[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 58 artiklit

хороший 124 П (кр. ф. хорош, хороша, хорошо, хороши; сравн. ст. лучше, превосх. ст. лучший 124)
hea; хороший работник hea ~ tubli töötaja, хороший оклад hea ~ korralik palk, хорошая книга hea raamat, хорошее настроение hea tuju, хорошая улыбка lahke ~ aval ~ meeldiv naeratus, хорошая погода ilus ilm;
(без кр. ф.) hea, lähedane; хороший друг hea ~ lähedane sõber;
(без кр. ф.) hea, auväärne; хороший тон hea toon, девушка из хорошей семьи heast perekonnast neiu;
kõnek. kena, kenake, tubli, hea, paras, kõva; хорошие деньги kena kopikas, kenake raha, tubli summa raha, хороший рост hea kasv, это ему хорошая школа ~ хороший урок see on talle paras ~ hea õpetus ~ õppetund ~ kool, хороший насморк madalk. kõva ~ korralik ~ päris paras nohu;
(без полн. ф.) ilus, kaunis, kena; она хороша собой ta on ilus ~ kaunis ~ kena, она удивительно хороша ta näeb väga kena välja;
(обычно без полн. ф.) kõnek. kena ~ tore (küll); хорош, нечего сказать kena küll, pole midagi öelda, хорошее дело (1) hea ~ tore asi, (2) ülek. kena lugu küll, хорош гусь ülek. kõnek. oled ~ ta on ikka tore ~ kena küll;
(без кр. ф.) kõnek. armas, kallis; мой хороший mu armas ~ kallis;
П С хорошее с. неод. hea; хорошее в человеке (see) hea, mis on inimeses, всего хорошего kõike head, видеть только хорошее ainult ~ üksnes head nägema;
П С хороший м., хорошая ж. од. kõnek. armas, paikene, kallis, armsake, kallike
миленький 122 П kõnek.
armas, kena, meeldiv; kallis; миленькая девушка armas ~ kena neiu, миленькое платье kena ~ meeldiv kleit;
П С миленький м., миленькая ж. од. kallim, kallike;
миленькое дело kena lugu küll; как миленький (сделать) что sõnalausumata mida tegema; придёшь как миленький tuled ja punkt ~ jutul lõpp, tuled nagu kukupai (iroon.)
приличный 126 П (кр. ф. приличен, прилична, прилично, приличны)
viisakas, kombekas, sünnis, siivus, korralik, kena; приличный вид korralik ~ viisakas välimus, приличные манеры viisakad ~ head kombed, приличный человек korralik ~ kena inimene, приличный заработок kõnek. hea palk, korralik teenistus, приличный урожай kõnek. kena ~ korralik (vilja)saak, приличная квартира kõnek. kena korter, получать приличные деньги kõnek. head raha saama, до работы приличное расстояние kõnek. tööle on hea ~ tubli tükk maad minna;
кому-чему van. sobiv, kohane
хорошенький 122 П
nägus, kena, armas; хорошенькая девушка nägus ~ kena ~ armas neiu, хорошенький домик nägus ~ kena majake;
kõnek. kena ~ tore (küll); хорошенькое дело tore lugu küll;
П С хорошенькое с. неод. kõnek. hea; что хорошенького скажете? mida head räägite?;
хорошенького понемножку kõnek. iroon. head asja ei saa palju ~ saab jaopärast, aitab, on mängitud (naerdud, lustitud) küll
милый 119 П
(кр. ф. мил, мила, мило, милы и милы) armas, kallis, kena, meeldiv, armastusväärne; милое лицо armas ~ kena nägu, милая улыбка meeldiv ~ kena ~ armas naeratus, она очень мила ta on väga kena ~ armas ~ armastusväärne;
П С милый м., милая ж. од. armsa(i)m, armastatu, kallim;
милое дело (1) tore, suurepärane, tore lugu, (2) iroon. säh sulle, kena lugu küll
ничего I Н kõnek. üsna hästi, päris kenasti; pole viga, ei ole midagi; зарабатываем ничего teenistusel pole viga, teenime üsna hästi, saame päris kenasti palka, платье ничего sel kleidil pole (väga) vigagi, see on üsna kena kleit, извините за беспокойство! -- ничего! vabandage tülitamise pärast! -- ei tee ~ ei ole viga, ei ole ~ pole midagi! ничего, что ... (sellest) pole midagi, et..., все устали, а ему ничего kõik on väsinud, aga temal pole häda midagi, сделано ничего себе kenasti tehtud, она ничего ta on kenake(ne) ~ üsna nägus, tal pole vigagi, ничего себе порядочки! on alles kord! küll on ikka kord! on ikka kena kord küll!
смазливый 119 П (кр. ф. смазлив, смазлива, смазливо, смазливы) kõnek. kena, nägus; смазливое личико kena ~ nägus ~ sile näolapp ~ näolapike
смотреться 239 Г несов.
во что end vaatama; смотреться в зеркало end peeglist vaatama;
(без 1 и 2 л.) kõnek. kena vaadata olema; фильм хорошо смотрится kena ~ mõnuga vaadatav film, платье на тебе не смотрится kleit pole sinu seljas suurem asi, носить костюм надо так, чтобы он смотрелся kostüümi ~ ülikonda peab oskama kanda
славно Н kõnek. toredasti, kenasti, hästi, vahvasti; on tore ~ kena ~ vahva; славно сияло солнце päike säras toredasti ~ kenasti, она поёт славно ta laulab päris kenasti, как славно kui kena ~ tore
интересный 126 П (кр. ф. интересен, интересна, интересно, интересны)
чем, по чему, для кого-чего huvitav, huvipakkuv;
kõnek. kena, võluv (välimuse kohta); интересная женщина kena ~ võluv naine;
в интересном положении van. õnnistatud seisukorras, rase
приятно Н meeldivalt, mõnusalt, kenasti, köitvalt, veetlevalt; on meeldiv ~ kena ~ rõõmustav ~ mõnus; приятно слышать meeldiv kuulda, очень приятно väga rõõmustav, (on) väga meeldiv ~ kena
смазливо Н kõnek. kenasti, nägusalt; смазливо выглядеть kena välja nägema
миловидный 126 П (кр. ф. миловиден, миловидна, миловидно, миловидны) nägus, kena, armas, veetlev, meeldiv, meeldivanäoline; миловидное лицо kena ~ armas ~ meeldiv nägu, миловидная женщина veetlev ~ nägus naine
погожий 124 П (кр. ф. погож, погожа, погоже, погожи) kõnek. ilus, hea, kena (ilma kohta); погожая осень ilus ~ tore sügis, погожий денёк kena ilm ~ päev
приятный 126 П (кр. ф. приятен, приятна, приятно, приятны) meeldiv, mõnus, kena; приятная новость meeldiv ~ rõõmustav uudis, приятный запах meeldiv ~ mõnus lõhn, приятная внешность meeldiv välimus, приятная встреча meeldiv kohtumine, приятная погода kena ilm, приятного аппетита jätku leiba ~ leivale, head isu
изрядный 126 П (кр. ф. изряден, изрядна, изрядно, изрядны) kõnek. tubli, (päris, üsna) korralik, kena(ke), suur; van. hea, silmapaistev; изрядная сумма kenake summa, изрядный холод üsna külm ilm, он получил изрядное воспитание ta on saanud hea kasvatuse
красиво Н ilusasti, kaunilt, nägusalt, kenasti; (on) ilus ~ kaunis ~ nägus ~ kena
недурной 120 П (кр. ф. недурен и недурён, недурна, недурно, недурны и недурны) üsna ~ päris hea; (обычно кр. ф.) üsna ~ päris kena, ilus, kena(ke); недурной голос üsna hea ~ ilus hääl, он недурной врач ta on päris hea arst, дела мои недурны mul läheb päris hästi, mu käsi käib päris hästi, она недурна собой ta on kenake(ne) ~ nägus
себя 162 М (без им. п.) (ise)enese, (ise)enda; как вы себя чувствуете? kuidas te end tunnete?, он недоволен собой ta pole endaga rahul, рассказывать о себе endast rääkima, испытать на себе iseenda peal ~ omal nahal tunda saama, представьте себе kujutage (endale) ette, kujutlege, держать при себе (1) enda käes hoidma, (2) ülek. enda teada hoidma, недурна собой kena (naine), kenake, päris ilus (naine), дверь открывается от себя ust tuleb lükata, дверь открывается к себе ust tuleb tõmmata, послать подарок от себя enda poolt kingitust saatma, директор у себя direktor on oma kabinetis, про себя endamisi, omaette, mõttes;
быть вне себя endast väljas olema; брать ~ взять на себя что mida enda peale ~ enda kanda võtma; замыкаться ~ замкнуться в (самом) себе endasse sulguma ~ tõmbuma; находить ~ найти себя ennast ~ oma kohta leidma; не по себе кому kõnek. (1) kellel on halb olla, kes on liimist lahti, (2) kellel hakkab halb ~ hakkas kõhe, kes tunneb end ebamugavalt; владеть собой end valitsema ~ vaos hoidma; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выводить ~ вывести из себя кого, чем endast ~ tasakaalust välja viima; приходить ~ прийти в себя (1) toibuma, (2) teadvusele ~ meelemärkusele tulema; сам по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; себе на уме kõnek. salatseja (omaduss.)
пожалуйста частица palun, ole ~ olge nii kena ~ lahke ~ hea; садись, пожалуйста istu, palun, palun istu, принеси, пожалуйста, воды ole nii kena ja too vett, скажи(те) пожалуйста! kõnek. (1) no mis sa ütled ~ kostad! no olge lahked! (2) mõtleks vaid!
душка 73 С м. и ж. од. kõnek. nalj. kena, meeldiv inimene; südamekene, kullake (pöördumisel)
прелесть 90 С ж. неод.
võlu, veetlus, veetlevus, hurm; прелесть новизны uudsuse võlu;
в функции предик. on võluv ~ kena ~ tore; эта женщина просто прелесть see naine on lausa võluv, какая прелесть! kui imetore, ah mis kena;
прелести мн. ч. võlud (ka iroon.), ahvatlused; прелести зимы talvevõlud, прелести жизни elumõnud;
väljendis моя прелесть kõnek. mu kullake, kullapaike(ne), mu silmarõõm, mu päike(ne) (kõnetlussõnana)
рожица 80 С ж. неод. kõnek. dem. nägu, näoke(ne); näolapp, näolapike; детская рожица lapsenägu, lapsenäoke, смазливая рожица kena näolapp
складно Н kõnek. soravalt, ladusalt, sobedalt, sujuvalt; складно рассказывать ladusalt ~ sobedalt jutustama ~ rääkima, складно выглядеть kena välja nägema
хлебнуть 338 Г сов. однокр. к хлебать чего kõnek. (ühte) sõõmu ~ lonksu võtma, rüüpama (ka alkoholi kohta); хорошо бы чайку хлебнуть kena oleks (praegu) lonksuke teed rüübata, хлебнуть воздуха täie rinnaga ~ täiel sõõmul värsket õhku hingama, он немного хлебнул ta on juba pisut rüübanud ~ nokastanud, хлебнуть лишнего kõnek. ülek. üle normi ~ piiri võtma, rohkem kui pea kannab võtma;
хлебнуть горя kõnek. päevi nägema, vaeva ja viletsust näha saama; хлебнуть через край kõnek. (1) vaeva ja viletsust ~ näguripäevi nägema, (2) nina täis tõmbama, liiga sügavale topsi ~ pudeli põhja vaatama
благовидный 126 П (кр. ф. благовиден, благовидна, благовидно, благовидны)
viisakas, (näiliselt) sünnis; под благовидным предлогом olles leidnud sündsa ~ paraja ettekäände, благовидная причина viisakas põhjus;
van. meeldiva välimusega; благовидная женщина kena naisterahvas, meeldiva välimusega naine
добрый 126 П (кр. ф. добр, добра, добро, добры и добры)
hea, lahke, helde; доброе сердце hea süda, добрые глаза lahked silmad, добрые знакомые head tuttavad, будьте добры olge lahke(d) ~ olge hea(d), доброе имя hea nimi, в добрые старые времена vanal heal ajal, в добром здоровье hea tervise juures, по доброй воле (oma) heast tahtest, всего доброго! kõike head! доброй ночи! head ööd! добрый день! tere päevast! с добрым утром! доброе утро! tere hommikust! на добрую память mälestuseks;
kõnek. tubli, ehtne, hea, hüva; до города добрых пять километров linnani on tubli viis kilomeetrit, просидели там добрых два часа istusime seal oma kaks tundi;
в добрый час! (1) õnn kaasa! (2) head teed! чего доброго kõnek. vaata veel, et; добрый малый kõnek. iroon. kena mees ~ mehike, tore sell
копеечка 73 С ж. неод. dem. kopikas, veering; ülek. kõnek. raha; до последней копеечки viimse kopikani ~ veeringuni, у него водится копеечка tal on raha, raha tal on;
копеечка в копеечку kõnek. kopika pealt; круглая копеечка kõnek. kena kopikas; пропадать ~ пропасть ~ погибать ~ погибнуть ни за копеечку kõnek. mõttetult, asja ees, teist taga hukkuma ~ raisku minema; стать ~ обойтись ~ вскочить ~ влететь в копеечку кому kõnek. kellele ränka raha maksma minema
неплохой 123 П (кр. ф. неплох, неплоха, неплохо, неплохи и неплохи; без сравн. ст.) üsna ~ võrdlemisi hea; неплохой работник üsna hea ~ korralik töötaja, неплохой ответ kena ~ üsna hea vastus
несравненно Н võrratult, oivaliselt; tunduvalt, palju; она несравненно хороша ta on võrratult kena ~ imekena, несравненно улучшилось обслуживание teenindamine on tunduvalt ~ tublisti paranenud, несравненно более трудное дело võrratult ~ tunduvalt raskem töö ~ asi ~ lugu, несравненно лучше tunduvalt ~ suuresti ~ palju parem
обойтись 372 Г сов. несов. обходиться
с кем-чем как ümber käima, kohtlema; с ним обошлись как с мальчишкой teda koheldi kui poisikest;
кому-чему, во что, во сколько kõnek. maksma minema, maksma (ka ülek.); ремонт обошёлся в двести рублей remont läks kakssada rubla maksma, это ему дорого обошлось see läks talle kalliks maksma, это ему даром не обойдётся see ei lõpe tal hästi, seda talle ei kingita;
без кого-чего, кем-чем kõnek. läbi ~ hakkama saama, toime tulema; обойтись без помощи ise toime tulema, я обойдусь ста рублями saan saja rublaga hakkama, обойдётся (и без этого) saab selletagi läbi ~ hakkama;
без кого-чего, без доп. kõnek. korda saama, hästi minema; всё обойдётся kõik saab korda, обошлось без скандала skandaali ei tulnud;
влетать ~ влететь ~ вскочить ~ стать ~ обойтись в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika ~ ränka raha maksma minema
симпатичный 126 П (кр. ф. симпатичен, симпатична, симпатично, симпатичны) sümpaatne, poolehoidu äratav, meeldiv; симпатичный человек sümpaatne ~ meeldiv inimene, симпатичная внешность sümpaatne ~ meeldiv välimus, симпатичное платье kõnek. kena kleit
славный 126 П
(кр. ф. славен, славна, славно, славны) kuulus, kuulsusrikas; славные мастера kuulsad meistrid, славные страницы истории нашего народа meie rahva ajaloo kuulsusrikkad leheküljed;
kõnek. tore, kena, tubli, vahva; славный ребёнок tore laps, славная книга tore ~ kena ~ hea raamat, славный парень tore poiss
смотреть 239 Г несов.
что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
(без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
(без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
(без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
стать I 223 Г сов. несов. становиться
seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
(püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
(без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
(без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
(без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
(без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
(без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
(без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
урвать 217a Г сов. несов. урывать kõnek.
что, чего, у кого käest krahmama ~ krabama; endale krahmama ~ kahmama (ka ülek.); ülek. tasku pistma, (ebaausalt) hankima; урвать кусок (1) tükki endale krahmama, (2) ülek. endale rasvast suutäit kahmama, урвать денег kena kopika tasku pistma;
что, от чего, у чего, для чего ülek. aega näpistama ~ leidma ~ võtma, mahti saama; урвать час для отдыха tunnikest puhkuseks näpistama, урвать время для разговора jutuajamiseks aega näpistama ~ leidma
хорошо Н
(сравн. ст. лучше) hästi, toredasti, kenasti, tublisti; on hea ~ tore; он хорошо поёт ta laulab hästi, она хорошо одета ta on hästi riides, на улице хорошо väljas on ilus ilm, мне было хорошо mul oli hea olla, тому хорошо, у кого мало забот sellel on hea, kellel on vähe muret, хорошо, что он нас не слышал hea, et ta meid ei kuulnud, ему хорошо смеяться tal on hea naerda, mis tal viga naerda, хорошо тебе советовать mis sul viga nõu anda;
в функции вводн. сл. kõnek. hästi, hüva, olgu; ну, хорошо, я сделаю по твоему olgu, ma teen sinu tahtmist;
в функции частицы hästi, olgu, hea küll, nõus; хорошо, я приду hästi ~ olgu, ma tulen, вы сделаете это завтра, хорошо teete seda homme, eks;
в функции частицы kõnek. hästi, kena küll, oota sa (ähvardusena); хорошо, я тебе это ещё припомню hästi, küll ma sulle seda veel meelde tuletan ~ tagasi ütlen ~ tagasi teen;
Н С нескл. с. неод. hea (hindena); получить по математике хорошо matemaatikas nelja saama, учиться на хорошо neljadele ~ hästi õppima
поднабраться 216 (прош. вр. поднабралось и поднабралось, поднабрались и поднабрались) Г сов. несов. поднабираться чего kõnek. (pisut) koguma ~ omandama ~ saama; (обычно безл.) kogunema; поднабраться опыта kogemusi saama, поднабралось порядочно народу kogunes ~ tuli kohale kenakesti ~ kena hulk rahvast
гусь 13 С м. од. zool. hani (Anser); серый гусь hallhani (Anser anser), хорош гусь ülek. kõnek. oled ~ ta on ikka kena küll;
как с гуся вода kõnek. кому kellele nagu hane selga vesi
красивый 119 П (кр. ф. красив, красива, красиво, красивы; сравн. ст. красивее) ilus, kaunis, nägus, kena; красивый вид ilus vaade, красив собою ~ собой, красив лицом näolt ilus, красивые слова iroon. ilusad sõnad, ilukõne;
делать ~ сделать красивый жест žesti tegema
любезный 126 П (кр. ф. любезен, любезна, любезно, любезны)
armastusväärne, lahke, viisakas; будьте любезны olge nii kallis ~ lahke ~ kena;
van. armas, kallis; любезный друг armas sõber;
П С любезный м, любезная ж. од. van. armastatu, armsam, kallim, kallis, kallike
милочка 73 С од. kõnek.
ж. nägus ~ kena(ke) tüdruk ~ neiu ~ naine;
м. и ж. kullake, kallike (kõnetlussõna)
невредно предик. kõnek. ei tee kahju ~ halba ~ paha; oleks ~ on kena ~ hea ~ meeldiv; невредно было бы погулять jalutuskäik kuluks ära
ой, ой-ой, ой-ой-ой межд. oi, oi-oi, ohoo! ohoh! oh! ah! uh! ой, как хорошо! ah ~ oi kui kena ~ ilus! ой, страшно! uhh ~ oh kui hirmus! ой-ой, как идёт время ah kuidas aeg lendab, в море теперь шторм -- ой-ой! meri tormab nüüd nii, et hoia alt, ой, как больно! ai, küll on valus! oi kui valus! жилось ой как туго elu oli väga raske ~ oh kui raske, ой ли? madalk. tohoo? noo? kas tõesti?
пригожий 124 П (кр. ф. пригож, пригожа, пригоже, пригожи) folkl. nägus, kaunis, kena, ilus (inimene, ilm)
ять 10 С м. неод. jätt (slaavi tähestiku täht);
на ять быть madalk. priima ~ kena ~ vahva ~ tipp-topp olema; на ять сделать что madalk. mida priimalt ~ tipp-topp tegema
будь I повел. накл. Г быть ole; будь на месте ровно в шесть ole täpselt kell kuus kohal, будь добр(а) ole hea, будьте добры olge hea, olge head, будьте здоровы (1) olge terve(d), jääge terveks, (2) terviseks, будьте так любезны olge nii kena(d) ~ lahke(d), будь что будет saagu mis saab, tulgu mis tuleb
красный 126 П (кр. ф. красен, красна, красно и красно, красны и красны)
punane, puna-, verev; punetav; красное знамя punalipp, красный диск солнца punane ~ verev päikeseketas, красный от волнения erutusest punetav ~ punane;
(без кр. ф.) puna-, punane; vääris-; красный уголок punanurk, puhketuba, Красная Армия aj. Punaarmee, красные стрелки punakütid, красное каление tehn. punahõõgus, красный перец punapipar, красные водоросли bot. punavetikataimed, punavetikad (Rhodophyta), красный галстук punane kaelarätt (pioneeridel), красная медь (punane) vask, красная икра punane kalamari, красная рыба punane kala, vääriskala (mõned tuurlased), красное дерево punane puu, mahagon, punapuit, (troopiline) väärispuit, красный зверь van. väärisuluk, красная строка taandrida, taane, красная цена kõrgeim hind;
П С м. од. punane (kommunistlik revolutsionäär, nõukogude võimu pooldaja); воевать на стороне красных punaste poolel võitlema;
folkl. (ime)ilus, (ime)kaunis, kena, nägus; красная девица nägus neiu, kaunis piiga, красный денёк ilus ~ helge päev;
(без кр. ф.) van. uhke, ilu-; красное крыльцо paraadtrepp, красные ворота auvärav, iluvärav;
пускать ~ пустить красного петуха kõnek. punast kukke valla päästma; проходить красной нитью punase joonena läbima; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu; красное словцо kõnek. tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; ради красного словца kõnek. sõnalõbu ~ sõnailu pärast
красота 53 С ж. неод.
(без мн. ч.) ilu, kaunidus, nägusus; душевная красота seesmine ilu, hingeilu, он не отличался красотой ta polnud eriti ilus, ta ei paistnud ilu poolest silma, во всей красоте täies ilus, kogu hiilguses ~ toreduses;
красоты мн. ч. kaunid paigad ~ kohad; красоты Севера Põhjamaa kaunid paigad;
в функции предик. kõnek. oh mis kena; денёк выдался -- красота! oh mis ~ küll oli tore päev!
круглый 119 П (кр. ф. кругл, кругла, кругло, круглы)
ümmargune, ümarik, ümar(-); sõõrjas, sõõrik; круглый стол ümmargune laud, круглое лицо ümmargune ~ ümar nägu, круглые скобки ümarsulud, круглые цифры ümmargused arvud, круглые черви ümarussid, круглым счётом ümmarguselt, ligikaudu, круглая сумма priske ~ kena summa, круглая пила ketassaag;
(без кр. ф.) täielik; круглое невежество täielik nõmedus, круглое одиночество täielik üksindus, круглый дурак halv. puruloll, круглая ~ круглый сирота orb, vaeslaps, isata-emata laps, круглый отличник läbini viiemees, учиться на круглые пятёрки kõnek. ainult viitele õppima, круглые сутки ööd kui päevad (otsa), круглый год aasta ringi, läbi aasta;
(встреча) за круглым столом (kohtumine) ümarlaua ~ ümmarguse laua taga
милость 90 С ж. неод. arm; heategu; soosing; van. armuand; из милости armust, по милости кого tänu kellele, kelle tõttu ~ pärast, божьей милостью van. jumala armust, просить милости armu paluma, быть в милости у кого kelle (juures) soosingus olema, оказать ~ делать милость heategu ~ head tegema, входить в милость к кому van. kelle armualuseks saama, kelle soosingusse sattuma, заслужить ~ снискать себе милость (у) кого van. kelle soosingut pälvima, kelle poolehoidu võitma;
сделайте милость olge nii lahke ~ kena; скажи ~ скажите на милость iroon. kujutle(ge) vaid, mõelda vaid; менять ~ переменить ~ сменить гнев на милость maha rahunema; taas armulikuks muutuma; сдаваться ~ сдаться на милость победителя tingimusteta alistuma ~ alla andma; милости просим ~ прошу palume, palun, olge lahke(d)
нехороший 124 П (кр. ф. нехорош, нехороша, нехорошо, нехороши; без сравн. ст.)
halb, paha; нехорошее предчувствие halb eelaimdus, нехорошие мысли pahad mõtted, нехороший смех kuri naer;
(без полн. ф.) inetu, mitteilus; он нехорош собой ta näeb inetu välja, ta pole kuigi ilus ~ kena ~ nägus
отказать I 198 (без страд. прич.) Г сов. несов. отказывать
кому, в чём ära ütlema, eitavalt vastama, eitavat vastust andma; keelama, mitte lubama, ilma jätma keda millest; отказать в помощи abist ära ütlema, abi keelama, отказать жениху peigmehele ära ütlema, отказать наотрез järsult ~ kategooriliselt keelduma, отказать в иске jur. hagi rahuldamata jätma, отказать от места van. kohta üles ütlema kellele, не отказать кому в поддержке toetust mitte keelama, toetamast mitte keelduma, отказать себе в чём loobuma millest, endale mitte lubama mida, ему нельзя отказать в смелости tema julgust ei saa eitada, не откажите в любезности olge nii lahke ~ kena;
kõnek. tõrkuma, mitte töötama; мотор отказал mootor tõrkus, глаза отказали silmad ütlesid üles
сделать 164a Г сов. кого-что, из кого-чего, кем-чем, каким tegema, valmistama; talitama, toimima; сделать доклад ettekannet tegema, ettekandega esinema, сделать вывод järeldust tegema, järeldama, сделать замечание märkust tegema, сделать заявление avaldust tegema, avaldusega esinema, сделать выбор valima, valikut tegema, сделать обобщение üldistama, üldistust tegema, сделать оговорку mööndust tegema, möönma, сделать остановку peatust tegema, сделать открытие avastust tegema, сделать ошибку eksima, viga tegema, сделать поворот pööret tegema, сделать покупки sisseoste tegema, сделать визит külastama, visiiti tegema, väisama, сделать подарок kinkima, kingitust tegema, сделать попытку katsetama, katset tegema, сделать сообщение sõnavõtuga esinema, сделать сравнение võrdlema, сделать ссылку viitama, сделать внушение (1) sisendama, (2) suulist märkust tegema, сделать усилие (jõudu) pingutama, ponnistama, сделать уступки järele andma, järeleandmisi tegema, сделать комплимент komplimenti tegema, meelitusi ütlema, сделать шаг вперёд sammu ette astuma, сделать ничью viiki mängima ~ tegema;
сделать из мухи слона sääsest elevanti tegema; сделать глазки кому kõnek. kellele silmi tegema; сделать кислую мину kõnek. haput nägu tegema; сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; сделай(те) одолжение ~ милость van. olge nii kena ~ lahke; vrd. делать
сторона 57 С ж. неод.
külg, pool; передняя сторона esikülg, оборотная сторона tagakülg, наружная сторона väliskülg, внутренняя сторона sisekülg, солнечная сторона päik(e)sepoolne külg, юридическая сторона дела asja juriidiline külg, художественная сторона спектакля etenduse kunstiline külg, сильные и слабые стороны tugevad ja nõrgad küljed, показная сторона ülek. väline ~ esinduslik külg, esinduskülg, fassaad, тыльная сторона строя sõj. rivi tagakülg, наветренная сторона корабля mer. laeva pealtuulekülg, подветренная сторона mer. alltuulekülg, leikülg, лицевая сторона parem pool, pealispool, esikülg, väärik, левая сторона vasak ~ pahem külg ~ pool, правая сторона parem külg ~ pool, противная сторона vastaspool, потерпевшая сторона kannatanud ~ kannataja pool, проигравшая сторона kaotaja pool, выигравшая сторона võitja pool, заинтересованная сторона asjast huvitatud ~ asjahuviline pool, враждующие стороны vaenulikud pooled, vaenupooled, конфликтующие стороны tülis olevad pooled, нападающая сторона ründav pool, сторона по делу jur. pool (kohtuprotsessis), hageleja, protsessija, сторона в договоре, договаривающаяся сторона jur. lepingupool, тыльная сторона руки käeselg, тыльная сторона стопы pöiaselg, тыльная сторона ножа noaselg, в стороне леса metsa pool, со стороны леса metsa poolt, по одну и другую сторону ~ по обе стороны дороги mõlemal ~ kummalgi pool teed, ветер с восточной стороны tuul on idast ~ ida poolt ~ idakaarest, сторона горизонта ilmakaar, родня со стороны мужа mehepoolsed ~ mehe poolt sugulased, правда на нашей стороне õigus on meil ~ meie poolel, это хорошо с твоей стороны see on sinust ~ sinu poolt kena, показать с хорошей стороны heast küljest näitama, обсудить со всех ~ с разных сторон igakülgselt ~ põhjalikult läbi arutama, идти в другую сторону teisele poole ~ teisale minema, разойтись в разные стороны laiali minema, оглядеться по сторонам ringi vaatama, смотреть во все стороны hoolega ringi vaatama, посмотреть на себя со стороны ülek. end kõrvalt vaatama, сидеть в стороне eemal istuma, зевать по сторонам kõnek. ringi vahtima, molutama, бросаться из стороны в сторону visklema, отбросить в сторону kõrvale heitma (ka ülek.), отозвать кого в сторону keda kõrvale ~ eemale kutsuma, отложить в сторону kõrvale panema, продать ~ сбыть на сторону maha sahkerdama, измениться в плохую сторону halvenema, halba pööret võtma, измениться в лучшую ~ хорошую сторону paranema, paremaks minema;
paik, koht, maa, ala, maanurk, kant; прекрасная сторона kaunis paik ~ maa, родная сторона kodupaik, kodukoht, kodukant, kodunurk, на чужой стороне võõral maal, võõrais paigus, строители были со стороны ehitajad olid mujalt ~ väljastpoolt, прожить много лет на стороне palju aastaid võõrsil elama;
mat. haar, külg; сторона угла nurga haar, прилежащая сторона lähiskülg, сторона поверхности pinnakülg, боковая сторона (1) mat. haar, (2) mäend. külgtugisein;
стороной С Н (eemalt) mööda; kõrvalteed pidi ~ mööda ~ kaudu; ülek. kaudselt, kaude, kõrvalteid pidi, ääri-veeri; обойти стороной ringiga mööda minema, дождь прошёл стороной vihm läks kõrvalt mööda, узнать стороной что mida kõrvalteid pidi teada saama, завести речь о ком стороной kellest ääri-veeri juttu tegema;
обратная сторона медали medali teine külg ~ pool; держать сторону чью ~ кого kelle poolt olema; брать ~ взять сторону кого kelle poolele asuma, poolt olema; шутки в сторону kõnek. (1) nali naljaks, ilma naljata, (2) aitab naljast; на все четыре стороны ~ стороны kõigi nelja tuule poole; моё дело сторона kõnek. pole minu asi ~ mure, ei puutu minusse, mul pole sellega asja
что I 159 М
mis; kõnek. miski; что случилось? mis juhtus ~ on juhtunud ~ on lahti?, что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te ~ mis asja te räägite, что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu ~ tolku on, что пользы mis kasu sest on, что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, что делать ~ поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, что за ерунда mis jama see on, что он за человек mis inimene ta on, что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis ~ missugune tore asi, kui kena see on, что за погода küll on ~ kus on alles ilm, что дома? mis kodus uudist?, что новенького? kõnek. mis uudist?, mis kuulukse?, во что обойдётся поездка? mis sõit ~ reis maksma läheb?, что и говорить mis seal (üldse) rääkida, что надо? (1) mis ~ mida sa tahad (te tahate)?, mis ~ mida sul (teil) tarvis on?, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и что ja mis siis, а что, если я опоздаю? aga mis (oleks) siis, kui ma hiljaks jään?, чуть что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот что tee nõndaviisi ~ vaat mida, что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, что за человек пришёл? kes seal tuli?, что, он уже вернулся? mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi?, наказать его, что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, что ни говори kõigest hoolimata, на что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda ~ viga midagi;
в функции Н miks, milleks; что ты задумался? miks ~ mispärast sa mõttesse jäid?, что ты одна? miks sa üksi oled?, что плачешь? miks sa nutad?, к чему ты мне это говоришь? miks sa mulle seda räägid?, с чего бы он не согласился? miks ta ei peaks nõusse jääma?, на что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen ~ peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял? kust sa selle võtad ~ võtsid?, miks sa nii arvad?, что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest ~ mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks ~ millest see tuleb ~ millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так? miks nii?, почти что peaaegu;
в функции частицы; вот именно что дурак just nimelt loll, вот ~ вон оно что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё что ~ чего mis sa veel ei taha;
ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga; остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma; что душе угодно kõnek. mida hing ihkab ~ süda lustib; что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; что есть силы kõigest jõust ~ väest; что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist; во что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks; не за что kõnek. pole tänu ~ kõne väärt; что почём madalk. mis on midagi väärt; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi ~ selle asja meeski; ни за что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul; что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks; что ни на есть kõnek. (see) kõige...; что ни на есть лучший see on kõikse parem; ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama; ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt; чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et; дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ~ pidama ~ toppama jäi
шевелиться 285, 308 Г несов.
liikuma; end liigutama (ka ülek.); флаги не шевелились lipud ei lehvinud, ноги не шевелятся jalad ei liigu, губы шевелятся huuled liiguvad (näit. lugedes), в душе шевелилось сомнение südamesse ~ hinge sigines kahtlus;
шевелись, шевелитесь повел. накл. kõnek. liiguta(ge) end;
деньги шевелятся (в кармане) у кого madalk. kellel raha liigub, kelle käest käib raha läbi, kellel on kena kopikas taskus; vrd. пошевелиться
я 160 М
mina, ma; это я see olen mina, как мне быть mis ~ mida ma pean tegema, kuidas ma pean talitama ~ toimima, меня это не интересует mind see ei huvita, это по мне see on mulle meeltmööda ~ meeldib mulle ~ on minu maitse, это не по мне see ei ole mulle meeltmööda ~ ei meeldi mulle ~ ei ole minu maitse ~ ei istu mulle, по мне она хороша minu meelest ~ arvates on ta kena, я думаю (1) ma mõtlen ~ arvan, (2) kõnek. muidugi mõista, arvata võib, loomulikult, seda võib arvata, для меня вы все равны minule ~ minu jaoks olete kõik võrdsed ;
М С нескл. с. од. mina; он моё второе я ta on minu teine mina, сохранить своё я omaenese mina säilitama, кроме собственного я ничем не интересуется ta ei tunne huvi millegi muu kui ainult omaenese mina vastu;
я не я и лошадь не моя kõnekäänd mina olin puu otsas, kui pauk käis, mina ei ole midagi kuulnud ega näinud; (я) не я буду, если не ... kõnek. kindel, mis kindel, mis kindel, see kindel, ma ei ole mina ise, kui ..., võin pea anda; я тебе (ему, вам, им) ~ тебя (его, вас, их) kõnek. küll ma sulle (talle, teile, neile) näitan ~ teen; без меня женили kõnekäänd mind müüdi minuta ~ seljataga maha, tehti seljataga ära

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur