[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 122 artiklit
гнать 184 Г несов.
‣ кого-что (ühes suunas ära, taga, välja) ajama, kihutama, (eemale) peletama keda-mida; гнать стадо на пастбище loomi karjamaale ajama, ветер гонит тучи tuul kihutab pilvi, гнать на улицу tänavale ajama, гнать из дому kodust välja ajama ~ kihutama, гнать зверя (mets)looma ajama, гнать в шею ~ взашей madalk. nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, гнать самогон puskarit ajama, гнать плоты parvetama, гони деньги vulg. kärista (raha) välja;
‣ что, без доп. kõnek. kihutama, ruttama, kiirustama; гнать машину autoga kihutama, гони! kõnek. kihuta! las(e) käia! pane ajama!; vrd. гонять
‣ кого-что (ühes suunas ära, taga, välja) ajama, kihutama, (eemale) peletama keda-mida; гнать стадо на пастбище loomi karjamaale ajama, ветер гонит тучи tuul kihutab pilvi, гнать на улицу tänavale ajama, гнать из дому kodust välja ajama ~ kihutama, гнать зверя (mets)looma ajama, гнать в шею ~ взашей madalk. nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, гнать самогон puskarit ajama, гнать плоты parvetama, гони деньги vulg. kärista (raha) välja;
‣ что, без доп. kõnek. kihutama, ruttama, kiirustama; гнать машину autoga kihutama, гони! kõnek. kihuta! las(e) käia! pane ajama!; vrd. гонять
мчаться 180 Г несов. kihutama, tormama; поезд мчится на север rong kihutab põhja poole, мчаться во весь опор kõigest väest kihutama, время мчалось aeg lendas
нестись I 365 Г несов.
‣ kihutama, kõnek. tormama; яхта несётся по волнам purjekas kihutab lainetel, нестись во весь опор tuhatnelja kihutama, нестись вскачь kappama, куда ты несёшься? kuhu sa tormad?;
‣ ülek. levima, kanduma, kostma; из кухни несётся запах жаркого köögist tuleb praelõhna, откуда-то неслись песни kuskilt kostis laulu;
‣ страд. к нести I; vrd. носиться
‣ kihutama, kõnek. tormama; яхта несётся по волнам purjekas kihutab lainetel, нестись во весь опор tuhatnelja kihutama, нестись вскачь kappama, куда ты несёшься? kuhu sa tormad?;
‣ ülek. levima, kanduma, kostma; из кухни несётся запах жаркого köögist tuleb praelõhna, откуда-то неслись песни kuskilt kostis laulu;
‣ страд. к нести I; vrd. носиться
примчаться 180 Г сов. на ком-чём, без доп. kohale kihutama ~ tormama; примчаться на машине autoga kohale kihutama
сгонять II 255 Г сов.
‣ кого-что kõnek. ajama; сгонять стадо к водопою karja joogikohta ajama;
‣ куда kõnek. kihutama; сгонять в город linna kihutama;
‣ что madalk. partiid tegema; сгоняем партию в шахматы teeme ühe malepartii ~ ühe partii malet
‣ кого-что kõnek. ajama; сгонять стадо к водопою karja joogikohta ajama;
‣ куда kõnek. kihutama; сгонять в город linna kihutama;
‣ что madalk. partiid tegema; сгоняем партию в шахматы teeme ühe malepartii ~ ühe partii malet
погнать 184 Г сов. кого-что ajama (hakkama), saatma, (tagant) kihutama; погнать скот на пастбище loomi karjamaale ajama, погнать лошадь галопом hobust galopile sundima, погнать с работы kõnek. töölt minema lööma ~ kihutama
подлететь 234 Г сов. → несов. подлетать к кому-чему, подо что, до чего juurde ~ lähedale ~ alla lendama; ülek. kõnek. juurde tõttama ~ kihutama; мяч подлетел до потолка pall lendas lae alla, подлететь к дому на тройке troikaga maja ette kihutama
влепить 321 Г сов. → несов. влеплять
‣ что, во что (sisse, külge) kleepima ~ liimima mida;
‣ kõnek. что, чем, в кого-что keda millega viskama; влепить снежком в спину lumepalliga selga viskama ~ virutama;
‣ что в кого-что kõnek. kihutama mida kuhu; влепить пулю в лоб kuuli pähe kihutama;
‣ что, кому madalk. virutama, andma; влепить пощёчину kõrvakiilu andma, влепить кол по математике matemaatikas ühte ~ nõrka soolama
‣ что, во что (sisse, külge) kleepima ~ liimima mida;
‣ kõnek. что, чем, в кого-что keda millega viskama; влепить снежком в спину lumepalliga selga viskama ~ virutama;
‣ что в кого-что kõnek. kihutama mida kuhu; влепить пулю в лоб kuuli pähe kihutama;
‣ что, кому madalk. virutama, andma; влепить пощёчину kõrvakiilu andma, влепить кол по математике matemaatikas ühte ~ nõrka soolama
понести 365 Г сов.
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
разогнаться 184 (буд. вр. разгонюсь, разгонишься, разгонится, прош. вр. разогналось и разогналось, разогнались и разогнались) Г сов. → несов. разгоняться kihutama hakkama, hoogu sisse võtma ~ saama; разогнаться на коне hobusega nelja sööstma ~ kihutama hakkama, разогнаться перед взлётом enne lendutõusu ~ õhkutõusmist hoogu võtma
горячить 287a Г несов. кого-что takka ~ tagant kihutama; üles kütma; горячить коня hobust takka kihutama, горячить фантазию fantaasiat üles kütma; vrd. разгорячить
изгнать 184 Г сов. → несов. изгонять
‣ кого-что välja ajama ~ kihutama; (maalt) välja saatma, pagendama; изгнать интервентов intervente välja kihutama, изгнать из отечества kodumaalt välja saatma;
‣ что ülek. kõrvaldama, kaotama; изгнать из памяти mälust kustutama, изгнать из сердца südamest välja juurima, изгнать из головы peast välja heitma
‣ кого-что välja ajama ~ kihutama; (maalt) välja saatma, pagendama; изгнать интервентов intervente välja kihutama, изгнать из отечества kodumaalt välja saatma;
‣ что ülek. kõrvaldama, kaotama; изгнать из памяти mälust kustutama, изгнать из сердца südamest välja juurima, изгнать из головы peast välja heitma
носиться 319 Г несов.
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊ носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊ носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I
промчаться 180 Г сов.
‣ mööda kihutama ~ tormama; ülek. üle käima, kiiresti levima; промчаться как стрела noolena ~ nagu nool mööda kihutama, промчаться вихрем nagu tuulispask mööda tormama;
‣ ülek. lennates ~ linnutiivul mööduma; промчалось лето suvi on lennates läinud
‣ mööda kihutama ~ tormama; ülek. üle käima, kiiresti levima; промчаться как стрела noolena ~ nagu nool mööda kihutama, промчаться вихрем nagu tuulispask mööda tormama;
‣ ülek. lennates ~ linnutiivul mööduma; промчалось лето suvi on lennates läinud
расскакаться 201 Г сов. kõnek.
‣ nelja kihutama ~ kappama hakkama;
‣ ratsutamise ~ hüplemise ~ karglemisega hoogu sattuma;
‣ laiali kihutama ~ kappama
‣ nelja kihutama ~ kappama hakkama;
‣ ratsutamise ~ hüplemise ~ karglemisega hoogu sattuma;
‣ laiali kihutama ~ kappama
смутьянить 269b Г несов. kõnek. üles ässitama ~ kihutama, mässule õhutama ~ kihutama, kihutustööd tegema
вдогонку Н kõnek. järele; крикнуть ему вдогонку что mida talle järele hüüdma, пуститься вдогонку за мальчиком poisile järele kihutama
намётом Н galoppi, (tuhat)nelja, kapates; нестись намётом galoppi kihutama
настропалить 285a Г сов. → несов. настропалять кого-что, с инф. madalk. meelestama, häälestama, üles ässitama ~ õssitama ~ kihutama
науськать 164a Г сов. → несов. науськивать кого, на кого-что kõnek. (koera) hassetama, võtatama, puretama, õssitama; ülek. ässitama, üles kihutama
перебунтовать 172a Г сов. кого-что kõnek. (järjest kõiki v. paljusid) mässule ~ mässama ajama ~ panema ~ üles kihutama
помчать 180 Г сов.
‣ кого-что, куда (kihutades) viima ~ kandma; лошади помчали нас за город tuhatnelja viisid hobused meid linnast välja;
‣ kõnek. kihutama ~ tormama (hakkama), (paigalt) sööstma
‣ кого-что, куда (kihutades) viima ~ kandma; лошади помчали нас за город tuhatnelja viisid hobused meid linnast välja;
‣ kõnek. kihutama ~ tormama (hakkama), (paigalt) sööstma
помчаться 180 Г сов. kihutama ~ tormama (hakkama), (paigalt) sööstma; лошади помчались во весь опор hobused sööstsid paigalt nagu jaksasid
понестись 365 Г сов.
‣ kihutama ~ tormama (hakkama); машина понеслась auto kihutas minema ~ paigast, понестись вскачь kappama hakkama;
‣ ülek. levima ~ kanduma ~ kostma hakkama; понеслись слухи hakkasid levima ~ läksid liikvele kuulujutud
‣ kihutama ~ tormama (hakkama); машина понеслась auto kihutas minema ~ paigast, понестись вскачь kappama hakkama;
‣ ülek. levima ~ kanduma ~ kostma hakkama; понеслись слухи hakkasid levima ~ läksid liikvele kuulujutud
прогнать 184 Г сов. → несов. прогонять I
‣ кого ära ~ välja ~ minema ajama; kõnek. minema kihutama ~ lööma; прогнать из дому kodunt minema ajama, прогнать в шею ~ в три шеи кого madalk. nattipidi ~ tuttipidi välja viskama, minema lööma, ветер прогнал тучи tuul on pilved laiali ajanud;
‣ кого-что läbi ~ mööda ajama ~ liikuma sundima; прогнать скот на пастбище loomi karja(maale) ajama, прогнать плоты по реке kõnek. palke mööda jõge parvetama, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama;
‣ что ülek. kõnek. peletama; прогнать скуку igavust peletama;
‣ (без несов.) madalk. läbi ~ maha kihutama;
‣ что madalk. (tagudes) läbi mille ~ millest läbi lööma ~ ajama; прогнать гвоздь сквозь доску naela läbi laua lööma;
‣ läbi ~ maha mängima, (täielikult) esitama
‣ кого ära ~ välja ~ minema ajama; kõnek. minema kihutama ~ lööma; прогнать из дому kodunt minema ajama, прогнать в шею ~ в три шеи кого madalk. nattipidi ~ tuttipidi välja viskama, minema lööma, ветер прогнал тучи tuul on pilved laiali ajanud;
‣ кого-что läbi ~ mööda ajama ~ liikuma sundima; прогнать скот на пастбище loomi karja(maale) ajama, прогнать плоты по реке kõnek. palke mööda jõge parvetama, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama;
‣ что ülek. kõnek. peletama; прогнать скуку igavust peletama;
‣ (без несов.) madalk. läbi ~ maha kihutama;
‣ что madalk. (tagudes) läbi mille ~ millest läbi lööma ~ ajama; прогнать гвоздь сквозь доску naela läbi laua lööma;
‣ läbi ~ maha mängima, (täielikult) esitama
промахнуть 337 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. что, без доп. madalk. läbi tormama ~ tuiskama, läbi ~ maha kihutama
разогнать 184 (буд. вр. разгоню, разгонишь, разгонит) Г сов. → несов. разгонять
‣ кого-что laiali ajama ~ kihutama; разогнать толпу rahvahulka laiali ajama, разогнать демонстрантов meeleavaldajaid laiali kihutama, ветер разогнал облака tuul ajas pilved laiali, разогнать парламент kõnek. parlamenti laiali saatma ~ ajama, разогнать печаль kõnek. kurbust eemale peletama ~ minema ajama;
‣ кого-что, без доп. hoogu (sisse) andma ~ tegema; разогнать лодку paadile hoogu sisse lükkama, разогнать автомобиль autole üha kiirust lisama, разогнать лошадь hobust nelja ajama, разогнать кровь verd käima panema;
‣ что kõnek. (pikaks) paisutama; разогнать письмо на несколько страниц kirja mitmeleheküljeliseks paisutama
‣ кого-что laiali ajama ~ kihutama; разогнать толпу rahvahulka laiali ajama, разогнать демонстрантов meeleavaldajaid laiali kihutama, ветер разогнал облака tuul ajas pilved laiali, разогнать парламент kõnek. parlamenti laiali saatma ~ ajama, разогнать печаль kõnek. kurbust eemale peletama ~ minema ajama;
‣ кого-что, без доп. hoogu (sisse) andma ~ tegema; разогнать лодку paadile hoogu sisse lükkama, разогнать автомобиль autole üha kiirust lisama, разогнать лошадь hobust nelja ajama, разогнать кровь verd käima panema;
‣ что kõnek. (pikaks) paisutama; разогнать письмо на несколько страниц kirja mitmeleheküljeliseks paisutama
раскатывать 168a Г несов. → сов. раскатать, раскатить;
‣ vt. раскатать, раскатить;
‣ (без сов) kõnek. ringi sõitma ~ ajama ~ kihutama
‣ vt. раскатать, раскатить;
‣ (без сов) kõnek. ringi sõitma ~ ajama ~ kihutama
вышибить 333* Г сов. → несов. вышибать kõnek. кого-что, из чего
‣ sisse ~ maha ~ välja lööma ~ paiskama; вышибить из рук käest maha lööma ~ virutama, вышибить окно akent sisse lööma, вышибить всадника из седла ratsurit sadulast (maha) paiskama;
‣ ülek. madalk. välja ~ minema ajama ~ kihutama; вышибить белых из деревни valgeid külast välja peksma ~ kihutama;
◊ вышибить ~ вышибать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel; вышибить ~ вышибать дух ~ душу из кого kõnek. maha koksama keda, kabelimatsu andma kellele
‣ sisse ~ maha ~ välja lööma ~ paiskama; вышибить из рук käest maha lööma ~ virutama, вышибить окно akent sisse lööma, вышибить всадника из седла ratsurit sadulast (maha) paiskama;
‣ ülek. madalk. välja ~ minema ajama ~ kihutama; вышибить белых из деревни valgeid külast välja peksma ~ kihutama;
◊ вышибить ~ вышибать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel; вышибить ~ вышибать дух ~ душу из кого kõnek. maha koksama keda, kabelimatsu andma kellele
катить Г несов.
‣ 316a что (ühes suunas) veeretama; lükkama; vedama; катить бочку tünni veeretama, катить коляску lapsevankrit lükkama, катить санки kelku vedama;
‣ 316b kõnek. kihutama, vurama; (mäest alla) veerema; lippama; по дороге катила машина auto vuras mööda teed, пот катил градом с кого kõnek. higi voolas oja(de)na kellel; vrd. катать
‣ 316a что (ühes suunas) veeretama; lükkama; vedama; катить бочку tünni veeretama, катить коляску lapsevankrit lükkama, катить санки kelku vedama;
‣ 316b kõnek. kihutama, vurama; (mäest alla) veerema; lippama; по дороге катила машина auto vuras mööda teed, пот катил градом с кого kõnek. higi voolas oja(de)na kellel; vrd. катать
катиться 316 Г несов. куда, откуда, по чему, без доп.
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
мчать 180 Г несов.
‣ кого-что (kihutades) viima, kandma; ветер мчит облака tuul kihutab ~ ajab pilvi, река мчит свои воды через леса jõgi kannab oma veed läbi metsade;
‣ kõnek. kihutama, tormama, sööstma; машина мчит по шоссе auto kihutab maanteel
‣ кого-что (kihutades) viima, kandma; ветер мчит облака tuul kihutab ~ ajab pilvi, река мчит свои воды через леса jõgi kannab oma veed läbi metsade;
‣ kõnek. kihutama, tormama, sööstma; машина мчит по шоссе auto kihutab maanteel
перемахнуть 336b Г сов. → несов. перемахивать madalk.
‣ что, через что (hooga) üle hüppama ~ kargama; он перемахнул (через) забор viuhti hüppas ta üle aia, ta vupsas ~ viskus üle aia;
‣ что, через что, куда kihutama, põrutama; он перемахнул в другой город ta põrutas teise linna;
‣ кого-что, куда üle viima ~ toimetama; перемахни его на другой берег pane ~ viska ta teisele kaldale
‣ что, через что (hooga) üle hüppama ~ kargama; он перемахнул (через) забор viuhti hüppas ta üle aia, ta vupsas ~ viskus üle aia;
‣ что, через что, куда kihutama, põrutama; он перемахнул в другой город ta põrutas teise linna;
‣ кого-что, куда üle viima ~ toimetama; перемахни его на другой берег pane ~ viska ta teisele kaldale
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
пригнать I 184 Г сов. → несов. пригонять
‣ кого-что kohale tooma ~ ajama; пригнать стадо домой karja koju ajama, пригнать машину kõnek. autot ära ~ kohale tooma;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. kohale ~ pärale kihutama
‣ кого-что kohale tooma ~ ajama; пригнать стадо домой karja koju ajama, пригнать машину kõnek. autot ära ~ kohale tooma;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. kohale ~ pärale kihutama
скакать 201 Г несов.
‣ через что, на чём hüppama, hüplema, kargama, kepslema, kepsutama, kergutama; скакать через огонь üle tule hüppama ~ hopsama, скакать от радости rõõmust hüppama ~ kepsu lööma, скакать на одной ноге ühel jalal hüplema ~ keksima ~ kekslema, температура скачет palavik hüppab üles-alla ~ hüpleb ~ kord tõuseb, kord langeb, цены скачут hinnad on väga muutlikud ~ kõikuvad;
‣ ratsa sõitma, ratsutama; kappama, kapakut laskma, nelja kihutama; traavima; скакать верхом ratsa ~ hobuse seljas sõitma, ratsutama, скакать во весь опор tuhatnelja kihutama;
‣ sport ratsavõistlustest osa võtma (hobuste kohta)
‣ через что, на чём hüppama, hüplema, kargama, kepslema, kepsutama, kergutama; скакать через огонь üle tule hüppama ~ hopsama, скакать от радости rõõmust hüppama ~ kepsu lööma, скакать на одной ноге ühel jalal hüplema ~ keksima ~ kekslema, температура скачет palavik hüppab üles-alla ~ hüpleb ~ kord tõuseb, kord langeb, цены скачут hinnad on väga muutlikud ~ kõikuvad;
‣ ratsa sõitma, ratsutama; kappama, kapakut laskma, nelja kihutama; traavima; скакать верхом ratsa ~ hobuse seljas sõitma, ratsutama, скакать во весь опор tuhatnelja kihutama;
‣ sport ratsavõistlustest osa võtma (hobuste kohta)
смутить 296a Г сов. → несов. смущать
‣ что häirima, rahutuks tegema; смутить покой rahu häirima ~ rikkuma, смутить душу hinge ~ südant ~ meelt rahutuks tegema;
‣ кого-что segadusse ~ kimbatusse ajama ~ viima, kohmetuks tegema, hämmeldama, hämmingusse viima; смутить кого похвалами keda kiitusega segadusse viima ~ kohmetuks ~ nõutuks tegema;
‣ кого-что van. mässule õhutama ~ üles ässitama ~ kihutama; смутить народ rahvast üles kihutama;
‣ (без несов.) что sogaseks tegema, sogama, sogastama; смутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema ~ segama
‣ что häirima, rahutuks tegema; смутить покой rahu häirima ~ rikkuma, смутить душу hinge ~ südant ~ meelt rahutuks tegema;
‣ кого-что segadusse ~ kimbatusse ajama ~ viima, kohmetuks tegema, hämmeldama, hämmingusse viima; смутить кого похвалами keda kiitusega segadusse viima ~ kohmetuks ~ nõutuks tegema;
‣ кого-что van. mässule õhutama ~ üles ässitama ~ kihutama; смутить народ rahvast üles kihutama;
‣ (без несов.) что sogaseks tegema, sogama, sogastama; смутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema ~ segama
стрела 53 С ж. неод.
‣ nool (ka joonisel); отравленная стрела mürginool, стрелы Амура ülek. Amori nooled, прямой как стрела noolsirge, sirge nagu nool;
‣ bot. varb, (õisikut kandev lehtedeta) vars;
‣ tehn. tõus, kõrgus, tipp; nool, poom, konsool; стрела подъёма (kaare) tõus ~ kõrgus, tõusukõrgus, tõstekõrgus, стрела арки ~ дуги ehit. kaare kõrgus, стрела башни torni tipp, стрела крана kraananool, poom, стрела экскаватора ekskavaatori nool ~ poom, стрела конвейера konveieri konsool, грузовая стрела mer. lastipoom, losspoom, стрела провеса el. (juhtme) ripe, ehit. läbiripe, стрела прогиба läbipaine, läbipaindumine;
‣ стрелой С → Н noolena, nagu nool ~ keravälk; лететь ~ нестись ~ мчаться стрелой noolena lendama, nagu tuulispask kihutama
‣ nool (ka joonisel); отравленная стрела mürginool, стрелы Амура ülek. Amori nooled, прямой как стрела noolsirge, sirge nagu nool;
‣ bot. varb, (õisikut kandev lehtedeta) vars;
‣ tehn. tõus, kõrgus, tipp; nool, poom, konsool; стрела подъёма (kaare) tõus ~ kõrgus, tõusukõrgus, tõstekõrgus, стрела арки ~ дуги ehit. kaare kõrgus, стрела башни torni tipp, стрела крана kraananool, poom, стрела экскаватора ekskavaatori nool ~ poom, стрела конвейера konveieri konsool, грузовая стрела mer. lastipoom, losspoom, стрела провеса el. (juhtme) ripe, ehit. läbiripe, стрела прогиба läbipaine, läbipaindumine;
‣ стрелой С → Н noolena, nagu nool ~ keravälk; лететь ~ нестись ~ мчаться стрелой noolena lendama, nagu tuulispask kihutama
укатать 165a Г сов. → несов. укатывать I
‣ что siledaks ~ kõvaks rullima ~ sõitma; укатать дорогу teed siledaks sõitma ~ rullima;
‣ что vanutama; укатать войлок vilti vanutama;
‣ (без несов.) кого-что madalk. ära vintsutama ~ loksutama; жизнь его укатала elu on teda kõvasti räsinud;
‣ (без несов.) кого, куда madalk. kihutama, kärutama, kupatama; укатать в тюрьму türmi ~ vangimajja kärutama, уката в ссылку asumisele kupatama
‣ что siledaks ~ kõvaks rullima ~ sõitma; укатать дорогу teed siledaks sõitma ~ rullima;
‣ что vanutama; укатать войлок vilti vanutama;
‣ (без несов.) кого-что madalk. ära vintsutama ~ loksutama; жизнь его укатала elu on teda kõvasti räsinud;
‣ (без несов.) кого, куда madalk. kihutama, kärutama, kupatama; укатать в тюрьму türmi ~ vangimajja kärutama, уката в ссылку asumisele kupatama
укатить Г сов. → несов. укатывать II
‣ 316a что ära ~ minema ~ eemale veeretama; укатить бочку в подвал tünni keldrisse veeretama;
‣ 316b (без несов.) kõnek. minema veerema ~ vurama, minema kihutama, kuhu kihutama ~ põrutama; он укатил в Москву ta põrutas ~ kihutas Moskvasse, укатить в деревню maale põrutama;
‣ 316b madalk. minema panema ~ punuma ~ lippama ~ plagama ~ pleekima
‣ 316a что ära ~ minema ~ eemale veeretama; укатить бочку в подвал tünni keldrisse veeretama;
‣ 316b (без несов.) kõnek. minema veerema ~ vurama, minema kihutama, kuhu kihutama ~ põrutama; он укатил в Москву ta põrutas ~ kihutas Moskvasse, укатить в деревню maale põrutama;
‣ 316b madalk. minema panema ~ punuma ~ lippama ~ plagama ~ pleekima
влететь 234 Г сов. → несов. влетать
‣ во что, на что sisse ~ peale lendama; ülek. kõnek. sisse tormama ~ kihutama; ласточка влетела в открытое окно pääsuke lendas lahtisest aknast sisse;
‣ безл. кому, за что, от кого kõnek. pähe ~ võtta saama, (rängalt) karistada saama; (ну и) влетит тебе от матери küll sa alles ema käest saad;
◊ влететь ~ влетать в копеечку kõnek. tasku pihta käima, kulukaks minema
‣ во что, на что sisse ~ peale lendama; ülek. kõnek. sisse tormama ~ kihutama; ласточка влетела в открытое окно pääsuke lendas lahtisest aknast sisse;
‣ безл. кому, за что, от кого kõnek. pähe ~ võtta saama, (rängalt) karistada saama; (ну и) влетит тебе от матери küll sa alles ema käest saad;
◊ влететь ~ влетать в копеечку kõnek. tasku pihta käima, kulukaks minema
выгонять 255 Г несов. → сов. выгнать
‣ кого-что välja ~ minema ajama ~ kihutama; välja heitma ~ viskama; выгонять из комнаты toast välja ajama, выгонять из школы кого kõnek. koolist välja heitma ~ viskama keda, выгонять скот на пастбище loomi karja(maale) ajama;
‣ что põll., aiand. ajatama;
‣ что trük. juurde kasvatama; выгонять строку rida juurde kasvatama;
‣ что murd. ajama; выгонять спирт из чего millest piiritust ajama
‣ кого-что välja ~ minema ajama ~ kihutama; välja heitma ~ viskama; выгонять из комнаты toast välja ajama, выгонять из школы кого kõnek. koolist välja heitma ~ viskama keda, выгонять скот на пастбище loomi karja(maale) ajama;
‣ что põll., aiand. ajatama;
‣ что trük. juurde kasvatama; выгонять строку rida juurde kasvatama;
‣ что murd. ajama; выгонять спирт из чего millest piiritust ajama
вымахнуть 336* Г сов. kõnek.
‣ что (hooga) viskama ~ heitma ~ paiskama (leeki, suitsu vm.); высоко вымахнуло пламя leek lahvatas kõrgele;
‣ из чего välja tormama ~ kihutama ~ viskuma, välja krapsama ~ kargama ~ lipsama; из лесу вымахнули всадники metsast kihutasid välja ratsanikud, вымахнуть из лодки paadist välja hüppama ~ viskuma
‣ что (hooga) viskama ~ heitma ~ paiskama (leeki, suitsu vm.); высоко вымахнуло пламя leek lahvatas kõrgele;
‣ из чего välja tormama ~ kihutama ~ viskuma, välja krapsama ~ kargama ~ lipsama; из лесу вымахнули всадники metsast kihutasid välja ratsanikud, вымахнуть из лодки paadist välja hüppama ~ viskuma
вымести 368* Г сов. → несов. выметать что, из чего puhtaks ~ välja pühkima; ülek. minema kihutama; вымести сор из комнаты prahti toast välja pühkima, tuba prahist puhtaks pühkima
догонять 255 Г несов. → сов. догнать кого-что
‣ jälitama, taga ajama (ka ülek.), järele jõudma; догонять автобус bussile järele kihutama ~ järele jõudma, догонять беглеца põgenikku jälitama ~ taga ajama, põgenikule järele jõudma;
‣ до чего ajama milleni, kuhu
‣ jälitama, taga ajama (ka ülek.), järele jõudma; догонять автобус bussile järele kihutama ~ järele jõudma, догонять беглеца põgenikku jälitama ~ taga ajama, põgenikule järele jõudma;
‣ до чего ajama milleni, kuhu
домчаться 180 Г сов. до чего, без доп. kõnek. kihutades ~ tormates ~ jooksujalu kohale ~ pärale jõudma; домчаться до вокзала jaama kihutama, духом ~ живо домчаться kähku kohale jõudma
заскакать 201 Г сов. kõnek.
‣ hüppama ~ hüplema hakkama (ka ülek.), keksima ~ kepsutama hakkama, kepsu lööma hakkama;
‣ kappama ~ kihutama hakkama; всадники заскакали прямо через поле ratsanikud kihutasid otse üle põllu
‣ hüppama ~ hüplema hakkama (ka ülek.), keksima ~ kepsutama hakkama, kepsu lööma hakkama;
‣ kappama ~ kihutama hakkama; всадники заскакали прямо через поле ratsanikud kihutasid otse üle põllu
заторопить 323a (без страд. прич.) Г сов. кого-что, без доп. kõnek. tagant kihutama ~ kiirustama ~ takka ajama hakkama
карьер II 1 С м. неод. (без мн. ч.) sport karjäär, kiirkapak, kiirgalopp; взять с места в карьер kiirgalopiga paigalt võtma, мчаться во весь карьер tuhatnelja kihutama;
◊ с места в карьер kõnek. ilma pikemata, ilma igasuguse sissejuhatuseta
◊ с места в карьер kõnek. ilma pikemata, ilma igasuguse sissejuhatuseta
напропалую Н kõnek. ennastunustavalt, meeletult; веселиться напропалую meeletult lõbutsema, скакать напропалую pööraselt ~ meeletult kihutama, идти напропалую pea ees tulle jooksma
наскакать 201 Г сов. → несов. наскакивать
‣ на кого-что (kapates v. kihutades) otsa ~ peale sõitma ~ põrkama; наскакать на ворота väravale otsa kappama ~ kihutama;
‣ (без несов) куда kõnek. (suurel hulgal) kokku kappama ~ (ratsahobustel) kohale sõitma
‣ на кого-что (kapates v. kihutades) otsa ~ peale sõitma ~ põrkama; наскакать на ворота väravale otsa kappama ~ kihutama;
‣ (без несов) куда kõnek. (suurel hulgal) kokku kappama ~ (ratsahobustel) kohale sõitma
обгонять 255 Г несов. → сов. обогнать кого-что, в чём mööda sõitma ~ kihutama ~ jooksma ~ minema, mööduma, edestama, ette jõudma kellest; обгонять кого в беге jooksus mööduma kellest, обгонять в учёбе кого õpinguis edestama keda
облетать II 166 Г сов. что
‣ (lennukiga paljusid kohti) läbi sõitma ~ lendama;
‣ ülek. kõnek. läbi jooksma ~ tormama ~ kihutama; облетать весь город linnale tiiru peale tegema;
‣ несов. облётывать lenn. kontroll-lendu tegema
‣ (lennukiga paljusid kohti) läbi sõitma ~ lendama;
‣ ülek. kõnek. läbi jooksma ~ tormama ~ kihutama; облетать весь город linnale tiiru peale tegema;
‣ несов. облётывать lenn. kontroll-lendu tegema
опор 1 С м. неод. väljendis (мчаться ~ нестись ~ лететь) во весь опор kõnek. tuhatnelja (kihutama), kõigest väest ~ suure ajuga (tormama)
откатать 165a Г сов.
‣ что kõnek. rullimist lõpetama;
‣ что, без доп. (teatud aeg) sõitma; sõitu lõpetama; madalk. (teha) vihtuma; läbi kihutama; откатать программу (iluuisutamis)kava läbi sõitma ~ lõpetama;
‣ кого madalk. läbi kolkima ~ nahutama
‣ что kõnek. rullimist lõpetama;
‣ что, без доп. (teatud aeg) sõitma; sõitu lõpetama; madalk. (teha) vihtuma; läbi kihutama; откатать программу (iluuisutamis)kava läbi sõitma ~ lõpetama;
‣ кого madalk. läbi kolkima ~ nahutama
отогнать 184 Г сов. → несов. отгонять
‣ кого-что, от кого-чего eemale ~ minema ajama ~ kihutama ~ peletama; отогнать собаку koera eemale ~ minema ajama, отогнать муху kärbest peletama, отогнать мысль от себя mõtet eemale peletama;
‣ что tehn. ajama, utma; отогнать скипидар tärpentini ajama
‣ кого-что, от кого-чего eemale ~ minema ajama ~ kihutama ~ peletama; отогнать собаку koera eemale ~ minema ajama, отогнать муху kärbest peletama, отогнать мысль от себя mõtet eemale peletama;
‣ что tehn. ajama, utma; отогнать скипидар tärpentini ajama
перенестись 365 Г сов. → несов. переноситься I
‣ через что, куда kõnek. (hooga) üle jooksma ~ hüppama ~ sõitma ~ kihutama ~ lendama; перенестись через канаву üle kraavi hüppama;
‣ куда ülek. (mõtetes, mälestustes) kanduma; мысленно перенестись в детские годы mõttes lapsepõlve kanduma, мысленно перенестись в родной дом mõttes sünnikodus viibima
‣ через что, куда kõnek. (hooga) üle jooksma ~ hüppama ~ sõitma ~ kihutama ~ lendama; перенестись через канаву üle kraavi hüppama;
‣ куда ülek. (mõtetes, mälestustes) kanduma; мысленно перенестись в детские годы mõttes lapsepõlve kanduma, мысленно перенестись в родной дом mõttes sünnikodus viibima
поднестись 365 Г сов. → несов. подноситься I к кому-чему kõnek. juurde kihutama, kihutades ette sõitma
подстрекать 169a Г несов. → сов. подстрекнуть кого-что, к чему üles ässitama ~ kihutama, õssitama, kihutustööd tegema; подстрекать к ссоре tüli õhutama, подстрекать любопытство uudishimu üles kruvima, подстрекать честолюбие auahnust proovile panema
покатить Г сов.
‣ 316a что veerema lükkama ~ panema;
‣ 316b kõnek. kuhu veerema, vurama, kihutama; покатить в город linna põrutama, покатить в гости külla sõitma;
◊ хоть шаром покати kõnek. mis on tühi nagu kell ~ lage nagu vaese mehe rehealune, kust oleks nagu katk üle käinud
‣ 316a что veerema lükkama ~ panema;
‣ 316b kõnek. kuhu veerema, vurama, kihutama; покатить в город linna põrutama, покатить в гости külla sõitma;
◊ хоть шаром покати kõnek. mis on tühi nagu kell ~ lage nagu vaese mehe rehealune, kust oleks nagu katk üle käinud
покатиться 316 Г сов. куда, откуда, по чему, без доп. veerema ~ sõitma ~ kihutama ~ vurama hakkama; voolama hakkama (pisarate, higi kohta); покатиться с горы mäest alla veerema, слёзы покатились по щекам pisarad veeresid ~ voolasid mööda põski, по залу покатился шум saalist käis sumin läbi;
◊ покатиться со смеху kõnek. naerma pahvatama ~ puhkema
◊ покатиться со смеху kõnek. naerma pahvatama ~ puhkema
поскакать 201 Г сов.
‣ hüplema ~ keksima ~ kepslema ~ kalpsama (hakkama); kappama ~ kapakut laskma ~ (nelja) kihutama ~ jooksma (hakkama); поскакать на одной ноге в комнату ühe jala peal toa poole hüppama hakkama ~ hüplema, лошади поскакали дальше hobused kihutasid edasi;
‣ (mõnda aega) hüppama ~ hüplema ~ kepslema ~ keksima ~ kalpsama; поскакать через скакалку veidi hüppenööriga hüppama
‣ hüplema ~ keksima ~ kepslema ~ kalpsama (hakkama); kappama ~ kapakut laskma ~ (nelja) kihutama ~ jooksma (hakkama); поскакать на одной ноге в комнату ühe jala peal toa poole hüppama hakkama ~ hüplema, лошади поскакали дальше hobused kihutasid edasi;
‣ (mõnda aega) hüppama ~ hüplema ~ kepslema ~ keksima ~ kalpsama; поскакать через скакалку veidi hüppenööriga hüppama
примчать 180 Г сов.
‣ кого-что kõnek. kihutades ~ tormates ~ jooksujalu kohale tooma;
‣ madalk. kohale kihutama ~ tormama
‣ кого-что kõnek. kihutades ~ tormates ~ jooksujalu kohale tooma;
‣ madalk. kohale kihutama ~ tormama
принестись 365 Г сов. → несов. приноситься kõnek.
‣ kohale tormama ~ kihutama, vuhinaga ~ tormates kohale tulema;
‣ (kohale) kanduma (hääle, lõhna kohta)
‣ kohale tormama ~ kihutama, vuhinaga ~ tormates kohale tulema;
‣ (kohale) kanduma (hääle, lõhna kohta)
продымить 301 Г сов.
‣ что, чем (suitsuga) läbi immutama, (tubaka)suitsu täis ajama;
‣ мимо кого-чего kõnek. (tossates v. suitsu välja ajades) mööda kihutama ~ sõitma
‣ что, чем (suitsuga) läbi immutama, (tubaka)suitsu täis ajama;
‣ мимо кого-чего kõnek. (tossates v. suitsu välja ajades) mööda kihutama ~ sõitma
пронестись 365 Г сов. → несов. проноситься I
‣ mööda ~ üle sööstma ~ kihutama ~ tormama; пронеслась гроза maruhooga läks äike üle, пронеслась буря tormihoog sööstis üle, пронеслась война sõjalaine käis üle, в голове пронеслась мысль peast käis mõte läbi;
‣ ülek. mööda lendama, linnutiivul mööduma (aja vm. kohta); пронеслась молодость noorus möödus linnutiivul;
‣ ülek. kulutulena levima; по городу пронеслась весть teade levis linnas kulutulena;
‣ kõlama, kuulduma
‣ mööda ~ üle sööstma ~ kihutama ~ tormama; пронеслась гроза maruhooga läks äike üle, пронеслась буря tormihoog sööstis üle, пронеслась война sõjalaine käis üle, в голове пронеслась мысль peast käis mõte läbi;
‣ ülek. mööda lendama, linnutiivul mööduma (aja vm. kohta); пронеслась молодость noorus möödus linnutiivul;
‣ ülek. kulutulena levima; по городу пронеслась весть teade levis linnas kulutulena;
‣ kõlama, kuulduma
проноситься II 319 Г сов.
‣ (teatud aeg) ringi kihutama ~ tormama;
‣ (teatud aeg) kantav olema, (kandmisel) vastu pidama; этот костюм проносится долго see ülikond peab kaua vastu;
‣ несов. пронашиваться (kandmisest) ära kuluma, katki minema; туфли проносились kingad on ära kantud;
‣ с кем-чем (teatud aeg) jändama ~ ametis olema ~ tegelema kellega-millega
‣ (teatud aeg) ringi kihutama ~ tormama;
‣ (teatud aeg) kantav olema, (kandmisel) vastu pidama; этот костюм проносится долго see ülikond peab kaua vastu;
‣ несов. пронашиваться (kandmisest) ära kuluma, katki minema; туфли проносились kingad on ära kantud;
‣ с кем-чем (teatud aeg) jändama ~ ametis olema ~ tegelema kellega-millega
проскакать 201 Г сов. → несов. проскакивать
‣ mööda kappama, (ratsahobusel) mööda kihutama ~ sõitma; проскакать на коне ratsa mööda kappama;
‣ hüpates läbima; проскакать на одной ноге ühe jala peal hüppama;
‣ (без несов.) (teatud aeg) kappama ~ ratsahobusega sõitma; (teatud vahemaad) kapates ~ ratsa läbi sõitma; (teatud aeg) hüppama
‣ mööda kappama, (ratsahobusel) mööda kihutama ~ sõitma; проскакать на коне ratsa mööda kappama;
‣ hüpates läbima; проскакать на одной ноге ühe jala peal hüppama;
‣ (без несов.) (teatud aeg) kappama ~ ratsahobusega sõitma; (teatud vahemaad) kapates ~ ratsa läbi sõitma; (teatud aeg) hüppama
раззадорить 269a Г сов. → несов. раззадоривать кого-что kõnek. üles kütma; üles ässitama ~ kihutama, õhutama; раззадорить игроков mängijaid võidule ~ võitma õhutama, раззадорить любопытство uudishimu üles kütma
сагитировать 171a Г сов. кого-что, на что kõnek. agiteerima, üles kihutama, keda veenma ~ mõjutama; vrd. агитировать
стравить I 321 Г сов. → несов. стравливать I, стравлять I
‣ кого-что üksteise kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); ülek. üksteise ~ teineteise vastu üles kihutama; стравить собак koeri puretama ~ purelema ajama;
‣ что ära ~ maha tallama; стравить овёс kaera maha tallama;
‣ что madalk. ära ~ paljaks söötma; стравить сено heina ära söötma, стравить пастбище karjamaad paljaks söötma;
‣ что madalk. hakkama panema, (ära) raiskama, läbi lööma, (ära) kulutama;
‣ что välja söövitama; vrd. травить I
‣ кого-что üksteise kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); ülek. üksteise ~ teineteise vastu üles kihutama; стравить собак koeri puretama ~ purelema ajama;
‣ что ära ~ maha tallama; стравить овёс kaera maha tallama;
‣ что madalk. ära ~ paljaks söötma; стравить сено heina ära söötma, стравить пастбище karjamaad paljaks söötma;
‣ что madalk. hakkama panema, (ära) raiskama, läbi lööma, (ära) kulutama;
‣ что välja söövitama; vrd. травить I
торопить 321 Г несов. кого-что, с чем tagant kiirustama, rututama, taga kihutama, kiiret tegema, aega mitte andma, tagant sundima, kiirendama; торопить с ответом kiiremini vastama sundima, торопить коня hobust kiiremale käigule sundima, торопить события sündmusi kiirendama; vrd. поторопить
турнуть 336a Г сов. кого madalk. minema kihutama ~ ajama; турнуть в шею nattipidi ~ käkaskaela välja viskama
укатиться 316 Г сов. → несов. укатываться II
‣ ära ~ minema ~ eemale veerema; мяч укатился далеко pall veeres kaugele;
‣ (без несов.) kõnek. minema vurama ~ kihutama; поезд укатился из виду rong vuras minema ja kadus silmist
‣ ära ~ minema ~ eemale veerema; мяч укатился далеко pall veeres kaugele;
‣ (без несов.) kõnek. minema vurama ~ kihutama; поезд укатился из виду rong vuras minema ja kadus silmist
умчаться 180 Г сов.
‣ minema kihutama ~ sööstma ~ tormama; автомобиль умчался auto kihutas minema, тучи умчались на север pilved kihutasid ~ tormasid põhja poole;
‣ ülek. mööda lendama, lennates mööduma; юность умчалась noorus kadus ~ möödus lennul ~ lennates ~ linnutiivul, годы умчались aastad lendasid mööda ~ on mööda lennanud
‣ minema kihutama ~ sööstma ~ tormama; автомобиль умчался auto kihutas minema, тучи умчались на север pilved kihutasid ~ tormasid põhja poole;
‣ ülek. mööda lendama, lennates mööduma; юность умчалась noorus kadus ~ möödus lennul ~ lennates ~ linnutiivul, годы умчались aastad lendasid mööda ~ on mööda lennanud
упечь II 378а Г сов. → несов. упекать кого, куда madalk.
‣ keda kuhu (vägisi) ajama ~ kupatama ~ kihutama ~ saatma; его упекли на крaй света ta saadeti ~ kihutati maailma teise otsa;
‣ kinni panema ~ pistma, istuma ~ sidima panema; упечь в тюрьму vangi ~ pokri pistma
‣ keda kuhu (vägisi) ajama ~ kupatama ~ kihutama ~ saatma; его упекли на крaй света ta saadeti ~ kihutati maailma teise otsa;
‣ kinni panema ~ pistma, istuma ~ sidima panema; упечь в тюрьму vangi ~ pokri pistma
ускакать 201 Г сов. → несов. ускакивать
‣ minema ~ ära ~ eemale hüppama ~ kargama ~ keksima; лягушка ускакала konn hüppas minema;
‣ minema kappama ~ galoppima; minema kihutama; всадник ускакал ratsanik kappas minema;
◊ далеко не ускачешь на чём, с кем-чем, без кого-чего kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta ei jõua kuigi kaugele
‣ minema ~ ära ~ eemale hüppama ~ kargama ~ keksima; лягушка ускакала konn hüppas minema;
‣ minema kappama ~ galoppima; minema kihutama; всадник ускакал ratsanik kappas minema;
◊ далеко не ускачешь на чём, с кем-чем, без кого-чего kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta ei jõua kuigi kaugele
вести 367 Г несов.
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
всадить 313a Г сов. → несов. всаживать что во что
‣ kõnek. (hooga, jõuga) sisse torkama ~ suruma ~ lööma; всадить копьё в бок oda külje sisse lööma, всадить топор в дерево kirvest puusse lööma ~ raksatama, всадить пулю в мишень kuuli märklauda kihutama;
‣ madalk. (sisse) summima ~ taguma (raha kohta)
‣ kõnek. (hooga, jõuga) sisse torkama ~ suruma ~ lööma; всадить копьё в бок oda külje sisse lööma, всадить топор в дерево kirvest puusse lööma ~ raksatama, всадить пулю в мишень kuuli märklauda kihutama;
‣ madalk. (sisse) summima ~ taguma (raha kohta)
выбить 324* Г сов. → несов. выбивать
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
‣ что, из чего välja lööma; sisse lööma (näit. akent); кого-что из чего maha lööma ~ paiskama; кого из чего välja lööma, minema kihutama; выбить стекло из рамы klaasi raamist välja lööma, выбить огонь tuld välja lööma, выбить мяч из рук palli käest maha lööma, выбить из седла sadulast maha paiskama, выбить противника из окопов vaenlast kaevikutest välja lööma, выбить чьё согласие kõnek. kelle nõusolekut saavutama, выбить 90 очков из 100 возможных üheksatkümmend silma sajast (välja) laskma;
‣ что, из чего kõnek. välja ~ puhtaks kloppima; выбить пыль из одежды rõivastest tolmu välja kloppima, выбить ковёр vaipa puhtaks kloppima, выбить трубку piipu tühjendama ~ tühjaks koputama;
‣ что maha ~ ära tallama; puruks peksma; град выбил озимые rahe peksis (tali)orase puruks, выбить дорогу teed auklikuks sõitma;
‣ что vermima; выбить медаль medalit vermima;
‣ что välja pressima ~ pigistama; у него слова не выбьешь temast ei pigista sõnagi välja;
‣ что (löökriistadel) mängima, (näit. trummi) lööma; он выбил на барабане походный марш ta lõi trummil rännakumarssi, выбить такт takti lööma;
‣ что (kontsade klõbinal) tantsu lööma; выбить чечётку steppima;
‣ tekst. (mustrit) trükkima;
◊ выбить ~ выбивать из колеи кого-что rööpast välja viima keda-mida; выбить ~ выбивать дурь из головы у кого, кому kõnek. rumalusi peast välja ajama kellel; выбить ~ выбивать почву из-под ног у кого pinda jalge alt võtma kellel
вылететь 234* Г сов. → несов. вылетать
‣ välja lendama, (õhku) tõusma; самолёт вылетел из Калуги в 6 часов утра lennuk lendas Kalugast välja kell 6 hommikul;
‣ ülek. kuuldavale tulema; из его груди вылетел вздох tema rinnust tuli kuuldavale ohe;
‣ ülek. välja kihutama ~ lendama; из-за угла вылетела тройка nurga tagant kihutas troika välja, он как стрела вылетел из комнаты ta lendas toast välja nagu nool, у окон вылетели стёкла aknaklaasid lendasid eest ära, вылететь из университета kõnek. ülikoolist (välja) lendama;
◊ вылететь ~ вылетать из головы kõnek. meelest minema, nagu peast pühitama; вылететь в трубу kõnek. puupaljaks jääma, põhja kõrbema; хмель вылетел из головы kõnek. pea lõi kaineks ~ selgeks
‣ välja lendama, (õhku) tõusma; самолёт вылетел из Калуги в 6 часов утра lennuk lendas Kalugast välja kell 6 hommikul;
‣ ülek. kuuldavale tulema; из его груди вылетел вздох tema rinnust tuli kuuldavale ohe;
‣ ülek. välja kihutama ~ lendama; из-за угла вылетела тройка nurga tagant kihutas troika välja, он как стрела вылетел из комнаты ta lendas toast välja nagu nool, у окон вылетели стёкла aknaklaasid lendasid eest ära, вылететь из университета kõnek. ülikoolist (välja) lendama;
◊ вылететь ~ вылетать из головы kõnek. meelest minema, nagu peast pühitama; вылететь в трубу kõnek. puupaljaks jääma, põhja kõrbema; хмель вылетел из головы kõnek. pea lõi kaineks ~ selgeks
вышвырнуть 335*a Г сов. → несов. вышвыривать kõnek.
‣ что välja viskama ~ pilduma ~ heitma; вышвырнуть что в окно mida aknast välja viskama;
‣ кого ülek. välja ~ minema kihutama; Красная Армия вышвырнула интервентов Punaarmee kihutas intervendid (maalt) välja;
◊ вышвырнуть ~ вышвыривать за ворота кого tänavale ~ värava taha heitma keda
‣ что välja viskama ~ pilduma ~ heitma; вышвырнуть что в окно mida aknast välja viskama;
‣ кого ülek. välja ~ minema kihutama; Красная Армия вышвырнула интервентов Punaarmee kihutas intervendid (maalt) välja;
◊ вышвырнуть ~ вышвыривать за ворота кого tänavale ~ värava taha heitma keda
докатить 316a Г сов. → несов. докатывать
‣ кого-что до чего veeretama keda-mida milleni; докатить бочку до ворот tünni värava juurde veeretama;
‣ kõnek. kohale kihutama (sõites); мы быстро докатим kihutame kiiresti kohale, oleme kähku kohal
‣ кого-что до чего veeretama keda-mida milleni; докатить бочку до ворот tünni värava juurde veeretama;
‣ kõnek. kohale kihutama (sõites); мы быстро докатим kihutame kiiresti kohale, oleme kähku kohal
доноситься 319 Г несов. → сов. донестись
‣ до кого-чего, без доп. kuulduma, kõrvu ulatuma, kanduma, jõudma kelleni; с улицы доносились голоса детей tänavalt kuuldus ~ kostis laste hääli;
‣ до чего, без доп. kõnek. kohale kihutama;
‣ страд. к доносить 1.
‣ до кого-чего, без доп. kuulduma, kõrvu ulatuma, kanduma, jõudma kelleni; с улицы доносились голоса детей tänavalt kuuldus ~ kostis laste hääli;
‣ до чего, без доп. kõnek. kohale kihutama;
‣ страд. к доносить 1.
закатить Г сов. → несов. закатывать I
‣ 316a что, во что, на что veeretama; закатить бочку на машину vaati auto peale veeretama, закатить глаза silmi pahupidi pöörama;
‣ 316b куда madalk. minema sõitma ~ põrutama ~ kihutama;
‣ 316a что madalk. tegema, korraldama; закатить пир pidu püsti panema, закатить скандал skandaalitama, skandaali lahti lööma;
‣ 316a что, чем, по чему madalk. virutama; закатить кому в ухо kellele vastu kõrvu andma ~ lajatama, закатить двойку в дневник kahte päevikusse virutama
‣ 316a что, во что, на что veeretama; закатить бочку на машину vaati auto peale veeretama, закатить глаза silmi pahupidi pöörama;
‣ 316b куда madalk. minema sõitma ~ põrutama ~ kihutama;
‣ 316a что madalk. tegema, korraldama; закатить пир pidu püsti panema, закатить скандал skandaalitama, skandaali lahti lööma;
‣ 316a что, чем, по чему madalk. virutama; закатить кому в ухо kellele vastu kõrvu andma ~ lajatama, закатить двойку в дневник kahte päevikusse virutama
замутить 249, 316a (страд. прич. прош. вр. замутнённый) Г сов.
‣ что soga(sta)ma, sogaseks ~ ülek. ähmaseks tegema; замутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema, слёзы замутили глаза silmad on pisaraist udused;
‣ (без страд. прич.) безл. кого kõnek. oksele ~ iiveldama ajama;
‣ кого-что van. (üles v. mässule) ässitama ~ kihutama;
◊ (он) воды не замутит (ta on) vaga kui talleke, tallvaga; vrd. мутить
‣ что soga(sta)ma, sogaseks ~ ülek. ähmaseks tegema; замутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema, слёзы замутили глаза silmad on pisaraist udused;
‣ (без страд. прич.) безл. кого kõnek. oksele ~ iiveldama ajama;
‣ кого-что van. (üles v. mässule) ässitama ~ kihutama;
◊ (он) воды не замутит (ta on) vaga kui talleke, tallvaga; vrd. мутить
заноситься I 319 Г несов. → сов. занестись I
‣ (kõrgele) lendama ~ tõusma; жаворонки заносились под облака lõokesed tõusid pilvedeni ~ pilvede alla;
‣ (ette) tormama ~ kihutama; всадник заносился далеко вперёд ratsur kihutas kaugele ette;
‣ ülek. kaugele kanduma; заноситься мечтами unistustele anduma, куда мы только не заносились в мечтах kuhu unistused meid küll kõik ei viinud;
‣ kõnek. uhkustama, ennast täis minema, nina püsti ajama, end tähtsaks tegema; не с чего тебе заноситься sul pole põhjust nina püsti ajada;
‣ kõnek. üle pakkuma, (liiga) kaugele minema;
‣ страд. к заносить I
‣ (kõrgele) lendama ~ tõusma; жаворонки заносились под облака lõokesed tõusid pilvedeni ~ pilvede alla;
‣ (ette) tormama ~ kihutama; всадник заносился далеко вперёд ratsur kihutas kaugele ette;
‣ ülek. kaugele kanduma; заноситься мечтами unistustele anduma, куда мы только не заносились в мечтах kuhu unistused meid küll kõik ei viinud;
‣ kõnek. uhkustama, ennast täis minema, nina püsti ajama, end tähtsaks tegema; не с чего тебе заноситься sul pole põhjust nina püsti ajada;
‣ kõnek. üle pakkuma, (liiga) kaugele minema;
‣ страд. к заносить I
исторгать 169a Г несов. → сов. исторгнуть liter. van.
‣ кого-что, у кого-чего, из чего välja kiskuma ~ tõmbama ~ rebima; исторгать кого у смерти ülek. keda surmasuust päästma;
‣ что ülek. esile kutsuma; исторгать слёзы у кого nutma panema keda;
‣ что välja paiskama, purskama; вулкан исторгает лаву vulkaan purskab laavat;
‣ кого, откуда välja tõukama ~ heitma ~ kihutama ~ ajama
‣ кого-что, у кого-чего, из чего välja kiskuma ~ tõmbama ~ rebima; исторгать кого у смерти ülek. keda surmasuust päästma;
‣ что ülek. esile kutsuma; исторгать слёзы у кого nutma panema keda;
‣ что välja paiskama, purskama; вулкан исторгает лаву vulkaan purskab laavat;
‣ кого, откуда välja tõukama ~ heitma ~ kihutama ~ ajama
катать 165a Г несов.
‣ что, из чего, по чему (edasi-tagasi) veeretama, lükkama; катать мяч по полу palli mööda põrandat veeretama, катать шарики из глины savist kuulikesi tegema ~ veeretama, катать вагонетки vagonette lükkama, катать коляску lapsevankrit lükkama;
‣ кого, в чём, на ком-чём sõidutama millega; катать ребёнка в коляске last vankriga sõidutama, катать кого на санках kelgusõitu tegema kellele;
‣ что rullima, vaalima; катать тесто taignat rullima, катать бельё pesu rullima;
‣ что valtsima; катать сталь terast valtsima;
‣ что vanutama; катать войлок vilti vanutama;
‣ 165b madalk. (edasi-tagasi, ringi) sõitma ~ kihutama;
‣ что, без доп. madalk. (teha) vorpima ~ vuhtima; катать по пять писем в день kuni ~ oma viis kirja päevas valmis vorpima; vrd. катить
‣ что, из чего, по чему (edasi-tagasi) veeretama, lükkama; катать мяч по полу palli mööda põrandat veeretama, катать шарики из глины savist kuulikesi tegema ~ veeretama, катать вагонетки vagonette lükkama, катать коляску lapsevankrit lükkama;
‣ кого, в чём, на ком-чём sõidutama millega; катать ребёнка в коляске last vankriga sõidutama, катать кого на санках kelgusõitu tegema kellele;
‣ что rullima, vaalima; катать тесто taignat rullima, катать бельё pesu rullima;
‣ что valtsima; катать сталь terast valtsima;
‣ что vanutama; катать войлок vilti vanutama;
‣ 165b madalk. (edasi-tagasi, ringi) sõitma ~ kihutama;
‣ что, без доп. madalk. (teha) vorpima ~ vuhtima; катать по пять писем в день kuni ~ oma viis kirja päevas valmis vorpima; vrd. катить
лететь 234 Г несов.
‣ на чём, по чему, через что, где, куда, откуда lendama (üks kord v. samas suunas), ülek. kõnek. ka kukkuma; птицы летят на юг linnud lendavad lõunasse ~ lõuna poole, завтра лечу в Ялту homme sõidan (lennukiga) ~ lendan Jaltasse, пули летят kuulid lendavad, шапки летят в воздух mütsid lendavad õhku, время летит aeg lendab, он со всего маху летит в сугроб ta lendas täie hooga hange, лететь стрелой noolena lendama, акции летят вниз aktsiad langevad;
‣ ülek. tormama, kihutama; мимо летят поезда rongid kihutavad mööda, ronge kihutab mööda;
‣ чем, к кому ülek. kanduma; лететь мечтой куда mõttes kuhu kanduma, все думы летят к ней kõik mõtted on tema juures;
◊ лететь вверх тормашками kõnek. uperkuuti ~ vastu taevast lendama; лететь кувырком uperpalli lendama ~ veerema; vrd. летать
‣ на чём, по чему, через что, где, куда, откуда lendama (üks kord v. samas suunas), ülek. kõnek. ka kukkuma; птицы летят на юг linnud lendavad lõunasse ~ lõuna poole, завтра лечу в Ялту homme sõidan (lennukiga) ~ lendan Jaltasse, пули летят kuulid lendavad, шапки летят в воздух mütsid lendavad õhku, время летит aeg lendab, он со всего маху летит в сугроб ta lendas täie hooga hange, лететь стрелой noolena lendama, акции летят вниз aktsiad langevad;
‣ ülek. tormama, kihutama; мимо летят поезда rongid kihutavad mööda, ronge kihutab mööda;
‣ чем, к кому ülek. kanduma; лететь мечтой куда mõttes kuhu kanduma, все думы летят к ней kõik mõtted on tema juures;
◊ лететь вверх тормашками kõnek. uperkuuti ~ vastu taevast lendama; лететь кувырком uperpalli lendama ~ veerema; vrd. летать
лоб 7 (предл. п. ед. ч. о лбе, на и во лбу) С м. неод.
‣ laup, otsmik, otsaesine; высокий лоб kõrge laup, низкий лоб madal laup, открытый лоб avar laup, хмурить лоб otsaesist kortsutama, атака в лоб sõj. frontaalrünnak, атаковать в лоб otse ründama, вопрос в лоб otsene küsimus;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. halv. loikamid, volaskid;
◊ что в лоб, что по лбу kõnekäänd madalk. üks kama kõik; (у него это) на лбу написано kõnek. talle on see otsaette kirjutatud; пускать ~ пустить (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; брить ~ забривать ~ забрить лоб кому kõnek. van. nekrutiks võtma keda; семи пядей во лбу (maa)ilmatu ~ kole tark
‣ laup, otsmik, otsaesine; высокий лоб kõrge laup, низкий лоб madal laup, открытый лоб avar laup, хмурить лоб otsaesist kortsutama, атака в лоб sõj. frontaalrünnak, атаковать в лоб otse ründama, вопрос в лоб otsene küsimus;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. halv. loikamid, volaskid;
◊ что в лоб, что по лбу kõnekäänd madalk. üks kama kõik; (у него это) на лбу написано kõnek. talle on see otsaette kirjutatud; пускать ~ пустить (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; брить ~ забривать ~ забрить лоб кому kõnek. van. nekrutiks võtma keda; семи пядей во лбу (maa)ilmatu ~ kole tark
намёт 1 С м. неод.
‣ madalk. (kokkutuisanud lume-, liiva-) kuhik;
‣ ehit. (krohvi)kiht, (krohvi)loobing, tasanduskiht;
‣ kahv, haam (käsivõrk kalade püüdmiseks);
‣ võrkpüünis (lindude püüdmiseks);
‣ murd. neljajooks, galopp; ехать в намёт nelja jooksma, galoppi sõitma ~ kihutama;
‣ van. varikatus, varjualune
‣ madalk. (kokkutuisanud lume-, liiva-) kuhik;
‣ ehit. (krohvi)kiht, (krohvi)loobing, tasanduskiht;
‣ kahv, haam (käsivõrk kalade püüdmiseks);
‣ võrkpüünis (lindude püüdmiseks);
‣ murd. neljajooks, galopp; ехать в намёт nelja jooksma, galoppi sõitma ~ kihutama;
‣ van. varikatus, varjualune
облететь 234 Г сов. → несов. облетать I
‣ кого-что, вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ läbi ~ kõrvalt mööda ~ ette lendama; облететь горы справа mägedest paremalt (ringiga) mööda lendama, радостная весть облетела всю страну ülek. rõõmus teade ~ rõõmusõnum lendas üle maa;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi jooksma ~ kihutama ~ tormama; облететь знакомых tuttavaid läbi jooksma;
‣ maha pudenema ~ langema; paljaks minema; листья облетели lehed on (maha) langenud, деревья облетели puud jäid paljaks ~ on juba raagus
‣ кого-что, вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ läbi ~ kõrvalt mööda ~ ette lendama; облететь горы справа mägedest paremalt (ringiga) mööda lendama, радостная весть облетела всю страну ülek. rõõmus teade ~ rõõmusõnum lendas üle maa;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi jooksma ~ kihutama ~ tormama; облететь знакомых tuttavaid läbi jooksma;
‣ maha pudenema ~ langema; paljaks minema; листья облетели lehed on (maha) langenud, деревья облетели puud jäid paljaks ~ on juba raagus
оглядка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ ümbervaatamine, ringivaatamine, tagasivaatamine;
‣ ettevaatus, läbimõeldus; действовать с оглядкой ettevaatlikult ~ läbimõeldult tegutsema, без оглядки ettevaatamatult, läbimõtlematult, uisapäisa;
◊ (бежать) без оглядки tuhat ja tulist (jooksma), (jooksma) nii, et päkad välguvad; (лететь) без оглядки tuhatnelja (kihutama)
‣ ümbervaatamine, ringivaatamine, tagasivaatamine;
‣ ettevaatus, läbimõeldus; действовать с оглядкой ettevaatlikult ~ läbimõeldult tegutsema, без оглядки ettevaatamatult, läbimõtlematult, uisapäisa;
◊ (бежать) без оглядки tuhat ja tulist (jooksma), (jooksma) nii, et päkad välguvad; (лететь) без оглядки tuhatnelja (kihutama)
перегнать 184 (страд. прич. прош. вр. перегнанный, кр. ф. перегнан, перегнаа, перегнао, перегнаы) Г сов. → несов. перегонять
‣ кого-что, куда teisale ~ teise kohta ajama ~ viima; перегнать скот на другое пастбище karja teisele karjamaale ajama;
‣ кого-что, в чём edestama, ette jõudma (ka ülek.); kellest mööda ajama; перегнать кого в беге keda jooksus edestama, перегнать кого в развитии kellest arengus ette jõudma, перегнать всех на бегах võiduajamistel kõiki võitma ~ kõigist ette kihutama ~ mööda ajama, перегнать в успехах кого kellest edukam olema, он перегнал одноклассников в математике ta oli matemaatikas klassikaaslastest ees ~ tugevam;
‣ что, на что, во что destilleerima, aetama, ajama, utma; перегнать что в скипидар millest tärpentini ajama
‣ кого-что, куда teisale ~ teise kohta ajama ~ viima; перегнать скот на другое пастбище karja teisele karjamaale ajama;
‣ кого-что, в чём edestama, ette jõudma (ka ülek.); kellest mööda ajama; перегнать кого в беге keda jooksus edestama, перегнать кого в развитии kellest arengus ette jõudma, перегнать всех на бегах võiduajamistel kõiki võitma ~ kõigist ette kihutama ~ mööda ajama, перегнать в успехах кого kellest edukam olema, он перегнал одноклассников в математике ta oli matemaatikas klassikaaslastest ees ~ tugevam;
‣ что, на что, во что destilleerima, aetama, ajama, utma; перегнать что в скипидар millest tärpentini ajama
перемутить 294 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. kõnek.
‣ буд. вр. также 316 (без страд. прич. прош. вр.) что täielikult sogama ~ sogastama ~ sogaseks tegema;
‣ кого-что (kõiki v. paljusid üksteise järel) üles kihutama ~ ässitama
‣ буд. вр. также 316 (без страд. прич. прош. вр.) что täielikult sogama ~ sogastama ~ sogaseks tegema;
‣ кого-что (kõiki v. paljusid üksteise järel) üles kihutama ~ ässitama
подбить 325 (буд. вр. подобью, подобьёшь...) Г сов. → несов. подбивать
‣ что, чем, подо что alla lööma; kõnek. kokku lööma; подбить каблук kontsa alla lööma, подбить итог kokku võtma ~ lööma;
‣ что, чем kõnek. vooderdama, voodriks panema; подбить шапку мехом mütsi karusnahaga vooderdama;
‣ кого-что, на что, с инф. ülek. kõnek. üles kihutama, ahvatlema, õhutama; подбить на шалость vallatust ~ ulakust ~ ulakusele õhutama;
‣ кого-что kõnek. ümber ~ pikali lööma; siniseks ~ vigaseks lööma; подбить глаз silma siniseks ~ vigaseks lööma;
‣ кого-что alla tulistama, rivist välja lööma; pihta laskma, (tulega) vigastama; подбить самолёт lennukit alla tulistama, подбить танк tanki rivist välja lööma, подбить крыло птицы linnul tiiba haavama ~ vigastama;
◊ подбитый ветром ~ ветерком (1) vile (-da), õhuke, vilets (rõiva kohta), (2) tuulepea, kerglane (inimene)
‣ что, чем, подо что alla lööma; kõnek. kokku lööma; подбить каблук kontsa alla lööma, подбить итог kokku võtma ~ lööma;
‣ что, чем kõnek. vooderdama, voodriks panema; подбить шапку мехом mütsi karusnahaga vooderdama;
‣ кого-что, на что, с инф. ülek. kõnek. üles kihutama, ahvatlema, õhutama; подбить на шалость vallatust ~ ulakust ~ ulakusele õhutama;
‣ кого-что kõnek. ümber ~ pikali lööma; siniseks ~ vigaseks lööma; подбить глаз silma siniseks ~ vigaseks lööma;
‣ кого-что alla tulistama, rivist välja lööma; pihta laskma, (tulega) vigastama; подбить самолёт lennukit alla tulistama, подбить танк tanki rivist välja lööma, подбить крыло птицы linnul tiiba haavama ~ vigastama;
◊ подбитый ветром ~ ветерком (1) vile (-da), õhuke, vilets (rõiva kohta), (2) tuulepea, kerglane (inimene)
поддать 227 Г сов. → несов. поддавать
‣ что, чем üles lööma; чем, кому madalk. virutama; поддать мяч ногой palli jalaga üles lööma, конь поддал задом hobune lõi takka üles, поддать коленом põlvehoopi andma;
‣ чего, что, ülek. ka кому-чему kõnek. juurde andma ~ panema; поддать пару leili lisama ~ juurde viskama, поддать ходу kiirust lisama;
‣ что kõnek. ohverdama, ära andma (kabes, kaardimängus vms.); поддать пешку etturit ohverdama ~ kahima;
◊ поддать ~ поддавать жару ~ пару кому madalk. keda tagant kihutama ~ tõukama, kellele hoogu juurde andma; поддать ~ поддавать ~ дать ~ давать леща кому madalk. kellele lajatama ~ virutama
‣ что, чем üles lööma; чем, кому madalk. virutama; поддать мяч ногой palli jalaga üles lööma, конь поддал задом hobune lõi takka üles, поддать коленом põlvehoopi andma;
‣ чего, что, ülek. ka кому-чему kõnek. juurde andma ~ panema; поддать пару leili lisama ~ juurde viskama, поддать ходу kiirust lisama;
‣ что kõnek. ohverdama, ära andma (kabes, kaardimängus vms.); поддать пешку etturit ohverdama ~ kahima;
◊ поддать ~ поддавать жару ~ пару кому madalk. keda tagant kihutama ~ tõukama, kellele hoogu juurde andma; поддать ~ поддавать ~ дать ~ давать леща кому madalk. kellele lajatama ~ virutama
подмывать 169a Г несов. → сов. подмыть
‣ кого-что (alt) pesema; что kõnek. (kiiruga) puhtaks pesema; подмывать ребёнка last alt pesema, подмывать пол põrandat kergelt üle pesema ~ käima;
‣ что (alt) uhtuma ~ uuristama;
‣ (без сов.; обычно безл.) кого, на что, с инф. ülek. kõnek. tagant kihutama; его так и подмывало рассказать обо всём teda kihutas tagant soov kõik ära rääkida
‣ кого-что (alt) pesema; что kõnek. (kiiruga) puhtaks pesema; подмывать ребёнка last alt pesema, подмывать пол põrandat kergelt üle pesema ~ käima;
‣ что (alt) uhtuma ~ uuristama;
‣ (без сов.; обычно безл.) кого, на что, с инф. ülek. kõnek. tagant kihutama; его так и подмывало рассказать обо всём teda kihutas tagant soov kõik ära rääkida
подхлестнуть 338 Г сов. → несов. подхлёстывать
‣ кого (kiiremale käigule sundides) piitsaga vm. nähvama; подхлестнуть лошадь hobust piitsaga nähvama;
‣ кого-что ülek. kõnek. tagant utsitama ~ kihutama; подхлестнуть отстающих mahajääjaid tagant utsitama, подхлестнуть чьё любопытство kelle uudishimu üles kütma, подхлестнуть самолюбие enesearmastust kehutama
‣ кого (kiiremale käigule sundides) piitsaga vm. nähvama; подхлестнуть лошадь hobust piitsaga nähvama;
‣ кого-что ülek. kõnek. tagant utsitama ~ kihutama; подхлестнуть отстающих mahajääjaid tagant utsitama, подхлестнуть чьё любопытство kelle uudishimu üles kütma, подхлестнуть самолюбие enesearmastust kehutama
полететь 234 Г сов.
‣ lendu ~ õhku tõusma, lendama hakkama (ka ülek.); (lennukiga) sõitma ~ minema ~ tulema, lendama; птица полетела lind tõusis lendu, листья полетели по ветру lehed lendasid tuule käes, молва полетела по городу linnas hakkasid levima kuulujutud, дни полетели за днями päev lendas päeva järel, мы полетим в Москву me lendame ~ sõidame lennukiga Moskvasse, вы полетите с ним te lendate ~ lähete temaga, ты полетишь со мной sa tuled ~ lendad minuga (kaasa);
‣ kõnek. maha ~ alla kukkuma ~ lendama; полететь с лестницы trepist alla kukkuma ~ lendama, полететь с работы ülek. töökohalt lendama;
‣ ülek. kõnek. kuhu (linnutiivul) tormama ~ kihutama; он полетел на свидание ta lausa lendas kohtamisele, за ним полетела телеграмма tema kannul läks telegramm
‣ lendu ~ õhku tõusma, lendama hakkama (ka ülek.); (lennukiga) sõitma ~ minema ~ tulema, lendama; птица полетела lind tõusis lendu, листья полетели по ветру lehed lendasid tuule käes, молва полетела по городу linnas hakkasid levima kuulujutud, дни полетели за днями päev lendas päeva järel, мы полетим в Москву me lendame ~ sõidame lennukiga Moskvasse, вы полетите с ним te lendate ~ lähete temaga, ты полетишь со мной sa tuled ~ lendad minuga (kaasa);
‣ kõnek. maha ~ alla kukkuma ~ lendama; полететь с лестницы trepist alla kukkuma ~ lendama, полететь с работы ülek. töökohalt lendama;
‣ ülek. kõnek. kuhu (linnutiivul) tormama ~ kihutama; он полетел на свидание ta lausa lendas kohtamisele, за ним полетела телеграмма tema kannul läks telegramm
прискакать 201 Г сов. → несов. прискакивать I к кому-чему, без доп. juurde hüplema ~ kalpsama, hüpates ~ hüpeldes liginema; juurde ~ kohale kappama ~ galoppima; kõnek. kohale kihutama; прискакать на одной ноге ühe jala peal kohale hüppama, прискакать верхом ratsa kohale kappama
пробежать 182 Г сов. → несов. пробегать
‣ mööda ~ läbi ~ maha jooksma; пробежать мимо дома majast mööda jooksma, пробежать через мост üle silla jooksma, он пробежал километр ta jooksis ära ~ läbi ~ maha kilomeetri maad, пробежать на лыжах десять километров kümme kilomeetrit maha suusatama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. läbima; üle kihutama ~ libisema ~ veerema; по телу пробежала дрожь kehast käis värin läbi, по толпе пробежал шум rahvasummas tõusis kära, по лицу пробежала усмешка muie libises üle näo, слезинка пробежала по щеке pisar veeres mööda põske alla, пробежать пальцами по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama;
‣ mööda lendama, kiiresti mööduma (aja kohta);
‣ что ülek. silmade ~ pilgu eest läbi laskma; он мысленно пробежал весь пройденный день ta laskis kõik päevasündmused silmade eest läbi käia;
‣ что ülek. kõnek. pilgul üle libiseda laskma, silmadega üle käima, pilku (peale) heitma; глазами пробежать страницу pilgul üle lehekülje libiseda laskma
‣ mööda ~ läbi ~ maha jooksma; пробежать мимо дома majast mööda jooksma, пробежать через мост üle silla jooksma, он пробежал километр ta jooksis ära ~ läbi ~ maha kilomeetri maad, пробежать на лыжах десять километров kümme kilomeetrit maha suusatama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. läbima; üle kihutama ~ libisema ~ veerema; по телу пробежала дрожь kehast käis värin läbi, по толпе пробежал шум rahvasummas tõusis kära, по лицу пробежала усмешка muie libises üle näo, слезинка пробежала по щеке pisar veeres mööda põske alla, пробежать пальцами по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama;
‣ mööda lendama, kiiresti mööduma (aja kohta);
‣ что ülek. silmade ~ pilgu eest läbi laskma; он мысленно пробежал весь пройденный день ta laskis kõik päevasündmused silmade eest läbi käia;
‣ что ülek. kõnek. pilgul üle libiseda laskma, silmadega üle käima, pilku (peale) heitma; глазами пробежать страницу pilgul üle lehekülje libiseda laskma
пролететь 234 Г сов. → несов. пролетать I
‣ что, без доп. mööda ~ üle lendama; самолёт пролетел пустыню lennuk jättis kõrbe seljataha, пролететь по воздуху õhus lendama, копьё пролетело мимо плеча oda lendas mööda, õlga riivamata, пролететь в окно aknasse ~ aknast sisse lendama, камень пролетел у кого над головой kivi lendas üle kelle pea;
‣ что lennates ~ lennukiga läbima; пролететь на самолёте три тысячи километров lennukiga kolm tuhat kilomeetrit ära ~ maha sõitma;
‣ что, без доп. mööda ~ läbi kihutama (ka ülek.), linnutiivul ~ lennates ~ kiiresti mööduma; мимо пролетел курьерский поезд kiirrong kihutas mööda, пролетела молодость noorus on linnutiivul möödunud, как быстро пролетело время kui kiiresti on aeg läinud ~ lennanud;
‣ ülek. välgatama, vilksatama; в голове пролетела страшная мысль peas välgatas kohutav mõte
‣ что, без доп. mööda ~ üle lendama; самолёт пролетел пустыню lennuk jättis kõrbe seljataha, пролететь по воздуху õhus lendama, копьё пролетело мимо плеча oda lendas mööda, õlga riivamata, пролететь в окно aknasse ~ aknast sisse lendama, камень пролетел у кого над головой kivi lendas üle kelle pea;
‣ что lennates ~ lennukiga läbima; пролететь на самолёте три тысячи километров lennukiga kolm tuhat kilomeetrit ära ~ maha sõitma;
‣ что, без доп. mööda ~ läbi kihutama (ka ülek.), linnutiivul ~ lennates ~ kiiresti mööduma; мимо пролетел курьерский поезд kiirrong kihutas mööda, пролетела молодость noorus on linnutiivul möödunud, как быстро пролетело время kui kiiresti on aeg läinud ~ lennanud;
‣ ülek. välgatama, vilksatama; в голове пролетела страшная мысль peas välgatas kohutav mõte
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
собака 69 С ж. од.
‣ koer (kõnek. ka ülek.), peni; дворовая собака õuekoer, охотничья собака jahikoer, гончая собака hagijas, борзая собака vene hurt, hurdakoer, пастушья собака karjakoer, karjakrants, служебная собака teenistuskoer, караульная собака vahikoer, розыскная собака jälituskoer, декоративная собака ilukoer, бешеная собака marutõbine koer, енотовидная собака zool. kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), выставка собак koertenäitus, koeranäitus, кидаться на кого собакой ~ как собака kõnek. lõrinal kellele kallale minema, выгнать кого как собаку kõnek. nagu marutõbist koera minema kihutama, устать как собака kõnek. nagu koer ~ surmani väsinud olema, puruväsinud olema, проголодаться как собака kõnek. olema näljane nagu hunt;
‣ kõnek. kurivaim (hea omaduse v. oskuse rõhutamiseks);
◊ жить как кошка с собакой nagu koer ja kass elama; любит как собака палку kõnek. armastab nagu koer luuavart; как собака на сене nagu koer heinakuhja otsas; собаке под хвост madalk. koerasaba alla; вот где собака зарыта kõnek. vaat kuhu ~ sinna ongi koer maetud; вешать ~ навешать собак на кого kõnek. kellele seitset surmapattu süüks panema; гонять собак madalk. seanahka vedama, luuslanki lööma; как собак нерезаных kõnek. nagu kirjusid koeri; нужен как собаке пятая нога kõnek. nagu viies ratas vankri all (olema); с собаками не сыщешь кого kõnek. keda ei leia tikutulegagi; собаку съел на чём, в чём kõnek. kõva ~ kibe käsi olema, asjatundja ~ oma ala meister olema
‣ koer (kõnek. ka ülek.), peni; дворовая собака õuekoer, охотничья собака jahikoer, гончая собака hagijas, борзая собака vene hurt, hurdakoer, пастушья собака karjakoer, karjakrants, служебная собака teenistuskoer, караульная собака vahikoer, розыскная собака jälituskoer, декоративная собака ilukoer, бешеная собака marutõbine koer, енотовидная собака zool. kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), выставка собак koertenäitus, koeranäitus, кидаться на кого собакой ~ как собака kõnek. lõrinal kellele kallale minema, выгнать кого как собаку kõnek. nagu marutõbist koera minema kihutama, устать как собака kõnek. nagu koer ~ surmani väsinud olema, puruväsinud olema, проголодаться как собака kõnek. olema näljane nagu hunt;
‣ kõnek. kurivaim (hea omaduse v. oskuse rõhutamiseks);
◊ жить как кошка с собакой nagu koer ja kass elama; любит как собака палку kõnek. armastab nagu koer luuavart; как собака на сене nagu koer heinakuhja otsas; собаке под хвост madalk. koerasaba alla; вот где собака зарыта kõnek. vaat kuhu ~ sinna ongi koer maetud; вешать ~ навешать собак на кого kõnek. kellele seitset surmapattu süüks panema; гонять собак madalk. seanahka vedama, luuslanki lööma; как собак нерезаных kõnek. nagu kirjusid koeri; нужен как собаке пятая нога kõnek. nagu viies ratas vankri all (olema); с собаками не сыщешь кого kõnek. keda ei leia tikutulegagi; собаку съел на чём, в чём kõnek. kõva ~ kibe käsi olema, asjatundja ~ oma ala meister olema
согнать 184 (буд. вр. сгоню, сгонишь, сгонит) Г сов. → несов. сгонять I
‣ кого-что, с кого-чего välja ~ ära ~ minema ajama; kokku ajama; согнать скот к водопою karja jooma ~ joogikohta ajama, согнать муху kärbest peletama ~ ära ajama, согнать с квартиры kõnek. korterist välja ajama, согнать со двора (majast, õuest) minema ajama ~ kihutama, согнать с кого сон ülek. kellelt und ära ajama ~ peletama, согнать усталость väsimust peletama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama; согнать веснушки tedretähti pleegitama ~ eemaldama, согнать вес kõnek. kaalu maha võtma, согнать улыбку с лица tõsist nägu tegema, tõsiseks tõmbuma, солнце согнало снег päike on lume ära võtnud ~ sulatanud;
‣ parvetama;
◊ согнать ~ сгонять семь потов с кого kõnek. kelle seljast mitut ~ seitset nahka võtma; согнать ~ сгонять со света кого kõnek. kellel eluisu ära võtma, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja sööma, keda hauda viima
‣ кого-что, с кого-чего välja ~ ära ~ minema ajama; kokku ajama; согнать скот к водопою karja jooma ~ joogikohta ajama, согнать муху kärbest peletama ~ ära ajama, согнать с квартиры kõnek. korterist välja ajama, согнать со двора (majast, õuest) minema ajama ~ kihutama, согнать с кого сон ülek. kellelt und ära ajama ~ peletama, согнать усталость väsimust peletama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama; согнать веснушки tedretähti pleegitama ~ eemaldama, согнать вес kõnek. kaalu maha võtma, согнать улыбку с лица tõsist nägu tegema, tõsiseks tõmbuma, солнце согнало снег päike on lume ära võtnud ~ sulatanud;
‣ parvetama;
◊ согнать ~ сгонять семь потов с кого kõnek. kelle seljast mitut ~ seitset nahka võtma; согнать ~ сгонять со света кого kõnek. kellel eluisu ära võtma, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja sööma, keda hauda viima
три 134b Ч kolm; трижды три -- девять kolm korda kolm on üheksa, три с половиной kolm ja pool, часы пробили три kell lõi kolm, делить на три kolmeks jagama ~ jaotama, сдать экзамен на три eksamil kolme saama, eksamit kolme peale tegema, в трёх шагах (1) kolme sammu kaugusel, (2) ülek. paari sammu kaugusel, дом в три этажа kolmekorruseline maja;
◊ плакать в три ручья kõnek. pisaraid valama, pisaraist nõretama; наговорить с три короба kõnek. maast ja ilmast ~ maad ja ilma kokku rääkima ~ jahvatama; гнуть ~ согнуть в три дуги ~ погибели кого kõnek. seitset imet tegema kellega, seitset nahka võtma kellelt, keda oinasarveks ~ sõlme keerama, liistule tõmbama, kellele vett ja vilet peale panema; выгонять ~ гнать ~ прогнать в три шеи кого madalk. keda käkaskaela välja lööma ~ kihutama, nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, kellele sulge sappa panema; заблудиться в трёх соснах iroon. kolme puu vahel ära eksima, küpse kallal külmetama, kõige lihtsamatki asja mitte jagama; от горшка три вершка kõnek. põlvepikkune, alla arssina (olema); три раза «ха-ха-ха» kõnek. naerulugu, naerukoht, naeruasi
◊ плакать в три ручья kõnek. pisaraid valama, pisaraist nõretama; наговорить с три короба kõnek. maast ja ilmast ~ maad ja ilma kokku rääkima ~ jahvatama; гнуть ~ согнуть в три дуги ~ погибели кого kõnek. seitset imet tegema kellega, seitset nahka võtma kellelt, keda oinasarveks ~ sõlme keerama, liistule tõmbama, kellele vett ja vilet peale panema; выгонять ~ гнать ~ прогнать в три шеи кого madalk. keda käkaskaela välja lööma ~ kihutama, nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, kellele sulge sappa panema; заблудиться в трёх соснах iroon. kolme puu vahel ära eksima, küpse kallal külmetama, kõige lihtsamatki asja mitte jagama; от горшка три вершка kõnek. põlvepikkune, alla arssina (olema); три раза «ха-ха-ха» kõnek. naerulugu, naerukoht, naeruasi
умчать 180 Г сов. кого-что
‣ (kihutades) minema ~ ära viima; лошади умчали всадников hobused kihutasid ratsanikega minema, ветер умчал листья tuul viis lehed ära;
‣ kõnek. minema kihutama ~ sööstma ~ tormama
‣ (kihutades) minema ~ ära viima; лошади умчали всадников hobused kihutasid ratsanikega minema, ветер умчал листья tuul viis lehed ära;
‣ kõnek. minema kihutama ~ sööstma ~ tormama
унести 365 Г сов. → несов. уносить кого-что
‣ ära ~ minema viima ~ kandma, kaasa võtma; kaasa viima (ka ülek.); унести книгу raamatut kaasa võtma ~ ära viima, унести с собой ключи võtmeid endaga kaasa viima ~ võtma, унести на себе seljas ära viima, война унесла много жизней sõda võttis ~ on võtnud palju inimelusid, мысли унесли его в будущее mõtted kandsid ta tulevikku, течением унесло лодку vool viis ~ kandis paadi ära ~ minema, воры унесли ценные вещи kõnek. vargad viisid ära väärtuslikke esemeid ~ väärtesemeid;
‣ (безл.) ülek. madalk. põrutama, kihutama, panema, tormama; куда его унесло kuhu ta põrutas, kuhu ta jäi;
◊ унести ~ уносить ноги kõnek. jalgu selga võtma, plehku panema, jalga laskma, varvast viskama, sääred tegema; едва ~ еле унести ноги kõnek. vaevu ~ läbi häda (minema) pääsema; унести ~ уносить с собой в могилу что kõnek. mida endaga hauda kaasa viima; чёрт унёс, нелёгкая унесла кого madalk. (1) sai põrgulis(t)est lahti, (2) kus kurat ta tolgendab
‣ ära ~ minema viima ~ kandma, kaasa võtma; kaasa viima (ka ülek.); унести книгу raamatut kaasa võtma ~ ära viima, унести с собой ключи võtmeid endaga kaasa viima ~ võtma, унести на себе seljas ära viima, война унесла много жизней sõda võttis ~ on võtnud palju inimelusid, мысли унесли его в будущее mõtted kandsid ta tulevikku, течением унесло лодку vool viis ~ kandis paadi ära ~ minema, воры унесли ценные вещи kõnek. vargad viisid ära väärtuslikke esemeid ~ väärtesemeid;
‣ (безл.) ülek. madalk. põrutama, kihutama, panema, tormama; куда его унесло kuhu ta põrutas, kuhu ta jäi;
◊ унести ~ уносить ноги kõnek. jalgu selga võtma, plehku panema, jalga laskma, varvast viskama, sääred tegema; едва ~ еле унести ноги kõnek. vaevu ~ läbi häda (minema) pääsema; унести ~ уносить с собой в могилу что kõnek. mida endaga hauda kaasa viima; чёрт унёс, нелёгкая унесла кого madalk. (1) sai põrgulis(t)est lahti, (2) kus kurat ta tolgendab
фукнуть Г сов. → несов. фукать
‣ 335b kõnek. pahinal puhuma, pahistama, puhistama, puhkima, puhatama; pruuskama;
‣ 335a что, на что, с чего kõnek. ära ~ maha puhuma; vubisedes kustuma;
‣ 335a что kõnek. kabendit ~ kivi (laualt) puhuma ~ lööma;
‣ 335a кого madalk. tuult alla tegema, minema lööma ~ kihutama;
‣ 335a что madalk. (raha) sirgeks tegema, läbi lööma
‣ 335b kõnek. pahinal puhuma, pahistama, puhistama, puhkima, puhatama; pruuskama;
‣ 335a что, на что, с чего kõnek. ära ~ maha puhuma; vubisedes kustuma;
‣ 335a что kõnek. kabendit ~ kivi (laualt) puhuma ~ lööma;
‣ 335a кого madalk. tuult alla tegema, minema lööma ~ kihutama;
‣ 335a что madalk. (raha) sirgeks tegema, läbi lööma
шапка 72 С ж. неод.
‣ müts; каракулевая шапка karakullmüts, karakullist ~ karakullinahast ~ karakullnahka müts, меховая шапка karusnahkne müts, karvamüts, шапка с ушами kõrvik(müts), karbus, läkiläki, läki (kõnek.), шапка изолятора el. isolaatorimüts, газовая шапка mäend. gaasikübar (gaasiga täitunud kivimid naftakihi kohal), ходить без шапки (ilma) mütsita ~ paljapäi käima, снять шапку mütsi peast (ära) võtma, снять шапку перед кем kelle ees mütsi maha võtma ~ kergitama, бросать ~ кидать шапки вверх ~ в воздух mütse õhku loopima ~ pilduma;
‣ trük. pea, üldpealkiri, koondpealkiri (rubriigi pealkiri ajalehes v. ajakirjas);
◊ давать ~ дать по шапке кому madalk. (1) kellele kolki ~ vastu pead ~ võmmu kuklasse andma, (2) kellele sulge sappa panema, keda minema kihutama; получить по шапке madalk. sulge sappa saama; ломать шапку перед кем kõnek. kellel on alailma müts peos, kellel on alailma müts maas kelle ees; шапками закидать кого kõnek. mütsiga lööma keda; на воре шапка горит vanas. varga peas põleb müts; тяжела ты шапка Мономаха lendväljend raske on kroonitud peal; по Сеньке и шапка kõnekäänd kuidas mees, nõnda müts, kuidas pada ~ pütt, nõnda kaas, kuidas pea, nõnda kübar
‣ müts; каракулевая шапка karakullmüts, karakullist ~ karakullinahast ~ karakullnahka müts, меховая шапка karusnahkne müts, karvamüts, шапка с ушами kõrvik(müts), karbus, läkiläki, läki (kõnek.), шапка изолятора el. isolaatorimüts, газовая шапка mäend. gaasikübar (gaasiga täitunud kivimid naftakihi kohal), ходить без шапки (ilma) mütsita ~ paljapäi käima, снять шапку mütsi peast (ära) võtma, снять шапку перед кем kelle ees mütsi maha võtma ~ kergitama, бросать ~ кидать шапки вверх ~ в воздух mütse õhku loopima ~ pilduma;
‣ trük. pea, üldpealkiri, koondpealkiri (rubriigi pealkiri ajalehes v. ajakirjas);
◊ давать ~ дать по шапке кому madalk. (1) kellele kolki ~ vastu pead ~ võmmu kuklasse andma, (2) kellele sulge sappa panema, keda minema kihutama; получить по шапке madalk. sulge sappa saama; ломать шапку перед кем kõnek. kellel on alailma müts peos, kellel on alailma müts maas kelle ees; шапками закидать кого kõnek. mütsiga lööma keda; на воре шапка горит vanas. varga peas põleb müts; тяжела ты шапка Мономаха lendväljend raske on kroonitud peal; по Сеньке и шапка kõnekäänd kuidas mees, nõnda müts, kuidas pada ~ pütt, nõnda kaas, kuidas pea, nõnda kübar
шея 82 С ж. неод. kael; длинная шея pikk ~ sale kael, лебединая шея luigekael (ka ülek.), мыть шею kaela pesema, броситься на шею kaela langema;
◊ вешаться ~ повеситься на шею кому kõnek. ennast kaela riputama kellele; надевать ~ надеть петлю на шею paela kaela panema, oma pead silmusesse ~ kapla pistma; надевать ~ надеть ~ вешать ~ повесить (себе) хомут ~ ярмо на шею kõnek. ennast (ise) ikkesse panema, endale koormat kaela võtma, rakkesse hakkama; виснуть ~ висеть на шее у кого kõnek. (1) kelle kaelas rippuma, (2) kellel (ristiks) kaelas olema; гнуть шею перед кем kõnek. kelle ees koogutama ~ lipitsema, küüru selga tõmbama; гнать кого в шею ~ в три шеи madalk. nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi ~ käkaskaela välja viskama, minema lööma ~ kihutama; намылить ~ наломать ~ намять шею кому madalk. kellele (1) vastu kaela ~ kere peale ~ võmmu kuklasse andma, (2) peapesu tegema, pähe andma; сидеть на шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; дать по шее кому madalk. (1) kellele vastu kaela ~ kere peale andma, (2) keda nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi välja viskama; вешать собак на шею кому madalk. keda laimama, kellele seitset surmapattu süüks panema, keda patuoinaks pidama; брать на шею kõnek. enda kaela ~ oma kaela peale võtma; садиться ~ сесть на шею кому kõnek. (1) kellele koormaks kaela jääma, kelle kaela peale tulema, (2) kelle turjale istuma tulema; свернуть шею кому kõnek. kellel kaela kahekorra keerama; сломать ~ свернуть ~ свихнуть себе шею на чём kõnek. oma kaela murdma millega; спихивать ~ спихнуть на шею кому kõnek. kelle kaela veeretama ~ määrima ~ jätma; сам чёрт шею сломает kõnek. vanakurigi murrab oma kaela
◊ вешаться ~ повеситься на шею кому kõnek. ennast kaela riputama kellele; надевать ~ надеть петлю на шею paela kaela panema, oma pead silmusesse ~ kapla pistma; надевать ~ надеть ~ вешать ~ повесить (себе) хомут ~ ярмо на шею kõnek. ennast (ise) ikkesse panema, endale koormat kaela võtma, rakkesse hakkama; виснуть ~ висеть на шее у кого kõnek. (1) kelle kaelas rippuma, (2) kellel (ristiks) kaelas olema; гнуть шею перед кем kõnek. kelle ees koogutama ~ lipitsema, küüru selga tõmbama; гнать кого в шею ~ в три шеи madalk. nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi ~ käkaskaela välja viskama, minema lööma ~ kihutama; намылить ~ наломать ~ намять шею кому madalk. kellele (1) vastu kaela ~ kere peale ~ võmmu kuklasse andma, (2) peapesu tegema, pähe andma; сидеть на шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; дать по шее кому madalk. (1) kellele vastu kaela ~ kere peale andma, (2) keda nattipidi ~ tuttipidi ~ kraedpidi välja viskama; вешать собак на шею кому madalk. keda laimama, kellele seitset surmapattu süüks panema, keda patuoinaks pidama; брать на шею kõnek. enda kaela ~ oma kaela peale võtma; садиться ~ сесть на шею кому kõnek. (1) kellele koormaks kaela jääma, kelle kaela peale tulema, (2) kelle turjale istuma tulema; свернуть шею кому kõnek. kellel kaela kahekorra keerama; сломать ~ свернуть ~ свихнуть себе шею на чём kõnek. oma kaela murdma millega; спихивать ~ спихнуть на шею кому kõnek. kelle kaela veeretama ~ määrima ~ jätma; сам чёрт шею сломает kõnek. vanakurigi murrab oma kaela
шпарить Г несов.
‣ 269a кого-что kõnek. keeva veega kõrvetama ~ üle valama; шпарить руки käsi keeva veega ~ auruga kõrvetama ~ põletama, шпарить клопов lutikaid kõrvetama;
‣ 269b madalk. teha vihtuma ~ vehkima ~ uhtma; шпарить на гармошке lõõtsa ~ lõõtsmoonikut mängida uhtma ~ vihtuma, шпарить по английски inglise keelt vuristama ~ paristama, kellel on inglise keel selge nagu vesi, шпарить наизусть peast vuristama, шпарить из пулемёта kuulipildujast kõrvetama, шпарить по дороге mööda teed kupatama ~ liduma, шпарить домой koju kihutama ~ lippama, дождь шпарит sajab ladinal ~ mis lahin, шпарь отсюда! tee vehkat!, lase jalga!, keri minema!
‣ 269a кого-что kõnek. keeva veega kõrvetama ~ üle valama; шпарить руки käsi keeva veega ~ auruga kõrvetama ~ põletama, шпарить клопов lutikaid kõrvetama;
‣ 269b madalk. teha vihtuma ~ vehkima ~ uhtma; шпарить на гармошке lõõtsa ~ lõõtsmoonikut mängida uhtma ~ vihtuma, шпарить по английски inglise keelt vuristama ~ paristama, kellel on inglise keel selge nagu vesi, шпарить наизусть peast vuristama, шпарить из пулемёта kuulipildujast kõrvetama, шпарить по дороге mööda teed kupatama ~ liduma, шпарить домой koju kihutama ~ lippama, дождь шпарит sajab ladinal ~ mis lahin, шпарь отсюда! tee vehkat!, lase jalga!, keri minema!
