[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 112 artiklit

апелляция 89 С ж. неод.
jur. apellatsioon, edasikaebus apellatsiooni korras; подавать апелляцию на решение суда kohtuotsuse peale edasi kaebama, отклонить апелляцию edasikaebust tagasi lükkama;
к кому-чему apelleerimine, pöördumine; апелляция к общественному мнению avaliku arvamuse poole pöördumine, avalikule arvamusele apelleerimine
ввалить 305a Г сов. несов. вваливать
кого-что, во что kõnek. tõukama, lükkama, heitma; vinnama; щебень ввалили в яму killustik aeti ~ lükati auku, рыбак ввалил огромную рыбу в лодку kalur vinnas hiigelkala paati;
во что madalk. sisse vajuma ~ valguma (ruumi); в комнату ввалила толпа rahvasumm valgus ~ vajus tuppa
вдвигать 169a Г несов. сов. вдвинуть что, во что (sisse) lükkama ~ nihutama; вдвигать шкаф в нишу kappi orva lükkama, вдвигать ящик комода kummutisahtlit kinni lükkama
вминать 169a Г несов. сов. вмять что во что (sisse) vajutama ~ litsuma ~ tallama mida millesse; вминать камешек в песок kivi liivasse lükkama ~ vajutama
впихивать 168a Г несов. сов. впихнуть кого-что во что kõnek. sisse toppima ~ suruma ~ pistma ~ lükkama; впихивать вещи в чемодан asju kohvrisse toppima, впихивать ногу в сапог saabast jalga toppima
втолкать 169a Г сов. несов. вталкивать кого-что во что sisse lükkama ~ trügima ~ toppima
втолкнуть 336a Г сов. несов. вталкивать кого-что во что sisse lükkama ~ tõukama
выкатить Г сов. несов. выкатывать II
316*a что välja veeretama, (veeretades) välja lükkama; выкатить бочку из подвала tünni keldrist välja veeretama, выкатить телегу из сарая vankrit kuurist välja lükkama;
316*b kõnek. välja veerema (sõiduki kohta); välja tormama ~ jooksma;
316*a что madalk. (silmi) pungitama ~ suureks ajama
выпихнуть 337* Г сов. несов. выпихивать кого, из чего kõnek. välja lükkama ~ tõukama; его выпихнули из комнаты ta tõugati toast välja
вытолкать 165*a Г сов. несов. выталкивать кого-что, из чего välja nügima ~ tõukama ~ lükkama ~ viskama; её вытолкали в центр круга ta lükati ringi keskele, вытолкать за дверь uksest välja tõrjuma, вытолкать в шею ~ взашей ~ взашей kõnek. kraedpidi ~ nattipidi välja viskama
двигать 168a Г несов.
кого-что, чем lükkama, liigutama, nihutama; двигать перед собой enda ees lükkama, двигать пальцами sõrmi ~ varbaid liigutama, двигать мебель mööblit nihutama;
кого-что, против кого, без доп. viima, saatma; двигать батальон вперёд pataljoni ettepoole ~ edasi nihutama;
madalk. käima, liikuma; двигай напрямик pane (siit) otse, двигай! las käia!;
191 что, кем-чем käitama, käima ~ liikuma panema; ülek. kõrgst. edasi viima, edendama; tagant tõukama, õhutama; колёса движут жёрнов rattad ajavad veskikivi ümber, двигать науку вперёд teadust edendama ~ edasi viima, движимый любопытством uudishimust aetud ~ aetuna;
двигать ~ ворочать горами mägesid paigast nihutama; vrd. двинуть
двинуть 334 Г сов. кого-что
tõukama, lükkama, saatma; двинуть армии на юг vägesid lõunasse suunama;
edendama, edasi viima;
madalk. äigama;
liigutama;
пальцем не двинет kõnek. ei liiguta lillegi ~ sõrmegi; vrd. двигать
забраковать 172a Г сов. несов. забраковывать кого-что välja praakima ~ prakeerima, kõlbmatuks tunnistama, tagasi lükkama; забраковать коня hobust kõlbmatuks tunnistama, забраковать рукопись kõnek. käsikirja tagasi lükkama
завалить 305a Г сов. несов. заваливать
кого-что, чем (kinni, täis) ajama ~ kuhjama; tõkestama; enda alla matma; завалить яму auku täis ajama, снег завалил крыши домов katused on paksult lund täis, стол завален бумагами laud on pabereid (kuhjaga) täis, завалить дорогу брёвнами palkidega teed tõkestama, камнепад завалил вход в пещеру kivivaring mattis koopasuu kinni;
кого чем ülek. kõnek. üle koormama; завалить работой кого keda tööga üle koormama, нас завалили заказами oleme tellimustega üle koormatud, me upume tellimustesse;
что kallutama; (maha, ümber) paiskama ~ lükkama, varistama; завалить мост silda varistama;
кого-что ülek. kõnek. läbi kukutama, nurja ajama; завалить работу tööd untsu ~ rappa ajama, завалить экзамен eksamil läbi kukkuma ~ põruma
завтра Н
homme; завтра утром homme hommikul;
Н С нескл. с. неод. homme, homne päev; откладывать на завтра homseks jätma, homsele lükkama, светлое завтра helge hommispäev, до завтра homseni, не сегодня ~ не нынче завтра täna-homme, kõige lähemal ajal
задвинуть 334 Г сов. несов. задвигать что, куда, чем (kinni, ette, taha, alla) lükkama; задвинуть стол в угол lauda nurka lükkama, задвинуть засов riivi ette lükkama, задвинуть занавес eesriiet ette tõmbama
задержать 183a Г сов. несов. задерживать кого-что kinni hoidma ~ pidama, tagasi hoidma, takistama; aeglustama; дела меня задержали asjatoimetused pidasid mind kinni, задержать дыхание hinge kinni pidama, задержать преступника kurjategijat kinni pidama ~ vahistama, задержать чей отъезд kelle ärasõitu edasi lükkama ~ takistama, задержать шаг sammu aeglustama;
задержать ~ задерживать взгляд на ком-чём pilku peatama kellel-millel
заломить I 321 Г сов. несов. заламывать что
kõnek. (painutades) murdma; tagurpidi murdma; заломить ветку oksa murdma, заломить руки за спину käsi selja taha väänama, заломить шапку mütsi kuklasse lööma ~ ühe kõrva peale lükkama;
madalk. (hinda) soolama; они заломили неслыханную цену nad soolasid kuulmatu hinna
занавесить 273a Г сов. несов. занавешивать что, чем (eesriiet, kardinat) ette tõmbama millele, (eesriidega, kardinatega, riidega) kinni katma; занавешенные окна kaetud aknad, занавесить картину pildile ~ maalile riiet ette riputama ~ lükkama
запинать 165b Г сов. кого-что kõnek.
jalaga peksma ~ togima ~ lükkama ~ lööma hakkama;
(jalaga) vaeseomaks ~ surnuks taguma
запрокинуть 334 Г сов. несов. запрокидывать что
tahapoole heitma ~ kallutama ~ viskama; она запрокинула голову ta kallutas pea taha;
madalk. ümber ~ pikali lükkama ~ tõukama
засов 1 С м. неод. riiv; закрыть ~ запереть дверь на засов ust riivi panema, ворота на засове värav on riivis, задвинуть засов riivi ette lükkama
заставить I 278a Г сов. несов. заставлять I
что, чем täis laduma ~ kuhjama ~ panema; заставить всю комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama, заставить полку книгами riiulit raamatuid täis laduma;
что, чем (katteks v. varjuks) ette panema ~ asetama; katma; заставить дверь шкафом kappi ukse(le) ette lükkama;
что kõnek. väärasse kohta ~ valesti (tagasi) paigutama; заставить книгу raamatut valesse kohta panema (riiulil)
затолкнуть 336a (страд. прич. прош. вр. затолкнутый) Г сов. несов. заталкивать кого-что во что kõnek. sisse lükkama ~ tõukama
затылок 23 С м. неод. kukal (ka tehn.); становиться в затылок kuklarivvi ~ haneritta ~ üksteise selja taha võtma, шагать в затылок kuklarivis ~ kolonnis sammuma, равняться в затылок kuklasse joonduma, сдвинуть шапку на затылок mütsi kuklasse lükkama, дать по затылку kõnek. mööda ~ vastu kukalt andma, затылок резца (lõike)tera kukal;
чесать ~ почёсывать затылок ~ в затылке kõnek. kukalt kratsima ~ sügama, nõutu olema
календы 51 С неод. (без ед. ч.) aj. kalendid, kalenda (kuu esimene päev roomlastel);
(отложить) до греческих календ iroon. kalevi alla panema, teadmata ajaks edasi lükkama
кантовать 172a Г несов. что
kantima, kandiga ääristama; кантовать платье kleiti kantima;
kantima, üle kandi lükkama; не кантовать! mitte kantida!
servama, tahuma; кантовать доски laudu servama, кантовать камень kivi tahuma; vrd. окантовать
катать 165a Г несов.
что, из чего, по чему (edasi-tagasi) veeretama, lükkama; катать мяч по полу palli mööda põrandat veeretama, катать шарики из глины savist kuulikesi tegema ~ veeretama, катать вагонетки vagonette lükkama, катать коляску lapsevankrit lükkama;
кого, в чём, на ком-чём sõidutama millega; катать ребёнка в коляске last vankriga sõidutama, катать кого на санках kelgusõitu tegema kellele;
что rullima, vaalima; катать тесто taignat rullima, катать бельё pesu rullima;
что valtsima; катать сталь terast valtsima;
что vanutama; катать войлок vilti vanutama;
165b madalk. (edasi-tagasi, ringi) sõitma ~ kihutama;
что, без доп. madalk. (teha) vorpima ~ vuhtima; катать по пять писем в день kuni ~ oma viis kirja päevas valmis vorpima; vrd. катить
катить Г несов.
316a что (ühes suunas) veeretama; lükkama; vedama; катить бочку tünni veeretama, катить коляску lapsevankrit lükkama, катить санки kelku vedama;
316b kõnek. kihutama, vurama; (mäest alla) veerema; lippama; по дороге катила машина auto vuras mööda teed, пот катил градом с кого kõnek. higi voolas oja(de)na kellel; vrd. катать
кувыркать 165a Г несов. кого-что kõnek. kummuli ~ ümber lükkama ~ keerama ~ ajama, kummutama, kaadama
надавить 321 Г сов. несов. надавливать
что, на что, чем (kergelt) peale vajutama ~ suruma; надавить на дверь ust tõukama ~ lükkama, vastu ust suruma, надавить кнопку ~ на кнопку (звонка) (kella)nupule vajutama;
что, чего (teatud hulka) välja pressima ~ pigistama; надавить лимонного соку sidrunimahla pressima;
что, кого-чего kõnek. (teatud hulka) puruks pressima ~ litsuma
надвинуть 334 Г сов. несов. надвигать что, на кого-что peale nihutama ~ lükkama ~ tõmbama; надвинуть шапку на лоб mütsi silmade peale lükkama
натолкнуть 337 Г сов. несов. наталкивать кого-что, на кого-что
tõukama, lükkama mille vastu v peale; натолкнуть на стену vastu seina tõukama;
ülek. kõnek. viima, juhtima; натолкнуть на мысль mõttele viima, натолкнуть на правильное решение õiget lahendust kätte näitama
обвалить 305a Г сов. несов. обваливать
что maha ~ ümber lükkama ~ paiskama; обвалить поленницу дров puuriita ümber lükkama;
что, чем mille ümber valli tegema ~ ajama ~ kuhjama, valliga ümbritsema, vallitama; обвалить стену землёй seina ümber mulda kuhjama
обрушить 271a Г сов. несов. обрушивать
что ümber lükkama ~ tõukama ~ paiskama, purustama, varistama; обрушить стену müüri maha lõhkuma ~ paiskama;
что на кого-что peale ~ kallale paiskama (ka ülek.); обрушить упрёки на кого keda etteheidetega üle külvama, обрушить огонь на врага vaenlase pihta marutuld avama ~ suunama;
что murd. kroovima
опровергать 169a Г несов. сов. опровергнуть что ümber lükkama, valeks ~ vääraks tunnistama, dementeerima, kummutama, väärama; опровергать теорию teooriat ümber lükkama
опрокинуть 334 Г сов. несов. опрокидывать
что ümber ~ kummuli ajama ~ keerama ~ lükkama, kummutama (ka ülek.), kaadama; опрокинуть ведро ämbrit ümber ajama, опрокинуть вверх дном kummuli keerama, опрокинуть старые утверждения vanu väiteid ümber lükkama ~ kummutama, опрокинуть по маленькой kõnek. pitsikest võtma ~ (väikesi) troppe tegema;
кого jalust maha ~ pikali lööma ~ lükkama, pikali ~ selili ~ selja peale panema; опрокинуть кого на землю pikali ~ maha panema ~ paiskama, jalust rabama keda;
что ülek. väärama, nurjama; опрокинуть замыслы врага vaenlase plaane segi lööma ~ nurjama;
кого-что ülek. tagasi ~ põgenema lööma; опрокинуть войска противника vastase vägesid põgenema lööma
отвалить 305a Г сов. несов. отваливать
что, от чего eemale ~ kõrvale lükkama ~ veeretama, eemaldama; отвалить камень kivi kõrvale veeretama;
от чего, откуда, без доп. (kaldast) eemalduma; отвалить от пристани sadamast lahkuma;
кому, что madalk. (heldelt) andma, viskama; отвалить сто рублей sada rubla viskama
отвергнуть 344a (страд. прич. прош. вр. также отверженный) Г сов. несов. отвергать кого-что tagasi lükkama, hülgama, ära põlgama; отвергнуть чьё предложение kelle ettepanekut tagasi lükkama, отвергнуть требование nõudmist tagasi lükkama, отвергнуть любовь armastust hülgama, отвергнуть обвинение süüdistust (tagasi) tõrjuma
отвести 367 Г сов. несов. отводить
кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
aiand. võrsikutega paljundama;
отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
отворотить 316a Г сов. несов. отворачивать madalk.
что, от кого-чего kõrvale pöörama; отворотить голову pead kõrvale pöörama;
что kõnek. kõrvale veeretama ~ lükkama; отворотить камень kivi kõrvale lükkama ~ veeretama;
что, кому suurt tükki ~ lahmakat (kätte) andma;
что tagasi käänama
отдалить 285a Г сов. несов. отдалять
кого-что, от кого-чего eemaldama, kaugendama; eemal hoidma, võõraks tegema; отдалить от глаз silmadest kaugemale ~ eemale asetama, разлука отдалила их друг от друга lahusolekuga on nad teineteisele võõraks jäänud;
что edasi lükkama; отдалить встречу kohtumist edasi lükkama
отклонить 308 Г сов. несов. отклонять
что (kõrvale) kallutama (ka ülek.) ~ juhtima; кого от чего loobuma sundima; отклонить корпус назад keha tahapoole kallutama, отклонить удар lööki kõrvale juhtima, отклонить от принятого решения vastuvõetud otsusest loobuma sundima;
что ülek. tagasi lükkama; отклонить предложение ettepanekut tagasi lükkama
отлагать 169a Г несов. сов. отложить что
van. edasi lükkama;
geol. ladestama
отложить 311a Г сов. несов. откладывать что
kõrvale panema; отложить книгу в сторону raamatut kõrvale panema, отложить деньги на поездку reisiraha kõrvale panema ~ säästma;
(несов. van. ka отлагать) edasi lükkama; отложить собрание koosolekut edasi lükkama, отложить шахматную партию malepartiid katkestama;
(несов. ka отлагать) sadestama;
кого van. lahti rakendama (hobust);
что munema; kudema;
отложить ~ откладывать в долгий ящик kalevi alla panema
отмести 368 Г сов. несов. отметать I
что, от чего (ära, kõrvale) pühkima; отмести снег от крыльца trepiesist lumest puhastama;
что ülek. liter. kõrvale heitma; отмести возражения vastuväiteid ümber lükkama
отнести 365 Г сов. несов. относить
что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
отогнуть 336a Г сов. несов. отгибать что tagasi ~ üles ~ alla käänama ~ keerama ~ murdma ~ koolutama; kõrvale lükkama; отогнуть рукав käist üles keerama, отогнуть ветки кустарника põõsaoksi kõrvale lükkama, отогнуть страницу kahekorra murtud (raamatu)lehte ~ lehenurka sirgeks ~ tagasi murdma ~ keerama, отогнуть гвоздь naela sirgeks painutama
отодвинуть 334 Г сов. несов. отодвигать
кого-что, от кого-чего ära ~ kaugemale ~ eemale ~ kõrvale nihutama, eest ära lükkama; отодвинуть стул tooli eemale nihutama, отодвинуть тарелку в сторону taldrikut kõrvale lükkama, отодвинуть задвижку riivi eest ära ~ lahti lükkama;
что ülek. kõnek. edasi lükkama; отодвинуть срок tähtaega edasi lükkama, отодвинуть экзамен eksamit edasi lükkama;
отодвинуть ~ отодвигать на задний план tagaplaanile suruma ~ nihutama
отпихнуть 336a (страд. прич. прош. вр. отпихнутый, кр. ф. отпихнут, отпихнутьа, отпихнутьо, отпихнутьы) Г сов. несов. отпихивать кого-что, от кого-чего, чем kõnek. eemale ~ lahti ~ ära tõukama ~ lükkama; отпихнуть лодку от берега paati kaldast lahti lükkama
отпихнуться 336 Г сов. несов. отпихиваться от чего, чем, без доп. kõnek. end eemale ~ lahti ~ ära tõukama ~ lükkama; отпихнуться веслом от берега aeruga (paati) kaldast lahti lükkama
отринуть 334 Г сов. кого-что liter. van. hülgama, kõrvale jätma, tagasi lükkama; отринь гордость jäta oma uhkus ~ kõrkus
отсрочить 271a Г сов. несов. отсрочивать что (tähtaega) edasi lükkama, kõnek. pikendama; отсрочить сдачу экзаменов eksameid edasi lükkama, отсрочить срок платежа maksetähtaega edasi lükkama, отсрочить пропуск pääsikut ~ pääsmikku ~ (sissepääsu)luba pikendama, отсрочить паспорт passi kehtivusaega pikendama
отстранить 285a Г сов. несов. отстранять
кого-что, от кого-чего eemaldama, kõrvaldama, ära ~ eemale ~ kõrvale lükkama; отстранить чью руку kelle kätt ära lükkama, отстранить с дороги кого keda tee pealt eest ära lükkama;
кого, от чего tagandama, vallandama; отстранить от должности ametist tagandama, отстранить от работы töölt lahti laskma
оттолкнуть 336a (страд. прич. прош. вр. оттолкнутый) Г сов. несов. отталкивать кого-что, от кого-чего eemale ~ kõrvale ~ ära lükkama ~ tõukama (ka ülek.); оттолкнуть стул tooli eemale tõukama, оттолкнуть лодку от берега paati kaldast lahti lükkama, оттолкнуть от себя друзей sõpru endast eemale tõukama
оттолкнуться 336 Г сов. несов. отталкиваться
чем, от кого-чего end eemale ~ lahti ~ ära lükkama ~ tõukama, äratõuget tegema; оттолкнуться веслом от берега (oma paati) kaldast aeruga lahti lükkama, оттолкнуться ногами end jalgadega millest ära ~ eemale tõukama;
от чего ülek. millest tõuget saama; оттолкнуться от чужой идеи teise mõttest lähtuma ~ tõuget ~ inspiratsiooni saama
отшибить 333 Г сов. несов. отшибать kõnek.
что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
перевалять 254a Г сов. несов. переваливать
(без несов.) кого-что madalk. (järgemööda) maha panema, ümber lükkama; перевалять много деревьев hulka puid (järjepanu) maha murdma;
(без несов.) что, в чём madalk. (järjest kõiki v. palju) veeretama milles; перевалять котлеты в муке (hulka) kotlette jahus veeretama, перевалять детей в снегу lapsi lumiseks tegema;
что üle ~ uuesti ~ veel kord vanutama;
(без несов.) (järjest palju) ära vanutama; перевалять всю шерсть kogu villa ära vanutama
передвинуть 334 Г сов. несов. передвигать кого-что, куда
ümber paigutama ~ asetama, teisaldama; передвинуть мебель mööblit ümber paigutama;
edasi lükkama ~ nihutama; передвинуть часовую стрелку kellaosutit edasi lükkama, передвинуть срок tähtaega edasi lükkama;
(teise kohta, teisele kohale) üle viima, siirma; передвинуть войска к границе vägesid piirile viima
перекатить 316a Г сов. несов. перекатывать что üle ~ teisale ~ edasi ~ ära veeretama, veeretades lükkama; tekst. ümber rullima
перенести 365 Г сов. несов. переносить I
кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
переставлять 255 Г несов. сов. переставить
что, куда ümber paigutama ~ asetama ~ tõstma, teisaldama; ümber järjestama; переставлять мебель mööblit ümber paigutama, переставлять часы kella ette ~ taha lükkama, kella õigeks panema, переставлять слова в предложении (lauses) sõnajärge muutma;
(без сов) edasi tõstma, liigutama; еле ~ едва переставлять ноги vaevu jalga jala ette tõstma, vaevaliselt liikuma
пихаться 165 Г несов. madalk.
tõuklema;
чем, без доп. (parve vm. lati abil) lükkama ~ tõukama;
страд. к пихать 2
план 1 С м. неод. plaan; годовой план aastaplaan, генеральный план generaalplaan, asendiplaan, üldplaan, перспективный план perspektiivplaan, план развития народного хозяйства rahvamajanduse arendamise plaan, производственный план tootmisplaan, встречный план omaplaan, omapoolne plaan, учебный план (1) õppeplaan, (2) õpiplaan, пятилетний план viie aasta plaan, план застройки hoonestusplaan, выполнить план plaani täitma, перевыполнить план plaani ületama, сорвать план plaani läbi kukutama, по плану plaani järgi, plaanikohaselt, строить планы plaane tegema, расстроить ~ нарушить чьи планы kelle plaane nurja ajama, передний план esiplaan, отодвинуть на второй план tahapoole ~ edasi lükkama, на заднем плане tagaplaanil (ka ülek.), снять крупным планом suures plaanis pildistama ~ filmima, если рассматривать вопрос в этом плане kui probleemi selles plaanis ~ mõttes ~ sellest aspektist vaadelda ~ käsitada, план горит kõnek. plaan kõrbeb
подать 227 Г сов. несов. подавать
что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
подвинуть 334 Г сов. несов. подвигать
кого-что, к кому-чему juurde ~ lähemale ~ edasi ~ alla ~ mujale lükkama; подвинуть стул tooli lähemale lükkama, подвинуть стол к окну lauda akna poole nihutama;
что ülek. kõnek. (veidi) edendama ~ edasi viima; подвинуть свою работу вперёд oma tööga järje peale saama
подкатить Г сов. несов. подкатывать
316a кого-что, к чему, подо что juurde ~ alla ~ ette veeretama ~ veeretades lükkama; mille ette sõidutama; подкатить кого к дому на машине (autoga) maja ette sõidutama;
316b к кому-чему kõnek. ette ~ juurde vurama ~ veerema; подкатить к крыльцу treppi veerema, поезд подкатил к станции rong veeres jaama;
316b к чему kõnek. tõusma, kerkima (valu, nutu, iivelduse kohta); к горлу подкатил ком klimp tõusis kurku, nutumaitse tuli suhu, к сердцу подкатило südame ümbert hakkas pitsitama
поднажать 220 Г сов. несов. поднажимать kõnek.
на кого-что, что, без доп. (tugevamini peale) vajutama ~ litsuma ~ suruma; поднажать на дверь ust kõvemini lükkama;
на кого ülek. peale käima ~ pressima; поднажать на лентяя logardile säru tegema ~ pressi peale panema;
на что, без доп. ülek. pingutama; если поднажмём, успеем kui pingutame, siis jõuame valmis
пододвинуть 334 Г сов. несов. пододвигать кого-что, кому-чему, к кому-чему lähemale ~ juurde nihutama ~ lükkama; пододвинуть гостю стул külalisele tooli pakkuma
подпихать 165a Г сов. несов. подпихивать кого-что, подо что kõnek. mille alla toppima ~ lükkama
подпихнуть 337 Г сов. несов. подпихивать кого-что, подо что, к кому-чему kõnek. mille alla ~ kelle-mille juurde pistma ~ tõukama ~ lükkama
подсунуть 334 Г сов. несов. подсовывать
что, чего, подо что mille alla pistma ~ panema; что, чего, во что juurde panema; подсунуть чемодан под стол kohvrit laua alla panema;
что, кому kõnek. (salaja, märkamatult) sokutama ~ ette lükkama ~ panema ~ pistma; подсунуть бумагу для подписи paberit allakirjutamiseks kellele ette pistma, подсунуть плохой товар halba kaupa (kaela) sokutama;
кому madalk. van. pistist ~ altkäemaksu andma
подтолкнуть 337 Г сов. несов. подталкивать
кого-что, к чему (kergelt) lükkama, tõukama, müksama; подтолкнуть кого к выходу keda väljapääsu poole lükkama, подтолкнуть локтем соседа naabrit küünarnukiga müksama;
кого, чем, на что ülek. kõnek. tagant lükkama ~ tõukama, ergutama, õhutama
подчистить 276a Г сов. несов. подчищать
что puhtamaks tegema, (kergelt) puhastama; подчистить садовые дорожки aiateid puhtaks lükkama;
что (masinakirjateksti, joonist vm.) puhastama, (teksti) puhtaks tegema; подчистить букву (1) tähte maha kraapima, (2) tähte (trükimustast) puhastama;
что madalk. lagedaks ~ tühjaks tegema (näit. tagavarasid);
чего juurde puhastama; подчистить картошки kartuleid juurde koorima
покатать 165a Г сов.
что (mõnda aega) veeretama ~ veeretades lükkama;
кого, на ком-чём (mõnda aega) sõidutama
покатить Г сов.
316a что veerema lükkama ~ panema;
316b kõnek. kuhu veerema, vurama, kihutama; покатить в город linna põrutama, покатить в гости külla sõitma;
хоть шаром покати kõnek. mis on tühi nagu kell ~ lage nagu vaese mehe rehealune, kust oleks nagu katk üle käinud
потолкать 165a Г сов. кого-что müksima, tõukima; (mitu korda) lükkama ~ tõukama; потолкать в грудь кого keda rindu müksima
потолкаться 165 Г сов.
где kõnek. (mõnda aega, pisut) tõuklema ~ rüselema ~ tunglema;
во что, обо что madalk. vastu mida tõukima, (mitu korda) tõukama ~ lükkama; потолкаться в дверь ust tõukima
предложение I 115 С с. неод.
ettepanek; abieluettepanek; рационализаторское предложение ratsionaliseerimisettepanek, rats, предложение о заключении мира rahuettepanek, ettepanek sõlmida rahu, по предложению кого kelle ettepanekul, выдвинуть ~ внести ~ сделать предложение ettepanekut tegema, отклонить предложение ettepanekut tagasi lükkama, принять предложение (abielu)ettepanekut vastu võtma, сделать предложение (abielu)ettepanekut tegema, отвергнуть предложение (abielu)ettepanekut tagasi lükkama;
(без мн. ч.) pakkumine; предложение помощи abipakkumine, спрос и предложение nõudmine ja pakkumine
претензия 89 С ж. неод. pretensioon, nõudmine, taotlus; kaebus; неосновательная претензия põhjendamatu ~ alusetu ~ tühine pretensioon, законная претензия seaduslik nõudmine, предъявить претензии к кому kellele pretensioone esitama, отказаться от претензий pretensioonidest ~ nõudmistest loobuma, отклонить претензию taotlust ~ nõudmist tagasi lükkama, (говорить) с претензией на остроумие vaimukas ~ teravmeelne olla püüdma, быть в претензии на кого kelle peale pahane ~ solvunud olema, я не в претензии ma ei ole pahane ~ solvunud, человек с претензиями pretensioonikas inimene
придвинуть 334 Г сов. несов. придвигать кого-что, к кому-чему juurde ~ lähemale nihutama ~ lükkama, lähendama; придвинуть стул к столу tooli lauale lähemale lükkama
прикрыть 347a Г сов. несов. прикрывать
кого-что, чем (kinni) katma; varjama (ka ülek.); прикрыть лицо nägu kinni katma, прикрыть огурцы kurke kinni katma, прикрыть голову платком rätikut pähe panema, прикрыть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, прикрыть глаза рукой kätt silmade ette tõstma, käega silmi varjama, прикрыть командира своим телом komandöri oma kehaga varjama ~ katma, прикрыть обман pettust varjama;
что pooleldi kinni panema, koomale tõmbama ~ lükkama; прикрыть дверь ust koomale tõmbama ~ lükkama, прикрытые глаза poolsuletud silmad;
что kõnek. sulgema, kinni panema, likvideerima; прикрыть мастерскую töökoda sulgema, прикрыть журнал ajakirja likvideerima;
прикрыть ~ прикрывать ~ закрыть ~ закрывать лавочку madalk. poodi kinni panema, pille kotti panema (tegevust lõpetama)
припереть 243 Г сов. несов. припирать
что, к чему madalk. mille vastu panema; припереть доску к стене lauda vastu seina toetama ~ püsti panema;
что, чем kõnek. millega sulgema, mida toeks panema; припереть дверь палкой uksele puud (toeks) ette panema, puud vastu ust suruma;
кого-что, к чему kõnek. mille vastu ~ kuhu suruma ~ litsuma; ülek. madalk. sundima;
что madalk. koomale tõmbama ~ lükkama;
кого-что, с инф. madalk. kohale vedama ~ tooma;
(без страд. прич.) madalk. halv. kohale tulema;
припереть ~ припирать к стене ~ к стенке кого kõnek. keda vastu seina suruma, keda kimbatusse ajama ~ viima
притворить 305a (страд. прич. прош. вр. также притворённый) Г сов. несов. притворять что (ust, akent vm. tasa) sulgema ~ kinni panema; koomale lükkama ~ tõmbama; притворить дверь ust koomale lükkama
прихлестнуть 338 Г сов. kõnek.
что paiskama, heitma, lükkama (lainte, tuulte, hoovuse vm. kohta); волной прихлестнуло лодку к берегу laine lükkas paadi kaldasse;
кого-что (rihmaga) kinni siduma, kinnitama;
кого nähvakut ~ sähvakut ~ sapsu ~ sipsakut andma
пробить 325 Г сов. несов. пробивать
что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
(без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
что ehit. tihtima, takutama;
что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
продвигать 164a Г сов. что, чем (teatud aja jooksul) liigutama ~ nihutama ~ lükkama (näit. mööblit)
продвинуть 334 Г сов. несов. продвигать
что edasi nihutama (kõnek. ka ülek.) ~ lükkama; продвинуть стол к окну lauda akna alla nihutama ~ aknale lähemale lükkama, продвинуть дело asja edendama ~ paigast nihutama;
что (teise kohta) suunama ~ saatma; продвинуть полк к передовой polku eesliinile lähemale nihutama ~ suunama ~ tooma;
кого ülek. edutama, ametiredelil tõstma, ametikõrgendust andma
протолкать 165a Г сов. несов. проталкивать кого-что, куда kõnek. sisse suruma ~ pressima ~ toppima ~ lükkama ~ tõukama ~ nügima
протолкнуть 337 Г сов. несов. проталкивать кого-что
sisse tõukama ~ lükkama; протолкнуть кого вперёд keda ettepoole tõukama;
ülek. kõnek. tagant tõukama; протолкнуть дело asjaajamist tagant tõukama ~ torkima ~ kiirendama
развалить 305a Г сов. несов. разваливать I что
laiali ajama ~ loopima, ümber ajama ~ lükkama; развалить поленницу puuriita ümber ajama, развалить кирпичи tellisevirna ümber lükkama;
kõnek. lammutama, lahutama; развалить дом maja lammutama;
ülek. laostama, raamastama; развалить хозяйство majapidamist laostama
развести 367 Г сов. несов. разводить
кого-что laiali viima; развести учеников по классам õpilasi klassidesse viima, развести часовых tunnimehi postidele viima ~ paigutama;
кого-что laiali ~ lahti lükkama, lahku viima, lahutama, lahti võtma, avama; развести ветки oksi laiali ~ eemale lükkama, развести руки käsi kõrvale ~ laiali sirutama, развести друзей sõpru lahutama ~ lahku viima, развести супругов abikaasasid lahutama, развести мост silda lahti tegema ~ võtma ~ avama ~ üles tõstma;
что kõnek. (laineid) üles ajama, lainetama panema; ветер может развести волны tuul võib lained üles ajada;
что, чем, в чём lahjendama, lahustama; развести сок mahla lahjendama, развести спирт водой piiritust veega lahjendama, развести порошок в воде ~ водой pulbrit vees lahustama;
кого-что kasvatama, aretama; kultiveerima, rajama; sigineda laskma; sigitama; развести кроликов jäneseid kasvatama, развести пчёл mesilasi pidama, развести фруктовый сад puuviljaaeda rajama, развести клопов lutikatel sigineda laskma;
что ülek. tegema, tekitama; развести панику paanikat tegema ~ tekitama, развести скуку igavust peale ajama;
что (tuld) tegema; развести костёр lõket tegema, развести плиту pliidi alla tuld tegema, развести самовар teemasinat üles panema, развести пары auru tegema ~ tekitama (aurukatlas);
что tehn. (saehambaid) räsama; развести пилу saagi räsama, saehambaid murdma;
развести ~ разводить руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развести ~ разводить нюни kõnek. tönnima, pillima, pilli ~ tönni laskma
раздвинуть 334 Г сов. несов. раздвигать кого-что laiali ~ lahti ~ eemale ~ kõrvale lükkama ~ tõmbama; раздвинуть ветви oksi laiali lükkama, раздвинуть стол lauda lahti tõmbama, раздвинуть занавески kardinaid kõrvale lükkama ~ tõmbama
разогнать 184 (буд. вр. разгоню, разгонишь, разгонит) Г сов. несов. разгонять
кого-что laiali ajama ~ kihutama; разогнать толпу rahvahulka laiali ajama, разогнать демонстрантов meeleavaldajaid laiali kihutama, ветер разогнал облака tuul ajas pilved laiali, разогнать парламент kõnek. parlamenti laiali saatma ~ ajama, разогнать печаль kõnek. kurbust eemale peletama ~ minema ajama;
кого-что, без доп. hoogu (sisse) andma ~ tegema; разогнать лодку paadile hoogu sisse lükkama, разогнать автомобиль autole üha kiirust lisama, разогнать лошадь hobust nelja ajama, разогнать кровь verd käima panema;
что kõnek. (pikaks) paisutama; разогнать письмо на несколько страниц kirja mitmeleheküljeliseks paisutama
раскатить 316a Г сов. несов. раскатывать
что hoogu (sisse) lükkama ~ andma; раскатить велосипед jalgrattale hoogu sisse lükkama;
что laiali veeretama; раскатить бочки vaate laiali veeretama;
что kajama ~ kõmama ~ kõmisema panema, kajada laskma
распихать 165a Г сов. несов. распихивать кого-что madalk.
(inimesi) laiali ~ eemale ~ eest ära tõukama, kõrvale lükkama ~ suruma; trügides teed tegema;
laiali ~ siia-sinna toppima; распихать по карманам taskutesse toppima
распихнуть 337 Г сов. несов. распихивать кого-что madalk. (inimesi) laiali ~ eemale ~ eest ära tõukama ~ lükkama; trügides teed tegema
рассеять I 259a Г сов. несов. рассеивать
(без несов) что (maha) külvama; ровно рассеять семена ühtlast külvi tegema, ühtlaselt külvama;
кого-что laiali ajama; hajutama (ka ülek.); рассеять дым suitsu laiali ajama, рассеять толпу rahvahulka laiali ajama, рассеять лучи света valguskiiri hajutama, рассеять сомнения kahtlusi hajutama, рассеять скуку igavust peletama, рассеять горе muret leevendama, рассеять ложные слухи valekuuldusi ümber lükkama ~ kummutama;
что hajali paigutama, laiali pillutama ~ paiskama;
кого ülek. kelle meelt lahutama
сбавить 278a Г сов. несов. сбавлять что, чего, с чего, без доп. vähendama, vähemaks ~ maha võtma, alla jätma; сбавить цену hinda alandama ~ alla jätma, сбавить скорость kiirust vähendama ~ kahandama, сбавить шаг sammu aeglustama, сбавить рубль с общей суммы (üld)summast rubla(t) maha arvama, сбавить в весе (kaalus) maha võtma, сбавить голос häält tasandama;
сбавить спеси кому kõnek. kelle nina lühemaks lõikama ~ madalamale lükkama, kõrkust kärpima
сдвинуть 334 Г сов. несов. сдвигать кого-что (paigast, kohalt, koomale, kokku) nihutama ~ lükkama; сдвинуть с места paigast ~ paigalt nihutama, сдвинуть столы laudu kokku lükkama, сдвинуть шапку на затылок mütsi kuklasse lükkama, сдвинуть брови kulmu kortsutama ~ kortsu ~ kipra tõmbama, сдвинуть с мёртвой точки surnud punktist üle aitama, его и не сдвинешь ei saa teda paigastki
совать 176 Г несов. сов. сунуть kõnek.
что, за что, куда pistma (ka ülek.), torkama, toppima (ka ülek.); совать руку в карман kätt taskusse pistma, совать топор за пояс kirvest vöö vahele pistma ~ torkama, совать в руки кому лопату kellele labidat pihku pistma, совать взятку kõnek. pihku pistma, pistist andma, совать руку kõnek. areldi kätt andma, совать вещи в чемодан asju kohvrisse toppima;
кого, чем lükkama, müksima, tõukama; совать кулаком в грудь rusikaga rindu tõukama; совать вперёд себя endast ette(poole) lükkama;
совать ~ сунуть голову в петлю pead silmusesse pistma; совать ~ сунуть (свой) нос куда, во что kõnek. oma nina toppima kuhu; совать ~ сунуть под нос что kõnek. mida kellele nina alla torkama, nina ette viskama
составить 278a Г сов. несов. составлять что
koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
(kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
спихнуть 336a Г сов. несов. спихивать
кого-что, с чего куда kõnek. (maha, alla, ära, kokku) lükkama ~ tõukama; спихнуть лодку с берега paati kaldalt vette lükkama, спихнуть бревно в воду palki vette lükkama, спихнуть в яму auku tõukama;
кого-что, куда ülek. madalk. halv. kaela määrima, kaelast ära sokutama; спихнуть товар kaupa kellele kaela määrima, kaubast lahti saama, спихнуть замуж кого keda mehele sokutama;
кого-что ülek. madalk. kohalt minema lööma; спихнуть заведующего juhatajat kohalt minema lööma;
спихнуть ~ спихивать на шею ~ на руки ~ на плечи кому kellele mida kaela määrima; спихнуть ~ спихивать с плеч ~ с рук ~ с шеи kaelast ära sokutama
столкать 165a Г сов. несов. сталкивать кого-что kõnek. (kokku, maha) tõukama ~ lükkama; (paberilehti) otsestama, otseks lööma
столкнуть 336 Г сов. несов. сталкивать
кого-что alla ~ maha ~ kokku tõukama ~ lükkama; столкнуть с лестницы trepist alla tõukama, столкнуть лодку в воду paati vette lükkama, столкнуть с ног pikali ~ jalust maha lööma, столкнуть с должности кого ülek. kõnek. keda kukutama, troonilt tõukama (ametist lahtilaskmise kohta);
кого-что, с кем-чем ülek. kõnek. kokku ~ vastamisi viima; случай столкнул их juhus viis nad kokku, столкнуть с трудностями raskustega sülitsi viima, столкнуть с жизнью eluga silmitsi viima, столкнуть чьи интересы kelle huve vastamisi ~ vastatsi ~ üksteisele vastu seadma, konflikti esile kutsuma
теория 89 С ж. неод. teooria, õpetus; теория информации info(rmatsiooni)teooria, теория научной информации informaatika (õpetus teadusinfo struktuurist ja otsimisest), военная теория sõja(asja)nduse teooria, теория полёта lenn. lennuteooria, теория множеств mat. hulgateooria, теория вероятностей mat. tõenäosusteooria, теория относительности füüs. relatiivsusteooria, теория познания filos. tunnetusteooria, gnoseoloogia, теория отражения filos. peegeldusteooria, создать теорию teooriat ~ õpetust looma, опровергать чью теорию kelle teooriat ~ õpetust ümber lükkama ~ kummutama
толкать 169a Г несов. сов. толкнуть кого-что, во что, чем lükkama, tõukama (ka sport; ka ülek.), müksima, tonksima, tonkima, togima; ülek. peale käima, tungivalt nõudma, tagant sundima; толкать дверь ust lükkama, толкать тачку käru lükkama, толкать соседа локтем naabrit küünarnukiga tonksima ~ müksima, толкать в бок ribide vahele tonksima ~ müksima, толкать друг друга teineteist ~ üksteist tonksima ~ müksima, толкать в грудь rindu togima, толкать в пропасть kuristikku tõukama (ka ülek.), толкать на ложный путь väärale teele tõukama, толкать на преступление kuriteole tõukama, толкать ядро kuuli tõukama, толкать штангу tõstekangi tõukama, толкать с ковра matilt välja lükkama (maadluses), толкать вперёд (1) ettepoole lükkama ~ tõukama, (2) tagant tõukama ~ sundima, ergutama, толкать речь kõnek. iroon. kõnega üles astuma
толкаться 169 Г несов. сов. толкнуться
(без сов.) чем, где tunglema, tõuklema, trügima, rüselema, rüsima; народ толкался на площади väljakul tungles rahvas, толкаться в толпе rahvamurrus trügima, толкаться локтями в толпе endale küünarnukkidega teed tegema, не толкайся ära trügi ~ nügi;
(без сов.) madalk. tolgendama, luusima, jõlkuma, tolknema; толкаться по магазинам mööda poode ~ kauplusi tolgendama, толкаться по улицам tänaval ~ linna peal tolgendama ~ luusima;
куда, чем kõnek. lükkama, tõukama; толкаться в дверь ust lükkama, толкаться шестом teibaga lükkama ~ tõukama (näit. paadis olles);
куда, к кому kõnek. pressima, trügima (juurde pääseda püüdma); толкаться к директору direktori jutule trügima
уронить 305a Г сов.
кого-что maha ~ käest ~ kukkuda laskma, pillama (ka ülek.); уронить платок (tasku)rätti maha pillama, уронить слезу pisarat poetama, уронить слово sõna poetama ~ pillama, уронить улыбку naeratust pillama, уронить взгляд на кого kellele ~ kelle peale pilku lööma ~ heitma ~ (vargsi) poetama;
что ümber lükkama ~ ajama, pikali tõukama; уронить стул tooli ümber lükkama;
что langetama, maha ~ alla laskma; уронить голову на грудь pead langetama ~ rinnale laskma;
кого-что ülek. vähendama, madaldama, langeda laskma; уронить себя в чьих глазах end kelle silmis langeda laskma, kelle silmis langema, уронить свой авторитет oma autoriteedil langeda laskma; vrd. ронять
утро 94 (род. п. ед. ч. утра, с утра, до утра, от утра, дат. п. ед. ч. к утру и к утру, по утру, дат. п. мн. ч. утрам, по утрам) С с. неод. hommik; раннее утро varahommik, varajane hommik, заснуть под утро vastu hommikut ~ hommiku eel uinuma ~ magama jääma, отложить на утро hommikuks jätma, hommikuni edasi lükkama, в пять часов утра kell viis hommikul, с добрым утром, доброе утро tere hommikust, по утрам hommikuti, каждое утро igal hommikul, с самого утра hommikust saadik ~ saati ~ peale, на утро järgmisel ~ järgmise päeva hommikul, литературное утро kirjandushommik, утро жизни ülek. eluhommik, elukoidik;
утро вечера мудренее vanas. hommik on õhtust targem, hommik on targem kui õhtu
ходатайство 94 С с. неод.
(без мн. ч.) taotlemine, (ametlikult) palumine, taotluse ~ palve ~ avalduse esitamine;
taotlus (dokument), (ametlik) palve, avaldus; ходатайство о проведении экспертизы ekspertiisitaotlus, ходатайство о прекращении дела jur. asja lõpetamise taotlus, ходатайство о признании недействительным tühistuspalve, ходатайство о пересмотре taasläbivaatamise ~ uuesti läbivaatamise avaldus, подать ходатайство taotlust esitama, отказать в ходатайстве taotlusest keelduma, отклонить ходатайство taotlust ~ palvet tagasi lükkama, удовлетворить ходатайство taotlust ~ palvet rahuldama
щеколда 51 С ж. неод. (ukse) riiv; lukulink; lukukeel; lukukramp; запереть ~ закрыть дверь на щеколду ust riivi panema, задвинуть щеколду riivi ukse ette lükkama, отодвинуть щеколду riivi ukse eest ära lükkama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur