Leitud 82 artiklit
камень 16 (luulek.
17, мн. ч. также 49) С м.
неод.
kivi; булыжный камень munakivi, munakas, бутовый камень looduskivi, murdkivi, валунный камень rahn, камень для мощения sillutuskivi, естественный камень looduskivi, искусственный камень tehiskivi, драгоценный камень vääriskivi, самоцветный камень ilukivi, адский камень keem.
põrgukivi, hõbenitraat, точильный камень tehn.
terituskivi, -luisk, тёсаный камень kantkivi, надгробный камень hauakivi, угловой камень ehit.
nurgakivi, жёлчные камни мн. ч.
med.
sapikivid, сердце как камень kivist süda;
◊ краеугольный камень liter.
nurgakivi; пробный камень proovikivi; камень преткновения liter.
komistuskivi; камня на камне не оставил от чего tegi maatasa, ei jätnud kivi kivi peale; камень с души свалился kivi langes südamelt; забрасывать ~ забросать камнями кого kividega ~ poriga pilduma keda; бросать ~ бросить камень в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; держать камень за пазухой на кого, против кого kelle peale vimma kandma ~ hammast ihuma, kellega ninavingu pidama; нашла коса на камень kõnekäänd terav kirves leidis kivi, kaks kanget said kokku
каменный 126 П‣ kivi-, kivine, kivist; каменный дом kivimaja, каменная ограда kiviaed, каменный могильник arheol.
kivikalme, каменная мостовая kivisillutis, каменный уголь kivisüsi, каменная соль min.
kivisool, haliit, каменный век kiviaeg, каменное русло kivine (jõe)säng, каменные работы müüritööd, каменный мешок ülek.
vangla;
‣ ülek. kivinenud, kivine, kalk; kaljukindel; каменное сердце kivine ~ kivinenud ~ kalk süda;
◊ как за каменной стеной nagu vanajumala selja taga
кидать 165a Г несов.
→ сов.
кинуть что, во что, чем, в кого pilduma, loopima, viskama, heitma, pillutama, paiskama; кидать камешки в воду kivikesi vette pilduma, кидать камнями в кого keda kividega loopima, кидать окурки на пол konisid maha viskama, кидать лучи kiiri heitma, кидать взор ~ взгляд pilku heitma, лодку кидало из стороны в сторону laine pillutas paati sinna ja tänna, его кидает в дрожь tal on külmavärinad, кидает в жар кого kellel tuleb kuum hoog peale ~ kes läheb üle keha kuumaks;
◊ кидать жребий liisku heitma; кидать камень ~ камешки в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; кидать ~ кинуть на ветер что tuulde loopima ~ pilduma; кидать ~ кинуть камень ~ камнем в кого kelle pihta kivi viskama
камешек 25 С м.
неод.
dem.
väike kivi, kivike, kivikild;
◊ камешек в чей огород kivi kelle kapsaaeda
штейн 1 С м.
неод.
met.
kivi (värviliste metallide maakide sulatamise pooltoode); медный штейн vasekivi
забросать I 165a Г сов.
→ несов.
забрасывать II кого-что чем täis viskama ~ loopima ~ ajama; ülek.
üle külvama; забросать яму землёй auku mulda täis ajama, забросать цветами lilledega üle külvama;
◊ забросать ~ забрасывать грязью кого poriga pilduma ~ üle valama, tõrvama keda; забросать ~ забрасывать камнями кого kelle pihta kivi viskama, keda kividega pilduma
многогранный 126 П (ülek.
кр. ф.
многогранен, многогранна, многогранно, многогранны) mitmetahuline (ka ülek.
), hulktahkne; ülek.
mitmekülgne, mitmekesine; многогранный камень kivitahukas, mitmetahuline kivi, многогранный угол mat.
hulktahkne ~ mitmetahuline nurk, многогранный талант mitmekülgne anne, многогранная деятельность mitmekülgne ~ mitmekesine tegevus
пустить 317 Г сов.
→ несов.
пускать кого-что‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer.
triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk.
kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek.
poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
швырнуть 336b Г сов.
и однокр. к швырять что, чем kõnek.
heitma, viskama, paiskama, virutama; швырнуть книгу на стол raamatut lauale viskama, швырнуть камень ~ камнем в окно kivi aknasse virutama, kiviga aknasse viskama
булькнуть 335b Г сов.
‣ однокр. к булькать mulksatama;
‣ куда kõnek. sulpsatama; камень булькнул в воду kivi sulpsatas vette
вминать 169a Г несов.
→ сов.
вмять что во что (sisse) vajutama ~ litsuma ~ tallama mida millesse; вминать камешек в песок kivi liivasse lükkama ~ vajutama
докинуть 334 Г сов.
→ несов.
докидывать что до чего kõnek.
kuhu, milleni viskama mida; докинуть камень до противоположного берега kivi vastaskaldale viskama
косточка 73 С ж.
неод.
‣ dem.
luu(ke), (väike) kont, kondike; цыплячьи косточки kanakondid, рыбьи косточки kalaluud;
‣ arvelauanupp; щёлкать косточками arvelauda klõbistama;
‣ (vilja)kivi; абрикосовая косточка aprikoosikivi;
‣ doominokivi; täring;
‣ nahat. valtsluu; гладильная косточка trük. silur, volt(imis)luu;
◊ мыть ~ перемывать ~ перемыть косточки кому kõnek. taga rääkima keda, sarjama ~ sõeluma keda; разбирать ~ разобрать по косточкам кого-что kõnek. üksipulgi läbi võtma ~ arutama keda-mida
отбросить 273a Г сов.
→ несов.
отбрасывать кого-что, от кого-чего‣ ära ~ eemale viskama; ülek.
(kõrvale) heitma ~ jätma; отбросить камень kivi kõrvale ~ eemale viskama, отбросить сомнения kahtlusi kõrvale heitma, отбросить мысль о чём millist mõtet kõrvale jätma, отбросить тень varju heitma;
‣ tagasi lööma ~ tõrjuma; отбросить противника за реку vastast üle jõe ~ jõe taha paiskama ~ taganema sundima;
‣ panema, valama, puistama; отбросить на решето sõelale nõrguma panema
отвалить 305a Г сов.
→ несов.
отваливать‣ что, от чего eemale ~ kõrvale lükkama ~ veeretama, eemaldama; отвалить камень kivi kõrvale veeretama;
‣ от чего, откуда, без доп. (kaldast) eemalduma; отвалить от пристани sadamast lahkuma;
‣ кому, что madalk. (heldelt) andma, viskama; отвалить сто рублей sada rubla viskama
откинуть 334 Г сов.
→ несов.
откидывать‣ кого-что tagasi ~ kõrvale viskama ~ heitma ~ paiskama, ära viskama; откинуть камень с дороги kivi teelt kõrvale viskama, откинуть сомнения kahtlusi kõrvale heitma, откинуть волосы juukseid taha heitma, откинуть голову pead selga viskama, откинуть воротник kraed alla ~ maha keerama ~ tagasi käänama, откинуть крышку рояля klaverikaant üles tõstma, откинуть штык tääki alla pöörama;
‣ кого-что kõnek. maha võtma ~ arvama; (arvu ümardamisel) mitte arvestama;
‣ что nõrgumiseks asetama, nõrguma panema; откинуть на дуршлаг kurnkopsikusse panema ~ asetama
отшвырнуть 337 Г сов.
→ несов.
отшвыривать кого-что kõnek.
eemale ~ kõrvale ~ minema viskama ~ heitma ~ virutama ~ lennutama; отшвырнуть камень с дороги kivi tee pealt ära viskama
своротить 316a Г сов.
→ несов.
сворачивать‣ кого-что kõnek.
paigast kangutama ~ nihutama; maha ~ alla vinnama; своротить камень kivi paigast kangutama;
‣ кого-что madalk. kõrvale keerama; без доп. kõrvale pöörama ; своротить лошадь hobust kõrvale keerama, своротить с дороги teelt kõrvale pöörama;
‣ что vulg. lömmi ~ paigast ära ~ segamini lööma; viltu ~ kõveraks kiskuma (näit. krambi tõttu); своротить челюсть lõualuud paigast virutama;
◊ своротить горы kõnek. mägesid paigast liigutama ~ nihutama; vrd. воротить II
споткнуться 336 Г сов.
→ несов.
спотыкаться обо что komistama (kõnek.
ka ülek.
на чём ); споткнуться о камень kivi otsa komistama, споткнуться на трудном слове raske sõna juures komistama ~ takerduma, споткнуться в жизни (oma) elus komistama ~ eksima
угластый 119 П (кр. ф.
угласт, угласта, угласто, угласты) kõnek.
nurgeline, kandiline; угластый камень nurgeline ~ teravate nurkadega kivi
ухватить 316а Г сов.
→ несов.
ухватывать‣ кого-что kinni ~ kätte haarama ~ rabama ~ kahmama ~ krabama (ka ülek.
); ухватить камень kivi kätte haarama ~ asima, ухватить за ногу jalast kinni haarama ~ rabama, ухватить под руку käe alt kinni võtma ~ haarama, он старается ухватить себе побольше ta püüab endale rohkem krabada ~ kahmata;
‣ что ülek. kõnek. tabama, aru saama, taipama, ära jagama, sotti saama; ухватить мысль кого kelle mõtet tabama, читаю, но ничего ухватить не могу loen, kuid ei taba ~ ei taipa midagi
фук 18 С м.
неод.
(laualt) puhutud ~ löödud kabend ~ kivi
шашка I 73 С ж.
неод.
‣ шашки мн. ч.
kabe, kabemäng, kabetamine; играть в шашки kabet mängima, kabetama, партия в шашки kabepartii, русские шашки vene kabe, стоклеточные ~ международные шашки sajaruuduline ~ rahvusvaheline kabe;
‣ kabend, kabekivi, kabenupp; провести шашку в дамки kabendit ~ kabekivi kabeks viima ~ kabestama ~ tammi viima ~ tammiks tegema (kõnek.), ход чёрной шашкой musta kabendi käik;
‣ ehit. pakk, klots; tahutud kivi; торцовая шашка püstpakk, põrandapakk, деревянная шашка puitpakk, puitklots;
‣ (lõhkeaine)brikett; подрывная шашка lõhkeainebrikett, толовая ~ тротиловая шашка trotüülbrikett, дымовая шашка sõj., põll. suitsuküünal;
‣ (mustri)ruut; в шашку, шашкой, шашками (male)ruuduline, maleruutu, ситец в шашку (male)ruuduline ~ maleruutu ~ malelauamustriga sits;
‣ aut. mügar (turvisemustril)
шибануть сов.
и однокр. к шибать Г madalk.
‣ 336а что, чем viskama, virutama, põrutama, lennutama; шибануть камнем в окно kivi(ga) aknasse põrutama ~ virutama;
‣ 336а кого, чем äigama, virutama, toud andma; шибануть кулаком в спину rusikaga vastu selga äigama, toud selga andma;
‣ 336b (ninna, pähe) lööma; в нос шибануло запахом хлева ninna lõi laudalõhn
шлифовать 172a Г несов.
что, чем lihvima, siluma (ka ülek.
); шлифовать камень kivi lihvima, шлифовать стекло klaasi lihvima, шлифовать свой стиль oma stiili lihvima ~ siluma ~ viimistlema, шлифовать технику плавания ujumistehnikat viimistlema; vrd.
отшлифовать
бросать 169a Г несов.
→ сов.
бросить‣ кого-что, чем viskama, loopima, heitma, pilduma, ülek. ka pillama; бросать окурок suitsuotsa ära viskama, бросать гранату granaati heitma, бросать снежками в кого keda lumepallidega loopima, бросать оружие ülek.
relva maha panema, püssi põõsasse viskama, бросать в тюрьму vanglasse heitma;
‣ кого-что hülgama, maha jätma; бросать семью perekonda hülgama, бросать кого в беде keda hädas maha jätma, бросать имущество на произвол судьбы varandust saatuse hooleks jätma;
‣ что, с инф. maha jätma, katkestama, loobuma; бросать курить suitsetamist maha jätma, бросать работу (1) tööd kõrvale heitma, (2) töölt lahkuma, бросать учёбу õpinguid katkestama, бросьте! kõnek. ah, jätke (järele)! jätke ~ lõpetage juba!
‣ кого-что paiskama (ka ülek.); бросать в бой дивизию diviisi lahingusse paiskama, бросать правду в лицо кому tõde näkku paiskama kellele;
‣ кого во что безл. (higiseks, kuumaks) võtma ~ lööma; его бросало то в жар, то в холод tal oli vaheldumisi külm ja kuum;
◊ бросать ~ бросить камень ~ камушек в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; бросать ~ бросить жребий liisku heitma; бросать ~ бросить тень varju heitma; бросать ~ бросить якорь ankrusse jääma; бросать ~ бросить вызов väljakutset heitma; бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; бросать ~ бросить перчатку кому kinnast viskama kellele
кантовать 172a Г несов.
что‣ kantima, kandiga ääristama; кантовать платье kleiti kantima;
‣ kantima, üle kandi lükkama; не кантовать! mitte kantida!
‣ servama, tahuma; кантовать доски laudu servama, кантовать камень kivi tahuma; vrd. окантовать
метнуть 336a (без страд. прич.
) Г сов.
однокр. к метать что, чем, в кого-что (üks kord) heitma ~ viskama; она метнула на меня испуганный взгляд ta heitis mulle hirmunud pilgu, метнуть взор ~ взором на кого kellele (kiiret) pilku heitma, метнуть камнем в окно kivi aknasse viskama, метнуть молот sport vasarat heitma
на I предлог I с вин. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
навалить 306 Г сов.
→ несов.
наваливать‣ что, кого-чего, на кого-что (midagi rasket) peale veeretama ~ vinnama, peale ~ selga laduma (ka ülek.
); навалить камень на машину kivi autole veeretama, навалить чёрную работу на кого kõnek.
musta tööd kelle kaela ajama, навалить на себя мешок endale kotti selga vinnama;
‣ что, чего kõnek. (sisse, peale, hooletult hunnikusse) loopima ~ pilduma, kokku kuhjama; безл. kuhjuma; навалить хлам на чердак pööningule koli kuhjama, навалило много снегу paks lumi on maha sadanud, on sadanud palju lund;
‣ (без страд. прич.) куда, безл. также кого-чего madalk. (suurel hulgal, murruna) kokku voolama ~ voorima; навалило всякого народу igasugust rahvast on kokku voolanud;
‣ что, чего (hulgaviisi) maha ~ ümber paiskama; навалило много деревьев tuul on palju puid maha murdnud
огород 1 С м.
неод.
‣ köögiviljaaed, juurviljaaed, aiamaa;
‣ murd. tara, aed;
◊ огород городить kõnek. mida ette võtma; камешек в чей огород (бросать ~ бросить ~ кидать ~ кинуть) kivi kelle kapsaaeda (viskama); пускать ~ пустить козла в огород kõnekäänd kitse kärneriks panema; совать нос в чужой огород kõnek. oma nina võõrastesse asjadesse toppima
оставить 278a Г сов.
→ несов.
оставлять кого-что, без чего, где (alles, maha, katki) jätma; оставить детей дома lapsi koju jätma, оставить гостей обедать külalisi lõunale jätma, оставить на второй год istuma ~ klassikursust kordama jätma, оставить учебник в школе õpikut kooli jätma ~ unustama, оставить комнату за собой tuba endale jätma, оставить кого далеко позади kaugele maha jätma, оставить в наследство что кому kellele mida pärandama, оставить до другого ~ следующего раза teiseks korraks jätma, оставить без крова ulualuseta ~ peavarjuta jätma, оставить без сладкого magustoidust ilma jätma, оставить письмо без ответа kirjale mitte vastama, kirjale vastamata jätma, оставить без внимания mitte välja tegema, tähele panemata ~ tähelepanuta jätma, оставить обед нетронутым lõunasööki puutumata jätma, оставить решение в силе otsust jõusse ~ muutmata jätma, оставить вопрос открытым küsimust lahtiseks jätma, оставить глубокий след в памяти sügavasti meelde jääma, mällu sööbima, оставить по себе добрую память endast head mälestust jätma, оставить хорошее впечатление head muljet jätma, оставить семью perekonda maha jätma, оставить надежду lootust jätma, оставить намерение kavatsust katki jätma, оставить разговор jutuajamist lõpetama, оставьте! jätke järele! оставить работу töölt lahkuma, силы оставили его ta jõud oli otsas, я этого так не оставлю seda ma teile ei kingi, niisama ma seda asja ei jäta;
◊ камня на камне не оставить от чего kõnek.
maatasa tegema, kivi kivi peale mitte jätma; оставить ~ оставлять с носом кого kõnek.
pika ninaga jätma; оставить ~ оставлять в одной рубашке кого kõnek.
püksata jätma, puupaljaks tegema; оставить ~ оставлять в дураках кого kõnek.
keda ninapidi vedama, narriks tegema, haneks tõmbama; оставить ~ оставлять за собой ~ позади себя кого kaugele maha jätma, seljataha jätma keda; оставить ~ оставлять в покое кого rahule jätma
отворотить 316a Г сов.
→ несов.
отворачивать madalk.
‣ что, от кого-чего kõrvale pöörama; отворотить голову pead kõrvale pöörama;
‣ что kõnek. kõrvale veeretama ~ lükkama; отворотить камень kivi kõrvale lükkama ~ veeretama;
‣ что, кому suurt tükki ~ lahmakat (kätte) andma;
‣ что tagasi käänama
перо ед. ч.
99, мн. ч.
49 С с.
неод.
‣ sulg (ka ülek.
); гусиное перо hanesulg, пуховое перо udusulg, ebesulg, стальное перо terassulg, kirjutussulg, чертёжное перо joonestussulg, плакатное перо plakatisulg, plakatkirjasulg, редисовое перо redissulg, вечное перо täitesulepea, рисунок пером kunst sulejoonistus, перо стрелки raudt.
pöörmesulg (-sule), острое перо писателя ülek.
kirjaniku terav sulg, бойкое перо ülek.
vahe ~ nobe sulg;
‣ (kala)uim; aerulaba; плавательное перо uim, перо весла aerulaba;
‣ (обычно мн. ч.) kõnek. sibulapealsed; küüslaugupealsed; перья лука sibulapealsed;
◊ проба пера suleproov; выходить ~ выйти из-под пера кого kelle sulest ilmuma; одним росчерком пера ühe suletõmbega; ни пуха ни пера kivi kotti; браться ~ взяться за перо sulge haarama; владеть пером osava ~ hea ~ ladusa sulega ~ sõnaosav olema; ни в сказке сказать, ни пером написать kõnekäänd ei sõnul seletada ega kirjas kirjutada; ворона в павлиньих перьях kõnek. iroon. vares paabu(linnu)sulgedes
пилёный 126 П sae-, saetud; пилёный лес saepuit, -materjal, пилёные дрова saetud puud, пилёный камень ehit.
saekivi, saetud kivi, пилёный сахар tükksuhkur
подложить 311a Г сов.
→ несов.
подкладывать‣ что, подо что alla panema; что, чего juurde panema ~ võtma; подложить подушку под голову patja pea alla panema, подложить камень под колёса kivi ratta alla panema, подложить подкладку под пальто kõnek.
mantlile voodrit alla panema, подложить каши putru juurde tõstma, подложить дров в печь ahju puid peale panema;
‣ что, кому salaja panema, sokutama; подложить на стол письмо kirja salaja lauale panema ~ sokutama;
◊ подложить ~ подкладывать ~ подводить ~ подвести мину под кого, кому kelle jalgealust tuliseks kütma, kellele auku kaevama; подложить ~ подкладывать свинью кому madalk. kellele seatempu mängima ~ tegema, keda alt tõmbama
попасть 356b Г сов.
→ несов.
попадать‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
привалить 305a Г сов.
→ несов.
приваливать‣ что, к чему mille juurde veeretama; кого-что, к чему kõnek.
vastu mida toetama ~ nõjatama; кого, чем katma, matma; что, чем sulgema; привалить камень к стене kivi seina äärde veeretama, привалить землёй mulla alla matma;
‣ (без страд. прич.) к чему mer. randuma;
‣ (без 1 и 2 л., без страд. прич.) кому, к кому, без доп. kõnek. kaela sadama; kohale vajuma ~ voorima; ему привалило большое счастье talle kukkus suur õnn kaela ~ sülle, на собрание привалило много народу koosolekule vooris palju rahvast kokku
пролететь 234 Г сов.
→ несов.
пролетать I‣ что, без доп.
mööda ~ üle lendama; самолёт пролетел пустыню lennuk jättis kõrbe seljataha, пролететь по воздуху õhus lendama, копьё пролетело мимо плеча oda lendas mööda, õlga riivamata, пролететь в окно aknasse ~ aknast sisse lendama, камень пролетел у кого над головой kivi lendas üle kelle pea;
‣ что lennates ~ lennukiga läbima; пролететь на самолёте три тысячи километров lennukiga kolm tuhat kilomeetrit ära ~ maha sõitma;
‣ что, без доп. mööda ~ läbi kihutama (ka ülek.), linnutiivul ~ lennates ~ kiiresti mööduma; мимо пролетел курьерский поезд kiirrong kihutas mööda, пролетела молодость noorus on linnutiivul möödunud, как быстро пролетело время kui kiiresti on aeg läinud ~ lennanud;
‣ ülek. välgatama, vilksatama; в голове пролетела страшная мысль peas välgatas kohutav mõte
пух 18 (род. п. ед. ч.
пуха и пуху, предл. п.
о пухе и ~ на пуху) С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ udusuled; alus(vill)karvad, alusvill, uduvill; лебяжий пух luige(udu)suled, гусиный пух hane(udu)suled, верблюжий пух kaamelivill, козий пух kitsevill, одеяло на пуху (udu)suletekk;
‣ udemed, udukarvad, ebemed, ehmed; пух одуванчика võililleudemed, -ebemed, тополиный пух papliebemed, прядильный ~ ткацкий пух ketrusebemed;
◊ (разбить) в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks (tegema); разодеться в пух и прах kõnek. end üles lööma ~ mukkima ~ välja ehtima; (разориться) в пух и прах puruvaeseks ~ puupaljaks jääma; рыльце в пуху у кого kõnek. kes ei ole puhas millest; ни пуха ни пера kivi kotti, nael kummi; (пусть будет) земля ему ~ ей пухом olgu muld talle kerge
раздробить 302 (страд. прич. прош. вр.
раздробленный и раздроблённый) Г сов.
→ несов.
раздроблять что‣ tükkideks ~ kildudeks ~ puruks lööma, peenestama, purustama, tükeldama, killustama (ka ülek.
); раздробить в щепки pilbasteks lööma, раздробить камень kivi puruks lööma, пуля раздробила кость kuul purustas luu, буржуазия стремится раздробить рабочее движение kodanlus püüab töölisliikumist killustada;
‣ (väiksemateks ühikuteks) teisendama; раздробить метры в сантиметры meetreid sentimeetriteks teisendama; vrd. дробить
раздробиться 302 Г сов.
→ несов.
раздробляться tükkideks ~ kildudeks purunema, puruks minema, tükelduma, peenestuma, killustuma (ka ülek.
), killunema; камень раздробился kivi purunes kildudeks, ученики раздробились на группы õpilased jagunesid rühmadeks; vrd.
дробиться
рассыпаться 189 Г сов.
→ несов.
рассыпаться‣ maha minema ~ pudenema, laiali minema ~ pudenema ~ valguma (ka ülek.
); мука рассыпалась jahu pudenes maha, картофель рассыпался по дороге kartulid veeresid tee peale laiali, карандаши рассыпались по полу pliiatsid kukkusid põrandale ~ põrandat mööda laiali, толпа рассыпалась по площади rahvahulk pudenes mööda väljakut laiali, волосы рассыпались по плечам juuksed olid ~ on õlgadel laiali;
‣ (koost) pudenema ~ murenema, purunema; рассыпаться в порошок pulbriks pudenema, печенье рассыпалось küpsised on murenenud, камень рассыпался от удара молота kivi pudenes haamrilöögi all kildudeks;
‣ перед кем, в чём kõnek. meelitusi puistama, meelitustega üle külvama, lipitsema; рассыпаться в комплиментах komplimentidega üle külvama, рассыпаться в благодарностях lipitsev-ohtrasti tänama, tänusõnu puistama, рассыпаться перед начальником ülemuse ees lipitsema;
‣ чем trillerdama, sillerdama (hääle kohta); соловей рассыпался звонкой трелью ööbik lõi trilleri lahti, рассыпаться звонким смехом hõbedaselt naerma (hakkama)
свалиться I 306 Г сов.
→ несов.
сваливаться I‣ с кого-чего, на что, подо что, куда alla ~ maha ~ ümber kukkuma, maha langema; alla ~ ümber ~ küljele vajuma; свалиться с лестницы trepist alla kukkuma, свалиться с лошади hobuse seljast (maha) kukkuma, свалиться с ног от усталости väsimusest ümber kukkuma, забор свалился aed ~ tara on ümber kukkunud ~ maha vajunud ~ maas, самолёт свалился на левое крыло lennuk vajus vasakule küljele;
‣ ülek. kõnek. (kaela) sadama; на кого-что õlule ~ kaela langema; ты откуда свалился? kust sina siia said ~ välja ilmusid?, на него свалилось большое горе tal on suur mure, все дела свалились на него kõik tööd-toimetused jäid tema teha ~ tema kaela;
‣ kõnek. voodisse pikali ~ siruli jääma (haiguse tõttu); lõpma (loomade kohta); он свалился haigus ~ tõbi on ta maha võtnud;
◊ свалиться ~ сваливаться как снег на голову kõnek. nagu välk selgest taevast (tulema, kaela sadama); как с луны свалиться kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; камень с души свалился kivi langes südamelt; свалиться ~ сваливаться с плеч kõnek. (1) oma kaelast ära saama, (2) seljas ära lagunema; как с неба свалиться kõnek. (1) nagu välk selgest taevast, ootamatult kaela sadama, (2) nagu kuu pealt kukkuma, (3) nagu taevast sülle kukkuma; свалиться ~ сваливаться на плечи кого, чьи kõnek. kelle õlule jääma
сечь 378a (действ. прич. прош. вр.
секший, дееприч. прош. вр.
секши) Г несов.
‣ кого-что, чем peeneks ~ maha raiuma, hakkima, lõikama; сечь капусту kapsast raiuma, сечь саблей mõõgaga raiuma, сечь крыльями воздух tiibadega õhku lõikama;
‣ что tahuma; сечь камень kivi tahuma;
‣ кого-что, чем peksma, piitsutama (ka ülek.); сечь кнутом piitsa andma, сечь розгами vitsu andma, vitstega nuhtlema, vitsanuhtlust andma, дождь сечёт в окно vihm peksab vastu akent, дождь сечёт по лицу vihm peksab näkku ~ piitsutab nägu; vrd. высечь II
слизистый 119 П (кр. ф.
слизист, слизиста, слизисто, слизисты) lima-, limas-, limane, limajas; слизистая сумка anat.
limapaun, sünoviaalpaun, слизистая оболочка anat.
limaskest, слизистая железа anat.
limanääre, слизистый гриб limaseen, слизистый камень limane kivi
тесать 202a (страд. прич. прош. вр.
тёсанный; кр. ф.
тёсан, тёсана, тёсано, тёсаны) Г несов.
что, чем tahuma, tahuliseks raiuma; тесать бревно palki tahuma, тесать камень kivi tahuma;
◊ хоть кол на голове теши кому madalk.
löö või maha, räägi kellele nagu seinale, tee või tina
ухнуть 335b Г сов. и однокр.
→ несов ухать‣ huikama, uhuutama, huigatama, huilatama; вблизи ухнул филин lähedal huikas ~ huigatas öökull, ухнув, он ударил топором ta tegi uhh ~ ta uhhetas ja lõi kirvega, эй, ухнем hei hoogu;
‣ mürtsatama, paugatama, kõmatama; mürtsuma, paukuma, kõmama; ухнула бомба mürtsatas pomm, ухнул выстрел kõmatas pauk, ухнул гром kõmises ~ kärgatas kõu;
‣ madalk. prantsatama, prantsti ~ plartsti kukkuma, plartsatama, sumatama; ухнуть в сугроб lumehange mütsatama, ухнуть в лужу plartsti porilompi kukkuma, от страха сердце ухнуло ülek. hirmust süda võpatas sees ~ kukkus süda saapasäärde;
‣ кого-что madalk. prantsti ~ plartsti viskama ~ pillama ~ paiskama ~ läigatama; ухнуть камень в овраг kivi põmaki jäärakusse viskama, ухнуть чашку на пол tassi kliraki põrandale pillama;
‣ кого-что, чем, по чему madalk. virutama, lajatama, põrutama; ухнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama ~ lajatama, ухнуть кулаком по спине rusikaga selga virutama;
‣ что ülek. madalk. läbi lööma, hakkama ~ tuksi ~ mehele panema; ухнуть всю зарплату kogu palka läbi lööma ~ hakkama panema;
‣ ülek. madalk. kaduma, läinud olema; дружба ухнула sõprus oli läinud ~ otsas, денежки ухнули raha oligi läinud
хватать I 165a Г несов.
‣ кого-что, за кого-что, чем (kinni) haarama, kahmama, krabama, krahmama, rabama, rapsama, krapsama; хватать кого за руку kelle käest kinni haarama, хватать в руку камень kivi pihku haarama ~ krahmama, хватать под руку käe alt kinni kahmama ~ hakkama, хватать из рук käest kahmama ~ napsama, хватать за волосы juustest (kinni) haarama, хватать за ногу jalast kinni haarama, хватать наживу sööta haarama (kala kohta), хватать траву rohtu ampsama, хватать момент ülek.
sobivat hetke püüdma;
‣ кого kõnek. kinni nabima;
‣ что kõnek. ahmima, kokku krahmima (ka ülek.); хватать что попало kõike (ettejuhtuvat) kokku krahmima, хватать знания teadmisi ahmima, хватать впечатления muljeid ahmima, хватать воздух õhku ahmima;
◊ хватать верхи kõnek. latvu mööda laskma, mööda pealispinda libistama, kergelt üle käima; хватать на лету что mida lennult ~ otse õhust haarama; хватать за живое кого kõnek. keda valusalt puudutama, kelle haava ~ haiget kohta osatama; звёзд с неба не хватает tähti taevast alla ei too; хватать за душу ~ за сердце кого kellele hinge ~ südamesse minema, keda hingepõhjani liigutama, kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; vrd. схватить, хватить I
шлёпнуть Г сов.
и однокр. к шлёпать‣ 335a кого, чем, по чему (korraks) platsutama ~ plätsutama, platsama, latsama, laksama, laksti ~ plaksti lööma; шлёпнуть рукой по воде käega laksti vastu vett lööma, шлёпнуть ладонью по столу peopesaga vastu lauda laksama, шлёпнуть ребёнка lapsele laksu andma, шлёпнуть по лбу plaksti vastu otsaesist lööma, шлёпнуть по спине vastu selga lööma, võmmu selga andma;
‣ 335b kõnek. plartsatama, lartsatama, prõntsatama, prohmatama, platsti ~ partsti ~ potsti kukkuma, potsatama; шлёпнуть в канаву kraavi partsatama, камень шлёпнул в воду kivi kukkus sulpsti vette;
‣ 335a кого-что madalk. maha nottima ~ lööma ~ koksama, mättasse lööma
рыхлый 119 П (кр. ф.
рыхл, рыхла, рыхло, рыхлы)‣ kobe, kohev, mure, pure, rabe; рыхлая почва kobe muld, рыхлая порода geol.
kobe kivim, рыхлая руда kobe maak, рыхлый снег kohev lumi, рыхлый лёд rabe jää, рыхлый камень mure ~ rabe kivi;
‣ ülek. kõnek. lohmakas, lodev, lõtv; рыхлое тело lodev keha, рыхлая натура lodev iseloom ~ natuur, рыхлый стиль lõtv stiil, рыхлая повесть rabe jutustus
костяшка 73 С ж.
неод.
kõnek.
‣ sõrmenukk;
‣ klõpats; (mängu)kivi(ke); väike luuese; костяшки домино doominokivid;
‣ arvelauanupp
втоптать 204a Г сов.
→ несов.
втаптывать что во что sisse tallama ~ sõtkuma, (jalaga) vajutama; он втоптал камень в землю ta vajutas kivi jalaga maasse;
◊ втоптать ~ втаптывать в грязь кого keda porri tallama
выползти 363* Г сов.
→ несов.
выползать из чего, из-за чего, из-под чего välja ronima ~ roomama (ka ülek.
); змея выползла из-под камня uss roomas kivi alt välja
гранёный 126 П lihvitud, tahutud, kandiline; гранёный камень lihvitud ~ tahutud kivi, гранёный стакан kandiline klaas
неподатливый 119 П (кр. ф.
неподатлив, неподатлива, неподатливо, неподатливы) jäik, kõva; ülek.
järeleandmatu, tõrges; неподатливый камень (töötlemiseks) kõva kivi, неподатливый характер kange ~ järeleandmatu ~ jonnakas iseloom
пораниться 269 Г сов.
обо что, без доп.
end (kergelt) haavama, endale viga tegema; пораниться о гвоздь naela otsas viga saama, пораниться о камень end vastu kivi marraskile ~ verele lööma
расшибить 333 Г сов.
→ несов.
расшибать кого-что kõnek.
ära ~ katki ~ lõhki ~ puruks lööma; расшибить ногу об камень jalga vastu kivi katki lööma, расшибить голову pead lõhki lööma, расшибить руку kätt katki kukkuma
угловатый 119 П (кр. ф.
угловат, угловата, угловато, угловаты)‣ nurklik, nurgeline, tahuline, kandiline (ka ülek.
); угловатый камень nurgeline kivi, угловатые плечи nurgelised ~ kandilised õlad, угловатые движения nurgelised ~ kohmakad liigutused, угловатый юноша nurgeline ~ kohmakas nooruk, угловатые скулы teravad põsenukid ~ sarnad, угловатое лицо kandiline nägu, угловатые манеры rohmakas ~ nurgeline käitumine, tahumatud kombed;
‣ ülek. jämedatoimeline, jämedakoeline; угловатый характер jämedakoeline ~ lihvimata iseloom, угловатый тон jämedavõitu hääletoon
удариться 269 Г сов.
→ несов.
ударяться‣ во что, обо что, чем kuhu, mille vastu lööma ~ põrkama, end ära lööma; удариться о камень end vastu kivi ära lööma, удариться головой pead ära lööma, она сильно ударилась ta lõi enda valusasti ära ~ sai kõvasti haiget, мяч ударился в стену pall põrkas vastu seina;
‣ во что, с инф. ülek. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma ~ panema; (mis seisundisse) langema ~ sattuma; удариться в бегство plehku pistma, putku panema, удариться бежать jooksu panema ~ pistma, päkkadele valu ~ tuld andma, удариться в крайности äärmustesse langema, удариться в панику paanikasse sattuma;
◊ удариться ~ ударяться об заклад van. kihla vedama; удариться ~ ударяться в ноги кому kõnek. kelle ees (maani) kummardama ~ põlvitama, kelle ette põlvili langema ~ jalge ette langema; удариться ~ ударяться в амбицию madalk. meelekibedust välja valama, kelle enesearmastus tõstab ~ tõstis mässu; удариться в слёзы kõnek. nutma pistma, vesistama kukkuma, pisaraid valama hakkama, silmi pihku võtma
выпахать 205*a Г сов.
→ несов.
выпахивать что‣ maad (välja) kurnama;
‣ (üles) kündma; он выпахал за день пять гектаров ta kündis päevaga viis hektarit;
‣ välja kündma; трактор выпахал из земли камень traktor kündis kivi maa seest välja
гора 57 С ж.
неод.
mägi (ka ülek.
); снежная гора lumemägi, уроженец гор mägilane, вершина горы mäetipp, у подножия горы mäe jalamil, взбираться на гору mäkke ronima, идти в гору ülesmäge minema (ka ülek.
), идти под гору allamäge minema, ülek. ka alla käima, кататься с горы mäest alla laskma, горы книг raamatukuhjad, -mäed, -virnad;
◊ как гора с плеч (свалилась) у кого nagu koorem vajus õlgadelt, nagu kivi langes ~ vajus südamelt; не за горами pole mägede taga; стоять горой за кого müürina seisma kelle eest; пир горой kõnek.
priske pidu, pidu pilvedeni; воротить ~ своротить горы kõnek.
mägesid paigast liigutama ~ nihutama; сулить ~ обещать золотые горы kõnek.
piimajõgesid ja pudrumägesid tõotama
долбить 302 Г несов.
‣ что, чем raiuma; taguma, toksima; peiteldama; долбить долотом peitliga raiuma, долбить лёд jääd lahti raiuma, дятел усердно долбил дерево rähn toksis usinasti puud, долбить лодку ruht tegema ~ õõnestama, капля долбит камень tilkki uuristab kivi;
‣ madalk. korrutama, pähe taguma ~ tuupima; долбить одно и то же ühte ja sama korrutama, долбить правила reegleid pähe taguma ~ tuupima; vrd. выдолбить
закрытый 119‣ страд. прич. прош. вр. Г закрыть;
‣ прич. → П kinnine, kinnis-, suletud, sulg-; kaetud, varjatud; закрытая дверь kinni olev ~ suletud uks, закрытый ворот kinnine kaelus, закрытое голосование kinnine hääletus, закрытый перелом kinnine luumurd, закрытая трещина geol. kinnislõhe, закрытый сброс geol. sulgmurrang, закрытое месторождение geol. kaetud maardla, закрытая огневая позиция varjatud tulepositsioon, закрытый способ добычи угля (kivi- v. pruun-) söe allmaakaevandamine;
◊ с закрытыми глазами kinnisilmi, umbropsu; при закрытых дверях kinniste uste taga
здоровый 119 П (кр. ф.
здоров, здорова, здорово, здоровы)‣ terve; tervislik; здоровый ребёнок terve laps, здоровое сердце terve süda, здоровый быт terve(d) eluviis(id), здоровый на вид ~ с виду ~ по виду terve väljanägemisega, будь(те) здоров(ы)! head tervist! ol(g)e terve! terviseks! здоров и невредим elus ja terve, здоров как бык madalk.
terve nagu purikas, здоровый климат tervislik ~ tervistav kliima, ülek.
terve õhkkond, здоровая пища tervislik toit;
‣ (без кр. ф.) madalk. suur, pirakas, tugev, tubli, tüse, kogukas, turske, turd; здоровый камень pirakas kivi, здоровый парень turske ~ tugev poiss ~ noormees;
‣ (без кр. ф.) ülek. õige, kasulik, kaine; здоровая критика terve(loomuline) arvustus;
‣ здоров (здорова, здорово, здоровы) ( без полн. ф.) с инф., на что madalk. on kange ~ kõva; здоров на работу on kange ~ kõva töömees
капля 65 С ж.
неод.
‣ tilk, piisk, tiba; капли росы kastetilgad, капли дождя, дождевые капли vihmapiisad, капли пота на лбу higipiisad laubal, капля долбит камень tilkki uuristab kivi, капля по капле tilkhaaval, piiskhaaval, наливать по капле tilgutama, выпить до капли tilgatu(ma)ks jooma;
‣ капли мн. ч. (arstimi)tilgad; глазные капли silmatilgad, капли от кашля köhatilgad, закапать капли tilgutama;
‣ (без мн. ч.) ülek. kõnek. raas, iva, kübe; в нём нет ни капли совести tal pole südametunnistuse raasugi, tal pole põrmugi südametunnistust;
‣ С → Н каплю veidi, ivake, kübeke;
◊ капля в море piisake meres; (он) капли в рот не берёт kõnek. ta ei võta (mitte) tilkagi suhu; до последней капли крови kõrgst. viimase veretilgani; (похожи) как две капли воды (sarnased) nagu kaks tilka vett
коса II 53 (вин. п. ед. ч.
косу и косу) С ж.
неод.
vikat; отбивать косу vikatit pinnima, точить косу vikatit luiskama;
◊ нашла коса на камень kõnekäänd terav kirves leidis kivi, sattusid parajad kokku
ледниковый 119 П jää-, liustiku-, liustikuline; ледниковый период, ледниковая эпоха jääaeg, ледниковый покров (mandri) jääkate, ледниковое отложение, ледниковый нанос liustikusete, ледниковое озеро liustikujärv, ледниковая глыба rändpangas, ледниковый валун rändrahn, -kivi, ледниковая долина ruhiorg
мшистый 119 П (кр. ф.
мшист, мшиста, мшисто, мшисты) sambla-, sammal-, samblane, sammaldunud; sammalpehme; мшистое болото samblasoo, мшистый берег реки samblane jõeäär, sammalkallas, мшистая тропа samblane rada, мшистая кочка samblane mätas, мшистый камень sammaldunud kivi, мшистая трава sammalpehme rohi
обкатать 165a Г сов.
→ несов.
обкатывать что‣ siledaks ~ tasaseks tegema ~ sõitma; (siledaks) rullima; lihvima, ülek. ka ette valmistama, teed siluma; обкатать ледяную гору liumäge siledaks ~ libedaks sõitma, волны обкатали камень lained on kivi siledaks lihvinud;
‣ (mootorit, masinat) sisse töötama ~ sõitma;
‣ в чём kõnek. milles veeretama; обкатать в муке jahus veeretama
оправа 51 С ж.
неод.
raam, raamistik; raamistis; tupp; очки в роговой оправе sarvraamidega prillid, оправа для очков prilliraamid, кинжал в серебряной оправе hõbetupega kinžall, вставлять камень в оправу (kallis)kivi kinnitama ~ raami ~ kastikusse panema
оправить II 278a Г сов.
→ несов.
оправлять что, чем, во что raamima, raamistama, raami sisse ~ kastikusse panema; оправить очки prille raamima, оправить медальон medaljoni raamistisse ~ kastikusse kinnitama, оправить драгоценный камень (kallis)kivi kinnitama ~ kastikusse panema
плечо ед. ч.
110, мн. ч.
91 (род. п. мн. ч.
плеч) С с.
неод.
õlg (ka tehn.
, raudt.
), õlgmik; anat.
õlavars; плечо рычага kangi õlg, плечо силы jõu õlg, широкий в плечах laiaõlgne, пальто широко в плечах mantel on õlgadest lai, втянуть голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama, нести на плечах õlgadel ~ õlul ~ õlal kandma, пожать плечами õlgu kehitama, похлопать по плечу õlale patsutama, на плечо! sõj.
õlale võtt! левое плечо вперёд марш! sõj.
vasak õlg ees, marss!;
◊ плечо в плечо, плечо к плечу, плечом к плечу, плечо о плечо õlg õla kõrval; с плеч долой kõnek.
kaelast ära; как гора с плеч (свалилась) у кого kellel oleks nagu kivi südamelt langenud ~ koorem õlgadelt veerenud; голова с плеч pea maha; с плеча kõnek.
järelemõtlematult, huupi, kergekäeliselt; со всего плеча kõigest jõust (lööma); с чужого плеча mitte oma, teise oma (rõiva kohta); за плечами (1) kõrval, lähedal, (2) seljataga, möödas, minevikus; на плечах (противника) (põgeneva vaenlase) kannul ~ kukil; лежать на плечах у кого, чьих, кого kelle õlgadel ~ õlul lasuma; выносить ~ вынести ~ вывозить ~ вывезти на своих (собственных) плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul toime tulema ~ hakkama saama millega; (есть) голова на плечах у кого kõnek.
kellel on pea otsas ~ on nuppu, kelle pea lõikab; взваливать ~ взвалить ~ класть ~ положить на чьи плечи что kelle õlule mida veeretama; лечь ~ ложиться на плечи кому, кого, чьи kelle õlgadele langema ~ kandma jääma
поддеть I 249 Г сов.
→ несов.
поддевать‣ что, чем üles tõstma, kergitama; поддеть вилами ворох сена heinahangutäit tõstma, поддеть ломом камень kangiga kivi kergitama;
‣ кого, без доп. ülek. kõnek. (sõnadega) torkama ~ osatama, pilkama, nina pihta andma;
‣ кого-что ülek. kõnek. tüssama;
‣ кого ülek. madalk. hankima, välja koukima, (kätte) saama; где ты такую красавицу поддел? kust sa sihukese kaunitari oled välja võtnud?
подорвать 217a (страд. прич. прош. вр.
подорванный, кр. ф.
подорван, подорватьа, подорватьо, подорватьы) Г сов.
→ несов.
подрывать I кого-что‣ õhku laskma, õhkima (näit. silda); lõhkama (näit. kivi); подорвать мост silda õhku laskma;
‣ ülek. õõnestama, lõhkuma, laostama, ruineerima; подорвать чей авторитет kelle autoriteeti õõnestama, подорвать доверие usaldusvahekorda rikkuma, подорвать чьё влияние kelle mõju kahandama, подорвать своё здоровье oma tervist kahjustama ~ laostama
проходной 120 П‣ läbikäidav, läbimis-; проходная комната läbikäidav tuba, проходной двор (1) läbikäidav hoov, (2) ülek.
sissesõiduhoov, проходной балл kõrgkooli sisseastumiseks piisav punktide arv, проходное свидетельство aj.
läbipääsutunnistus, проходная пешка (1) vabaettur, (2) kabestuv kivi, проходной зажим tehn.
läbimisklemm, проходной клапан tehn.
läbivooluklapp, проходной резец tehn.
välistrei(mis)tera;
‣ siirde-; проходные рыбы zool. siirdekalad;
‣ tähtsusetu, mööduv; проходная роль tähtsusetu osa, pisiroll;
‣ П → С проходная ж. неод. (tehase)pääsla, läbila, valveruum, läbipääsuruum; van. läbipääsuluba; пройти через проходную (tehase)pääslast läbi minema
раздробленный 127, раздроблённый 128‣ страд. прич. прош. вр. Г раздробить;
‣ прич. → П tükeldatud, purustatud, peenestatud, killustatud (ka ülek.), kildudeks ~ tükkideks tehtud; раздробленный камень purustatud kivi, раздробленная рука purustatud käsi, раздробленное сельское хозяйство killustatud põllumajandus
рак I 18 С м.
од.
vähk; речной рак zool.
jõevähk (Astacus), раки zool.
vähid, koorikloomad (Crustacea), ползти, как рак nagu tigu venima, ползти раком neljakäpakil roomama, красный как рак vähkpunane, punane nagu keedetud vähk;
◊ показать кому, где раки зимуют kõnek.
näitama, kuidas Luukas õlut teeb; как рак на мели kõnek.
nagu kala kuival; знать, где раки зимуют kõnek.
teadma, kus kivi all vähid peidus on; когда рак свистнет madalk.
siis kui vares valgeks läheb, siis kui vähk vilistab; на безрыбье и рак рыба kõnekäänd hädaga sööb vanakurat kärbseidki, kõlbab ka, kui paremat ei ole, kehval ~ vaesel ajal käib küll
свинец 35 С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ keem. plii (Pb), seatina; добыча свинца pliitootmine, пломба из свинца tinaplomm;
‣ ülek. tina, kuulirahe; встретить врага свинцом vaenlast kuulirahega vastu võtma, vaenlasele tina andma;
◊ лечь свинцом на сердце nagu kivi südamel olema ~ lasuma, ränkraskelt rõhuma, südamel on raske koorem; голова (руки, ноги) как свинцом налита (налиты) pea (käed, jalad) on tinaraske(d) ~ nagu tina täis
философский 129 П filosoofia(-), filosoofiline, (kõnek. ka ülek.
), sügavamõtteline, mõtteteaduslik (van.
); философский факультет filosoofiateaduskond, кандидат философских наук filosoofiakandidaat, философская категория filosoofia ~ filosoofiline kategooria, философское мировоззрение filosoofiline maailmavaade, философская драма filosoofiline draama, философское спокойствие filosoofiline rahu, философское настроение mõtisklusmeeleolu, говорить с философским видом targa näoga rääkima;
◊ философский камень tarkade kivi (alkeemias otsitud imeomadustega aine)
фукнуть Г сов.
→ несов.
фукать‣ 335b kõnek.
pahinal puhuma, pahistama, puhistama, puhkima, puhatama; pruuskama;
‣ 335a что, на что, с чего kõnek. ära ~ maha puhuma; vubisedes kustuma;
‣ 335a что kõnek. kabendit ~ kivi (laualt) puhuma ~ lööma;
‣ 335a кого madalk. tuult alla tegema, minema lööma ~ kihutama;
‣ 335a что madalk. (raha) sirgeks tegema, läbi lööma
час 3 (два, три, четыре часа, предл. п.
о часе, в часе и часу) С м.
неод.
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)