труба kõnek. lood on halvad, asi on sant; вылететь в трубу kõnek. (1) korstnasse lendama, (2) purupaljaks jääma, põhja kõrbema; пускать ~ пустить в трубу kõnek. (1) кого keda puupaljaks tegema ~ koorima, laostama, (2) что mida läbi lööma, ära raiskama, korstnasse kirjutama, tuulde laskma; пройти огонь и воду и медные трубы kõnek. tulest ja veest ~ paksust ja vedelast läbi käima; иерихонская труба Jeeriku pasun; держи хвост трубой madalk. ära nina norgu lase, pea püsti
‣ toru; tõri; korsten; kanal, lõõr, truup; водопроводная труба veetoru, veevärgitoru, водосточная труба vihmaveetoru, сточная труба kanalisatsioonitoru, äravoolutoru, вытяжная труба tõmbetoru, (tõmbe)korsten, выхлопная ~ выпускная труба väljalasketoru, tühjendustoru, обсадная труба manteltoru, дорожная труба (tee)truup, дымовая труба korsten, печная труба ahjukorsten, слуховая труба anat. kuulmetõri, зрительная ~ подзорная труба pikksilm, переговорная труба kõnetoru, ruupor, аэродинамическая труба aerodünaamiline toru ~ kanal ~ tunnel, рудная труба mäend. maagilõõr, Фаллопиева ~ маточная труба anat. munajuha, ovidukt, органная труба orelivile, пускать по трубам toru kaudu ~ torutsi juhtima, хвост трубой kõnek. (1) saba püsti, (2) ülek. saba selga (ja minema), из трубы идёт дым korstnast tuleb ~ tõuseb suitsu, дым поднимается трубой suits tõuseb otse üles, сложить руки трубой (hüüdmisel) käsi suu ette torusse panema;
‣ muus. trompet, truba (kõnek.); pasun;
‣ (jahimeeste keeles) rebasesaba;
‣ кому-чему, без доп. в функции предик. madalk. lõpp; ему труба ta on omadega täitsa läbi, после холодной зимы молодым яблоням труба pärast külma talve on noored õunapuud kõik läbi ~ mokas;
◊ дело -- труба kõnek. lood on halvad, asi on sant; вылететь в трубу kõnek. (1) korstnasse lendama, (2) purupaljaks jääma, põhja kõrbema; пускать ~ пустить в трубу kõnek. (1) кого keda puupaljaks tegema ~ koorima, laostama, (2) что mida läbi lööma, ära raiskama, korstnasse kirjutama, tuulde laskma; пройти огонь и воду и медные трубы kõnek. tulest ja veest ~ paksust ja vedelast läbi käima; иерихонская труба Jeeriku pasun; держи хвост трубой madalk. ära nina norgu lase, pea püsti
ум 2 С м.
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
фильтровать 172a Г несов. что
‣ filtr(eer)ima, kurnama;
‣ ülek. kõnek. läbi sõela laskma (valikut tegema); vrd. профильтровать
‣ filtr(eer)ima, kurnama;
‣ ülek. kõnek. läbi sõela laskma (valikut tegema); vrd. профильтровать
цедить 313a (действ. прич. наст. вр. цедящий и цедящий) Г несов. что
‣ kurnama, filtr(eer)ima, nõrutama, läbi laskma; цедить молоко piima kurnama;
‣ nõristama, niristama; цедить вино из бочки vaadist veini niristama;
‣ kõnek. nippima, imema, (aeglaselt) läbi hammaste rüüpima; цедить чай из чашки tassist teed rüüpima, цедить пиво õlut timmima;
‣ kõnek. läbi hammaste ~ hammaste vahelt suruma; цедить сквозь зубы läbi hammaste ~ hammaste vahelt suruma ~ pigistama;
◊ цедить водицу kõnek. halv. tühja-tähjaga aega surnuks lööma; vrd. выцедить, процедить
‣ kurnama, filtr(eer)ima, nõrutama, läbi laskma; цедить молоко piima kurnama;
‣ nõristama, niristama; цедить вино из бочки vaadist veini niristama;
‣ kõnek. nippima, imema, (aeglaselt) läbi hammaste rüüpima; цедить чай из чашки tassist teed rüüpima, цедить пиво õlut timmima;
‣ kõnek. läbi hammaste ~ hammaste vahelt suruma; цедить сквозь зубы läbi hammaste ~ hammaste vahelt suruma ~ pigistama;
◊ цедить водицу kõnek. halv. tühja-tähjaga aega surnuks lööma; vrd. выцедить, процедить
шлюзовать 172a Г сов. и несов. что
‣ lüüsima (laeva läbi lüüsi laskma); шлюзовать суда laevu lüüsima;
‣ lüüsi ehitama; шлюзовать реку jõele lüüse ehitama
‣ lüüsima (laeva läbi lüüsi laskma); шлюзовать суда laevu lüüsima;
‣ lüüsi ehitama; шлюзовать реку jõele lüüse ehitama
