[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 176 artiklit
брюхо 105 С с. неод. (looma) kõht; madalk. (inimese kõhu kohta) vats, magu; брюхо акулы hai kõht, отрастить брюхо kõhtu ~ vatsa ette kasvatama;
◊ ползать на брюхе перед кем madalk. halv. maoli olema, roomama kelle ees
◊ ползать на брюхе перед кем madalk. halv. maoli olema, roomama kelle ees
взрыв 1 С м. неод.
‣ plahvatus (ka ülek.); lõhkemine; взрыв газа gaasiplahvatus, ядерный взрыв tuumaplahvatus, вызвать взрыв plahvatust tekitama, революционный взрыв filos. plahvatuslik üleminek, revolutsiooniline plahvatus, взрыв котла katla lõhkemine, сила взрыва lõhkejõud;
‣ ülek. puhang; взрыв гнева vihapuhang, взрыв смеха naerupuhang, взрыв аплодисментов kiiduavaldustorm
‣ plahvatus (ka ülek.); lõhkemine; взрыв газа gaasiplahvatus, ядерный взрыв tuumaplahvatus, вызвать взрыв plahvatust tekitama, революционный взрыв filos. plahvatuslik üleminek, revolutsiooniline plahvatus, взрыв котла katla lõhkemine, сила взрыва lõhkejõud;
‣ ülek. puhang; взрыв гнева vihapuhang, взрыв смеха naerupuhang, взрыв аплодисментов kiiduavaldustorm
возмещать 169a Г несов. → сов. возместить что, чем hüvitama, katma, korvama, tasa tegema; возмещать убытки kahjusid ~ kahjumit hüvitama, возмещать потерянное время kaotatud aega tasa tegema, возмещать ущерб kahju hüvitama, возмещать затраты kulu(sid) katma
выкладывать 168a Г несов. → сов. выложить
‣ что (välja) laduma ~ tõstma; он выкладывал яблоки из корзины на стол ta ladus õunu korvist lauale;
‣ что, чем laduma, katma; выкладывать стену müüri laduma, выкладывать пол плитками põrandat plaatima, выкладывать дёрном (muru)mätastega katma;
‣ что, кому ülek. kõnek. välja laduma, pajatama; выкладывать новости uudiseid pajatama, выкладывай всё, что знаешь lao kõik välja, mida tead;
‣ (без сов.) что van. arvutama; выкладывать на счётах arvelaual arvutama, выкладывать по пальцам sõrmedel arvutama;
◊ выкладывать ~ выложить душу кому südant puistama kellele
‣ что (välja) laduma ~ tõstma; он выкладывал яблоки из корзины на стол ta ladus õunu korvist lauale;
‣ что, чем laduma, katma; выкладывать стену müüri laduma, выкладывать пол плитками põrandat plaatima, выкладывать дёрном (muru)mätastega katma;
‣ что, кому ülek. kõnek. välja laduma, pajatama; выкладывать новости uudiseid pajatama, выкладывай всё, что знаешь lao kõik välja, mida tead;
‣ (без сов.) что van. arvutama; выкладывать на счётах arvelaual arvutama, выкладывать по пальцам sõrmedel arvutama;
◊ выкладывать ~ выложить душу кому südant puistama kellele
вымащивать 168a Г несов. → сов. вымостить
‣ что (üleni) sillutama ~ kivitama ~ kividega katma ~ prügitama; вымащивать улицу tänavat (ära) sillutama;
‣ что, под что (alla, toeks) panema ~ sättima; vrd. мостить
‣ что (üleni) sillutama ~ kivitama ~ kividega katma ~ prügitama; вымащивать улицу tänavat (ära) sillutama;
‣ что, под что (alla, toeks) panema ~ sättima; vrd. мостить
высеребрить 285*a Г сов. что hõbetama (ka ülek.), hõbedaga katma; высеребренная чашка hõbetatud tass; vrd. серебрить
высмолить 285*a Г сов. → несов. высмаливать что ära ~ üle tõrvama ~ vaigutama, tõrvaga ~ vaiguga katma; он высмолил лодку ta tõrvas paadi ära; vrd. смолить
выстлать 208* Г сов. → несов. выстилать что чем
‣ (laotades) katma; коридор выстлан ковром koridor on vaibaga kaetud;
‣ sillutama, katma; улица выстлана камнем tänav on kivitatud ~ kividega sillutatud
‣ (laotades) katma; коридор выстлан ковром koridor on vaibaga kaetud;
‣ sillutama, katma; улица выстлана камнем tänav on kivitatud ~ kividega sillutatud
гальванизировать 171a Г сов. и несов. кого-что galvaanima, galvaniseerima (elektrolüüsi teel metalliga katma; galvaanivooluga ravima)
глянцевать 172a Г несов. что läikima panema, läigitama, läikega katma, läikestama, läikima ~ klantsima lööma, poleerima, häilima; vrd. наглянцевать
грунтовать 172a Г несов. что, чем kruntima; alusvärviga katma; грунтовать олифой värnitsaga kruntima; vrd. загрунтовать
густо Н tihedalt, paksult; густо покрыть краской paksult värviga katma, тьма густо ложится на землю tihe pimedus laskub maale, она густо покраснела ta punastas tugevasti, денег ~ в кошельке у них не густо ülek. kõnek. raha pole neil just palju, nende pung on kõhnavõitu
дёрн 1 (род. п. дёрна и дёрну) С м. неод. (без мн. ч.) (rohu)kamar; murumättad; обкладывать дёрном murumätastega katma
драпировать 172a Г сов. и несов. кого-что, чем drapeerima, drapeeringuga ~ draperiiga katma; vrd. задрапировать
заасфальтировать 171a Г сов. что asfaltima, asfalteerima, asfaldiga katma; заасфальтировать шоссе maanteed (ära) asfaltima; vrd. асфальтировать
завесить 273a Г сов. → несов. завешивать I кого-что, чем ette riputama, kinni katma; завесить окно одеялом akent tekiga katma, akna ette tekki riputama
заволочь 381 Г сов. → несов. заволакивать что
‣ (без 1 и 2 л.) (kinni) katma, mähkima, varjama, varjutama; тучи заволокли небо pilved katsid ~ varjasid taeva, глаза заволокло слезами безл. silmad valgusid vett täis, туман заволок долину org on ~ oli uttu mattunud;
‣ madalk. (ära, sisse) vedama, lohistama; сани заволокли под навес regi veeti varju alla
‣ (без 1 и 2 л.) (kinni) katma, mähkima, varjama, varjutama; тучи заволокли небо pilved katsid ~ varjasid taeva, глаза заволокло слезами безл. silmad valgusid vett täis, туман заволок долину org on ~ oli uttu mattunud;
‣ madalk. (ära, sisse) vedama, lohistama; сани заволокли под навес regi veeti varju alla
загрунтовать 172a Г сов. → несов. загрунтовывать что, чем (ära) kruntima, alusvärviga katma; загрунтовать холст lõuendit kruntima; vrd. грунтовать
загудронировать 171a Г сов. что tehn. gudroonima, gudrooniga katma; загудронировать улицы tänavaid gudroonima
заделать 164a Г сов. → несов. заделывать
‣ что, чем kinni tegema, täis ~ kinni toppima, lappima, kinni müürima ~ lööma; заделать щели паклей pragusid takutama ~ takuga toppima, заделать дверь ust kinni müürima ~ tegema;
‣ что põll. mulda panema, mullaga katma
‣ что, чем kinni tegema, täis ~ kinni toppima, lappima, kinni müürima ~ lööma; заделать щели паклей pragusid takutama ~ takuga toppima, заделать дверь ust kinni müürima ~ tegema;
‣ что põll. mulda panema, mullaga katma
задёрнуть 335a Г сов. → несов. задёргивать I что, чем ette tõmbama, kinni katma; задёрнуть занавеску kardinat ette tõmbama
задрапировать 172a Г сов. → несов. задрапировывать кого-что, во что, чем mida riidega katma ~ üle tõmbama; drapeerima mida millega (voltidesse langeva riidega katma); vrd. драпировать
закрасить 273a Г сов. → несов. закрашивать кого-что, чем üle värvima ~ võõpama, värviga (kinni) katma; закрасить пятна зелёной краской laike ~ plekke rohelisega kinni katma
закрыть 347a Г сов. → несов. закрывать
‣ что sulgema, kinni ~ kokku panema; kinni keerama; закрыть дверь ust sulgema ~ kinni panema, закрыть дверь на замок ust lukku panema, закрыть дверь на крючок ust haaki panema, закрыть границу piiri sulgema, закрыть список nimekirja sulgema, закрыть кастрюлю крышкой kastrulile kaant peale panema, закрыть зонтик vihmavarju kokku ~ kinni panema, закрыть скобки sulgu kinni panema, закрыть кран kraani kinni keerama, закрыть воду kõnek. vett kinni keerama;
‣ кого-что, чем katma, varjama; закрыть одеялом tekiga katma, закрыть лицо от солнца nägu päikese eest varjama, закрыть лицо руками käsi näo ette panema;
‣ lõpetama; закрыть собрание koosolekut lõpetama, закрыть счёт kontot lõpetama;
◊ закрыть ~ закрывать глаза кому kelle silmi sulgema ~ kinni suruma; закрыть ~ закрывать глаза на что silmi kinni pigistama, üht ~ teist silma kinni pigistama; закрыть ~ закрывать двери дома перед кем ~ для кого ust sulgema kelle ees(t), tutvust üles ütlema kellele; закрыть ~ закрывать душу на замок südant ~ hinge lukku panema; закрыть ~ закрывать лавочку madalk. pille kotti ~ poodi kinni panema; закрыть ~ закрывать рот кому kõnek. kelle(l) suud kinni panema ~ sulgema
‣ что sulgema, kinni ~ kokku panema; kinni keerama; закрыть дверь ust sulgema ~ kinni panema, закрыть дверь на замок ust lukku panema, закрыть дверь на крючок ust haaki panema, закрыть границу piiri sulgema, закрыть список nimekirja sulgema, закрыть кастрюлю крышкой kastrulile kaant peale panema, закрыть зонтик vihmavarju kokku ~ kinni panema, закрыть скобки sulgu kinni panema, закрыть кран kraani kinni keerama, закрыть воду kõnek. vett kinni keerama;
‣ кого-что, чем katma, varjama; закрыть одеялом tekiga katma, закрыть лицо от солнца nägu päikese eest varjama, закрыть лицо руками käsi näo ette panema;
‣ lõpetama; закрыть собрание koosolekut lõpetama, закрыть счёт kontot lõpetama;
◊ закрыть ~ закрывать глаза кому kelle silmi sulgema ~ kinni suruma; закрыть ~ закрывать глаза на что silmi kinni pigistama, üht ~ teist silma kinni pigistama; закрыть ~ закрывать двери дома перед кем ~ для кого ust sulgema kelle ees(t), tutvust üles ütlema kellele; закрыть ~ закрывать душу на замок südant ~ hinge lukku panema; закрыть ~ закрывать лавочку madalk. pille kotti ~ poodi kinni panema; закрыть ~ закрывать рот кому kõnek. kelle(l) suud kinni panema ~ sulgema
закрыться 347 Г сов. → несов. закрываться
‣ sulguma, kinni minema; kinni pandama; фабрика закрылась vabrik pandi seisma, магазин закрылся pood ~ kauplus suleti, закрыться в комнате end tuppa kinni panema ~ sulgema ~ lukustama;
‣ чем end varjama ~ katma; kattuma; закрыться простынёй end linaga katma;
‣ armistuma;
‣ чем, без доп. lõppema
‣ sulguma, kinni minema; kinni pandama; фабрика закрылась vabrik pandi seisma, магазин закрылся pood ~ kauplus suleti, закрыться в комнате end tuppa kinni panema ~ sulgema ~ lukustama;
‣ чем end varjama ~ katma; kattuma; закрыться простынёй end linaga katma;
‣ armistuma;
‣ чем, без доп. lõppema
заливать Г несов. → сов. залить I
‣ 169a кого-что, чем üle ~ peale ~ sisse ~ täis valama ~ kallama; (valades v. valgudes) katma; üle ujutama; (vedelikuga) kustutama; заливать бензин в цистерну tsisterni bensiiniga täitma, заливать грибы водой seeni vee alla ~ vette likku panema, заливать растопленным маслом sulavõiga üle valama, солнечный свет заливает комнату tuba on päikesevalgust täis, сердце заливала огромная радость südant täitis suur rõõm, süda oli tulvil rõõmu, краска стыда заливала лицо häbipuna tõusis näkku, заливать скатерть чернилами tinti laudlinale ajama, заливать двор асфальтом õue asfaltima, река заливает луг jõgi ujutab luhaheinamaa üle, вода заливает бочку vesi ajab üle vaadi ääre, волны заливают палубу laine käib ~ lööb üle (laeva)teki, заливать пожар tulekahju kustutama, заливать огонь tuld kustutama;
‣ 169b (без сов.) madalk. purjutama, viina võtma;
‣ 169b (без сов.) madalk. luiskama, puhuma; не заливай! ära luiska!
◊ заливать ~ залить горе ~ тоску madalk. muret viinasse uputama; заливать ~ залить за воротник ~ за галстук madalk. kõvu troppe tegema, kõrisse kallama, nina kastma
‣ 169a кого-что, чем üle ~ peale ~ sisse ~ täis valama ~ kallama; (valades v. valgudes) katma; üle ujutama; (vedelikuga) kustutama; заливать бензин в цистерну tsisterni bensiiniga täitma, заливать грибы водой seeni vee alla ~ vette likku panema, заливать растопленным маслом sulavõiga üle valama, солнечный свет заливает комнату tuba on päikesevalgust täis, сердце заливала огромная радость südant täitis suur rõõm, süda oli tulvil rõõmu, краска стыда заливала лицо häbipuna tõusis näkku, заливать скатерть чернилами tinti laudlinale ajama, заливать двор асфальтом õue asfaltima, река заливает луг jõgi ujutab luhaheinamaa üle, вода заливает бочку vesi ajab üle vaadi ääre, волны заливают палубу laine käib ~ lööb üle (laeva)teki, заливать пожар tulekahju kustutama, заливать огонь tuld kustutama;
‣ 169b (без сов.) madalk. purjutama, viina võtma;
‣ 169b (без сов.) madalk. luiskama, puhuma; не заливай! ära luiska!
◊ заливать ~ залить горе ~ тоску madalk. muret viinasse uputama; заливать ~ залить за воротник ~ за галстук madalk. kõvu troppe tegema, kõrisse kallama, nina kastma
замораживать 168a Г несов. → сов. заморозить
‣ что külmutama; külmendama; замораживать фрукты puuvilju külmutama, замораживать реки и озёра jõgesid ja järvi jääga katma ~ kaanetama;
‣ кого-что kõnek. külmetama; külmetama panema; ülek. ahistama;
‣ что ülek. kinni külmutama, (arengut) seisma panema; замораживать средства vahendeid kinni külmutama;
‣ что med. kõnek. tuimastama
‣ что külmutama; külmendama; замораживать фрукты puuvilju külmutama, замораживать реки и озёра jõgesid ja järvi jääga katma ~ kaanetama;
‣ кого-что kõnek. külmetama; külmetama panema; ülek. ahistama;
‣ что ülek. kinni külmutama, (arengut) seisma panema; замораживать средства vahendeid kinni külmutama;
‣ что med. kõnek. tuimastama
занавесить 273a Г сов. → несов. занавешивать что, чем (eesriiet, kardinat) ette tõmbama millele, (eesriidega, kardinatega, riidega) kinni katma; занавешенные окна kaetud aknad, занавесить картину pildile ~ maalile riiet ette riputama ~ lükkama
запенить 269a Г сов. → несов. запенивать что kõnek. vahutama panema ~ ajama, vahuseks tegema, vahuga katma
запудрить 269a (повел. накл. запудри) Г сов. → несов. запудривать что (ära v. üle) puuderdama, puudriga katma
запушить 287a Г сов. что härmaga ~ koheva lumega (vm.) katma, härma ajama, kergelt härmatama ~ lumetama; иней запушил деревья puud on härmas ~ härmarüüs
засахарить 269a (повел. накл. засахари, засахарьте) Г сов. → несов. засахаривать что suhkrustama; suhkurdama, suhkruga üle riputama ~ puistama, suhkru ~ siirupiga katma; засахарить фрукты puuvilja suhkurdama
заслонить 285a, 308 Г сов. → несов. заслонять
‣ что, чем (ära) varjama, katma; kaitsma; tõkestama; дом заслонил солнце maja varjas päikese, он заслонил глаза рукой ta pani käe silmade ette, мать заслонила собой своего ребёнка ema kaitses last oma kehaga, заслонить лицо от удара nägu löögi eest kaitsma;
‣ что ülek. varju jätma, varjutama, tagaplaanile tõrjuma; заслонить остальные чувства muid tundmusi varju ~ tagaplaanile jätma
‣ что, чем (ära) varjama, katma; kaitsma; tõkestama; дом заслонил солнце maja varjas päikese, он заслонил глаза рукой ta pani käe silmade ette, мать заслонила собой своего ребёнка ema kaitses last oma kehaga, заслонить лицо от удара nägu löögi eest kaitsma;
‣ что ülek. varju jätma, varjutama, tagaplaanile tõrjuma; заслонить остальные чувства muid tundmusi varju ~ tagaplaanile jätma
заслониться 285, 308 Г сов. → несов. заслоняться чем, от чего end varjama ~ katma ~ kaitsma; он заслонился рукой от света ta tõstis käe valguse kaitseks silme ette
заставить I 278a Г сов. → несов. заставлять I
‣ что, чем täis laduma ~ kuhjama ~ panema; заставить всю комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama, заставить полку книгами riiulit raamatuid täis laduma;
‣ что, чем (katteks v. varjuks) ette panema ~ asetama; katma; заставить дверь шкафом kappi ukse(le) ette lükkama;
‣ что kõnek. väärasse kohta ~ valesti (tagasi) paigutama; заставить книгу raamatut valesse kohta panema (riiulil)
‣ что, чем täis laduma ~ kuhjama ~ panema; заставить всю комнату мебелью tuba mööblit täis kuhjama, заставить полку книгами riiulit raamatuid täis laduma;
‣ что, чем (katteks v. varjuks) ette panema ~ asetama; katma; заставить дверь шкафом kappi ukse(le) ette lükkama;
‣ что kõnek. väärasse kohta ~ valesti (tagasi) paigutama; заставить книгу raamatut valesse kohta panema (riiulil)
застилать 169a Г несов. → сов. застлать
‣ сов. kõnek. ka застелить что, чем (üleni) katma, peale panema ~ laotama; застилать стол скатертью lauale lina peale panema, застилать кровать voodit (üles) tegema;
‣ что, чем varjutama, varjama, katma; туча застилает солнце pilv varjab päikest, слёзы застилают глаза silmad on pisaraist udused ~ hägused, дым застилает комнату tuba on suitsu täis, дым застилает глаза suits võtab silmad ähmaseks
‣ сов. kõnek. ka застелить что, чем (üleni) katma, peale panema ~ laotama; застилать стол скатертью lauale lina peale panema, застилать кровать voodit (üles) tegema;
‣ что, чем varjutama, varjama, katma; туча застилает солнце pilv varjab päikest, слёзы застилают глаза silmad on pisaraist udused ~ hägused, дым застилает комнату tuba on suitsu täis, дым застилает глаза suits võtab silmad ähmaseks
затушевать 173 Г сов. → несов. затушёвывать что, чем varjutama (joonistusel); kinni katma; ülek. ähmastama, varjama, maskeerima, retušeerima, kinni mätsima; здешний пейзаж был как бы затушёван однообразным серым тоном maastik oli siin üksluiselt hall, затушевать противоречия vastuolusid varjama
затянуть 339a Г сов. → несов. затягивать
‣ кого-что, чем, во что kinni ~ kokku ~ pingule tõmbama; затянуть петлю silmust kinni tõmbama, затянуть талию корсетом korsetiga vöökohta kokku tõmbama, затянуть пояс vööd pingutama ~ kinnitama, затянуть гайку mutrit kinni keerama ~ pingutama;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, во что sisse tõmbama, imama; ülek. põhja kiskuma; болото затянуло телёнка soo kiskus ~ tõmbas vasika alla, vasikas vajus sohu;
‣ кого, во что kaasa tõmbama ~ kiskuma; гостя затянули в разговор külaline tõmmati vestlusse (kaasa);
‣ что, чем katma, üle tõmbama; мороз затянул лужи тонким льдом külm tõmbas lombile jääkirme peale, külm kattis lombi jääkirmega, рану затянуло kõnek. haav on kinni kasvanud;
‣ что venitama, viivitama; затянуть собрание koosolekut pikale venitama;
‣ что, без доп. kõnek. (venitades) laulu alustama; рота затянула песню rood alustas laulu
‣ кого-что, чем, во что kinni ~ kokku ~ pingule tõmbama; затянуть петлю silmust kinni tõmbama, затянуть талию корсетом korsetiga vöökohta kokku tõmbama, затянуть пояс vööd pingutama ~ kinnitama, затянуть гайку mutrit kinni keerama ~ pingutama;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, во что sisse tõmbama, imama; ülek. põhja kiskuma; болото затянуло телёнка soo kiskus ~ tõmbas vasika alla, vasikas vajus sohu;
‣ кого, во что kaasa tõmbama ~ kiskuma; гостя затянули в разговор külaline tõmmati vestlusse (kaasa);
‣ что, чем katma, üle tõmbama; мороз затянул лужи тонким льдом külm tõmbas lombile jääkirme peale, külm kattis lombi jääkirmega, рану затянуло kõnek. haav on kinni kasvanud;
‣ что venitama, viivitama; затянуть собрание koosolekut pikale venitama;
‣ что, без доп. kõnek. (venitades) laulu alustama; рота затянула песню rood alustas laulu
зацементировать 171a Г сов. что tsement(eer)ima, tsemendiga katma ~ ühendama; зацементировать подвал keldrit tsementima, tsementkeldrit valama; vrd. цементировать
зачехлить 285a Г сов. что (kattega) katma; зачехлить мебель mööblile katet peale tõmbama; vrd. чехлить
избороздить 292 Г сов. что
‣ vaostama, vaguma, vagusid kündma; ülek. kurdude ~ armidega katma; время избороздило его чело kõrgst. aeg on kündnud vagusid ta laupa, лицо избороздили морщины nägu oli kortsuline ~ kortse täis, изборождённая шрамами щека haavaarmides põsk;
‣ ülek. risti ja põiki läbi sõitma ~ käima
‣ vaostama, vaguma, vagusid kündma; ülek. kurdude ~ armidega katma; время избороздило его чело kõrgst. aeg on kündnud vagusid ta laupa, лицо избороздили морщины nägu oli kortsuline ~ kortse täis, изборождённая шрамами щека haavaarmides põsk;
‣ ülek. risti ja põiki läbi sõitma ~ käima
изрисовать 172a сов. → несов. изрисовывать что
‣ täis joonistama, joonistustega katma;
‣ kõnek. joonistades ära kulutama ~ tarvitama (näit. pliiatsit)
‣ täis joonistama, joonistustega katma;
‣ kõnek. joonistades ära kulutama ~ tarvitama (näit. pliiatsit)
клокотание 115 С с. неод. (без мн. ч.) mulisemine, mulin; pulbitsus, kobrutamine; kohin; korisemine; клокотание моря meremöll, mere mässamine, клокотание котла katla mulksumine
компенсировать 171a Г сов. и несов. кого-что, чем kompenseerima, tasastama, hüvitama, (ühe)tasa tegema, tasakaalustama, korvama; компенсировать расходы kulusid katma ~ hüvitama
котельный 126 П
‣ katel-, katla-; котельная установка katelseade, котельная накипь katlakivi;
‣ П → С котельная ж. неод. katlamaja, katlaruum; индивидуальная котельная objektikatlamaja, центральная котельная keskkatlamaja
‣ katel-, katla-; котельная установка katelseade, котельная накипь katlakivi;
‣ П → С котельная ж. неод. katlamaja, katlaruum; индивидуальная котельная objektikatlamaja, центральная котельная keskkatlamaja
крыть 347a Г несов.
‣ что, чем katma, peale panema, (rõivast) pealistama; крыть крышу дранкой laastkatust tegema;
‣ кого-что, чем, без доп. tapma (kaardimängus); крыть короля козырем kuningat trumbiga tapma;
‣ кого-что, без доп. madalk. sõimama;
◊ крыть нечем madalk. кому kellel pole midagi vastu kosta ~ ühtki trumpi välja panna, kes jääb vastuse võlgu; vrd. покрыть
‣ что, чем katma, peale panema, (rõivast) pealistama; крыть крышу дранкой laastkatust tegema;
‣ кого-что, чем, без доп. tapma (kaardimängus); крыть короля козырем kuningat trumbiga tapma;
‣ кого-что, без доп. madalk. sõimama;
◊ крыть нечем madalk. кому kellel pole midagi vastu kosta ~ ühtki trumpi välja panna, kes jääb vastuse võlgu; vrd. покрыть
лак I 18 С м. неод. lakk; масляный лак õlilakk; шеллачный лак šellaklakk, подмазочный лак pahtellakk, эмалевый лак emaillakk, янтарный лак merevaiklakk, покрывать лаком lakiga katma, lakkima
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
лицевать 175 Г несов.
‣ что (rõivast) ümber pöörama;
‣ что, чем vooderdama, pealistama, (pealispinnalt) katma; лицевать печь изразцами ahju kahheldama
‣ что (rõivast) ümber pöörama;
‣ что, чем vooderdama, pealistama, (pealispinnalt) katma; лицевать печь изразцами ahju kahheldama
металлизировать 171a Г сов. и несов. что metallima, metallitama, metalliseerima (pinda metalliga katma)
мрамор 1 С м. неод. marmor; marmorkuju; искусственный мрамор tehismarmor, облицовывать мрамором что mida marmoriga katma ~ vooderdama, marmordama
навести 367 Г сов. → несов. наводить
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
наводчик 18 С м. од.
‣ sõj. sihtur;
‣ katja, pealekandja; (näit. silla-) ehitaja; наводчик лака lakkija;
‣ kõnek. (tegutsemiskoha) kättenäitaja (vargajõugus)
‣ sõj. sihtur;
‣ katja, pealekandja; (näit. silla-) ehitaja; наводчик лака lakkija;
‣ kõnek. (tegutsemiskoha) kättenäitaja (vargajõugus)
накатать 165a Г сов. → несов. накатывать
‣ что, чего, во что, на что (mingit hulka) kohale ~ valmis veeretama; накатать брёвен palke kohale veeretama, накатать снежков lumepalle veeretama;
‣ что, чего (mingit hulka) vanutama;
‣ что, чего (mingit hulka) siledaks rullima ~ vaalima; накатать белья hulka pesu siledaks rullima;
‣ что sisse ~ kõvaks sõitma; накатать дорогу teed sisse sõitma;
‣ что katma (värvirulli vm. abil); накатать набор (trüki)ladu värviga katma;
‣ (без несов.) что, чего madalk. valmis viskama ~ vehkima (kirja, avaldust vm.);
‣ что, чего, на кого-что kõnek. peale rullima ~ kerima
‣ что, чего, во что, на что (mingit hulka) kohale ~ valmis veeretama; накатать брёвен palke kohale veeretama, накатать снежков lumepalle veeretama;
‣ что, чего (mingit hulka) vanutama;
‣ что, чего (mingit hulka) siledaks rullima ~ vaalima; накатать белья hulka pesu siledaks rullima;
‣ что sisse ~ kõvaks sõitma; накатать дорогу teed sisse sõitma;
‣ что katma (värvirulli vm. abil); накатать набор (trüki)ladu värviga katma;
‣ (без несов.) что, чего madalk. valmis viskama ~ vehkima (kirja, avaldust vm.);
‣ что, чего, на кого-что kõnek. peale rullima ~ kerima
накрасить 273a Г сов. → несов. накрашивать
‣ что värvima, jumestama, minkima; накрасить губы huuli värvima;
‣ что, чего (mingit hulka) ära värvima, värviga katma
‣ что värvima, jumestama, minkima; накрасить губы huuli värvima;
‣ что, чего (mingit hulka) ära värvima, värviga katma
накрыть 347a Г сов. → несов. накрывать
‣ кого-что, чем katma; накрыть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, накрыть стол ~ на стол lauda katma;
‣ кого-что ülek. kõnek. ootamatult tabama; накрыть на месте преступления kuriteolt tabama;
‣ что, чем sõj. (märki) tabama (tulistamisel), pihta andma ~ minema ~ saama; бомбовый удар накрыл высоту pommilöök tabas kõrgendikku, второй залп батареи накрыл корабль patarei teine kogupauk läks laevale pihta
‣ кого-что, чем katma; накрыть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, накрыть стол ~ на стол lauda katma;
‣ кого-что ülek. kõnek. ootamatult tabama; накрыть на месте преступления kuriteolt tabama;
‣ что, чем sõj. (märki) tabama (tulistamisel), pihta andma ~ minema ~ saama; бомбовый удар накрыл высоту pommilöök tabas kõrgendikku, второй залп батареи накрыл корабль patarei teine kogupauk läks laevale pihta
накрыться 347 Г сов. → несов. накрываться чем, без доп. endale peale võtma, end kinni katma; накрыться одеялом endale tekki peale võtma, накрыться с головой tekki vm. üle pea tõmbama
наложить 311a Г сов. → несов. накладывать
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
наплавить 278a Г сов. → несов. наплавлять
‣ что, чего (mingit kogust) sulatama; наплавить меди vaske sulatama;
‣ что, чем sulamiga katma
‣ что, чего (mingit kogust) sulatama; наплавить меди vaske sulatama;
‣ что, чем sulamiga katma
настлать 208 Г сов. → несов. настилать что, чего maha ~ laiali ~ peale laotama, maha ~ peale panema, katma; настлать досками laudistama, laudist tegema, laudadega katma, настлать крышу katust panema, настлать пол põrandat tegema ~ panema
недобор 1 С м. неод. (vajaliku arvu v. hulga) mittetäissaamine ~ mittekogumine ~ mittekorjamine, puuduvõetis, kogumisvajak; puuduolev ~ saamata jäänud osa, vajak; недобор студентов üliõpilaste vastuvõtuplaani mittetäitmine, недобор рабочей силы tööjõu vaegvärbamine ~ värbamisvajak, недобор зерна loodetust väiksem teraviljasaak, покрыть недобор puudu(jää)vat osa katma
оббивать 169a Г несов. → сов. оббить что kõnek.
‣ чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma;
‣ maha lööma ~ peksma ~ raputama;
‣ narmale ~ hatule kulutama;
‣ valusaks peksma ~ taguma
‣ чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma;
‣ maha lööma ~ peksma ~ raputama;
‣ narmale ~ hatule kulutama;
‣ valusaks peksma ~ taguma
обвить 326 (буд. вр. обовью, обовьёшь...) Г сов. → несов. обвивать что, вокруг чего, чем mida, mille ümber põimima ~ keerama ~ mähkima; ümbritsema, katma; что ülek. mähkima, matma millesse; длинная коса обвила чью голову pikk juuksepalmik oli ümber pea keeratud kellel, хмель обвил дерево humal väänles ümber puu, обвить талию рукой kätt piha ümber panema, она обвила руками шею отца ta põimis käed isa kaela ümber, перчатка обвила руку kinnas liibus tihedalt käe ümber, огонь обвил крышу katus on leekides, leek haaras katuse, тоска обвила сердце süda on kurbust täis, kurbus täitis südame
обволочь 381 Г сов. → несов. обволакивать (без 1 и 2 л.) что mähkima, matma millesse, (kinni) katma; тучи обволокли небо taevas on pilve tõmbunud ~ üleni pilves, туман обволок деревья puud on uttu mähkunud
обить 325 (буд. вр. обобью, обобьёшь...) Г сов. → несов. обивать
‣ что, чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma; обить диван diivanit polsterdama, обить жестью plekiga üle lööma, обить дверь войлоком ust vildiga üle lööma;
‣ что, с чего maha lööma ~ peksma ~ raputama; обить с валенок снег viltidelt lund maha rapsima, обить штукатурку с потолка laest krohvi maha lööma;
‣ что kõnek. narmale ~ hatule kulutama; обить рукава varrukaotsi ~ käisesuid ära kulutama;
‣ что, обо что kõnek. valusaks taguma ~ peksma; обить руки обо что käsi valusaks peksma ~ taguma mille vastu;
◊ обить ~ обивать (все) пороги у кого, где, чьи kõnek. kelle uksi kulutama
‣ что, чем polsterdama; pealistama, (pealisega) katma, üle ~ peale panema ~ lööma; обить диван diivanit polsterdama, обить жестью plekiga üle lööma, обить дверь войлоком ust vildiga üle lööma;
‣ что, с чего maha lööma ~ peksma ~ raputama; обить с валенок снег viltidelt lund maha rapsima, обить штукатурку с потолка laest krohvi maha lööma;
‣ что kõnek. narmale ~ hatule kulutama; обить рукава varrukaotsi ~ käisesuid ära kulutama;
‣ что, обо что kõnek. valusaks taguma ~ peksma; обить руки обо что käsi valusaks peksma ~ taguma mille vastu;
◊ обить ~ обивать (все) пороги у кого, где, чьи kõnek. kelle uksi kulutama
облагать 169a Г несов. → сов. обложить I
‣ кого-что чем maksustama, koormistama; облагать налогом maksustama, облагать штрафом trahvima, trahvi määrama, облагаемый доход maj. maksustatav tulu, облагаемый оборот maj. maksustatav käive;
‣ что, чем (üleni) katma; чёрные тучи облагали небо mustad pilved katsid taeva;
‣ что (sisse) piirama; облагать крепость kindlust sisse piirama
‣ кого-что чем maksustama, koormistama; облагать налогом maksustama, облагать штрафом trahvima, trahvi määrama, облагаемый доход maj. maksustatav tulu, облагаемый оборот maj. maksustatav käive;
‣ что, чем (üleni) katma; чёрные тучи облагали небо mustad pilved katsid taeva;
‣ что (sisse) piirama; облагать крепость kindlust sisse piirama
облечь I 378a Г сов. → несов. облекать
‣ кого-что, во что, чем liter. van. riietama, rõivastama, rüütama;
‣ кого-что, чем mähkima, mässima, katma (ka ülek.); облечь тайной saladusega katma ~ varjama, saladusse mähkima;
‣ что, во что, чем ülek. valama, vormima, vormi ~ kuju andma; облечь свою мысль в слова oma mõtteid sõnastama ~ sõnadeks vormima;
‣ кого-что чем ülek. (kätte) andma mida, varustama keda millega; облечь властью võimu andma kellele, облечь полномочиями täievoliliseks tegema, облечь доверием usaldama, usaldusaluseks tegema;
◊ облечь ~ облекать в плоть и кровь ~ плотью и кровью что liter. millele missugust kuju ~ ilmet andma, mida mis kujul näitama
‣ кого-что, во что, чем liter. van. riietama, rõivastama, rüütama;
‣ кого-что, чем mähkima, mässima, katma (ka ülek.); облечь тайной saladusega katma ~ varjama, saladusse mähkima;
‣ что, во что, чем ülek. valama, vormima, vormi ~ kuju andma; облечь свою мысль в слова oma mõtteid sõnastama ~ sõnadeks vormima;
‣ кого-что чем ülek. (kätte) andma mida, varustama keda millega; облечь властью võimu andma kellele, облечь полномочиями täievoliliseks tegema, облечь доверием usaldama, usaldusaluseks tegema;
◊ облечь ~ облекать в плоть и кровь ~ плотью и кровью что liter. millele missugust kuju ~ ilmet andma, mida mis kujul näitama
облечь II 375 Г сов. → несов. облегать что
‣ ümbritsema, piirama, katma; тучи облегли небо pilved katsid taeva;
‣ liibuma mille ümber; платье облегло фигуру kleit liibus keha ümber
‣ ümbritsema, piirama, katma; тучи облегли небо pilved katsid taeva;
‣ liibuma mille ümber; платье облегло фигуру kleit liibus keha ümber
облить 327 (буд. вр. оболью, обольёшь...) Г сов. → несов. обливать кого-что, чем
‣ üle ~ peale ~ täis valama ~ kallama (ka ülek.), üle kastma; облить холодной водой külma veega üle valama, облить скатерть чернилами (laud)lina tinti täis ajama, снег блестел, облитый лунным сиянием lumi sätendas kuuvalgel, kuu valas valgust sätendavale lumele;
‣ ülek. liter. ümber olema, liibuma; рука, плотно облитая перчаткой tihedalt liibuvas kindas käsi;
‣ vaapama, glasuurima, glasuuriga katma;
◊ облить ~ обливать грязью ~ помоями кого kõnek. poriga pilduma ~ üle valama keda; облить ~ обливать презрением кого põlgust üles näitama kelle vastu, (pealaest jalatallani) põlglikult silmitsema keda
‣ üle ~ peale ~ täis valama ~ kallama (ka ülek.), üle kastma; облить холодной водой külma veega üle valama, облить скатерть чернилами (laud)lina tinti täis ajama, снег блестел, облитый лунным сиянием lumi sätendas kuuvalgel, kuu valas valgust sätendavale lumele;
‣ ülek. liter. ümber olema, liibuma; рука, плотно облитая перчаткой tihedalt liibuvas kindas käsi;
‣ vaapama, glasuurima, glasuuriga katma;
◊ облить ~ обливать грязью ~ помоями кого kõnek. poriga pilduma ~ üle valama keda; облить ~ обливать презрением кого põlgust üles näitama kelle vastu, (pealaest jalatallani) põlglikult silmitsema keda
облицевать 175 Г сов. → несов. облицовывать что, чем ehit. vooderdama, pealistama; облицевать плиткой plaatidega katma ~ vooderdama
облобызать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого van., humor. suudlustega katma, musutama, suud andma
обложить II 311a Г сов. → несов. обкладывать
‣ кого-что, чем (ümberringi) panema, (üleni) katma, vooderdama; van. ääristama; обложить корни саженца мхом istiku juuri samblaga katma, обложить больного подушками haiget patjade vahele istuma panema, обложить дёрном mätastama, обложить камнем kividega vooderdama, тучи обложили небо taevas on lauspilves, горло обложило безл. kurk on üleni katune ~ valge ~ plekiline;
‣ кого-что ümber ~ sisse piirama; обложить город linna ümber piirama, обложить зверя jah. ulukit sisse piirama;
‣ кого-что, чем madalk. (läbi) sõimama
‣ кого-что, чем (ümberringi) panema, (üleni) katma, vooderdama; van. ääristama; обложить корни саженца мхом istiku juuri samblaga katma, обложить больного подушками haiget patjade vahele istuma panema, обложить дёрном mätastama, обложить камнем kividega vooderdama, тучи обложили небо taevas on lauspilves, горло обложило безл. kurk on üleni katune ~ valge ~ plekiline;
‣ кого-что ümber ~ sisse piirama; обложить город linna ümber piirama, обложить зверя jah. ulukit sisse piirama;
‣ кого-что, чем madalk. (läbi) sõimama
обмуровка 72 С ж. неод. ehit.
‣ (без мн. ч.) müüritus, müüritamine, müüriga ~ müüritisega vooderdamine ~ ümbritsemine, müürvoodri ladumine;
‣ müüritis, müürvooder; кирпичная обмуровка котла katla tellismüüritis
‣ (без мн. ч.) müüritus, müüritamine, müüriga ~ müüritisega vooderdamine ~ ümbritsemine, müürvoodri ladumine;
‣ müüritis, müürvooder; кирпичная обмуровка котла katla tellismüüritis
обрешетить 274a Г сов. → несов. обрешечивать
‣ что, чем roovima (roovlatte v. -laudu sarikate külge kinnitama);
‣ что võretama; krohvmattidega vm. katma
‣ что, чем roovima (roovlatte v. -laudu sarikate külge kinnitama);
‣ что võretama; krohvmattidega vm. katma
обсахарить 269a (повел. накл. обсахари) Г сов. → несов. обсахаривать что kõnek.
‣ suhkurdama, suhkruga üle puistama, suhkrut peale riputama, suhkrukorraga katma;
‣ suhkrustama, suhkruks ~ suhkrutaoliseks muutma
‣ suhkurdama, suhkruga üle puistama, suhkrut peale riputama, suhkrukorraga katma;
‣ suhkrustama, suhkruks ~ suhkrutaoliseks muutma
обсолить 305b, 286 Г сов. → несов. обсаливать что (ümberringi) soola riputama, soolaga üle puistama, soolakorraga katma
обсыпать 189 Г сов. → несов. обсыпать
‣ кого-что, чем peale ~ üle ~ täis puistama ~ raputama; обсыпать сахаром suhkruga üle puistama, suhkrut peale raputama, звёзды обсыпали небо taevas on tähine ~ tähti täis;
‣ безл. кого-что kõnek. lööbega katma; спину обсыпало seljale lõi lööve;
‣ что varistama, varisema panema, maha raputama; обсыпать кучу песка liivahunnikut laiali ajama
‣ кого-что, чем peale ~ üle ~ täis puistama ~ raputama; обсыпать сахаром suhkruga üle puistama, suhkrut peale raputama, звёзды обсыпали небо taevas on tähine ~ tähti täis;
‣ безл. кого-что kõnek. lööbega katma; спину обсыпало seljale lõi lööve;
‣ что varistama, varisema panema, maha raputama; обсыпать кучу песка liivahunnikut laiali ajama
обтянуть 339a Г сов. → несов. обтягивать что, чем
‣ üle ~ peale tõmbama ~ lööma, polsterdama, katma; обтянуть диван кожей diivanit nahaga üle lööma, обтянуть пуговицы nööpe riidega katma ~ üle tõmbama, обтянуть колесо железом rattale raudrehvi peale panema, туман обтянул горизонт udu varjas ~ mattis silmapiiri;
‣ tihedalt ümbritsema, liibuma (rõivaste kohta); обтянутая перчаткой рука (liibuvalt) kinnastatud käsi
‣ üle ~ peale tõmbama ~ lööma, polsterdama, katma; обтянуть диван кожей diivanit nahaga üle lööma, обтянуть пуговицы nööpe riidega katma ~ üle tõmbama, обтянуть колесо железом rattale raudrehvi peale panema, туман обтянул горизонт udu varjas ~ mattis silmapiiri;
‣ tihedalt ümbritsema, liibuma (rõivaste kohta); обтянутая перчаткой рука (liibuvalt) kinnastatud käsi
одевать 169a Г несов. → сов. одеть кого-что, во что, кем-чем, как
‣ riietama, rõivastama, riidesse panema keda, selga ~ ülle panema kellele mida; одевать всю семью kogu peret katma, она одевает детей со вкусом ta lapsed käivad ~ on alati hästi ~ maitsekalt riides;
‣ ülek. kõnek. katma, sisse mähkima; одевать льдом jääga katma
‣ riietama, rõivastama, riidesse panema keda, selga ~ ülle panema kellele mida; одевать всю семью kogu peret katma, она одевает детей со вкусом ta lapsed käivad ~ on alati hästi ~ maitsekalt riides;
‣ ülek. kõnek. katma, sisse mähkima; одевать льдом jääga katma
омрачить 287a Г сов. → несов. омрачать что
‣ van. hämaraks ~ pimedaks tegema, pimendama, pimedusega katma;
‣ ülek. tumestama, ähmastama; омрачить сознание teadvust tumestama, омрачить радость rõõmu tumestama;
‣ ülek. süngestama, süngeks ~ tusaseks tegema; омрачить чьё настроение kelle tuju rikkuma ~ halvaks tegema, meelt tusaseks tegema
‣ van. hämaraks ~ pimedaks tegema, pimendama, pimedusega katma;
‣ ülek. tumestama, ähmastama; омрачить сознание teadvust tumestama, омрачить радость rõõmu tumestama;
‣ ülek. süngestama, süngeks ~ tusaseks tegema; омрачить чьё настроение kelle tuju rikkuma ~ halvaks tegema, meelt tusaseks tegema
оперить 285a Г сов. → несов. оперять кого-что van. sulgedega katma ~ kaunistama ~ varustama; оперить стрелу noolt sulistama (sulgedega varustama)
оплатить 316a Г сов. → несов. оплачивать кого-что (välja, kinni) maksma, (ära) tasuma (ka ülek.); оплатить расходы kulusid kinni maksma ~ katma, оплатить счёт arvet tasuma, оплатить работу töö eest tasuma, оплатить кровью verega tasuma
опушить 287a Г сов. → несов. опушать кого-что, чем
‣ udusulgedega ~ pehme karvaga ~ ebemetega katma; берёзы, опушённые листвой hiirekõrvul kased;
‣ üle puistama (lume kohta), härmakorraga katma;
‣ karusnahaga ääristama
‣ udusulgedega ~ pehme karvaga ~ ebemetega katma; берёзы, опушённые листвой hiirekõrvul kased;
‣ üle puistama (lume kohta), härmakorraga katma;
‣ karusnahaga ääristama
осенить 285a Г сов. → несов. осенять liter.
‣ кого-что, чем varjutama, varjama, katma; боевые знамёна, осенённые славой побед kõrgst. võidusäraga ehitud lahingulipud, улыбка осенила лицо üle näo libises naeratus, näol väreles naeratus;
‣ kirikl. väljendis осенить крестным знамением ~ крестом кого-что ristimärki tegema;
‣ кого välgatama, tärkama, pähe tulema; его осенила блестящая идея tal tuli hiilgav ~ hiiglahea mõte
‣ кого-что, чем varjutama, varjama, katma; боевые знамёна, осенённые славой побед kõrgst. võidusäraga ehitud lahingulipud, улыбка осенила лицо üle näo libises naeratus, näol väreles naeratus;
‣ kirikl. väljendis осенить крестным знамением ~ крестом кого-что ristimärki tegema;
‣ кого välgatama, tärkama, pähe tulema; его осенила блестящая идея tal tuli hiilgav ~ hiiglahea mõte
отрастить 296a Г сов. → несов. отращивать что (pikaks, suureks) kasvatama; отрастить волосы juukseid pikaks kasvatama, отрастить живот kõnek. vatsa ette kasvatama
паркет 1 С м. неод. (без мн. ч.) parkett; parkettpõrand; настилать паркет parketiga katma, parkettima, щитовый паркет kilpparkett, ёлочный паркет, паркет в ёлку kalasabaparkett, kalasabamustriga parkett, паркет в корзинку ristparkett, паркет с пазами soonparkett
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перекрыть 347a Г сов. → несов. перекрывать
‣ что, чем pealt ~ üle ~ uuesti katma; перекрыть крышу толем katusele tõrvapappi panema, перекрыть мостом silda üle mille ehitama;
‣ что, чем (järjest palju) katuseid panema ~ katma;
‣ кого-что, чем kõnek. tapma (kaardimängus); перекрыть короля тузом kuningat ässaga üle lööma ~ tapma;
‣ что kõnek. mida ületama; üle mille, millest üle kostma; перекрыть норму normi ületama, его голос перекрыл шум ветра ta hääl kostis üle tuulemüha;
‣ что kõnek. tasa tegema, katma, korvama;
‣ что kinni panema, sulgema; tõkestama; перекрыть движение liiklust sulgema, перекрыть воду (1) veevoolu tõkestama, (2) vett kinni keerama
‣ что, чем pealt ~ üle ~ uuesti katma; перекрыть крышу толем katusele tõrvapappi panema, перекрыть мостом silda üle mille ehitama;
‣ что, чем (järjest palju) katuseid panema ~ katma;
‣ кого-что, чем kõnek. tapma (kaardimängus); перекрыть короля тузом kuningat ässaga üle lööma ~ tapma;
‣ что kõnek. mida ületama; üle mille, millest üle kostma; перекрыть норму normi ületama, его голос перекрыл шум ветра ta hääl kostis üle tuulemüha;
‣ что kõnek. tasa tegema, katma, korvama;
‣ что kinni panema, sulgema; tõkestama; перекрыть движение liiklust sulgema, перекрыть воду (1) veevoolu tõkestama, (2) vett kinni keerama
перелакировать 172a Г сов. → несов. перелакировывать что
‣ üle ~ uuesti lakkima;
‣ (järjest kõike) üle lakkima ~ lakiga katma
‣ üle ~ uuesti lakkima;
‣ (järjest kõike) üle lakkima ~ lakiga katma
перестлать 208 (страд. прич. прош. вр. перестланный, кр. ф. перестлан, перестлатьа, перестлатьо, перестлатьы) Г сов. → несов. перестилать что
‣ uuesti ~ ümber kohendama, (voodit) uuesti üles tegema; перестлать постель voodit uuesti tegema;
‣ uuesti panema ~ katma (põrandat, parketti); перестлать паркет parketti uuesti panema, перестлать пол põrandat uuesti alla panema
‣ uuesti ~ ümber kohendama, (voodit) uuesti üles tegema; перестлать постель voodit uuesti tegema;
‣ uuesti panema ~ katma (põrandat, parketti); перестлать паркет parketti uuesti panema, перестлать пол põrandat uuesti alla panema
пересуд 1 С м. неод. kõnek.
‣ (kohtus) uuesti arutamine, uus (kohtulik) arutus; дело пошло на пересуд asi läks uuesti ~ teist korda kohtusse;
‣ пересуды мн. ч. keelepeks, klatš, tagarääkimine, üksipulgi läbivõtmine ~ sõelumine ~ arutamine; пошли по деревне пересуды külas läksid jutud lahti
‣ (kohtus) uuesti arutamine, uus (kohtulik) arutus; дело пошло на пересуд asi läks uuesti ~ teist korda kohtusse;
‣ пересуды мн. ч. keelepeks, klatš, tagarääkimine, üksipulgi läbivõtmine ~ sõelumine ~ arutamine; пошли по деревне пересуды külas läksid jutud lahti
плакировать 172a Г сов. и несов. что
‣ tehn. plakeerima, kardama (metall-lehte teise metalli õhukese kihiga katma);
‣ (mulde nõlvu) mättaga katma, mätastama
‣ tehn. plakeerima, kardama (metall-lehte teise metalli õhukese kihiga katma);
‣ (mulde nõlvu) mättaga katma, mätastama
по- приставка I с Г väljendab
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
повить 326 Г сов. → несов. повивать что, чем (обычно в форме страд. прич. прош. вр.) mähkima, katma; стена повита плющом müüril väänleb luuderohi
подёрнуть II 335a Г сов. → несов. подёргивать II (без 1 и 2 л.; обычно в форме страд. прич. прош. вр.) что, чем (õhukese kihiga) katma, kergelt üle tõmbama; реку подёрнуло льдом jõel on jääkirme, даль, подёрнутая мглой uduvines kaugus, глаза подёрнуло слезами silmad on ~ olid veekalkvel
позолотить 295 Г сов. что üle kuldama (ka ülek.), kullakihiga katma;
◊ позолотить ~ золотить пилюлю kõnek. kibedat pilli magusaks tegema; vrd. золотить
◊ позолотить ~ золотить пилюлю kõnek. kibedat pilli magusaks tegema; vrd. золотить
покрыть 374a Г сов. → несов. покрывать
‣ кого-что, чем katma; покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, покрыть голову платком rätti pähe panema, покрыть что глазурью mida glasuurima ~ glasuuriga katma, покрыть лаком lakkima, покрыть краской värvima, покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;
‣ что korvama, tasa tegema; покрыть потери kahju korvama, покрыть расходы kulusid katma, покрыть долг võlga tasuma ~ katma;
‣ кого-что varjama; покрыть чью вину kelle süüd varjama, покрыть преступление kuritegu varjama;
‣ что läbima; покрыть расстояние vahemaad läbima;
‣ что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima ~ kostma (heli kohta); оркестр не мог покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada ~ summutada, ta hääl oli ~ käis ~ kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas ~ mattis kõneleja viimased sõnad;
‣ (без несов) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);
‣ кого (loomi) paaritama;
‣ (без несов) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama;
◊ покрыто мраком неизвестности (on) täieliku saladuskatte all; покрыть ~ покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema; покрыть ~ покрывать позором ~ стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd. крыть
‣ кого-что, чем katma; покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, покрыть голову платком rätti pähe panema, покрыть что глазурью mida glasuurima ~ glasuuriga katma, покрыть лаком lakkima, покрыть краской värvima, покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;
‣ что korvama, tasa tegema; покрыть потери kahju korvama, покрыть расходы kulusid katma, покрыть долг võlga tasuma ~ katma;
‣ кого-что varjama; покрыть чью вину kelle süüd varjama, покрыть преступление kuritegu varjama;
‣ что läbima; покрыть расстояние vahemaad läbima;
‣ что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima ~ kostma (heli kohta); оркестр не мог покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada ~ summutada, ta hääl oli ~ käis ~ kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas ~ mattis kõneleja viimased sõnad;
‣ (без несов) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);
‣ кого (loomi) paaritama;
‣ (без несов) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama;
◊ покрыто мраком неизвестности (on) täieliku saladuskatte all; покрыть ~ покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema; покрыть ~ покрывать позором ~ стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd. крыть
покрыться 347 Г сов. → несов. покрываться чем, без доп.
‣ end katma, endale peale võtma; покрыться одеялом endale tekki peale võtma, покрыться шалью salli ümber võtma;
‣ kattuma; небо покрылось тучами taevas kattus pilvedega ~ läks pilve, ладони покрылись потом peopesad läksid niiskeks ~ märjaks ~ higiseks, лицо покрылось морщинами nägu on kortse täis;
‣ korvatud saama;
‣ sumbuma, mattuma; голос покрылся шумом оркестра hääl sumbus ~ mattus orkestri mürtsumisse
‣ end katma, endale peale võtma; покрыться одеялом endale tekki peale võtma, покрыться шалью salli ümber võtma;
‣ kattuma; небо покрылось тучами taevas kattus pilvedega ~ läks pilve, ладони покрылись потом peopesad läksid niiskeks ~ märjaks ~ higiseks, лицо покрылось морщинами nägu on kortse täis;
‣ korvatud saama;
‣ sumbuma, mattuma; голос покрылся шумом оркестра hääl sumbus ~ mattus orkestri mürtsumisse
полудить 313a, буд. вр. также 290 Г сов.
‣ что tinatama, tinakihiga katma;
‣ что, без доп. (mõnda aega, pisut) tinatama
‣ что tinatama, tinakihiga katma;
‣ что, без доп. (mõnda aega, pisut) tinatama
порошить Г несов.
‣ 287b lund pihutama; с утра начало порошить hommikust peale pihutab lund;
‣ 287a что (lumega) katma ~ täis puistama; ветер порошит в глаза снегом tuul lööb silmad lund täis; vrd. запорошить
‣ 287b lund pihutama; с утра начало порошить hommikust peale pihutab lund;
‣ 287a что (lumega) katma ~ täis puistama; ветер порошит в глаза снегом tuul lööb silmad lund täis; vrd. запорошить
посеребрить 285a Г сов. что hõbetama (ka ülek.), hõbedaga katma; время посеребрило его волосы aeg on ta juuksed hõbetanud ~ hõbedaseks teinud; vrd. серебрить
поцелуй 41 С м. неод. suudlus, musi (kõnek.); жаркий поцелуй kuum suudlus, воздушный поцелуй õhusuudlus, запечатлеть поцелуй liter. suudlust vajutama, осыпать поцелуями suudlustega katma;
◊ поцелуй Иуды, иудин поцелуй juudasuudlus
◊ поцелуй Иуды, иудин поцелуй juudasuudlus
привалить 305a Г сов. → несов. приваливать
‣ что, к чему mille juurde veeretama; кого-что, к чему kõnek. vastu mida toetama ~ nõjatama; кого, чем katma, matma; что, чем sulgema; привалить камень к стене kivi seina äärde veeretama, привалить землёй mulla alla matma;
‣ (без страд. прич.) к чему mer. randuma;
‣ (без 1 и 2 л., без страд. прич.) кому, к кому, без доп. kõnek. kaela sadama; kohale vajuma ~ voorima; ему привалило большое счастье talle kukkus suur õnn kaela ~ sülle, на собрание привалило много народу koosolekule vooris palju rahvast kokku
‣ что, к чему mille juurde veeretama; кого-что, к чему kõnek. vastu mida toetama ~ nõjatama; кого, чем katma, matma; что, чем sulgema; привалить камень к стене kivi seina äärde veeretama, привалить землёй mulla alla matma;
‣ (без страд. прич.) к чему mer. randuma;
‣ (без 1 и 2 л., без страд. прич.) кому, к кому, без доп. kõnek. kaela sadama; kohale vajuma ~ voorima; ему привалило большое счастье talle kukkus suur õnn kaela ~ sülle, на собрание привалило много народу koosolekule vooris palju rahvast kokku
прикрыть 347a Г сов. → несов. прикрывать
‣ кого-что, чем (kinni) katma; varjama (ka ülek.); прикрыть лицо nägu kinni katma, прикрыть огурцы kurke kinni katma, прикрыть голову платком rätikut pähe panema, прикрыть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, прикрыть глаза рукой kätt silmade ette tõstma, käega silmi varjama, прикрыть командира своим телом komandöri oma kehaga varjama ~ katma, прикрыть обман pettust varjama;
‣ что pooleldi kinni panema, koomale tõmbama ~ lükkama; прикрыть дверь ust koomale tõmbama ~ lükkama, прикрытые глаза poolsuletud silmad;
‣ что kõnek. sulgema, kinni panema, likvideerima; прикрыть мастерскую töökoda sulgema, прикрыть журнал ajakirja likvideerima;
◊ прикрыть ~ прикрывать ~ закрыть ~ закрывать лавочку madalk. poodi kinni panema, pille kotti panema (tegevust lõpetama)
‣ кого-что, чем (kinni) katma; varjama (ka ülek.); прикрыть лицо nägu kinni katma, прикрыть огурцы kurke kinni katma, прикрыть голову платком rätikut pähe panema, прикрыть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, прикрыть глаза рукой kätt silmade ette tõstma, käega silmi varjama, прикрыть командира своим телом komandöri oma kehaga varjama ~ katma, прикрыть обман pettust varjama;
‣ что pooleldi kinni panema, koomale tõmbama ~ lükkama; прикрыть дверь ust koomale tõmbama ~ lükkama, прикрытые глаза poolsuletud silmad;
‣ что kõnek. sulgema, kinni panema, likvideerima; прикрыть мастерскую töökoda sulgema, прикрыть журнал ajakirja likvideerima;
◊ прикрыть ~ прикрывать ~ закрыть ~ закрывать лавочку madalk. poodi kinni panema, pille kotti panema (tegevust lõpetama)
прикрыться 347 Г сов. → несов. прикрываться kõnek.
‣ чем end katma; end varjama, varjuma (ka ülek.); прикрыться одеялом (endale) tekki peale võtma, прикрыться от солнца end päikese eest varjama, прикрыться ложью vale taha pugema;
‣ koomale minema;
‣ madalk. tegevust lõpetama, suletama, kaotatama; контора прикрылась kontor pandi kinni
‣ чем end katma; end varjama, varjuma (ka ülek.); прикрыться одеялом (endale) tekki peale võtma, прикрыться от солнца end päikese eest varjama, прикрыться ложью vale taha pugema;
‣ koomale minema;
‣ madalk. tegevust lõpetama, suletama, kaotatama; контора прикрылась kontor pandi kinni
припорошить 287a Г сов. → несов. припорашивать
‣ что, чем kõnek. peale riputama ~ raputama ~ puistama, kerge puistena katma; снег едва припорошил землю maad kattis lumekirme, ночью слегка припорошило öösel oli veidi lund sadanud;
‣ что mustrit aukšablooni abil üle kandma
‣ что, чем kõnek. peale riputama ~ raputama ~ puistama, kerge puistena katma; снег едва припорошил землю maad kattis lumekirme, ночью слегка припорошило öösel oli veidi lund sadanud;
‣ что mustrit aukšablooni abil üle kandma
припушить 287a Г сов. что kergelt (puistega) katma; иней припушил ветки oksad on härmas, снежок припушил дорожки teerajad on õrna lumekorra all
присыпать 189 Г сов. → несов. присыпать что, чего mida juurde puistama; что, чем (õhukese kihina) peale riputama ~ puistama; что, к чему mille juurde ~ äärde puistama; дорожки присыпало снегом teeradadele on lund pihutanud, присыпать розы торфом roose kerge turbakihiga katma, присыпать землю к забору aiaplangu äärde mulda ajama
притрусить I 298 Г сов. что, чем madalk. (kergelt, õhukese kihiga) üle puistama, üle pihutama, pihupeene lumega (mullaga vm.) katma
прихватить 316a Г сов. → несов. прихватывать kõnek.
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
провощить 287a Г сов. → несов. проващивать что vahatama, vahaga katma; провощить верёвку köit vahatama, провощённые нитки vahatatud niit
пройти Г сов. → несов. проходить I
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
проклеить 268 Г сов. → несов. проклеивать что
‣ liimitama, liimiga katma, kliisterdama; liimi ~ kliistriga läbi immutama, liimistama;
‣ (без несов.) (teatud aeg) liimima ~ kliisterdama
‣ liimitama, liimiga katma, kliisterdama; liimi ~ kliistriga läbi immutama, liimistama;
‣ (без несов.) (teatud aeg) liimima ~ kliisterdama
прокрасить 273a Г сов. → несов. прокрашивать
‣ что (ära) värvima, värviga katma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) värvima
‣ что (ära) värvima, värviga katma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) värvima
простилать 165b Г несов. → сов. простлать что, чем (kihina laotades) panema ~ katma, (maha) laotama; простилать пол линолеумом põrandat linoleumiga katma, linoleumi panema
расцеловать 172a Г сов. кого-что (järjest, tugevasti) suudlema, suud ~ suudlusi andma, suudlustega katma
сверху Н
‣ pealt, pealtpoolt, ülalt, ülevalt;
‣ peal, pealpool, ülal, üleval; покрыть сверху pealt katma, сверху синий, снизу серый pealt ~ ülalt sinine, alt hall, вид сверху pealtvaade, сверху открылся вид во все стороны ülalt avanes vaade igasse külge, восьмая строка сверху kaheksas rida ülalt, сверху вниз ülalt ~ ülevalt alla, сверху донизу (1) ülevalt alla, (2) kõikjal, (3) otsast lõpuni, этот приказ идёт сверху see käsk tuleb ülaltpoolt ~ ülevalt(poolt) ~ kõrgemalt (poolt)
‣ pealt, pealtpoolt, ülalt, ülevalt;
‣ peal, pealpool, ülal, üleval; покрыть сверху pealt katma, сверху синий, снизу серый pealt ~ ülalt sinine, alt hall, вид сверху pealtvaade, сверху открылся вид во все стороны ülalt avanes vaade igasse külge, восьмая строка сверху kaheksas rida ülalt, сверху вниз ülalt ~ ülevalt alla, сверху донизу (1) ülevalt alla, (2) kõikjal, (3) otsast lõpuni, этот приказ идёт сверху see käsk tuleb ülaltpoolt ~ ülevalt(poolt) ~ kõrgemalt (poolt)
сервировать 172a Г сов. и несов. что serveerima, toitu lauale kandma, lauda katma; сервировать обед lõunasööki serveerima ~ lauale andma, сервировать стол lauda katma
сплетня 66 С ж. неод. keelepeks, klatš, kuulujutt, ilmajutt; пустить сплетню juttu ~ kumu lahti laskma, заниматься сплетнями jutte keerutama, keelt peksma, распускать сплетни kuulujutte levitama, пошли сплетни jutt ~ kõlakas on lahti läinud, kumu on valla pääsenud
стлаться 208 Г несов.
‣ laotuma, laiuma; кругом стлались степи ümberringi laiusid stepiavarused, по земле стлались какие-то провода mööda maad olid laiali mingid juhtmed;
‣ maad ligi hõljuma ~ heljuma; дым от костра стлался по земле lõkkesuits hõljus ligi maad, над рекой стлался туман jõe kohal hõljus ~ laotus udu;
‣ (maad vm.) katma; стлаться ковром nagu vaibaga kaetud olema;
‣ maad ligi liueldes lendama; libinal jooksma;
‣ kõnek. endale (magamis)aset tegema; стлаться на ночь ööseks aset tegema;
‣ страд. к стлать
‣ laotuma, laiuma; кругом стлались степи ümberringi laiusid stepiavarused, по земле стлались какие-то провода mööda maad olid laiali mingid juhtmed;
‣ maad ligi hõljuma ~ heljuma; дым от костра стлался по земле lõkkesuits hõljus ligi maad, над рекой стлался туман jõe kohal hõljus ~ laotus udu;
‣ (maad vm.) katma; стлаться ковром nagu vaibaga kaetud olema;
‣ maad ligi liueldes lendama; libinal jooksma;
‣ kõnek. endale (magamis)aset tegema; стлаться на ночь ööseks aset tegema;
‣ страд. к стлать
стол I 2 С м. неод. laud (mööbliese; toit, söök; büroo); обеденный стол söögilaud, lõunalaud, кухонный стол köögilaud, письменный стол kirjutuslaud, рабочий стол töölaud, чертёжный стол joonestuslaud, гладильный стол triik(imis)laud, сервировочный стол serveerlaud, операционный стол operatsioonilaud, испытательный стол katselaud, teimilaud, наборный стол trük. ladumislaud, откидной стол tiiblaud, раздвижной стол lahtitõmmatav laud, стол трамплина sport (ära)tõukelaud, сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, встать из-за стола laua tagant ~ lauast tõusma, за столом laua taga, lauas istudes, söögi ajal, иметь общий стол ühes leivas olema, пригласить к столу lauda ~ sööma kutsuma, садиться за стол lauda istuma, накрыть стол ~ на стол lauda katma, подавать на стол ~ к столу lauale andma, салат не сходит со стола salat on pidevalt laual, диетический стол dieetlaud, мясной стол lihatoit, lihatoidud, вегетарианский стол taimetoit, богатый стол rikkalik laud, расходы на стол toidukulud, снять квартиру со столом kostiga korterit üürima, адресный стол aadressbüroo, aadresslaud, стол находок leiubüroo, стол заказов tellimislaud, зелёный стол kaardilaud, беседа за круглым столом ülek. ümmarguse laua jutuajamine;
◊ карты на стол too ~ löö oma kaardid lagedale ~ lauale
◊ карты на стол too ~ löö oma kaardid lagedale ~ lauale
тушевать 173 Г несов. что
‣ tuššima, (pinda õrnalt) ühtlase tooniga katma, (pehmendavat) pooltooni andma;
‣ ülek. varjutama, ähmastama; mahendama, pehmendama; тусклый свет тушевал её лицо ähmane ~ ihmjas valgus jättis ta näole varje
‣ tuššima, (pinda õrnalt) ühtlase tooniga katma, (pehmendavat) pooltooni andma;
‣ ülek. varjutama, ähmastama; mahendama, pehmendama; тусклый свет тушевал её лицо ähmane ~ ihmjas valgus jättis ta näole varje
у- приставка I väljendab
‣ eemaldumist, eemaldamist, kadumist; убежать ära ~ minema jooksma, põgenema, уезжать ära sõitma, улететь ära ~ minema lendama, унести ära ~ minema ~ eemale viima ~ kandma;
‣ vähendamist, piiramist; убавить vähendama, kahandama, alandama, kärpima, ушить lühemaks ~ kitsamaks tegema (õmblemisel);
‣ tegevuse tulemuslikkust v tagajärge; уговорить nõusse saama ~ meelitama ~ keelitama ~ veenma, enda poole võitma, убаюкать (magama) uinutama, suigutama, äiutama, hällitama, kussutama, упечься ära küpsema;
‣ tegevuse kandumist kogu objektile; убелить üleni valgeks tegema, умазаться kõnek. end üleni ära määrima, устлать üleni katma, lauskatma, laiali ~ täis laotama;
‣ tegevuse toimumist millegi kiuste, millelegi vaatamata, millestki hoolimata; ему трудно было усидеть на месте tal oli raske paigal istuda ~ püsida;
‣ tegevuse püsivust v kestust; усесться end (pikemaks ajaks v. mugavalt) istuma seadma, угнездиться kõnek. endale sooja kohta ~ pesa leidma, endale (mugava, mõnusa) pesa ~ aseme tegema, end mõnusasti sisse seadma, kohta sisse võtma;
‣ (tervenisti) paigutamist, mahutamist, paigutumist, mahtumist kuhugi; уместить все вещи в чемодан kõiki asju kohvrisse ära mahutama ~ paigutama, статья упечаталась на трёх страницах kõnek. kirjutis mahtus kolmele trükileheküljele;
‣ oleku v kvaliteedi muutust; укрепить tugevdama, tugevamaks tegema, удорoжить hinda tõstma, kallimaks tegema, усмириться taltsaks ~ vagusaks muutuma, taltuma; II moodustab perfektiivse aspektipaariku; красть -- украсть varastama -- ära varastama
‣ eemaldumist, eemaldamist, kadumist; убежать ära ~ minema jooksma, põgenema, уезжать ära sõitma, улететь ära ~ minema lendama, унести ära ~ minema ~ eemale viima ~ kandma;
‣ vähendamist, piiramist; убавить vähendama, kahandama, alandama, kärpima, ушить lühemaks ~ kitsamaks tegema (õmblemisel);
‣ tegevuse tulemuslikkust v tagajärge; уговорить nõusse saama ~ meelitama ~ keelitama ~ veenma, enda poole võitma, убаюкать (magama) uinutama, suigutama, äiutama, hällitama, kussutama, упечься ära küpsema;
‣ tegevuse kandumist kogu objektile; убелить üleni valgeks tegema, умазаться kõnek. end üleni ära määrima, устлать üleni katma, lauskatma, laiali ~ täis laotama;
‣ tegevuse toimumist millegi kiuste, millelegi vaatamata, millestki hoolimata; ему трудно было усидеть на месте tal oli raske paigal istuda ~ püsida;
‣ tegevuse püsivust v kestust; усесться end (pikemaks ajaks v. mugavalt) istuma seadma, угнездиться kõnek. endale sooja kohta ~ pesa leidma, endale (mugava, mõnusa) pesa ~ aseme tegema, end mõnusasti sisse seadma, kohta sisse võtma;
‣ (tervenisti) paigutamist, mahutamist, paigutumist, mahtumist kuhugi; уместить все вещи в чемодан kõiki asju kohvrisse ära mahutama ~ paigutama, статья упечаталась на трёх страницах kõnek. kirjutis mahtus kolmele trükileheküljele;
‣ oleku v kvaliteedi muutust; укрепить tugevdama, tugevamaks tegema, удорoжить hinda tõstma, kallimaks tegema, усмириться taltsaks ~ vagusaks muutuma, taltuma; II moodustab perfektiivse aspektipaariku; красть -- украсть varastama -- ära varastama
убить II 325 Г сов. → несов. убивать II что kõnek.
‣ kinni ~ kõvaks tampima; убить землю maad kõvaks tampima, убить сено heina tallama;
‣ чем (üleni) katma, üle lööma; убить ворота досками väravat laudadega üle lööma
‣ kinni ~ kõvaks tampima; убить землю maad kõvaks tampima, убить сено heina tallama;
‣ чем (üleni) katma, üle lööma; убить ворота досками väravat laudadega üle lööma
ужин 1 С м. неод. õhtusöök, õhtueine, õhtuline, õhtusöömaaeg; питательный ужин toitev õhtusöök, холодный ужин külm õhtueine, званый ужин õhtusöök kutsutud külalistele, прощальный ужин lahkumis(õhtu)eine, lahkumissöömaaeg, за ужином õhtulauas, пригласить на ужин õhtusöögile ~ õhtueinele kutsuma, накрывать ужин õhtusöögiks lauda katma, подать на ужин ~ к ужину õhtusöögiks pakkuma ~ (lauale) andma
укрыть 347a Г сов. → несов. укрывать
‣ кого-что, чем (hoolikalt, üleni) kinni katma; укрыть ребёнка одеялом last tekiga kinni katma, lapsele tekki peale panema, укрыть кого с головой tekki kellel üle pea tõmbama;
‣ кого-что, от кого-чего varjama, peitma; укрыть от дождя vihma eest varjama ~ kaitsma, укрыть беглеца jooksikut ~ põgenikku varjama ~ peitma, укрыть от врагов vaenlaste eest varjama
‣ кого-что, чем (hoolikalt, üleni) kinni katma; укрыть ребёнка одеялом last tekiga kinni katma, lapsele tekki peale panema, укрыть кого с головой tekki kellel üle pea tõmbama;
‣ кого-что, от кого-чего varjama, peitma; укрыть от дождя vihma eest varjama ~ kaitsma, укрыть беглеца jooksikut ~ põgenikku varjama ~ peitma, укрыть от врагов vaenlaste eest varjama
укрыться 347 Г сов. → несов. укрываться
‣ чем end (hoolikalt) kinni katma; kattuma; укрыться одеялом endale tekki peale võtma, end tekiga katma, укрыться с головой tekki üle pea tõmbama, земля укрылась снегом maa kattus lumega, lumevaip katab maad ~ kattis maad;
‣ от кого-чего end varjama ~ peitma, varjule ~ peitu minema, varjuma (ka sõj.), peituma, varju leidma; укрыться от людей end inimeste eest varjama, укрыться от дождя vihma eest varju ~ vihmavarju minema, укрыться от ветра tuulevarju minema, укрыться в кустах põõsastesse peitu pugema, укрыться от чужих глаз võõra pilgu eest peitu pugema ~ varju leidma;
‣ varju ~ märkamata ~ tähele panemata jääma; от меня ничто не укроется minu eest ei jää midagi varjule, mul ei jää midagi märkamata
‣ чем end (hoolikalt) kinni katma; kattuma; укрыться одеялом endale tekki peale võtma, end tekiga katma, укрыться с головой tekki üle pea tõmbama, земля укрылась снегом maa kattus lumega, lumevaip katab maad ~ kattis maad;
‣ от кого-чего end varjama ~ peitma, varjule ~ peitu minema, varjuma (ka sõj.), peituma, varju leidma; укрыться от людей end inimeste eest varjama, укрыться от дождя vihma eest varju ~ vihmavarju minema, укрыться от ветра tuulevarju minema, укрыться в кустах põõsastesse peitu pugema, укрыться от чужих глаз võõra pilgu eest peitu pugema ~ varju leidma;
‣ varju ~ märkamata ~ tähele panemata jääma; от меня ничто не укроется minu eest ei jää midagi varjule, mul ei jää midagi märkamata
уложить 311a Г сов. → несов. укладывать
‣ что, во что, куда (kohale) paigutama, asetama, panema, paigaldama; уложить книги на полку raamatuid riiulisse paigutama ~ panema, уложить бельё в шкаф pesu kappi panema, уложить дрова в поленницу puid riita laduma, уложить рельсы rööpaid paigaldama, уложить волосы soengut tegema;
‣ что, во что pakkima, kokku panema; уложить чемодан kohvrit pakkima, уложить в тюки pallima, palli panema;
‣ кого-что, куда (voodisse) pikali ~ magama panema; уложить в постель voodisse panema, уложить спать magama panema, уложить детей kõnek. lapsi magama panema;
‣ кого-что selili ~ selja peale ~ maha ~ pikali panema, jalust maha lööma; уложить противника vastast pikali panema;
‣ (без несов.) кого-что madalk. tapma, siruli ~ pikali tõmbama, vagaseks ~ otsa peale tegema, mättasse lööma, magama panema; уложить наповал otsekohe ~ silmapilkselt sirevile ~ siruli tõmbama, уложить на месте kohapeal vagaseks tegema, уложить из револьвера revolvrist maha kõmmutama;
‣ что, чем katma; уложить пол плитками põrandat plaatidega katma;
◊ уложить в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; уложить ~ укладывать на обе лопатки кого kõnek. keda selja peale panema, kelle(l) selga prügiseks tegema
‣ что, во что, куда (kohale) paigutama, asetama, panema, paigaldama; уложить книги на полку raamatuid riiulisse paigutama ~ panema, уложить бельё в шкаф pesu kappi panema, уложить дрова в поленницу puid riita laduma, уложить рельсы rööpaid paigaldama, уложить волосы soengut tegema;
‣ что, во что pakkima, kokku panema; уложить чемодан kohvrit pakkima, уложить в тюки pallima, palli panema;
‣ кого-что, куда (voodisse) pikali ~ magama panema; уложить в постель voodisse panema, уложить спать magama panema, уложить детей kõnek. lapsi magama panema;
‣ кого-что selili ~ selja peale ~ maha ~ pikali panema, jalust maha lööma; уложить противника vastast pikali panema;
‣ (без несов.) кого-что madalk. tapma, siruli ~ pikali tõmbama, vagaseks ~ otsa peale tegema, mättasse lööma, magama panema; уложить наповал otsekohe ~ silmapilkselt sirevile ~ siruli tõmbama, уложить на месте kohapeal vagaseks tegema, уложить из револьвера revolvrist maha kõmmutama;
‣ что, чем katma; уложить пол плитками põrandat plaatidega katma;
◊ уложить в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; уложить ~ укладывать на обе лопатки кого kõnek. keda selja peale panema, kelle(l) selga prügiseks tegema
установка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (kohale) paigutamine, paigutus, paigaldamine, paigaldus, paigaleasetamine, kohaleasetamine, ülessead(min)e, ülespanek, paigaleseadmine, paigalepanek, paikapanek, paikaseadmine; seadistamine, seadistus, seadmestamine, seadmestus, rakestamine, rakestus, installeerimine; установка на место paigaldamine, paigaldus, установка столбов postipaigaldus, postide paigaldus, установка лесов ehit. toestuse ~ tellingute paigaldus, установка котла katla paigaleseadmine, установка света valguse seadmine, установка телефона telefoni sissepanek ~ ülespanek ~ ülesseadmine, установка оборудования seadmete ~ sisseseade montaaž, установка такелажа taglastamine, установка в исходное состояние, предварительная установка info lähtestamine, lähteseisu seadmine (arvutiprogrammis);
‣ tehn. seade (seadme), seadeldis, paigaldis; автоматическая установка automaatseade, пусковая установка ракет raketistardiseade, опреснительная установка magestusseade, magesti, дождевальная установка vihmutusseade, vihmuti, силовая установка jõuseade, tugevvooluseade, доильная установка lüpsiseade, lüpsimasin, отопительная установка kütteseade, дробильная установка peenesti, peenestusseade, purusti, purustusseade, смесительная установка segur, segamisseade, самоходная артиллерийская установка liikursuurtükk, ядерная энергетическая установка tuumaenergiaseade;
‣ hoiak, suunitlus, suund, orientatsioon, seadumus; целевая установка eesmärk, читательская установка bibl. lugemisseadumus, установка на повышение качества продукции suund toodangu kvaliteedi tõstmisele;
‣ juhend, juhtnöör, juhatus, orientiir, suunis
‣ (без мн. ч.) (kohale) paigutamine, paigutus, paigaldamine, paigaldus, paigaleasetamine, kohaleasetamine, ülessead(min)e, ülespanek, paigaleseadmine, paigalepanek, paikapanek, paikaseadmine; seadistamine, seadistus, seadmestamine, seadmestus, rakestamine, rakestus, installeerimine; установка на место paigaldamine, paigaldus, установка столбов postipaigaldus, postide paigaldus, установка лесов ehit. toestuse ~ tellingute paigaldus, установка котла katla paigaleseadmine, установка света valguse seadmine, установка телефона telefoni sissepanek ~ ülespanek ~ ülesseadmine, установка оборудования seadmete ~ sisseseade montaaž, установка такелажа taglastamine, установка в исходное состояние, предварительная установка info lähtestamine, lähteseisu seadmine (arvutiprogrammis);
‣ tehn. seade (seadme), seadeldis, paigaldis; автоматическая установка automaatseade, пусковая установка ракет raketistardiseade, опреснительная установка magestusseade, magesti, дождевальная установка vihmutusseade, vihmuti, силовая установка jõuseade, tugevvooluseade, доильная установка lüpsiseade, lüpsimasin, отопительная установка kütteseade, дробильная установка peenesti, peenestusseade, purusti, purustusseade, смесительная установка segur, segamisseade, самоходная артиллерийская установка liikursuurtükk, ядерная энергетическая установка tuumaenergiaseade;
‣ hoiak, suunitlus, suund, orientatsioon, seadumus; целевая установка eesmärk, читательская установка bibl. lugemisseadumus, установка на повышение качества продукции suund toodangu kvaliteedi tõstmisele;
‣ juhend, juhtnöör, juhatus, orientiir, suunis
устлать 208 Г сов. → несов. устилать что, чем üleni katma, täis ~ laiali laotama; ülek. üle külvama; устлать пол коврами põrandat üleni vaipadega katma, снег устлал землю lumi ~ lumevaip on katnud maa ~ katab maad;
◊ устлать чью дорогу цветами ~ розами kelle teed lilledega ~ roosidega üle külvama
◊ устлать чью дорогу цветами ~ розами kelle teed lilledega ~ roosidega üle külvama
ушить 325 Г сов. → несов. ушивать что kõnek.
‣ (õmmeldes) lühemaks ~ kitsamaks võtma ~ tegema, sisse võtma; ушить юбку seelikut kitsamaks ~ lühemaks tegema, ушить платье в талии keliti taljest ~ keskelt kitsamaks ~ sisse võtma;
‣ (ümberringi) kinni õmblema; ушить посылку pakki kinni õmblema, ушить тюк kaubapalli kinni õmblema;
‣ (üleni täis) tikkima, (üleni) tikandiga katma; ушить пояс бисером vööd pärleid täis tikkima
‣ (õmmeldes) lühemaks ~ kitsamaks võtma ~ tegema, sisse võtma; ушить юбку seelikut kitsamaks ~ lühemaks tegema, ушить платье в талии keliti taljest ~ keskelt kitsamaks ~ sisse võtma;
‣ (ümberringi) kinni õmblema; ушить посылку pakki kinni õmblema, ушить тюк kaubapalli kinni õmblema;
‣ (üleni täis) tikkima, (üleni) tikandiga katma; ушить пояс бисером vööd pärleid täis tikkima
фланкировать 171a Г сов. и несов. кого-что flankeerima (aj., sõj. küljelt, piki rinnet tulistama; tiibu katma; tehn. külgedelt piirama)
фосфатировать 171a Г сов. и несов. что fosfaatima (tehn. õhukese fosfaadikihiga katma; keem. fosfaati lisama); фосфатировать котловую воду katlavett fosfaatima
цементировать 171a Г сов. и несов. что
‣ ehit. tsementima, tsementeerima (tsemendiga täitma v. katma);
‣ tehn. tsementiitima, tsementeerima (terase pinnakihti süsinikuga rikastama; kulla ja vase tootmisel ühtesid metalle teistega välja tõrjuma); цементировать сталь terast tsementiitima ~ tsementeerima;
‣ ülek. liitma, siduma, monoliitseks tegema; цементировать коллектив kollektiivi liitma; vrd. зацементировать
‣ ehit. tsementima, tsementeerima (tsemendiga täitma v. katma);
‣ tehn. tsementiitima, tsementeerima (terase pinnakihti süsinikuga rikastama; kulla ja vase tootmisel ühtesid metalle teistega välja tõrjuma); цементировать сталь terast tsementiitima ~ tsementeerima;
‣ ülek. liitma, siduma, monoliitseks tegema; цементировать коллектив kollektiivi liitma; vrd. зацементировать
чернить 285a Г несов.
‣ что mustaks värvima; чернить волосы juukseid mustaks värvima, чернить брови kulme värvima;
‣ кого-что ülek. mustama, laimama;
‣ что (terastooteid) mustama (kaitsekihi tekitamiseks raudoksiidiga katma); vrd. зачернить, вычернить, очернить
‣ что mustaks värvima; чернить волосы juukseid mustaks värvima, чернить брови kulme värvima;
‣ кого-что ülek. mustama, laimama;
‣ что (terastooteid) mustama (kaitsekihi tekitamiseks raudoksiidiga katma); vrd. зачернить, вычернить, очернить
штриховать 172a Г несов. что, чем joonitama, viirutama, kriipsutama (pinda peente rööpjoontega katma); штриховать рисунок joonist viirutama
эмаль 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) email (vaap, glasuur, emailkate; kõnek. lakkvärv); зубная эмаль hambavaap, hambaemail, стекловидная эмаль klaasemail, эмаль озера ülek. järvepeegel, покрывать эмалью emailima, emailiga katma;
‣ (обычно мн. ч.) emailese(med), emailitud kunstitoode; грузинские эмали gruusia emaildekooriga ehted ~ nõud, коллекция эмалей emailikogu, emaildekooriga ~ emailkaunistusega esemete kollektsioon
‣ (без мн. ч.) email (vaap, glasuur, emailkate; kõnek. lakkvärv); зубная эмаль hambavaap, hambaemail, стекловидная эмаль klaasemail, эмаль озера ülek. järvepeegel, покрывать эмалью emailima, emailiga katma;
‣ (обычно мн. ч.) emailese(med), emailitud kunstitoode; грузинские эмали gruusia emaildekooriga ehted ~ nõud, коллекция эмалей emailikogu, emaildekooriga ~ emailkaunistusega esemete kollektsioon
эмульгировать 171a Г сов. и несов. что emulgeerima; emulsiooniga katma; эмульгировать жиры rasvu emulgeerima ~ emulsiooniks tegema
