[VES] Vene-eesti sõnaraamat

безотлучно Н pidevalt, väljas ~ ära käimata, (kuhugi) lahkumata; безотлучно находиться дома kuhugi lahkumata ~ väljas käimata kodus viibima

куда-нибудь Н kuhugi (mis tahes paika); уеду куда-нибудь sõidan kuhugi (minema)

куда-то Н kuhugi (teadmata kuhu); она куда-то уехала ta on kuhugi sõitnud

некуда Н
‣ с инф. ei ole kuhugi, ei ole kuskile, pole kusagile; ему некуда идти tal pole kuhugi minna, нам некуда спешить meil pole (kusagile) kiiret, некуда деваться (1) pole kuhugi minna ~ kusagil olla, (2) ülek. pole pääsu, pole midagi parata;
‣ со сравн. ст. kõnek. äärmiselt; откровенней некуда avameelsemalt enam ei saagi, хуже некуда äärmiselt halb, halvem ei saa enam olla

куда Н
‣ kuhu; куда вы идёте? kuhu te lähete? куда бы нам сегодня пойти? kuhu me täna läheme? kuhu täna minna võiks? куда тебя несёт? madalk. kus sa (ometi) tormad? куда он ни пойдёт kuhu ta ka (iganes) läheb ~ läheks;
‣ kõnek. milleks, misjaoks, mistarvis; куда тебе столько денег milleks sulle nii palju raha;
‣ kõnek. kuhugi, kuskile; если куда пойдёте, скажите kui te kuhugi lähete, siis ütelge;
‣ в функции частицы kõnek. palju, hoopis; куда лучше palju ~ kaugelt parem;
‣ в функции частицы kõnek. kus, mis; куда уж мне, старику, плясать kus nüüd mina, vana mees, veel tantsima lähen, куда там kus nüüd seda, kus sa sellega, куда тебе kus nüüd sina, куда тут спать magamisest ei saa juttugi olla, kus sa siin (veel) magad;
◊ (ещё) куда ни шло kõnek. see ehk veel tuleb kuidagi kõne alla ~ kuidagi kõlbab, olgu pealegi; куда ни кинь, всё клин vanas. igal teel tõke eel; хоть куда kõnek. täitsa tore ~ vahva ~ toredalt ~ vahvasti; куда попало kõnek. kuhu juhtub; куда глаза глядят kuhu jalad viivad, kuhu nina näitab

заточение 115 С с. неод. (без мн. ч.) liter. vangistamine, vangipanek; (kuhugi) sulgemine; vangistus, vangisolek, (kuhugi) suletud olek; заточение в тюрьму vanglasse sulgemine, vangipanek, осудить на вечное заточение eluajaks vangi mõistma ~ panema, eluajaks kloostrisse (vms.) sulgema, добровольное заточение kloostrisse (vms.) sulgumine

никуда Н ei ~ mitte kusagile ~ kuskile ~ kuhugi; kõnek. halvasti; предик. kõnek. on kehv ~ halb; я никуда не пойду ma ei lähe (mitte) kuskile, никуда не годится ei kõlba kuhugi, здоровье моё никуда kõnek. tervis on mul kehv

кое-куда Н kuhugi, kuskile; мне надо ещё кое-куда сходить pean veel mõnele poole sisse põikama

вделывать 168a Г несов. → сов. вделать что во что sisse panema ~ tegema; (kuhugi) kinnitama; вделывать аметист в кольцо ametüsti sõrmusesse kinnitama

вообще Н (üle)üldse; üldiselt; я вообще сегодня никуда не пойду täna ei lähe ma üldse kuhugi, он вообще не придёт ta ei tule üldse, вообще(-то) он прав üldiselt on tal õigus, вообще это верно, но бывают и исключения üldiselt on see õige, kuid on ~ eks ole ka erandeid, он вообще такой ta on juba loomu poolest ~ loomuldasa selline

впуск 18 С м. неод. (без мн. ч.) sisselask(mine), (kuhugi) lubamine; tehn. sisselase; впуск пассажиров на перрон sõitjate ~ reisijate perroonile lubamine, впуск газа gaasi sisselase

девать 169a Г kõnek.
‣ несов. → сов. деть (без прош. вр.) кого-что куда panema; мне некуда девать эти книги mul ei ole neid raamatuid kuhugi panna;
‣ сов. (без буд. вр.) panema, pistma, torkama; куда ты девал ~ дел тетрадь? kuhu sa vihiku pistsid ~ panid?
◊ девать некуда külluses, jalaga segada; (не знает,) куда глаза девать (ta ei tea,) kuhu silmi peita ~ panna; (не знает,) куда себя девать (ta) ei leia endale kohta

загнать I 184 Г сов. → несов. загонять I
‣ кого-что, во что, на что (kuhugi) ajama ~ suruma ~ lööma ~ taguma; загнать стадо в хлев karja ~ loomi lauta ajama, собака загнала кошку на крышу koer ajas kassi katusele, загнать в угол nurka suruma, (ülek. ka) kimpu ajama, загнать гвоздь в стену kõnek. naela seina lööma;
‣ что vulg. maha ärima; он загнал на базаре зимнее пальто и шапку ta äris turul talvepalitu ja mütsi maha;
◊ загнать ~ вогнать ~ вгонять в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; загнать ~ загонять копейку madalk. raha tegema ~ kokku ajama

задеваться 166 Г сов. куда kõnek. kaotsi minema, kaduma; молоток куда-то задевался vasar on kuhugi kadunud

заклиниться 269, заклиниться 285 Г сов. → несов. заклиниваться end kuhugi vahele kiiluma ~ suruma; (kinni) kiilduma; дверь заклинилась uks kiildus kinni

запропасть 356b Г сов. kõnek. ära ~ teadmatult kaduma, kaotsi minema; книга куда-то запропала raamat on kuhugi kadunud

затеряться 254 Г сов. → несов. затериваться kõnek. kaduma, kaotsi ~ kaduma minema; книга куда-то затерялась raamat on kuhugi kadunud, следы затерялись в траве jäljed kadusid rohusse, он затерялся в толпе ta kadus rahva hulka, деревня затерялась в тайге üks küla on taigasse eksinud

заточить II 287a Г сов. → несов. заточать кого во что, где kõrgst. vangistama, vangi panema; (kuhugi) sulgema; заточить в тюрьму vangi panema, vangikongi heitma, заточить в монастырь kloostrisse panema ~ saatma

насовать 176 Г сов. → несов. насовывать
‣ что, чего, куда täis toppima, (mingit hulka kuhugi) pistma; насовать конфет в карман kompvekke taskusse toppima ~ pistma;
‣ (без несов) что, чего, кому, чем madalk. võmme ~ vopse ~ vopsakaid jagama

негде Н ei ole kohta, kus ~ kuhu ~ kust; негде вымыть руки ei ole kuskil käsi pesta, негде сесть ei ole kuhu ~ kuhugi ~ kuskile istuda, негде взять pole kuskilt ~ kusagilt võtta, негде отдохнуть pole kohta, kus puhata;
◊ яблоку негде упасть kõnekäänd (on) puupüsti täis, nööpnõelal pole kohta, kuhu kukkuda

никудышный 126 П (кр. ф. никудышен, никудышна, никудышно, никудышны) madalk. vilets, räbal, närune, mitte kuhugi kõlbav; никудышная работа vilets töö, никудышный человек närune inimene

примоститься 296 Г сов. → несов. примащиваться kõnek. end (kuidagiviisi) istuma sättima, end (kuhugi kõrvale) mahutama

деваться 169 Г kõnek.
‣ несов. → сов. деться (без прош. вр.) куда kaduma, jääma, minema; куда девается ваша энергия? kuhu kaob teie energia? не знает, куда деваться от стыда ta ei tea, kuhu häbi pärast pugeda, некуда деваться (1) pole kuhugi minna, (2) ülek. pole pääsu, pole midagi parata;
‣ сов. (без буд. вр.) kaduma, jääma, minema; куда девались ~ делись остальные? kus teised on? kuhu teised jäid?

корабль 11 С м. неод.
‣ laev; военный корабль sõjalaev, воздушный корабль (1) hiidlennuk, (2) õhulaev, dirižaabel, космический корабль kosmoselaev, ruumisõiduk, линейный корабль, линкор lahingulaev, противолодочный корабль allvee(laeva)tõrjelaev, корабль пустыни ülek. kõrbelaev (kaamel);
‣ arhit. lööv;
◊ жечь ~ сжигать ~ сжечь (свои) корабли sildu põletama; большому кораблю большое плавание kõnekäänd suurel linnul ~ kotkal kõrge lend; с корабля на бал ootamatult, prauhti (kuhugi sattuma)

лезть 354 Г несов.
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
‣ во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
‣ на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
‣ куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
‣ на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
‣ kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
◊ лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить

нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama

податься 227 (прош. вр. подался, подалась, подалось и подалось, подались и подались) Г сов. → несов. подаваться
‣ (survele) järele andma (kõnek. ka ülek.); ворота подались от напора värav andis survele järele;
‣ куда nihkuma, liikuma, siirduma; толпа подалась в сторону rahvahulk nihkus kõrvale, податься назад taanduma, tagasi tõmbuma ~ liikuma;
‣ куда kõnek. sõitma, minema; податься на стройку ehitusele sõitma, некуда податься pole kuhugi minna ~ oma pead pista ~ panna

похожий 124 П (кр. ф. похож, похожа, похоже, похожи)
‣ на кого-что kelle(ga) ~ mille(ga) sarnane, kelle ~ mille moodi ~ taoline, kelle nägu; он похож на отца ta on isa sarnane ~ isa nägu, как две капли воды похож ~ похожа на кого (ta) sarnaneb kellega nagu kaks tilka vett, (ta) on täiesti ühte nägu kellega ~ nagu kelle suust kukkunud, это на него не похоже see pole tema moodi, что-то похожее на грусть midagi nukruse taolist, на кого ты стал похож? kuidas sa küll välja näed?
‣ похоже кр. ф. с. (в функции вводн. сл.) kõnek. tundub, näib, näikse, paistab;
◊ ни на что не похоже kõnek. mis ei kõlba enam mitte kuhugi, paneb ainult käsi kokku lööma; на что это похоже? kõnek. kuhu see kõlbab?

приклонить 308 Г сов. → несов. приклонять что, к чему kõnek. maha ~ alla ~ ligidale painutama ~ kallutama; приклонить голову к его плечу pead tema õlale panema;
◊ приклонить голову где, куда kõnek. kohta ~ nurka leidma, kuhu oma pead panna, peavarju leidma; негде ~ некуда голову приклонить kõnek. kuskilt pole peavarju leida, kuhugi pole oma pead panna

простить 296a Г сов. → несов. прощать кого-что, кому
‣ andeks andma, andestama kellele; простить шалуна võrukaelale andeks andma, простите нас andke meile andeks, vabandage meid;
‣ что, кому van. kinkima, kustutama (võla kohta); он простил мне долг ta kinkis mulle ~ kustutas mu võla;
‣ прости(те) повел. накл., также в функции вводн. сл. vabanda(ge), anna (andke) andeks; простите, как пройти на вокзал? vabandage, kuidas pääseb jaama? такая работа, простите, никуда не годится see töö, vabandage väga, ei kõlba kuhugi;
‣ (без несов.) прости(те) повел. накл. van. jumalaga, nägemiseni

спешить 287b Г несов.
‣ куда, с чем, (с инф., без доп.) kiirustama, tõttama, ruttama, tõtlema; спешить с ответом vastusega kiirustama, спешить на поезд rongile tõttama ~ ruttama, спешить домой koju tõttama ~ ruttama, спешить на помощь appi tõttama ~ ruttama, он всегда спешит tal on alati kiire ~ rutt, мне некуда спешить mul pole kuhugi kiiret ~ ruttu ~ pakki, не спеша kiirustamata, ruttamata, aeglaselt, pikkamööda, спешу сообщить tõttan teatama;
‣ ette käima (kella kohta); часы спешат на минуту kell käib minuti ette, kell on üks minut ees;
◊ кто спешит, делу вредит vanas. ruttu tehtud, rumal töö

упереться 243 Г сов. → несов. упираться
‣ чем, во что, обо что kõnek. kuhu ~ mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палку kepile toetuma, упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землю jalgu vastu maad ~ maha toetama;
‣ во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;
‣ на чём ülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;
‣ чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama;
‣ (без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
◊ упереться ~ упираться как бык ~ баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama

язык С м.
‣ 19 неод. keel (elund; suhtlusvahend; ka ülek.); собачий язык koera keel, заливной язык keel tarrendis, показать язык keelt näitama (ka ülek.), лизать языком keelega limpsima ~ lakkuma, язык пламени leek, tulekeel, огненные языки tulekeeled, языки копоти tahmatordid, tahmalondid, родной язык emakeel, национальный язык rahvuskeel, литературный язык kirjakeel, разговорный язык kõnekeel, государственный язык riigikeel, официальный язык (1) ametlik keel, (2) ametikeel, иностранный язык võõrkeel, естественный язык loomulik keel, искусственный язык tehiskeel, живой язык elav keel, мёртвый язык surnud keel, образный язык piltlik ~ kujundlik keel, воровской язык vargakeel, varaste erikeel, vargaargoo, язык художественной литературы (ilu)kirjanduskeel, язык газеты ajalehekeel, язык музыки muusika keel, язык жестов viipekeel, žestide keel, входной язык sisendkeel, выходной язык väljundkeel, целевой язык info tulemkeel, информационно-поисковый язык info infootsikeel, informatsiooni otsimise keel, индейские языки indiaani keeled, индоевропейские языки indoeuroopa keeled, древние языки muinaskeeled, классические языки klassikalised keeled, владеть многими языками paljusid keeli valdama ~ oskama, говорить на русском языке vene keelt ~ vene keeli ~ vene keeles rääkima, знать язык keelt oskama, ломать язык keelt purssima ~ väänama ~ murdma, обшаться на немецком языке saksa keeles suhtlema, перевести с греческого языка на эстонский язык kreeka keelest eestindama ~ eesti keelde tõlkima;
‣ 19 од. (teadete hankimiseks toodud) sõjavang, keel; захватить ~ взять языка keelt ~ kontrollvangi võtma;
‣ 19 неод. tila, kara, kõra (kellal); язык колокола kella tila ~ kara ~ kõra;
‣ 19 неод. (без мн. ч.) kõne, kõnevõime; лишиться языка kõnevõimet kaotama, больной лежит без языка и без движений haige ei räägi ega liiguta end;
‣ ед. ч. 19, мн. ч. 19, 18 неод. van. rahvus, natsioon; rahvas; нашествие двунадесяти языков aj. Prantsuse Suure armee ~ kaheteistkümne rahva Venemaa-sõjakäik (Isamaasõjas 1812);
◊ злые языки kurjad keeled; язык без костей у кого kõnek. ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta), kelle suu käib vahetpidamata ~ käib nagu tatraveski ~ ei seisa kinni; язык хорошо подвешен у кого kõnek. kes pole suu peale kukkunud, kellel on head lõuad ~ hea suuvärk ~ hea lõuavärk, kelle(l) jutt jookseb hästi, kellel on suuvärk parajas paigas, kellel on keel omal kohal, kes on osav sõnu sõlmima; длинный язык kõnek. (1) suupruukimine, pikk keel, (2) у кого kes on latatara ~ lobasuu ~ vatraja ~ suure suuga; остёр на язык terava keelega; что на уме, то на языке kõnekäänd mis meelel, see keelel, süda keelel ~ keele peal; язык на плече у кого kõnek. kellel on keel vestil ~ vesti peal; давать ~ дать волю языку kõnek. keelele vaba voli andma, suud pruukima, sõnadele voli andma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama; болтать ~ трепать ~ чесать ~ молоть языком, чесать ~ мозолить язык kõnek. tühja lobisema, vatrama, laterdama, jahvatama; чесать языки ~ языками kõnek. keelt peksma, taga rääkima, lõugu lõksutama (madalk.); вертится на языке ~ на кончике языка kõnek. on keele peal; язык заплетается kõnek. keel läheb sõlme ~ on pehme; язык не поворачивается у кого kõnek. kelle keel ei paindu (ütlema); прикусить ~ закусить язык kõnek. huulde hammustama, äkki vait jääma; сорваться ~ срываться с языка kõnek. suust ~ keelelt lipsama; язык чешется у кого kõnek. kellel keel sügeleb, mis kibeleb ~ kipitab ~ sügeleb ~ kiheleb kelle keelel, mis kipitab kellel keele peal; связать ~ связывать язык кому kõnek. kellel suud lukku panema, mitte suudki lahti teha laskma; находить ~ найти общий язык с кем kellega ühist keelt leidma; говорить с кем на разных языках üksteist mitte mõistma, eri keelt kõnelema; суконный язык maavillane keel; эзопов ~ эзоповский язык liter. mõistukõne, läbi lillede ütlemine; говорить ~ сказать каким языком kõnek. selges mis keeles ütlema ~ rääkima; язык до Киева доведёт kõnekäänd küll keel viib Kiievisse, jala ei saa kuhugi, kes teed küsib, see pärale jõuab; (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma) keel vesti peal; придерживать ~ придержать язык kõnek. oma keelt talitsema ~ taltsutama, mokka maas pidama; не сходить с языка у кого kõnek. kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; попасть ~ попадать ~ попасться ~ попадаться на язык кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; развязывать ~ развязать язык кому kõnek. kelle keelepaelu lahti ~ valla päästma; язык развязался у кого kõnek. kelle keelepaelad läksid lahti; распускать ~ распустить язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, laialt suud pruukima; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima, rääkida käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; язык проглотишь kõnek. mis viib keele alla, paneb suu vett jooksma; язык проглотить kõnek. suu (nagu) vett täis (võtma), tumm nagu kala (olema); типун кому на язык madalk. pipart kellele keele peale; укоротить язык кому madalk. kelle suud kinni panema, keelt taltsutama; укороти язык madalk. taltsuta oma keelt, pea pool suud kinni; язык сломаешь kõnek. kelle keel läheb sõlme; язык прилип к гортани ~ отнялся у кого kelle suu vajus lukku, kes jäi keeletuks; отсохни у меня язык kõnek. kuivagu mu keel; на языке быть у кого kõnek. (1) kellel keele peal olema, (2) kellel pidevalt suus ~ hammaste vahel olema; как корова языком слизала ~ слизнула кого-что kõnek. nagu ära pühitud