[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 63 artiklit
шатнуть Г сов. и однокр. к шатать кого-что
‣ 336a korraks kõigutama ~ vangutama ~ võngutama ~ lõnksutama; шатнуть столб posti korraks lõnksutama;
‣ 336b (безл.) korraks vaaruma panema; его шатнуло от усталости ta lõi väsimusest vaaruma
‣ 336a korraks kõigutama ~ vangutama ~ võngutama ~ lõnksutama; шатнуть столб posti korraks lõnksutama;
‣ 336b (безл.) korraks vaaruma panema; его шатнуло от усталости ta lõi väsimusest vaaruma
тряхнуть 336a Г (страд. прич. прош. вр. тряхнутый) сов.
‣ однокр. к трясти кого, чем kõnek. korraks raputama; тряхнуть за плечо (korraks) õlast raputama, тряхнуть головой (korraks) pead raputama;
‣ кого kõnek. tuuseldama, läbi raputama, arveid õiendama; здорoво мы их тряхнули küll me neid alles tuuseldasime, nad said meie käest kõvasti tuuseldada;
‣ чем ülek. van. kukrut kergendama, raha välja andma, helde olema;
◊ тряхнуть мошной kõnek. oma kukrut kergendama
‣ однокр. к трясти кого, чем kõnek. korraks raputama; тряхнуть за плечо (korraks) õlast raputama, тряхнуть головой (korraks) pead raputama;
‣ кого kõnek. tuuseldama, läbi raputama, arveid õiendama; здорoво мы их тряхнули küll me neid alles tuuseldasime, nad said meie käest kõvasti tuuseldada;
‣ чем ülek. van. kukrut kergendama, raha välja andma, helde olema;
◊ тряхнуть мошной kõnek. oma kukrut kergendama
шелохнуться 336 Г сов.
‣ чем, от чего (korraks kergelt) liigatama, korraks liikuma ~ hõljuma ~ heljuma ~ hällima; ни один лист не шелохнётся ükski leht ei liigu;
‣ liigatama, end (korraks) liigutama, liigutust tegema; он стоит, не шелохнётся ta seisab liikumatult, впереди кто-то шелохнулся eespool keegi liigutas, в душе шелохнулась надежда ülek. hinges liigatas ~ värahtas lootusekübe
‣ чем, от чего (korraks kergelt) liigatama, korraks liikuma ~ hõljuma ~ heljuma ~ hällima; ни один лист не шелохнётся ükski leht ei liigu;
‣ liigatama, end (korraks) liigutama, liigutust tegema; он стоит, не шелохнётся ta seisab liikumatult, впереди кто-то шелохнулся eespool keegi liigutas, в душе шелохнулась надежда ülek. hinges liigatas ~ värahtas lootusekübe
шелохнуть Г сов.
‣ 336a что, чем (korraks kergelt) liigutama, kõigutama, hõljutama, heljutama, hällitama, (korraks, hetkeks) vabisema ~ värelema ~ hubisema panema; ветер шелохнул листву lehtedest käis läbi tuulesahin, ветер шелохнул занавески tuul hõljutas kardinaid;
‣ 336b liigatama, õõtsatama, korraks liikuma ~ õõtsuma; лес не шелохнёт mets on liikumatu, metsas ei liigu ükski oksaraag;
‣ 336b kergelt puhuma (tuule kohta)
‣ 336a что, чем (korraks kergelt) liigutama, kõigutama, hõljutama, heljutama, hällitama, (korraks, hetkeks) vabisema ~ värelema ~ hubisema panema; ветер шелохнул листву lehtedest käis läbi tuulesahin, ветер шелохнул занавески tuul hõljutas kardinaid;
‣ 336b liigatama, õõtsatama, korraks liikuma ~ õõtsuma; лес не шелохнёт mets on liikumatu, metsas ei liigu ükski oksaraag;
‣ 336b kergelt puhuma (tuule kohta)
аукнуться 335 Г сов.
‣ korraks (vastastikku) huikama;
‣ кому-чему, без доп. madalk. käest libisema, vett vedama minema;
◊ как аукнется, так и откликнется vanas. kuidas küla mulle, nii mina külale, kuidas huikad, nõnda kostab
‣ korraks (vastastikku) huikama;
‣ кому-чему, без доп. madalk. käest libisema, vett vedama minema;
◊ как аукнется, так и откликнется vanas. kuidas küla mulle, nii mina külale, kuidas huikad, nõnda kostab
всхрапнуть 337 Г сов.
‣ однокр. к всхрапывать korraks norskama, norsatama;
‣ madalk. tukastama, pisut magama, silma looja laskma
‣ однокр. к всхрапывать korraks norskama, norsatama;
‣ madalk. tukastama, pisut magama, silma looja laskma
выглянуть 335*b Г сов. однокр. к выглядывать I korraks välja vaatama, ülek. ka paistma; выглянуть из окна aknast välja vaatama, солнце выглянуло из-за тучи päike piilus pilve tagant välja
ляскнуть 335b Г сов. однокр. к ляскать korraks lõgistama; ляскнуть зубами hambaid plaksuga kokku lööma
оглянуть 339a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. однокр. к оглядывать кого-что korraks vaatama, pilku heitma kellele-millele
одушевиться 300 Г сов. → несов. одушевляться
‣ elavnema, elustuma; одушевиться на минуту korraks ~ viivuks elavnema;
‣ чем, без доп. innustuma, vaimustuma, innustust ~ vaimustust saama; одушевиться успехом edusammudest innustust saama
‣ elavnema, elustuma; одушевиться на минуту korraks ~ viivuks elavnema;
‣ чем, без доп. innustuma, vaimustuma, innustust ~ vaimustust saama; одушевиться успехом edusammudest innustust saama
приятель 10 С м. од. hea ~ ammune tuttav, sõber; старинный мой приятель mu vana hea tuttav, эй, приятель, подойди-ка сюда! kõnek. hei, sõber, astu korraks ligi! kuule, sõber, tule õige (korraks) siia
прополоснуть 337 Г сов. однокр. к прополаскивать korraks (üle, läbi) loputama; прополоснуть посуду nõusid üle loputama
толкнуть 336a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. и однокр. к толкать
‣ кого-что korraks lööma ~ tõukama, müksama, tonksama, tonkama;
‣ (без несов.) madalk. (maha) müüma, ärima;
◊ ни в зуб толкнуть madalk. tume kui tökatipudel, pururumal, püstirumal, täisjuhmakas, kes ei tea millest a-d ega b-d
‣ кого-что korraks lööma ~ tõukama, müksama, tonksama, tonkama;
‣ (без несов.) madalk. (maha) müüma, ärima;
◊ ни в зуб толкнуть madalk. tume kui tökatipudel, pururumal, püstirumal, täisjuhmakas, kes ei tea millest a-d ega b-d
тюкнуть 335a Г сов.
‣ однокр. к тюкать кого-что, чем kõnek. korraks koputama, kopsama, toksama;
‣ кого madalk. maha koksama ~ nottima, vagaseks tegema
‣ однокр. к тюкать кого-что, чем kõnek. korraks koputama, kopsama, toksama;
‣ кого madalk. maha koksama ~ nottima, vagaseks tegema
шатнуться 336 Г сов. и однокр. к шататься 1. korraks kõikuma ~ vankuma ~ lõnkuma ~ lõtkuma ~ logisema ~ lõnksuma, lõnksatama, jõnksatama
шевельнуться 336 Г сов. и однокр. к шевелиться чем korraks liikuma, liigatama (ka ülek.); губы шевельнулись huuled liigatasid, никто не шевельнулся keegi ei liigutanud end, в душе шевельнулась надежда hinges liigatas lootus, hinge tuli kübeke lootust, в душе шевельнулась догадка südames tekkis ~ ärkas aimus
шмыгнуть 336b Г сов. и однокр. к шмыгать kõnek.
‣ vilksatama, vilksama, vulpsatama, vulpsama, lipsatama, lipsama; кто-то шмыгнул мимо окна keegi vilksatas ~ lipsatas akna alt mööda, шмыгнуть носом ninaga korra tõmbama, шмыгнуть в дверь uksest välja ~ sisse lipsama;
‣ чем korraks rapsama ~ üle äigama
‣ vilksatama, vilksama, vulpsatama, vulpsama, lipsatama, lipsama; кто-то шмыгнул мимо окна keegi vilksatas ~ lipsatas akna alt mööda, шмыгнуть носом ninaga korra tõmbama, шмыгнуть в дверь uksest välja ~ sisse lipsama;
‣ чем korraks rapsama ~ üle äigama
бабахнуть Г сов. однокр. к бабахать kõnek.
‣ 335a кого по чему (korraks) virutama kellele; бабахнуть по спине vastu selga virutama;
‣ 335b kärgatama, prahvatama; бабахнуло из пушки kahur kärgatas
‣ 335a кого по чему (korraks) virutama kellele; бабахнуть по спине vastu selga virutama;
‣ 335b kärgatama, prahvatama; бабахнуло из пушки kahur kärgatas
взглянуть 339b Г сов. однокр. к взглядывать на кого-что (korraks) vaatama ~ pilku heitma kellele-millele; взглянуть на дело просто asja lihtsalt võtma, он взглянул мне в лицо ta vaatas ~ heitis pilgu mulle näkku
всколыхнуть 337 Г сов. что (korraks) lainetama ~ liikuma ~ võppuma ~ vappuma panema; ülek. meeli haarama, (tundeid) äratama, erutama; взрыв всколыхнул воздух plahvatus pani õhu võppuma, всколыхнуть массы rahvamassi liikvele ajama ~ liikuma panema, всколыхнуть общественность üldsust vapustama, üldsuse meeli haarama
-ка частица kõnek. õige, ometi (või jääb tõlkimata); иди-ка сюда tule õige ~ korraks siia, пойдём-ка в кино lähme (õige) kinno, попрошу-ка у него взаймы kui õige küsiks temalt võlgu, зайду-ка к другу lähen õige sõbra poole
оглянуться 339 Г сов. → несов. оглядываться на кого-что, без доп. (korraks) tagasi ~ kõnek. ringi vaatama (ka ülek.); не успел оглянуться, как прошла зима ei jõudnud ringi vaadatagi, kui talv oli möödas, оглянуться на свою жизнь möödunud elule tagasi vaatama ~ pilku heitma
огрызнуться 336 однокр. к огрызаться
‣ (korraks) hambaid näitama ~ paljastama;
‣ на кого-что, без доп. ülek. kõnek. nähvama
‣ (korraks) hambaid näitama ~ paljastama;
‣ на кого-что, без доп. ülek. kõnek. nähvama
ожечь 377 Г сов. → несов. ожигать кого-что, чем
‣ (ära) põletama ~ kõrvetama (ka ülek.); ожечь губы huuli kõrvetama, ожечь взглядом pilguga (korraks) kõrvetama ~ sähvama;
‣ ülek. madalk. virutama, äigama
‣ (ära) põletama ~ kõrvetama (ka ülek.); ожечь губы huuli kõrvetama, ожечь взглядом pilguga (korraks) kõrvetama ~ sähvama;
‣ ülek. madalk. virutama, äigama
побесить 319a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. кого-что kõnek. (viivuks, korraks) vihale ~ marru ~ raevu ajama, (veidi) ärritama
привскочить 311b Г сов. → несов. привскакивать
‣ püstakile hüppama, poolpüsti kargama, korraks hüpatlema;
‣ ülek. kõnek. järsku tõusma, kerkima (hindade kohta)
‣ püstakile hüppama, poolpüsti kargama, korraks hüpatlema;
‣ ülek. kõnek. järsku tõusma, kerkima (hindade kohta)
присаживаться 168 Г несов. → сов. присесть I куда, с инф. (korraks, veidikeseks) istuma ~ istet võtma; присаживайтесь võtke istet, istuge (meie juurde), toetage toolile
приседать 165b Г несов.
‣ сов. присесть II . kõnek. põlvi lõngutama, põlvest lõnkuma;
‣ madalk. (korraks) istuma ~ istet võtma
‣ сов. присесть II . kõnek. põlvi lõngutama, põlvest lõnkuma;
‣ madalk. (korraks) istuma ~ istet võtma
прорычать 180 Г сов.
‣ möiratama, ura(h)tama, korraks urisema ~ lõrisema (что kõnek. ka ülek.);
‣ (teatud aeg) möirgama ~ urisema ~ lõrisema
‣ möiratama, ura(h)tama, korraks urisema ~ lõrisema (что kõnek. ka ülek.);
‣ (teatud aeg) möirgama ~ urisema ~ lõrisema
прошелестеть 235 Г сов. (korraks) kahistama, sahistama; kahisema ~ sahisema; kahisedes ~ sahisedes mööduma; vaevukuuldavalt ütlema
психануть 336b Г сов. однокр. к психовать madalk. turtsatama, (korraks) vihastama, endast välja minema
содрогнуться 337 Г сов. → несов. содрогаться võpatama, vära(h)tama, (järsku korraks) värisema; здание содрогнулось от взрыва hoone vära(h)tas plahvatusest, я содрогнулся от ужаса võpatasin õudusest, minust käis õudusevärin läbi
упоминание 115 С с. неод. кого-чего, о ком-чём
‣ mainimine, nimetamine, tähendamine, märkimine; беглое упоминание о ком kelle põgus ~ riivamisi ~ möödaminnes ~ korraks ~ muu hulgas mainimine ~ nimetamine;
‣ märkus, tähendus, teade, viide, vihje
‣ mainimine, nimetamine, tähendamine, märkimine; беглое упоминание о ком kelle põgus ~ riivamisi ~ möödaminnes ~ korraks ~ muu hulgas mainimine ~ nimetamine;
‣ märkus, tähendus, teade, viide, vihje
цапнуть 335a Г сов. и однокр. к цапать кого-что madalk.
‣ kraap(s)ama, kriipsama, kriimu tõmbama, korraks kribima ~ kriipima ~ kriimustama;
‣ (napsti v. näpsti v. näuhti v. krapsti v. krauhti) kahmama ~ (k)rapsama ~ napsama ~ krabama (ka ülek.); цапнуть изрядный куш endale head noosi krabama ~ krahmama, вдруг кто-то цапнул меня за плечо äkki keegi krahmas ~ hakkas mul õlast kinni, цапнуть за ногу jalast kinni napsama, jalga ~ säärde kinni hakkama
‣ kraap(s)ama, kriipsama, kriimu tõmbama, korraks kribima ~ kriipima ~ kriimustama;
‣ (napsti v. näpsti v. näuhti v. krapsti v. krauhti) kahmama ~ (k)rapsama ~ napsama ~ krabama (ka ülek.); цапнуть изрядный куш endale head noosi krabama ~ krahmama, вдруг кто-то цапнул меня за плечо äkki keegi krahmas ~ hakkas mul õlast kinni, цапнуть за ногу jalast kinni napsama, jalga ~ säärde kinni hakkama
шевельнуть 336b Г сов. и однокр. к шевелить чем (korraks) liigutama; он не мог и рукой шевельнуть ta ei suutnud kättki liigutada;
◊ бровью не шевельнуть kõnek. mitte silmagi pilgutama, mitte teist nägugi tegema; пальцем не шевельнуть kõnek. mitte lillegi ~ sõrmegi liigutama; vrd. пошевелить
◊ бровью не шевельнуть kõnek. mitte silmagi pilgutama, mitte teist nägugi tegema; пальцем не шевельнуть kõnek. mitte lillegi ~ sõrmegi liigutama; vrd. пошевелить
шепнуть 336b Г сов. и однокр. к шептать что, без доп. (korraks) sosistama (kõnek. ka ülek.); шепнуть на ухо kõrva sosistama
шлёпнуть Г сов. и однокр. к шлёпать
‣ 335a кого, чем, по чему (korraks) platsutama ~ plätsutama, platsama, latsama, laksama, laksti ~ plaksti lööma; шлёпнуть рукой по воде käega laksti vastu vett lööma, шлёпнуть ладонью по столу peopesaga vastu lauda laksama, шлёпнуть ребёнка lapsele laksu andma, шлёпнуть по лбу plaksti vastu otsaesist lööma, шлёпнуть по спине vastu selga lööma, võmmu selga andma;
‣ 335b kõnek. plartsatama, lartsatama, prõntsatama, prohmatama, platsti ~ partsti ~ potsti kukkuma, potsatama; шлёпнуть в канаву kraavi partsatama, камень шлёпнул в воду kivi kukkus sulpsti vette;
‣ 335a кого-что madalk. maha nottima ~ lööma ~ koksama, mättasse lööma
‣ 335a кого, чем, по чему (korraks) platsutama ~ plätsutama, platsama, latsama, laksama, laksti ~ plaksti lööma; шлёпнуть рукой по воде käega laksti vastu vett lööma, шлёпнуть ладонью по столу peopesaga vastu lauda laksama, шлёпнуть ребёнка lapsele laksu andma, шлёпнуть по лбу plaksti vastu otsaesist lööma, шлёпнуть по спине vastu selga lööma, võmmu selga andma;
‣ 335b kõnek. plartsatama, lartsatama, prõntsatama, prohmatama, platsti ~ partsti ~ potsti kukkuma, potsatama; шлёпнуть в канаву kraavi partsatama, камень шлёпнул в воду kivi kukkus sulpsti vette;
‣ 335a кого-что madalk. maha nottima ~ lööma ~ koksama, mättasse lööma
щегольнуть 336b Г сов. и однокр. к щеголять (end üks kord) uhkelt riidesse panema, (end korraks) üles lööma; eputama (ka ülek.)
взгрустнуть 337 Г сов. по кому-чему, без доп. kõnek. nukrutsema, nukraks jääma, igatsema hakkama; она ни с того ни с сего взгрустнула ta jäi asja ees, teist takka nukraks, взгрустнуть по дому (korraks) koduigatsust tundma
вздёрнуть 335a Г сов. → несов. вздёргивать kõnek. järsult üles(poole) tõmbama; madalk. võlla ~ oksa tõmbama; на корабле вздёрнули чёрный флаг laeval tõmmati must lipp üles;
◊ вздёрнуть нос nina püsti ajama; вздёрнуть плечами (korraks, närviliselt) õlgu kehitama
◊ вздёрнуть нос nina püsti ajama; вздёрнуть плечами (korraks, närviliselt) õlgu kehitama
затмение 115 С с. неод.
‣ astr. varjutus; затмение Луны, лунное затмение kuuvarjutus, затмение Солнца, солнечное затмение päikesevarjutus, полное затмение täielik varjutus;
‣ kõnek. mõistuse ähmastumine ~ tuhmumine; на него нашло затмение ülek. tal ütles mõistus (korraks) üles
‣ astr. varjutus; затмение Луны, лунное затмение kuuvarjutus, затмение Солнца, солнечное затмение päikesevarjutus, полное затмение täielik varjutus;
‣ kõnek. mõistuse ähmastumine ~ tuhmumine; на него нашло затмение ülek. tal ütles mõistus (korraks) üles
опахнуть 337 Г сов. → несов. опахивать кого-что, чем kõnek.
‣ (также безл.) peale puhuma ~ uhkama; лицо опахнуло ветром tuult puhatas näkku, нас опахнуло сыростью meie peale uhkas niiskust;
‣ kõnek. (üks kord) tuult lehvitama; опахнуть платком rätikuga (korraks) tuult lehvitama
‣ (также безл.) peale puhuma ~ uhkama; лицо опахнуло ветром tuult puhatas näkku, нас опахнуло сыростью meie peale uhkas niiskust;
‣ kõnek. (üks kord) tuult lehvitama; опахнуть платком rätikuga (korraks) tuult lehvitama
оставить 278a Г сов. → несов. оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek. maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek. pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek. püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek. keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
плюнуть 335b (повел. накл. плюнь) Г сов. однокр. к плевать (korra) sülitama ~ sülgama (на что ka ülek. madalk.);
◊ плюнуть и ~ да растереть vulg. mis ei maksa midagi, (on) tühiasi, millel pole mingit tähtsust; раз плюнуть кому madalk. kellel ainult korraks nuusata (olema), kellele kukepea (olema), kelle käes naljaasi (olema)
◊ плюнуть и ~ да растереть vulg. mis ei maksa midagi, (on) tühiasi, millel pole mingit tähtsust; раз плюнуть кому madalk. kellel ainult korraks nuusata (olema), kellele kukepea (olema), kelle käes naljaasi (olema)
по- приставка I с Г väljendab
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
подъехать 224 (повел. накл. подъезжай) Г сов. → несов. подъезжать
‣ к кому-чему, подо что ette ~ juurde ~ alla sõitma; подъехать к дому maja ette sõitma, подъехать к крыльцу treppi sõitma, подъехать под мост silla alla sõitma;
‣ к кому, куда kõnek. (korraks, kindlaks ajaks, mingi eesmärgiga) kohale sõitma ~ minema ~ tulema; подъедешь ко мне вечером на работу tule(d) ~ sõida(d) õhtul mu töö juurest läbi;
‣ к кому ülek. madalk. (palvega) ligi ujuma ~ külje alla pugema;
◊ на козе не подъедешь к кому kõnek. kellele ei ole kerge läheneda, kellega on raske jutuotsale saada, kes ei anna ~ ei lase kergesti ligi
‣ к кому-чему, подо что ette ~ juurde ~ alla sõitma; подъехать к дому maja ette sõitma, подъехать к крыльцу treppi sõitma, подъехать под мост silla alla sõitma;
‣ к кому, куда kõnek. (korraks, kindlaks ajaks, mingi eesmärgiga) kohale sõitma ~ minema ~ tulema; подъедешь ко мне вечером на работу tule(d) ~ sõida(d) õhtul mu töö juurest läbi;
‣ к кому ülek. madalk. (palvega) ligi ujuma ~ külje alla pugema;
◊ на козе не подъедешь к кому kõnek. kellele ei ole kerge läheneda, kellega on raske jutuotsale saada, kes ei anna ~ ei lase kergesti ligi
полоснуть 336a (страд. прич. прош. вр. полоснутый, кр. ф. полоснут, полоснутьа, полоснутьо, полоснутьы) Г сов. однокр. к полосовать кого-что, чем, по чему madalk. (korraks) nähvama ~ sähvama ~ tõmbama (noaga, piitsaga vms.)
полыхнуть Г сов. однокр. к полыхать
‣ 336b lahvatama, sähvatama; пламя полыхнуло высоко leek lahvatas kõrgele, молния полыхнула в небе pikne sähvatas taevas;
‣ 337 кого, чем madalk. kellele millega (korraks) nähvama ~ sähvama
‣ 336b lahvatama, sähvatama; пламя полыхнуло высоко leek lahvatas kõrgele, молния полыхнула в небе pikne sähvatas taevas;
‣ 337 кого, чем madalk. kellele millega (korraks) nähvama ~ sähvama
проглянуть 339b Г сов. → несов. проглядывать сквозь что (без 1 и 2 л.) (millest läbi, mille vahelt v. tagant) nähtavale ~ esile ilmuma, paistma (hakkama), (hetkeks) välja vaatama (päikese v. kuu kohta), (korraks) vilksatama (ka ülek.); сквозь тучи проглянуло солнце päike vaatas pilve tagant välja, на его лице проглянуло недовольство ta näosse ilmus rahulolematus
скрипнуть 335b Г сов. однокр. к скрипеть чем, без доп. kriuksatama, kriiksatama, kääksatama, krääksatama; дверь скрипнула uks kriuksatas ~ kääksatas, скрипнуть зубами hambaid (korraks) krigistama
старина С (без мн. ч.)
‣ 53 ж. неод. (enne)muistne ~ iidne aeg, igiaeg, endisaeg, vana aeg; в старину (enne)muiste, (enne)muistsel ~ iidsel ajal, vanasti, седая ~ глубокая старина vana hall aeg, (enne)muistne aeg; по старине nagu (enne)muiste, nagu vanal ajal;
‣ 53 ж. неод. kõnek. (enne)muistsed ~ iidsed ~ endisaegsed asjad ~ kombed ~ tavad; коллекционировать старину vanu asju koguma;
‣ 52 м. од. kõnek. vanataat, vana (kõnetamisel);
◊ тряхнуть стариной kõnek. aastate koormat endalt korraks raputama, end jälle vallatu ja noorena tundma, end jälle kord noorena tundma
‣ 53 ж. неод. (enne)muistne ~ iidne aeg, igiaeg, endisaeg, vana aeg; в старину (enne)muiste, (enne)muistsel ~ iidsel ajal, vanasti, седая ~ глубокая старина vana hall aeg, (enne)muistne aeg; по старине nagu (enne)muiste, nagu vanal ajal;
‣ 53 ж. неод. kõnek. (enne)muistsed ~ iidsed ~ endisaegsed asjad ~ kombed ~ tavad; коллекционировать старину vanu asju koguma;
‣ 52 м. од. kõnek. vanataat, vana (kõnetamisel);
◊ тряхнуть стариной kõnek. aastate koormat endalt korraks raputama, end jälle vallatu ja noorena tundma, end jälle kord noorena tundma
только II частица
‣ soovi väljendamisel kui vaid, kui ainult; только бы уехать kui saaks vaid ära sõita, только бы не упасть kui ainult ei kukuks;
‣ rõhutamisel v esiletõstul küll; зачем только я сказал miks ma küll ütlesin seda, кто только не бывал у него kes küll kõik temal külas ei käinud, только что не... (1) peaaegu, (2) ainus, mis veel puudub, puudub veel, et...;
‣ piirangu märkimisel ainult, kõigest; это стоит только три рубля see maksab ainult ~ kõigest kolm rubla, он только взглянул ta ainult ~ kõigest lõi korraks pilgu peale, это только начало see on alles algus, этого только не хватало kõnek. ainult see veel puudus, не только дети mitte ainult ~ üksnes lapsed, ka teised peale laste, только тронь katsu ainult ~ vaid puudutada, только об этом и говорили ainult ~ muudkui sellest räägitigi, muust ei räägitudki kui sellest, только и всего, и только kõnek. ainult niipaljukest, ju ongi kõik, ja muud ei midagi, подумать только kõnek. mõelda vaid, mõtelda, kes küll võiks arvata;
◊ только и видели кого kõnek. ja oligi läinud, vilksatas ja kadus, niipaljukest keda nähtigi
‣ soovi väljendamisel kui vaid, kui ainult; только бы уехать kui saaks vaid ära sõita, только бы не упасть kui ainult ei kukuks;
‣ rõhutamisel v esiletõstul küll; зачем только я сказал miks ma küll ütlesin seda, кто только не бывал у него kes küll kõik temal külas ei käinud, только что не... (1) peaaegu, (2) ainus, mis veel puudub, puudub veel, et...;
‣ piirangu märkimisel ainult, kõigest; это стоит только три рубля see maksab ainult ~ kõigest kolm rubla, он только взглянул ta ainult ~ kõigest lõi korraks pilgu peale, это только начало see on alles algus, этого только не хватало kõnek. ainult see veel puudus, не только дети mitte ainult ~ üksnes lapsed, ka teised peale laste, только тронь katsu ainult ~ vaid puudutada, только об этом и говорили ainult ~ muudkui sellest räägitigi, muust ei räägitudki kui sellest, только и всего, и только kõnek. ainult niipaljukest, ju ongi kõik, ja muud ei midagi, подумать только kõnek. mõelda vaid, mõtelda, kes küll võiks arvata;
◊ только и видели кого kõnek. ja oligi läinud, vilksatas ja kadus, niipaljukest keda nähtigi
