[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 32 artiklit

пуля 62 С ж. неод.
sõj. kuul; бронебойная пуля soomust läbiv kuul, разрывная пуля lõhkekuul, трассирующая пуля trasseerkuul, trasseeriv kuul, шальная пуля juhuslik kuul, eksikuul;
пулей в функции Н kuulina, nagu kuul, nagu välk ~ püssist lastud, imekiiresti; вылететь ~ выскочить пулей nagu välk ~ välgukiirusel ~ nagu püssist lastud välja tormama;
лить ~ отливать пули madalk. (1) villast viskama, valetama, (nii) et suu suitseb, (2) vempe viskama, tükke tegema; хоть пулю в лоб kõnek. tõmba end kas või oksa, pane või nöör kaela
ядро 100 С с. неод.
tuum (ka biol., füüs.; ka ülek.); südamik; puidut. lülipuit; ядро ореха pähklituum, ядро клетки, клеточное ядро rakutuum, ядро атома, атомное ядро aatomituum, ядро дела asja tuum, ядро Земли geol. Maa tuum, barüsfäär, ядро хрусталика anat. läätsetuum, ядро сечения tehn. ristilõike tuum, ложное ядро puidut. väärlülipuit (puidurike);
kuul (ka sport); пушечное ядро aj. suurtükikuul, каменное ядро aj. kivikuul, зажигательное ядро aj. põlev ~ hõõguv kuul, светящееся ядро aj. särakuul, толкание ядра sport kuulitõuge, толкать ядро sport kuuli tõukama;
ülek. tuumik; ядро организации organisatsiooni tuumik
шариковый 119 П kera-, kuul-, keraline, kerajas, kuuljas, kuulidega; шариковый подшипник kuullaager, шариковая ручка pastapliiats, pastakas
шаровой 120 П kera(-), kuul-; шаровая поверхность kerapind, шаровая молния keravälk, шаровой сегмент mat. kera segment, шаровой фотометр füüs. kerafotomeeter, шаровой разрядник el. keralahendi (elektriseade), шаровая мельница kuulveski, шаровой клапан kuulklapp
сажать 165a Г несов.
что istutama, maha panema; сажать цветы lilli istutama, сажать картофель kartuleid (maha) panema;
кого-что, на что panema, paigutama, asetama, istuma panema ~ seadma; сажать гостя возле себя külalist enda kõrvale istuma panema, сажать на поезд rongile panema, сажать самолёт lennukit maandama, сажать на мель madalikule ajama, сажать курицу на яйца kana hauduma panema, сажать хлебы leiba ~ leibasid ahju panema, сажать наживку на крючок kõnek. sööta konksu otsa panema, сажать на диету dieedile panema, сажать в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, сажать под арест aresti panema, сажать пятна kõnek. plekke peale ajama, сажать на экзамене madalk. eksamil vahele võtma;
что kõnek. (kuul kuuli v. mürsk mürsu järel) laskma, saatma, põrutama; сажать пулю в пулю куда kuuli kuuli järel saatma kuhu;
сажать на царство troonile panema; vrd. посадить
шарик 18 С м. неод.
dem. (väike) kera, pall, kuul; kerake, pallike, kuulike; mas. (laagri)kuul; снежный шарик lumepall, хлебный шарик leivakuulike, лекарственные шарики ravimkerakesed, ravimkuulikesed, белые кровяные шарики füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, красные кровяные шарики füsiol. punalibled, erütrotsüüdid, он объехал весь земной шарик kõnek. humor. ta on tervele maakerale ringi peale teinud;
madalk. pastapliiats, pastakas; в шарике паста кончилась pastakas on tühi;
шариков не хватает у кого kõnek. kellel on mõni kruvi peas puudu; шарики не работают у кого kõnek. kelle ~ kellel nupp ei noki ~ pea ei jaga
трассирующий 124 действ. прич. наст. вр. Г трассировать I . прич. П trasseeriv; трассирующая пуля trasseeriv kuul, trasseerkuul
прострел I 1 С м. неод.
laskehaav; два прострела в груди kaks rinnahaava, у него прострел правого лёгкого kuul on ~ oli läbistanud ta parema kopsupoole, tal on paremas kopsus kuulihaav;
mäend. väljalöögita plahvatus; laenguõõs;
med. lumbaago (valud selja nimmeosas), kõnek. lendva (äkiline seljavalu)
тронуть I 334 Г сов. несов. трогать I
vt. трогать I;
кого-что puudutama, puutuma, kahjustama, rikkuma; пуля никого не тронула kuul ei tabanud kedagi, keegi ei saanud kuulist viga, пожар не тронул дома maja jäi tulekahjust puutumata, засуха не тронула урожая põud ei kahjustanud saaki, мороз тронул посевы külm on külve näpistanud, его лицо тронуто оспой rõuged on ta näole armid jätnud, ta näol on rõugearme, сыр, тронутый плесенью kergelt hallitanud juust, ягоды, тронутые морозом külma näpistatud ~ põrutatud marjad;
пальцем не тронуть ~ трогать кого mitte sõrmeotsagagi puutuma keda; волоска не тронуть mitte juuksekarvagi kõverdama; не тронь меня и я тебя не трону kõnekäänd ela ise ja lase teistel elada
зацепить 323a Г сов. несов. зацеплять
что, чем haarama, kahmama; mille külge kinnitama; зацепить багром бревно palgile pootshaaki sisse lööma;
кого-что, за что, чем kõnek. riivama, haavama (ka ülek.); solvama; он зацепил ногой кирпич ta komistas telliskivi otsa, зацепить самолюбие enesearmastust riivama, его зацепило пулей kuul riivas teda, ta sai kuulist haavata
миновать 172a (без страд. прич. прош. вр.) Г
сов. и несов. кого-что mööduma, mööda minema (ülek. без доп.) ~ sõitma kellest-millest; миновать березняк kaasikust mööda sõitma, зима миновала talv on möödas ~ mööda läinud, гроза миновала äike on möödas ~ läks üle, опасность миновала oht on möödas, пуля миновала кость kuul ei riivanud luud;
сов. безл. кому-чему, чего, обычно с отриц. pääsema millest; ему не миновать гибели ta ei pääse hukust, не миновать мне выслушать его ma olen sunnitud ta ära kuulama;
сов. кому kõnek. täituma, täis saama (vanuse kohta); девочке летом миновал десятый год tüdruk sai suvel kümneseks ~ kümme täis
шар 3 (с числительными 2, 3, 4 шара) С м. неод.
kera, sfäär; pall, kuul; земной шар maakera, поверхность шара kerapind, воздушный шар õhupall (ka lenn.), бильярдный шар piljardikuul, избирательный шар valimiskuulike, чёрный шар must kuulike (vastuhääl valimistel), светомерный шар füüs. kerafotomeeter, шар ролла puidut. hollendri valts;
шары мн. ч. vulg. silmad; вытаращить шары silmi pungitama ~ pungi ajama ~ jõlli ajama, jõllitama;
хоть шаром покати kõnek. tühi nagu kell, tühi mis tühi, nagu puhtaks pühitud, lage kui vaese mehe rehealune; залить шары vulg. silmi(ni) täis lakkuma, end täis kaanima, end täis tõmbama
бронебойный 126 П soomustläbistav; бронебойная пуля soomustläbistav kuul
задеть 249 Г сов. несов. задевать I кого-что, чем, за что keda-mida riivama, puudutama (ka ülek.); kuhu kinni jääma; пуля задела ногу kuul riivas jalga, задеть чьи интересы kelle huvisid puudutama ~ riivama, задеть чьё самолюбие kelle enesearmastust puudutama, задеть локтем стекло küünarnukiga vastu klaasi puutuma ~ lööma, пальто задело за гвоздь mantel jäi naela taha kinni;
задеть ~ задевать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, (2) kelle meeli köitma
затронуть 334 Г сов. несов. затрагивать
кого-что puudutama, riivama (ka ülek.); пуля затронула кость kuul riivas luud, затронуть самолюбие enesearmastust ~ -uhkust riivama, затронуть больное место hella kohta puudutama, haiget kohta osatama;
кого ülek. haarama, erutama; затронуть душу ~ сердце hinge ~ südant liigutama;
затронуть ~ затрагивать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle(le) südamesse lõikama, kelle enesearmastust ~ uhkust riivama, (2) kelle südant liigutama, keda sügavalt erutama, kellele hinge minema
звякнуть 335b Г сов. однокр. к звякать
чем, без доп. kõlksatama, plõksatama, plaksatama; пуля звякнула о дерево kuul plaksatas vastu puud, звякнуть ложкой по тарелке lusikaga vastu taldrikut kõlksatama;
кому madalk. traati tõmbama, telefoniga helistama ~ kõlistama
настичь 343 Г сов. несов. настигать кого-что kätte saama, tabama (ka ülek.); настичь воров vargaid kätte saama, пуля настигла его kuul tabas teda, там и настигла его беда seal tabaski teda õnnetus, настигнутый бурей tormi kätte jäänud
подкосить 319a Г сов. несов. подкашивать
что maha niitma (кого ka ülek.); чего lisaks ~ juurde niitma; пуля подкосила его kuul niitis ta maha, подкосить травы rohtu juurde niitma;
кого ülek. jalgu alt lööma; горе подкосило его mure võttis tal elutahtmise ära ~ lõi jalad alt;
подкосить ~ подрубить под корень кого kellel jalgu alt ära lööma
засесть 353 Г сов. несов. засаживаться
за что, с инф. mille kallale v taha istuma ~ asuma; засесть писать kirjutama asuma, засесть за книги raamatute taha istuma;
где varitsuskohta sisse võtma, varjuma;
несов. заседать II (без 1 и 2 л.) в чём (sügavale) kinni jääma; пуля засела в ноге kuul jäi jalga, мысль засела в голове (üksainus) mõte püsis peas;
засесть гвоздём в голове у кого kõnek. kinnisideeks muutunud olema kellel, keda alatasa jälitama ~ painama (mõtte kohta)
пробить 325 Г сов. несов. пробивать
что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
(без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
что ehit. tihtima, takutama;
что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
раздробить 302 (страд. прич. прош. вр. раздробленный и раздроблённый) Г сов. несов. раздроблять что
tükkideks ~ kildudeks ~ puruks lööma, peenestama, purustama, tükeldama, killustama (ka ülek.); раздробить в щепки pilbasteks lööma, раздробить камень kivi puruks lööma, пуля раздробила кость kuul purustas luu, буржуазия стремится раздробить рабочее движение kodanlus püüab töölisliikumist killustada;
(väiksemateks ühikuteks) teisendama; раздробить метры в сантиметры meetreid sentimeetriteks teisendama; vrd. дробить
свалить I 305a Г сов. несов. сваливать I
кого-что maha paiskama ~ murdma (kõnek. ka ülek.) ~ ajama; ümber ~ maha tõukama, küljele kallutama, (jalust) rabama, maha niitma; langetama; ветер свалил дерево tuul murdis puu maha, пуля свалила его kuul niitis ta maha ~ lõi ta jalust maha ~ rabas ta jalust, свалить лес metsa langetama, болезнь свалила его haigus murdis ta maha;
ülek. kukutama; свалить колониальный строй koloniaalkorda kukutama;
кого-что alla ~ hunnikusse maha viskama ~ loopima ~ puistama ~ laadima, kokku kuhjama; свалить в кучу hunnikusse viskama ~ loopima;
что, на кого-что ülek. kõnek. kelle kaela ajama ~ veeretama; свалить с себя хлопоты toimetusi ~ askeldusi enda kaelast veeretama, свалить вину на другого süüd teise kaela ajama ~ teise peale veeretama;
свалить ~ сваливать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütu kaela veeretama ~ ajama, süüd süütule veeretama
угодить 289 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. несов. угождать
кому-чему, на кого-что, чем kelle tahtmist (mööda) tegema, kelle meele järele olema ~ talitama ~ toimima, kellele meelehead ~ heameelt tegema ~ valmistama; угодить его желаниям tema soove täitma ~ rahuldama, на её вкус трудно угодить tema meele järele on raske olla, tema tahtmist ei oska keegi teha ~ täita, всем ~ на всех не угодишь kõigi tahtmist ei saa teha, kõigi meele järele ei jõua olla;
(без несов.) по чему, чем, в кого-что, куда kõnek. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama, sattuda ~ trehvata ~ tabada oskama; угодить камнем в окно kiviga (otse) aknasse sattuma ~ tabama ~ trehvata ~ põrutada oskama, угодить в гости к обеду just lõunasöögiks külla sattuma ~ trehvama ~ sattuda ~ trehvata oskama, угодить в тюрьму vangi ~ kinni kukkuma, пуля угодила ему прямо в плечо kuul tabas teda otse õlga, что под руку угодило mis kätte juhtus ~ pihku puutus;
(без несов.) в кого kõnek. kellesse minema, kellega sarnanema; сыновья угодили в отца pojad on isasse läinud;
угодить в самую точку naelapea pihta tabama ~ minema, täkkesse ~ täppi minema, märki ~ kümnesse tabama; угодить пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu ~ märgist mööda laskma
пулька II 74 С ж. неод.
dem. kõnek. väike kuul, kuulike;
õngetina
шальной 120 П kõnek.
peast segane ~ segi, poole aruga, kohtlane; meeletu, arutu, pöörane, hull, hullumeelne, sõge; шальной вид hullu väljanägemine, шальная жизнь meeletu ~ pöörane elu, шальной парень hull ~ sõge noormees, шальная мысль hullumeelne ~ pöörane ~ meeletu ~ hull mõte, он бросился бежать как шальной ta pistis jooksu nagu pöörane, он ходит как шальной ta käib ringi nagu arutu ~ hullumeelne;
juhu-, juhuslik; шальная пуля juhukuul, juhuslik ~ eksinud kuul;
шальная голова kõnek. perupea, tuisupea; шальные деньги kõnek. hõlpraha, kerge vaevaga saadud raha, kerge teenistus
залётный 126 П
(juhuslikult) sisselennanud, kohalelennanud; kõnek. sissesõitnud, kuhu sattunud; залётная пуля juhuslik ~ uitav kuul, залётный гость juhuslik ~ kohale juhtunud külaline;
folkl. väle, lennutav, lennukas; залётная тройка väle ~ lendav ~ lennutav troika
кратер 1 С м. неод. kraater (tulemäe avalehter; lehterjas süvend; rõngasmägi Kuul)
трасса 51 С ж. неод. trass (suunda tähistav liin maastikul v. joon kaardil; jälg, mille jätab trasseeriv kuul v. mürsk); maantee; асфальтовая трасса asfalttee, воздушная трасса õhutee, õhutrass, lennutrass, водная трасса veetee, трасса дороги teetrass, teesiht, лыжная трасса suusarada, трасса скоростного спуска kiirlaskumisrada, кольцевая трасса ringrada, трасса здоровья terviserada, трасса газопровода gaasijuhe, проложить трассу teed ~ trassi rajama, восстановление трассы teed. trassi taastamine, спрямление трассы teed. trassi õgvendamine ~ õgvend
белый 119 П (кр. ф. бел, бела, бело и бело, белы и белы)
valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol. aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn. valge hõõgus, белый шум tehn. valge müra, белый стих kirj. blankvärss, белое духовенство kirikl. valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med. joomahullus, белый медведь zool. jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot. valge klaar(õun), белый гриб bot. (harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
П С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
П С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
(eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
(ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
(eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
цирк 18 С м. неод.
tsirkus (kunstiliik, tsirkusekunst; tsirkuseetenduste andmise koht; kõnek. ka ülek.); бродячий цирк rändtsirkus, достижения цирка tsirkusekunsti saavutused, директор цирка tsirkuse direktor, что за цирк kõnek. mis tsirkus ~ palagan see on;
geogr. tsirkusorg (amfiteatrikujuline lohk mäestikus), mägihäil, orvand, mägikaar; tsirk (lameda põhjaga kraater Kuul); ледниковый цирк liustikuhäil
чёрный 126 П (кр. ф. чёрен, черна, черно, черны)
must(-), musta värvi; чёрная краска must värv, чёрный дым must suits, чёрная собака must koer, чёрный шар must kuul (vastuhäälena), чёрная раса must rass, чёрная смерть van. must surm, katk, чёрный хлеб must leib, rukkileib, чёрная икра must kalamari, чёрный кофе must kohv, чёрный перец must pipar, чёрный лес lehtmets, чёрная буря mullatorm, чёрный пар mustkesa, чёрная металлургия mustmetallurgia, чёрные металлы mustmetallid, чёрный мёд tume mesi, чёрная ночь kottpime öö, чёрное духовенство mustad vaimulikud, munkvaimulikud, mungad, чёрный от загара päevitusest lausa must, lausa mustaks päevitunud, чёрный, как уголь süsimust, tukkmust, чёрный, как смоль pigimust, tökatmust, чёрный, как сажа nõgimust, tahmmust, чёрная смородина bot. must sõstar (Ribes nigrum), чёрный тополь bot. must pappel (Populus nigra), чёрная ножка bot. mustmädanik, чёрная казарка zool. mustlagle (Branta bernida), чёрный стриж zool. piiritaja (Apus apus), чёрная рыба zool. tundrakala, dallia (Dallia pectoralis), чёрная оспа med. mustad rõuged, чёрная кровь med. mustveresus, pigmentveresus, чёрная окраска кожи med. nahamustumus, nahapigmentumus, чёрная кожа must nahk, med. mustnahksus;
ülek. mure-, murelik, must, sünge; чёрная меланхолия must ~ sünge melanhoolia, чёрная тоска ahastus, чёрная скука põrguigavus, tappev igavus, чёрная сторона жизни elu pahupool, лицо стало чёрным от горя nägu oli murest must ~ on murest mustaks läinud;
ülek. alatu, räpane, must, kuri, paha; чёрные замыслы alatud ~ mustad plaanid, чёрная измена alatu ~ räpane reetmine, чёрная душа must ~ alatu hing, чёрное дело must tehing, sobing, чёрный рынок must turg, чёрная биржа must börs (spekulantide börs), чёрная реакция must ~ sünge reaktsiooniaeg, чёрный список must nimekiri, чёрная сотня aj. mustsada, чёрная несправедливость karjuv ~ kisendav ülekohus, чёрная дума kuri ~ halb ~ paha ~ must mõte, чёрный глаз kuri silm ~ pilk;
van. kõnek. must, määrdunud; чёрное бельё must pesu, руки, чёрные от грязи mustad ~ porised käed;
(без кр. ф.) taga-, köögi-, hoovi-; чёрный двор tagahoov, чёрный ход tagauks, köögikäik, чёрное крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, köögitrepp;
(без кр. ф.) suitsu-; чёрная изба suitsutare, чёрная печь suitsuahi, чёрная баня suitsusaun;
(без кр. ф.) van. must(-), mustkunsti(-), nõia-; чёрное волшебство mustkunst, чёрная магия must maagia, чёрная книга nõiaraamat, чёрная сила põrguvägi;
(без кр. ф.) must, liht-, abi-; чёрная работа must ~ kvalifitseerimata ~ erioskuseta töö, lihttöö;
(без кр. ф.) must-, toor-, pooltöödeldud, pooleldi töötlemata; чёрный пол must põrand, aluspõrand;
(без кр. ф.) liht-, alam-; чёрный люд ~ народ lihtrahvas, alamrahvas, pööbel, alamkiht;
(без кр. ф.) aj. rakke-; чёрные люди rakketalupojad;
П С чёрный м, чёрная ж. од. must (neeger), mustanahaline;
П С чёрные мн. ч. од. pööbel, alamrahvas;
П С чёрные мн. ч. неод. mustad (malendid, kabendid); ход чёрными mustade käik;
П С чёрное с. неод. must rõivas ~ ülikond; ходить в чёрном mustas rõivas ~ mustas käima, leinariiet kandma;
П С чёрный м. од. madalk. vanatühi, vanakuri;
держать в чёрном теле кого kõnek. vaeslapse osas pidama; навести ~ наводить чёрную краску musta värvi paksult peale panema; в чёрном цвете mustades ~ süngetes värvides; чёрным по белому написано ~ напечатано must valgel ~ kirjas seisma; чёрная кость alamrahva ~ lihtrahva hulgast (inimene); называть чёрное белым musta valgeks nimetama; принимать ~ принять чёрное за белое musta valgeks pidama; чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud; на ~ про чёрный день mustadeks päevadeks

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur