[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit
брюхо 105 С с. неод. (looma) kõht; madalk. (inimese kõhu kohta) vats, magu; брюхо акулы hai kõht, отрастить брюхо kõhtu ~ vatsa ette kasvatama;
◊ ползать на брюхе перед кем madalk. halv. maoli olema, roomama kelle ees
◊ ползать на брюхе перед кем madalk. halv. maoli olema, roomama kelle ees
бурчать 180 Г несов. что, на кого-что, без доп. kõnek. pomisema, podisema; porisema, torisema; korisema; бурчать (себе) под нос что mida nina alla pomisema, в животе бурчит kõht koriseb
вздутый 119 (кр. ф. вздут, вздута, вздуто, вздуты)
‣ страд. прич. прош. вр. Г вздуть;
‣ прич. → П tursunud, pundunud; ülespuhutud; puhevil; вздутая щека tursunud ~ paistes põsk, вздутый живот pundunud kõht, вздутые цены ülek. üleskruvitud ~ ülespuhutud hinnad
‣ страд. прич. прош. вр. Г вздуть;
‣ прич. → П tursunud, pundunud; ülespuhutud; puhevil; вздутая щека tursunud ~ paistes põsk, вздутый живот pundunud kõht, вздутые цены ülek. üleskruvitud ~ ülespuhutud hinnad
голод 1 (род. п. голода и голоду) С м. неод. (без мн. ч.) nälg (ka ülek.), kõhutühjus; испытывать голод nälga tundma ~ nägema, морить голодом näljutama, он почувствовал голод tal läks kõht tühjaks, умирать с голоду kõnek. ~ от голода nälga surema, утолить голод nälga kustutama, земельный голод maanälg
желудок 23 С м. неод. anat. magu; kõht; боли в желудке valud maos, maovalu(d), несварение желудка seedehäired, расстройство желудка kõhulahtisus, заботиться только о своём желудке ainult söögile ~ kõhutäi(t)ele mõtlema
живот I 2 С м. неод. kõht, vats; у него болит живот tal valutab kõht, мучиться животом kõhuvalu (käes) kannatama, лечь на живот kõhuli heitma;
◊ живот подводит ~ подвело kõnek. soolikad löövad sees pilli
◊ живот подводит ~ подвело kõnek. soolikad löövad sees pilli
забурчать 180 Г сов. kõnek. pomisema ~ podisema ~ porisema ~ torisema hakkama; korisema hakkama; сердито забурчать vihaselt porisema hakkama, в животе забурчало madalk. kõht hakkas korisema
заколыхаться 195, 165 Г сов. õõtsuma ~ voogama ~ lainetama ~ hällima ~ luhtama ~ lehvima ~ vappuma ~ rappuma hakkama; болото заколыхалось под ногами soo hakkas jalge all õõtsuma, рожь заколыхалась rukis hakkas hällima, знамёна заколыхались lipud hakkasid ~ lõid lehvima, живот заколыхался от смеха kõht vappus naerust
закрепить 301 Г сов. → несов. закреплять что, чем, за кем-чем, без доп. kinnitama; kindlustama, tugevdama; kinnistama; закрепить доску гвоздём lauda naelaga kinnitama, закрепить паруса purjesid kinnitama, закрепить лыжи suusasidemeid kinni tõmbama, встречи закрепили их дружбу kohtumised tugevdasid nende sõprust, закрепить плёнку filmi kinnistama, закрепить конституцией põhiseadusega ~ konstitutsiooniga kinnistama (näit. sätet), закрепить особняк за дочерью eramut tütre nimele kirjutama ~ kinnistama, закрепить пройденное läbivõetut kinnistama, желудок закрепило kõht jäi kinni
крепить 302 Г несов.
‣ что kinnitama; mäend. toestama; kindlustama; крепить канат trossi kinnitama, крепить забой ett toestama, крепить паруса purjesid kokku panema;
‣ что tugevdama; крепить оборону kaitset tugevdama;
‣ что, без доп. (seedimist) kõvendama, (kõhtu) kinni panema; безл. кого kinni olema (seedimise kohta); ребёнка крепит lapsel on kõht kinni;
‣ van. kosutama, jõudu andma
‣ что kinnitama; mäend. toestama; kindlustama; крепить канат trossi kinnitama, крепить забой ett toestama, крепить паруса purjesid kokku panema;
‣ что tugevdama; крепить оборону kaitset tugevdama;
‣ что, без доп. (seedimist) kõvendama, (kõhtu) kinni panema; безл. кого kinni olema (seedimise kohta); ребёнка крепит lapsel on kõht kinni;
‣ van. kosutama, jõudu andma
медвежий 130 П karu(-); karunahkne, karunahast; медвежье мясо karuliha, медвежья шкура karunahk, медвежья походка ülek. karukõnnak, tatsuv kõnnak, медвежий праздник folkl. karupeied, медвежья шуба karunahkne ~ karunahast ~ karunahka kasukas, медвежье ухо, обыкновенный коровяк bot. üheksavägine (Verbascum thapsus), медвежий лук bot. karulauk (Allium ursinum), медвежьи ушки, толокнянка bot. leesikas (Arctostaphylos), медвежья ягода, обыкновенная толокнянка bot. harilik leesikas, seapohl (Arctostaphylos uva-ursi), медвежья болезнь kõnek. nalj. kõht lahti (hirmust);
◊ медвежий угол ~ уголок (karu)kolgas, pärapõrgu; медвежья услуга karuteene
◊ медвежий угол ~ уголок (karu)kolgas, pärapõrgu; медвежья услуга karuteene
наголодаться 165 Г сов. kõnek. kaua söömata olema, kaua ~ küllalt nälga kannatama ~ näljas olema; наголодалась за дорогу? kas kõht jäi ~ läks tee peal väga tühjaks?
наесться 359 Г сов. → несов. наедаться чего, чем, без доп. kõhtu täis sööma, söönuks saama; наесться досыта kõhtu täis sööma, ребёнок наелся каши laps sõi kõhu putru täis, спасибо, я наелся aitäh, minu kõht on täis
обутый 119 (кр. ф. обут, обута, обуто, обуты)
‣ страд. прич. прош. вр. Г обуть;
‣ прич. → П jalatsites, jalatsitega, kängitsetud, saabastatud; девочка обута tüdrukul on kingad jalas, сыт, обут и одет kõht täis ja riie seljas
‣ страд. прич. прош. вр. Г обуть;
‣ прич. → П jalatsites, jalatsitega, kängitsetud, saabastatud; девочка обута tüdrukul on kingad jalas, сыт, обут и одет kõht täis ja riie seljas
острый 119 П
‣ (кр. ф. остр и остёр, остра, остро, остры и остры) terav, vahe (ka ülek.); teravamaitseline, terava maitsega; острый нож terav ~ vahe nuga, острый нос лодки paadi terav nina, туфли с острыми носами terava ninaga kingad, острый глаз terav pilk ~ silm, острый взгляд terav ~ vahe ~ uuriv ~ läbitungiv pilk, острый ум terane aru ~ mõistus, острое замечание terav märkus, острая классовая борьба terav ~ äge klassivõitlus, острый интерес elav huvi, острый запах terav lõhn, острый соус terava maitsega kaste;
‣ (кр. ф. остёр, остра, остро, остры) teravmeelne, vaimukas; острая шутка teravmeelne nali;
‣ (без кр. ф.) terav(-), äge-; острый угол mat. teravnurk, острая боль terav ~ lõikav valu, острый живот med. äge kõht, острый бронхит med. äge bronhiit, острый ветер kõle ~ vinge tuul, острое положение pingeline ~ kriitiline ~ täbar olukord;
‣ П → С острое с. неод. (без мн. ч.) teravamaitseline toit;
◊ острый ~ остёр на язык terava keelega
‣ (кр. ф. остр и остёр, остра, остро, остры и остры) terav, vahe (ka ülek.); teravamaitseline, terava maitsega; острый нож terav ~ vahe nuga, острый нос лодки paadi terav nina, туфли с острыми носами terava ninaga kingad, острый глаз terav pilk ~ silm, острый взгляд terav ~ vahe ~ uuriv ~ läbitungiv pilk, острый ум terane aru ~ mõistus, острое замечание terav märkus, острая классовая борьба terav ~ äge klassivõitlus, острый интерес elav huvi, острый запах terav lõhn, острый соус terava maitsega kaste;
‣ (кр. ф. остёр, остра, остро, остры) teravmeelne, vaimukas; острая шутка teravmeelne nali;
‣ (без кр. ф.) terav(-), äge-; острый угол mat. teravnurk, острая боль terav ~ lõikav valu, острый живот med. äge kõht, острый бронхит med. äge bronhiit, острый ветер kõle ~ vinge tuul, острое положение pingeline ~ kriitiline ~ täbar olukord;
‣ П → С острое с. неод. (без мн. ч.) teravamaitseline toit;
◊ острый ~ остёр на язык terava keelega
пеший 124 П
‣ jalgsi-, jala-; пеший отряд sõj. van. jalgsisalk, пеший переход (jalgsi)rännak, пешее (пере)движение jalakäimine, пешим ходом jalgsi, omal jalal;
‣ П → С м. од. jalamees, jalakäija;
◊ пеший конному не товарищ vanas. mis tibu kaalub taalri vastu; ega saapakandja tea, mis pastlakandjale vaja on; kas täis kõht teab, mis tühjal vaja on
‣ jalgsi-, jala-; пеший отряд sõj. van. jalgsisalk, пеший переход (jalgsi)rännak, пешее (пере)движение jalakäimine, пешим ходом jalgsi, omal jalal;
‣ П → С м. од. jalamees, jalakäija;
◊ пеший конному не товарищ vanas. mis tibu kaalub taalri vastu; ega saapakandja tea, mis pastlakandjale vaja on; kas täis kõht teab, mis tühjal vaja on
подвести 367 Г сов. → несов. подводить
‣ кого-что к кому-чему juurde ~ lähedale ~ ette juhtima ~ talutama ~ tooma ~ viima; подвести детей к школе lapsi koolimaja juurde ~ lähedusse ~ ette tooma, подвести коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, подвести лодку к берегу paati kaldasse ~ randa juhtima, подвести разговор к чему juttu viima ~ juhtima millele, подвести часы kella õigeks ~ ette ~ taha keerama, просека подвела нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;
‣ что подо что alla panema ~ ehitama ~ viima; подвести фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, подвести дом под крышу maja katuse alla viima;
‣ что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama; подвести теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; подвести преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;
‣ кого-что kõnek. alt ~ sisse vedama; он никогда не подведёт ta ei vea kunagi alt, подвести под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, подвести кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;
‣ что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; подвести итоги kokkuvõtet tegema;
‣ что toonitama, välja joonistama; подвести брови kulme toonitama;
‣ безл. kõnek. õõnsaks ~ sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот подвело kellel on kõht selja küljes (kõhnusest);
◊ живот подводит ~ подвело ~ подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb ~ soolikad löövad pilli ~ mängivad marjast; подвести ~ подводить ~ подложить ~ подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama ~ tuliseks tegema, kellele auku kaevama; подвести ~ подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama
‣ кого-что к кому-чему juurde ~ lähedale ~ ette juhtima ~ talutama ~ tooma ~ viima; подвести детей к школе lapsi koolimaja juurde ~ lähedusse ~ ette tooma, подвести коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, подвести лодку к берегу paati kaldasse ~ randa juhtima, подвести разговор к чему juttu viima ~ juhtima millele, подвести часы kella õigeks ~ ette ~ taha keerama, просека подвела нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;
‣ что подо что alla panema ~ ehitama ~ viima; подвести фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, подвести дом под крышу maja katuse alla viima;
‣ что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama; подвести теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; подвести преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;
‣ кого-что kõnek. alt ~ sisse vedama; он никогда не подведёт ta ei vea kunagi alt, подвести под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, подвести кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;
‣ что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; подвести итоги kokkuvõtet tegema;
‣ что toonitama, välja joonistama; подвести брови kulme toonitama;
‣ безл. kõnek. õõnsaks ~ sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот подвело kellel on kõht selja küljes (kõhnusest);
◊ живот подводит ~ подвело ~ подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb ~ soolikad löövad pilli ~ mängivad marjast; подвести ~ подводить ~ подложить ~ подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama ~ tuliseks tegema, kellele auku kaevama; подвести ~ подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama
подтянуть 339а Г сов. → несов. подтягивать что
‣ pingutama, pingumale ~ kokku tõmbama; подтянуть ремень rihma pingutama, подтянуть брюки pükse kehitama, подтянуть живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, подо что, куда alla ~ sisse ~ peale ~ üles ~ juurde lohistama ~ vedama; подтянуть лодку к берегу paati kaldale vedama, подтянуть сани под навес rege katuse alla vedama ~ lohistama;
‣ кого-что, к чему järele tooma; подтянуть резервы к фронту reserve rindele lähemale tooma;
‣ кого-что ülek. kõnek. järele aitama; подтянуть отстающих в учёбе õppimises mahajäänuid järele aitama, подтянуть дисциплину distsipliini tugevdama;
‣ 334b кому, без доп. kaasa laulma;
◊ подтянуть ~ подтягивать вожжи kõnek. ohje pingumale tõmbama; живот подтянуло ~ подвело ~ подводит kõnek. kõht lööb ~ soolikad löövad sees pilli, kõht on selja küljes kinni
‣ pingutama, pingumale ~ kokku tõmbama; подтянуть ремень rihma pingutama, подтянуть брюки pükse kehitama, подтянуть живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, подо что, куда alla ~ sisse ~ peale ~ üles ~ juurde lohistama ~ vedama; подтянуть лодку к берегу paati kaldale vedama, подтянуть сани под навес rege katuse alla vedama ~ lohistama;
‣ кого-что, к чему järele tooma; подтянуть резервы к фронту reserve rindele lähemale tooma;
‣ кого-что ülek. kõnek. järele aitama; подтянуть отстающих в учёбе õppimises mahajäänuid järele aitama, подтянуть дисциплину distsipliini tugevdama;
‣ 334b кому, без доп. kaasa laulma;
◊ подтянуть ~ подтягивать вожжи kõnek. ohje pingumale tõmbama; живот подтянуло ~ подвело ~ подводит kõnek. kõht lööb ~ soolikad löövad sees pilli, kõht on selja küljes kinni
понос 1 С м. неод. med. kõhulahtisus; сильный понос tugev kõhulahtisus, у него понос tal on kõht lahti, кровавый понос verine kõhutõbi, düsenteeria
пробурчать 180 Г сов. kõnek.
‣ что, без доп. torisema, porisema (ka teatud aeg);
‣ что torisedes ~ porinal ütlema;
‣ безл. korisema; в животе пробурчало kõht korises
‣ что, без доп. torisema, porisema (ka teatud aeg);
‣ что torisedes ~ porinal ütlema;
‣ безл. korisema; в животе пробурчало kõht korises
проголодаться 165 Г сов. süüa tahtma (hakkama), näljaseks minema; ребёнок проголодался lapse kõht on (juba) tühi, laps tahab süüa
пронести 365 Г сов. → несов. проносить I
‣ кого-что mööda kandma, läbi ~ mööda viima; (takistusi vältides) sisse viima ~ toimetama; пронести флаги мимо трибуны lippe tribüüni eest mööda kandma, lippudega tribüüni eest mööduma, пронести чемодан до вокзала kohvrit käe otsas jaamani kandma, kohvrit käe otsas jaama viima, пронести шкаф в дверь kappi uksest sisse viima, пронести любовь через всю жизнь armastust kogu elu südames kandma, пронести на фабрику листовки lendlehti vabrikusse toimetama;
‣ кого-что mööda ~ kohale ~ pärale sõidutama ~ viima;
‣ (без 1 и 2 л.) что mööduma, mööda minema sundima; беду пронесло hädaoht läks mööda, ветер пронёс тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ безл. кого, от чего madalk. lahti minema (kõhu kohta); ребёнка пронесло lapse kõht läks ~ oli lahti
‣ кого-что mööda kandma, läbi ~ mööda viima; (takistusi vältides) sisse viima ~ toimetama; пронести флаги мимо трибуны lippe tribüüni eest mööda kandma, lippudega tribüüni eest mööduma, пронести чемодан до вокзала kohvrit käe otsas jaamani kandma, kohvrit käe otsas jaama viima, пронести шкаф в дверь kappi uksest sisse viima, пронести любовь через всю жизнь armastust kogu elu südames kandma, пронести на фабрику листовки lendlehti vabrikusse toimetama;
‣ кого-что mööda ~ kohale ~ pärale sõidutama ~ viima;
‣ (без 1 и 2 л.) что mööduma, mööda minema sundima; беду пронесло hädaoht läks mööda, ветер пронёс тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ безл. кого, от чего madalk. lahti minema (kõhu kohta); ребёнка пронесло lapse kõht läks ~ oli lahti
прослабить 278a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. безл. кого lahti ~ korrast ära olema (kõhu kohta); ребёнка прослабило lapsel on kõht korrast ära ~ lahti ~ kõhulahtisus
раздутый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г раздуть;
‣ прич. → П kõnek. paisutatud, paisunud, paistetanud, paistes, tursunud, pundunud; раздутое лицо tursunud ~ pundunud ~ paistes nägu, раздутый живот pundunud kõht, раздутые паруса paisul ~ paisunud ~ paisutatud ~ tuult täis purjed;
‣ прич. → П ülek. kõnek. ülespuhutud, suureksaetud, suurekspaisutatud; раздутое самомнение ülespuhutud iseteadvus, раздутые штаты suurekspaisutatud koosseis(ud), раздутые военные расходы suurekspaisutatud ~ suureksaetud sõjalised kulutused
‣ страд. прич. прош. вр. Г раздуть;
‣ прич. → П kõnek. paisutatud, paisunud, paistetanud, paistes, tursunud, pundunud; раздутое лицо tursunud ~ pundunud ~ paistes nägu, раздутый живот pundunud kõht, раздутые паруса paisul ~ paisunud ~ paisutatud ~ tuult täis purjed;
‣ прич. → П ülek. kõnek. ülespuhutud, suureksaetud, suurekspaisutatud; раздутое самомнение ülespuhutud iseteadvus, раздутые штаты suurekspaisutatud koosseis(ud), раздутые военные расходы suurekspaisutatud ~ suureksaetud sõjalised kulutused
раздуть 346 Г сов. → несов. раздувать что
‣ laiali puhuma; раздуть пепел tuhka laiali puhuma, раздуть ноздри (nina)sõõrmeid laiali ajama, ветер раздул тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ lõkkele puhuma (ka ülek.), hõõgvele puhuma; ülek. õhutama; раздуть огонь tuld lõkkele puhuma, раздуть вражду vihavaenu õhutama;
‣ täis puhuma; раздуть воздушный шарик õhupalli täis puhuma;
‣ безл. kõnek. üles paistetama ~ tursuma, punduma; щёку раздуло põsk läks paistesse ~ paistetas üles, живот раздуло kõht on pundunud;
‣ ülek. kõnek. üles ~ suureks puhuma, (ülemäära) suureks paisutama ~ ajama; раздуть ссору tüli suureks puhuma, раздуть штаты koosseisu(sid) suureks paisutama;
◊ раздуть ~ раздувать кадило madalk. (1) mida üles puhuma, millest suurt numbrit tegema, tolmu üles keerutama, (2) mida suure hooga käima panema, õiget hoogu sisse saama millele
‣ laiali puhuma; раздуть пепел tuhka laiali puhuma, раздуть ноздри (nina)sõõrmeid laiali ajama, ветер раздул тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ lõkkele puhuma (ka ülek.), hõõgvele puhuma; ülek. õhutama; раздуть огонь tuld lõkkele puhuma, раздуть вражду vihavaenu õhutama;
‣ täis puhuma; раздуть воздушный шарик õhupalli täis puhuma;
‣ безл. kõnek. üles paistetama ~ tursuma, punduma; щёку раздуло põsk läks paistesse ~ paistetas üles, живот раздуло kõht on pundunud;
‣ ülek. kõnek. üles ~ suureks puhuma, (ülemäära) suureks paisutama ~ ajama; раздуть ссору tüli suureks puhuma, раздуть штаты koosseisu(sid) suureks paisutama;
◊ раздуть ~ раздувать кадило madalk. (1) mida üles puhuma, millest suurt numbrit tegema, tolmu üles keerutama, (2) mida suure hooga käima panema, õiget hoogu sisse saama millele
расстроиться 268 Г сов. → несов. расстраиваться
‣ segamini ~ segi minema ~ paiskuma (ridade v. rivi kohta); колонна расстроилась kolonn läks ~ paiskus ~ aeti ~ paisati segi;
‣ käest ära ~ raama minema, raamastuma;
‣ korrast ära ~ rikki ~ nurja minema, nurjuma; нервы расстроились närvid on korrast ära, желудок расстроился kõht ~ seedimine on korrast ära, kõht on lahti, план расстроился kavatsus läks nurja ~ luhta, kavatsus nurjus ~ luhtus, связь между городами расстроилась side linnade vahel katkes;
‣ tujust ära minema ~ langema;
‣ häälest ära minema (pilli kohta); скрипка совсем расстроилась viiul on täiesti häälest ära
‣ segamini ~ segi minema ~ paiskuma (ridade v. rivi kohta); колонна расстроилась kolonn läks ~ paiskus ~ aeti ~ paisati segi;
‣ käest ära ~ raama minema, raamastuma;
‣ korrast ära ~ rikki ~ nurja minema, nurjuma; нервы расстроились närvid on korrast ära, желудок расстроился kõht ~ seedimine on korrast ära, kõht on lahti, план расстроился kavatsus läks nurja ~ luhta, kavatsus nurjus ~ luhtus, связь между городами расстроилась side linnade vahel katkes;
‣ tujust ära minema ~ langema;
‣ häälest ära minema (pilli kohta); скрипка совсем расстроилась viiul on täiesti häälest ära
слабить 278b Г несов.
‣ (безл.) lahti olema (kõhu kohta); больного слабит haigel on kõht lahti ~ kõhulahtisus;
‣ без доп. lahtistama, (kõhtu) lahti tegema; касторка хорошо слабит kastoorõli on hea kõhulahtisti
‣ (безл.) lahti olema (kõhu kohta); больного слабит haigel on kõht lahti ~ kõhulahtisus;
‣ без доп. lahtistama, (kõhtu) lahti tegema; касторка хорошо слабит kastoorõli on hea kõhulahtisti
сытый 119 П (кр. ф. сыт, сыта, сыто, сыты)
‣ söönud; сытое лицо täissöönud nägu, на сытый желудок täis kõhuga, он сыт tal on kõht täis, ta on söönud;
‣ rammus, nuumatud; сытый скот rammus kari, nuumatud loomad;
‣ ülek. rikkalik, küllane; сытая жизнь rikkalik ~ küllane elu;
‣ П → С сытый м., сытая ж. од. täis kõhuga inimene, täissöönu;
◊ сыт ~ сыта по горло (1) kõnek. kõrini täis söönud, (2) без доп., чем kellel on millest kõrini, kellele aitab millest; сытый голодного не разумеет vanas. täis kõht ei tunne tühja kõhu häda, täis kõht ei tea, mis tühjal kõhul vaja on; волки сыты и овцы целы kõnekäänd hundid söönud ja lambad terved
‣ söönud; сытое лицо täissöönud nägu, на сытый желудок täis kõhuga, он сыт tal on kõht täis, ta on söönud;
‣ rammus, nuumatud; сытый скот rammus kari, nuumatud loomad;
‣ ülek. rikkalik, küllane; сытая жизнь rikkalik ~ küllane elu;
‣ П → С сытый м., сытая ж. од. täis kõhuga inimene, täissöönu;
◊ сыт ~ сыта по горло (1) kõnek. kõrini täis söönud, (2) без доп., чем kellel on millest kõrini, kellele aitab millest; сытый голодного не разумеет vanas. täis kõht ei tunne tühja kõhu häda, täis kõht ei tea, mis tühjal kõhul vaja on; волки сыты и овцы целы kõnekäänd hundid söönud ja lambad terved
тощий 124 П (кр. ф. тощ, тоща, тоще, тощи)
‣ kuivetunud, kõhetunud, kuivetu, kõhetu, kõhn, kõhnuke (ka ülek.), kleenuke, lahja, kiitsakas; тощий человек kuivetu ~ kõhetu ~ kõhn inimene, тощий кошелёк ülek. kõhn rahakott, тощая шея kuivetu kael, тощая брошюра õhuke ~ kõhnuke brošüür;
‣ tühi(-); тощий желудок tühi kõht, тощая кишка anat. tühisool, принимать лекарство на тощий желудок ravimit enne sööki ~ tühja kõhu peale võtma;
‣ (без кр. ф.) lahja, kidur, räbal, vilets; тощая пища lahja ~ vilets ~ kehv toit, тощее молоко lahja ~ kooritud piim, тощая глина geol. lahja savi, тощий уголь mäend. lahja (kivi)süsi, тощий раствор ehit. lahja mört, тощая растительность kidur taimestik, тощий край kehv ~ kidur ~ vaene kant ~ maanurk, тощие хлеба vilets ~ kidur vili, тощий результат vilets ~ kehv ~ armetu tulemus, тощая борода hõre habe
‣ kuivetunud, kõhetunud, kuivetu, kõhetu, kõhn, kõhnuke (ka ülek.), kleenuke, lahja, kiitsakas; тощий человек kuivetu ~ kõhetu ~ kõhn inimene, тощий кошелёк ülek. kõhn rahakott, тощая шея kuivetu kael, тощая брошюра õhuke ~ kõhnuke brošüür;
‣ tühi(-); тощий желудок tühi kõht, тощая кишка anat. tühisool, принимать лекарство на тощий желудок ravimit enne sööki ~ tühja kõhu peale võtma;
‣ (без кр. ф.) lahja, kidur, räbal, vilets; тощая пища lahja ~ vilets ~ kehv toit, тощее молоко lahja ~ kooritud piim, тощая глина geol. lahja savi, тощий уголь mäend. lahja (kivi)süsi, тощий раствор ehit. lahja mört, тощая растительность kidur taimestik, тощий край kehv ~ kidur ~ vaene kant ~ maanurk, тощие хлеба vilets ~ kidur vili, тощий результат vilets ~ kehv ~ armetu tulemus, тощая борода hõre habe
умирать 169b Г несов. → сов. умереть
‣ от чего, за кого-что, без доп. surema (ka ülek.); ülek. välja surema, hääbuma; умирать, защищая родину kodumaad kaitstes langema ~ surema ~ surma saama, умирать за свободу vabaduse eest elu andma, умирать от голода nälga surema, умирать от тифа tüüfusesse surema, умирать своей смертью õiget ~ loomulikku surma surema, умирать от скуки kõnek. igavuse kätte ~ igavusest surema ~ suremas olema, умирать с горя kõnek. mure kätte surema ~ suremas olema, природа умирает loodus sureb ~ hääbub, дерево умирает puu sureb välja;
‣ (без сов.) только наст. вр. kõnek. (tähenduse intensiivistamisel) sure või ära; умираю устала olen surmani väsinud ~ surmväsinud ~ surmlikult väsinud, умираю есть хочу kõht on nii tühi, et sure või ära, он умирает спать хочет teda vaevab põrgulik uni;
◊ умирать ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end surnuks ~ lõhki ~ katki naerma; хоть ложись да умирай kõnek. pane või kõrvad pea alla, poe või kirstu
‣ от чего, за кого-что, без доп. surema (ka ülek.); ülek. välja surema, hääbuma; умирать, защищая родину kodumaad kaitstes langema ~ surema ~ surma saama, умирать за свободу vabaduse eest elu andma, умирать от голода nälga surema, умирать от тифа tüüfusesse surema, умирать своей смертью õiget ~ loomulikku surma surema, умирать от скуки kõnek. igavuse kätte ~ igavusest surema ~ suremas olema, умирать с горя kõnek. mure kätte surema ~ suremas olema, природа умирает loodus sureb ~ hääbub, дерево умирает puu sureb välja;
‣ (без сов.) только наст. вр. kõnek. (tähenduse intensiivistamisel) sure või ära; умираю устала olen surmani väsinud ~ surmväsinud ~ surmlikult väsinud, умираю есть хочу kõht on nii tühi, et sure või ära, он умирает спать хочет teda vaevab põrgulik uni;
◊ умирать ~ умереть со смеху kõnek. naeru kätte surema, end surnuks ~ lõhki ~ katki naerma; хоть ложись да умирай kõnek. pane või kõrvad pea alla, poe või kirstu
урчать 180 Г несов.
‣ urisema, kurisema, korisema; собака урчит koer uriseb, мотор урчит mootor uriseb ~ põriseb ~ turtsub, урчит в животе kõht koriseb;
‣ kõnek. porisema, jorisema, jõrisema
‣ urisema, kurisema, korisema; собака урчит koer uriseb, мотор урчит mootor uriseb ~ põriseb ~ turtsub, урчит в животе kõht koriseb;
‣ kõnek. porisema, jorisema, jõrisema
утроба 51 С ж. неод.
‣ üsk, emaihu; sisemus (kõnek. ka ülek.); в утробе матери emaihus;
‣ madalk. kõht, vats;
◊ ненасытная утроба vulg. täitmatu loom ~ aam
‣ üsk, emaihu; sisemus (kõnek. ka ülek.); в утробе матери emaihus;
‣ madalk. kõht, vats;
◊ ненасытная утроба vulg. täitmatu loom ~ aam
чрево С с. неод. van. üsk (liter. ka ülek.), emaihu, kõht; во чреве матери emaihus, üsas
