[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 157 artiklit

а II союз
(vastandus) aga, kuid, ent, vaid; он уехал, а я остался здесь tema sõitis ära, mina aga jäin siia, это сделала не она, а я seda ei teinud mitte tema, vaid mina, что ни говорите, а он прав rääkige mida tahes, aga temal on õigus, а «Калев»-то выиграл! aga näe, «Kalev» võitis! твой дед, а мой отец, не был в деревне последним человеком minu isa, sinu vanaisa, polnud külas see kõige viimane;
(rinnastus) ja; он занят, а потому не придёт tal on tegemist ja sellepärast ta ei tule;
(kõrvutamine) kuna, aga; мы сидим в гостях, а на дворе уже давно темно meie istume ikka veel külas, õues aga on juba ammu pime ~ kuna õues on juba ammu pime;
(mööndus) kuid, siiski, ikka(gi), aga siiski; работы мало, а домой приходишь усталый tööd pole palju, aga koju tulles oled ikka väsinud;
(küsimus või kahtlus) aga; а ты его предупредил? aga kas sa teda hoiatasid? а ну как он забудет aga äkki ta unustab;
а (не) то (1) muidu, sest muidu, vastasel korral; спеши, а опоздаешь tee ruttu, muidu jääd hiljaks; (2) või (siis); попейте чаю, а пойдите отдохните jooge teed või (siis) minge puhake veidi; (3) aga võib-olla; поживём в деревне недели две, а и больше oleme maal paar nädalat, aga võib-olla ka kauem; (4) võib-olla ~ ehk ~ vahest siiski; а остались бы на лето у нас jääksite ehk siiski suveks meile; а... и (ega) ...-gi; Вам нельзя купаться. -- А я и не купаюсь. Te ei tohi supelda. -- Ega ma (ei) suplegi; а хоть бы (и) kas või näiteks; а хоть бы и вы kas või näiteks teie
аттестовать 172a Г сов. и несов. кого-что atesteerima keda-mida, atestatsiooni andma kelle-mille kohta, kellele-millele; iseloomustama keda-mida; его аттестовали как хорошего работника teda iseloomustati kui head töötajat, председателя аттестовали с самой лучшей стороны esimeest iseloomustati kõige paremast küljest, он престранно аттестует себя ta näitab end imelikust küljest
ближайший 124 П lähim, (kõige) ligem, lähem, otsene; ближайший магазин lähim ~ kõige ligem kauplus, ближайший друг lähim sõber, в ближайшие дни lähimail ~ lähemail ~ ligemail päevil, в ближайшем будущем lähimas ~ lähemas ~ ligemas tulevikus, при ближайшем рассмотрении lähemal uurimisel; vrd. близкий
больше
сравн. ст. П большой, великий, Н много suurem; rohkem, enam; enamasti, enamalt jaolt; эта комната вдвое больше see tuba on kaks korda suurem, этот сосуд вмещает больше жидкости sellesse nõusse läheb rohkem ~ see anum mahutab rohkem vedelikku, ему это больше нравится temale meeldib see rohkem ~ enam, он в городе с неделю, не больше üle nädala ta pole linnas olnud, больше всего kõige rohkem ~ enam, больше всех kõigist enam, rohkem ~ enam kui kõik teised, (я хотел сделать) как можно больше (ma tahtsin teha) võimalikult palju, (это подходит мне) как нельзя больше (see sobib mulle) ülihästi, paremini ei või sobidagi;
Н enam (eitus); он больше не слушал ta ei kuulanud enam, больше не буду ma enam ei tee, больше не могу ma enam ei suuda ~ ei või
больший 124 П сравн. ст. П большой, великий suurem; большая часть suurem osa, большей частью, по большей части enamasti, suuremalt jaolt, самое большее два часа kõige rohkem ~ enam kaks tundi
внизу I Н all, allpool; книги лежат внизу raamatud on (kõige) all, внизу под нами живёт сапожник meie all elab kingsepp
всё I М с.
vt. весь;
М С с. неод. (без мн. ч.) kõik; идти на всё kõike mängu panema, kõige peale välja minema, mitte millegi ees tagasi kohkuma
всепрощение 115 С с. неод. (без мн. ч.) liter. kõige andestamine
выполнять 255 Г несов. сов. выполнить что
täitma, täide saatma ~ viima, teostama; выполнять норму normi täitma, выполнять свой долг oma kohust täitma, выполнять свои обязанности oma kohustust ~ kohustusi täitma, выполнять обещание lubadust täitma, выполнять приказ käsku täitma, выполнять волю чью kelle tahet teostama, выполнять работу в установленный срок tööd tähtajaks lõpetama, этим людям предстояло выполнять самую ответственную работу neil inimestel seisis ees kõige vastutusrikkam töö, выполнять заветы Ленина Lenini juhtmõtteid ellu viima;
tegema, sooritama; valmistama; выполнять гимнастические упражнения võimlemisharjutusi tegema ~ sooritama
глава I 53 С
ж. неод. liter. van. pea; mäetipp;
м. и ж. од. pea, juht, vanem, pealik, eestvedaja; глава государства riigipea, глава семьи perekonnapea, глава правительства valitsusjuht, глава делегации delegatsiooni juht, стоять во главе предприятия ettevõtte ~ käitise eesotsas olema ~ seisma, во главе с кем kellega eesotsas;
ж. неод. kuppel; главы собора (pea)kiriku kuplid;
ставить ~ поставить ~ класть ~ положить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama
гуртом Н kõnek. hulgi(-), suurel hulgal; kõige täiega, kogu seltskonnaga ~ kambaga
едва Н (häda)vaevu, (häda)vaevalt; едва удерживаться от смеха vaevu naeru tagasi hoidma, едва успел hädavaevu jõudis, едва ли vaevalt küll, едва не peaaegu (et), он едва не упал ta oleks peaaegu kukkunud, он едва ли не самый старший в бригаде ta on brigaadis vaata et kõige vanem
забираться 169 Г несов. сов. забраться во что, на что, куда
sisse ~ üles ronima ~ pugema ~ hiilima ~ minema; забираться на чердак pööningule ronima, холод забирается за пазуху külm poeb hõlma alla, забираться в чужой дом võõrasse majja hiilima, забираться в самую глушь kõnek. kõige kaugemasse kolkasse minema ~ sattuma;
страд. к забирать 1., 3., 4., 5.
завтра Н
homme; завтра утром homme hommikul;
Н С нескл. с. неод. homme, homne päev; откладывать на завтра homseks jätma, homsele lükkama, светлое завтра helge hommispäev, до завтра homseni, не сегодня ~ не нынче завтра täna-homme, kõige lähemal ajal
зваться 215 (прош. вр. звалось и звалось, звались и звались) Г несов. кем-чем nime ~ nimetust kandma, nimetatama, kutsutama; её сестра звалась Tатьяной tema õe nimi oli Tatjana, враг всего, что зовётся пошлостью kõige labase vaenlane
избрать 216 Г сов. несов. избирать кого-что, кем-чем valima; его избрали в депутаты ~ депутатом ta valiti saadikuks, он избрал самый короткий путь ta valis kõige lühema tee, избрать профессию elukutset valima, избрать в союзники liitlaseks valima, избрать в качестве союзника liitlast võtma
колесница 80 С ж. неод. vanker; боевая колесница aj. sõjavanker, погребальная колесница surnuvanker, триумфальная колесница triumfikaarik, -vanker;
последняя спица в колеснице kõnek. kõige viimane (isik), kõige väiksem vend
конец 35 С м. неод.
ots, lõpp (kõnek. ka ülek.); конец палки kepi ots, конец дороги tee(konna) lõpp, к концу лета suve lõpuks, довести до конца lõpule viima, день близится к концу päev hakkab lõppema ~ veereb õhtule, подходить к концу lõpukorral olema, из конца в конец otsast lõpuni, в конце концов lõppude lõpuks, без конца lõputa, alalõpmata, lõputult, до конца lõpuni, lõplikult, под конец lõpu poole, билет в оба конца kõnek. edasi-tagasi-pilet, со всех концов света igast kandist, igast ilmakaarest, бесславный конец kuulsusetu lõpp ~ surm, швартов(н)ый конец mer. kinnitustross, ots, зарядный конец fot. laadimisots (filmil);
концы мн. ч. tekst. narmasnuust, (pühkimis)narmad, lõngajäätmed; прядильные концы ketrusotsad;
van. tükk, rest; конец сукна kalevirest;
конец -- (всему) делу венец vanas. lõpp hea, kõik hea; один конец kõnek. olgu (juba) üks lühike lõpp, ots käes nii või teisiti; на худой конец kõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; класть ~ положить конец чему millele lõppu tegema, kriipsu peale tõmbama; ни конца ни краю нет чему millel pole otsa ega äärt ~ aru ega otsa; палка о двух концах kahe teraga mõõk; и дело с концом kõnek. ja asi vask ~ tahe; отдавать ~ отдать концы madalk. (1) hinge heitma, (2) jalga laskma, vehkat ~ putket tegema; сводить ~ свести концы с концами otsa otsaga kokku saama; хоронить ~ схоронить концы в воду madalk. jälgi kaotama ~ hävitama
кто-либо 158 М keegi, ükskõik kes, kes tahes; он это сделает лучше, чем кто-либо другой tema teeb seda paremini kui ükski ~ keegi teine, его это беспокоит менее, чем кого-либо temale teeb see kõige vähem muret
лицо 110 С с. неод.
nägu (ka ülek.), pale; широкоскулое ~ скуластое лицо tugevate põsesarnadega ~ sarnakas nägu, знакомое лицо tuttav nägu, выражение лица näoilme, цвет лица näojume, черты лица näojooned, лицо вытянулось nägu venis pikaks, он изменился в лице ta langes näost ära, ta näoilme muutus, смотреть опасности в лицо ohule silma vaatama, иметь своё лицо omanäoline olema, лицо современной деревни nüüdisküla ~ praeguse maaelu pale, перед лицом народа kõrgst. rahva (palge) ees, перед лицом суда kõrgst. kohtu ees;
од. tegelane, isik; действующие лица пьесы näidendi tegelased, главное действующее лицо peategelane, важное лицо tähtis isik ~ tegelane, постороннее лицо kõrvaline isik, лица обоего пола mõlemast soost isikud, частное лицо eraisik, должностное лицо ametiisik, официальное лицо ametlik isik, подставное лицо jur. variisik, võltsisik, доверенное лицо jur. usaldusmees, volinik;
lgv. isik; pööre; изменение глагола по лицам verbi ~ pöördsõna pööramine, первое лицо глагола esimene pööre;
esikülg, väliskülg, pealispind; лицо кожи nahat. naha pealispind, гладить с лица что paremalt poolelt triikima;
в поте лица pal(g)ehigis; (знать) в лицо nägupidi (tundma); (говорить ~ сказать) в лицо näkku (ütlema); лица нет на ком kes on näost ära; стирать ~ стереть с лица земли кого-что maapinnalt pühkima, maatasa tegema; исчезать ~ исчезнуть с лица земли maamunalt kaduma, jäljetult kaduma; в лице кого kelle isikus; от лица кого kelle poolt, kelle nimel; с лица воду не пить vanas. ilu ei panda padaje; невзирая на лица isikuid arvestamata; на лице написано у кого kelle näost on näha, kellele on otsaette kirjutatud; ни кровинки в лице (нет ~ не осталось) у кого kelle nägu on lubivalge, kelle näost on ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; кровь бросилась в лицо чьё, кому veri tõusis näkku kellel; показывать ~ показать своё настоящее лицо oma õiget palet ~ nägu näitama; на одно лицо ühte nägu, täiesti sarnased, nagu ühe vitsaga löödud; показывать ~ показать товар лицом mida kõige paremast küljest näitama; не ударить лицом в грязь oma nime mitte häbistama; лицом к лицу silm silma vastu, otse vastakuti; не к лицу что кому mis ei sobi, ei ole näo järgi kellele
лучший 124
сравн. ст. П хороший parem;
превосх. ст. П хороший parim; лучший друг parim sõber, в лучшем случае parimal juhul;
П С лучшее с. неод. (без мн. ч.) (kõik) parim ~ kõige parem; лучшее, что у нас есть parim, mis meil on, всё идёт к лучшему kõik läheb paremuse poole, лучшего не пожелаешь paremat ei oska tahtagi, paremat ei või soovidagi;
П С лучший м, лучшая ж. од. parim;
оставляет желать лучшего jätab soovida; уходить ~ уйти ~ переселиться в лучший ~ иной мир van., iroon. igavesse rahupaika minema, teise ilma minema, siit ilmast lahkuma
любимый 119 П
страд. прич. наст. вр. Г любить;
прич. П armastatud, armas; lemmik-, meelis-; любимая дочь armas ~ armastatud tütar, любимый герой lemmikkangelane, meeliskangelane, любимое блюдо lemmiktoit;
П С любимый м, любимая ж. од. armastatu, armsaim, kallim;
наступать ~ наступить на любимую мозоль кому kõnek. kelle konnasilma peale astuma, kelle hella ~ kõige valusamat kohta puudutama
максимум 1 С м. неод. maksimum, ülemmäär; максимум пять лет kõige rohkem viis aastat
малейший 124 превосх. ст. П малый pisim, kõige pisem, vähim, kõige väiksem; не забуду ни малейшей подробности ma ei unusta pisimatki üksikasja, он не имеет ни малейшего желания делать это tal pole vähimatki tahtmist ~ isu seda teha, он не имеет ни малейшего понятия о чём tal pole udust ~ õrna aimugi, ta ei taipa kõige vähematki millest
менее
сравн. ст. П малый, маленький van. и Н мало ; менее трудный mitte nii raske, vähem raske, kergem, менее всего kõige vähem;
Н vähem; более или менее enam-vähem, прошло менее месяца möödus vähem kui kuu (aega);
тем не менее sellegipoolest, ometi, sellele vaatamata, sellest hoolimata
меньший 124 П väiksem, pisem; väikseim, pisim; kõnek. noorem; noorim, kõige noorem; меньшее из двух зол väiksem pahe, меньшая дочь noorim tütar;
по меньшей мере vähemalt; самое меньшее kõige vähem
меньшой 123 П madalk. noorem; noorim, kõige noorem; меньшой сын noorim poeg
много Н (сравн. ст. больше, более), Ч 157 palju, rohkesti; on palju ~ rohkesti; много работать palju töötama, много друзей palju sõpru, много раз palju kordi, korduvalt, много лучше palju parem, пройдёт год, много два möödub aasta, kõige rohkem kaks, он отсутствовал по многу дней ta on puudunud päevade viisi;
ни много ни мало (как) ei enam ega vähem (kui); много шуму из ничего kõnekäänd palju kära eimillestki
мозоль 90 С ж. неод. rakk, vill; mõhn; konnasilm; водяная мозоль vesivill, костная мозоль luupahk, кровавая мозоль verine rakk, verirakk, сухая мозоль kuiv rakk, руки в мозолях käed on rakkus, натереть себе мозоли на пятках endal kandu rakku hõõruma;
наступать ~ наступить кому на (любимую) мозоль kõnek. kelle konnasilmale astuma, kelle hella ~ kõige valusamat kohta puudutama
наи- приставка adjektiivide ja adverbidega väljendab ülemmäära: kõige, üli-; наилучший parim, kõige parem, наивыгоднейший kõige kasulikum, наиталантливейший andekaim, kõige andekam
наиболее Н kõige; kõige enam ~ paremini; наиболее подходящий kõige sobivam, наиболее необходимые вещи kõige vajalikumad asjad, наиболее часто (kõige) sagedamini, наиболее успешно kõige edukamalt, наиболее соответствовать чему kõige enam ~ paremini sobima ~ vastavuses olema millega
наибольший 124 П suurim, kõige suurem, üli-, maksimaalne; наибольшая выгода suurim kasu, наибольший общий делитель mat. suurim ühistegur, наибольшее благоприятствование maj. enamsoodustus
наиважнейший 124 П kõige tähtsam, tähtsaim, ülitähtis; наиважнейшее дело ülitähtis asi
наивернейший 124 П kõige ustavam; kõige kindlam; наивернейший путь к победе kõige kindlamini võidule viiv tee
наивысший 124 П kõige kõrgem, kõrgeim; ülim; наивысшая награда kõrgeim autasu, в наивысшей степени ülimal määral
наикратчайший 124 П kõige lühem, lühim
наилегчайший 124 П kergeim, kõige kergem; наилегчайший вес helveskaal (maadluses, tõstmises), kärbeskaal (poksis), первый наилегчайший вес helveskaal (poksis)
наилучший 124 П kõige parem, parim; наилучший результат parim tulemus, всего наилучшего! kõike head! kõige paremat!
наименее Н kõige vähem, kõige halvemini; наименее соответствовать требованиям kõige halvemini ~ kõige vähem nõuetele vastama, наименее удачный halvim, ebaõnnestunuim, наименее способный kõige andetum, andetuim
наименьший 124 П kõige väiksem, väikseim, vähim, minimaalne; наименьшая потеря väikseim kadu, метод наименьших квадратов mat. vähimruutude meetod, наименьшее общее кратное mat. vähim ühiskordne;
идти ~ пойти по линии наименьшего сопротивления (kõige) kergema vastupanu teed minema
наипаче Н van. kõige enam, veel enam, eriti, iseäranis; наипаче всего kõigest kõige enam
наистрожайший 124 П kõige rangem, rangeim, ülirange; наистрожайший приказ ülirange käsk ~ korraldus
наитруднейший 124 П kõige raskem, raskeim, üliraske
наитягчайший 124 П liter. kõige rängem, rängim, raskeim, üliraske, üliränk; наитягчайшая вина rängim ~ raskeim ~ üliraske süü
наихудший 124 П kõige halvem, halvim; наихудший результат halvim tulemus
наперво Н madalk. alguseks, hakatuseks, esiteks, kõigepealt, kõige enne, ennekõike, eelkõige; наперво я тебе свою работу покажу kõige enne ~ kõigepealt näitan sulle oma tööd, наперво тебе скажу ütlen ennekõike ~ kõigepealt sinule
наступить I 323b Г сов. несов. наступать I на кого-что peale astuma; на что, чем (jalale, käpale) toetuma; наступить на ногу кому (1) jala peale astuma kellele, (2) ülek. kanna ~ varba peale astuma kellele, наступить на гвоздь naela jalga ~ naela otsa astuma, он не мог наступить на раненую ногу ta ei saanud haavatud jalale toetuda;
наступить ~ наступать на горло ~ на глотку кому madalk. kelle kõri pihku võtma; наступить ~ наступать на (любимую) мозоль кому kõnek. kelle konnasilmale astuma, kelle hella ~ kõige valusamat kohta puudutama; наступить ~ наступать на хвост кому madalk. (1) kelle kannul ~ sabas püsima, (2) kellele varba ~ kanna ~ saba peale astuma; медведь на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu kõrva peale astunud, kellel ei ole muusika jaoks kõrva
начало 94 С с. неод.
(обычно ед. ч.) algus, alustus, hakatus, hakk; liter. hakatis, alge (alge e. algme), suge; в начале года aasta algul, начало учебного года õppeaasta algus, с самого начала algusest peale, в самом начале alguses, от начала до конца algusest lõpuni, для начала alguseks, alustuseks, hakatuseks, в начале зимы talve hakul, до начала зимы enne talve tulekut, vastu talve, начало концерта в восемь часов вечера kontsert algab ~ kontserdi algus on kell kaheksa õhtul, в начале третьего peale (kella) kahte, он живёт в начале этой улицы ta elab selle tänava alguses, поэтическое начало poeetiline alge, poeetika sugemed;
начала мн. ч. alg(m)ed, algteadmised, algandmed, alus(ed); начала математики matemaatika alused, на социалистических началах sotsialistlikel alustel, на добровольных началах vabal tahtel, vabatahtlikult, основываться на началах равенства võrdsusel rajanema, на общественных началах ühiskondlikel alustel, на договорных началах kokkuleppe alusel;
начало всех начал kõige algus, alguste algus; брать ~ вести (своё) начало (1) от кого pärinema, põlvnema, (2) от чего algust saama; класть ~ положить начало чему alust panema millele; под началом чьим, у кого kelle alluvuses ~ käe all; лиха беда начало kõnekäänd iga algus on raske
нельзя предик. с инф., кому-чему ei saa, ei või, ei tohi, (on) keelatud; ei ole võimalik, (on) võimatu ~ lubamatu; этому человеку нельзя доверять seda inimest ei saa ~ ei või usaldada, здесь нельзя курить siin ei tohi suitsetada, siin on suitsetamine keelatud, нам нельзя терять ни минуты me ei tohi minutitki kaotada, это поручение нельзя выполнить seda ülesannet pole võimalik täita ~ on võimatu täita, с этим нельзя не согласиться sellega peab nõustuma ~ tuleb nõustuda, нельзя не признать, что... tuleb tunnistada, et..., нельзя ли им помочь? kas saaks neid kuidagi aidata? как нельзя лучше võimalikult hästi, kõige paremini, как нельзя кстати väga õigel ajal
нигилизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) liter. nihilism (kõige eitamine)
нынче Н kõnek.
praegu, nüüd, praegusel ajal;
täna; нынче утром täna hommikul, не нынче завтра täna-homme, kõige lähemail päevil
о II, об, обо предлог I с вин. п.
puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
обеспечить 271a Г сов. несов. обеспечивать что, кому-чему tagama, kindlustama, garanteerima; кого-что, кем-чем varustama; обеспечить выполнение чего mille täitmist tagama, обеспечить успех edu tagama, обеспечить мир во всём мире kogu maailmas rahu tagama ~ kindlustama ~ kaitsma, обеспечить семью материально perekonda materiaalselt kindlustama, мы всем обеспечены oleme igati kindlustatud, обеспечить строительство всем необходимым ehitust kõige vajalikuga varustama, обеспечить колхоз тракторами kolhoosile piisavalt traktoreid andma, kolhoosi traktoritega varustama
образ I 1 С м. неод.
kuju, kunst, kirj., muus. ka kujund, kujutis (ka mat.); kujutelm, kujutlus, kujutluspilt; van. (peegel)pilt; vorm; сценический образ lavakuju, войти в образ rolli sisse elama, образ положительного героя (romaani vm.) positiivne tegelane, потерять ~ утратить человеческий образ alla käima, loomastuma, inimpalet kaotama, звериный образ loomalik olemus, в образе кого kelle näol, kellena, kelle kujul, мыслить образами kujundlikult ~ kujunditega mõtlema, в ярких образах eredalt, (hästi) kujundlikult, образы далёкого детства kujutluspildid möödunud lapsepõlvest;
viis, laad; образ жизни elulaad, сидячий образ жизни istuv eluviis, кочевой образ жизни nomaadlus, rändurielu, образ действий talitusviis, toimimisviis, образ мыслей meelsus, mentaliteet, mõtteviis, равным образом võrdselt, ühtviisi, каким образом mis moodi, mil viisil, kuidas, таким образом sel viisil, sedaviisi, sedasi, коренным образом põhjalikult, наилучшим образом kõige paremini, надлежащим образом nagu kord ja kohus, nagu ette nähtud, ettenähtud korras, nõutaval viisil ~ moel, бессовестным образом häbematul kombel, häbematult, главным образом peamiselt, põhiliselt, некоторым образом mingil ~ teatud määral, решительным образом otsustavalt, kindlalt, никоим образом ei mingil ~ mitte mingil juhul, обстоятельство образа действия lgv. viisimäärus, modaaladverbiaal, придаточное предложение образа действия lgv. viisilause, modaallause;
рыцарь печального образа liter. kurva kuju rüütel; по образу своему и подобию van., nalj. enda sarnasena ~ sarnaseks, enda näo järgi
остаток 23 С м. неод.
ülejääk, rest; mat., keem. jääk; продажа остатков материи restimüük, остаток от выпаривания keem. aurustusjääk;
(без мн. ч.) ülejäänud ~ allesjäänud osa; провести остаток отпуска у моря järelejäänud puhkusepäevi mere ääres veetma, провести ~ прожить остаток жизни где viimaseid elupäevi veetma ~ elama kus;
(обычно мн. ч.) jäänused, riismed, tootmisjäätmed; остатки крепостной стены kindlusevaremed, нефтяные остатки naftajäätmed, остатки прежней роскоши iroon. endise uhkuse riismed, остатки прошлого minevikuigand(id);
остатки сладки kõnekäänd eks viimane pala ole kõige magusam
паче Н van. enam, rohkem (kui); паче всего kõige enam, тем паче seda enam;
паче чаяния vastu ootusi, üle ootuste, kõigi ootuste kiuste
первейший 124 П kõnek.
esmane, esmajärguline, esmajärgulise tähtsusega, kõige tähtsam; первейшая задача esmane ülesanne, esmajärgulise tähtsusega ülesanne;
parim, esmaklassiline, esmajärguline; первейший мастер parim ~ esmajärguline meister
первооснова 51 С ж. неод. liter. põhialus, põhi; материя -- первооснова всего существующего mateeria on kõige olemasoleva põhialus
первый 119 П
esimene; первый этаж esimene korrus, первое марта esimene märts, первого марта esimesel märtsil, первая глава книги raamatu esimene peatükk, первый голос muus. esimene hääl, сейчас первый час kell on ühe peal, в первом часу kella kaheteistkümne ja ühe vahel, pärast kella kaht(e)teist;
esi-, esma-, esmas-, esimene (kõige eesmine, eesotsas olev, esialgne, kõige varasem, alustav, lähim); первое место esikoht, на первом плане esiplaanil, первая (медицинская) помощь esmaabi, первое впечатление esimene mulje, первые шаги esimesed sammud, первые ягоды esimesed marjad, первый ученик esimene õpilane, (klassi) priimus, первый сорт esimene sort, первая скрипка esimene viiul (ka ülek.), первый встречный esimene vastutulija ~ ettejuhtunu, ükskõik kes, с первого раза esimese korraga, с первого взгляда esimesest pilgust, на первый взгляд esimesel pilgul, esialgu, при первой возможности, при первом случае esimesel võimalusel, в первых числах kuu alguses, kuu esimestel päevadel, с первых дней esimestest päevadest peale, с первыми петухами esimese kukelaulu ajal (tõusma), первое время esialgu, в первую очередь, первым делом kõigepealt, ennekõike, esmajärjekorras, предметы первой необходимости (1) tarbeesemed, (2) hädavajalikud esemed, не первой молодости mitte enam eriti noor;
всыпать по первое число kõnek. pähe andma, nii et küll saab, uut ja vana tegema; не первой свежести (1) pole kuigi värske, (2) pole kuigi puhas; в первую голову, первым долгом kõigepealt, ennekõike, esmajoones, esmajärjekorras; первый блин комом kõnekäänd esimene vasikas läheb aia taha; (узнать) из первых рук ~ уст otsesest allikast ~ kelle enda käest (teada saama); на первых порах esialgu, hakatuseks
перемокнуть 344b Г сов. несов. перемокать kõnek.
läbimärjaks saama (kõigi v. kõige v. hulga kohta); перемокнуть под дождём vihma käes läbimärjaks saama ~ läbi ligunema;
ära vettima, üle(liia) ligunema, läbiligunemisest ~ üleniiskumisest riknema; кожа перемокла nahk on läbi vettinud, яблоки перемокли õunte vesihoidis on riknenud
перемяться 261 Г сов. несов. переминаться 1. kõnek. ära kortsuma, kortsu minema (täielikult, kõige v. hulga kohta)
переписать 202a Г сов. несов. переписывать
что ümber kirjutama; переписать сочинение начисто ~ набело kirjandit puhtalt ümber kirjutama, переписать дом на имя кого maja kelle nimele kirjutama;
кого-что uuesti maalima;
кого-что (kõiki, paljusid) kirja panema ~ nimekirja kandma; loendit tegema (kõige v. paljude kohta); переписать присутствующих kõiki kohalolijaid kirja panema, переписать скот karja üles kirjutama;
кого-что куда kõnek. mujal arvele võtma, teise nimekirja kandma
пересортировка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) ümbersort(eer)imine, uuesti läbisort(eer)imine; (kõige) läbisorteerimine
по предлог I с дат. п.
koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
подгулять 254b Г сов.
kõnek. vintis ~ kergelt purjus olema; vinti ~ purju jääma;
madalk. humor. untsu ~ vussi ~ aia taha minema; ужин немного подгулял (õhtu)söök ei kukkunud kõige paremini välja ~ läks veidi nihu
позади I предлог с род п. eseme, isiku vm. märkimisel, kelle-mille taga miski asub v. toimub taga, järel, tagapool; позади всех kõige taga, позади неё temast tagapool, tema järel
позамёрзнуть 342 Г сов. kõnek.
(без 1 и 2 л.) ära külmuma (suure hulga v. kõige kohta), külma kätte surema (paljude v. kõigi kohta);
külmetama; люди позамёрзли inimestel on külm
пойти 374 Г сов.
куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
показать 198 Г сов. несов. показывать
кого-что, кому-чему (ette) näitama; показать паспорт passi näitama, показать, как делать ette näitama, kuidas teha tuleb, показать больного врачу haiget arstile näitama, показать язык keelt näitama;
чем, на кого-что näitama, osutama; показать пальцем sõrmega ~ näpuga näitama (ka ülek.), показать рукой käega näitama ~ osutama, показать дорогу кому kellele teed näitama ~ juhatama;
кому-чему, что (üles) näitama, ilmutama, demonstreerima, kujutama; часы показали полночь kell näitas kesköötundi, показать прекрасные знания hiilgavaid teadmisi näitama ~ ilmutama, показать лучшее время в беге на 100 м saja meetri jooksus parimat aega saavutama ~ näitama (kõnek.), показать себя на деле end töös näitama, показать опыт katset demonstreerima, показать своё превосходство oma üleolekut näitama ~ demonstreerima, показать в романе romaanis kujutama, я ему покажу kõnek. ma talle (veel) näitan;
(без несов.; без страд. прич.) на кого, с союзом что jur. tunnistama, tunnistust andma; показать под присягой vande all tunnistama ~ tunnistust andma,
показан, показана, показано, показаны (кр. ф. страд. прич.) (on) soovitatav ~ sobiv ~ näidustatud ~ kasulik; больному показан покой haige vajab rahu;
показать ~ показывать (на) дверь кому ust näitama kellele; показать ~ показывать спину (1) selga pöörama, (2) sääri ~ putket tegema; не показать ~ не показывать ~ не подавать ~ не подать (и) вида ~ виду mitte teist nägugi tegema, mitte välja näitama; показать ~ показывать когти ~ ногти ~ ноготки ~ зубы kõnek. hambaid näitama; показать кузькину мать madalk., показать, где pаки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb ~ keedab ~ pruulib; показать ~ показывать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama (julguse puudumise tõttu); показать ~ показывать товар лицом keda-mida kõige paremast küljest ~ kõige soodsamas valguses näitama; показать ~ показывать пятки kõnek. sääri ~ putket tegema, varvast laskma ~ viskama
поколотиться 316 Г сов. madalk.
kloppida saama; яблоки поколотились õunad on kloppida saanud;
katki minema (kõige v. palju kohta)
полопаться 164 Г сов. kõnek. lõhkema ~ lõhki minema, purunema, katki ~ puruks minema (kõige v. hulga kohta; ka mitmest kohast); шины полопались autokummid läksid lõhki ~ lõhkesid, все полопаются от зависти ülek. kadedusest lõhki minema, стёкла полопались от жары klaasid läksid kuuma käes ~ kuumusest katki ~ puruks
помимо предлог с род. п.
peale, välja arvatud, paitsi; помимо всего прочего peale kõige muu;
kelle osavõtuta, kellest mööda minnes; millest hoolimata; всё совершилось помимо меня kõik toimus minu teadmata, помимо моего желания minu soovist hoolimata, minu soovi vastu, помимо воли vastu tahtmist
попортиться 274 (повел. накл. ед. ч. попортись и попорться) Г сов. от чего, без доп. kõnek. (teatud määral) riknema ~ rikki ~ halvaks minema, halvenema (ka kõige kohta); мясо попортилось liha on halvaks läinud
попреть 229b Г сов. kõnek.
ära kopitama ~ tulitama, kuumaks minema (kõige v. palju kohta);
(mõnda aega) hauduma
после II предлог с род. п. pärast, peale; после обеда pärast lõunat, после двух часов pärast kella kahte, после чая peale teejoomist, прийти после всех kõige hiljem ~ viimasena tulema, оставить после себя enesest maha jätma, после того как pärast seda kui
последний 121 П
viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
П С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi
посохнуть 344b Г сов. (без 1 и 2 л.)
(järjestikku) ära kuivama (kõige v. hulga kohta);
kõnek. (mõnda aega) kuivama ~ tahenema
поставить I 278a Г сов. несов. ставить
кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
потроха 21 С неод. мн. ч. (ед. ч. потрох м. р.) rups, rupskid; куриные потроха kanarups(kid), суп с потрохами rupskisupp;
со всеми потрохами madalk. tükkis ~ koos saba ja sarvedega, kõige naha ja karvadega, kõige ~ kogu täiega
превыше Н (palju) kõrgemal, üle; превыше всего (on) üle kõige ~ kõige tähtsam
предпочтительный 126 П (кр. ф. предпочтителен, предпочтительна, предпочтительно, предпочтительны) eelis-, eelistus-, eelistatav, eelistav; предпочтительное право eelisõigus, предпочтительный срок eelistatav tähtaeg, такой исход дела наиболее предпочтителен selline lõpplahendus oleks kõige vastuvõetavam
прежде II предлог с род. п. ajalise eelnevuse märkimisel enne keda-mida; он пришёл прежде всех ta tuli kõige varem ~ esimesena, прежде времени kõnek. varem kui tarvis, enne õiget aega, enneaegu, прежде всего kõigepealt, прежде чем союз enne kui
при предлог с предл. п.
koha, eseme vm. märkimisel, mille lähedal v. juures midagi asub v. toimub: juures, ääres, küljes, all, -s, genitiivatribuut; при доме maja juures, сабля при седле mõõk sadula küljes, битва при Бородине Borodino lahing, lahing Borodino all, при мне minu juuresolekul, при этом siinjuures, при дворе õukonnas;
aja v. samaaegsuse märkimisel: ajal, sel ajal kui, -l, des-tarind; при обыске läbiotsimise ajal, läbiotsimisel, при жизни отца isa eluajal, при Пушкине Puškini ajal, при его появлении tema tulekul, при виде его teda nähes, при мысли о ком kellele mõeldes;
juuresoleku märkimisel: juuresolekul, ees, des-tarind; при свидетелях tunnistajate juuresolekul, при всех kõigi juuresolekul, kõigi ees ~ nähes, говорить при отце isa kuuldes rääkima, он неотлучно был при мне ta ei lahkunud mu juurest hetkekski, ta oli kogu aeg minuga;
kuuluvuse v. alluvuse märkimisel: juures, genitiivatribuut; курсы при институте instituudi juures toimuvad kursused, предметный указатель при книге raamatu aineregister, ассистент при профессоре professori assistent, прачечная при гостинице hotelli pesula, его оставили при институте ta jäeti instituuti tööle;
valduse märkimisel: kaasas, käes; деньги при нём raha on tal kaasas, документы при мне dokumendid on mul kaasas, держать при себе что mida enda käes ~ oma valduses hoidma;
vahendi märkimisel: abil, kaasabil, -ga; при помощи чего mille abil, при его содействии tema kaasabil ~ abiga;
olemasolu v. ilmaolu märkimisel: korral, puhul, juures, kõrval, -l, -ga; при моей неловкости minu saamatuse juures, он был при шляпе tal oli kaabu peas, ta oli kübaraga, он всегда был при галстуке tal oli alati lips ees, быть при оружии relvastatud olema, он не при деньгах tal pole raha;
(toimimis)tingimuste märkimisel: -l, -ga, käes; при первой возможности esimesel võimalusel, ни при каких условиях mitte mingil tingimusel, при свете лампы lambivalgel, lambivalgusega, при солнце päikesepaistel, päikesega, päikese käes, при первых лучах солнца esimeste päikesekiirtega, при луне kuuvalgel, kuuvalgega, при сильном морозе käreda pakasega, при желании soovi ~ hea tahte korral, при малейшей ошибке vähimagi eksimuse ~ vea puhul, при удаче edu korral, при случае juhul, puhul, juhuse korral, при его силе tema jõu juures, niisuguse jõu korral nagu temal, при всём этом (он хороший человек) kõige selle juures ~ kõrval (on ta hea inimene), вздрагивать при каждом шорохе iga kahina peale võpatama, при закрытых дверях kinniste ~ suletud uste taga, kinnisuksi;
seisundi märkimisel: -s; при последнем издыхании liter. hinge heitmas, при смерти suremas, при памяти van. mõistuse juures;
muud laadi väljendites; быть при деле oma tegemist tegema, millega ametis olema ~ tegelema, остаться при своём мнении eri arvamusele jääma, остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma, я тут ни при чём ma ei puutu asjasse, mul pole sellega tegemist ~ pistmist
приверженец 36 С м. од. liter. poolehoidja, pooldaja, järgija; приверженец всего прогрессивного kõige progressiivse pooldaja, приверженец нового учения uue õpetuse järgija
припасти 364 Г сов. несов. припасать что, чего kõnek. varuma, varuks koguma ~ panema, tagavaraks panema; припасти новость под конец uudist kõige lõpuks hoidma ~ varuma
прожжённый 128
страд. прич. прош. вр. Г прожечь;
прич. П kõnek. igi-, puru-, päris, igavene, kõige ehtsam, viimane, parandamatu, paadunud; прожжённый плут igavene ~ kõige ehtsam kelm, kelmide kelm, vana kelm, прожжённый негодяй lurjuste lurjus
прозаический 129 П
proosa-; прозаическое произведение proosateos;
ülek. proosaline, igapäevane, argi-, argine, argipäevane, tavaline; прозаическая жизнь proosaline elu, argielu, прозаический человек tavaline ~ argine inimene, самые прозаические вещи kõige igapäevasemad ~ proosalisemad asjad
простейший 124 П
превосх. ст. П простой lihtsaim; простейшее решение lihtsaim ~ kõige lihtsam lahendus;
zool. ainu-, alg-; простейшее животное ainurakne, algloom;
П С простейшие мн. ч. од. zool. ainuraksed, algloomad (Protozoa)
просто
Н lihtsalt; on lihtne; просто одеваться lihtsalt ~ tagasihoidlikult riides käima ~ riietuma, это объясняется просто see on lihtsalt seletatav, просто объяснить задачу ülesannet lihtsalt ~ lihtsate sõnadega seletama, просто обращаться с людьми inimestega suhtlemises lihtne olema, lihtsalt käituma, всё это не так просто see pole ~ ei ole nii lihtne, это совсем просто see on päris lihtne, просто так lihtsalt niisama;
частица kõnek. lihtsalt, lausa, otse, niisama; всё это просто выдумки kõik see on kõige lihtlabasem ~ paljalt väljamõeldis, этому просто нельзя поверить seda lihtsalt ei saa uskuda, это же просто прелесть see on ju lausa võluv
прочий 124 П
muu, teine, ülejäänud; прочие люди teised ~ muud ~ ülejäänud inimesed, среди прочих мальчиков teiste poiste hulgas, и прочие подобные глупости ja muud selletaolised rumalused ~ totrused ~ lollused;
П С прочее с. неод. (без мн. ч.) muu, ülejäänu; и прочее ja muu, помимо всего прочего kõige muu kõrval, kõigele muule lisaks;
П С прочие мн. ч. од. teised, ülejäänud; в числе прочих teiste hulgas, не в пример прочим mitte nii nagu teised, teistest erinevalt;
между прочим (1) Н muu hulgas, (2) в знач. вводн. сл. muuseas
прямой 120 П (кр. ф. прям, пряма, прямо, прямы и прямы)
sirge, sirg-, õgev, õgu-; otse(ne); прямая улица sirge tänav, прямой нос sirge nina, идти прямой тропкой otseteed ~ kõige otsemat rada mööda minema, прямая линия sirge, sirgjoon;
(без кр. ф.) püst- (ka mat.); tasa-, tasa(pinnali)ne; füüs., el. päri-; прямой ворот püstkrae, прямая призма püstprisma, прямой конус püstkoonus, прямой склон geol. tasanõlv, tasapinnaline nõlv, прямое направление pärisuund, прямой провод pärijuhe, прямая проводимость pärijuhtivus, прямое сопротивление päritakistus, прямой угол mat. täisnurk, прямой узел mer. õigesõlm, rehvisõlm, прямой парус mer. raapuri, прямая нить накала el. juushõõgniit, прямая складка geol. normaalkurd, прямая кишка anat. pärasool;
(без кр. ф.) otse-, otsene, vahetu; прямое сообщение otseühendus (liikluses), прямой поезд otserong, otseühendusrong, вагон прямого сообщения otsevagun, otseühendusvagun, прямая наводка sõj. otsesihtimine, прямой курс mer. otsekurss, прямая волна mer. otselaine, прямой поток geol. otsevool, прямой код mat. otsekood, прямое освещение el. otsevalgustus, прямая речь lgv. otsekõne, otsene kõne, прямое дополнение lgv. (otse)sihitis, прямая обязанность otsene kohustus, прямое указание otsene näpunäide, прямая зависимость otsesõltuvus, otsene sõltuvus, прямое родство jur. otsesugulus, otsene sugulus, прямой наследник otsene pärija, прямые выборы otsesed valimised, прямой налог maj. otsene maks, в прямом смысле слова sõna otseses mõttes, иметь прямое отношение к чему otseselt seotud olema millega, прямое действие vahetu ~ otsene mõju ~ toime, прямой перевод vahetu tõlge, otsetõlge, прямой показатель vahetu näitaja;
(без кр. ф.) ilmne, selge, vaieldamatu, otsene; прямая польза ilmne kasu, прямой вызов avalik väljakutse, прямой обман sulaselge pettus, есть прямой смысл вам сегодня отдохнуть kõnek. teil on hädatarvilik ~ vajalik ~ hädasti vaja täna puhata;
sirgjooneline, otsekohene; прямой характер sirgjooneline iseloom, прямой ответ otsekohene vastus, прямой взгляд julge ~ aval pilk ~ vaade;
(без кр. ф.) täielik, tõeline; прямая противоположность täielik vastand, прямой простофиля kõnek. tõeline lontkõrv ~ otu;
П С прямая ж. неод. sirge, sirgjoon; вертикальная прямая mat. püstsirge, финишная прямая sport lõpusirge, провести прямую sirget ~ sirgjoont tõmbama
пуще Н kõnek. van. veel enam ~ rohkem, hullemini; ещё пуще veel enam, veel hullemini, пуще всего kõige enam ~ rohkem, ещё пуще рассердился ta sai ~ läks veel vihasemaks;
беречь пуще глаза hoidma rohkem kui oma silmatera
равнодушный 126 П (кр. ф. равнодушен, равнодушна, равнодушно, равнодушны) к кому-чему ükskõikne, osavõtmatu, leige, tuim, loid; равнодушный взгляд ükskõikne ~ osavõtmatu pilk, равнодушный человек ükskõikne ~ osavõtmatu ~ tuim inimene, равнодушен ко всему kõige vastu ~ suhtes ükskõikne, оставить равнодушным ükskõikseks ~ külmaks jätma
разбор 1 С м. неод.
(без мн. ч.) (koost) lahtivõtmine, lahtivõtt, demonteerimine, lahtimonteerimine, osadeks lahutamine, osandamine, lammutamine, lammutus (ka trük.);
(без мн. ч.) sort(eer)imine, jaotamine, kordaseadmine;
(без мн. ч.) arutamine, analüüsimine, käsitlemine, arutus, arutelu, analüüs, käsitlus; окончательный разбор дела (1) asja arutamine, (2) jur. asja kohtulik arutus, разбор урока tunni arutelu, разбор предложения lgv. lauseanalüüs;
trük. lammutusladu, ärapanu (lammutamisele kuuluv ladu);
valimine, valik; строгий разбор range valik, без разбора ~ разбору valikuta, valimata, huupi;
van. arvustus, retsensioon; разбор романа romaani arvustus;
sort, järk (kõnek. ka ülek.); мука второго разбора teise sordi jahu, самого низкого разбора kõige madalamat sorti (ka ülek.);
прийти ~ успеть к шапочному разбору kõnek. kahekümne viiendal tunnil pärale jõudma (kui kõik juba läbi on)
разгар 1 С м. неод. (без мн. ч.) hoog, hari (ülek.), tipp (ülek.); работа в полном разгаре töö käib täie hooga, вечер в самом разгаре piduõhtu on täies hoos, в разгаре лета südasuvel, kõige kuumemal suveajal, suveharjal, в разгаре боя keset kõige ägedamat lahingut, разгар лучевой болезни kiiritustõve kõrgperiood
разнообразный 126 П (кр. ф. разнообразен, разнообразна, разнообразно, разнообразны) mitmekesine, mitmesugune, vahelduv, vaheldusrikas; erinev, erisugune; erilaadne; igasugune; разнообразные впечатления mitmekesised muljed, разнообразные люди mitmesugused inimesed, самые разнообразные товары igasugused ~ kõikvõimalikud ~ kõige mitmekesisemad ~ kõige erinevamad kaubad
разный 126 П
erinev, erisugune, eri; mitmesugune, igasugune, kõiksugune; разные взгляды erinevad vaated, в разное время eri ajal ~ aegadel, жить в разных комнатах omaette ~ eraldi ~ eri tubades elama, самые разные вопросы kõige erinevamad ~ igasugused ~ kõikvõimalikud küsimused, разные по характеру erineva iseloomuga, разные мысли mitmesugused ~ igasugused mõtted, разный хват sport segahoie;
П С разное с. неод. jooksvad küsimused (päevakorras), varia, mitmesugust (trükisõnas); в повестке дня разное päevakorras on jooksvad küsimused, говорили о разном räägiti mitmetest asjadest ~ ühest ja teisest ~ mitmest- setmest
раньше Н
сравн. ст. Н рано;
varem, varemalt, varemini, enne, ennemalt; он пришёл раньше всех ta tuli kõige varem, раньше здесь был лес varem ~ varemalt ~ ennemalt oli siin mets, раньше срока enne tähtaega, раньше времени enneaegu, enneaegselt, ennakult
распоследний 121 П madalk. halv. see kõige viimane ~ viimasem
ровный 126 П (кр. ф. ровен, ровна, ровно, ровны)
tasane, sile, sirge; ровная местность tasane maastik ~ ala, ровная дорога tasane ~ sile tee, ровный ряд sirge rida, ровная линия sirge joon;
ühtlane, ühetasane, ühesuurune, samasuurune, võrdne; ровный ветер ühtlane tuul, ровный загар ühtlane päevitus, ровные зубы ühtlased hambad, ровное дыхание ühtlane ~ ühetasane hingamine, ровный пульс ühtlane pulss, ровные доли ühesuurused ~ võrdsed ~ sama suured osad, говорить ровным голосом ühtlaselt (vaikse häälega) rääkima;
ülek. tasakaalukas; ровный характер tasakaalukas iseloom;
täpne; ровный вес täpne kaal, ровный счёт ümmargune arve;
ровным счётом ничего kõnek. mitte kõige vähematki, mitte kui midagi, mitte tuhkagi; не ровён час madalk. paljugi, mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea
рубашка 73 С ж. неод.
särk (ka tehn.), pluus (mereväes); шёлковая рубашка siidsärk, ночная рубашка öösärk, нижняя ~ нательная рубашка alussärk, верхняя рубашка päevasärk, pluus (vormiriietuses), рабочая рубашка töösärk, форменная рубашка madrusepluus (vormiriietuses), русская рубашка vene särk, смирительная рубашка hullusärk, в одной рубашке särgiväel, водяная рубашка sooj. veesärk, паровая рубашка mas. aurusärk;
kest (ka tehn.); рубашка зерна viljatera kest, рубашка кокона kookoni kest, бетонная рубашка betoonkest, рубашка усиления ehit. tugevduskest, рубашка луковицы sibula kuivsoomus, sibulakoor;
(mängu)kaardiselg;
оставлять ~ оставить в одной рубашке кого kõnek. keda puupaljaks tegema, püksata jätma; родиться в рубашке õnnesärgis sündima; оставаться ~ остаться в одной рубашке kõnek. puupaljaks ~ püksata jääma; своя рубашка ближе к телу kõnekäänd oma särk on ihule kõige lähemal
ругать 165a Г несов. кого-что
riidlema, kiruma, vanduma, sõimama; ругать последними словами kõige hullemate sõnadega sõimama;
ülek. kõnek. materdama, maha tegema; ругать книгу raamatut maha tegema;
ругать на чём свет стоит kõnek. põhjama nii et maa must ~ nii et maa väriseb; vrd. выругать, обругать, отругать
само- II часть сложных слов kõige; само-важнейший kõige tähtsam, tähtsaim
самомалейший 124 П väikseim, vähim, pisim, kõige väiksem ~ pisem ~ tähtsusetum ~ tühisem
самоновейший 124 П kõnek. uusim, uhiuus, tuliuus, tuttuus, kõige uuem
самонужнейший 124 П kõnek. hädavajalik, hädatarvilik, hädapärane, kõige vajalikum ~ tarvilikum
самый 119 М м.
sama, seesama; тот же самый seesama, в то самое время samal ajal;
päris, otse, just, paras; в самом центре päris ~ otse ~ just keskel ~ keskuses, в самом начале päris alguses, с самого начала päris algusest ~ otsast peale, перед самым концом päris lõpu eel, у самого моря päris ~ otse mere ääres, туфли в самый раз kingad on päris ~ täpselt ~ täiesti parajad, он пришёл в самый раз ta tuli just parajal ajal, с самого утра hommikust saadik ~ peale, aohakust alates, до самой смерти surmatunnini, до самого дна viimse põhjani, в самом деле tõesti, tõega, tõepoolest, tõeliselt, на самом деле tegelikult;
kõige (ülivõrde puhul); самый большой kõige suurem, suurim, самый старый kõige vanem, vanim, самый северный kõige põhjapoolsem, põhjapoolseim, самые ничтожные причины kõige tühisemad põhjused
свежесть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) värskus (ka ülek.), kargus, jahedus; свежесть впечатлений muljete värskus, свежесть цветов lillede värskus, свежесть лица näo värskus, свежесть памяти mälu erksus, свежесть мысли mõttevärskus, mõttekargus, свежесть воздуха õhu värskus, свежесть утра hommikuvärskus, ночная свежесть ööjahedus; не первой свежести (1) mille puhtus ~ värskus jätab ~ jättis soovida, (2) ülek. iroon. mitte enam väga noor, mitte just kõige noorem, noorusvärskuse minetanud
сверхмодный 126 П (кр. ф. сверхмоден, сверхмодна, сверхмодно, сверхмодны) ülimoodne, moodsaim, kõige moodsam ~ moekam; сверхмодная одежда ülimoodne riietus
сверхнизкий 122 П ülimadal, madalaim, kõige madalam; сверхнизкая температура ülimadal temperatuur
сверхслабый 119 П (кр. ф. сверхслаб, сверхслаба, або, сверхслабы) ülinõrk, nõrgim, kõige nõrgem
сверхсложный 126 П (кр. ф. сверхсложен, сверхсложна, сверхсложно, сверхсложны) ülikeeruline, ülikeerukas, keerukaim, kõige keerukam ~ keerulisem; сверхсложный механизм ülikeeruline mehhanism
сверхтвёрдый 126 П (кр. ф. сверхтвёрд, сверхтверда, сверхтвёрдо, сверхтвёрды) ülikõva, kõige kõvem
свой 156a М (своя, своё, свои)
oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
М С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
М С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
северный 126 П põhja-, põhjakaare-, mer. nordi-; põhjamaa(-), põhjala(-), põhjamaine; põhjapoolne; северный полюс põhjapoolus, põhjanaba, северное направление põhjasuund, северный ветер põhjatuul, mer. nordituul, северное лето põhjamaa ~ põhjala suvi, северная природа põhjamaine loodus, северный тип põhjamaine ~ põhjamaa tüüp, самый северный kõige põhjapoolsem, põhjapoolseim, северная широта geogr. põhjalaius, северный олень zool. põhjapõder (Rangifer tarandus). северное сияние virmalised, polaarvalgus, põhjavalgus, Северная война Põhjasõda, Северный морской путь Põhja-meretee
сила 51 С ж. неод.
jõud (ka ülek.), jaks, ramm, tugevus, jõulisus; мускульная сила lihasejõud, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, рабочая сила tööjõud, творческая сила loomejõud, действующая сила mõjur, ajend, toimejõud, центробежная сила füüs. tsentrifugaaljõud, kesktõukejõud, центростремительная сила füüs. tsentripetaaljõud, kesktõmbejõud, лошадиная сила füüs. hobujõud (võimsusühik), тяговая сила, сила тяги veojõud, живая сила sõj. elavjõud, убойная сила tappejõud, surmav jõud (relval), сила рук kätejõud, сила ума vaimujõud, сила воли tahtejõud, tahe, сила привычки harjumuse jõud, сила взрыва lõhkejõud, сила тяжести raskusjõud, сила трения füüs. hõõrdejõud, сила притяжения füüs. külgetõmbejõud, сила ветра tuule tugevus, сила звука füüs. heliintensiivsus, helitugevus, сила света füüs. valgustugevus, сила тока el. voolutugevus, единица силы jõuühik, напрягать все свои силы kogu jõudu rakendama, kõigest jõust pingutama, ponnistama, отдать все силы kogu jõudu andma, применять силу, прибегать к силе, пускать в ход силу jõudu tarvitama, помериться силами jõudu katsuma, пробовать (свои) силы (oma) jõudu proovima, взять силой jõuga võtma, с силой нажать на кнопку täie jõuga ~ täiest jõust nupule vajutama, постановление имеет силу закона määrusel ~ otsusel on seaduse jõud, закон потерял силу seadus on kehtetuks muutunud ~ oma jõu kaotanud, он лишился сил tal on jõud otsas, упадок сил jõuvarude kahanemine, общими силами ühisel jõul, своими силами omal jõul, с сокрушительной силой hävitava ~ purustava jõuga;
силы мн. ч. jõud (mitm.), vägi, väed; вооружённые силы sõj. relvajõud, объединённые вооружённые силы sõj. ühendrelvajõud, военно-воздушные силы sõj. õhujõud, lennuvägi, военно-морские силы sõj. merejõud, merevägi, вражеские силы vaenlasvägi, vaenlasväed, vaenuvägi, vaenuväed, превосходящие силы ülekaalukad jõud (ka sõj.), главные силы peajõud (ka sõj.), ядерные силы sõj. tuumalöögijõud, прогрессивные силы edumeelsed jõud, progressijõud, силы мира и демократии rahu- ja demokraatiajõud, движущие силы истории ajaloo liikumapanevad jõud, производительные силы maj. tootlikud jõud, перейти в наступление крупными силами suurte jõududega pealetungile minema, борьба с силами агрессии võitlus agressioonijõududega ~ agressioonijõudude vastu, соотношение классовых сил klassijõudude vahekord;
выбиться из сил (1) end surmani väsinuks rassima, väsimusest nõrkema, surmani väsinud olema, kellel on võhm väljas, (2) kõigest väest püüdma, (kas või) nahast välja pugema; войти в силу (1) jõustuma, (2) meheikka jõudma; в полную силу täies jõus; сил нет kõnek. (1) (enam) ei jaksa (kannatada), (2) surmani (ära tüütama); по мере сил jõudumööda; по силе возможности kõnek. võimalust mööda; по силе, под силу jõukohane; не под силу üle jõu käiv; через силу kõnek. suure vaevaga, pingutades; в силах (1) jaksama, kuni jõudu on, (2) võimuses olema (näit. mõjutada, aidata); изо всех сил, изо всей силы, что есть сил kõigest jõust ~ väest; от силы kõnek. napilt, vaevalt, kasinasti, kõige rohkem (näit. meeter, üks kilogramm); в силу чего mis põhjusel; собраться с силами jõudu kokku võtma; набраться сил jõudu koguma; в силе (1) jõus, kehtiv, (2) täies elujõus; вступить в силу jõustuma
слишком Н liiga, liiaks, üleliia; on liig ~ ülearu; слишком много liiga palju, слишком дорого liiga kallis, слишком подробно liiga põhjalikult ~ põhjalik, слишком широкое толкование ülilai tõlgendus, слишком хвалить ülearu kiitma, это уже слишком kõnek. see on juba liig, не слишком хорошо ei ole ~ ei saa kiita, mitte just kõige paremini
снабдиться 289 Г сов. несов. снабжаться чем kõnek. end varustama, varustuma; снабдиться всем необходимым end kõige vajalikuga varustama, endale kõike vajalikku muretsema ~ soetama
снарядить 289 Г сов. несов. снаряжать
кого-что чем (kõige vajalikuga) varustama; seadmestama, ekipeerima; minekuvalmis seadma; снарядить экспедицию ekspeditsiooni kõige vajalikuga varustama;
кого-что, куда, с инф. kõnek. saatma, läkitama; korraldust andma; снарядить кого принести что keda mille järele saatma, снарядить кого в магазин за хлебом keda poodi leiba tooma saatma;
что (lõhkeainega) täitma, laadima; снарядить магазин salve laadima
снарядиться 289 Г сов. несов. снаряжаться kõnek. end (kõige vajalikuga) varustama, end teele ~ minekuvalmis seadma; снарядиться в дорогу end teele seadma ~ sättima
снаряжение 115 С с. неод.
(без мн. ч.) varustamine; minekuvalmis seadmine; снаряжение судна laeva kõige vajalikuga varustamine;
(без мн. ч.) kõnek. saatmine, läkitamine, korralduse andmine; снаряжение в путь teelesaatmine;
(без мн. ч.) varustus; seadmed, seadmestik; sõj. rakmed; водолазное снаряжение tuukrivarustus, туристское снаряжение matkavarustus, судовое снаряжение laevaseadmed, военное снаряжение sõj. sõjaväerakmed, полевое снаряжение sõj. välirakmed, штурманское снаряжение sõj. navigaatori varustus
сосредоточиться 271 Г сов. несов. сосредоточиваться где, на ком-чём, в ком-чём koonduma, keskenduma, süvenema, kontsentreeruma; сосредоточиться на самом главном oma mõtteid kõige tähtsamale koondama, kõige tähtsamale keskenduma, шум мешал сосредоточиться kära segas keskendumist, müra ei lasknud süveneda
спица 80 С ж. неод.
varras, kodar; (puu)tikk; вязальная спица kudumisvarras, вязание на спицах varraskudumine, поисковая спица otsivarras (sälkkaartide sortimiseks), колёсная спица rattakodar, спица зонта vihmavarju ribi;
van. (nõeljas) tornitipp;
последняя спица в колеснице kõnek. see kõige tühisem ~ viimane (inimese v. asja kohta)
справить 278a Г сов. несов. справлять
что kõnek. tähistama, pühitsema, pidama; справить свадьбу pulmi pidama, справить день рождения sünnipäeva pidama ~ tähistama;
что madalk. (tööd) tegema, täitma; справить домашние дела koduste töödega ühele poole saama;
что madalk. muretsema, hankima, soetama; справить пальто mantlit muretsema;
кого-что madalk. kõige vajalikuga varustama; справить в дорогу teele kõike vajalikku kaasa andma;
что madalk. parandama, korda tegema;
что van. madalk. (dokumenti) hankima
спросить 319a Г сов. несов. спрашивать
кого-что, у кого-чего, о ком-чём küsima, pärima; спросить о здоровье tervise järele küsima ~ pärima, спросить фамилию perekonnanime küsima, спросить совета nõu küsima, спросить книгу raamatut küsima, спросить разрешения luba küsima;
с кого aru pärima, vastust nõudma; с каждого спросят igaühe käest päritakse aru, igaüks on vastutav, с тебя за всё спросят sa annad veel kõige eest vastust
ставить 277 Г несов.
кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
степень 92 С ж. неод.
määr, tase; aste, järk; степень нагрузки koormusmäär, степень расширения paisumismäär, степень обогащения rikastusmäär, степень плотности tihedusaste, степень сжатия surveaste, kompressiooniaste, степень новизны uudsusaste, uudsuse aste, степень точности täpsusaste, täpsusklass, степень зрелости küpsusaste, küpsusjärk, степень родства sugulusaste, степень опьянения joobeaste, степень вины süü aste, степень полезности kasulikkuse aste, степень огнестойкости tulekindlusaste, степень влажности niiskusaste, veesisaldusmäär, степень развития arengujärk, степень твёрдости kõvadus, степень кислотности happesus, степень мутности воды vee sogasus, степень износа kulumus, степень загрязнения (1) määrdumus, (2) reostumus, степень насыщения küllastumus, küllastusaste, степень насыщенности küllastatus, степень механизации mehhaniseeritus, ожог второй степени teise astme põletus, степень надёжности töökindlus, степень сравнения lgv. võrdlusaste, võrre, положительная степень (сравнения) lgv. algvõrre, positiiv, сравнительная степень lgv. keskvõrre, komparatiiv, превосходная степень lgv. ülivõrre, superlatiiv, степень уравнения mat. võrrandi aste, степень точки mat. punkti potents, икс в пятой степени mat. x5, x viiendas astmes, возвести в степень mat. astendama, astmesse tõstma, диплом первой степени esimese järgu diplom, крайняя степень äärmus, высшая степень ülim aste, в высшей степени ülimal määral, ülimalt, äärmiselt, в высокой степени suurel määral, suuresti, ohtrasti, в значительной степени olulisel määral, tunduvalt, oluliselt, в некоторой степени mõningal määral, kuigivõrd, в меньшей степени vähemal määral, vähem, ни в какой степени mitte mingil määral, mitte sugugi, mitte kõige vähematki, в слабой степени vähe, nõrgalt, vähesel määral, до последней степени võimatult, äärmiselt, hullusti, в равной степени võrdselt, в достаточной степени piisavalt;
(teaduslik) kraad; учёная степень teadlaskraad; учёная степень доктора наук doktorikraad;
van. auaste
стрелочник 18 С м. од. raudt. pöörmeseadja;
(всегда) стрелочник виноват iroon. alati on süüdi rööpaseadja ~ kõige väiksem vend
сучок 24 С м. неод.
dem. (väike) oks, oksake; oksakoht; выпадающий сучок irdoks, заросший сучок umboks, разветвлённые сучки sõrgoksad (ühest männasest lähtuvad oksad);
сучки мн. ч. paberit. puidutükid, puiduosakesed (paberimassis);
без сучка без задорники kõnek. nagu lep(a)se reega, nagu õlitatult, libedalt; ни сучка ни задорники kõnek. kõik on tipp-topp ~ kõige paremas korras
существо I 95 С с. неод. (без мн. ч.) (põhi)olemus, tuum; существо изобретения leiutise olemus, существо вопроса küsimuse tuum, понять существо дела asja tuumast aru saama, говорить по существу olulisest ~ peamisest ~ kõige tähtsamast rääkima, по существу говоря вводн. сл. tegelikult, tõeliselt, iseendast
счёт С м. неод.
1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
тленность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) liter. tühisus, ajalikkus, kaduvus; тленность всего земного kogu ~ kõige maise tühisus
товар 1 (род. п. ед. ч. товара и товару) С м. неод. kaup; штучный товар tükikaup, tükk-kaup, сыпучий товар puistekaup (näit. jahu, suhkur), продовольственные товары toidukaubad, промышленные товары tööstuskaubad, товары широкого ~ народного потребления tarbekaubad, товары массового спроса üldnõutavad kaubad, товары бытовой химии tarbekeemiakaubad, товары длительного пользования püsikaubad, товары первой необходимости esmatarbekaubad, бракованный товар praakkaup, залежалый товар seismajäänud ~ seiskunud kaup, живой товар eluskaup (orjade kohta);
показать товар лицом kõnek. mida kõige paremast küljest ~ kõige kasulikumas valguses näitama
три 134b Ч kolm; трижды три -- девять kolm korda kolm on üheksa, три с половиной kolm ja pool, часы пробили три kell lõi kolm, делить на три kolmeks jagama ~ jaotama, сдать экзамен на три eksamil kolme saama, eksamit kolme peale tegema, в трёх шагах (1) kolme sammu kaugusel, (2) ülek. paari sammu kaugusel, дом в три этажа kolmekorruseline maja;
плакать в три ручья kõnek. pisaraid valama, pisaraist nõretama; наговорить с три короба kõnek. maast ja ilmast ~ maad ja ilma kokku rääkima ~ jahvatama; гнуть ~ согнуть в три дуги ~ погибели кого kõnek. seitset imet tegema kellega, seitset nahka võtma kellelt, keda oinasarveks ~ sõlme keerama, liistule tõmbama, kellele vett ja vilet peale panema; выгонять ~ гнать ~ прогнать в три шеи кого madalk. keda käkaskaela välja lööma ~ kihutama, nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, kellele sulge sappa panema; заблудиться в трёх соснах iroon. kolme puu vahel ära eksima, küpse kallal külmetama, kõige lihtsamatki asja mitte jagama; от горшка три вершка kõnek. põlvepikkune, alla arssina (olema); три раза «ха-ха-ха» kõnek. naerulugu, naerukoht, naeruasi
тяжкий 122 П (кр. ф. тяжек, тяжка, тяжко, тяжки; сравн. ст. тяжче, превосх. ст. тягчайший 124) liter. raske, ränk, ränkraske, rõhuv, vaevarikas; тяжкий труд raske ~ ränk töö, тяжкое бремя raske ~ ränk koorem, тяжкая вина ränk ~ ränkraske süü, тяжкий грех ränkraske patt, тяжкие испытания rängad katsumused, тягчайшее преступление üliraske kuritegu, тяжкое предчувствие rõhuv eelaimus, тяжкое сомнение rõhuv ~ vaevav ~ näriv kahtlus, тяжкая доля ränk ~ kibe saatus;
пускаться ~ пуститься во все тяжкие kõnek. (1) laiale teele minema, (2) kõiki rattaid käima panema, kõiki trumpe ~ kõike mängu panema, kõige peale välja minema; во все тяжкие kõnek. nii et seda nägu, et lase aga olla
углядеть 232a (без страд. прич.) Г сов. madalk.
кого-что (ära) nägema, märkama, silmama; углядеть кого в толпе keda rahvasummas märkama;
за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel-millel silma peal hoidma; за всем не углядишь kõige järele ei jõua valvata
угол 7 (предл. п. ед. ч. об угле и в углу, mat. в угле) С м. неод.
nurk (ka mat.; ka ülek.), nukk (nuka), sopp; угол стола lauanurk, lauanukk, угол комнаты toanurk, угол двора õuenurk, õuesopp, угол рта suunurk, угол в тридцать градусов kolmekümnekraadine nurk, угол откоса nõlvanurk, угол снижения laskumisnurk, угол падения lange(mis)nurk, угол отражения peegeldumisnurk, угол зрения vaatenurk, vaatevinkel, vaatekoht, seisukoht, острый угол mat. teravnurk, прямой угол mat. täisnurk, тупой угол mat. nürinurk, вертикальные углы mat. tippnurgad, смежные углы mat. kõrvunurgad, односторонние углы mat. lähisnurgad, вершина угла mat. nurga tipp, угол грудины anat. rinnakunurk, рёберный угол anat. roidenurk, угол прицеливания sõj. sihtnurk, угол дрейфа mer. triivinurk, красный ~ передний угол etn. pühasenurk (ikooninurk vene tares), углы установки колёс aut. rataste suunang, углами nurgeti, nurgi, nurga all, nurkselt, на углу улицы tänavanurgal, из-за угла nurga tagant (ka ülek.), ждать за углом nurga taga ootama, завернуть за угол nurga taha keerama ~ pöörama, наткнуться на угол шкафа vastu kapinurka põrkama ~ jooksma, забиться в угол nurka pugema, end nurka suruma, ставить в угол nurka panema (last), искать по всем углам igast nurgast otsima, kõiki nurki läbi otsima;
(toa)nurk, eluase, peavari, oma kodu ~ kotus; они имеют свой угол neil on oma nurk ~ nurgake, своего угла нет pole oma toanurkagi, снимать угол (endale) toanurka üürima, разойтись по своим углам laiali minema, igaüks oma koju ~ nurka minema;
ülek. maanurk, metsanurk, kolgas; глухой угол (kauge) kolgas ~ metsanurk;
из угла в угол (ходить, шагать) nurgast nurka ~ edasi-tagasi (käima, sammuma); прижать ~ загнать в угол кого keda nurka ~ vastu seina suruma, kitsikusse ajama, täbarasse olukorda panema; сгладить ~ сглаживать ~ стереть ~ стирать острые углы teravaid nurki siluma ~ tasandama; как из-за угла мешком прибитый kõnek. nagu sooja sepikuga ~ pätsiga pähe saanud; медвежий угол karukolgas, pärapõrgu; ставить ~ поставить во главу угла что mida kilbile tõstma, mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks ~ eriti oluliseks pidama; шептаться по углам nurgataguseid pidi sosistama
уйти 374 Г сов. несов. уходить I
куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
умолчать 180 Г сов. несов. умалчивать о ком-чём mida maha vaikima, ütlemata jätma, millest vaikima, mitte rääkima; об этом факте нельзя умолчать seda fakti ~ asjaolu ei saa maha vaikida, умолчать о самом главном kõige tähtsamat ütlemata ~ rääkimata jätma
усмотреть 239 Г сов. несов. усматривать
кого-что, в ком-чём (ära) nägema, silmama, märkama, tähele panema; усмотреть в ком соперника kelles võistlejat nägema, усмотреть в чьих действиях оскорбление kelle tegudes solvangut nägema, как ты меня усмотрел в толпе? kõnek. kuidas sa mind rahvasummas märkasid ~ silmasid?;
за кем-чем kõnek. kelle ~ mille järele vaatama ~ valvama, keda-mida jälgima, silmas pidama; за всем не усмотреть kõige järele ei jõua valvata
ил часть сложных слов -fiil, -sõber; библио-фил bibliofiil, raamatuharrastaja, raamatusõber, англо-фил anglofiil (kõige inglispärase austaja v. armastaja)
-фоб часть сложных слов -foob, (-)vihkaja, (-)põlgaja, -põlgur; жено-фоб naistevihkaja, naistepõlgaja, naistepõlgur, германо-фоб germanofoob (kõige saksapärase vihkaja)
хаос I 1 С м. неод. müt. kaos (vormitu ning korraldamata ürgaine, millest tekkis kõik olemasolev); первозданный ~ изначальный хаос ürgaine, kõige oleva algus
хватить II 316b Г сов. несов. хватать II (безл.)
чего jätkuma, piisama, aitama, mõikama, küll olema; работы на всех хватит tööd jätkub kõigile, его хватит на всё teda jätkub kõige jaoks ~ kõikjale, ему хватит силы сделать что tal jätkub ~ on jõudu teha mida;
хватит 3 л. ед. ч. aitab, küllalt, piisab, jätkub, küll; хватит пустых слов sõnakõlksudest on küll, aitab kõlavatest sõnadest, с меня хватит mulle aitab, хватит болтать jätke loba, lobisetud on juba küll, aitab lobisemisest, на наш век хватит meie eluajaks ~ elupäeviks jätkub ~ piisab;
кого-чего kõnek. võimeline ~ suuteline olema; его не хватит на это дело ta ei saa sellega hakkama, temast ei ole selleks ~ selle peale asja, tal ei jätku selleks jõudu;
за глаза хватит чего kõnek. mida on ülearugi ~ enam kui küllalt, mida on küllalt ja jääb veel ülegi, sellest piisab täiesti
ход С м. неод.
1, 3 (предл. п. ед. ч. на ходу) käik (ka ülek. в ходе), kulg (pikaajalisem käik) ; малый ход tasane käik, средний ход keskmine käik, полный ход täiskäik, свободный ход vabakäik, lõtk, холостой ход tühikäik, tühijooks, jõudekäik (arvutil), рабочий ход töökäik, задний ход tagasikäik, тактический ход taktikaline käik, потайной ход salakäik, ответный ход vastukäik (males, kabes; ka ülek.), контрольный ход kontrollkäik (kabes, males), ход пешкой etturikäik, ход конём ratsukäik (ka ülek.), ход доказательства tõestuskäik, ход вещей asjakäik, ход развития (1) arenemiskäik, arenemiskulg, (2) arenduskäik (males, kabes), ход вперёд edasikäik, ход поршня kolvikäik, ход событий sündmuste kulg ~ käik, ход болезни haiguse kulg, ход волны laine kulg, ход войны sõja kulg, ход часов kella käimine ~ käik, ход поезда rongi liikumine, ход рыбы kalade liikumine, kalaränne, ход тузом ässaga käimine, рискованный ход riskantne ~ ohtlik samm, дипломатический ход diplomaatiline samm, конькобежный ход uisusamm (suusatamises), дать ход делу asjale käiku andma, развивать полный ход täiskäiku andma, идти своим ходом omal jõul liikuma, ise edasi sõitma (sõiduki kohta), вскочить в трамвай на ходу liikuvale trammile hüppama, читать газету на ходу käies ~ käigu peal lehte lugema, машина работает на холостом ходу masin käib tühjalt, туда пять минут хода ~ ходу sinna on viie minuti tee, на полном ~ всём ходу täiskäigul, täies purjes, с ходу, с хода käigu pealt (ka ülek.), по ходу дела asjade käigus, в ходе чего mille käigus ~ ajal, по ходу часовой стрелки päripäeva, против хода часовой стрелки vastupäeva, ход под парусами purjetamine, seilamine;
1, 3 (предл. п. ед. ч. в ходе и ходу) läbikäik, läbipääs; главный ход peasissekäik, paraaduks, чёрный ход tagauks, tagatrepp, köögikäik, подземный ход maa-alune käik, allmaakäik, боковой ход külgpääs, квартира с отдельным ходом omaette ~ eraldi sissekäiguga korter;
1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kulgmik, rattad; колёсный ход rattad, ratastik, rataskulgmik, гусеничный ход roomikud, roomikkulgmik, тележка на резиновом ходу kummiratastega käru, часы с анкерным ходом ankurkell, анкерный ход часового механизма kella(mehhanismi) ankruratas;
1, 3 käigutee; наклонный ход kaldtee, катальный ход ehit. kärutee, ход сообщения ühenduskraav (ka sõj.), смоляной ход bot. vaigukäik (okaspuupuidus), поперечный ход arhit. ristikäik, ristilööv (sammaskäik kloostri siseõue ümber);
1 (предл. п. на ходу) ( без мн. ч.) kõnek. käidav ~ elava liiklusega koht; на самом ходу kõige käidavamas ~ elavamas ~ rahvarohkemas kohas;
1 (без мн. ч.) kiirus; набирать ход kiirust võtma ~ lisama ~ suurendama, замедлить ход kiirust vähendama ~ maha võtma;
4 (мн. ч. хода, род. п. ходов, предл. п. ед. ч. в ~ на ходу) käiguulatus; käivik; маятниковый ход mas. pendelkäivik;
1 (мн. ч. ходы) muus. (siirde)käik; ход басов bassikäik, струнные ходы keelpillide käigud, аккордовые ходы akordikäigud;
быть в (большом) ходу kõnek. nõutav ~ minev ~ hea minekuga olema; дать ходу madalk. jalga laskma; знать все ходы и выходы kõnek. milles kodus olema, kõiki ees- ja tagauksi teadma; идти полным ходом täie hooga ~ täiskäiguga edasi minema; хода ~ ходу нет чем kõnek. mis ei liigu ~ ei lähe edasi ega tagasi ~ ei edene ~ tammub paigal; пустить в ход что mida käiku laskma ~ panema; пойти в ход käiku minema, tarvitusele ~ käibele tulema; черепашьим ходом kõnek. teosammul, kilpkonnatempoga
худо-бедно Н madalk. vähemalt, kõige vähem; экспедиции нужно, худо-бедно, десять автомашин ekspeditsioon vajab vähemalt kümme(t) autot
худой II 120 П (кр. ф. худ, худа, худо, худы; сравн. ст. хуже и худее, превосх. ст. худший 124) kõnek.
(сравн. ст. хуже) kehv, vilets, halb, paha; худой сон halb uni ~ unenägu, худая примета halb enne ~ märk, худая слава halb kuulsus, не говоря худого слова paha sõna ütlemata;
(сравн. ст. худее) kulunud, katkine, auklik; худые рукавицы katkised kindad;
П С худое с. неод. halb; делать худое halba tegema;
на худой конец kõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; худой мир лучше доброй ссоры vanas. parem lahja rahu kui rammus tüli
цветовой 120 П värvi-, värvus-; цветовая гамма värvigamma, цветовой оттенок värvivarjund, цветовой климат värvuskliima (inimesele kõige soodsamad interjöörivärvused), цветовое ощущение psühh. värviaisting, värvusaisting, цветовая с лепота med. värvipimedus, daltonism
циник 18 С м. од. küünik (filos. vanakreeka filosoofilise koolkonna liige; ülek. jultunud, jõhker, häbitu, kõige üle irvitav inimene)
честить 296a Г несов. кого-что kõnek. ristima, kiruma, sõimama; честить последними словами ~ на чём свет стоит kiruma ~ sajatama nii, et maa must, kõige hullemate sõnadega ristima
чистый 119 П (кр. ф. чист, чиста, чисто, чисты; сравн. ст. чище)
puhas, korras, kasitud; чистая комната puhas tuba, чистое полотенце puhas käterätik, чистая одежда puhtad rõivad;
puhas, puhas-, tühi, lage, vaba; чистая тетрадь puhas ~ tühi vihik (täis kirjutamata), чистый лист (1) puhas ~ tühi leht, (2) trük. puhaspoogen, чистое поле tühi ~ lage väli ~ põld, чистая полоса воды vaba veeriba, чистое небо selge ~ puhas ~ pilvitu taevas, ночевать под чистым небом lageda taeva all ööbima ~ ööd olema;
(без кр. ф.) puhas-, puhas, ehtne, ehe, lisanditeta, segunemata, rikkumata; чистый доход puhastulu, чистая прибыль puhaskasu(m), чистая продукция puhastoodang, netotoodang, чистый вес puhaskaal, puhasmass, чистая культура biol. puhaskultuur (ühe liigi rakkudest); чистое золото puhas ~ ehe ~ ehtne kuld, чистая шерсть puhas vill, täisvill, чистые металлы puhtad metallid (lisandita), чистые краски puhtad värvid, чистый тон puhas toon, чистая вода (1) puhas vesi, (2) (jää)vaba vesi, чистый спирт puhas piiritus, чистый пар põll. puhaskesa, kultuurideta kesa, täiskesa, чистое произношение puhas ~ laitmatu ~ korralik hääldus, чистый голос puhas ~ selge hääl, чистая наука puhas teadus (praktilise rakenduseta), чистое искусство puhas kunst (kunst kunsti pärast), говорить на чистом русском языке puhast vene keelt rääkima, vene keelt puhtalt rääkima;
(без кр. ф.) puhas-, puhas, viimistletud, korralik, peen; чистый шов puhasvuuk, ищет чистую работу otsib puhast tööd;
ülek. puhas, karske, kasin, aus; чистый человек puhas ~ karske inimene, чистая девушка karske ~ kasin neiu, чистые намерения ausad plaanid ~ kavatsused, чист душой puhta hingega;
(без кр. ф.) puhas, päris, täielik, tõeline, lausa, puha, puhta (kõnek.); чистая случайность puhas juhus, чистый Шаляпин madalk. (nagu) päris ~ eht(ne) Šaljapin, чистая пытка päris ~ lausa ~ puhta piin, чистое наказание tõeline nuhtlus, чистая правда sulatõde, puhas tõde, чистая беда püstihäda, lihtsalt rist, чистый вздор puhas ~ selge ~ täielik ~ tõeline jama, täisjama, это чистая ложь see on puha vale;
(без кр. ф.) kõnek. nalj. paljas, kõigest ilma, lage (rahast);
lõplik; suur; чистая отставка madalk. lõplik erruminek, aplaagrisse jäämine, чистый понедельник kirikl. kannatusnädala esmaspäev, чистый четверг kirikl. kannatusnädala neljapäev, suur neljapäev, чистая суббота kirikl. vaikne laupäev (päev enne ülestõusmispühi);
чистой ~ чистейшей воды kõnek. kõige ehtsam ~ puhtam, pesueht, läbi ja läbi, puhastverd; выводить ~ вывести на чистую воду кого-что kõnek. keda valge ette tooma, mida päevavalgele tooma; принимать ~ принять за чистую монету что mida puhta kullana võtma; по чистой совести ausalt, puhta südametunnistusega; с чистой совестью puhta südamega ~ süümega ~ südametunnistusega; от чистого сердца puhtast südamest
чохом Н madalk. tervenisti, kõige täiega, kõik korraga, kogu kupatusega; продать все вещи чохом kogu kupatust ~ kogu kremplit ~ asju kõige täiega maha müüma
что I 159 М
mis; kõnek. miski; что случилось? mis juhtus ~ on juhtunud ~ on lahti?, что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te ~ mis asja te räägite, что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu ~ tolku on, что пользы mis kasu sest on, что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, что делать ~ поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, что за ерунда mis jama see on, что он за человек mis inimene ta on, что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis ~ missugune tore asi, kui kena see on, что за погода küll on ~ kus on alles ilm, что дома? mis kodus uudist?, что новенького? kõnek. mis uudist?, mis kuulukse?, во что обойдётся поездка? mis sõit ~ reis maksma läheb?, что и говорить mis seal (üldse) rääkida, что надо? (1) mis ~ mida sa tahad (te tahate)?, mis ~ mida sul (teil) tarvis on?, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и что ja mis siis, а что, если я опоздаю? aga mis (oleks) siis, kui ma hiljaks jään?, чуть что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот что tee nõndaviisi ~ vaat mida, что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, что за человек пришёл? kes seal tuli?, что, он уже вернулся? mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi?, наказать его, что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, что ни говори kõigest hoolimata, на что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda ~ viga midagi;
в функции Н miks, milleks; что ты задумался? miks ~ mispärast sa mõttesse jäid?, что ты одна? miks sa üksi oled?, что плачешь? miks sa nutad?, к чему ты мне это говоришь? miks sa mulle seda räägid?, с чего бы он не согласился? miks ta ei peaks nõusse jääma?, на что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen ~ peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял? kust sa selle võtad ~ võtsid?, miks sa nii arvad?, что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest ~ mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks ~ millest see tuleb ~ millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так? miks nii?, почти что peaaegu;
в функции частицы; вот именно что дурак just nimelt loll, вот ~ вон оно что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё что ~ чего mis sa veel ei taha;
ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga; остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma; что душе угодно kõnek. mida hing ihkab ~ süda lustib; что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; что есть силы kõigest jõust ~ väest; что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist; во что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks; не за что kõnek. pole tänu ~ kõne väärt; что почём madalk. mis on midagi väärt; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi ~ selle asja meeski; ни за что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul; что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks; что ни на есть kõnek. (see) kõige...; что ни на есть лучший see on kõikse parem; ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama; ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt; чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et; дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ~ pidama ~ toppama jäi
широкий 122 П (кр. ф. широк, широка, широко и широко, широки и широки; сравн. ст. шире, превосх. ст. широчайший 124) lai-, lai (ka ülek.), avar, laiaulatuslik, laialdane; широкий экран laiekraan, широкая улица lai tänav, широкие плечи laiad õlad, широкая улыбка lai naeratus, широкая степь avar ~ lai stepp, широкий кругозор avar ~ lai silmaring, широкий круг вопросов lai ~ mitmekesine küsimuste ring, широкий взгляд на вещи avar vaade asjadele, asjade avar mõistmine, asjadest avaralt arusaamine, широкая натура (1) avar hing ~ loomus, lai natuur, laia joonega inimene, (2) laia haardega ~ haardekas inimene, широкие возможности avarad ~ suured ~ head võimalused, широкие интересы suured ~ laialdased huvid, широкие планы suured ~ laiaulatuslikud plaanid ~ kavatsused, широкий читатель (lai) lugejaskond, широкий зритель (lai) vaatajaskond, publik, широкие слои населения massid, rahvahulgad, широкие обещания suured lubadused, широкая популярность suur populaarsus, широкий успех suur edu, широкий шаг hoogne ~ pikk samm, широкий мазок kunst hoogne pintslitõmme, широкий образ жизни suurejooneline ~ lai eluviis, laialt elamine, lai joon, широкое хлебосольство suurejooneline ~ heldekäeline kostitamine, в широком масштабе ulatuslikult, laialt, laialdaselt, suures ulatuses, широким фронтом ülek. laial rindel, laial(daselt), в широком смысле слова sõna laias ~ laiemas ~ kõige üldisemas mõttes ~ tähenduses, товары широкого потребления tarbekaubad, широк костью ~ в кости suure ~ laia kondiga (inimene), пальто широко в плечах mantel on õlgadest lai, получить широкую известность üldtuntuks saama, пользоваться широким признанием (üld)tunnustatud olema;
на широкую руку helde käega, rohkel käel, heldekäeliselt, suurejooneliselt; широкий жест suur žest; жить на широкую ногу külla otsas ~ laial jalal elama; широкая глотка, широкое горло у кого madalk. (1) kellel on võimas ~ vägev kõri, (2) kes on kõva kõri (joob palju)
элементарный 127 П
elementaar-, alg-; элементарная математика elementaarmatemaatika, элементарная функция mat. elementaarfunktsioon, элементарная дробь mat. algmurd, osamurd, элементарная операция mat. mikrotehe, элементарная частица füüs. elementaarosake, элементарная школа van. elementaarkool, algkool;
element-, elemendi-, elemendiline; элементарный состав keem. elementkoostis, elemendiline koostis, элементарный анализ keem. elemendianalüüs;
(кр. ф. элементарен, элементарна, элементарно, элементарны) ülek. elementaarne, algeline, ülilihtne, enesestmõistetav; самая элементарная вещь kõige elementaarsem ~ lihtsam asi, enesestmõistetav ~ seletamatagi selge asi, элементарные правила вежливости elementaarsed viisakusreeglid, элементарный взгляд на вещи lihtsustatud vaade asjadele, элементарный подход к делу pealiskaudne ~ pinnaline asjasse suhtumine, элементарные требования väga väikesed nõudmised, элементарные удобства vähene ~ minimaalne mugavus, элементарные условия paratamatult tarvilikud tingimused, элементарная проблема lihtsamast lihtsam probleem, элементарные каческта бойца esmased ~ primaarsed võitlejaomadused
юго-западный 126 П edela-, süüdvesti-, edelapoolne; юго-западный ветер edelatuul, süüdvestituul, самый юго-западный пункт страны maa ~ riigi kõige edelapoolsem koht, Юго-Западная железная дорога Edelaraudtee
юр 1 С м. неод. kõnek. väljendis на (самом) юру (1) kõrgel lagedal kohal, (2) kõige käidavamas ~ rahvarohkemas kohas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur