[VES] Vene-eesti sõnaraamat

полкилограмма С (в им и вин. п. ед. ч., в остальных падежах полу + килограмм 1) pool kilo; взвесьте мне, пожалуйста, полкилограмма сахару lubage mulle ~ palun pool kilo suhkrut, здесь около полукилограмма кофе siin on umbes pool kilo kohvi ~ poole kilo jagu kohvi

весить 273b Г несов.
‣ kaaluma, raske olema; ребёнок весит пять килограммов laps kaalub viis kilo ~ on viis kilo raske;
‣ что на что madalk. riputama, rippuma panema

кило нескл. С с. неод. kõnek. kilo(gramm)

кило- часть сложных слов kilo- (märgib ühiku tuhandekordset)

полкило нескл. С kõnek. pool kilo

поход II 1 С м. неод. kõnek. väljendis с походом tublisti, natuke üle, liiaga, rohkem kui, три кило с походом tublisti kolm kilo

свесить II 273a Г сов. кого-что kõnek. kaaluma, что (mingit kogust) kaaluma; свесить килограмм муки kilo jahu kaaluma

цена 53 (вин. п. ед. ч. цену) С ж. неод. hind, väärtus (ka ülek.); высокая цена kõrge hind, оптовая цена hulgi(müügi)hind, розничная цена jae(müügi)hind, рыночная цена turuhind, закупочная цена kokkuostuhind, покупная цена ostuhind, сниженная цена alandatud hind, твёрдая цена kindel hind, бросовая цена maj. dumpinguhind (välisturul ajutiselt alandatud hind), красная цена kõrgeim hind, цены на товары kaubahinnad, цена билета pileti hind, цена на мясо liha hind, цена три кроны за килограмм kolm krooni kilogramm, kilo hind kolm krooni, снижение цен hindade alandamine ~ alanemine, цена дружбы sõpruse hind, цена деления шкалы skaalajaotise väärtus, ценой больших усилий suurte pingutustega, ценой упорного труда visa tööga, назначить цену hinda ~ väärtust määrama, купить за сходную цену mõõduka ~ talutava hinnaga ostma, цена поднимается hind tõuseb, набивать цену на что mille hinda tõstma ~ üles lööma ~ üles kruvima, сбивать цену на что mille hinda alandama ~ alla laskma ~ alla lööma, падать в цене hinnas langema, odavamaks minema, запрашивать высокую цену kõrget hinda nõudma ~ küsima, продать за свою цену omahinnaga müüma;
◊ терять цену в чьих глазах (oma) väärtust ~ tähtsust kelle silmis kaotama; придавать цену кому-чему keda-mida tähtsaks pidama; быть в цене hinnas olema; любой ценой iga hinna eest, maksku mis maksab; знать цену кому-чему teadma mida kes-mis väärt on, kelle-mille hinda ~ väärtust teadma ~ tundma; дорогой ценой kalli hinnaga, missuguse hinnaga küll, kallilt (kätte tulema); грош цена кому-чему kõnek. kes-mis pole krossigi väärt; цены нет (1) кому kes on kuldaväärt inimene, (2) чему mis on hindamatu väärtusega; набить ~ набивать себе цену kõnek. enese hinda üles kruvima ~ kõrgeks ajama

помадка 72 С ж. неод. pumat(id) (kompvekisort); купи килограмм помадки osta kilo pumateid, сливочная помадка koorepumat, -komm

половина 51 С ж.
‣ неод. pool; первая половина игры mängu esimene pool(aeg), половина второго (kell on) pool kaks, в половине второго pool kaks, poole kahe ajal, добрая половина чего kõnek. tubli(sti) pool millest, в половине июля juuli keskel ~ keskpaiku, в первой половине января jaanuari esimesel poolel ~ algupoolel, два с половиной года kaks ja pool aastat, три с половиной килограмма kolm ja pool kilo, прекрасная ~ слабая половина человеческого рода ülek. kõnek. inimkonna õrnem pool ~ sugu;
‣ од. kõnek. nalj. väljendeis моя (твоя) половина minu (sinu) teinepool, моя дражайшая половина minu teinepool (sagedamini naise kohta), küljeluu;
◊ середина ~ серединка на половину ~ на половинку kõnek. (1) ei see ega teine, keskpärane, (2) nii keskelt läbi, keskpäraselt

поправиться 278 Г сов. → несов. поправляться
‣ end ~ oma viga parandama; kõnek. end sättima ~ kohendama;
‣ (без 1 и 2 л.) paranema ~ paremaks minema; здоровье поправилось tervis läks paremaks;
‣ kõnek. kosuma, juurde võtma; поправиться на два килограмма kaks kilo (kaalus) juurde võtma

спустить 317 Г сов. → несов. спускать
‣ кого-что alla ~ lahti ~ välja laskma; спустить парус purje alla laskma, спустить занавес eesriiet alla laskma (näit. teatris), спустить флаг lippu alla laskma ~ langetama, спустить чулок (1) sukka alla laskma, (2) sukka ahendama ~ kokku võtma, спустить петлю (kudumisel) silma maha laskma, (suka)silmal maha joosta laskma, спустить с лестницы kõnek. trepist alla viskama, спустить поезд под откос rongi kraavi laskma, спустить на воду veeskama, vette laskma, спустить новый корабль uut laeva vette laskma, спустить собаку с цепи koera ketist lahti laskma, спустить воду vett välja laskma, спустить пар auru välja laskma, спустить баллон ballooni tühjaks laskma, спустить пруд tiiki tühjaks ~ maha ~ alla laskma, спустить с рук (1) sülest maha panema, (2) ülek. kõnek. lahti saama (näit. kaubast);
‣ что alla laskma; (lahti) päästma, päästikule vajutama; спустить курок (1) vinna ~ kukke alla laskma, (2) vinna ~ kukke lahti päästma, päästikule vajutama;
‣ что ülek. (ülaltpoolt) andma ~ ette kirjutama; спустить директиву allorganeile direktiivi ~ suunist andma, спустить план plaani andma ~ ette kirjutama;
‣ (без страд. прич.) õhku läbi laskma, tühjaks minema; шина спустила rehv ~ kumm läks tühjaks;
‣ что madalk. maha võtma; спустить жир rasva ~ rasvu maha võtma, спустить несколько килограммов paar kilo maha võtma;
‣ что õhendama, õhemaks tegema; спустить края nahat. ääri õhendama, спустить петли silmi kokku võtma, (kudumist) ahendama;
‣ что (häält) tasandama;
‣ что, кому-чему kõnek. armu heitma ~ kinkima, niisama jätma;
‣ что ülek. madalk. maha ~ ära müüma; läbi lööma, maha laristama; спустить за бесценок poolmuidu ~ võileiva hinna eest ära müüma ~ ära andma;
◊ спустить шкуру ~ три шкуры ~ семь шкур с кого madalk. kellele opmani keretäit andma, kellel nahka maha võtma; спустя рукава lohakalt, pilla-palla, kuidagiviisi, kuidas juhtub

тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama