[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 180 artiklit
легко Н kergelt, kergesti, hõlpsalt, hõlpsasti; (on) kerge ~ hõlbus; легко коснуться kergelt puudutama, его легко ранило ta sai kergelt haavata, легко одеваться kergelt riides käima, õhukese riidega käima;
◊ легче ~ полегче на поворотах madalk. ära üle soola, ära torma; час от часу не легче kõnek. taga hullemaks läheb; легко сказать kõnek. kerge ~ lihtne öelda
◊ легче ~ полегче на поворотах madalk. ära üle soola, ära torma; час от часу не легче kõnek. taga hullemaks läheb; легко сказать kõnek. kerge ~ lihtne öelda
слегка Н kergelt, veidi, pisut, natuke; tasa, ettevaatlikult; слегка покраснеть kergelt ~ õrnalt punastama, слегка усмехнуться kergelt ~ õrnalt muigama, слегка коснуться чего (1) kergelt ~ tasa ~ õrnalt puudutama mida, (2) põgusalt riivama (näit. probleemi), слегка ударить müksama, слегка влюблённый veidi ~ pisut armunud, слегка кислый nõrgalt hapu ~ happeline
прихрамывать 168b Г несов. (kergelt) lonkama ~ luukama ~ liipama, (kergelt) longates ~ liibates käima; прихрамывать на правую ногу kergelt paremat jalga lonkama
дёшево Н odavalt, odavasti; on odav; ülek. kergelt, kergesti; дёшево купить odavalt ostma, дёшево отделаться kergelt pääsema;
◊ дёшево и сердито kõnek. odav, aga vägev, odavalt, aga vägevasti
◊ дёшево и сердито kõnek. odav, aga vägev, odavalt, aga vägevasti
поцарапать 164a Г сов. кого-что, чем (kergelt, natuke) kriimustama (ka ülek.) ~ küünistama; kergelt haavama; что (pisut) kriipima ~ kribima; его слегка поцарапало безл. ta sai kergelt kriimustada ~ haavata
налегке Н kõnek.
‣ kergelt riides, kerge riidega; он вышел налегке, без пальто ta tuli välja liiga kergelt, ilma mantlita;
‣ ilma pagasita, kerge kohvriga; отправиться в путь налегке ilma pakkideta ~ kompsudeta teele ~ reisile minema
‣ kergelt riides, kerge riidega; он вышел налегке, без пальто ta tuli välja liiga kergelt, ilma mantlita;
‣ ilma pagasita, kerge kohvriga; отправиться в путь налегке ilma pakkideta ~ kompsudeta teele ~ reisile minema
шелохнуть Г сов.
‣ 336a что, чем (korraks kergelt) liigutama, kõigutama, hõljutama, heljutama, hällitama, (korraks, hetkeks) vabisema ~ värelema ~ hubisema panema; ветер шелохнул листву lehtedest käis läbi tuulesahin, ветер шелохнул занавески tuul hõljutas kardinaid;
‣ 336b liigatama, õõtsatama, korraks liikuma ~ õõtsuma; лес не шелохнёт mets on liikumatu, metsas ei liigu ükski oksaraag;
‣ 336b kergelt puhuma (tuule kohta)
‣ 336a что, чем (korraks kergelt) liigutama, kõigutama, hõljutama, heljutama, hällitama, (korraks, hetkeks) vabisema ~ värelema ~ hubisema panema; ветер шелохнул листву lehtedest käis läbi tuulesahin, ветер шелохнул занавески tuul hõljutas kardinaid;
‣ 336b liigatama, õõtsatama, korraks liikuma ~ õõtsuma; лес не шелохнёт mets on liikumatu, metsas ei liigu ükski oksaraag;
‣ 336b kergelt puhuma (tuule kohta)
шутя Н
‣ naljatades, naljatamisi, naljapärast, naljaviluks; шутя говорить naljatades ~ naljatamisi rääkima, не шутя ilma naljata, tõemeeli, tõsiselt, шутя его называли артистом naljatamisi kutsuti ~ hüüti teda näitlejaks;
‣ kergelt, mängeldes, nagu nalja; шутя переплыть реку mängeldes ~ kergelt ~ (ilma) vaevata üle jõe ujuma, шутя поднять три пуда nagu nalja kolm puuda üles tõstma
‣ naljatades, naljatamisi, naljapärast, naljaviluks; шутя говорить naljatades ~ naljatamisi rääkima, не шутя ilma naljata, tõemeeli, tõsiselt, шутя его называли артистом naljatamisi kutsuti ~ hüüti teda näitlejaks;
‣ kergelt, mängeldes, nagu nalja; шутя переплыть реку mängeldes ~ kergelt ~ (ilma) vaevata üle jõe ujuma, шутя поднять три пуда nagu nalja kolm puuda üles tõstma
нелегко Н üsna raskelt, mitte kergelt; кому, с инф. on üsna raske, pole kerge; победа досталась ему нелегко võit ei tulnud talle kergelt, ему нелегко tal pole kerge
повиливать 168b Г несов. чем kõnek. (aeg-ajalt, kergelt) liputama (saba); (kergelt) õõtsutama, hööritama (puusi)
подмазать 186 Г сов. → несов. подмазывать
‣ что, чем (veidi, kergelt sisse) määrima; (kergelt, kohati, üle) võõpama; подмазать губы huuli värvima;
‣ кого-что, без доп. ülek. madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma;
◊ подмазать ~ подмазывать колёса kõnek. van. (rattaid) määrima, meelehead andma; подмазать ~ подмазывать пятки салом kõnek. jalgadele tuld ~ valu andma
‣ что, чем (veidi, kergelt sisse) määrima; (kergelt, kohati, üle) võõpama; подмазать губы huuli värvima;
‣ кого-что, без доп. ülek. madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma;
◊ подмазать ~ подмазывать колёса kõnek. van. (rattaid) määrima, meelehead andma; подмазать ~ подмазывать пятки салом kõnek. jalgadele tuld ~ valu andma
подтравить 320 Г сов. → несов. подтравливать
‣ что (järel)söövitama;
‣ что, чем kõnek. (kergelt) mürgi(s)tama;
‣ кого ülek. madalk. (veidi, kergelt) õrritama, ässitama; подтравить собаку koera õrritama ~ ässitama
‣ что (järel)söövitama;
‣ что, чем kõnek. (kergelt) mürgi(s)tama;
‣ кого ülek. madalk. (veidi, kergelt) õrritama, ässitama; подтравить собаку koera õrritama ~ ässitama
помуслить 269a (повел. накл. помусли) Г сов. что kõnek. (kergelt) süljega määrima ~ niisutama ~ märjaks tegema; ära käperdama; помуслить карандаш pliiatsit suus (kergelt) niisutama
попрыскаться 164 Г сов. чем kõnek. end (kergelt) piserdama; попрыскаться духами end (kergelt) lõhnastama
поругиваться 168 Г несов. kõnek.
‣ (aeg-ajalt, kergelt) omaette sõimama ~ ropendama ~ kiruma;
‣ с кем-чем (aeg-ajalt, kergelt) omavahel tülitsema ~ riidlema ~ kiskuma
‣ (aeg-ajalt, kergelt) omaette sõimama ~ ropendama ~ kiruma;
‣ с кем-чем (aeg-ajalt, kergelt) omavahel tülitsema ~ riidlema ~ kiskuma
потормошить 287a Г сов. кого-что kõnek. (kergelt) raputama ~ sakutama; потормошить за плечо õlast kergelt raputama
пошатывать 168a Г несов. кого-что kõnek. (aeg-ajalt, kergelt) kõigutama ~ nõtkutama; безл. (kergelt) tuikuma (panema); его пошатывало ta tuikus jalul
придержать 183a Г сов. → несов. придерживать
‣ кого-что (kergelt) toetama ~ kinni hoidma; (pisut) tagasi hoidma; придержать шляпу рукой kaabut käega (kergelt) kinni hoidma, придержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, придержать шаг sammu aeglustama;
‣ что kõnek. (mõnda aega) alles ~ varuks hoidma, käibele ~ käiku mitte laskma; придержать товар kaupa (veel) mitte müügile laskma, придержать деньги к отпуску raha puhkuse jaoks hoidma;
◊ придержать ~ придерживать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama
‣ кого-что (kergelt) toetama ~ kinni hoidma; (pisut) tagasi hoidma; придержать шляпу рукой kaabut käega (kergelt) kinni hoidma, придержать лошадей hobuseid tagasi hoidma, придержать шаг sammu aeglustama;
‣ что kõnek. (mõnda aega) alles ~ varuks hoidma, käibele ~ käiku mitte laskma; придержать товар kaupa (veel) mitte müügile laskma, придержать деньги к отпуску raha puhkuse jaoks hoidma;
◊ придержать ~ придерживать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma, suud pidama
придерживаться 168 Г несов.
‣ за что (kergelt) kinni hoidma millest, kergelt toetuma millele; придерживаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ чего ülek. järgima, kinni pidama; придерживаться каких убеждений millistest põhimõtetest kinni pidama, mis meelt olema, придерживаться какого мнения millisel arvamusel olema, mida arvama, придерживаться правильного курса õiget kurssi hoidma ~ järgima, õigest kursist kinni pidama;
‣ чего hoiduma mille poole ~ mille ligidale; придерживаться правой стороны paremal pool käima, end paremale ~ paremat kätt hoidma;
‣ страд. к придерживать;
◊ придерживаться золотой середины kuldset keskteed silmas pidama; придерживаться золотого правила kuldsest reeglist kinni pidama
‣ за что (kergelt) kinni hoidma millest, kergelt toetuma millele; придерживаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ чего ülek. järgima, kinni pidama; придерживаться каких убеждений millistest põhimõtetest kinni pidama, mis meelt olema, придерживаться какого мнения millisel arvamusel olema, mida arvama, придерживаться правильного курса õiget kurssi hoidma ~ järgima, õigest kursist kinni pidama;
‣ чего hoiduma mille poole ~ mille ligidale; придерживаться правой стороны paremal pool käima, end paremale ~ paremat kätt hoidma;
‣ страд. к придерживать;
◊ придерживаться золотой середины kuldset keskteed silmas pidama; придерживаться золотого правила kuldsest reeglist kinni pidama
спрыснуть 335a Г сов. → несов. спрыскивать кого-что, чем kõnek. (veidi) niisutama (ka ülek., humor.), (kergelt) üle pritsima ~ piserdama; спрыснуть бельё pesu kergelt pritsima, спрыснуть покупку ülek. ostu niisutama
царапнуть 335a Г сов. кого-что
‣ однокр. к царапать 1.;
‣ kõnek. kriimustama (kergelt vigastama); его легко царапнуло ta sai väheke ~ kergelt kriimustada
‣ однокр. к царапать 1.;
‣ kõnek. kriimustama (kergelt vigastama); его легко царапнуло ta sai väheke ~ kergelt kriimustada
мягко Н pehmelt, mahedalt, leebelt; мягко выражаясь pehmelt öelda, мягко упрекнуть leebet etteheidet tegema, мягко произносить pehmelt hääldama, мягко наказать kergelt karistama;
◊ мягко стелет, да жёстко спать vanas. ära usu hundi juttu, lamba nägu, hundi tegu
◊ мягко стелет, да жёстко спать vanas. ära usu hundi juttu, lamba nägu, hundi tegu
надогнуть 336a (страд. прич. прош. вр. надогнутый) Г сов. → несов. надгибать что kergelt painutama ~ kõverdama
неопасно Н kergelt, mitte ohtlikult; on ohutu ~ kahjutu; здесь неопасно siin on ohutu, siin pole ohtu
подпоить 305a, буд. вр. также 284 Г сов. → несов. подпаивать кого kõnek. kergelt purju jootma, auru alla panema, vindiseks ~ ära sättima
подташнивать 164b Г несов. безл. кого, от чего, без доп. vastu hakkama, (pisut) iiveldama panema; его слегка подташнивало от запаха рыбы talle hakkas kalahais kergelt vastu, kalalõhn ajas teda kergelt iiveldama
потеребить 302 Г сов. кого-что, за что (mõnda aega) tirima ~ sikutama ~ sakutama; потеребить за косу patsist sikutama, потеребить за волосы kergelt tutistama, juustest sakutama, потеребить бороду habet näppima
припушить 287a Г сов. что kergelt (puistega) katma; иней припушил ветки oksad on härmas, снежок припушил дорожки teerajad on õrna lumekorra all
сполоснуть 336a Г сов. → несов. споласкивать что kõnek. kergelt ~ kiiruga üle loputama; kiiruga vett peale viskama ~ panema; сполоснуть посуду nõusid üle loputama, сполоснуть лицо kiiruga vett näo peale viskama
трусить II 297b Г несов. kõnek. sörkima; трусить мелкой рысцой kergelt sörkima, sörki laskma ~ tegema
отделаться 164 Г сов. → несов. отделываться от кого-чего, чем kõnek. lahti saama, vabanema, pääsema; от него легко не отделаешься temast kergesti lahti ei saa, отделаться обещанием lubadusega pääsema, отделаться царапинами kriimustustega pääsema, дёшево отделаться kergelt pääsema
по- приставка I с Г väljendab
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
припадать 165b Г несов. → сов. припасть
‣ к кому-чему end kelle-mille vastu suruma, liibuma; на что laskuma, langema; припадать ухом к земле kõrva vastu maad suruma, припадать на колено (ühele) põlvele laskuma, припадать к чьей груди kelle rinna najale ~ rinnale langema, жадно припадать к воде ahnelt (vett) jooma hakkama;
‣ (без сов.) на что, без доп. kõnek. (kergelt) lonkama ~ luukama; слегка припадать на левую ногу vasakut jalga ~ vasakust jalast kergelt ~ vaevumärgatavalt lonkama
‣ к кому-чему end kelle-mille vastu suruma, liibuma; на что laskuma, langema; припадать ухом к земле kõrva vastu maad suruma, припадать на колено (ühele) põlvele laskuma, припадать к чьей груди kelle rinna najale ~ rinnale langema, жадно припадать к воде ahnelt (vett) jooma hakkama;
‣ (без сов.) на что, без доп. kõnek. (kergelt) lonkama ~ luukama; слегка припадать на левую ногу vasakut jalga ~ vasakust jalast kergelt ~ vaevumärgatavalt lonkama
тронуть I 334 Г сов. → несов. трогать I
‣ vt. трогать I;
‣ кого-что puudutama, puutuma, kahjustama, rikkuma; пуля никого не тронула kuul ei tabanud kedagi, keegi ei saanud kuulist viga, пожар не тронул дома maja jäi tulekahjust puutumata, засуха не тронула урожая põud ei kahjustanud saaki, мороз тронул посевы külm on külve näpistanud, его лицо тронуто оспой rõuged on ta näole armid jätnud, ta näol on rõugearme, сыр, тронутый плесенью kergelt hallitanud juust, ягоды, тронутые морозом külma näpistatud ~ põrutatud marjad;
◊ пальцем не тронуть ~ трогать кого mitte sõrmeotsagagi puutuma keda; волоска не тронуть mitte juuksekarvagi kõverdama; не тронь меня и я тебя не трону kõnekäänd ela ise ja lase teistel elada
‣ vt. трогать I;
‣ кого-что puudutama, puutuma, kahjustama, rikkuma; пуля никого не тронула kuul ei tabanud kedagi, keegi ei saanud kuulist viga, пожар не тронул дома maja jäi tulekahjust puutumata, засуха не тронула урожая põud ei kahjustanud saaki, мороз тронул посевы külm on külve näpistanud, его лицо тронуто оспой rõuged on ta näole armid jätnud, ta näol on rõugearme, сыр, тронутый плесенью kergelt hallitanud juust, ягоды, тронутые морозом külma näpistatud ~ põrutatud marjad;
◊ пальцем не тронуть ~ трогать кого mitte sõrmeotsagagi puutuma keda; волоска не тронуть mitte juuksekarvagi kõverdama; не тронь меня и я тебя не трону kõnekäänd ela ise ja lase teistel elada
закусить I Г сов. → несов. закусывать
‣ 319b чего, чем, без доп. (kiiruga, kergelt) eine(s)tama, suupistet võtma; закусить в буфете einelauas einestama, подать закусить einet ~ suupistet pakkuma;
‣ 319a что, чем peale ~ kõrvale sööma ~ hammustama ~ võtma (söögi kohta)
‣ 319b чего, чем, без доп. (kiiruga, kergelt) eine(s)tama, suupistet võtma; закусить в буфете einelauas einestama, подать закусить einet ~ suupistet pakkuma;
‣ 319a что, чем peale ~ kõrvale sööma ~ hammustama ~ võtma (söögi kohta)
запушить 287a Г сов. что härmaga ~ koheva lumega (vm.) katma, härma ajama, kergelt härmatama ~ lumetama; иней запушил деревья puud on härmas ~ härmarüüs
кудреватый 119 П (кр. ф. кудреват, кудревата, кудревато, кудреваты)
‣ kõnek. laineline, kergelt lokkis; кудреватые волосы laines juuksed;
‣ ülek. ilustatud, peenutsev, maneerlik; кудреватый стиль mänglev ~ vigurdav stiil
‣ kõnek. laineline, kergelt lokkis; кудреватые волосы laines juuksed;
‣ ülek. ilustatud, peenutsev, maneerlik; кудреватый стиль mänglev ~ vigurdav stiil
навевать Г несов. → сов. навеять I
‣ 169b (без сов.) (nõrgalt, kergelt) puhuma, puhelema;
‣ 169a что (puhudes) kaasa tooma, peale ~ kokku puhuma; ветер навевал прохладу tuul tõi jahedat;
‣ 169a что, на кого ülek. tegema milliseks, peale ajama; навевать дремоту ~ сон на кого uniseks tegema keda, навевать страх hirmu peale ajama, навевать грусть kurvaks tegema
‣ 169b (без сов.) (nõrgalt, kergelt) puhuma, puhelema;
‣ 169a что (puhudes) kaasa tooma, peale ~ kokku puhuma; ветер навевал прохладу tuul tõi jahedat;
‣ 169a что, на кого ülek. tegema milliseks, peale ajama; навевать дремоту ~ сон на кого uniseks tegema keda, навевать страх hirmu peale ajama, навевать грусть kurvaks tegema
навеселе Н kõnek. vintis, vindine, nokastanud, viinastanud, kergelt purjus ~ auru all
надавить 321 Г сов. → несов. надавливать
‣ что, на что, чем (kergelt) peale vajutama ~ suruma; надавить на дверь ust tõukama ~ lükkama, vastu ust suruma, надавить кнопку ~ на кнопку (звонка) (kella)nupule vajutama;
‣ что, чего (teatud hulka) välja pressima ~ pigistama; надавить лимонного соку sidrunimahla pressima;
‣ что, кого-чего kõnek. (teatud hulka) puruks pressima ~ litsuma
‣ что, на что, чем (kergelt) peale vajutama ~ suruma; надавить на дверь ust tõukama ~ lükkama, vastu ust suruma, надавить кнопку ~ на кнопку (звонка) (kella)nupule vajutama;
‣ что, чего (teatud hulka) välja pressima ~ pigistama; надавить лимонного соку sidrunimahla pressima;
‣ что, кого-чего kõnek. (teatud hulka) puruks pressima ~ litsuma
насвистывать Г несов. → сов. насвистать, насвистеть
‣ 168a что (lauluviisi) vilistama; насвистывать марш marssi vilistama;
‣ 168b (без сов) (kergelt) vihistama, vilistama; vidistama; ветер насвистывает в ветвях tuul vilistab okstes
‣ 168a что (lauluviisi) vilistama; насвистывать марш marssi vilistama;
‣ 168b (без сов) (kergelt) vihistama, vilistama; vidistama; ветер насвистывает в ветвях tuul vilistab okstes
настёгивать 168a Г несов. сов. настегать . piitsaga tagant sundima, piitsutama, (kergelt) vemmeldama
недёшево Н küllalt ~ üsna ~ võrdlemisi kallilt (ka ülek.); это ему недёшево досталось see läks talle kalliks maksma, ta ei saanud seda kergelt kätte, это стоит недёшево see maksab üsna palju, see on küllaltki kallis
непрочно Н kindlusetult, ebakindlalt, nõrgalt; непрочно пришить nõrgalt ~ kergelt (külge) õmblema
побулькивать 168b Г несов. (aeg-ajalt, kergelt) mulksuma ~ vulksuma, (aeg-ajalt) mulksatama ~ vulksatama
повалять 254a Г сов. kõnek.
‣ что, в чём (kergelt, mõnda aega) veeretama;
‣ безл. кого-что (mõnda aega) tugevasti loksutama ~ õõtsutama (näit. lainetel)
‣ что, в чём (kergelt, mõnda aega) veeretama;
‣ безл. кого-что (mõnda aega) tugevasti loksutama ~ õõtsutama (näit. lainetel)
поглаживать 168a Г несов. кого-что, по чему (aeg ajalt) silitama ~ paitama; (kergelt käega, sõrmedega) siluma ~ triikima
подбелить 308, буд. вр. также 285a Г сов. → несов. подбеливать что kõnek.
‣ (kergelt) üle valgendama; подбелить потолок lage (üle) valgendama;
‣ valgeks tegema (näit. suppi), (veidi) koort ~ piima peale panema; подбелить борщ boršile pisut koort peale panema
‣ (kergelt) üle valgendama; подбелить потолок lage (üle) valgendama;
‣ valgeks tegema (näit. suppi), (veidi) koort ~ piima peale panema; подбелить борщ boršile pisut koort peale panema
подвить 326 (буд. вр. подовью, подовьёшь...) Г сов. → несов. подвивать что (kergelt) lokkima ~ kähardama
подгулять 254b Г сов.
‣ kõnek. vintis ~ kergelt purjus olema; vinti ~ purju jääma;
‣ madalk. humor. untsu ~ vussi ~ aia taha minema; ужин немного подгулял (õhtu)söök ei kukkunud kõige paremini välja ~ läks veidi nihu
‣ kõnek. vintis ~ kergelt purjus olema; vinti ~ purju jääma;
‣ madalk. humor. untsu ~ vussi ~ aia taha minema; ужин немного подгулял (õhtu)söök ei kukkunud kõige paremini välja ~ läks veidi nihu
подёргивание 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) (kergelt) tõmbamine ~ sikutamine;
‣ tõmblemine, siplemine; нервное подёргивание närvitõmblus, närvide tõmblemine
‣ (без мн. ч.) (kergelt) tõmbamine ~ sikutamine;
‣ tõmblemine, siplemine; нервное подёргивание närvitõmblus, närvide tõmblemine
подёргивать I Г несов.
‣ 168a кого-что, за что, чем (aeg-ajalt) kergelt tõmbama ~ sikutama; подёргивать бородку oma habet näppima, подёргивать вожжами (aeg-ajalt) ohje liigutama;
‣ 168b безл. кого-что kõnek. (aeg-ajalt) tõmblema; губы его подёргивало ta huuled tukslesid, его подёргивает от отвращения tal käib vastikusest judin üle selja;
‣ 168b чем mida (aeg-ajalt) väristama ~ vabistama ~ siputama, millega jõnksa(ta)ma; подёргивать головой peaga nõksama ~ nõksatama, pead väristama, подёргивать плечами õlgu kehitama
‣ 168a кого-что, за что, чем (aeg-ajalt) kergelt tõmbama ~ sikutama; подёргивать бородку oma habet näppima, подёргивать вожжами (aeg-ajalt) ohje liigutama;
‣ 168b безл. кого-что kõnek. (aeg-ajalt) tõmblema; губы его подёргивало ta huuled tukslesid, его подёргивает от отвращения tal käib vastikusest judin üle selja;
‣ 168b чем mida (aeg-ajalt) väristama ~ vabistama ~ siputama, millega jõnksa(ta)ma; подёргивать головой peaga nõksama ~ nõksatama, pead väristama, подёргивать плечами õlgu kehitama
подёрнуть II 335a Г сов. → несов. подёргивать II (без 1 и 2 л.; обычно в форме страд. прич. прош. вр.) что, чем (õhukese kihiga) katma, kergelt üle tõmbama; реку подёрнуло льдом jõel on jääkirme, даль, подёрнутая мглой uduvines kaugus, глаза подёрнуло слезами silmad on ~ olid veekalkvel
подкашливать 168b Г несов. kõnek. köhatades märku andma ~ endale tähelepanu tõmbama; köhatama, kergelt köhima
подкрасить 273a Г сов. → несов. подкрашивать что
‣ (veidi, kergelt, paiguti) värvima, toonima; подкрасить рамы raame (üle) värvima, подкрасить губы huuli värvima ~ toonitama;
‣ ülek. kõnek. (veidi) ilustama; подкрасить действительность tegelikkust ilustama
‣ (veidi, kergelt, paiguti) värvima, toonima; подкрасить рамы raame (üle) värvima, подкрасить губы huuli värvima ~ toonitama;
‣ ülek. kõnek. (veidi) ilustama; подкрасить действительность tegelikkust ilustama
подкрашивание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (kergelt) ülevärvimine, tooni(ta)mine; подкрашивание бровей kulmude kerge värvimine ~ toonitamine;
‣ ülek. kõnek. ilustamine
‣ (kergelt) ülevärvimine, tooni(ta)mine; подкрашивание бровей kulmude kerge värvimine ~ toonitamine;
‣ ülek. kõnek. ilustamine
подкрутить 316a Г сов. → несов. подкручивать что (kõvemini) kinni keerama; kergelt keerama ~ keerutama; подкрутить гайку mutrit kõvemini kinni keerama, подкрутить усы vuntse keerutama;
◊ подкрутить ~ подкручивать ~ подвернуть ~ подвёртывать гайки madalk. kruvisid kõvemini kinni keerama, ohje pingutama
◊ подкрутить ~ подкручивать ~ подвернуть ~ подвёртывать гайки madalk. kruvisid kõvemini kinni keerama, ohje pingutama
подлакировать 172a Г сов. → несов. подлакировывать
‣ что (kergelt, kohati) üle lakkima;
‣ кого-что ülek. kõnek. (pisut) ilustama ~ lakeerima; подлакировать действительность tegelikkust ilustama
‣ что (kergelt, kohati) üle lakkima;
‣ кого-что ülek. kõnek. (pisut) ilustama ~ lakeerima; подлакировать действительность tegelikkust ilustama
подмалевать 174a Г сов. → несов. подмалёвывать что
‣ madalk. (veidi, kergelt, paiguti) võõpama ~ värvima; подмалевать потолок lage värvima ~ võõpama;
‣ kunst alusmaali tegema
‣ madalk. (veidi, kergelt, paiguti) võõpama ~ värvima; подмалевать потолок lage värvima ~ võõpama;
‣ kunst alusmaali tegema
подмаслить 269a (повел. накл. подмасли) Г сов. → несов. подмасливать
‣ что (veidi, kergelt, üle) võidma ~ võiga määrima ~ võidma, (veidi) võid lisama; подмаслить сковородку panni võiga määrima, подмаслить волосы juukseid võidma, подмаслить кашу pudrule võid sisse panema;
‣ кого ülek. kõnek. meelitama keda, kelle poolehoidu võitma; madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma
‣ что (veidi, kergelt, üle) võidma ~ võiga määrima ~ võidma, (veidi) võid lisama; подмаслить сковородку panni võiga määrima, подмаслить волосы juukseid võidma, подмаслить кашу pudrule võid sisse panema;
‣ кого ülek. kõnek. meelitama keda, kelle poolehoidu võitma; madalk. määrima, meelehead ~ pistist andma
подпечь 378a Г сов. → несов. подпекать
‣ что (kergelt) pruuniks küpsetama (leiba, saia); kõnek. veel küpseda laskma;
‣ кого-что ülek. kõnek. (päikese käes) ära kõrvetama
‣ что (kergelt) pruuniks küpsetama (leiba, saia); kõnek. veel küpseda laskma;
‣ кого-что ülek. kõnek. (päikese käes) ära kõrvetama
подпитие 115 С с. неод. väljendis быть ~ находиться в подпитии kõnek. joomane ~ kergelt vintis olema
подраненный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г подранить;
‣ прич. → П (kergelt) haavatud ~ haavata saanud (loom, lind); подраненный заяц haavata saanud jänes
‣ страд. прич. прош. вр. Г подранить;
‣ прич. → П (kergelt) haavatud ~ haavata saanud (loom, lind); подраненный заяц haavata saanud jänes
подрать 216 Г сов. madalk.
‣ кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
‣ что räbalaks kandma;
‣ кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
‣ (без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
◊ чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
‣ кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
‣ что räbalaks kandma;
‣ кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
‣ (без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
◊ чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
подрумяниться 269 Г сов. → несов. подрумяниваться
‣ õhetama hakkama ~ lööma; щёки подрумянились на морозе põsed lõid pakase käes õhetama;
‣ end kergelt minkima;
‣ pruuniks küpsema
‣ õhetama hakkama ~ lööma; щёки подрумянились на морозе põsed lõid pakase käes õhetama;
‣ end kergelt minkima;
‣ pruuniks küpsema
подсушить 311a Г сов. → несов. подсушивать что (pisut, kergelt) kuivatama, kuivemaks tegema, tahendama; подсушить хлеб leiba kuivatama, подсушить платье kleiti kuivatama
подталкивание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (kergelt) lükkamine ~ tõukamine, müksamine;
‣ ülek. kõnek. tagantlükkamine, taganttõukamine, ergutamine, õhutamine, kehutamine
‣ (kergelt) lükkamine ~ tõukamine, müksamine;
‣ ülek. kõnek. tagantlükkamine, taganttõukamine, ergutamine, õhutamine, kehutamine
подтаять 259b Г сов. → несов. подтаивать pisut ~ kergelt sulama; мороженое подтаяло jäätis hakkas juba sulama, на улице подтаяло õues ~ väljas kisub ~ võtab sulale ~ sulatab väheke
подтолкнуть 337 Г сов. → несов. подталкивать
‣ кого-что, к чему (kergelt) lükkama, tõukama, müksama; подтолкнуть кого к выходу keda väljapääsu poole lükkama, подтолкнуть локтем соседа naabrit küünarnukiga müksama;
‣ кого, чем, на что ülek. kõnek. tagant lükkama ~ tõukama, ergutama, õhutama
‣ кого-что, к чему (kergelt) lükkama, tõukama, müksama; подтолкнуть кого к выходу keda väljapääsu poole lükkama, подтолкнуть локтем соседа naabrit küünarnukiga müksama;
‣ кого, чем, на что ülek. kõnek. tagant lükkama ~ tõukama, ergutama, õhutama
подтрунивать 168b Г несов. → сов. подтрунить над кем-чем tögama, nokkima, (kergelt) pilkama, nöökama
подчистить 276a Г сов. → несов. подчищать
‣ что puhtamaks tegema, (kergelt) puhastama; подчистить садовые дорожки aiateid puhtaks lükkama;
‣ что (masinakirjateksti, joonist vm.) puhastama, (teksti) puhtaks tegema; подчистить букву (1) tähte maha kraapima, (2) tähte (trükimustast) puhastama;
‣ что madalk. lagedaks ~ tühjaks tegema (näit. tagavarasid);
‣ чего juurde puhastama; подчистить картошки kartuleid juurde koorima
‣ что puhtamaks tegema, (kergelt) puhastama; подчистить садовые дорожки aiateid puhtaks lükkama;
‣ что (masinakirjateksti, joonist vm.) puhastama, (teksti) puhtaks tegema; подчистить букву (1) tähte maha kraapima, (2) tähte (trükimustast) puhastama;
‣ что madalk. lagedaks ~ tühjaks tegema (näit. tagavarasid);
‣ чего juurde puhastama; подчистить картошки kartuleid juurde koorima
подчиститься 276 Г сов. → несов. подчищаться kõnek. end puhtamaks tegema, oma rõivaid (kergelt) puhastama
позабавить 278a Г сов. кого-что, чем (kergelt) lõbustama keda, kelle meelt lahutama; kellele (mõningat) lõbu pakkuma
познабливать 168a Г несов. безл. кого, от чего kõnek. keda (aeg-ajalt, kergelt) vappuma panema (külmavärinate kohta); меня познабливает mul oleks nagu külmavärinad
покачиваться 168 Г несов.
‣ (aeg-ajalt) kiikuma ~ õõtsuma ~ kõikuma;
‣ (kergelt, pisut) taaruma ~ vaaruma ~ vankuma
‣ (aeg-ajalt) kiikuma ~ õõtsuma ~ kõikuma;
‣ (kergelt, pisut) taaruma ~ vaaruma ~ vankuma
покачнуть 336a (без страд. прич.) Г сов. что (kergelt) õõtsuma ~ kõikuma ~ vankuma ~ võnkuma panema; (korra) küljele kallutama; покачнуть лодку paati äkki kallutama
по-летнему Н suviselt, suve moodi, kergelt; одетый по-летнему suviselt riietatud ~ riides
помазывать 168a Г несов.
‣ кого-что, чем, без доп. kõnek. (kergelt, aeg-ajalt) määrima (madalk. ka ülek.), võõpama, võidma;
‣ сов. помазать кого-что, на что kirikl. võidma, salvima
‣ кого-что, чем, без доп. kõnek. (kergelt, aeg-ajalt) määrima (madalk. ka ülek.), võõpama, võidma;
‣ сов. помазать кого-что, на что kirikl. võidma, salvima
помакать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. что, во что (kergelt, veidi) sisse kastma, kastutama ~ sukeldama; помакать сухарь в чай kuivikut tee sisse kastma ~ tee sees niisutama
помахивать 168b Г несов. чем (aeg-ajalt, kergelt) lehvitama, vehkima, viipama, vibutama; лошадь помахивает хвостом hobune vehib sabaga
помешать II 165a Г сов. что, чем, с чем (kergelt, mõnda aega) segama; помешать кашу (veidi) putru segama, помешать глину с песком savi ja liiva segama
помочить 311a Г сов. что
‣ (kergelt) niisutama, (veidi) niiskeks ~ märjaks tegema; помочить волосы juukseid niisutama;
‣ (veidi) leotama; помочить бельё pesu (veidi) leotama, pesul veidi liguneda laskma, помочить селёдку heeringat (pisut) leotama
‣ (kergelt) niisutama, (veidi) niiskeks ~ märjaks tegema; помочить волосы juukseid niisutama;
‣ (veidi) leotama; помочить бельё pesu (veidi) leotama, pesul veidi liguneda laskma, помочить селёдку heeringat (pisut) leotama
помутить 294 (страд. прич. прош. вр. помутнённый, кр. ф. помутнён, помутнена, помутнено, помутнены) Г сов.
‣ что, чем (mõnda aega, kergelt) hägustama ~ sogastama ~ sogama, häguseks ~ sogaseks tegema ~ ajama; помутить воду vett sogama ~ sogaseks ~ häguseks ajama;
‣ что ülek. ähmastama, ähmaseks ~ tuhmiks tegema; боль помутила сознание valu võttis mõistuse peast; vrd. мутить
‣ что, чем (mõnda aega, kergelt) hägustama ~ sogastama ~ sogama, häguseks ~ sogaseks tegema ~ ajama; помутить воду vett sogama ~ sogaseks ~ häguseks ajama;
‣ что ülek. ähmastama, ähmaseks ~ tuhmiks tegema; боль помутила сознание valu võttis mõistuse peast; vrd. мутить
помылить 269a Г сов. что, без доп. (mõnda aega, kergelt) seebitama, seepi peale panema, seebiga määrima, seebi(vahu)seks tegema
попарить 269a Г сов.
‣ что (mõnda aega, kergelt) hautama ~ aurutama ~ kuumutama; попарить овощи juurvilja hautama, попарить бочку tünni aurutama ~ kuumutama, попарить ноги jalgu (veidi) kuumutama ~ kuumas vees leotama;
‣ кого kõnek. (mõnda aega) vihtlema, leilitama keda
‣ что (mõnda aega, kergelt) hautama ~ aurutama ~ kuumutama; попарить овощи juurvilja hautama, попарить бочку tünni aurutama ~ kuumutama, попарить ноги jalgu (veidi) kuumutama ~ kuumas vees leotama;
‣ кого kõnek. (mõnda aega) vihtlema, leilitama keda
пополоскать 199, 165a Г сов. что, чем (kergelt, mõnda aega) loputama ~ kuristama; пополоскать горло kurku (veidi) kuristama
попридержать 183a Г сов.
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
‣ кого-что kõnek. (veidi) kinni ~ tagasi hoidma; (kergelt) toetama; попридержать лошадей hobuseid pisut tagasi hoidma;
‣ что madalk. (mõnda aega) mitte kulutama ~ välja andma, kokku hoidma; попридержать денежки raha (mõnda aega) mitte kulutama;
◊ попридержать язык kõnek. keelt hammaste taga hoidma ~ pidama
попугать 165a Г сов. кого-что, чем kõnek. (kergelt, pisut) hirmutama, heidutama, kohutama keda, hirmu peale ajama, hirmu tegema kellele
попудрить 269a (повел. накл. попудри) Г сов. кого-что, чем (kergelt) puuderdama ~ puudrit peale panema; попудрить нос nina puuderdama, ninale puudrit panema, puudriga nina tupsutama
пораниться 269 Г сов. обо что, без доп. end (kergelt) haavama, endale viga tegema; пораниться о гвоздь naela otsas viga saama, пораниться о камень end vastu kivi marraskile ~ verele lööma
порисоваться 172 Г сов. перед кем-чем, без доп. kõnek. (mõnda aega, kergelt) kekutama ~ edvistama ~ alpima
посечь II 378a (действ. прич. прош. вр. посекший, дееприч. прош. вр. посекши) Г сов. кого-что, чем kõnek. (mõnda aega, kergelt) peksma, nüpeldama, nuhtlema (vitstega, piitsaga vm.)
поскрести 370 Г сов. что, чем, без доп. (mõnda aega, kergelt) kaapima ~ kraapima ~ kratsima ~ kriipima ~ siblima; поскрести в затылке kukalt kratsima ~ sügama
посмеиваться 168 Г несов. (vahetevahel, kergelt) muhelema ~ naeratama; над кем-чем kelle-mille üle (pisut) naerma; посмеиваться в бороду vaikselt habemesse muhelema
постреливать 168b Г несов.
‣ из чего, без доп. kõnek. (aeg-ajalt) tulistama ~ laskma ~ paugutama ~ kõmmutama;
‣ безл. где (kergelt) torkima, pistma (valu kohta); постреливает в ухе kõrvas torgib
‣ из чего, без доп. kõnek. (aeg-ajalt) tulistama ~ laskma ~ paugutama ~ kõmmutama;
‣ безл. где (kergelt) torkima, pistma (valu kohta); постреливает в ухе kõrvas torgib
постукивание 115 С с. неод. (aeg-ajalt, kergelt) kopsimine, koputamine, koputlemine, kolksimine, toksimine
постукивать 168b Г несов. (aeg-ajalt, kergelt) kopsima, koputama, koputlema, kolksima, toksima, trummeldama
потирать 169a Г несов. что от чего (aeg-ajalt, kergelt) hõõruma; потирать руки от удовольствия heameelest käsi hõõruma
поточить 311a Г сов. что, без доп. (kergelt, pisut) teritama ~ teravamaks tegema, (mõnda aega) teritama ~ ihuma;
◊ поточить язык madalk. (mõnda aega) lobisema, laterdama
◊ поточить язык madalk. (mõnda aega) lobisema, laterdama
потрусить Г сов.
‣ 286 что, чего madalk. (kergelt) raputama, soputama; maha puistama ~ riputama; потрусить соломы õlgi maha puistama, потрусить коврик vaipa soputama;
‣ 297b kõnek. sörkima hakkama, sörki laskma ~ jooksma
‣ 286 что, чего madalk. (kergelt) raputama, soputama; maha puistama ~ riputama; потрусить соломы õlgi maha puistama, потрусить коврик vaipa soputama;
‣ 297b kõnek. sörkima hakkama, sörki laskma ~ jooksma
похлопать Г сов.
‣ 164a кого, чем, без доп. (veidi) paugutama ~ plaksutama ~ plagistama; (kergelt) patsutama; похлопать крыльями tiibu plagistama, похлопать по спине õlale patsutama (ka ülek.);
‣ 164b (veidi) paukuma ~ plaksuma ~ plagisema
‣ 164a кого, чем, без доп. (veidi) paugutama ~ plaksutama ~ plagistama; (kergelt) patsutama; похлопать крыльями tiibu plagistama, похлопать по спине õlale patsutama (ka ülek.);
‣ 164b (veidi) paukuma ~ plaksuma ~ plagisema
похлопывать 168a Г несов. кого, чем, без доп. kõnek. (aeg-ajalt, veidi) paugutama ~ plaksutama ~ paukuma ~ plagisema; (kergelt) patsutama
пошатываться 168 Г несов. от чего, без доп. (vahetevahel, kergelt) tuikuma, vaaruma; kõikuma, vankuma, logisema (näit. tara kohta); пошатываться от усталости väsimusest tuikuma
пощёлкивать 168b Г несов. kõnek.
‣ кого, по чему, во что, чем (aeg-ajalt) nipsama, (kergelt) nipsu laskma, nipsutama; пощёлкивать пальцами sõrmedega nipsama ~ nipsu laskma;
‣ что (aeg-ajalt pisut) krõpsutama ~ prõksutama ~ krõbistama; (aeg-ajalt) prõksuma ~ krõpsuma;
‣ чем, на чём, без доп. (aeg-ajalt, pisut) laksutama ~ plaksutama ~ lõgistama ~ plagistama ~ plõksutama ~ klõpsutama; (aeg-ajalt) plõksuma ~ klõpsuma
‣ кого, по чему, во что, чем (aeg-ajalt) nipsama, (kergelt) nipsu laskma, nipsutama; пощёлкивать пальцами sõrmedega nipsama ~ nipsu laskma;
‣ что (aeg-ajalt pisut) krõpsutama ~ prõksutama ~ krõbistama; (aeg-ajalt) prõksuma ~ krõpsuma;
‣ чем, на чём, без доп. (aeg-ajalt, pisut) laksutama ~ plaksutama ~ lõgistama ~ plagistama ~ plõksutama ~ klõpsutama; (aeg-ajalt) plõksuma ~ klõpsuma
пощипывание 115 С с. неод. (без мн. ч.) (kergelt, vahetevahel) näpistamine, näppimine; näksimine, naksimine; kipitamine, kipitus; пощипывание в глазах silmakipitus, silmade kipitamine
пощипывать 168a Г несов. что, без доп. kõnek. (vahetevahel, pisut) näpistama (ka ülek.) ~ näppima ~ näksima ~ naksima ~ kitkuma; (aeg-ajalt, kergelt) kipitama; мороз пощипывает щёки pakane näpistab põski, пощипывать траву rohtu näksima, пощипывало в горле kurk kipitas natuke ~ oli kibe
пригнуться 336 Г сов. → несов. пригибаться
‣ к кому-чему alla ~ milleni painduma; ветка пригнулась к земле oks paindus maani;
‣ küüru tõmbuma, (kergelt) kummarduma, pead painutama
‣ к кому-чему alla ~ milleni painduma; ветка пригнулась к земле oks paindus maani;
‣ küüru tõmbuma, (kergelt) kummarduma, pead painutama
прижечь 377 Г сов. → несов. прижигать
‣ что, чем kõnek. (kergelt, pealt) ära põletama ~ kõrvetama; прижечь палец утюгом sõrme triikrauaga kõrvetama ~ põletama;
‣ что madalk. (veidi) kõrbema ~ põhja kõrbeda laskma; прижечь пироги pirukaid kõrbema (minna) laskma;
‣ что, чем (sööbiva rohuga) määrima, desinfitseerima, kõrvetama; прижечь рану йодом haava joodiga määrima
‣ что, чем kõnek. (kergelt, pealt) ära põletama ~ kõrvetama; прижечь палец утюгом sõrme triikrauaga kõrvetama ~ põletama;
‣ что madalk. (veidi) kõrbema ~ põhja kõrbeda laskma; прижечь пироги pirukaid kõrbema (minna) laskma;
‣ что, чем (sööbiva rohuga) määrima, desinfitseerima, kõrvetama; прижечь рану йодом haava joodiga määrima
припахивать I 168b Г несов. чем, без доп. kõnek. (kergelt) lõhnama ~ lehkama; рыба припахивает kalal on (halb) lõhn küljes ~ juures
припудрить 269a (повел. накл. припудри) Г сов. → несов. припудривать что, чем (kergelt) puuderdama, tupsutama
припудриться 269 (повел. накл. припудрись) Г сов. → несов. припудриваться чем, без доп. end (kergelt) puuderdama ~ tupsutama
присолить 305a, буд. вр. также 286 Г сов. → несов. присаливать что kõnek. pisut soola panema ~ lisama; присолить мясо lihale pisut soola panema ~ lisama, liha kergelt soolama
присыпание 115 С с. неод. (без мн. ч.) juurdepuistamine; (kergelt) pealeriputamine, pealepuistamine, puiste
присыпка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) juurdepuistamine; (kergelt) pealeriputamine, pealepuistamine, puiste;
‣ puistepulber; детская присыпка lastepuuder
‣ (без мн. ч.) juurdepuistamine; (kergelt) pealeriputamine, pealepuistamine, puiste;
‣ puistepulber; детская присыпка lastepuuder
притаивать I 168b Г несов. (kergelt) sulatama ~ sulama hakkama; днём на солнце уже притаивает päeval päikese käes juba sulatab natuke
притронуться 334 Г сов. → несов. притрагиваться к кому-чему (kergelt) puudutama ~ puutuma; притронуться к руке kätt puudutama, она даже не притронулась к еде ta ei läinud toidu ligigi, ta isegi ei puudutanud toitu
притрусить I 298 Г сов. что, чем madalk. (kergelt, õhukese kihiga) üle puistama, üle pihutama, pihupeene lumega (mullaga vm.) katma
приударить 269b Г сов. → несов. приударять
‣ 269a кого-что, по чему, чем kõnek. (kergelt) lööma; приударить ладонью по столу peopesaga ~ lapiti käega vastu lauda lööma;
‣ во что, без доп. madalk. (tööle) pihta andma; приударить в вёсла aerudele vajutama ~ suruma, приударить в барабан trummi põristama hakkama, приударил дождь hakkas vihma rabistama, vihmahoog ägenes;
‣ за кем madalk. kellele järele sibama ~ lippama ~ silkama (hakkama);
‣ за кем madalk. kellele külge lööma, silma heitma, tiiba ripsutama
‣ 269a кого-что, по чему, чем kõnek. (kergelt) lööma; приударить ладонью по столу peopesaga ~ lapiti käega vastu lauda lööma;
‣ во что, без доп. madalk. (tööle) pihta andma; приударить в вёсла aerudele vajutama ~ suruma, приударить в барабан trummi põristama hakkama, приударил дождь hakkas vihma rabistama, vihmahoog ägenes;
‣ за кем madalk. kellele järele sibama ~ lippama ~ silkama (hakkama);
‣ за кем madalk. kellele külge lööma, silma heitma, tiiba ripsutama
приутюжить 271a Г сов. → несов. приутюживать что kõnek. (kergelt) üle triikima, triikrauaga üle käima
прихвастывание 115 С с. неод. (обычно ед. ч.) (kergelt, väike) kelkimine ~ kiitlemine ~ hooplemine; (omalt poolt) juurdepanemine, liialdamine
прихватить 316a Г сов. → несов. прихватывать kõnek.
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
прихлопывать 168b Г несов. kõnek. сов. прихлопнуть . (rütmis, kergelt) kaasa plaksutama; прихлопывать в такт rütmis ~ taktis kaasa plaksutama
ретушировать 171a Г сов. и несов. что fot., trük. retuššima, retušeerima (fotonegatiivi, reprot vm. kergelt muutma pliiatsi, värvi v. tuši abil); vrd. отретушировать
рысцой Н kõnek. sörki, sörkides; kerget traavi, kergelt traavides; ехать рысцой sörki ~ kerget traavi sõitma, бежать рысцой sörki jooksma, sörkjooksu tegema, sörkima
свободно Н vabalt; on vaba; свободно говорить по-русски vene keelt vabalt rääkima, свободно дышать vabalt ~ kergelt hingama (ka ülek.), платье сидит свободно kleit on avar ~ lahe, свободно можешь ему сказать это võid seda talle vabalt ~ julgesti öelda, здесь свободно? kas siin on vaba koht?
смугловатый 119 П (кр. ф. смугловат, смугловата, смугловато, смугловаты) tõmmukas, tõmmuvõitu, kergelt tõmmu
червячок 24 С м. од. dem. ussike, väike tõuk, vagel;
◊ заморить червячка kõnek. hingepidet ~ linnupetet ~ einet võtma, midagi hamba alla panema, nälga ~ näljatunnet peletama, kergelt keha kinnitama
◊ заморить червячка kõnek. hingepidet ~ linnupetet ~ einet võtma, midagi hamba alla panema, nälga ~ näljatunnet peletama, kergelt keha kinnitama
шелохнуться 336 Г сов.
‣ чем, от чего (korraks kergelt) liigatama, korraks liikuma ~ hõljuma ~ heljuma ~ hällima; ни один лист не шелохнётся ükski leht ei liigu;
‣ liigatama, end (korraks) liigutama, liigutust tegema; он стоит, не шелохнётся ta seisab liikumatult, впереди кто-то шелохнулся eespool keegi liigutas, в душе шелохнулась надежда ülek. hinges liigatas ~ värahtas lootusekübe
‣ чем, от чего (korraks kergelt) liigatama, korraks liikuma ~ hõljuma ~ heljuma ~ hällima; ни один лист не шелохнётся ükski leht ei liigu;
‣ liigatama, end (korraks) liigutama, liigutust tegema; он стоит, не шелохнётся ta seisab liikumatult, впереди кто-то шелохнулся eespool keegi liigutas, в душе шелохнулась надежда ülek. hinges liigatas ~ värahtas lootusekübe
обмахивать I 168a Г несов. → сов. обмахнуть кого-что, чем
‣ tuult lehvitama kellele-millele; обмахивать лицо платком rätiga (näkku) tuult lehvitama;
‣ (vehkides) eemale peletama; обмахивать комаров sääski eemale peletama ~ minema vehkima;
‣ (kergelt üle) pühkima; (maha, puhtaks) pühkima ~ raputama; обмахивать пыль с полки riiulilt tolmu pühkima, обмахивать полку riiulit puhtaks pühkima, обмахивать крошки со скатерти laudlinalt puru pühkima ~ maha rapsima, laudlina purust pühkima ~ puhtaks rapsima
‣ tuult lehvitama kellele-millele; обмахивать лицо платком rätiga (näkku) tuult lehvitama;
‣ (vehkides) eemale peletama; обмахивать комаров sääski eemale peletama ~ minema vehkima;
‣ (kergelt üle) pühkima; (maha, puhtaks) pühkima ~ raputama; обмахивать пыль с полки riiulilt tolmu pühkima, обмахивать полку riiulit puhtaks pühkima, обмахивать крошки со скатерти laudlinalt puru pühkima ~ maha rapsima, laudlina purust pühkima ~ puhtaks rapsima
перехватить 316a Г сов. → несов. перехватывать
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
под- приставка I с Г väljendab
‣ ülessuunda: üles, ülespoole, püsti; подпрыгнуть üles hüppama, подбросить üles viskama ~ pilduma, поднять üles tõstma ~ tõmbama, hiivama (ankrut), подскочить püsti kargama;
‣ kohta: alla, alt, külge; подставить (toeks) alla panema ~ seadma ~ asetama, подпихнуть alla tõukama ~ toppima ~ pistma, подклеить alla ~ alt kleepima ~ liimima, подгореть alt põlema ~ kõrbema (minema), põhja kõrbema, подмокнуть alt veidi märjaks minema, подкопать alt õõnestama ~ läbi kaevama, подпилить alt (lühemaks) saagima, подвесить külge riputama;
‣ lähenemist: juurde, ligi, ligidale, lähedale, ligemale, lähemale, kohale; подступить juurde ~ ligidale ~ lähedale astuma, lähenema, подбегать juurde jooksma, подъехать juurde sõitma, sõites lähenema, подлететь juurde lendama, lennates ~ lennul lähenema, подвести juurde ~ kohale ~ lähemale tooma ~ viima ~ toimetama, подвалить mille juurde veeretama ~ kuhjama ~ ajama;
‣ lisandust: juurde, sekka, lisaks; подбавлять juurde lisama, lisandama, подлить juurde ~ sekka valama, подмешать juurde segama, segades lisama, подработать juurde ~ lisa teenima, подрисовать juurde joonistama, подсеять lisaks ~ juurde külvama;
‣ vähesust, osalisust: pisut, natuke, väheke, vähehaaval, osalt; подзакусить pisut keha kinnitama, подмолодить pisut nooremaks tegema, подбеливать (1) valge(ma)ks tegema, (2) (kergelt) üle valgendama, подсохнуть poolkuivaks tõmbuma, подзабыть osalt unustama, подгнить osalt ~ alt määnduma ~ pehastama ~ pehkima;
‣ vargsitoimingut: salaja, vargsi, peale, pealt; подкрасться salaja ~ vargsi juurde hiilima ~ lähenema, подслушать (salaja) pealt kuulama, подменить salaja ümber vahetama, подкараулить кого kõnek. (varitsedes) peale sattuma kellele, peale passima;
‣ kaastoimimist: kaasa, järele; подпевать kaasa ~ järele ~ saateks laulma, подсвистывать kaasa ~ saateks vilistama, поддакивать järele kiitma; II с С и П väljendab
‣ kohta: alla(-), all-, alt-, alus-, -alune, -lähedane, all asuv; подведение allapanek, подклейка allakleepimine, allakleebis, подбивка allalöömine, (jalatsi) tallutamine, подсев põll. allakülv, поддвиг geol. allanihe, подкожная инъекция naha alla süstimine, nahaalune süst, подземка kõnek. van. allmaaraudtee, подземная стоянка allmaaparkla, maa-alune parkla, подстрочная выноска allmärkus, joonealune märkus, подветренный берег alltuulekallas, allatuulerand, подпочвенное орошение altniisutus, подрубка mäend. altsoonimine, подлесок alusmets, подводная скала veealune kalju, подзеркальный столик peeglialune laud, peeglilaud, подкожная клетчатка nahaalune rakukude, подмосковный дом отдыха Moskva all asuv ~ Moskva-lähedane puhkekodu;
‣ alljaotust: all-, ala-, alam-; подотдел allosakond, подтип почвы mulla alltüüp, подкласс allklass, alamklass, подгруппа allrühm, alarühm, alagrupp, подсистема allsüsteem, alamsüsteem, подвид alaliik, alamliik, подзаголовок alapealkiri, подстанция el. alajaam, подсемейство alamsugukond;
‣ võimkonnas v. käsutuses olemist: -alune, all, alluv, ka liitsõna; подзащитный kaitsealune, подконтрольный kontrollialune, подшефное учреждение šeflusalune asutus, подопытный katsealune, подсудимый jur. kohtualune, подсудный kohtule alluv, подневольный человек käsualune inimene, подвластный võimualune, alluv, sõltuv, быть подвластным кому kelle võimu ~ käe all olema, kellele alluma, подопытная почва katsemuld;
‣ ametiastet: alam-, abi(-), all-, abiline; подполковник alampolkovnik, подпрапорщик alamlipnik, подканцелярист aj. abikirjutaja, подштурман mer. tüürimehe abi, подшкипер allkipper, kipri abiline, подлекарь van. arsti abiline ~ käealune, подмастерье aj. sell, käealune
‣ ülessuunda: üles, ülespoole, püsti; подпрыгнуть üles hüppama, подбросить üles viskama ~ pilduma, поднять üles tõstma ~ tõmbama, hiivama (ankrut), подскочить püsti kargama;
‣ kohta: alla, alt, külge; подставить (toeks) alla panema ~ seadma ~ asetama, подпихнуть alla tõukama ~ toppima ~ pistma, подклеить alla ~ alt kleepima ~ liimima, подгореть alt põlema ~ kõrbema (minema), põhja kõrbema, подмокнуть alt veidi märjaks minema, подкопать alt õõnestama ~ läbi kaevama, подпилить alt (lühemaks) saagima, подвесить külge riputama;
‣ lähenemist: juurde, ligi, ligidale, lähedale, ligemale, lähemale, kohale; подступить juurde ~ ligidale ~ lähedale astuma, lähenema, подбегать juurde jooksma, подъехать juurde sõitma, sõites lähenema, подлететь juurde lendama, lennates ~ lennul lähenema, подвести juurde ~ kohale ~ lähemale tooma ~ viima ~ toimetama, подвалить mille juurde veeretama ~ kuhjama ~ ajama;
‣ lisandust: juurde, sekka, lisaks; подбавлять juurde lisama, lisandama, подлить juurde ~ sekka valama, подмешать juurde segama, segades lisama, подработать juurde ~ lisa teenima, подрисовать juurde joonistama, подсеять lisaks ~ juurde külvama;
‣ vähesust, osalisust: pisut, natuke, väheke, vähehaaval, osalt; подзакусить pisut keha kinnitama, подмолодить pisut nooremaks tegema, подбеливать (1) valge(ma)ks tegema, (2) (kergelt) üle valgendama, подсохнуть poolkuivaks tõmbuma, подзабыть osalt unustama, подгнить osalt ~ alt määnduma ~ pehastama ~ pehkima;
‣ vargsitoimingut: salaja, vargsi, peale, pealt; подкрасться salaja ~ vargsi juurde hiilima ~ lähenema, подслушать (salaja) pealt kuulama, подменить salaja ümber vahetama, подкараулить кого kõnek. (varitsedes) peale sattuma kellele, peale passima;
‣ kaastoimimist: kaasa, järele; подпевать kaasa ~ järele ~ saateks laulma, подсвистывать kaasa ~ saateks vilistama, поддакивать järele kiitma; II с С и П väljendab
‣ kohta: alla(-), all-, alt-, alus-, -alune, -lähedane, all asuv; подведение allapanek, подклейка allakleepimine, allakleebis, подбивка allalöömine, (jalatsi) tallutamine, подсев põll. allakülv, поддвиг geol. allanihe, подкожная инъекция naha alla süstimine, nahaalune süst, подземка kõnek. van. allmaaraudtee, подземная стоянка allmaaparkla, maa-alune parkla, подстрочная выноска allmärkus, joonealune märkus, подветренный берег alltuulekallas, allatuulerand, подпочвенное орошение altniisutus, подрубка mäend. altsoonimine, подлесок alusmets, подводная скала veealune kalju, подзеркальный столик peeglialune laud, peeglilaud, подкожная клетчатка nahaalune rakukude, подмосковный дом отдыха Moskva all asuv ~ Moskva-lähedane puhkekodu;
‣ alljaotust: all-, ala-, alam-; подотдел allosakond, подтип почвы mulla alltüüp, подкласс allklass, alamklass, подгруппа allrühm, alarühm, alagrupp, подсистема allsüsteem, alamsüsteem, подвид alaliik, alamliik, подзаголовок alapealkiri, подстанция el. alajaam, подсемейство alamsugukond;
‣ võimkonnas v. käsutuses olemist: -alune, all, alluv, ka liitsõna; подзащитный kaitsealune, подконтрольный kontrollialune, подшефное учреждение šeflusalune asutus, подопытный katsealune, подсудимый jur. kohtualune, подсудный kohtule alluv, подневольный человек käsualune inimene, подвластный võimualune, alluv, sõltuv, быть подвластным кому kelle võimu ~ käe all olema, kellele alluma, подопытная почва katsemuld;
‣ ametiastet: alam-, abi(-), all-, abiline; подполковник alampolkovnik, подпрапорщик alamlipnik, подканцелярист aj. abikirjutaja, подштурман mer. tüürimehe abi, подшкипер allkipper, kipri abiline, подлекарь van. arsti abiline ~ käealune, подмастерье aj. sell, käealune
подвиться 326 (буд. вр. подовьюсь, подовьёшься..., прош. вр. подвилось и подвилось, подвились и подвились) Г сов. → несов. подвиваться kõnek. (oma juukseid kergelt) lokkima ~ kähardama, (oma) lokke kohendama
подмывать 169a Г несов. → сов. подмыть
‣ кого-что (alt) pesema; что kõnek. (kiiruga) puhtaks pesema; подмывать ребёнка last alt pesema, подмывать пол põrandat kergelt üle pesema ~ käima;
‣ что (alt) uhtuma ~ uuristama;
‣ (без сов.; обычно безл.) кого, на что, с инф. ülek. kõnek. tagant kihutama; его так и подмывало рассказать обо всём teda kihutas tagant soov kõik ära rääkida
‣ кого-что (alt) pesema; что kõnek. (kiiruga) puhtaks pesema; подмывать ребёнка last alt pesema, подмывать пол põrandat kergelt üle pesema ~ käima;
‣ что (alt) uhtuma ~ uuristama;
‣ (без сов.; обычно безл.) кого, на что, с инф. ülek. kõnek. tagant kihutama; его так и подмывало рассказать обо всём teda kihutas tagant soov kõik ära rääkida
подрумянить 269a Г сов. → несов. подрумянивать
‣ кого-что õhetama ~ roosatama panema; punaseks värvima (põsepunaga); мороз подрумянил щёки pakane pani põsed õhetama, подрумянить щёки põskedele puna panema;
‣ что (kergelt) pruuniks küpseda laskma, pruunistama
‣ кого-что õhetama ~ roosatama panema; punaseks värvima (põsepunaga); мороз подрумянил щёки pakane pani põsed õhetama, подрумянить щёки põskedele puna panema;
‣ что (kergelt) pruuniks küpseda laskma, pruunistama
подтереть 243 (буд. вр. подотру, подотрёшь...; повел. накл. подотри) Г сов. → несов. подтирать что
‣ (pori, vett vm.) ära pühkima, kuivaks pühkima; подтереть лужу на полу põrandalt (vee)loiku ära pühkima, подтереть пол põrandat kuivaks pühkima ~ (lapiga) puhtaks tegema ~ üle tõmbama;
‣ (kergelt) ära ~ maha hõõruma ~ nühkima
‣ (pori, vett vm.) ära pühkima, kuivaks pühkima; подтереть лужу на полу põrandalt (vee)loiku ära pühkima, подтереть пол põrandat kuivaks pühkima ~ (lapiga) puhtaks tegema ~ üle tõmbama;
‣ (kergelt) ära ~ maha hõõruma ~ nühkima
поплыть 349 Г сов.
‣ (kindlas suunas) ujuma ~ libisema hakkama; ülek. liuglema ~ lauglema ~ hõljuma hakkama; voogama ~ kaikuma (hakkama); лодка поплыла к острову paat hakkas saare poole liikuma ~ libisema, она поплыла в танце ta libises kergelt üle tantsupõranda, песня поплыла над рекой üle jõe voogas ~ kaikus laul, всё поплыло перед глазами ülek. silme ees hakkas virvendama;
‣ на чём (laevaga vm. kindlas suunas) sõitma (hakkama); он поплыл в Астрахань ta sõitis Astrah(h)ani;
‣ kõnek. laiali ~ üle ääre valguma, üles sulama
‣ (kindlas suunas) ujuma ~ libisema hakkama; ülek. liuglema ~ lauglema ~ hõljuma hakkama; voogama ~ kaikuma (hakkama); лодка поплыла к острову paat hakkas saare poole liikuma ~ libisema, она поплыла в танце ta libises kergelt üle tantsupõranda, песня поплыла над рекой üle jõe voogas ~ kaikus laul, всё поплыло перед глазами ülek. silme ees hakkas virvendama;
‣ на чём (laevaga vm. kindlas suunas) sõitma (hakkama); он поплыл в Астрахань ta sõitis Astrah(h)ani;
‣ kõnek. laiali ~ üle ääre valguma, üles sulama
припустить 317 Г сов. → несов. припускать
‣ кого-что, к кому-чему madalk. juurde ~ ligi laskma; põll. emalooma juurde ~ imema laskma;
‣ кого, без доп. kõnek. kiiremini minema sundima; припустить коня hobust jooksule sundima;
‣ (без страд. прич.) kõnek. sammu lisama;
‣ kõnek. tugevnema; дождь припустил как из ведра vihma hakkas ladinal sadama ~ nagu oavarrest kallama;
‣ что, без доп. juurde ~ järele laskma ~ andma; припустить на швы õmblusvaru jätma ~ juurde andma;
‣ (kergelt) läbi keetma, kupatama
‣ кого-что, к кому-чему madalk. juurde ~ ligi laskma; põll. emalooma juurde ~ imema laskma;
‣ кого, без доп. kõnek. kiiremini minema sundima; припустить коня hobust jooksule sundima;
‣ (без страд. прич.) kõnek. sammu lisama;
‣ kõnek. tugevnema; дождь припустил как из ведра vihma hakkas ladinal sadama ~ nagu oavarrest kallama;
‣ что, без доп. juurde ~ järele laskma ~ andma; припустить на швы õmblusvaru jätma ~ juurde andma;
‣ (kergelt) läbi keetma, kupatama
прихлопнуть 335a Г сов. → несов. прихлопывать
‣ что, чем (pauguga) kinni lööma; прихлопнуть калитку aiaväravat kinni lööma ~ pauguga kinni panema;
‣ что, чем kõnek. (ukse) vahele jätma; peale kukkuma (alla jättes); прихлопнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma, его прихлопнуло деревом ta jäi puu alla, puu kukkus talle peale;
‣ кого-что ülek. madalk. ära keelama (raamatut vm.), sulgema, kinni panema (kirjastust vm.);
‣ кого madalk. vagaseks tegema, maha lööma ~ koksama ~ nottima; прихлопнуть муху kärbest maha lööma;
‣ чем, без доп. (kergelt) peopesaga ~ lapiti käega lööma vastu mida; plaksu tegema; laksatama; прихлопнуть в ладоши käsi plaksutama, прихлопнуть каблуком kontsaga kõpsu lööma ~ kõpsama
‣ что, чем (pauguga) kinni lööma; прихлопнуть калитку aiaväravat kinni lööma ~ pauguga kinni panema;
‣ что, чем kõnek. (ukse) vahele jätma; peale kukkuma (alla jättes); прихлопнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma, его прихлопнуло деревом ta jäi puu alla, puu kukkus talle peale;
‣ кого-что ülek. madalk. ära keelama (raamatut vm.), sulgema, kinni panema (kirjastust vm.);
‣ кого madalk. vagaseks tegema, maha lööma ~ koksama ~ nottima; прихлопнуть муху kärbest maha lööma;
‣ чем, без доп. (kergelt) peopesaga ~ lapiti käega lööma vastu mida; plaksu tegema; laksatama; прихлопнуть в ладоши käsi plaksutama, прихлопнуть каблуком kontsaga kõpsu lööma ~ kõpsama
пришлёпнуть 335a Г сов. → несов. пришлёпывать kõnek.
‣ кого-что, чем laksti surnuks lööma, puruks laksama; пришлёпнуть комара рукой käega sääske (maha) lööma ~ laksama;
‣ кого-что, по чему, чем (kergelt) laksama;
‣ что madalk. (pitsatit) peale lööma
‣ кого-что, чем laksti surnuks lööma, puruks laksama; пришлёпнуть комара рукой käega sääske (maha) lööma ~ laksama;
‣ кого-что, по чему, чем (kergelt) laksama;
‣ что madalk. (pitsatit) peale lööma
смотреть 239 Г несов.
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
сомнительный 126 П (кр. ф. сомнителен, сомнительна, сомнительно, сомнительны) kahtlane, kahtlustäratav, kaheldav, küsitav, ebakindel; сомнительный успех kahtlane ~ kahtlustäratav ~ kaheldav edu, сомнительная теория kahtlane ~ küsitav teooria, человек с сомнительным прошлым kahtlase minevikuga inimene, статья сомнительной ценности kahtlase väärtusega kirjutis, сомнительное заявление kahtlase väärtusega avaldus, воротничок сомнительной чистоты (kergelt) määrdunud krae
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
хватать I 165a Г несов.
‣ кого-что, за кого-что, чем (kinni) haarama, kahmama, krabama, krahmama, rabama, rapsama, krapsama; хватать кого за руку kelle käest kinni haarama, хватать в руку камень kivi pihku haarama ~ krahmama, хватать под руку käe alt kinni kahmama ~ hakkama, хватать из рук käest kahmama ~ napsama, хватать за волосы juustest (kinni) haarama, хватать за ногу jalast kinni haarama, хватать наживу sööta haarama (kala kohta), хватать траву rohtu ampsama, хватать момент ülek. sobivat hetke püüdma;
‣ кого kõnek. kinni nabima;
‣ что kõnek. ahmima, kokku krahmima (ka ülek.); хватать что попало kõike (ettejuhtuvat) kokku krahmima, хватать знания teadmisi ahmima, хватать впечатления muljeid ahmima, хватать воздух õhku ahmima;
◊ хватать верхи kõnek. latvu mööda laskma, mööda pealispinda libistama, kergelt üle käima; хватать на лету что mida lennult ~ otse õhust haarama; хватать за живое кого kõnek. keda valusalt puudutama, kelle haava ~ haiget kohta osatama; звёзд с неба не хватает tähti taevast alla ei too; хватать за душу ~ за сердце кого kellele hinge ~ südamesse minema, keda hingepõhjani liigutama, kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; vrd. схватить, хватить I
‣ кого-что, за кого-что, чем (kinni) haarama, kahmama, krabama, krahmama, rabama, rapsama, krapsama; хватать кого за руку kelle käest kinni haarama, хватать в руку камень kivi pihku haarama ~ krahmama, хватать под руку käe alt kinni kahmama ~ hakkama, хватать из рук käest kahmama ~ napsama, хватать за волосы juustest (kinni) haarama, хватать за ногу jalast kinni haarama, хватать наживу sööta haarama (kala kohta), хватать траву rohtu ampsama, хватать момент ülek. sobivat hetke püüdma;
‣ кого kõnek. kinni nabima;
‣ что kõnek. ahmima, kokku krahmima (ka ülek.); хватать что попало kõike (ettejuhtuvat) kokku krahmima, хватать знания teadmisi ahmima, хватать впечатления muljeid ahmima, хватать воздух õhku ahmima;
◊ хватать верхи kõnek. latvu mööda laskma, mööda pealispinda libistama, kergelt üle käima; хватать на лету что mida lennult ~ otse õhust haarama; хватать за живое кого kõnek. keda valusalt puudutama, kelle haava ~ haiget kohta osatama; звёзд с неба не хватает tähti taevast alla ei too; хватать за душу ~ за сердце кого kellele hinge ~ südamesse minema, keda hingepõhjani liigutama, kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; vrd. схватить, хватить I
червяк 19 С м.
‣ од. uss, tõuk, vagel; ивановский червяк jaaniuss, ловить рыбу на червяка ussiga kala püüdma;
‣ од. ka ülek. ussike, vennike;
‣ неод. tehn. tigu; рулевой червяк roolitigu;
◊ заморить червяка kõnek. hingepidet ~ linnupetet ~ einet võtma, midagi hamba alla panema, nälga ~ näljatunnet peletama, kergelt keha kinnitama
‣ од. uss, tõuk, vagel; ивановский червяк jaaniuss, ловить рыбу на червяка ussiga kala püüdma;
‣ од. ka ülek. ussike, vennike;
‣ неод. tehn. tigu; рулевой червяк roolitigu;
◊ заморить червяка kõnek. hingepidet ~ linnupetet ~ einet võtma, midagi hamba alla panema, nälga ~ näljatunnet peletama, kergelt keha kinnitama
