[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 59 artiklit

бить 325 Г несов.
кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
(без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
взламывать 168a Г несов. сов. взломать что sisse ~ lahti ~ läbi murdma, purustama, lõhkuma; взламывать дверь ust lahti murdma, взламывать оборону противника vastase kaitse(s)t läbi murdma, взламывать пол põrandat lahti ~ üles lõhkuma, река взламывает лёд jõgi purustab jääkatte
выломать 165a Г сов. несов. выламывать что sisse ~ välja ~ lahti ~ katki murdma, maha lõhkuma; выломать замок lukku lahti murdma, выломать дверь ust maha lõhkuma, выломать в лесу дубину metsast kaigast ~ malakat murdma
доламывать 168a Г несов. сов. доломать что, до чего ära ~ lõpuni lõhkuma; доламывать забор planku ~ aeda lõpuni lõhkuma, plangu lõhkumist lõpetama
драть 216 Г несов.
кого-что (katki, lõhki) rebima ~ käristama ~ kiskuma; драть в клочья ~ на куски kõnek. tükkideks rebima, драть обувь madalk. jalanõusid lõhkuma, драть лыко niint kiskuma, драть кору с дерева (puu)koort kiskuma, драть уши ~ за уши kõnek. kõrvustama, kõrvust kiskuma ~ sakutama, драть за волосы kõnek. juustest sakutama, tutistama, karvustama;
кого murdma; волк дерёт овец hunt murrab lambaid;
кого, чем kõnek. peksma, nüpeldama; драть ремнём rihma andma, драть розгами vitsu andma, peksma, rooskama;
что, без доп. kõnek. kratsima, kipitama; ülek. riivama; в горле дерёт kurgus kratsib ~ kipitab, бритва дерёт habemenuga kratsib, горчичник дерёт спину sinepiplaaster paneb selja kipitama;
что, без доп. madalk. nöörima, hingehinda nõudma; драть проценты liigkasu ~ kõrget intressi võtma;
что kõnek. kraapima, nühkima; драть пол голиком luuakontsuga põrandat küürima;
драть глотку ~ горло madalk. röökima; чёрт его (вас, их...) дери madalk. kurat ~ tont teda (teid, neid...) võtku ~ võtaks; мороз (по коже) дерёт ~ продрал kõnek. judin ~ külmavärin käib ~ käis läbi; драть шкуру ~ по две шкуры madalk. (kelle seljast) mitut nahka võtma ~ koorima; vrd. выдрать
дробить 302 Г несов.
что tükeldama, peenestama, purustama, lõhkuma, killustama; (ka ülek.); дробить грунт pinnast tükeldama ~ purustama, дробить камни kive lõhkuma, дробить силы jõude killustama;
чем, по чему kõnek. klõbistama; vrd. раздробить
дрова 95 С неод. (без ед. ч.) (kütte)puud, küttepuit, puitkütus; сырые дрова märjad puud, колоть дрова puid lõhkuma;
наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda keerulisem ~ raskem ~ hullem
заколоть II 252 (без страд. прич.) Г сов.
что, чем torkima ~ pistma ~ lõhkuma hakkama;
безл. torkima ~ pistma hakkama (valu kohta); в груди закололо rinnus hakkas pistma
избить 325 (буд. вр. изобью, изобьёшь...) Г сов. несов. избивать
кого, чем läbi ~ vaeseomaks peksma; его избили до полусмерти ta peksti poolsurnuks, избить в кровь veriseks peksma;
что, чем kõnek. (auklikuks) sõitma ~ lõhkuma (teed);
(без несов.) что kõnek. mõlki ~ plekiliseks kloppima, ära taguma;
что kõnek. ära ~ katki kulutama (jalatseid);
кого liter. van. hävitama, hukkama
изломать 165a Г сов. несов. изламывать
что (mitmest kohast v. päris) katki murdma ~ lõhkuma; он с треском изломал палку ta murdis kepi raginal tükkideks, изломать игрушку mängukanni lõhkuma;
что ülek. segi lööma ~ ajama ~ paiskama; изломать ряды ridu segi ajama ~ lööma;
кого ülek. kõnek. vintsutama, kurnama;
кого kõnek. vigastama, muljuma, vigaseks ~ sandiks tegema;
кого-что ülek. kõnek. rikkuma, muserdama, moonutama; изломать характер iseloomu rikkuma, жизнь изломала его elu on ta ära muserdanud
изувечить 271a Г сов. несов. изувечивать кого-что, чем vigastama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama; ülek. purustama, katki tegema, rikkuma, lõhkuma; muserdama; изувечить побоями sandiks peksma, изувечить душу кого kelle hingeelu moonutama, meelt muserdama; vrd. увечить
искалечить 271a Г сов. несов. искалечивать
кого-что vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama;
кого-что ülek. (ära) rikkuma; что lõhkuma, katki tegema, purustama; искалечить жизнь кому kelle elu rikkuma, искалечить игрушку mänguasja lõhkuma ~ katki tegema; vrd. калечить
исковеркать 164a Г сов. кого-что purustama, lõhkuma, rikkuma; vigastama, sandistama, moonutama; ülek. muserdama; осколком исковеркало миномёт kild purustas miinipilduja ~ vigastas miinipildujat, исковеркать руку kätt vigastama ~ vigaseks tegema, жизнь исковеркала его душу elu on ta hinge muserdanud; vrd. коверкать
источить I 310 Г сов. несов. истачивать что
(teritamise v. ihumisega) õhukeseks kulutama;
auklikuks uuristama; мебель источена молью mööbel on koitanud ~ koidest aetud;
ülek. lõhkuma, järama, purema; источенный ветрами и дождями tuule ja vihma lõhutud, источенный временем ajahamba puretud, тело, источенное недугом tõvest puretud keha; vrd. точить I
коверкать 164a Г несов.
кого-что, чем rikkuma (ka ülek.), lõhkuma; коверкать ребёнка дурным воспитанием last halva kasvatusega rikkuma, коверкать технику masinaid lõhkuma;
что moonutama, vassima; (keelt) väänama; коверкать мысль mõtet moonutama ~ vassima, коверкать почерк käekirja moonutama, коверкать французские слова prantsuse sõnu väänama; vrd. исковеркать
колотить Г несов.
316a кого-что, чем, по чему, во что, без доп. taguma, peksma, kolkima, lõhkuma, kloppima; колотить бельё вальком pesu kurikaga taguma ~ kolkima, колотить в дверь vastu ust taguma ~ prõmmima, колотить себя в грудь kõnek. endale vastu rindu lööma ~ taguma, колотить посуду kõnek. nõusid lõhkuma;
316a (без страд. прич.; без 1 и 2 л.) kõnek. raputama, väristama; озноб колотил его ta vappus külmavärinaist, меня колотило от страха ma värisesin ~ lõdisesin hirmust
колоть I 252 Г несов. что raiuma, lõhkuma, tükeldama; колоть лёд jääd raiuma, колоть дрова puid lõhkuma, колоть сахар suhkrut tükeldama, колоть орехи pähkleid purustama
корёжить 271a Г несов. madalk.
что murdma, lõhkuma, juurtega üles kiskuma; буря корёжила деревья torm laastas ja murdis metsa;
(обычно безл.) что, от чего kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma; фанеру корёжит от сырости vineer kisub niiskusest kaardu;
кого-что, от чего krampi ~ kõverasse kiskuma; его всего корёжит teda kisub krampi ~ kõverasse;
(обычно безл.) кого, от чего ülek. nörritama, nördima panema; его корёжит от грубости ta ei kannata toorutsemist; vrd. искорёжить, скорёжить
ломать 165a Г несов.
что, чем murdma, murima, katki tegema, purustama, lõhkuma, lammutama; ломать деревья puid murdma, ломать хлеб leiba murdma, ломать лёд jääd murdma ~ lõhkuma ~ raiuma, ломать руки ülek. käsi murdma, ломать язык ülek. keelt murdma, purssima, ломать дверь ust maha murdma ~ lõhkuma, ломать мебель mööblit lõhkuma, ломать семью ülek. perekonda lõhkuma, ломать старый дом vana maja lammutama, ломать старый порядок ülek. vana korda lammutama, ломать традицию ülek. traditsiooni murdma ~ väärama;
кого-что ülek. (järsult) muutma; ломать себя end muutma;
(обычно безл.) кого-что ülek. kõnek. luid-konte valutama panema; меня всего ломало kõik mu luud valutasid;
ломать ~ поломать голову над чем pead murdma mille kallal; ломать ~ играть ~ разыгрывать комедию kõnek. kometit tegema ~ mängima; ломать ~ поломать копья из-за чего mille pärast piike murdma; ломать ~ гнуть спину ~ горб kõnek. selga küürutama; ломать ~ ломить шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees; vrd. сломать
ломить 321 Г несов.
что kõnek. murdma, lõhkuma, murima, purustama; ветер ломит деревья tuul murrab puid;
во что (rüsinal) tungima; народ ломит в ворота inimesed murravad väravast sisse, ломить стеной nagu müür peale vajuma ~ rõhuma;
безл. что, без доп. valu tegema; в висках ломило meelekohad valutasid, ломит плечи õlad valutavad;
что kõnek. välja pressima; ломить цену hingehinda võtma;
ломить ~ ломать шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees
ломиться 321 Г несов.
от чего, под чем, без доп. mille raskuse all lookas ~ mida puupüsti täis olema; яблони ломились под тяжестью плодов õunapuud olid viljade raskuse all lookas, столы ломятся от множества яств lauad on roogade all lookas, театр ломился от зрителей teater oli vaatajaid puupüsti täis;
murduma, purunema, katki minema; гнётся, да не ломится paindub, aga ei murdu;
во что, куда kõnek. sisse murdma, lõhkuma; ломиться в дверь ukse taga lõhkuma;
ломиться в открытую дверь ~ в открытые двери lahtisest uksest sisse murdma
набить 325 Г сов. несов. набивать
что, чего, чем, во что täis toppima ~ tuupima ~ ajama, topistama; polsterdama, padjandama; набить подушку пухом patja udusulgi täis toppima, набить (табаку в) трубку piipu (tubakat täis) toppima, набить желудок madalk. kõhtu täis puukima, зал набит народом kõnek. saal on rahvast tuubil ~ puupüsti täis;
что, на что peale lööma ~ ajama; набить обруч на бочку tünnile vitsa peale lööma ~ ajama;
что, чего, во что (teatud hulka) sisse lööma ~ taguma ~ sõtkuma; набить гвоздей в стену seina naelu täis lööma, набить свай в землю vaiu maasse rammima;
что, кого-чего (teatud hulka) maha lööma ~ laskma; набить уток parte laskma;
что, чего kõnek. (teatud hulka) lõhkuma ~ katki tegema; набить посуды nõusid lõhkuma;
что, чего kõnek. (mingit hulka) maha peksma ~ raputama; ветром набило яблок tuul on õunu maha raputanud;
что kõnek. ära hõõruma ~ lööma; haigeks ~ hellaks tegema; набить мозоли rakke (rakkusid) saama, набить себе на лбу шишку muhku otsa ette ~ pähe saama ~ lööma, набить оскомину кому чем kõnek. hambaid hellaks tegema, suud hapuks võtma (kootava maitse kohta);
что tekst. (eeskätt käsitsi, mustriplaatide abil) trükkima, plaattrükkima; набить ситец sitsi trükkima;
что kõnek. sisse tallama ~ sõtkuma; набить тропу teerada sisse tallama ~ sõtkuma;
кого madalk. läbi peksma;
набить ~ набивать глаз на чём, в чём kõnek. oma pilku teritama mille suhtes; что набило оскомину кому kellel on ~ sai villand millest; набить ~ набивать руку на чём, в чём kõnek. kätt harjutama, vilumust omandama milles, käe sisse saama mida; набить ~ набивать себе цену kõnek. enda ~ oma hinda kõrgeks ajama; набить ~ набивать карман ~ мошну kõnek. (oma) punga ~ kukrut täitma, mammonat koguma, rikkaks minema
наколоть I 252 Г сов. несов. накалывать что, чего (mingit hulka) valmis raiuma ~ lõhkuma, tükeldama
нарубить 320 Г сов. несов. нарубать что, чего (mingit hulka) maha ~ välja raiuma ~ peeneks ~ valmis raiuma; нарубить ступени astmeid (sisse) raiuma, нарубить дров puid lõhkuma
наяривать 168b Г несов. что, на чём, без доп. madalk. mida teha vihtuma ~ lõhkuma; он наяривал на гармошке ta vihtus lõõtspilli mängida, дождь наяривает vihma lahistab ~ ladistab sadada
обрушить 271a Г сов. несов. обрушивать
что ümber lükkama ~ tõukama ~ paiskama, purustama, varistama; обрушить стену müüri maha lõhkuma ~ paiskama;
что на кого-что peale ~ kallale paiskama (ka ülek.); обрушить упрёки на кого keda etteheidetega üle külvama, обрушить огонь на врага vaenlase pihta marutuld avama ~ suunama;
что murd. kroovima
перебить 325 Г сов. несов. перебивать
кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
переколотить 316a Г сов. несов. переколачивать
что uuesti ~ teisale lööma ~ naelutama; переколотить вешалку nagi teise kohta lööma;
что kõnek. (järjest hulgakaupa) ära lõhkuma ~ puruks lööma; переколотить много посуды palju nõusid ära lõhkuma;
кого madalk. (järgemööda kõiki v. paljusid) läbi kolkima
переколоть II 252 Г сов. что (järgemööda kõike v. hulka) peeneks raiuma ~ lõhkuma ~ tükeldama; переколоть все дрова kõiki puid ära lõhkuma
переломать 165a Г сов. несов. переламывать
что (järgemööda kõike v. hulka) ära lõhkuma ~ katki murdma ~ purustama; ребёнок переломал все свои игрушки laps lõhkus kõik oma mänguasjad ära, он переломал ноги ta murdis mõlemad jalad ~ mõlema jala luud;
кого-что ülek. kõnek. muutma, murdma; его трудно переломать teda juba ei murra
плинтовать 172a Г несов. что
tasandama, tasaseks tegema (näit. maad);
tükeldama, lõhestama, (parajateks tükkideks) lõhkuma
подколоть II 252 Г сов. несов. подкалывать что, чего juurde lõhkuma ~ raiuma; lahti raiuma; подколоть дров puid juurde lõhkuma, подколоть лёд jääd lahti raiuma
подорвать 217a (страд. прич. прош. вр. подорванный, кр. ф. подорван, подорватьа, подорватьо, подорватьы) Г сов. несов. подрывать I кого-что
õhku laskma, õhkima (näit. silda); lõhkama (näit. kivi); подорвать мост silda õhku laskma;
ülek. õõnestama, lõhkuma, laostama, ruineerima; подорвать чей авторитет kelle autoriteeti õõnestama, подорвать доверие usaldusvahekorda rikkuma, подорвать чьё влияние kelle mõju kahandama, подорвать своё здоровье oma tervist kahjustama ~ laostama
покалечить 271a Г сов. kõnek.
кого-что vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama;
кого-что ülek. (ära) rikkuma; что lõhkuma, purustama, katki tegema; покалечить жизнь elu ära rikkuma
поколоть II 252 Г сов.
что, чего (kõike, teatud hulka) lõhkuma ~ raiuma;
что, без доп. (mõnda aega) lõhkuma ~ raiuma
покорёжить 271a Г сов. (также безл.) madalk.
что purustama, lõhkuma, moonutama, kõveraks painutama; земля была покорёжена снарядами maa oli mürskudest ~ mürsuplahvatustest üles küntud;
что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva kiskuma ~ tõmbama;
кого, от чего, ülek. krampi ~ kõverasse kiskuma;
кого, от чего ülek. nördima panema
поломать 165a Г сов.
что (ära) lõhkuma, katki murdma ~ tegema, purustama (ka ülek.); ветром поломало много деревьев tuul murdis palju puid, поломать все планы kõiki plaane segi lööma;
кого kõnek. vigastama, muljuma; медведь поломал охотника jahimees sai karu käes muljuda ~ vigastada;
кого-что ülek. muserdama;
что (mõnda aega) lõhkuma ~ purustama;
поломать голову над чем pead murdma mille üle; поломать зубы на ком-чём, об кого, обо что (1) hirmsat vaeva nägema, valu ja välku saama millega, (2) kaela murdma, kaotajaks ~ alla jääma
понести 365 Г сов.
кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
(без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
(без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
(без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
van., murd. käima peale saama;
понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
порубить 320 Г сов. kõnek.
что (kõike, palju) maha raiuma; все деревья у дороги порубили kõik puud tee ääres on maha raiutud ~ võetud;
что, чего tükkideks raiuma; что, без доп. (teatud hulka, mõnda aega) raiuma ~ lõhkuma;
кого (kõiki v. paljusid) surnuks raiuma;
что, чем madalk. sisse lööma (kirvega, mõõgaga vm.); он порубил себе ногу топором ta lõi endale kirvega jalga
проколоть II 252 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. что (teatud aeg v. ajani) raiuma ~ tükeldama; целый час проколоть дрова terve tund puid lõhkuma
проломать 165a Г сов. несов. проламывать что
läbi ~ sisse murdma ~ lõhkuma; purustama, maha lõhkuma; проломать отверстие avaust (sisse) tegema; проломать двери ust sisse murdma ~ lõhkuma;
(без несов.) (teatud aeg v. ajani) lõhkuma ~ purustama; проломать стену целый день kogu päeva seinalõhkumisega ametis olema
раз-, разо-, разъ-, рас- приставка I verbiliitena väljendab
purustamist, lõhkumist katki, lõhki, puruks, peeneks, pihuks; разбить katki ~ puruks tegema, ära lõhkuma, lõhki lööma, разгрызть katki närima, разорвать lõhki rebima ~ käristama, раскрошить peeneks ~ tükkideks ~ pihuks tegema, pudiks poetama, raasutama;
laialipaigutamist, laialijaotamist, laialisuundumist laiali; разбросать laiali loopima ~ pilduma ~ laotama, раздать laiali jagama, разлить laiali kallama ~ valama, villima, рассылать laiali saatma, разбежаться laiali jooksma;
meelemuutust, tegevuse lakkamist ümber, üles; раздумать ümber mõtlema, meelt muutma, раззнакомиться tutvust üles ütlema ~ lõpetama, разлюбить armastamast lakkama;
kõrvaldamist, eraldamist, lahtivõtmist de-, des-, lahti; разминировать demineerima, miine kõrvaldama miinidest puhastama, размагнитить demagneetima, magneetumusest vabastama, разоружить desarmeerima, relvitustama, relvi ära võtma, разбинтовать sidet lahti võtma, lahti siduma, раздеваться lahti riietuma, распрягать rakkest lahti võtma, lahti rakendama, расстегнуть lahti nööpima, разъединить koost ~ ühendusest lahti võtma ~ lahutama;
muutumist saama, minema; разбогатеть rikkaks saama ~ minema, rikastuma, размягчиться pehmenema, pehmuma, pehmeks minema;
tegevuse intensiivsust; разглядывать pingsalt uurima, разобидеть rängalt solvama, расцеловать tugevasti suudlema, разукрасить ilustama, расхвалить üles kiitma;
(ся -verbidega) liialeminekut; разбаловаться ülemeelikuks minema (laste kohta), разовраться valetamisega liiale minema ~ mõõtu kaotama, разолгаться hullupööra valetama hakkama, расплясаться tantsuhoogu sattuma; II adjektiiviliitena väljendab omaduse kõrgeimat astet üli-, hull-, väga, ülimalt jt.; развесёлый ülilõbus, разудалый hulljulge, разлюбезный väga ~ ülimalt armastusväärne
разбить 325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, разобьёт) Г сов. несов. разбивать
кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
разламываться 168 Г несов. сов. разломаться, разломиться
vt. разломаться, разломиться;
(без сов.) otsas lõhkuma, valust lõhkema; голова разламывается pea lõhub otsas;
(без сов.) страд. к разламывать
разметать II 210 Г сов. несов. размётывать
кого-что laiali pilduma ~ paiskama ~ heitma; ветер разметал бумаги по комнате tuul ajas paberid mööda tuba laiali, разметать волосы по подушке juukseid padjale laiali heitma, больной разметал руки haige oli käed laiali heitnud ~ välja sirutanud;
что laiali ~ ära lahutama, ära lõhkuma ~ lammutama; разметать старый забор vana aeda ~ tara ära lahutama ~ lõhkuma;
кого ülek. madalk. laiali ajama; разметать драчунов kaklejaid laiali ajama ~ peksma
разнести 365 Г сов. несов. разносить II
что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
(безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
разорить 285a Г сов. несов. разорять кого-что
rüüstama, laastama, purustama, lõhkuma, hävitama; разорить гнездо linnupesa rüüstama ~ lõhkuma, разорить город linna rüüstama;
laostama, ruineerima; разорить хозяйство majapidamist laostama
разрознить 269a (повел. накл. разрозни) Г сов. несов. разрознивать что (komplekti) lahutama ~ lammutama, (komplekti) terviklikkust lõhkuma
разрушить 271a Г сов. несов. разрушать что ära lõhkuma, purustama, rusustama, rusudeks muutma ~ tegema, hävitama (ka ülek.); разрушить мост silda ära lõhkuma, разрушить семью perekonda lõhkuma, разрушить здоровье tervist rikkuma ~ hävitama ~ laastama, разрушить тишину vaikust rikkuma ~ segama, разрушить иллюзию illusiooni hävitama, разрушить планы plaane purustama ~ nurja ajama ~ nurjama, разрушить хозяйство majandust ~ majapidamist laostama
разукомплектовать 172a Г сов. что dekomplektima, dekomplekteerima, komplektsust rikkuma, komplekti lammutama ~ lõhkuma
разъездить 270a (повел. накл. разъезди) Г сов. несов. разъезживать что kõnek.
(teed) sisse sõitma;
(teed) ära sõitma ~ porima ~ lõhkuma, auklikuks sõitma
расколоть 252 Г сов. несов. раскалывать
что lõhkuma, lõhki ~ katki lööma ~ raiuma; расколоть дрова puid lõhkuma, расколоть орех pähklit katki lööma, расколоть сахар suhkrut tükeldama;
кого-что ülek. lõhestama, lõhet tekitama; расколоть группировку rühmitust lõhestama
рознить 269b (повел. накл. розни) Г несов. kõnek.
что (komplekti) lahutama ~ lammutama, (komplekti) terviklikkust lõhkuma; рознить комплект журнала ajakirjakomplekti lahutama;
кого с кем-чем lahku minema, erinema; этот материал рознит с образцом see riie erineb näidisest ~ läheb näidisest lahku ~ pole näidise moodi
рубить 320 Г несов. кого-что
raiuma (kõnek. ka ülek.); рубить ветки oksi raiuma, рубить дрова puid lõhkuma ~ raiuma, рубить мясо liha raiuma ~ hakkima, рубить лес metsa raiuma, puid langetama, рубить шашкой mõõgaga raiuma, рубить рангоут mer. maste maha võtma, рубить правду tõtt raiuma, рубить сплеча (1) suure hooga raiuma, (2) ülek. kõnek. tõtt näkku paiskama, (3) ülek. kõnek. rind ees edasi tormama ~ murdma;
ehit. üles raiuma, palkidest ehitama; рубить амбар palkidest aita üles raiuma ~ ehitama;
murdma (paekivi vm.);
рубить в капусту кого kõnek. kellest hakkliha tegema
сбить 325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов. несов. сбивать
кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
скорёжить 271a Г сов. madalk.
что murdma, lõhkuma, juurtega üles kiskuma;
(обычно безл.) что kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma;
(обычно безл.) кого-что krampi ~ kõverasse kiskuma; vrd. корёжить
сломать 165a Г сов.
lõhkuma (ka ülek.), katki tegema ~ murdma, purustama (ka ülek.); lammutama; сломать игрушку mänguasja ära lõhkuma ~ katki tegema, сломать палку keppi katki murdma, сломать руку käeluud murdma, сломать дверь ust maha lõhkuma ~ sisse murdma, сломать семью perekonda lõhkuma, сломать дом maja lammutama, сломать традиции traditsioone purustama, сломать карьеру кому kelle karjääri (ära) rikkuma, сломать жизнь кому kelle elu (ära) rikkuma, сломать план plaani (ära) rikkuma ~ nurja ajama;
кого-что jagu ~ võitu saama, vastupanu murdma; сломать сопротивление противника vastase vastupanu murdma;
сломать зубы на ком-чём, об кого-что kõnek. (1) kelle hammas ei hakka ~ ei hakanud peale, (2) millega kurja vaeva nägema, valu ja välku saama; сломать рога кому madalk. kellele rõngast ninna panema, keda põlvili suruma; сломать себе шею ~ голову kõnek. oma kaela murdma; язык сломаешь kõnek. keel läheb sõlme; vrd. ломать
трещать 180 Г несов.
pragisema, praksuma, raksuma, ragisema, rigisema, rägisema, paukuma, plärisema, tärisema, tirisema, kärisema (kõnek. ka ülek.); лёд трещит jää pragiseb ~ raksub ~ praksub, под ногами трещали сучья jalge all praksusid oksad ~ raod, мороз трещит pakane paugub, трещали мотоциклы mootorrattad mürisesid, будильник трещит äratuskell tiriseb ~ heliseb mis hirmus, дело трещит kõnek. asi käriseb ~ kipub lõhki minema;
siristama, sädistama, kädistama; сорока трещит harakas kädistab, кузнечики трещат rohutirtsud siristavad ~ saevad;
kõnek. vadistama, kädistama, vatrama, latrama, laterdama, lõugutama, lobisema; трещать, как сорока nagu harakas kädistama;
kõnek. valutada lõhkuma (pea kohta), huugama; голова трещит pea lõhub otsas (valutada);
(есть так, что) за ушами трещит kõnek. suure suuga ~ kahe suupoolega sööma; трещать языком kõnek. keelt ~ lõugu lõksutama; трещать по всем швам kõnek. kõigist õmblustest kärisema, tabast ja tapist lahti olema, lagunemise äärel olema
увечить 271b Г несов. кого-что vigastama (ka ülek.), (keha)vigastusi tekitama, vigaseks ~ sandiks tegema, sandistama; увечить руку kätt vigastama, увечить кого в драке kellele kakluses kehavigastusi tekitama, увечить себя end sandiks tegema, увечить трактор traktorit lõhkuma; vrd. изувечить

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur