[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 84 artiklit
стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
ударить Г сов. → несов. ударять
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
часы 3 С неод. (без ед. ч.) kell, ajanäitaja; карманные часы taskukell, (tasku)uur, ручные ~ наручные часы käekell, стенные ~ настенные часы seinakell, напольные часы kappkell, башенные часы tornikell, солнечные часы päik(e)sekell, песочные часы liivakell, шахматные часы malekell, электронные часы elektronkell, tehn. reaalajakell (annab arvutile signaale tegeliku astronoomilise aja järgi), газовые часы tehn. gaasiarvesti, gaasimõõtur, завести часы kella üles keerama, часы спешат kell käib ette, часы отстают kell jääb taha;
◊ работать как часы nagu kellavärk käima
◊ работать как часы nagu kellavärk käima
час 3 (два, три, четыре часа, предл. п. о часе, в часе и часу) С м. неод.
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
пойти 374 Г сов.
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
колокол 4 С м. неод.
‣ (torni)kell; kell(alöömine); похоронный колокол hingekell, набатный колокол häirekell, hädakell, звонить в колокол kella lööma, удары колокола kellalöögid, водолазный колокол tehn. tuukrikell;
‣ колокола мн. ч. muus. kellad (muusikariist);
◊ звонить во все колокола о чём kõnek. mida suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama
‣ (torni)kell; kell(alöömine); похоронный колокол hingekell, набатный колокол häirekell, hädakell, звонить в колокол kella lööma, удары колокола kellalöögid, водолазный колокол tehn. tuukrikell;
‣ колокола мн. ч. muus. kellad (muusikariist);
◊ звонить во все колокола о чём kõnek. mida suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama
звонок 24 С м. неод.
‣ kell, kõlisti; дверной звонок uksekell, электрический звонок elektrikõlisti;
‣ (kella)helin, kell, helistamine; раздался телефонный звонок telefon helises, телефонный звонок, звонок по телефону telefonihelin, -kõne, telefooning, от звонка до звонка kellast kellani, ülek. algusest lõpuni, по звонку kella ~ signaali peale, дать звонок kella andma, helistama, скоро будет звонок на урок varsti helistatakse tundi;
‣ kõnek. telefonikõne; звонок из министерства (telefoni)kõne ministeeriumist
‣ kell, kõlisti; дверной звонок uksekell, электрический звонок elektrikõlisti;
‣ (kella)helin, kell, helistamine; раздался телефонный звонок telefon helises, телефонный звонок, звонок по телефону telefonihelin, -kõne, telefooning, от звонка до звонка kellast kellani, ülek. algusest lõpuni, по звонку kella ~ signaali peale, дать звонок kella andma, helistama, скоро будет звонок на урок varsti helistatakse tundi;
‣ kõnek. telefonikõne; звонок из министерства (telefoni)kõne ministeeriumist
звенеть 231b Г несов.
‣ helisema, kõlisema, tilisema; klirisema; sumisema, pinisema; kõlama, sillerdama; колокольчик звенит kelluke heliseb, стёкла звенят klaasid klirisevad, звонок звенит kell heliseb ~ käib, комары звенят sääsed pinisevad, жаворонки звенят высоко в небе lõokesed lõõritavad taeva all, в ушах звенит чей смех kõrvus heliseb ~ kõlab kelle naer, в ушах звенит у кого kõnek. kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad, kõrvad ajavad pilli, ручей звенит oja vuliseb;
‣ чем kõlistama; звенеть монетами raha kõlistama
‣ helisema, kõlisema, tilisema; klirisema; sumisema, pinisema; kõlama, sillerdama; колокольчик звенит kelluke heliseb, стёкла звенят klaasid klirisevad, звонок звенит kell heliseb ~ käib, комары звенят sääsed pinisevad, жаворонки звенят высоко в небе lõokesed lõõritavad taeva all, в ушах звенит чей смех kõrvus heliseb ~ kõlab kelle naer, в ушах звенит у кого kõnek. kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad, kõrvad ajavad pilli, ручей звенит oja vuliseb;
‣ чем kõlistama; звенеть монетами raha kõlistama
три 134b Ч kolm; трижды три -- девять kolm korda kolm on üheksa, три с половиной kolm ja pool, часы пробили три kell lõi kolm, делить на три kolmeks jagama ~ jaotama, сдать экзамен на три eksamil kolme saama, eksamit kolme peale tegema, в трёх шагах (1) kolme sammu kaugusel, (2) ülek. paari sammu kaugusel, дом в три этажа kolmekorruseline maja;
◊ плакать в три ручья kõnek. pisaraid valama, pisaraist nõretama; наговорить с три короба kõnek. maast ja ilmast ~ maad ja ilma kokku rääkima ~ jahvatama; гнуть ~ согнуть в три дуги ~ погибели кого kõnek. seitset imet tegema kellega, seitset nahka võtma kellelt, keda oinasarveks ~ sõlme keerama, liistule tõmbama, kellele vett ja vilet peale panema; выгонять ~ гнать ~ прогнать в три шеи кого madalk. keda käkaskaela välja lööma ~ kihutama, nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, kellele sulge sappa panema; заблудиться в трёх соснах iroon. kolme puu vahel ära eksima, küpse kallal külmetama, kõige lihtsamatki asja mitte jagama; от горшка три вершка kõnek. põlvepikkune, alla arssina (olema); три раза «ха-ха-ха» kõnek. naerulugu, naerukoht, naeruasi
◊ плакать в три ручья kõnek. pisaraid valama, pisaraist nõretama; наговорить с три короба kõnek. maast ja ilmast ~ maad ja ilma kokku rääkima ~ jahvatama; гнуть ~ согнуть в три дуги ~ погибели кого kõnek. seitset imet tegema kellega, seitset nahka võtma kellelt, keda oinasarveks ~ sõlme keerama, liistule tõmbama, kellele vett ja vilet peale panema; выгонять ~ гнать ~ прогнать в три шеи кого madalk. keda käkaskaela välja lööma ~ kihutama, nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, kellele sulge sappa panema; заблудиться в трёх соснах iroon. kolme puu vahel ära eksima, küpse kallal külmetama, kõige lihtsamatki asja mitte jagama; от горшка три вершка kõnek. põlvepikkune, alla arssina (olema); три раза «ха-ха-ха» kõnek. naerulugu, naerukoht, naeruasi
колокольчик 18 С м. неод.
‣ kelluke, kuljus, aisakell; kell(ahelin);
‣ bot. kellukas (Campanula); раскидистый колокольчик harilik kellukas, käokübar (Campanula patula);
‣ колокольчики мн. ч. muus. kellamäng (löökpill)
‣ kelluke, kuljus, aisakell; kell(ahelin);
‣ bot. kellukas (Campanula); раскидистый колокольчик harilik kellukas, käokübar (Campanula patula);
‣ колокольчики мн. ч. muus. kellamäng (löökpill)
урок 18 С м. неод.
‣ õppetund (ka ülek.), (kooli)tund; õppetükk; открытый урок lahtine tund, урок литературы kirjandustund, урок по математике matemaatikatund, расписание уроков tunniplaan, звонок на урок tunni alguse kell, kell heliseb tundi, звонок с урока tunni lõpu kell, kell heliseb tunnist välja, вести урок tundi andma, давать уроки tunde andma, брать уроки tunde võtma, зарабатывать уроками tunniandmisega ~ eratundidega teenima, учить уроки koolitööd ~ õppetükke tegema, õppima, отвечать урок õppetundi ~ õppetükki vastama, уроки не сделаны õppetükid ~ koolitükid ~ koolitöö on tegemata, kellel on õppimata, остаться после уроков pärast tunde jääma, kinni jääma (kõnek.), уроки прошлого mineviku õppetunnid, уроки истории ajaloo õppetunnid, дать урок кому kellele õpetust ~ õppetundi andma, получить урок õpetust ~ õppetundi saama, служить уроком õpetuseks ~ õppetunniks olema, это ему хороший урок see on talle hea ~ paras õpetus ~ õppetund;
‣ van. tähtajatöö, (ajaline) ülesanne; дневной урок päevaülesanne
‣ õppetund (ka ülek.), (kooli)tund; õppetükk; открытый урок lahtine tund, урок литературы kirjandustund, урок по математике matemaatikatund, расписание уроков tunniplaan, звонок на урок tunni alguse kell, kell heliseb tundi, звонок с урока tunni lõpu kell, kell heliseb tunnist välja, вести урок tundi andma, давать уроки tunde andma, брать уроки tunde võtma, зарабатывать уроками tunniandmisega ~ eratundidega teenima, учить уроки koolitööd ~ õppetükke tegema, õppima, отвечать урок õppetundi ~ õppetükki vastama, уроки не сделаны õppetükid ~ koolitükid ~ koolitöö on tegemata, kellel on õppimata, остаться после уроков pärast tunde jääma, kinni jääma (kõnek.), уроки прошлого mineviku õppetunnid, уроки истории ajaloo õppetunnid, дать урок кому kellele õpetust ~ õppetundi andma, получить урок õpetust ~ õppetundi saama, служить уроком õpetuseks ~ õppetunniks olema, это ему хороший урок see on talle hea ~ paras õpetus ~ õppetund;
‣ van. tähtajatöö, (ajaline) ülesanne; дневной урок päevaülesanne
пробить 325 Г сов. → несов. пробивать
‣ что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
‣ (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
‣ что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
‣ что ehit. tihtima, takutama;
‣ что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
◊ чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
‣ что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
‣ (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
‣ что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
‣ что ehit. tihtima, takutama;
‣ что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
◊ чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
первый 119 П
‣ esimene; первый этаж esimene korrus, первое марта esimene märts, первого марта esimesel märtsil, первая глава книги raamatu esimene peatükk, первый голос muus. esimene hääl, сейчас первый час kell on ühe peal, в первом часу kella kaheteistkümne ja ühe vahel, pärast kella kaht(e)teist;
‣ esi-, esma-, esmas-, esimene (kõige eesmine, eesotsas olev, esialgne, kõige varasem, alustav, lähim); первое место esikoht, на первом плане esiplaanil, первая (медицинская) помощь esmaabi, первое впечатление esimene mulje, первые шаги esimesed sammud, первые ягоды esimesed marjad, первый ученик esimene õpilane, (klassi) priimus, первый сорт esimene sort, первая скрипка esimene viiul (ka ülek.), первый встречный esimene vastutulija ~ ettejuhtunu, ükskõik kes, с первого раза esimese korraga, с первого взгляда esimesest pilgust, на первый взгляд esimesel pilgul, esialgu, при первой возможности, при первом случае esimesel võimalusel, в первых числах kuu alguses, kuu esimestel päevadel, с первых дней esimestest päevadest peale, с первыми петухами esimese kukelaulu ajal (tõusma), первое время esialgu, в первую очередь, первым делом kõigepealt, ennekõike, esmajärjekorras, предметы первой необходимости (1) tarbeesemed, (2) hädavajalikud esemed, не первой молодости mitte enam eriti noor;
◊ всыпать по первое число kõnek. pähe andma, nii et küll saab, uut ja vana tegema; не первой свежести (1) pole kuigi värske, (2) pole kuigi puhas; в первую голову, первым долгом kõigepealt, ennekõike, esmajoones, esmajärjekorras; первый блин комом kõnekäänd esimene vasikas läheb aia taha; (узнать) из первых рук ~ уст otsesest allikast ~ kelle enda käest (teada saama); на первых порах esialgu, hakatuseks
‣ esimene; первый этаж esimene korrus, первое марта esimene märts, первого марта esimesel märtsil, первая глава книги raamatu esimene peatükk, первый голос muus. esimene hääl, сейчас первый час kell on ühe peal, в первом часу kella kaheteistkümne ja ühe vahel, pärast kella kaht(e)teist;
‣ esi-, esma-, esmas-, esimene (kõige eesmine, eesotsas olev, esialgne, kõige varasem, alustav, lähim); первое место esikoht, на первом плане esiplaanil, первая (медицинская) помощь esmaabi, первое впечатление esimene mulje, первые шаги esimesed sammud, первые ягоды esimesed marjad, первый ученик esimene õpilane, (klassi) priimus, первый сорт esimene sort, первая скрипка esimene viiul (ka ülek.), первый встречный esimene vastutulija ~ ettejuhtunu, ükskõik kes, с первого раза esimese korraga, с первого взгляда esimesest pilgust, на первый взгляд esimesel pilgul, esialgu, при первой возможности, при первом случае esimesel võimalusel, в первых числах kuu alguses, kuu esimestel päevadel, с первых дней esimestest päevadest peale, с первыми петухами esimese kukelaulu ajal (tõusma), первое время esialgu, в первую очередь, первым делом kõigepealt, ennekõike, esmajärjekorras, предметы первой необходимости (1) tarbeesemed, (2) hädavajalikud esemed, не первой молодости mitte enam eriti noor;
◊ всыпать по первое число kõnek. pähe andma, nii et küll saab, uut ja vana tegema; не первой свежести (1) pole kuigi värske, (2) pole kuigi puhas; в первую голову, первым долгом kõigepealt, ennekõike, esmajoones, esmajärjekorras; первый блин комом kõnekäänd esimene vasikas läheb aia taha; (узнать) из первых рук ~ уст otsesest allikast ~ kelle enda käest (teada saama); на первых порах esialgu, hakatuseks
полвосьмого нескл. С kõnek. (kell) (on) pool kaheksa; пришёл полвосьмого ta tuli (kella) poole kaheksa ajal, это произошло полвосьмого see juhtus kell pool kaheksa, уже полвосьмого kell on juba pool kaheksa
без, безо предлог с род. п.
‣ märgib puudumist, ilmaolekut, äraolekut: (ilma) -ta; без денег ilma rahata, безо всякой пользы ilma mingi kasuta, без сомнения kahtlemata, без толку asjatult, asjata, без тебя приходил твой товарищ kui sa ära olid ~ sinu äraolekul käis su sõber siin;
‣ märgib, et tervest puudub osa; без пяти шесть (kell on) viie (minuti) pärast kuus, без четверти три (kell on) kolmveerand kolm, без малого (год) ligi ~ peaaegu (aasta otsa);
‣ koos eitusega väljendab tagasihoidlikku jaatust; не без успеха mõninga eduga, mitte just edutult, не без интереса mõninga huviga, не без того, чтобы не... juhtus sedagi, et...;
◊ без году неделя ~ неделю üürikest aega (olema), hiljaaegu (tulema v. saama); без зазрения совести piinlikkust tundmata, vähimagi autundeta; без ума (быть) от кого-чего kelle pärast arust ära ~ kellest-millest vaimustuses (olema); без ума (любить) meeletult (armastama)
‣ märgib puudumist, ilmaolekut, äraolekut: (ilma) -ta; без денег ilma rahata, безо всякой пользы ilma mingi kasuta, без сомнения kahtlemata, без толку asjatult, asjata, без тебя приходил твой товарищ kui sa ära olid ~ sinu äraolekul käis su sõber siin;
‣ märgib, et tervest puudub osa; без пяти шесть (kell on) viie (minuti) pärast kuus, без четверти три (kell on) kolmveerand kolm, без малого (год) ligi ~ peaaegu (aasta otsa);
‣ koos eitusega väljendab tagasihoidlikku jaatust; не без успеха mõninga eduga, mitte just edutult, не без интереса mõninga huviga, не без того, чтобы не... juhtus sedagi, et...;
◊ без году неделя ~ неделю üürikest aega (olema), hiljaaegu (tulema v. saama); без зазрения совести piinlikkust tundmata, vähimagi autundeta; без ума (быть) от кого-чего kelle pärast arust ära ~ kellest-millest vaimustuses (olema); без ума (любить) meeletult (armastama)
в, во предлог I с вин. п.
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
показать 198 Г сов. → несов. показывать
‣ кого-что, кому-чему (ette) näitama; показать паспорт passi näitama, показать, как делать ette näitama, kuidas teha tuleb, показать больного врачу haiget arstile näitama, показать язык keelt näitama;
‣ чем, на кого-что näitama, osutama; показать пальцем sõrmega ~ näpuga näitama (ka ülek.), показать рукой käega näitama ~ osutama, показать дорогу кому kellele teed näitama ~ juhatama;
‣ кому-чему, что (üles) näitama, ilmutama, demonstreerima, kujutama; часы показали полночь kell näitas kesköötundi, показать прекрасные знания hiilgavaid teadmisi näitama ~ ilmutama, показать лучшее время в беге на 100 м saja meetri jooksus parimat aega saavutama ~ näitama (kõnek.), показать себя на деле end töös näitama, показать опыт katset demonstreerima, показать своё превосходство oma üleolekut näitama ~ demonstreerima, показать в романе romaanis kujutama, я ему покажу kõnek. ma talle (veel) näitan;
‣ (без несов.; без страд. прич.) на кого, с союзом что jur. tunnistama, tunnistust andma; показать под присягой vande all tunnistama ~ tunnistust andma,
‣ показан, показана, показано, показаны (кр. ф. страд. прич.) (on) soovitatav ~ sobiv ~ näidustatud ~ kasulik; больному показан покой haige vajab rahu;
◊ показать ~ показывать (на) дверь кому ust näitama kellele; показать ~ показывать спину (1) selga pöörama, (2) sääri ~ putket tegema; не показать ~ не показывать ~ не подавать ~ не подать (и) вида ~ виду mitte teist nägugi tegema, mitte välja näitama; показать ~ показывать когти ~ ногти ~ ноготки ~ зубы kõnek. hambaid näitama; показать кузькину мать madalk., показать, где pаки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb ~ keedab ~ pruulib; показать ~ показывать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama (julguse puudumise tõttu); показать ~ показывать товар лицом keda-mida kõige paremast küljest ~ kõige soodsamas valguses näitama; показать ~ показывать пятки kõnek. sääri ~ putket tegema, varvast laskma ~ viskama
‣ кого-что, кому-чему (ette) näitama; показать паспорт passi näitama, показать, как делать ette näitama, kuidas teha tuleb, показать больного врачу haiget arstile näitama, показать язык keelt näitama;
‣ чем, на кого-что näitama, osutama; показать пальцем sõrmega ~ näpuga näitama (ka ülek.), показать рукой käega näitama ~ osutama, показать дорогу кому kellele teed näitama ~ juhatama;
‣ кому-чему, что (üles) näitama, ilmutama, demonstreerima, kujutama; часы показали полночь kell näitas kesköötundi, показать прекрасные знания hiilgavaid teadmisi näitama ~ ilmutama, показать лучшее время в беге на 100 м saja meetri jooksus parimat aega saavutama ~ näitama (kõnek.), показать себя на деле end töös näitama, показать опыт katset demonstreerima, показать своё превосходство oma üleolekut näitama ~ demonstreerima, показать в романе romaanis kujutama, я ему покажу kõnek. ma talle (veel) näitan;
‣ (без несов.; без страд. прич.) на кого, с союзом что jur. tunnistama, tunnistust andma; показать под присягой vande all tunnistama ~ tunnistust andma,
‣ показан, показана, показано, показаны (кр. ф. страд. прич.) (on) soovitatav ~ sobiv ~ näidustatud ~ kasulik; больному показан покой haige vajab rahu;
◊ показать ~ показывать (на) дверь кому ust näitama kellele; показать ~ показывать спину (1) selga pöörama, (2) sääri ~ putket tegema; не показать ~ не показывать ~ не подавать ~ не подать (и) вида ~ виду mitte teist nägugi tegema, mitte välja näitama; показать ~ показывать когти ~ ногти ~ ноготки ~ зубы kõnek. hambaid näitama; показать кузькину мать madalk., показать, где pаки зимуют кому kõnek. näitama, kuidas Luukas õlut teeb ~ keedab ~ pruulib; показать ~ показывать кукиш в кармане madalk. (püksi)taskus rusikat pigistama (julguse puudumise tõttu); показать ~ показывать товар лицом keda-mida kõige paremast küljest ~ kõige soodsamas valguses näitama; показать ~ показывать пятки kõnek. sääri ~ putket tegema, varvast laskma ~ viskama
стукнуть Г сов. → несов. стукать
‣ 335a кого, чем по чему kõnek. kopsama, äigama, lööma, põrutama; стукнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama, стукнуть кого по спине kellele võmmu selga andma, сердце стукнуло süda värahtas, в голову стукнуло кому madalk. (mõte) torkas ~ kargas pähe, водка стукнула в голову кому kõnek. viin lõi ~ hakkas pähe;
‣ 335a кого madalk. maha lööma ~ koksama;
‣ 335b во что (korra) koputama; стукнуть в окно aknale ~ vastu akent koputama;
‣ 335b kolksatama; калитка стукнула värav kolksatas;
‣ 335b (без несов. ) ( безл .) кому kõnek. täis saama, täituma; стукнуло четыре часа kell sai neli, ему стукнуло сорок ta ~ tal sai nelikümmend täis;
◊ кондрашка стукнул кого madalk. (1) halvatus ~ rabandus võttis äkki kelle maha, kes halvati äkki ära, (2) kes võttis kätte ja suri ära ~ viskas vedru välja ~ pani kõrvad pea alla
‣ 335a кого, чем по чему kõnek. kopsama, äigama, lööma, põrutama; стукнуть кулаком по столу rusikaga vastu lauda põrutama, стукнуть кого по спине kellele võmmu selga andma, сердце стукнуло süda värahtas, в голову стукнуло кому madalk. (mõte) torkas ~ kargas pähe, водка стукнула в голову кому kõnek. viin lõi ~ hakkas pähe;
‣ 335a кого madalk. maha lööma ~ koksama;
‣ 335b во что (korra) koputama; стукнуть в окно aknale ~ vastu akent koputama;
‣ 335b kolksatama; калитка стукнула värav kolksatas;
‣ 335b (без несов. ) ( безл .) кому kõnek. täis saama, täituma; стукнуло четыре часа kell sai neli, ему стукнуло сорок ta ~ tal sai nelikümmend täis;
◊ кондрашка стукнул кого madalk. (1) halvatus ~ rabandus võttis äkki kelle maha, kes halvati äkki ära, (2) kes võttis kätte ja suri ära ~ viskas vedru välja ~ pani kõrvad pea alla
куранты 1 С неод. (без ед. ч.) kurandid (viisi lööv torni- v. seinakell); кремлёвские куранты Kremli kell ~ kellad, часы с курантами mänguga kell
прозвонить Г сов.
‣ 285b helisema (kella kohta), helama, kõlama; о чём, без доп. ülek. madalk. laiali kellama ~ latrama; прозвонил колокол kõlas kellahääl;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) что, с инф. kõnek. helistama, kella andma ~ lööma, helistamise ~ kellaandmisega teatama; в лагере прозвонили обед laagris kutsus kell lõunale;
‣ 285b что (teatud aeg v. ajani) helistama ~ kella lööma
‣ 285b helisema (kella kohta), helama, kõlama; о чём, без доп. ülek. madalk. laiali kellama ~ latrama; прозвонил колокол kõlas kellahääl;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) что, с инф. kõnek. helistama, kella andma ~ lööma, helistamise ~ kellaandmisega teatama; в лагере прозвонили обед laagris kutsus kell lõunale;
‣ 285b что (teatud aeg v. ajani) helistama ~ kella lööma
четыре 134c Ч neli; часы пробили четыре kell lõi neli ~ neljandat tundi, без пяти минут четыре (часа) kell saab viie minuti pärast neli, учиться на четыре nelja(de)le õppima, пьеса в четырёх действиях neljavaatuseline ~ neljavaatuslik näidend, näidend neljas vaatuses, играть в четыре руки neljal käel mängima (klaverit);
◊ сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma; на все четыре стороны kõigi nelja tuule poole ~ nelja ilmakaare poole; (ясно,) как дважды два четыре kõnek. selge nagu kaks korda kaks on neli ~ kui viis sõrme
◊ сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma; на все четыре стороны kõigi nelja tuule poole ~ nelja ilmakaare poole; (ясно,) как дважды два четыре kõnek. selge nagu kaks korda kaks on neli ~ kui viis sõrme
проходить II 313b Г сов.
‣ (teatud aeg v. ajani) käima (ka kella vm. kohta) ~ kõndima; он три часа проходил по городу ta käis kolm tundi mööda linna ringi, часы проходили один день kell käis ühe päeva;
‣ в чём (teatud aeg v. ajani) seljas kandma mida, (kleidiga, kingadega) käima;
‣ в ком-чём madalk. (teatud aeg v. ajani) mis ametit pidama ~ seisus olema, kellena töötama; он проходил в помощниках машиниста два года ta oli kaks aastat vedurijuhi abi, она до тридцати лет проходила в девках ta jäi kolmekümneni vanatüdrukuks
‣ (teatud aeg v. ajani) käima (ka kella vm. kohta) ~ kõndima; он три часа проходил по городу ta käis kolm tundi mööda linna ringi, часы проходили один день kell käis ühe päeva;
‣ в чём (teatud aeg v. ajani) seljas kandma mida, (kleidiga, kingadega) käima;
‣ в ком-чём madalk. (teatud aeg v. ajani) mis ametit pidama ~ seisus olema, kellena töötama; он проходил в помощниках машиниста два года ta oli kaks aastat vedurijuhi abi, она до тридцати лет проходила в девках ta jäi kolmekümneni vanatüdrukuks
пополудни Н (koos kellaaega näitava arvsõnaga) pärast lõunat, õhtupoolikul; в четыре часа пополудни kell neli pärast lõunat, õhtupoolikul kell neli
третий 130 П
‣ kolmas; третий сорт kolmas sort, третье поколение kolmas põlvkond, третье лицо (1) jur. kolmas isik, (2) lgv. kolmas isik ~ pööre, третье сословие aj. kolmas seisus, третье отделение aj. kolmas osakond (jälitus- ja juurdlusorgan Venemaal), третьего числа kolmandal (kuupäeval), третьего дня üleeile, tunaeile, в третьем году tunamullu, ülemöödunud aastal, ülemullu, половина третьего (kell on) pool kolm, уже третий час kell on juba kaks läbi ~ kolme peal, третий звонок kolmas kell (näit. teatris), на третьем плане tagaplaanil, on kolmandajärguline, говорить в третьем лице kolmandas isikus rääkima, третья скорость (1) aut. kolmas käik, (2) (sõidukite) piirkiirus;
‣ erapooletu, neutraalne; третьи страны neutraalsed riigid;
‣ П → С третье с. неод. magustoit, magusroog, dessert;
‣ П → С третья ж. неод. kolmandik; две третьих kaks kolmandikku;
◊ из третьих рук ~ уст teiste suust ~ käest, vahetalitajate ~ vahemeeste ~ vahendajate kaudu; с третьми петухами kolmanda kukelaulu ajal; до третьих петухов (1) enne kukke ja koitu, (2) öö otsa ~ läbi, koiduni välja; третьей руки kõnek. keskpärane, teisejärguline
‣ kolmas; третий сорт kolmas sort, третье поколение kolmas põlvkond, третье лицо (1) jur. kolmas isik, (2) lgv. kolmas isik ~ pööre, третье сословие aj. kolmas seisus, третье отделение aj. kolmas osakond (jälitus- ja juurdlusorgan Venemaal), третьего числа kolmandal (kuupäeval), третьего дня üleeile, tunaeile, в третьем году tunamullu, ülemöödunud aastal, ülemullu, половина третьего (kell on) pool kolm, уже третий час kell on juba kaks läbi ~ kolme peal, третий звонок kolmas kell (näit. teatris), на третьем плане tagaplaanil, on kolmandajärguline, говорить в третьем лице kolmandas isikus rääkima, третья скорость (1) aut. kolmas käik, (2) (sõidukite) piirkiirus;
‣ erapooletu, neutraalne; третьи страны neutraalsed riigid;
‣ П → С третье с. неод. magustoit, magusroog, dessert;
‣ П → С третья ж. неод. kolmandik; две третьих kaks kolmandikku;
◊ из третьих рук ~ уст teiste suust ~ käest, vahetalitajate ~ vahemeeste ~ vahendajate kaudu; с третьми петухами kolmanda kukelaulu ajal; до третьих петухов (1) enne kukke ja koitu, (2) öö otsa ~ läbi, koiduni välja; третьей руки kõnek. keskpärane, teisejärguline
спешить 287b Г несов.
‣ куда, с чем, (с инф., без доп.) kiirustama, tõttama, ruttama, tõtlema; спешить с ответом vastusega kiirustama, спешить на поезд rongile tõttama ~ ruttama, спешить домой koju tõttama ~ ruttama, спешить на помощь appi tõttama ~ ruttama, он всегда спешит tal on alati kiire ~ rutt, мне некуда спешить mul pole kuhugi kiiret ~ ruttu ~ pakki, не спеша kiirustamata, ruttamata, aeglaselt, pikkamööda, спешу сообщить tõttan teatama;
‣ ette käima (kella kohta); часы спешат на минуту kell käib minuti ette, kell on üks minut ees;
◊ кто спешит, делу вредит vanas. ruttu tehtud, rumal töö
‣ куда, с чем, (с инф., без доп.) kiirustama, tõttama, ruttama, tõtlema; спешить с ответом vastusega kiirustama, спешить на поезд rongile tõttama ~ ruttama, спешить домой koju tõttama ~ ruttama, спешить на помощь appi tõttama ~ ruttama, он всегда спешит tal on alati kiire ~ rutt, мне некуда спешить mul pole kuhugi kiiret ~ ruttu ~ pakki, не спеша kiirustamata, ruttamata, aeglaselt, pikkamööda, спешу сообщить tõttan teatama;
‣ ette käima (kella kohta); часы спешат на минуту kell käib minuti ette, kell on üks minut ees;
◊ кто спешит, делу вредит vanas. ruttu tehtud, rumal töö
десятичасовой 120 П
‣ kümnetunnine, kümme tundi kestev; десятичасовое ожидание kümnetunnine ooteaeg ~ ootamine;
‣ kõnek. (kella) kümnene, kell kümme väljuv ~ saabuv; десятичасовой поезд kella kümnene rong
‣ kümnetunnine, kümme tundi kestev; десятичасовое ожидание kümnetunnine ooteaeg ~ ootamine;
‣ kõnek. (kella) kümnene, kell kümme väljuv ~ saabuv; десятичасовой поезд kella kümnene rong
семичасовой 120 П seitsmetunni(li)ne; семичасовой рабочий день seitsmetunnine tööpäev, семичасовой поезд (kella) seitsmene rong, kell seitse väljuv rong, семичасовой сеанс в кино (kella) seitsmene ~ seitsmest algav ~ kell seitse algav kinoseanss
завод II 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (mehhanismi) üleskeeramine; завод стенных часов seinakella üleskeeramine ~ ülestõmbamine, часы с двухнедельным заводом kahenädalakell (vajab üleskeeramist iga kahe nädala järel), у часов кончился завод kell on maha käinud;
‣ (без мн. ч.) üleskeeramismehhanism;
‣ trük. trüking, osatiraaž;
◊ (и) в заводе нет madalk. pole seda moodigi, ei ole kombekski; на завод, для завода kas(v)u peale, seemneks
‣ (без мн. ч.) (mehhanismi) üleskeeramine; завод стенных часов seinakella üleskeeramine ~ ülestõmbamine, часы с двухнедельным заводом kahenädalakell (vajab üleskeeramist iga kahe nädala järel), у часов кончился завод kell on maha käinud;
‣ (без мн. ч.) üleskeeramismehhanism;
‣ trük. trüking, osatiraaž;
◊ (и) в заводе нет madalk. pole seda moodigi, ei ole kombekski; на завод, для завода kas(v)u peale, seemneks
начало 94 С с. неод.
‣ (обычно ед. ч.) algus, alustus, hakatus, hakk; liter. hakatis, alge (alge e. algme), suge; в начале года aasta algul, начало учебного года õppeaasta algus, с самого начала algusest peale, в самом начале alguses, от начала до конца algusest lõpuni, для начала alguseks, alustuseks, hakatuseks, в начале зимы talve hakul, до начала зимы enne talve tulekut, vastu talve, начало концерта в восемь часов вечера kontsert algab ~ kontserdi algus on kell kaheksa õhtul, в начале третьего peale (kella) kahte, он живёт в начале этой улицы ta elab selle tänava alguses, поэтическое начало poeetiline alge, poeetika sugemed;
‣ начала мн. ч. alg(m)ed, algteadmised, algandmed, alus(ed); начала математики matemaatika alused, на социалистических началах sotsialistlikel alustel, на добровольных началах vabal tahtel, vabatahtlikult, основываться на началах равенства võrdsusel rajanema, на общественных началах ühiskondlikel alustel, на договорных началах kokkuleppe alusel;
◊ начало всех начал kõige algus, alguste algus; брать ~ вести (своё) начало (1) от кого pärinema, põlvnema, (2) от чего algust saama; класть ~ положить начало чему alust panema millele; под началом чьим, у кого kelle alluvuses ~ käe all; лиха беда начало kõnekäänd iga algus on raske
‣ (обычно ед. ч.) algus, alustus, hakatus, hakk; liter. hakatis, alge (alge e. algme), suge; в начале года aasta algul, начало учебного года õppeaasta algus, с самого начала algusest peale, в самом начале alguses, от начала до конца algusest lõpuni, для начала alguseks, alustuseks, hakatuseks, в начале зимы talve hakul, до начала зимы enne talve tulekut, vastu talve, начало концерта в восемь часов вечера kontsert algab ~ kontserdi algus on kell kaheksa õhtul, в начале третьего peale (kella) kahte, он живёт в начале этой улицы ta elab selle tänava alguses, поэтическое начало poeetiline alge, poeetika sugemed;
‣ начала мн. ч. alg(m)ed, algteadmised, algandmed, alus(ed); начала математики matemaatika alused, на социалистических началах sotsialistlikel alustel, на добровольных началах vabal tahtel, vabatahtlikult, основываться на началах равенства võrdsusel rajanema, на общественных началах ühiskondlikel alustel, на договорных началах kokkuleppe alusel;
◊ начало всех начал kõige algus, alguste algus; брать ~ вести (своё) начало (1) от кого pärinema, põlvnema, (2) от чего algust saama; класть ~ положить начало чему alust panema millele; под началом чьим, у кого kelle alluvuses ~ käe all; лиха беда начало kõnekäänd iga algus on raske
гиря 62 С ж. неод. (kaalu)viht, kaalupomm; (kella)pomm; sport sangpomm, tõstepomm; килограммовая гиря kilone viht, часы с гирями pommidega kell
бой 44 С м. неод.
‣ (род. п. ед. ч. без боя, с бою, предл. п. ед. ч. о бое, в бою) lahing, võitlus, heitlus, taplus; воздушный бой õhulahing, рукопашный бой käsivõitlus, käsikähmlus, оборонительный бой kaitselahing, встречный бой kohtumislahing, решительный бой otsustav lahing, ожесточённые бои ägedad lahingud, бой быков härjavõitlus, петушиный бой kukevõitlus, кулачный бой rusikavõitlus, смертный бой surmalahing, surmavõitlus, поле боя lahinguväli, võitlusväli, принять бой lahingut vastu võtma, вести бой lahingut pidama, вступать в бой võitlusse astuma, завязать бой lahingut ~ võitlust alustama, отдать без боя võitluseta loovutama (ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) (klaasi)puru, killud;
‣ (без мн. ч.) löögid; бой часов kellalöögid, барабанный бой trummipõrin, часы с боем mänguga kell;
‣ (без мн. ч.) peks, peksmine; бить смертным боем vaeseomaks peksma;
‣ (без мн. ч.) (loomade) tapmine, loomatapp, mahalöömine; бой скота kariloomade tapmine;
◊ брать ~ взять с бою lahinguga vallutama, tormijooksuga võtma
‣ (род. п. ед. ч. без боя, с бою, предл. п. ед. ч. о бое, в бою) lahing, võitlus, heitlus, taplus; воздушный бой õhulahing, рукопашный бой käsivõitlus, käsikähmlus, оборонительный бой kaitselahing, встречный бой kohtumislahing, решительный бой otsustav lahing, ожесточённые бои ägedad lahingud, бой быков härjavõitlus, петушиный бой kukevõitlus, кулачный бой rusikavõitlus, смертный бой surmalahing, surmavõitlus, поле боя lahinguväli, võitlusväli, принять бой lahingut vastu võtma, вести бой lahingut pidama, вступать в бой võitlusse astuma, завязать бой lahingut ~ võitlust alustama, отдать без боя võitluseta loovutama (ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) (klaasi)puru, killud;
‣ (без мн. ч.) löögid; бой часов kellalöögid, барабанный бой trummipõrin, часы с боем mänguga kell;
‣ (без мн. ч.) peks, peksmine; бить смертным боем vaeseomaks peksma;
‣ (без мн. ч.) (loomade) tapmine, loomatapp, mahalöömine; бой скота kariloomade tapmine;
◊ брать ~ взять с бою lahinguga vallutama, tormijooksuga võtma
чётко Н (сравн. ст. чётче) selgesti, selgelt (ka ülek.), aredalt, selgepiiriliselt, kindlapiiriliselt; täpselt; чётко писать selgelt ~ loetavalt kirjutama, чётко работать sujuvalt ~ täpselt töötama, чётко тикают часы kella tiksumine on selgesti kuulda, kell tiksub kuuldavalt
врать 217a Г несов. кому, на кого-что, что, без доп. kõnek. valetama, luiskama; tühja lobisema, loba ajama; ври, да не завирайся valeta, aga pea piiri, часы врут kell näitab valesti; vrd. наврать и соврать
задребезжать 180 Г сов. kõnek. klirisema ~ plärisema ~ kolisema hakkama; стёкла задребезжали (akna)klaasid hakkasid klirisema, звонок задребезжал kell hakkas plärisema
испортиться 274 Г сов.
‣ rikki ~ korrast ära ~ katki minema; звонок испортился kell on rikkis;
‣ halvaks minema, roiskuma; настроение испортилось tuju läks halvaks, рыба испортилась kalad on halvaks läinud ~ roiskunud;
‣ hukka ~ raisku ~ ülekäte minema; vrd. портиться
‣ rikki ~ korrast ära ~ katki minema; звонок испортился kell on rikkis;
‣ halvaks minema, roiskuma; настроение испортилось tuju läks halvaks, рыба испортилась kalad on halvaks läinud ~ roiskunud;
‣ hukka ~ raisku ~ ülekäte minema; vrd. портиться
пол- I часть сложных слов pool; полдеревни pool küla, полчаса pool tundi, сейчас полдесятого kõnek. kell on pool kümme, пол-очка pool punkti ~ silma, пол-листа pool lehte, объездил пол-Америки sõitis läbi pool Ameerika mandrit
полночь 90 (в им. и вин. п. ед. ч., в остальных падежах обычно полу + ночь 90) С ж. неод.
‣ kesköö(tund), südaöötund; часы пробили полночь kell lõi kesköötundi ~ keskööd;
‣ luulek. van. põhi (ilmakaar)
‣ kesköö(tund), südaöötund; часы пробили полночь kell lõi kesköötundi ~ keskööd;
‣ luulek. van. põhi (ilmakaar)
прошипеть 238 Г сов. что, без доп. kähistama, sisistama, kähinal ~ sisinal ütlema; змея прошипела в траве rohu sees sisistas madu, часы прошипели семь kell lõi kähinal seitse korda ~ pauku
седьмой
‣ Ч seitsmes; седьмой час kell on kuus läbi ~ seitsme peal, на седьмом году жизни seitsmendal eluaastal;
‣ Ч → С седьмая ж. неод. seitsmendik;
◊ до седьмого пота nii et nahk seljas märg ~ aurab; чувствовать, быть на седьмом небе seitsmendas taevas olema; седьмая вода на киселе kõnek. iroon. viies vesi taari peal, ümber kõvera kase sugulased, iidamast-aadamast sugulased
‣ Ч seitsmes; седьмой час kell on kuus läbi ~ seitsme peal, на седьмом году жизни seitsmendal eluaastal;
‣ Ч → С седьмая ж. неод. seitsmendik;
◊ до седьмого пота nii et nahk seljas märg ~ aurab; чувствовать, быть на седьмом небе seitsmendas taevas olema; седьмая вода на киселе kõnek. iroon. viies vesi taari peal, ümber kõvera kase sugulased, iidamast-aadamast sugulased
тик-так межд. tikk-takk; тик-так стучат часы tikk-takk tiksub kell
шестой 120 П
‣ kuues; шестое чувство kuues meel, шестого числа kuuendal (kuupäeval), на шестой день kuuendal päeval, уже шестой час kell on juba viis läbi ~ kuue peal ~ käib kuuendat tundi, в шестом часу viie ja kuue vahel;
‣ П → С шестая ж. неод. kuuendik; одна шестая üks kuuendik
‣ kuues; шестое чувство kuues meel, шестого числа kuuendal (kuupäeval), на шестой день kuuendal päeval, уже шестой час kell on juba viis läbi ~ kuue peal ~ käib kuuendat tundi, в шестом часу viie ja kuue vahel;
‣ П → С шестая ж. неод. kuuendik; одна шестая üks kuuendik
второй 120 П
‣ teine; teisejärguline; второго числа teisel (kuupäeval), играть вторую скрипку (ka ülek.) teist viiulit mängima, во вторую очередь teises järjekorras, мы ждём уже второй час me ootame juba üle tunni aja, уже четверть второго kell on juba veerand kaks, одна вторая mat. (üks) kahendik, pool, на втором плане tagaplaanil;
‣ П → С второе с. неод. praad, teine roog;
◊ вторая молодость teine noorus; из вторых рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu
‣ teine; teisejärguline; второго числа teisel (kuupäeval), играть вторую скрипку (ka ülek.) teist viiulit mängima, во вторую очередь teises järjekorras, мы ждём уже второй час me ootame juba üle tunni aja, уже четверть второго kell on juba veerand kaks, одна вторая mat. (üks) kahendik, pool, на втором плане tagaplaanil;
‣ П → С второе с. неод. praad, teine roog;
◊ вторая молодость teine noorus; из вторых рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu
недельный 126 П nädala-, nädalane, nädalapikkune, nädalavanune; недельный заработок nädalapalk, недельный отпуск nädalane ~ nädalapikkune puhkus, часы с недельным заводом nädalaks ajaks üleskeeratav kell, nädalase (üles)keeramisega kell, недельный жеребёнок nädalane ~ nädalavanune varss
отбить 325 (буд. вр. отобью, отобьёшь...) Г сов. → несов. отбивать
‣ что küljest ära lööma, maha ~ lahti taguma, lahti ~ välja lööma; tampima; kloppima; отбить штукатурку krohvi maha taguma;
‣ кого-что tagasi lööma, tõrjuma, pareerima; отбить мяч palli tagasi lööma, отбить нападение kallaletungi tagasi lööma;
‣ кого-что, у кого (jõuga) käest ära ~ tagasi võtma, vallutama; отбить пленных vange tagasi võtma, отбить город linna tagasi vallutama;
‣ кого, у кого kõnek. üle lööma; отбить жениха peigmeest üle lööma;
‣ что lööma, taguma (ka märguandmiseks); отбить такт takti lööma, отбить побудку äratussignaali andma, часы отбили десять kell lõi kümme;
‣ что valusaks ~ haigeks ~ vigaseks ~ tuliseks taguma ~ peksma ~ põrutama; отбить ладони peopesi tuliseks taguma;
‣ что, у кого-чего kõnek. hävitama, kaotama, ära võtma; отбить запах lõhna peletama, отбить охоту к чему mille tahtmist ära võtma;
‣ что pinnima; отбить косу vikatit pinnima;
‣ что maha märkima; van. välja mõõtma; отбить черту joont maha märkima
‣ что küljest ära lööma, maha ~ lahti taguma, lahti ~ välja lööma; tampima; kloppima; отбить штукатурку krohvi maha taguma;
‣ кого-что tagasi lööma, tõrjuma, pareerima; отбить мяч palli tagasi lööma, отбить нападение kallaletungi tagasi lööma;
‣ кого-что, у кого (jõuga) käest ära ~ tagasi võtma, vallutama; отбить пленных vange tagasi võtma, отбить город linna tagasi vallutama;
‣ кого, у кого kõnek. üle lööma; отбить жениха peigmeest üle lööma;
‣ что lööma, taguma (ka märguandmiseks); отбить такт takti lööma, отбить побудку äratussignaali andma, часы отбили десять kell lõi kümme;
‣ что valusaks ~ haigeks ~ vigaseks ~ tuliseks taguma ~ peksma ~ põrutama; отбить ладони peopesi tuliseks taguma;
‣ что, у кого-чего kõnek. hävitama, kaotama, ära võtma; отбить запах lõhna peletama, отбить охоту к чему mille tahtmist ära võtma;
‣ что pinnima; отбить косу vikatit pinnima;
‣ что maha märkima; van. välja mõõtma; отбить черту joont maha märkima
отстать 223 Г сов. → несов. отставать
‣ от кого-чего, без доп. maha jääma (ka ülek.); taha jääma; отстать на несколько шагов mõni samm ~ mõne sammu võrra maha jääma, отстать от поезда kõnek. rongist maha jääma, отстать в развитии arengus maha jääma, отстать от жизни elust maha jääma, eluga mitte sammu pidama, этот класс отстал see klass on teistest maha jäänud, часы отстали kell on taha jäänud;
‣ от чего, без доп. (küljest) lahti tulema; штукатурка на потолке отстала krohv on laest lahti tulnud, пятно отстало madalk. plekk on välja läinud;
‣ от кого-чего kõnek. lahku lööma, kaugeks jääma, võõrduma; отстать от своего круга oma tutvusringkonnast lahku lööma, отстать от прежних привычек seniseid harjumusi maha jätma, endistest harjumustest võõrduma;
‣ от кого, без доп. kõnek. keda rahule jätma; отстань от меня jäta mind rahule
‣ от кого-чего, без доп. maha jääma (ka ülek.); taha jääma; отстать на несколько шагов mõni samm ~ mõne sammu võrra maha jääma, отстать от поезда kõnek. rongist maha jääma, отстать в развитии arengus maha jääma, отстать от жизни elust maha jääma, eluga mitte sammu pidama, этот класс отстал see klass on teistest maha jäänud, часы отстали kell on taha jäänud;
‣ от чего, без доп. (küljest) lahti tulema; штукатурка на потолке отстала krohv on laest lahti tulnud, пятно отстало madalk. plekk on välja läinud;
‣ от кого-чего kõnek. lahku lööma, kaugeks jääma, võõrduma; отстать от своего круга oma tutvusringkonnast lahku lööma, отстать от прежних привычек seniseid harjumusi maha jätma, endistest harjumustest võõrduma;
‣ от кого, без доп. kõnek. keda rahule jätma; отстань от меня jäta mind rahule
про- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
‣ liikumist: millest läbi, läbi mille; проплыть 100 метров läbima 100 meetrit, проехать через деревню külast läbi ~ läbi küla sõitma, проскочить läbi lipsama, протекать läbi voolama, просеять läbi sõeluma, проталкиваться läbi trügima;
‣ läbistavat tegevust: läbi, sisse; прогрызть läbi ~ auklikuks närima, прострелить läbi laskma, проткнуть läbi ~ auku sisse torkama, протоптать (rada) sisse tallama;
‣ suundumist: mööda; промелькнуть mööda vilksatama, проехать станцию jaamast mööda sõitma;
‣ lõpuleviidud v. ammendatud tegevust: läbi, ära; проанализировать (läbi) analüüsima, analüüsi tegema, просмотреть läbi vaatama, прозвенел звонок kell on (ära) helisenud;
‣ pidevat tegevust kindla ajavahemiku kestel: läbi, otsa; просидеть всю ночь возле больного öö läbi ~ öö otsa haige juures olema ~ istuma, проработать три дня kolm päeva tööd tegema, проболеть весь месяц terve kuu haige olema, проспать до вечера õhtuni välja ~ kuni õhtuni magama, прогулять два часа kaks tundi jalutama, промучиться два часа kaks tundi järjest piinlema;
‣ objekti täielikult haaravat tegevust: läbi; прогреть läbi soojendama, проварить läbi keetma, просолить küllaldaselt ~ hästi (läbi) soolama;
‣ ühekordset tegevust; дверь провизжала uks krääksatas, прорычать möiratama;
‣ kaotuse v. kahjuga seotud tegevust: maha, läbi; проиграть maha mängima, mängus kaotama, промотать деньги kõnek. raha läbi lööma, прозевать kõnek. (head juhust) mööda laskma, проспорить kihlvedu kaotama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuse lõpuleviimist v lühiajalisust; прокашляться kurku puhtaks köhima, прогуляться väikest jalutuskäiku tegema, pisut jalutama;
‣ (ся-verbide puhul) tegevuses eksimist: проговориться välja lobisema, проштрафиться pahandust tegema; II nimisõnaliitena väljendab mingi omaduse osalist olemasolu; прожелть (paigutine) kollendus, с прожелтью kollakas, просинь (tükatine) sinendus, sinerdus, sinakas helk, с просинью sinakas, sinendav, sinerdav, в волосах проседь juustes on (juba) halli; III nimi- ja omadussõnaliitena: -pooldaja, -sõbralik, -meelne; профашист fašismipooldaja, fašismi soodustaja, профашистский fašismimeelne, fašismi pooldav
точно I Н
‣ (сравн. ст. точнее) täpselt, täpipealt, karvapealt, jõhvilt, jõhvipealt, punktipealt, akuraat (van.); точно перевести täpselt tõlkima, точно в три часа täpselt ~ punkt kell kolm, точно так täpselt, täpipealt nii, так точно just nii (ka sõj.), точнее говоря täpsemalt öeldes, точно по расписанию plaani järgi, täpselt nagu plaanis;
‣ kõnek. tõesti tõemeeli, tõepoolest; точно ли у него есть талант on see kindel, et tal on annet, kas tal tõesti on annet;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. tõesti, tõepoolest; он, точно, немного странен ta on tõesti pisut imelik ~ veider;
‣ точнее сравн. ст. в функции вводн. сл. täpsemalt; он приехал после обеда, точнее, в три часа ta saabus pärast lõunat, täpsemalt kell kolm
‣ (сравн. ст. точнее) täpselt, täpipealt, karvapealt, jõhvilt, jõhvipealt, punktipealt, akuraat (van.); точно перевести täpselt tõlkima, точно в три часа täpselt ~ punkt kell kolm, точно так täpselt, täpipealt nii, так точно just nii (ka sõj.), точнее говоря täpsemalt öeldes, точно по расписанию plaani järgi, täpselt nagu plaanis;
‣ kõnek. tõesti tõemeeli, tõepoolest; точно ли у него есть талант on see kindel, et tal on annet, kas tal tõesti on annet;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. tõesti, tõepoolest; он, точно, немного странен ta on tõesti pisut imelik ~ veider;
‣ точнее сравн. ст. в функции вводн. сл. täpsemalt; он приехал после обеда, точнее, в три часа ta saabus pärast lõunat, täpsemalt kell kolm
утро 94 (род. п. ед. ч. утра, с утра, до утра, от утра, дат. п. ед. ч. к утру и к утру, по утру, дат. п. мн. ч. утрам, по утрам) С с. неод. hommik; раннее утро varahommik, varajane hommik, заснуть под утро vastu hommikut ~ hommiku eel uinuma ~ magama jääma, отложить на утро hommikuks jätma, hommikuni edasi lükkama, в пять часов утра kell viis hommikul, с добрым утром, доброе утро tere hommikust, по утрам hommikuti, каждое утро igal hommikul, с самого утра hommikust saadik ~ saati ~ peale, на утро järgmisel ~ järgmise päeva hommikul, литературное утро kirjandushommik, утро жизни ülek. eluhommik, elukoidik;
◊ утро вечера мудренее vanas. hommik on õhtust targem, hommik on targem kui õhtu
◊ утро вечера мудренее vanas. hommik on õhtust targem, hommik on targem kui õhtu
четвёртый 119 П
‣ neljas; четвёртое мая neljas mai, в четвёртый раз neljandat korda, четвёртые сутки neljandat (öö)päeva, на четвёртый день neljandal päeval, neljandaks päevaks, четвёртый час kell on nelja peal ~ kolm läbi;
‣ П → С четвёртая ж. неод. neljandik; одна четвёртая üks neljandik
‣ neljas; четвёртое мая neljas mai, в четвёртый раз neljandat korda, четвёртые сутки neljandat (öö)päeva, на четвёртый день neljandal päeval, neljandaks päevaks, четвёртый час kell on nelja peal ~ kolm läbi;
‣ П → С четвёртая ж. неод. neljandik; одна четвёртая üks neljandik
четверть 92 С ж. неод.
‣ veerand (neljandik, veerandik; õppeveerand; kuuveerand); четверть века veerand sajandit, четверть яблока veerand ~ neljandik õuna, четверть года veerand aastat ~ aastast, veerandaasta, kvartal, четверть второго (kell on) veerand kaks, без четверти шесть (kell on) kolmveerand kuus, такт в три четверти taktimõõt on kolm neljandikku, kolmneljandiktakt, kolmveerandtakt, отметка за четверть veerandihinne (koolis), первая четверть луны Kuu esimene veerand, noorkuu, последняя четверть луны Kuu viimane veerand, vana kuu;
‣ muus. veerandnoot, neljandiknoot;
‣ veerand, neljandik (endisaegse vene mõõduna), setvert (mahumõõt, 8 setverikku v. 209,91 liitrit); четверть аршина veerand arssinat, neli verssokit, vaks (pikkusmõõt), четверть сажени veerand sülda (pikkusmõõt), четверть десятины neljandik tiinu ~ tessatini (pinnamõõt), четверть ведра veerand pange (mahumõõt)
‣ veerand (neljandik, veerandik; õppeveerand; kuuveerand); четверть века veerand sajandit, четверть яблока veerand ~ neljandik õuna, четверть года veerand aastat ~ aastast, veerandaasta, kvartal, четверть второго (kell on) veerand kaks, без четверти шесть (kell on) kolmveerand kuus, такт в три четверти taktimõõt on kolm neljandikku, kolmneljandiktakt, kolmveerandtakt, отметка за четверть veerandihinne (koolis), первая четверть луны Kuu esimene veerand, noorkuu, последняя четверть луны Kuu viimane veerand, vana kuu;
‣ muus. veerandnoot, neljandiknoot;
‣ veerand, neljandik (endisaegse vene mõõduna), setvert (mahumõõt, 8 setverikku v. 209,91 liitrit); четверть аршина veerand arssinat, neli verssokit, vaks (pikkusmõõt), четверть сажени veerand sülda (pikkusmõõt), четверть десятины neljandik tiinu ~ tessatini (pinnamõõt), четверть ведра veerand pange (mahumõõt)
пополуночи Н (koos kellaaega näitava arvsõnaga) pärast keskööd; в два часа пополуночи öösel kell kaks, kaks tundi pärast keskööd
примерно Н
‣ eeskujulikult; примерно работать eeskujulikult töötama;
‣ umbes, ligikaudu, umbkaudu; примерно в шесть часов umbes kell kuus, kella kuue paiku;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. van. näiteks
‣ eeskujulikult; примерно работать eeskujulikult töötama;
‣ umbes, ligikaudu, umbkaudu; примерно в шесть часов umbes kell kuus, kella kuue paiku;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. van. näiteks
который 119 М
‣ missugune, mis, milline; kumb; про который дом вы спрашиваете? kõnek. milline maja ~ missugune neist majadest teid huvitab? который час? mis kell on? с которых пор? kõnek. mis ajast peale? который из двух? kumb neist kahest?
‣ в функции союзн. сл. kes, mis; человек, который приходил вчера mees, kes eile siin käis, врач, о котором мы говорили arst, kellest me rääkisime, стол, на который я положил книгу laud, kuhu ma panin raamatu, город, в котором прошло моё детство linn, kus möödus minu lapsepõlv;
‣ kõnek. mitu, mitmes; уже который год трава не кошена juba mitu aastat on rohi niitmata, в который раз говорю kui mitu korda olen juba rääkinud, räägin juba ei tea mitmendat korda, который тебе год? kui vana sa oled? mitmendat aastat sa käid?
‣ madalk. mõni, mõningane; женщины -- которые плачут, которые разбежались mõned naised nutavad, mõned jooksid laiali
‣ missugune, mis, milline; kumb; про который дом вы спрашиваете? kõnek. milline maja ~ missugune neist majadest teid huvitab? который час? mis kell on? с которых пор? kõnek. mis ajast peale? который из двух? kumb neist kahest?
‣ в функции союзн. сл. kes, mis; человек, который приходил вчера mees, kes eile siin käis, врач, о котором мы говорили arst, kellest me rääkisime, стол, на который я положил книгу laud, kuhu ma panin raamatu, город, в котором прошло моё детство linn, kus möödus minu lapsepõlv;
‣ kõnek. mitu, mitmes; уже который год трава не кошена juba mitu aastat on rohi niitmata, в который раз говорю kui mitu korda olen juba rääkinud, räägin juba ei tea mitmendat korda, который тебе год? kui vana sa oled? mitmendat aastat sa käid?
‣ madalk. mõni, mõningane; женщины -- которые плачут, которые разбежались mõned naised nutavad, mõned jooksid laiali
прозвенеть 231b Г сов.
‣ (ära) helisema ~ kõlama ~ kõlisema ~ tirisema; siristades mööda ~ üle lendama; прозвенел колокольчик helises kelluke, прозвенел третий звонок kõlas kolmas kell, прозвенел весёлый смех kõlas ~ kaikus lõbus naer, прозвенела над головой птица lind lendas siristades üle pea;
‣ (teatud aeg v. ajani) helisema ~ kõlama ~ kõlisema
‣ (ära) helisema ~ kõlama ~ kõlisema ~ tirisema; siristades mööda ~ üle lendama; прозвенел колокольчик helises kelluke, прозвенел третий звонок kõlas kolmas kell, прозвенел весёлый смех kõlas ~ kaikus lõbus naer, прозвенела над головой птица lind lendas siristades üle pea;
‣ (teatud aeg v. ajani) helisema ~ kõlama ~ kõlisema
брякнуть Г сов.
‣ 335a, b однокр. к брякать;
‣ 335b kõnek. tirtsatama; põmatama; брякнул звонок (ukse)kell tirtsatas, брякнуть по клавишам klahvidele põmatama
‣ 335a, b однокр. к брякать;
‣ 335b kõnek. tirtsatama; põmatama; брякнул звонок (ukse)kell tirtsatas, брякнуть по клавишам klahvidele põmatama
будь I повел. накл. Г быть ole; будь на месте ровно в шесть ole täpselt kell kuus kohal, будь добр(а) ole hea, будьте добры olge hea, olge head, будьте здоровы (1) olge terve(d), jääge terveks, (2) terviseks, будьте так любезны olge nii kena(d) ~ lahke(d), будь что будет saagu mis saab, tulgu mis tuleb
восьмой 120 П kaheksas; восьмое марта kaheksas (8.) märts, поздравляю с Восьмым марта! õnnitlen naistepäeva puhul! он вышел в восьмом часу kui ta väljus, oli kell kaheksa peal, половина восьмого pool kaheksa
вылететь 234* Г сов. → несов. вылетать
‣ välja lendama, (õhku) tõusma; самолёт вылетел из Калуги в 6 часов утра lennuk lendas Kalugast välja kell 6 hommikul;
‣ ülek. kuuldavale tulema; из его груди вылетел вздох tema rinnust tuli kuuldavale ohe;
‣ ülek. välja kihutama ~ lendama; из-за угла вылетела тройка nurga tagant kihutas troika välja, он как стрела вылетел из комнаты ta lendas toast välja nagu nool, у окон вылетели стёкла aknaklaasid lendasid eest ära, вылететь из университета kõnek. ülikoolist (välja) lendama;
◊ вылететь ~ вылетать из головы kõnek. meelest minema, nagu peast pühitama; вылететь в трубу kõnek. puupaljaks jääma, põhja kõrbema; хмель вылетел из головы kõnek. pea lõi kaineks ~ selgeks
‣ välja lendama, (õhku) tõusma; самолёт вылетел из Калуги в 6 часов утра lennuk lendas Kalugast välja kell 6 hommikul;
‣ ülek. kuuldavale tulema; из его груди вылетел вздох tema rinnust tuli kuuldavale ohe;
‣ ülek. välja kihutama ~ lendama; из-за угла вылетела тройка nurga tagant kihutas troika välja, он как стрела вылетел из комнаты ta lendas toast välja nagu nool, у окон вылетели стёкла aknaklaasid lendasid eest ära, вылететь из университета kõnek. ülikoolist (välja) lendama;
◊ вылететь ~ вылетать из головы kõnek. meelest minema, nagu peast pühitama; вылететь в трубу kõnek. puupaljaks jääma, põhja kõrbema; хмель вылетел из головы kõnek. pea lõi kaineks ~ selgeks
гарантия 89 С ж. неод. tagatis, garantii; garanteeritus; часы с гарантией tagatis(täht)ajaga ~ garantiiga kell, без гарантии tagatiseta, garantiita, дать гарантию tagama, garanteerima, служить гарантией tagatiseks olema
двенадцать 138 Ч kaksteist; двенадцать человек kaksteist inimest, двенадцать часов (1) kaksteist tundi, (2) kell on kaksteist, по двенадцати kaheteistkümnekaupa
именной 120 П
‣ nime-, nimeline; именной указатель nimeregister, именной список nimekiri, именной вклад nimeline hoius, именные часы nimeline kell;
‣ lgv. nimisõnaline, substantiivne; käändsõna-, käändsõnaline, noomeni-; именное сказуемое käändsõnaline öeldis (öeldisverb koos öeldistäitega v. ainult öeldistäide), именная форма глагола pöördsõna ~ verbi käändeline muude ~ infiniitmuude, именное предложение (1) nimetuslause, nominaallause, (2) nimisõnalise öeldistäitega lause, именное словосочетание käändsõnaühend, noomeniühend
‣ nime-, nimeline; именной указатель nimeregister, именной список nimekiri, именной вклад nimeline hoius, именные часы nimeline kell;
‣ lgv. nimisõnaline, substantiivne; käändsõna-, käändsõnaline, noomeni-; именное сказуемое käändsõnaline öeldis (öeldisverb koos öeldistäitega v. ainult öeldistäide), именная форма глагола pöördsõna ~ verbi käändeline muude ~ infiniitmuude, именное предложение (1) nimetuslause, nominaallause, (2) nimisõnalise öeldistäitega lause, именное словосочетание käändsõnaühend, noomeniühend
полвторого нескл. С kõnek. (kell) (on) pool kaks; это было примерно полвторого see oli poole kahe paiku
полдвенадцатого нескл. С kõnek. (kell) (on) pool kaksteist
полдевятого нескл. С kõnek. (kell) (on) pool üheksa
полдесятого нескл. С kõnek. (kell) (on) pool kümme
полдвенадцатого нескл. С kõnek. (kell) (on) pool kaksteist
полдевятого нескл. С kõnek. (kell) (on) pool üheksa
полдесятого нескл. С kõnek. (kell) (on) pool kümme
половина 51 С ж.
‣ неод. pool; первая половина игры mängu esimene pool(aeg), половина второго (kell on) pool kaks, в половине второго pool kaks, poole kahe ajal, добрая половина чего kõnek. tubli(sti) pool millest, в половине июля juuli keskel ~ keskpaiku, в первой половине января jaanuari esimesel poolel ~ algupoolel, два с половиной года kaks ja pool aastat, три с половиной килограмма kolm ja pool kilo, прекрасная ~ слабая половина человеческого рода ülek. kõnek. inimkonna õrnem pool ~ sugu;
‣ од. kõnek. nalj. väljendeis моя (твоя) половина minu (sinu) teinepool, моя дражайшая половина minu teinepool (sagedamini naise kohta), küljeluu;
◊ середина ~ серединка на половину ~ на половинку kõnek. (1) ei see ega teine, keskpärane, (2) nii keskelt läbi, keskpäraselt
‣ неод. pool; первая половина игры mängu esimene pool(aeg), половина второго (kell on) pool kaks, в половине второго pool kaks, poole kahe ajal, добрая половина чего kõnek. tubli(sti) pool millest, в половине июля juuli keskel ~ keskpaiku, в первой половине января jaanuari esimesel poolel ~ algupoolel, два с половиной года kaks ja pool aastat, три с половиной килограмма kolm ja pool kilo, прекрасная ~ слабая половина человеческого рода ülek. kõnek. inimkonna õrnem pool ~ sugu;
‣ од. kõnek. nalj. väljendeis моя (твоя) половина minu (sinu) teinepool, моя дражайшая половина minu teinepool (sagedamini naise kohta), küljeluu;
◊ середина ~ серединка на половину ~ на половинку kõnek. (1) ei see ega teine, keskpärane, (2) nii keskelt läbi, keskpäraselt
сколько
‣ Н kui palju, kui kaua; niipalju kui, kuivõrd; сколько это стоит? kui palju ~ mis see maksab?, сколько тебе лет? kui vana sa oled?, сколько времени? mis kell on?, ешь, сколько хочешь söö niipalju, kui tahad, сколько возможно võimalikult, niipalju kui võimalik, не столько силён, сколько ловок mitte niivõrd tugev, kuivõrd osav, сколько могут продолжаться такие морозы kui kaua kestab selline pakane, сколько я знаю, он... niipalju kui (mina) tean, ta..., заплатил я столько, сколько было приказано maksin niipalju, kui oli kästud, сколько ни просил, ничего не дали kui palju ka ei palunud, ikka ei antud;
‣ 157 М (kui) mitu; в скольких томах? (kui) mitmes köites?, kui mitu köidet?, по скольку рублей пришлось с человека? mitu rubla tuli inimese pealt?;
◊ сколько влезет madalk. nii palju kui kulub; nii palju kui süda soovib ~ hing ihkab; сколько (душе) угодно kõnek. nii palju kui süda soovib ~ kutsub ~ lustib, nii palju kui hing ihkab; сколько воды утекло kui palju vett on (sellest ajast) merre voolanud; сколько лет, сколько зим (не видались) kõnek. terve igaviku ~ sada aastat ~ kuikaua küll (pole kohtunud v. näinud); сколько голов, столько умов vanas. mitu meest, setu mõtet, mitu pead, nii mitu mõtet; сколько можно kõnek. mis see siis olgu, kui kaua see veel kesta võib
‣ Н kui palju, kui kaua; niipalju kui, kuivõrd; сколько это стоит? kui palju ~ mis see maksab?, сколько тебе лет? kui vana sa oled?, сколько времени? mis kell on?, ешь, сколько хочешь söö niipalju, kui tahad, сколько возможно võimalikult, niipalju kui võimalik, не столько силён, сколько ловок mitte niivõrd tugev, kuivõrd osav, сколько могут продолжаться такие морозы kui kaua kestab selline pakane, сколько я знаю, он... niipalju kui (mina) tean, ta..., заплатил я столько, сколько было приказано maksin niipalju, kui oli kästud, сколько ни просил, ничего не дали kui palju ka ei palunud, ikka ei antud;
‣ 157 М (kui) mitu; в скольких томах? (kui) mitmes köites?, kui mitu köidet?, по скольку рублей пришлось с человека? mitu rubla tuli inimese pealt?;
◊ сколько влезет madalk. nii palju kui kulub; nii palju kui süda soovib ~ hing ihkab; сколько (душе) угодно kõnek. nii palju kui süda soovib ~ kutsub ~ lustib, nii palju kui hing ihkab; сколько воды утекло kui palju vett on (sellest ajast) merre voolanud; сколько лет, сколько зим (не видались) kõnek. terve igaviku ~ sada aastat ~ kuikaua küll (pole kohtunud v. näinud); сколько голов, столько умов vanas. mitu meest, setu mõtet, mitu pead, nii mitu mõtet; сколько можно kõnek. mis see siis olgu, kui kaua see veel kesta võib
соборный 126 П
‣ peakiriku-, katedraali-; соборный колокол peakiriku kell;
‣ aj. (maa-, kiriku)kogu-; соборное постановление maakogumäärus, kirikukogumäärus
‣ peakiriku-, katedraali-; соборный колокол peakiriku kell;
‣ aj. (maa-, kiriku)kogu-; соборное постановление maakogumäärus, kirikukogumäärus
начаться 222 (прош. вр. начался, началась, началось, начались) Г сов. → несов. начинаться чем, с чего, без доп. algama, algust saama, (peale) hakkama; концерт начался в семь часов kontsert algas kell seitse, ссора началась с пустяков tüli hakkas ~ tõusis tühjast-tähjast, началась война algas ~ puhkes sõda
неточный 126 П (кр. ф. неточен, неточна, неточно, неточны и неточны; без сравн. ст.) ebatäpne, täpsusetu, ligikaudne; неточный подсчёт ebatäpne arvestus ~ loendamine, это неточные часы see kell ei käi täpselt, неточный перевод mittetäpne ~ ebatäpne tõlge
покатить Г сов.
‣ 316a что veerema lükkama ~ panema;
‣ 316b kõnek. kuhu veerema, vurama, kihutama; покатить в город linna põrutama, покатить в гости külla sõitma;
◊ хоть шаром покати kõnek. mis on tühi nagu kell ~ lage nagu vaese mehe rehealune, kust oleks nagu katk üle käinud
‣ 316a что veerema lükkama ~ panema;
‣ 316b kõnek. kuhu veerema, vurama, kihutama; покатить в город linna põrutama, покатить в гости külla sõitma;
◊ хоть шаром покати kõnek. mis on tühi nagu kell ~ lage nagu vaese mehe rehealune, kust oleks nagu katk üle käinud
ровно I Н
‣ siledalt, sirgelt; дорога идёт ровно tee läheb ~ kulgeb sirgelt;
‣ ühtlaselt, ühetasaselt; ровно дышать ühtlaselt hingama, пульс бьётся ровно pulss lööb ühtlaselt;
‣ võrdselt, ühepalju, samapalju;
‣ täpselt, just; ровно в десять часов täpselt kell kümme, ровно столько, сколько требовалось just ~ täpselt niipalju, kui oli tarvis;
‣ kõnek. täiesti, üldse; он ровно ничего не понял ta ei saanud üldse millestki ~ mitte kui millestki ~ tuhkagi aru
‣ siledalt, sirgelt; дорога идёт ровно tee läheb ~ kulgeb sirgelt;
‣ ühtlaselt, ühetasaselt; ровно дышать ühtlaselt hingama, пульс бьётся ровно pulss lööb ühtlaselt;
‣ võrdselt, ühepalju, samapalju;
‣ täpselt, just; ровно в десять часов täpselt kell kümme, ровно столько, сколько требовалось just ~ täpselt niipalju, kui oli tarvis;
‣ kõnek. täiesti, üldse; он ровно ничего не понял ta ei saanud üldse millestki ~ mitte kui millestki ~ tuhkagi aru
суточный 126 П
‣ ööpäeva-, päeva-, ööpäevane, päevane, ööba-; суточный график ööpäevagraafik, ööbagraafik суточная бригада ööpäevabrigaad, суточный отлив и прилив ööpäevalooded, суточная плата за гостиницу hotellikoha ~ hotellitoa hind (öö)päevas ~ ööbatasu, суточные деньги päevaraha, суточный удой päevalüpsis, päevane piimaand, piimaand päevas, суточное плавание (laeva) päevateekond, суточный паёк ööpäevanormtoidus, päevane toidunorm, суточное движение ööpäevane liikumine, суточное наблюдение ööpäevane vaatlus, суточное колебание температуры temperatuuri ööpäevane kõikumine, часы с суточным заводом ühepäevavedruga kell;
‣ П → С суточные мн. ч. неод. päevaraha
‣ ööpäeva-, päeva-, ööpäevane, päevane, ööba-; суточный график ööpäevagraafik, ööbagraafik суточная бригада ööpäevabrigaad, суточный отлив и прилив ööpäevalooded, суточная плата за гостиницу hotellikoha ~ hotellitoa hind (öö)päevas ~ ööbatasu, суточные деньги päevaraha, суточный удой päevalüpsis, päevane piimaand, piimaand päevas, суточное плавание (laeva) päevateekond, суточный паёк ööpäevanormtoidus, päevane toidunorm, суточное движение ööpäevane liikumine, суточное наблюдение ööpäevane vaatlus, суточное колебание температуры temperatuuri ööpäevane kõikumine, часы с суточным заводом ühepäevavedruga kell;
‣ П → С суточные мн. ч. неод. päevaraha
шар 3 (с числительными 2, 3, 4 шара) С м. неод.
‣ kera, sfäär; pall, kuul; земной шар maakera, поверхность шара kerapind, воздушный шар õhupall (ka lenn.), бильярдный шар piljardikuul, избирательный шар valimiskuulike, чёрный шар must kuulike (vastuhääl valimistel), светомерный шар füüs. kerafotomeeter, шар ролла puidut. hollendri valts;
‣ шары мн. ч. vulg. silmad; вытаращить шары silmi pungitama ~ pungi ajama ~ jõlli ajama, jõllitama;
◊ хоть шаром покати kõnek. tühi nagu kell, tühi mis tühi, nagu puhtaks pühitud, lage kui vaese mehe rehealune; залить шары vulg. silmi(ni) täis lakkuma, end täis kaanima, end täis tõmbama
‣ kera, sfäär; pall, kuul; земной шар maakera, поверхность шара kerapind, воздушный шар õhupall (ka lenn.), бильярдный шар piljardikuul, избирательный шар valimiskuulike, чёрный шар must kuulike (vastuhääl valimistel), светомерный шар füüs. kerafotomeeter, шар ролла puidut. hollendri valts;
‣ шары мн. ч. vulg. silmad; вытаращить шары silmi pungitama ~ pungi ajama ~ jõlli ajama, jõllitama;
◊ хоть шаром покати kõnek. tühi nagu kell, tühi mis tühi, nagu puhtaks pühitud, lage kui vaese mehe rehealune; залить шары vulg. silmi(ni) täis lakkuma, end täis kaanima, end täis tõmbama
