[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 82 artiklit
боевой 120 П lahingu-, võitlus-; sõjakas; löök-; боевой патрон lahingupadrun, боевое задание lahinguülesanne, боевая единица lahinguüksus, боевые действия lahingutegevus, боевая тревога lahinguhäire, -häilitus, боевая задача võitlusülesanne, боевая готовность võitlusvalmidus, lahinguvalmidus, боевая программа действий võitlus- ja tegevuskava, боевое крещение tuleristsed, боевой товарищ võitluskaaslane, боевой дух võitlusvaim, боевой характер särtsakas ~ sõjakas iseloom, боевой парень kõnek. hakkaja ~ löögivalmis noormees ~ poiss, боевая баба madalk. käre eit
бойкий 122 П (кр. ф. боек, бойка, бойко, бойки; сравн. ст. бойче и бойчее, превосх. ст. самый бойкий) agar, kärme, kräbe, südi; terane, vilgas, elav; бойкая старуха kräbe eit, бойкая речь südi kõne, бойкий мальчик terane poiss, бойкое перо vilgas sulg, бойкий ум terane ~ terav mõistus, бойкая улица elav ~ elava liiklusega tänav, бойкая торговля elav kauplemine;
◊ боек ~ бойка на язык ~ на слова hea suuvärgiga
◊ боек ~ бойка на язык ~ на слова hea suuvärgiga
вощить 287a Г несов. что
‣ vahatama; вощить нитку niiti vahatama;
‣ (tehis)kärge raami panema; vrd. навощить
‣ vahatama; вощить нитку niiti vahatama;
‣ (tehis)kärge raami panema; vrd. навощить
вплотную Н tihedasti; päris, lausa (juures, juurde, ligi); lähedal(e); ülek. tõsiselt; приколачивать доски вплотную одна к другой laudu tihedasti üksteise külge naelutama, подойти вплотную к берегу päris kalda äärde ~ ligi tulema, приняться за работу вплотную tõsiselt töö kallale asuma
выпуск 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) väljalask(mine); väljalase; выпуск плавки sulatise väljalase, выпуск шасси lenn. teliku väljalask(mine);
‣ (без мн. ч.) tootmine; toodang; серийный выпуск seeriatootmine, растёт выпуск пищевых продуктов toiduainete toodang suureneb ~ tootmine kasvab, выпуск товаров народного потребления rahvatarbekaupade väljalase ~ tootmine;
‣ (без мн. ч.) väljaandmine, trükkimine, kirjastamine; выпуск книг и журналов raamatute ja ajakirjade väljaandmine;
‣ väljaanne, anne; väljalase; экстренный выпуск eriväljaanne, словарь выходит выпусками sõnastik ilmub annete kaupa, третий выпуск денежно-вещевой лотереи raha- ja asjade loterii kolmas väljalase;
‣ (без мн. ч.) käibelelask(mine); выпуск новых денег uue raha käibelelask;
‣ lend (õppeasutustes); слёт второго выпуска teise lennu kokkutulek;
‣ van. väljajätt, kupüür, kärbe; пьесу поставили с выпусками näidend on lavastatud kärbitult, lavastuses on kärpeid ~ kupüüre;
‣ (без мн. ч.) (rõiva) järelelaskmine ~ pikendamine; выпуск рукавов käiste järelelaskmine
‣ (без мн. ч.) väljalask(mine); väljalase; выпуск плавки sulatise väljalase, выпуск шасси lenn. teliku väljalask(mine);
‣ (без мн. ч.) tootmine; toodang; серийный выпуск seeriatootmine, растёт выпуск пищевых продуктов toiduainete toodang suureneb ~ tootmine kasvab, выпуск товаров народного потребления rahvatarbekaupade väljalase ~ tootmine;
‣ (без мн. ч.) väljaandmine, trükkimine, kirjastamine; выпуск книг и журналов raamatute ja ajakirjade väljaandmine;
‣ väljaanne, anne; väljalase; экстренный выпуск eriväljaanne, словарь выходит выпусками sõnastik ilmub annete kaupa, третий выпуск денежно-вещевой лотереи raha- ja asjade loterii kolmas väljalase;
‣ (без мн. ч.) käibelelask(mine); выпуск новых денег uue raha käibelelask;
‣ lend (õppeasutustes); слёт второго выпуска teise lennu kokkutulek;
‣ van. väljajätt, kupüür, kärbe; пьесу поставили с выпусками näidend on lavastatud kärbitult, lavastuses on kärpeid ~ kupüüre;
‣ (без мн. ч.) (rõiva) järelelaskmine ~ pikendamine; выпуск рукавов käiste järelelaskmine
вырасти 369* Г сов. → несов. вырастать
‣ (suureks v. pikaks) kasvama ~ sirguma; он так вырос за это время ta on selle ajaga nii suureks kasvanud, у дороги выросла липа tee äärde on kasvanud pärnapuu;
‣ üles kasvama, võrsuma; mehistuma; я вырос в деревне ma kasvasin maal üles, он вырос в семье рабочего ta on võrsunud töölisperekonnast, наша партия выросла и окрепла в борьбе meie partei on võitluses mehistunud;
‣ из чего välja kasvama; девочка выросла из платья tüdruk on kleidist välja kasvanud;
‣ kerkima, kasvama; за короткое время выросли новые города lühikese ajaga on kerkinud uued linnad;
‣ без доп., в кого-что saama, arenema, (üle) kasvama kelleks-milleks; он вырос в крупного учёного temast sai suur teadlane;
‣ на что suurenema, kasvama; доход вырос на 20 процентов tulu suurenes 20 protsenti ~ 20 protsendi võrra;
‣ во что, без доп. valjenema, valjuks minema, tõusma;
‣ nähtavale ilmuma, paistma hakkama, esile kerkima; вдали выросли горы eemalt hakkasid mäed paistma;
◊ крылья выросли у кого kellel(e) on tiivad kasvanud; вырасти ~ вырастать в чьих глазах kelle silmis tõusma ~ lugupidamist võitma; вырасти ~ вырастать точно ~ будто ~ словно из-под земли nagu maa alt (välja) ilmuma; vrd. расти
‣ (suureks v. pikaks) kasvama ~ sirguma; он так вырос за это время ta on selle ajaga nii suureks kasvanud, у дороги выросла липа tee äärde on kasvanud pärnapuu;
‣ üles kasvama, võrsuma; mehistuma; я вырос в деревне ma kasvasin maal üles, он вырос в семье рабочего ta on võrsunud töölisperekonnast, наша партия выросла и окрепла в борьбе meie partei on võitluses mehistunud;
‣ из чего välja kasvama; девочка выросла из платья tüdruk on kleidist välja kasvanud;
‣ kerkima, kasvama; за короткое время выросли новые города lühikese ajaga on kerkinud uued linnad;
‣ без доп., в кого-что saama, arenema, (üle) kasvama kelleks-milleks; он вырос в крупного учёного temast sai suur teadlane;
‣ на что suurenema, kasvama; доход вырос на 20 процентов tulu suurenes 20 protsenti ~ 20 protsendi võrra;
‣ во что, без доп. valjenema, valjuks minema, tõusma;
‣ nähtavale ilmuma, paistma hakkama, esile kerkima; вдали выросли горы eemalt hakkasid mäed paistma;
◊ крылья выросли у кого kellel(e) on tiivad kasvanud; вырасти ~ вырастать в чьих глазах kelle silmis tõusma ~ lugupidamist võitma; вырасти ~ вырастать точно ~ будто ~ словно из-под земли nagu maa alt (välja) ilmuma; vrd. расти
жаркий 122 П (кр. ф. жарок, жарка, жарко, жарки; сравн. ст. жарче, превосх. ст. жарчайший 124) palav(-), kuum, tuline, ülek. ka kirglik, äge, käre; жаркое солнце palav päike, жаркий день kuum ~ palav päev, жаркая печь kuum ~ tuline ahi, жаркий пояс geogr. palavvööde, troopikavööde, жаркие страны lõunamaad, жаркий поцелуй palav ~ kirglik suudlus, жаркий спор äge ~ tuline vaidlus
жестокий 122 П (кр. ф. жесток, жестока и жестока, жестоко, жестоки; сравн. ст. жесточе, превосх. ст. жесточайший 124) julm, halastamatu, karm, kalk, õel; äge, vali, käre; жестокая расправа julm ~ toores ~ halastamatu arveteõiendus, жестокая эксплуатация julm ~ halastamatu kurnamine ~ ekspluateerimine, жестокая участь karm saatus, жестокая боль äge ~ metsik valu, жестокая битва äge lahing, жестокий мороз vali ~ käre pakane
засадить 313a Г сов. → несов. засаживать
‣ что, чем täis istutama; улицы засажены тополями tänavate äärde on paplid istutatud, засадить поле картофелем põldu kartulite alla panema;
‣ кого во что, за что, с инф. kõnek. kinni ~ istuma ~ mingi töö kallale panema; льва засадили в клетку lõvi pandi puuri, засадить в карцер kartsa panema, его засадили на два года ta pandi kaheks aastaks istuma ~ kinni, мать засадила ребёнка за книгу ema pani lapse raamatu taha;
‣ что во что kõnek. sisse lööma ~ virutama ~ põrutama; он засадил топор в бревно ta virutas kirve palki
‣ что, чем täis istutama; улицы засажены тополями tänavate äärde on paplid istutatud, засадить поле картофелем põldu kartulite alla panema;
‣ кого во что, за что, с инф. kõnek. kinni ~ istuma ~ mingi töö kallale panema; льва засадили в клетку lõvi pandi puuri, засадить в карцер kartsa panema, его засадили на два года ta pandi kaheks aastaks istuma ~ kinni, мать засадила ребёнка за книгу ema pani lapse raamatu taha;
‣ что во что kõnek. sisse lööma ~ virutama ~ põrutama; он засадил топор в бревно ta virutas kirve palki
злой 120 П (кр. ф. зол, зла, зло, злы) kuri, tige, õel, õrjetu, vihane; kibe, terav, käre, halb; злое сердце kuri ~ õel süda, злые мысли kurjad mõtted, злой недуг kuritõbi, kuri haigus, злой рок, злая участь kuri saatus, злой язык kuri ~ terav ~ salvav keel, злой мороз kõnek. käre ~ kange pakane, злой дух paha vaim, злейший враг verivaenlane, злое время halvad ~ kurjad ajad, злой на работу ~ до работы ülek. kõnek. kõva ~ kange töömees, он зол на людей ta on inimeste peale kuri;
◊ (он) злой на язык ta on kurja ~ terava keelega; злые языки kurjad keeled
◊ (он) злой на язык ta on kurja ~ terava keelega; злые языки kurjad keeled
знатный 126 П (кр. ф. знатен, знатна, знатно, знатны и знатны)
‣ suursugune, kõrgest soost, aristokraatlik; знатная дама suursugune ~ aristokraatlik daam;
‣ (без кр. ф.) kuulus, nimekas, teenekas; знатный шахтёр kuulus ~ nimekas kaevur;
‣ madalk. maru, käre, vahva, oivaline; знатный мороз kõva ~ käre pakane
‣ suursugune, kõrgest soost, aristokraatlik; знатная дама suursugune ~ aristokraatlik daam;
‣ (без кр. ф.) kuulus, nimekas, teenekas; знатный шахтёр kuulus ~ nimekas kaevur;
‣ madalk. maru, käre, vahva, oivaline; знатный мороз kõva ~ käre pakane
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
козырёк 26 С м. неод.
‣ mütsinokk, mütsisirm; сделать ~ взять под козырёк kõnek. kätt kõrva äärde lööma, kulpi lööma ~ viskama;
‣ varikatus, varikaitse; rippkallas, rippnõlv
‣ mütsinokk, mütsisirm; сделать ~ взять под козырёк kõnek. kätt kõrva äärde lööma, kulpi lööma ~ viskama;
‣ varikatus, varikaitse; rippkallas, rippnõlv
короткий 122 П (кр. ф. короток и van. короток, коротка, коротко, van. коротко и коротко, коротки, коротки и van. коротки; сравн. ст. короче)
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
крепкий 122 П (кр. ф. крепок, крепка, крепко, крепки и крепки; сравн. ст. крепче, превосх. ст. крепчайший 124)
‣ kõva, tugev, vastupidav, ülek. ka kindel, vankumatu, kõikumatu; vali, käre; крепкий орех kõva pähkel, крепкая ткань kõva ~ tugev riie, крепкий лёд tugev jää, человек крепкого сложения tugeva kehaehitusega mees ~ inimene, крепкие нервы tugevad närvid, крепкий духом meelekindel, vankumatu, söakas, крепкая дружба tugev ~ vankumatu sõprus, крепкая дисциплина range ~ kõva kord, крепкий ветер vali ~ tugev ~ kõva tuul, крепкий мороз käre pakane;
‣ kange, vänge; крепкий раствор kange lahus, крепкий чай kange tee, крепкий табак kange tubakas, крепкие напитки vägijoogid, kangem kraam;
◊ крепкое слово ~ словцо kõnek. sõimusõna, vänge ~ krõbe sõna; крепкий орешек kõnek. kõva pähkel; задним умом крепок kõnek. takkajärele tark; крепок на ухо kõnek. kõva kuulmisega
‣ kõva, tugev, vastupidav, ülek. ka kindel, vankumatu, kõikumatu; vali, käre; крепкий орех kõva pähkel, крепкая ткань kõva ~ tugev riie, крепкий лёд tugev jää, человек крепкого сложения tugeva kehaehitusega mees ~ inimene, крепкие нервы tugevad närvid, крепкий духом meelekindel, vankumatu, söakas, крепкая дружба tugev ~ vankumatu sõprus, крепкая дисциплина range ~ kõva kord, крепкий ветер vali ~ tugev ~ kõva tuul, крепкий мороз käre pakane;
‣ kange, vänge; крепкий раствор kange lahus, крепкий чай kange tee, крепкий табак kange tubakas, крепкие напитки vägijoogid, kangem kraam;
◊ крепкое слово ~ словцо kõnek. sõimusõna, vänge ~ krõbe sõna; крепкий орешек kõnek. kõva pähkel; задним умом крепок kõnek. takkajärele tark; крепок на ухо kõnek. kõva kuulmisega
крутой 120 П (кр. ф. крут, крута, круто, круты и круты; сравн. ст. круче)
‣ järsk, jääras; крутой берег järsk kallas, järsak, крутой поворот järsk kurv, крутой перелом järsk ~ äkiline murrang, крутой подбородок tugev ~ etteulatuv lõug;
‣ vali, karm, äkiline; крутой характер äkiline iseloom, крутые меры valjud ~ karmid meetmed, крутой мороз käre pakane;
‣ kõva, tihke, tihe, paks; крутое яйцо kõva ~ kõvaks keedetud muna, крутая каша paks puder, крутой кипяток tulikuum ~ keev vesi, крутое тесто sitke tainas
‣ järsk, jääras; крутой берег järsk kallas, järsak, крутой поворот järsk kurv, крутой перелом järsk ~ äkiline murrang, крутой подбородок tugev ~ etteulatuv lõug;
‣ vali, karm, äkiline; крутой характер äkiline iseloom, крутые меры valjud ~ karmid meetmed, крутой мороз käre pakane;
‣ kõva, tihke, tihe, paks; крутое яйцо kõva ~ kõvaks keedetud muna, крутая каша paks puder, крутой кипяток tulikuum ~ keev vesi, крутое тесто sitke tainas
лютый 119 П (кр. ф. лют, люта, люто, люты) verejanuline, murdja, kiskja, julm, jõhker, metsik, halastamatu, toores; pöörane, raevukas; ülek. vali, käre; лютый зверь verejanuline ~ kiskja ~ metsik loom, лютый враг julm ~ halastamatu vaenlane, лютая злоба pöörane ~ metsik viha, лютый мороз käre ~ kange pakane, лютый голод tuline ~ kohutav nälg ~ näljaaeg
мороз 1 (род. п. ед. ч. мороза и морозу) С м. неод. külm, pakane; крепкий ~ сильный мороз käre ~ kõva pakane, трескучий мороз kõnek. paukuv pakane, десять градусов мороза kümme kraadi külma, мороз держится pakane püsib, мороз крепчает kõnek. läheb külmemaks, наступили ~ ударили морозы tulid külmad, läks külmale, трещит мороз kõnek. pakane paugub, выйти на мороз külma kätte minema, стоят морозы pakane püsib;
◊ мороз по коже ~ по спине пробегает ~ дерёт ~ подирает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha ~ käib külm jutt üle selja
◊ мороз по коже ~ по спине пробегает ~ дерёт ~ подирает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha ~ käib külm jutt üle selja
накорчевать 173 Г сов. → несов. накорчёвывать что, чего (mingit hulka) välja juurima; накорчевать пней hulka kände välja juurima
оборотливый 119 П (кр. ф. оборотлив, оборотлива, оборотливо, оборотливы) kõnek. asjaajamises osav ~ kärme, leidlik, nupukas
обсадить 313a Г сов. → несов. обсаживать что, чем mille ümber ~ äärde istutama, puude ~ põõsastega ümbritsema mida
обсадка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) mille ümber ~ äärde istutamine; обсадка дорог кустарником põõsaste istutamine teede äärde ~ piki teid, обсадка скважины mäend. puuraugu manteldamine
обшивание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ ääristamine, kantimine, äärde- ~ pealeõmblemine; (õmblusvarude) äärestamine;
‣ ümberõmblemine, sisseõmblemine;
‣ kõnek. (kõigile) rõivaste (selga)õmblemine;
‣ ehit. vooderdamine
‣ ääristamine, kantimine, äärde- ~ pealeõmblemine; (õmblusvarude) äärestamine;
‣ ümberõmblemine, sisseõmblemine;
‣ kõnek. (kõigile) rõivaste (selga)õmblemine;
‣ ehit. vooderdamine
обшивка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) ääristus, ääristamine, kantimine, (äärde-, peale-, ümber-) õmblemine; (õmblusvarude) äärestamine; ehit. vooderdus, vooderdamine; обшивка дома maja vooderdamine;
‣ ääris, kant; ehit. vooder, vooderdis, voodrilauad; mer. plaadistus, plangutus; платье с кружевной обшивкой pitsidega kleit, передник с красной обшивкой punase kandiga põll, внутренняя обшивка дома maja sisevooder, дощатая обшивка laudvooder, наружная обшивка корабля laeva välisplangutus
‣ (без мн. ч.) ääristus, ääristamine, kantimine, (äärde-, peale-, ümber-) õmblemine; (õmblusvarude) äärestamine; ehit. vooderdus, vooderdamine; обшивка дома maja vooderdamine;
‣ ääris, kant; ehit. vooder, vooderdis, voodrilauad; mer. plaadistus, plangutus; платье с кружевной обшивкой pitsidega kleit, передник с красной обшивкой punase kandiga põll, внутренняя обшивка дома maja sisevooder, дощатая обшивка laudvooder, наружная обшивка корабля laeva välisplangutus
обшить 325 (буд. вр. обошью, обошьёшь..., прош. вр. обшил...) Г сов. → несов. обшивать
‣ что, чем ääristama, kantima, äärde ~ peale õmblema; (õmblusvaru) äärestama; обшить фартук кантом põlle kantima;
‣ что, чем millele ümber õmblema mida, sisse õmblema mida; обшить посылку холстом pakile riidest kotti õmblema;
‣ кого kõnek. (kõikidele) rõivaid (selga) õmblema; обшить всю семью kogu perele rõivaid tegema;
‣ что, чем ehit. vooderdama; обшить дом досками maja laudadega vooderdama
‣ что, чем ääristama, kantima, äärde ~ peale õmblema; (õmblusvaru) äärestama; обшить фартук кантом põlle kantima;
‣ что, чем millele ümber õmblema mida, sisse õmblema mida; обшить посылку холстом pakile riidest kotti õmblema;
‣ кого kõnek. (kõikidele) rõivaid (selga) õmblema; обшить всю семью kogu perele rõivaid tegema;
‣ что, чем ehit. vooderdama; обшить дом досками maja laudadega vooderdama
очутиться 316 Г сов. (без 1 л. ед. ч. буд. вр.) где, в чём sattuma, äkki (välja) jõudma; очутиться на краю города ootamatult linna äärde sattuma ~ välja jõudma, очутиться в трудном положении täbarasse olukorda sattuma
пень 15 С м. неод.
‣ känd; корчевать пни kände juurima;
‣ ülek. kõnek. halv. puupea;
◊ стоять пнём ~ как пень kõnek. nagu post ~ puunui seisma; (валить) через пень колоду kõnek. üle kivide ja kändude ~ ligadi-logadi ~ ülepeakaela (tegema)
‣ känd; корчевать пни kände juurima;
‣ ülek. kõnek. halv. puupea;
◊ стоять пнём ~ как пень kõnek. nagu post ~ puunui seisma; (валить) через пень колоду kõnek. üle kivide ja kändude ~ ligadi-logadi ~ ülepeakaela (tegema)
планировать I 171a Г несов. что
‣ planeerima, plaanima, plaani koostama, plaanistama; kõnek. plaanitsema, kavatsema; планировать здание hoonet planeerima, hoone plaani tegema ~ koostama, планировать парк parki planeerima, они планировали вместе поехать к морю nad plaanisid ~ plaanitsesid ~ kavatsesid ~ pidasid plaani koos mere äärde sõita;
‣ ehit. (maapinda) tasandama, laajama; vrd. запланировать, спланировать I
‣ planeerima, plaanima, plaani koostama, plaanistama; kõnek. plaanitsema, kavatsema; планировать здание hoonet planeerima, hoone plaani tegema ~ koostama, планировать парк parki planeerima, они планировали вместе поехать к морю nad plaanisid ~ plaanitsesid ~ kavatsesid ~ pidasid plaani koos mere äärde sõita;
‣ ehit. (maapinda) tasandama, laajama; vrd. запланировать, спланировать I
поворотливый 119 П (кр. ф. поворотлив, поворотлива, поворотливо,поворотливы)
‣ liikuv; kõnek. kärme, kräbe, kärmas, nobe, väle; он человек поворотливый ta on liikuv ~ kärme ~ nobe inimene;
‣ (kergesti) juhitav ~ manööverdatav; поворотливое судно hea manööverdusvõimega laev
‣ liikuv; kõnek. kärme, kräbe, kärmas, nobe, väle; он человек поворотливый ta on liikuv ~ kärme ~ nobe inimene;
‣ (kergesti) juhitav ~ manööverdatav; поворотливое судно hea manööverdusvõimega laev
подрезка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ lühemaks ~ parajaks lõikamine, pügamine, tagasilõikamine, kärpimine, kärbe; mahalõikamine, äralõikamine, sisselõikamine;
‣ tehn. (otspinna) treimine
‣ lühemaks ~ parajaks lõikamine, pügamine, tagasilõikamine, kärpimine, kärbe; mahalõikamine, äralõikamine, sisselõikamine;
‣ tehn. (otspinna) treimine
подсесть 353 Г сов. → несов. подсаживаться к кому-чему
‣ kõrvale ~ juurde istuma; подсесть к огню tule juurde ~ äärde istuma, tulele lähemale istuma;
‣ (обычно без несов.) kõnek. pära peale istuma
‣ kõrvale ~ juurde istuma; подсесть к огню tule juurde ~ äärde istuma, tulele lähemale istuma;
‣ (обычно без несов.) kõnek. pära peale istuma
поставить I 278a Г сов. → несов. ставить
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
при- приставка I verbiliitena väljendab
‣ eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
‣ tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
‣ lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
‣ surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
‣ tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
‣ lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
‣ tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
‣ (ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
‣ (ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
‣ eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
‣ tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
‣ lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
‣ surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
‣ tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
‣ lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
‣ tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
‣ (ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
‣ (ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
привалить 305a Г сов. → несов. приваливать
‣ что, к чему mille juurde veeretama; кого-что, к чему kõnek. vastu mida toetama ~ nõjatama; кого, чем katma, matma; что, чем sulgema; привалить камень к стене kivi seina äärde veeretama, привалить землёй mulla alla matma;
‣ (без страд. прич.) к чему mer. randuma;
‣ (без 1 и 2 л., без страд. прич.) кому, к кому, без доп. kõnek. kaela sadama; kohale vajuma ~ voorima; ему привалило большое счастье talle kukkus suur õnn kaela ~ sülle, на собрание привалило много народу koosolekule vooris palju rahvast kokku
‣ что, к чему mille juurde veeretama; кого-что, к чему kõnek. vastu mida toetama ~ nõjatama; кого, чем katma, matma; что, чем sulgema; привалить камень к стене kivi seina äärde veeretama, привалить землёй mulla alla matma;
‣ (без страд. прич.) к чему mer. randuma;
‣ (без 1 и 2 л., без страд. прич.) кому, к кому, без доп. kõnek. kaela sadama; kohale vajuma ~ voorima; ему привалило большое счастье talle kukkus suur õnn kaela ~ sülle, на собрание привалило много народу koosolekule vooris palju rahvast kokku
пригрести 370 Г сов. → несов. пригребать
‣ что, к чему juurde ~ äärde rehitsema ~ riisuma ~ kühveldama; пригрести сено к стогу heina kuhja juurde riisuma ~ rehitsema, пригрести снег к забору lund aia äärde ajama;
‣ (без страд. прич.) к чему juurde sõudma ~ aerutama; пригрести к берегу kaldale sõudma
‣ что, к чему juurde ~ äärde rehitsema ~ riisuma ~ kühveldama; пригрести сено к стогу heina kuhja juurde riisuma ~ rehitsema, пригрести снег к забору lund aia äärde ajama;
‣ (без страд. прич.) к чему juurde sõudma ~ aerutama; пригрести к берегу kaldale sõudma
прикладывать 168a Г несов. → сов. приложить что, к чему mille peale ~ juurde ~ vastu mida panema; прикладывать пластырь plaastrit peale panema, прикладывать руку к сердцу kätt südamele panema, прикладывать руку к козырьку kätt mütsisirmi äärde tõstma, прикладывать печать pitserit (peale) vajutama ~ panema
пристать 223 Г сов. → несов. приставать
‣ к кому-чему, без доп. külge jääma ~ hakkama; к одежде пристала грязь pori on riiete külge jäänud, грипп не пристал к нему kõnek. gripp ei hakanud talle külge;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama hakkama; end külge kleepima; пристать к кому с вопросами keda küsimustega tüütama, пристать к прохожему möödujat tülitama;
‣ к кому-чему kõnek. seltsima hakkama, kampa ~ kilda lööma; к нам пристала чужая собака võõras koer tuli meile järele ~ hakkas meie sabas ~ meil kaasas käima;
‣ к чему, без доп. randuma; mer. parda äärde haalama; пароход пристал к пристани laev sildus ~ randus;
‣ (без несов., без 1 и 2 л.) кому, к кому, обычно с отриц. kõnek. sobima, kõlbama, sünnis olema; не пристало ему так говорить tal ei sobi nii rääkida;
◊ пристать ~ приставать как банный лист к кому madalk. halv. kellele nagu uni peale käima, viimane tüütus olema; пристать ~ приставать с ножом к горлу к кому kõnek. mitte hingerahu andma, kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima
‣ к кому-чему, без доп. külge jääma ~ hakkama; к одежде пристала грязь pori on riiete külge jäänud, грипп не пристал к нему kõnek. gripp ei hakanud talle külge;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama hakkama; end külge kleepima; пристать к кому с вопросами keda küsimustega tüütama, пристать к прохожему möödujat tülitama;
‣ к кому-чему kõnek. seltsima hakkama, kampa ~ kilda lööma; к нам пристала чужая собака võõras koer tuli meile järele ~ hakkas meie sabas ~ meil kaasas käima;
‣ к чему, без доп. randuma; mer. parda äärde haalama; пароход пристал к пристани laev sildus ~ randus;
‣ (без несов., без 1 и 2 л.) кому, к кому, обычно с отриц. kõnek. sobima, kõlbama, sünnis olema; не пристало ему так говорить tal ei sobi nii rääkida;
◊ пристать ~ приставать как банный лист к кому madalk. halv. kellele nagu uni peale käima, viimane tüütus olema; пристать ~ приставать с ножом к горлу к кому kõnek. mitte hingerahu andma, kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima
присыпать 189 Г сов. → несов. присыпать что, чего mida juurde puistama; что, чем (õhukese kihina) peale riputama ~ puistama; что, к чему mille juurde ~ äärde puistama; дорожки присыпало снегом teeradadele on lund pihutanud, присыпать розы торфом roose kerge turbakihiga katma, присыпать землю к забору aiaplangu äärde mulda ajama
причалить Г сов. → несов. причаливать
‣ 269a что (laeva vm.) kai külge siduma; причалить лодку paati kai külge siduma;
‣ 269b к чему, без доп. silduma, maabumissilla ~ kai äärde sõitma, randuma, otsi kinnitama; лодка причалила к берегу paat randus
‣ 269a что (laeva vm.) kai külge siduma; причалить лодку paati kai külge siduma;
‣ 269b к чему, без доп. silduma, maabumissilla ~ kai äärde sõitma, randuma, otsi kinnitama; лодка причалила к берегу paat randus
пробраться 216 (прош. вр. пробралась, пробралось и пробралось, пробрались и пробрались) Г сов. → несов. пробираться куда
‣ läbi tungima; пробраться сквозь толпу rahvasummast läbi trügima, чтобы пробраться к реке et jõe äärde pääseda;
‣ sisse hiilima, vargsi sisse pugema ~ minema; пробраться в комнату через окно aknast ~ akna kaudu tuppa ronima ~ pugema
‣ läbi tungima; пробраться сквозь толпу rahvasummast läbi trügima, чтобы пробраться к реке et jõe äärde pääseda;
‣ sisse hiilima, vargsi sisse pugema ~ minema; пробраться в комнату через окно aknast ~ akna kaudu tuppa ronima ~ pugema
проворный 126 П (кр. ф. проворен, проворна, проворно, проворны) kärme, kärmas, käbe, vilgas, nobe, väle; проворные шаги kiired sammud, kärme astumine, проворные руки kärmed ~ nobedad käed, проворные движения kärmed liigutused, проворный мальчик käbe ~ kärmas poiss
прыткий 122 П (кр. ф. прыток, прытка, прытко, прытки; сравн. ст. прытче) kõnek. kärme, nobe, väle; прыткий мальчик nobe ~ väle poiss, уж больно ты прыток (1) küll sa oled alles kärsitu, (2) oled liig agar
прыть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. kärmus, nobedus, väledus; сбавить прыть (1) aeglasemaks sundima, (2) ülek. nina pihta andma, откуда прыть взялась küll oli alles kärme!
◊ (бежать) во всю прыть (jooksma) kõigest jõust ~ nagu jaksu on ~ nii et kannad välguvad
◊ (бежать) во всю прыть (jooksma) kõigest jõust ~ nagu jaksu on ~ nii et kannad välguvad
пылкий 122 П (кр. ф. пылок, пылка, пылко, пылки; сравн. ст. пылче и пыльче)
‣ äge, kirglik, tuline, lõõmav, palav, hoogne, lennukas; пылкий юноша äge ~ kirglik noormees, пылкая любовь kirglik ~ palav armastus, пылкая душа tuline hing, пылкая фантазия hoogne ~ lennukas fantaasia ~ kujutlusvõime;
‣ van. kergesti süttiv, lõõmav, äge, käre; пылкие дрова kergesti süttivad puud, пылкий огонь lõõmav ~ äge ~ käre tuli
‣ äge, kirglik, tuline, lõõmav, palav, hoogne, lennukas; пылкий юноша äge ~ kirglik noormees, пылкая любовь kirglik ~ palav armastus, пылкая душа tuline hing, пылкая фантазия hoogne ~ lennukas fantaasia ~ kujutlusvõime;
‣ van. kergesti süttiv, lõõmav, äge, käre; пылкие дрова kergesti süttivad puud, пылкий огонь lõõmav ~ äge ~ käre tuli
расход I 1 С м. неод. по чему, на что kulu, kulutus, väljaminek, tarvitus; транспортные расходы veokulud, transpordikulud, эксплуатационные расходы käituskulud, ekspluatatsioonikulud, административно-управленческие расходы halduskulud, почтовые расходы postikulud, непредвиденные расходы ettenägemata kulud, сметный расход maj. eelarveline kulu, расходы производства tootmiskulud, расход сил jõukulu, расход топлива ~ горючего kütusekulu, расход тепла soojuskulu, расходы по хозяйству majapidamiskulud, расходы по сбыту, сбытовые расходы maj. turustuskulud, расходы на содержание ülalpidamiskulud, hoolduskulud, удельный расход erikulu, военные расходы sõjalised kulutused, приход и расход maj. sissetulekud ja väljaminekud, карманные расходы taskuraha, kuluraha, расход воды (1) veekulu, (2) hüdr. vooluhulk, расход воды растениями taimede veekulu ~ veetarvitus, записать в расход maj. kuludesse kandma, ввести в расход кого kõnek. kellele kulutusi valmistama ~ tegema, keda kulutama sundima ~ panema;
◊ вывести ~ пустить в расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma ~ arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema
◊ вывести ~ пустить в расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma ~ arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema
резвый 119 П (кр. ф. резв, резва, резво, резвы) vallatu, elav, elavaloomuline, elava loomuga, vilgas; väle, kärmas, kärme, nobe; резвый ребёнок vallatu ~ elava loomuga laps, резвая фантазия ülek. elav fantaasia ~ kujutlusvõime, резвый конь väle hobune ~ ratsu, резвые ноги väledad jalad, резвая белка vilgas orav
резкий 122 П (кр. ф. резок, резка, резко, резки; сравн. ст. резче)
‣ terav, läbilõikav, läbitungiv; резкий запах terav lõhn, резкий ветер vinge ~ kõle tuul, резкий холод lõikav ~ käre pakane, резкая боль terav ~ läbilõikav valu, резкий голос läbilõikav ~ kriiskav ~ kime ~ kile ~ räige ~ helk hääl, резкий свет terav ~ räige ~ ere valgus, резкие черты лица teravad näojooned, резкий на язык terava keelega, резкая критика terav kriitika, резкие выражения teravad ~ järsud väljendid, резкое различие terav ~ selge vahe, резкий взгляд terav ~ läbitungiv pilk, резкая видимость terav ~ hea nähtavus;
‣ järsk; резкое падение температуры temperatuuri järsk langus, резкое движение järsk liigutus, резкий отказ järsk äraütlemine ~ keeldumine, резкий переход järsk üleminek, резок с окружающими järsk kaaslaste suhtes, резкие перемены äkilised ~ järsud muutused ~ muudatused, резкий характер äkiline ~ järsk iseloom
‣ terav, läbilõikav, läbitungiv; резкий запах terav lõhn, резкий ветер vinge ~ kõle tuul, резкий холод lõikav ~ käre pakane, резкая боль terav ~ läbilõikav valu, резкий голос läbilõikav ~ kriiskav ~ kime ~ kile ~ räige ~ helk hääl, резкий свет terav ~ räige ~ ere valgus, резкие черты лица teravad näojooned, резкий на язык terava keelega, резкая критика terav kriitika, резкие выражения teravad ~ järsud väljendid, резкое различие terav ~ selge vahe, резкий взгляд terav ~ läbitungiv pilk, резкая видимость terav ~ hea nähtavus;
‣ järsk; резкое падение температуры temperatuuri järsk langus, резкое движение järsk liigutus, резкий отказ järsk äraütlemine ~ keeldumine, резкий переход järsk üleminek, резок с окружающими järsk kaaslaste suhtes, резкие перемены äkilised ~ järsud muutused ~ muudatused, резкий характер äkiline ~ järsk iseloom
свирепый 119 П (кр. ф. свиреп, свирепа, свирепо, свирепы) raevunud, raevukas, metsik, hullunud, pöörane, meeletu, julm, tappev, verejanuline, elajalik (ka ülek.); свирепая расправа metsik ~ julm ~ elajalik arveteõiendus, свирепый взгляд raevunud ~ raevukas pilk, свирепый ветер metsik ~ pöörane ~ meeletu tuul, свирепый мороз käre ~ paukuv pakane, свирепая жара tappev kuumus, свирепые волчата verejanulised hundikutsikad, свирепый нрав verejanuline ~ elajalik loomus
северо-восток 18 С м. неод. (без мн. ч.) kirre, mer. nordost (NO); на северо-восток, к северо-востоку kirde poole, kirde suunas, kirdesse, на северо-востоке kirde pool, kirdes, с северо-востока kirde poolt, kirde suunast, kirdest
северо-восточный 126 П kirde-, kirdepoolne, mer. nordosti-; северо-восточный ветер kirdetuul, mer. nordostituul, северо-восточная сторона неба kirdetaevas, в северо-восточном направлении kirde suunas
сердитый 119 П (кр. ф. сердит, сердита, сердито, сердиты)
‣ vihane, kuri, tige; сердитый взгляд vihane ~ kuri pilk, быть сердитым на кого-что kelle-mille peale vihane olema;
‣ kõnek. vägev, kange, vänge, käre, kõva; сердитый табак vägev ~ kange tubakas, сердитая горчица kange sinep, сердитый мороз käre pakane, сердит на что madalk. kange mida tegema, mille peale kange mees;
◊ сказать ~ сделать под сердитую руку kõnek. ägedast ~ tulisest peast ~ ägedushoos ütlema ~ tegema
‣ vihane, kuri, tige; сердитый взгляд vihane ~ kuri pilk, быть сердитым на кого-что kelle-mille peale vihane olema;
‣ kõnek. vägev, kange, vänge, käre, kõva; сердитый табак vägev ~ kange tubakas, сердитая горчица kange sinep, сердитый мороз käre pakane, сердит на что madalk. kange mida tegema, mille peale kange mees;
◊ сказать ~ сделать под сердитую руку kõnek. ägedast ~ tulisest peast ~ ägedushoos ütlema ~ tegema
сильный 126 П (кр. ф. силен и силён, сильна, сильно, сильны и сильны) tugev, jõuline, võimas, vägev, kõva; сильный человек tugev inimene, сильный удар tugev ~ jõuline ~ kõva löök, сильное государство tugev riik, сильная армия tugev sõjavägi ~ armee, сильный мотор tugev ~ võimas mootor, сильная натура tugev ~ jõuline loomus ~ natuur, сильный ученик tugev õpilane, сильный яд tugeva toimega ~ kange mürk, сильный шторм tugev torm, сильный снегопад tugev lumesadu, сильное волнение (1) närveerimine, tugev erutus, (2) mer. tugev lainetus, сильная качка mer. tugev õõtsumine, сильная зыбь mer. kõrge ummiklainetus, сильный мороз käre pakane, сильная жара hirmus kuumus, palavus, сильный дождь tugev ~ kõva vihm, сильная засуха suur põud, сильная боль tugev ~ suur ~ äge valu, сильное впечатление sügav ~ tugev mulje;
◊ сильный пол kangem (sugu)pool; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus ~ võim, selle maailma vägevad
◊ сильный пол kangem (sugu)pool; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võimus ~ võim, selle maailma vägevad
скорый 119 П (кр. ф. скор, скора, скоро, скоры; сравн. ст. скорее)
‣ kiir-, kiire, kärme, kärmas, nobe, väle; скорый поезд kiirrong, скорая помощь med. kiirabi, скорая езда kiire sõit, kiirsõit, скорый в работе kõnek. kiire ~ kärmas ~ nobe tööle, скорый на решения kõnek. kiire ~ kärme otsustama;
‣ varstine, peatne, peatselt saabuv; скорый приезд peatne saabumine, до скорого свидания peatse (jälle)nägemiseni, в скором времени varsti, lähemal ajal, peatselt, peagi;
‣ kõnek. iroon. kiirustav, kannatamatu, kärsitu, kärsimatu, läbematu;
‣ П → С скорая ж. неод. kõnek. (1) kiirabi, (2) kiirabiauto;
◊ на скорую руку (1) ülepeakaela, pilla-palla (tegema), nagu ratsahobuse seljast, ülejala, (2) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata; скор на ногу kõnek. kärme kõnniga, kergejalgne; скор на руку kõnek. (1) kärme, nobe (tööle), (2) kerge käega (löömavalmis)
‣ kiir-, kiire, kärme, kärmas, nobe, väle; скорый поезд kiirrong, скорая помощь med. kiirabi, скорая езда kiire sõit, kiirsõit, скорый в работе kõnek. kiire ~ kärmas ~ nobe tööle, скорый на решения kõnek. kiire ~ kärme otsustama;
‣ varstine, peatne, peatselt saabuv; скорый приезд peatne saabumine, до скорого свидания peatse (jälle)nägemiseni, в скором времени varsti, lähemal ajal, peatselt, peagi;
‣ kõnek. iroon. kiirustav, kannatamatu, kärsitu, kärsimatu, läbematu;
‣ П → С скорая ж. неод. kõnek. (1) kiirabi, (2) kiirabiauto;
◊ на скорую руку (1) ülepeakaela, pilla-palla (tegema), nagu ratsahobuse seljast, ülejala, (2) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata; скор на ногу kõnek. kärme kõnniga, kergejalgne; скор на руку kõnek. (1) kärme, nobe (tööle), (2) kerge käega (löömavalmis)
сокращение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) lühendamine, vähendamine, kärpimine, kahandamine, koondamine, kitsendamine; lühenemine, vähenemine, kahanemine, koondumine, kitsenemine; сокращение рабочего дня tööpäeva lühendamine, сокращение штатов koosseisu vähendamine ~ koondamine, сокращение вооружённых сил relvajõudude vähendamine, сокращение пробы geol. proovi kahandamine, сокращение обьёма mahu vähendamine ~ kahandamine, сокращение добычи mäend. tootmise vähenemine ~ hääbumine, сокращение ледника geol. liustiku kahanemine;
‣ füsiol. kokkutõmme, kontraktsioon; сокращения мышц lihaste kokkutõmbed, сокращение сердца südamekoone, süstol;
‣ mat. taandamine, taandus; taandumine; сокращение дроби murru taandamine;
‣ lühend, kärbe; список условных сокращений lühendinimestik, lühendiloend, издание с сокращениями kärbetega ~ kärbitud ~ lühendatud väljaanne
‣ (без мн. ч.) lühendamine, vähendamine, kärpimine, kahandamine, koondamine, kitsendamine; lühenemine, vähenemine, kahanemine, koondumine, kitsenemine; сокращение рабочего дня tööpäeva lühendamine, сокращение штатов koosseisu vähendamine ~ koondamine, сокращение вооружённых сил relvajõudude vähendamine, сокращение пробы geol. proovi kahandamine, сокращение обьёма mahu vähendamine ~ kahandamine, сокращение добычи mäend. tootmise vähenemine ~ hääbumine, сокращение ледника geol. liustiku kahanemine;
‣ füsiol. kokkutõmme, kontraktsioon; сокращения мышц lihaste kokkutõmbed, сокращение сердца südamekoone, süstol;
‣ mat. taandamine, taandus; taandumine; сокращение дроби murru taandamine;
‣ lühend, kärbe; список условных сокращений lühendinimestik, lühendiloend, издание с сокращениями kärbetega ~ kärbitud ~ lühendatud väljaanne
сотовый 119 П kärg-, kärje-, kärgjas, kärjetaoline; сотовый кирпич ehit. kärgtellis, сотовый доломит geol. kärgdolomiit, сотовый пластик tehn. kärgplast, сотовая обмотка el. kärgmähis, сотовая структура min. kärgstruktuur, сотовое выветривание geol. kärgmurenemine, сотовый мёд kärjemesi, сотовая рамка kärjeraam
ставить 277 Г несов.
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
‣ кого-что panema, paigutama, asetama; ставить вещи на место asju kohale panema, ставить в ряд ritta seadma ~ panema, reastama, ставить книги на полку raamatuid riiulile ~ riiulisse panema, ставить автомобиль в гараж autot garaaži panema, ставить кастрюлю на огонь potti ~ kastrulit tulele panema, ставить друг на друга ülestikku ~ üksteise peale panema ~ asetama, ставить горчичник sinepiplaastrit panema, ставить банки больному haigele kuppu(sid) panema, ставить заплату lappima, paikama, ставить тесто tainast kerkima panema, ставить вино kõnek. veini käärima panema, ставить пиво kõnek. õlletegu üles panema, ставить самовар samovari ~ teemasinat üles panema, ставить часы kella õigeks panema, ставить на якорь ankrusse panema, ankurdama, ставить сеть võrku sisse panema ~ sisse laskma, ставить в бригадиры ~ бриадиром kõnek. brigadiriks panema, ставить в угол nurka panema, ставить на колени põlvili panema (ka ülek.), ставить на ноги (1) püsti panema ~ tõstma, (2) ülek. jalule aitama, ставить подножку jalga taha panema (ka ülek.), ставить точку punkti panema (ka ülek.), ставить тройку kolme panema (hinnet), ставить на очередь järjekorda panema, ставить на голосование hääletusele panema, ставить у власти võimule panema, ставить под сомнение kahtluse alla seadma ~ panema, ставить в затруднительное положение täbarasse ~ rumalasse olukorda ~ kitsikusse panema, ставить подпись alla kirjutama, allkirja andma, ставить диагноз diagnoosima, diagnoosi panema, ставить клеймо märgistama, ставить мины mineerima, miine panema;
‣ что püstitama (ka ülek.), ehitama; ставить памятник mälestussammast püstitama, ставить мачту masti püstitama, ставить рекорд rekordit püstitama, ставить вопрос küsimust (üles) tõstma ~ üles seadma, ставить паруса purjesid üles tõmbama ~ üles tõstma ~ heiskama;
‣ что lavastama, lavale tooma; ставить пьесу näidendit lavastama, ставить оперу ooperit lavale tooma;
‣ что seadma, tegema; ставить новые цели uusi eesmärke seadma, ставить себе целью endale eesmärgiks seadma, ставить в пример eeskujuks seadma, ставить задачей ülesandeks seadma, ставить перед фактом fakti ette seadma, ставить серьёзную задачу перед кем kelle ette rasket ~ tõsist ülesannet seadma, ставить голос häält seadma (lauljal), ставить в известность teatavaks tegema, teada andma, ставить в упрёк etteheidet tegema, ette heitma, ставить препятствие takistusi tegema, takistama, ставить кляксу tindiplekki tegema, ставить в зависимость от кого-чего sõltuvaks tegema kellest-millest, ставить твёрдые сроки kindlat tähtaega andma ~ tähtpäeva määrama;
‣ что korraldama, organiseerima; ставить работу tööd korraldama ~ organiseerima, ставить опыты katseid korraldama ~ tegema ~ sooritama;
‣ что, во что (millekski) pidama, arvama, lugema, hindama; ставить в заслугу кому kelle teeneks pidama ~ arvama ~ lugema, ставить в вину кому kellele süüks panema, kelle süüks pidama ~ arvama, süüdistama, ставить кого наравне с кем keda kellega võrdseks pidama, высоко ставить чьи способности kelle võimeid kõrgelt hindama, kelle võimetest palju pidama;
◊ ставить всякое лыко в строку кому kõnek. kellele kõike süüks arvama ~ iga viga pahaks panema; ставить в тупик кого keda ummikusse ajama, kimbatusse viima; ставить на вид кому kellele märkust tegema; ставить на кон что kõnek. mida mängu ~ kaalule panema; ставить на одну доску кого-что с кем-чем kõnek. ühele pulgale ~ õrrele panema, samale pulgale panema; ставить крест на ком-чём, на кого-что kõnek. kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaratesse pilduma; ни в грош ~ ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida ei millekski ~ mitte millekski pidama; ставить во главу угла что mida peaasjaks ~ kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama, mida mille nurgakiviks pidama; ставить вопрос ребром küsimust resoluutselt tõstatama ~ teravalt üles tõstma; ставить знак равенства между кем-чем võrdsusmärki vahele panema; ставить к позорному столбу кого keda häbiposti panema ~ naelutama; ставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; ставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ ühele kaardile panema; ставить под вопрос küsimärgi alla panema ~ seadma; ставить под ружьё püssi alla panema; ставить себя на чьё место end kelle asemele panema ~ seadma; ставить точки над и i-le punkti panema; vrd. поставить
стенка 72 С ж. неод.
‣ dem. seinake; sein (ka anat., bot.); müür (ka ülek.); mer. kai, sadamasild; раздельная стенка vahesein, подпорная стенка tugisein, tugimüür, гимнастическая стенка sport varbsein, rootsi redel, причальная стенка mer. sildumiskai, набережная стенка mer. lainemurdja, kaldatamm, muul, стенка балки tala sein ~ lest, водобойная стенка tüünestussein, стенка скважины mäend. puuraugu sein, стенка выработки mäend. kaeveõõne sein, стенка желудка anat. maosein;
‣ kõnek. sektsioonkapp;
◊ об стенку (жить, находиться) ligistikku ~ kõrvuti (elama, olema); как об стенку горох kõnek. nagu hane selga vesi; поставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; прижать ~ припереть к стенке кого kõnek. vastu seina suruma keda
‣ dem. seinake; sein (ka anat., bot.); müür (ka ülek.); mer. kai, sadamasild; раздельная стенка vahesein, подпорная стенка tugisein, tugimüür, гимнастическая стенка sport varbsein, rootsi redel, причальная стенка mer. sildumiskai, набережная стенка mer. lainemurdja, kaldatamm, muul, стенка балки tala sein ~ lest, водобойная стенка tüünestussein, стенка скважины mäend. puuraugu sein, стенка выработки mäend. kaeveõõne sein, стенка желудка anat. maosein;
‣ kõnek. sektsioonkapp;
◊ об стенку (жить, находиться) ligistikku ~ kõrvuti (elama, olema); как об стенку горох kõnek. nagu hane selga vesi; поставить к стенке кого kõnek. keda seina äärde panema; прижать ~ припереть к стенке кого kõnek. vastu seina suruma keda
стремительный 126 П (кр. ф. стремителен, стремительна, стремительно, стремительны) hoogne, hoogus, maruline, tormiline, sööstlik, ülikiire, marukiire, tempokas, tormakas, käre, voolas, voogav, hoovav; стремительная походка hoogne kõnnak, стремительный бег hoogne ~ tempokas jooks, стремительный рост hoogne ~ kiire kasv ~ tõus, стремительное развитие tormiline areng, стремительная атака hoogne ~ maruline rünnak, стремительный поток käre ~ sööstlik ~ tormakas vool, стремительная река voolas ~ käreda vooluga jõgi, стремительные звуки voogavad ~ hoovavad helid, стремительный человек tegus ~ teovõimeline ~ energiline ~ tarmukas inimene, стремительные движения hoogsad liigutused, стремительный полёт sööst(e)lend
студёно предик. madalk. on pakane ~ käre külm; на дворе студёно väljas on pakane ~ käre külm
суровый I 119 П (кр. ф. суров, сурова, сурово, суровы) karm, vali, range, kale; суровый климат karm kliima, суровая жизнь karm elu, суровая реальность karm tõsielu ~ reaalsus, суровое время karm aeg, суровый человек karm ~ vali inimene, суровая судьба karm saatus, суровая правда karm tõde, суровый пейзаж ülek. karm ~ karune maastik, суровое наказание karm karistus, суровая борьба karm ~ ränk võitlus, суровая зима karm ~ vali ~ kuri ~ käre talv, суровый взгляд vali ~ karm ~ range pilk, суровый характер vali ~ karm iseloom, суровая дисциплина range distsipliin, суровое воспитание range kasvatus, суровый тон range toon, суровая душа kale hing ~ süda, суровый голос kalk hääl
темперамент 1 С м. неод. temperament, tundelaad; särts; erksus, tulisus; типы темперамента temperamenditüübid, сангвинический темперамент sangviiniline temperament, флегматический темперамент flegmaatiline temperament, холерический темперамент koleeriline temperament, меланхолический темперамент melanhoolne temperament, пылкий темперамент äge ~ käre temperament, человек с темпераментом temperamentne ~ särtsakas ~ särtsu täis ~ keevavereline ~ keevaline inimene
трескучий 124 П (кр. ф. трескуч, трескуча, трескуче, трескучи) kõnek.
‣ praksuv, pragisev, ragisev, raksuv, paukuv; трескучий костёр praksuv ~ pragisev lõke, трескучий удар грома järsk kõuekärgatus, трескучий голос ragisev ~ kärisev hääl, трескучий мороз paukuv ~ käre pakane;
‣ ülek. kärarikas, käratekitav; трескучие фразы ülespuhutud ~ kõrgelennulised fraasid, sõnakõlksud, tühipaljad ~ suured sõnad, трескучая реклама karjuv reklaam
‣ praksuv, pragisev, ragisev, raksuv, paukuv; трескучий костёр praksuv ~ pragisev lõke, трескучий удар грома järsk kõuekärgatus, трескучий голос ragisev ~ kärisev hääl, трескучий мороз paukuv ~ käre pakane;
‣ ülek. kärarikas, käratekitav; трескучие фразы ülespuhutud ~ kõrgelennulised fraasid, sõnakõlksud, tühipaljad ~ suured sõnad, трескучая реклама karjuv reklaam
убавка 72 С ж. неод. kõnek.
‣ (без мн. ч.) vähendamine, kahandamine, alandamine, kärpimine (ka ülek.); vähenemine, kahanemine, alanemine;
‣ kärbe; оклад с убавкой kärbitud palk
‣ (без мн. ч.) vähendamine, kahandamine, alandamine, kärpimine (ka ülek.); vähenemine, kahanemine, alanemine;
‣ kärbe; оклад с убавкой kärbitud palk
ударить Г сов. → несов. ударять
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
уменьшение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) vähendamine, kahandamine, kärpimine; vähenemine, kahanemine, alanemine; vähenemus, vähesus, langus, vaegus, vähem-; уменьшение кредита maj. krediidi ~ laenu vähendamine ~ piiramine ~ vähenemine, уменьшение скорости kiiruse vähendamine ~ vähenemine, уменьшение расходов väljaminekute ~ kulude kärpimine ~ vähenemine, уменьшение выделения молока med. piimavähesus, уменьшение глаза med. silmavähenemus, уменьшение количества белых кровяных телец med. valgevereliblesus, уменьшение функции med. vähemjõudlus;
‣ vähend(us), kahand(us), kärbe
‣ (без мн. ч.) vähendamine, kahandamine, kärpimine; vähenemine, kahanemine, alanemine; vähenemus, vähesus, langus, vaegus, vähem-; уменьшение кредита maj. krediidi ~ laenu vähendamine ~ piiramine ~ vähenemine, уменьшение скорости kiiruse vähendamine ~ vähenemine, уменьшение расходов väljaminekute ~ kulude kärpimine ~ vähenemine, уменьшение выделения молока med. piimavähesus, уменьшение глаза med. silmavähenemus, уменьшение количества белых кровяных телец med. valgevereliblesus, уменьшение функции med. vähemjõudlus;
‣ vähend(us), kahand(us), kärbe
урез 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) lühemaks lõikamine, äralõikamine, mahalõikamine;
‣ ülek. kärpimine, kärbe, vähendamine, piiramine;
‣ lõikepind; урез воды hüdr. veepiir, урез подошвы nahat. talla serv
‣ (без мн. ч.) lühemaks lõikamine, äralõikamine, mahalõikamine;
‣ ülek. kärpimine, kärbe, vähendamine, piiramine;
‣ lõikepind; урез воды hüdr. veepiir, урез подошвы nahat. talla serv
урезка 72 С ж. неод.
‣ kõnek. lühemaks lõikamine, äralõikamine, mahalõikamine;
‣ ülek. kärpimine, kärbe, vähendamine, piiramine
‣ kõnek. lühemaks lõikamine, äralõikamine, mahalõikamine;
‣ ülek. kärpimine, kärbe, vähendamine, piiramine
усесться 353 Г сов. → несов. усаживаться
‣ куда, где istet võtma, maha istuma, end istuma seadma ~ sättima; усесться на диван ~ на диване diivanil(e) istet võtma, diivanile istuma, усесться за стол ~ к столу laua taha ~ äärde istet võtma ~ istuma, усесться в кружок ringi ~ sõõri istuma, усесться на корточки kükakile ~ kükki laskuma, maha kükitama, тут все не усядутся siia kõik istuma ei mahu;
‣ за что, с инф. mille taha ~ kallale asuma ~ istuma, mida tegema asuma ~ istuma; усесться за работу laua taha tööle asuma ~ istuma, усесться читать lugema ~ raamatu taha asuma ~ istuma, усесться за карты kaardilauda istuma, kaarte mängima hakkama;
‣ где madalk. kuhu asuma, end sisse seadma, kanda kinnitama
‣ куда, где istet võtma, maha istuma, end istuma seadma ~ sättima; усесться на диван ~ на диване diivanil(e) istet võtma, diivanile istuma, усесться за стол ~ к столу laua taha ~ äärde istet võtma ~ istuma, усесться в кружок ringi ~ sõõri istuma, усесться на корточки kükakile ~ kükki laskuma, maha kükitama, тут все не усядутся siia kõik istuma ei mahu;
‣ за что, с инф. mille taha ~ kallale asuma ~ istuma, mida tegema asuma ~ istuma; усесться за работу laua taha tööle asuma ~ istuma, усесться читать lugema ~ raamatu taha asuma ~ istuma, усесться за карты kaardilauda istuma, kaarte mängima hakkama;
‣ где madalk. kuhu asuma, end sisse seadma, kanda kinnitama
ходкий 121 П (кр. ф. ходок, ходка, ходко, ходки; сравн. ст. ходче) kõnek.
‣ kerge käiguga, sõidukas, kärme astumisega, väle, kiire, kärme; ходкое судно kerge käiguga ~ sõidukas laev, ходкий шаг kiire ~ kärme samm, ходкая рысь kiire traav;
‣ (hästi) minev; hea minekuga, nõutav, müübiv, turukas; ходкий товар minev ~ nõutav kaup;
‣ käibe-, laialt käibiv, levinud, üldtarvitatav; ходкое выражение käibeväljend
‣ kerge käiguga, sõidukas, kärme astumisega, väle, kiire, kärme; ходкое судно kerge käiguga ~ sõidukas laev, ходкий шаг kiire ~ kärme samm, ходкая рысь kiire traav;
‣ (hästi) minev; hea minekuga, nõutav, müübiv, turukas; ходкий товар minev ~ nõutav kaup;
‣ käibe-, laialt käibiv, levinud, üldtarvitatav; ходкое выражение käibeväljend
ходок I 19 С м. од.
‣ jalakäija, käija; хороший ходок kärme käija, ходок на лыжах suusataja, не ходок кто куда kellest ei ole kuhu minejat ~ kus käijat;
‣ van. (talupoegade) saadik, usaldusmees;
‣ на что, по чему madalk. läbilööja, hakkaja; он ходок на эти дела ~ по этой части ta on selle peale hakkamas ~ mihkel
‣ jalakäija, käija; хороший ходок kärme käija, ходок на лыжах suusataja, не ходок кто куда kellest ei ole kuhu minejat ~ kus käijat;
‣ van. (talupoegade) saadik, usaldusmees;
‣ на что, по чему madalk. läbilööja, hakkaja; он ходок на эти дела ~ по этой части ta on selle peale hakkamas ~ mihkel
холод 4 (род. п. ед. ч. холода и холоду) С м. неод.
‣ (без мн. ч.) külm; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, посинеть от холода külmast siniseks minema, терпеть ~ испытывать холод и голод külma ja nälga tunda saama, поставить на холод külma kätte panema, держать продукты на холоде toiduaineid külmas hoidma, пахнуло холодом hoovas külma õhku ~ külma ~ jahedat, три градуса холода kolm kraadi külma, полюс холода geogr. külmapoolus;
‣ külm, pakane; жестокий ~ лютый холод käre ~ vali külm ~ pakane, собачий холод kõnek. hirmus ~ kole külm, зимние холода talvekülmad, (talve)pakane, на холоде ~ холоду pakase ~ külma käes, прийти с холода pakase ~ külma käest tulema, наступили холода külmad ilmad on käes, tulid (talve)külmad;
‣ (без мн. ч.) külmavärin(ad); его бросает то в жар, то в холод tal on vaheldumisi külm ja kuum, tal käivad kuuma- ja külmahood, по спине пробежал холод külmavärin ~ külmajudin käis ~ jooksis üle selja;
‣ (без мн. ч.) ülek. jahedus, külmus, jäisus, ükskõiksus; могильный холод hauakülmus, отнестись с холодом к кому kellesse jahedalt ~ külmalt suhtuma, от него веет холодом temast hoovab jahedust ~ uhkab jäisust, ta on jahedus ise
‣ (без мн. ч.) külm; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, ёжиться от холода külmast kössi tõmbuma, посинеть от холода külmast siniseks minema, терпеть ~ испытывать холод и голод külma ja nälga tunda saama, поставить на холод külma kätte panema, держать продукты на холоде toiduaineid külmas hoidma, пахнуло холодом hoovas külma õhku ~ külma ~ jahedat, три градуса холода kolm kraadi külma, полюс холода geogr. külmapoolus;
‣ külm, pakane; жестокий ~ лютый холод käre ~ vali külm ~ pakane, собачий холод kõnek. hirmus ~ kole külm, зимние холода talvekülmad, (talve)pakane, на холоде ~ холоду pakase ~ külma käes, прийти с холода pakase ~ külma käest tulema, наступили холода külmad ilmad on käes, tulid (talve)külmad;
‣ (без мн. ч.) külmavärin(ad); его бросает то в жар, то в холод tal on vaheldumisi külm ja kuum, tal käivad kuuma- ja külmahood, по спине пробежал холод külmavärin ~ külmajudin käis ~ jooksis üle selja;
‣ (без мн. ч.) ülek. jahedus, külmus, jäisus, ükskõiksus; могильный холод hauakülmus, отнестись с холодом к кому kellesse jahedalt ~ külmalt suhtuma, от него веет холодом temast hoovab jahedust ~ uhkab jäisust, ta on jahedus ise
холодина 51 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek. käre pakane, põrgupakane, kõrvetav ~ kärts ~ kole ~ hirmus külm; в комнате холодина tuba on nagu hundilaut
шустрый 119 П (кр. ф. шустёр, шустра, шустро, шустры и шустры) kõnek. elav, varmas, nugris, vilgas; nobe, näbe, kärme, käbe; шустрые глаза vilkad silmad, шустрый мальчик krapsakas poiss, poiss nagu naaskel
юркий 122 П (кр. ф. юрок, юрка, юрко, юрки; сравн. ст. юрче)
‣ vilgas, nobe, väle, käbe, kärme, kärmas, kräbe, krapsakas, räbe (murd.); юркая белка väle orav, юркие движения kärmed liigutused, юркий старик käbe ~ krapsakas papi, юркие глаза vilkad silmad, vilgas pilk;
‣ ülek. kõnek. osav, tragi, hakkaja; юркий малый osav sell
‣ vilgas, nobe, väle, käbe, kärme, kärmas, kräbe, krapsakas, räbe (murd.); юркая белка väle orav, юркие движения kärmed liigutused, юркий старик käbe ~ krapsakas papi, юркие глаза vilkad silmad, vilgas pilk;
‣ ülek. kõnek. osav, tragi, hakkaja; юркий малый osav sell
ядрёный 126 П (кр. ф. ядрён, ядрёна, ядрёно, ядрёны) kõnek.
‣ tuumakas, kõva; ядрёная капуста kõva kapsapea;
‣ tugev, turske, tüüakas; ядрёный парень tugev ~ turske noormees, ядрёные зубы tugevad ~ terved hambad;
‣ värske, värskendav, karge, ergastav, ergutav; ядрёный воздух karge ~ värske ~ kosutav õhk, ядрёное утро karge hommik;
‣ kange, käre; ядрёный квас kange kali, ядрёный запах kange ~ vänge hais, ядрёный мороз käre pakane;
‣ soolane, krõbe, vänge; ядрёное слово krõbe ~ vänge ~ soolane sõna
‣ tuumakas, kõva; ядрёная капуста kõva kapsapea;
‣ tugev, turske, tüüakas; ядрёный парень tugev ~ turske noormees, ядрёные зубы tugevad ~ terved hambad;
‣ värske, värskendav, karge, ergastav, ergutav; ядрёный воздух karge ~ värske ~ kosutav õhk, ядрёное утро karge hommik;
‣ kange, käre; ядрёный квас kange kali, ядрёный запах kange ~ vänge hais, ядрёный мороз käre pakane;
‣ soolane, krõbe, vänge; ядрёное слово krõbe ~ vänge ~ soolane sõna
ярый 119 Н (кр. ф. яр, яра, яро, яры)
‣ raevukas, raevune, raevus, marus, äge, pöörane, maruvihane, tulivihane, märatsev, möllav; ярый враг raevukas ~ äge vastane, ярый медведь raevunud ~ maruvihane karu, ярая ненависть pime ~ pöörane ~ meeletu vihkamine, ярый взгляд maruvihane ~ tulivihane pilk, ярый мороз ülek. käre ~ vali pakane, ярое море mässav ~ rajuvil ~ rajus meri;
‣ (без кр. ф.) tuline, äge, kirglik, äärmine, jäägitu, andunud; ярый сторонник äge ~ tuline ~ kirglik pooldaja; ярый поклонник музыки kirglik ~ tuline muusikaaustaja, ярый охотник kirglik jahimees, ярый спортсмен kirglik ~ ihust ja hingest sportlane ~ spordimees, ярый патриот marupatrioot, maruisamaalane
‣ raevukas, raevune, raevus, marus, äge, pöörane, maruvihane, tulivihane, märatsev, möllav; ярый враг raevukas ~ äge vastane, ярый медведь raevunud ~ maruvihane karu, ярая ненависть pime ~ pöörane ~ meeletu vihkamine, ярый взгляд maruvihane ~ tulivihane pilk, ярый мороз ülek. käre ~ vali pakane, ярое море mässav ~ rajuvil ~ rajus meri;
‣ (без кр. ф.) tuline, äge, kirglik, äärmine, jäägitu, andunud; ярый сторонник äge ~ tuline ~ kirglik pooldaja; ярый поклонник музыки kirglik ~ tuline muusikaaustaja, ярый охотник kirglik jahimees, ярый спортсмен kirglik ~ ihust ja hingest sportlane ~ spordimees, ярый патриот marupatrioot, maruisamaalane
