[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 24 artiklit
физический 129 П
‣ füüsika-, füüsikaline; физический закон füüsikaseadus, физическая теория füüsikateooria, физическая лаборатория füüsikalabor, физический опыт füüsikakatse, физическое явление füüsikaline nähtus, физическая величина füüsikaline suurus, физическое свойство füüsikaline omadus, физическая химия füüsikaline keemia, füsikokeemia, физическое выветривание murenemine, geol. rabenemine;
‣ keha-, kehaline, füüsiline; физический труд kehaline ~ füüsiline töö, физический недостаток kehaviga, kehapuue, kehaline puue, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, kehajõud, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, физическая боль füüsiline valu, физическая усталость kehaline ~ füüsiline väsimus, физическая культура kehakultuur, kehaline kasvatus, физическая подготовка kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis), физическая зарядка hommik(u)võimlemine, virgutusvõimlemine;
‣ loodus-, looduslik, füüsiline; физическая карта looduskaart, füüsiline kaart, физическая география loodusgeograafia, füüsiline geograafia
‣ füüsika-, füüsikaline; физический закон füüsikaseadus, физическая теория füüsikateooria, физическая лаборатория füüsikalabor, физический опыт füüsikakatse, физическое явление füüsikaline nähtus, физическая величина füüsikaline suurus, физическое свойство füüsikaline omadus, физическая химия füüsikaline keemia, füsikokeemia, физическое выветривание murenemine, geol. rabenemine;
‣ keha-, kehaline, füüsiline; физический труд kehaline ~ füüsiline töö, физический недостаток kehaviga, kehapuue, kehaline puue, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, kehajõud, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, физическая боль füüsiline valu, физическая усталость kehaline ~ füüsiline väsimus, физическая культура kehakultuur, kehaline kasvatus, физическая подготовка kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis), физическая зарядка hommik(u)võimlemine, virgutusvõimlemine;
‣ loodus-, looduslik, füüsiline; физическая карта looduskaart, füüsiline kaart, физическая география loodusgeograafia, füüsiline geograafia
физиологический 129 П
‣ füsioloogia-, füsioloogiline; физиологическая акустика füsioloogiline akustika, физиологическая психология füsioloogiline psühholoogia, füsiopsühholoogia, физиологический раствор füsioloogiline lahus;
‣ kehaline, füüsiline; физиологическое раздражение kehaline ~ füüsiline ärritus
‣ füsioloogia-, füsioloogiline; физиологическая акустика füsioloogiline akustika, физиологическая психология füsioloogiline psühholoogia, füsiopsühholoogia, физиологический раствор füsioloogiline lahus;
‣ kehaline, füüsiline; физиологическое раздражение kehaline ~ füüsiline ärritus
физподготовка 72 С ж. неод. (без мн. ч. ) (физическая подготовка) kehaline ettevalmistus, kehaline kasvatus (näit. koolis)
телесный 126 П
‣ keha-, ihu-, kehaline, füüsiline, ihulik; телесное повреждение kehavigastus, телесный осмотр med. kehavaatlus, (keha) välisvaatlus, телесное наказание ihunuhtlus, телесный недостаток kehaline ~ füüsiline puudus ~ puue ~ defekt, kehaviga;
‣ ihukarva, ihuvärvi; чулки телесного цвета ihuvärvi sukad;
‣ (кр. ф. телесен, телесна, телесно, телесны) van. materiaalne, aineline; maine; lihalik; телесный мир materiaalne maailm
‣ keha-, ihu-, kehaline, füüsiline, ihulik; телесное повреждение kehavigastus, телесный осмотр med. kehavaatlus, (keha) välisvaatlus, телесное наказание ihunuhtlus, телесный недостаток kehaline ~ füüsiline puudus ~ puue ~ defekt, kehaviga;
‣ ihukarva, ihuvärvi; чулки телесного цвета ihuvärvi sukad;
‣ (кр. ф. телесен, телесна, телесно, телесны) van. materiaalne, aineline; maine; lihalik; телесный мир materiaalne maailm
физ- часть сложных слов keha-, kehaline; физ-культура kehakultuur, kehaline kasvatus, физ-зарядка hommik(u)võimlemine, virgutusvõimlemine
кретинизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) kretinism (med. kehaline ja vaimne kängumine; kõnek. halv. nürimeelsus, idiootsus)
неразвитость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) arenematus; физическая неразвитость kehaline arenematus ~ alaareng ~ alaarenemus ~ vaegarenemus, умственная неразвитость vaimne arenematus, политическая неразвитость poliitiline ebateadlikkus ~ arenematus ~ kirjaoskamatus
сила 51 С ж. неод.
‣ jõud (ka ülek.), jaks, ramm, tugevus, jõulisus; мускульная сила lihasejõud, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, рабочая сила tööjõud, творческая сила loomejõud, действующая сила mõjur, ajend, toimejõud, центробежная сила füüs. tsentrifugaaljõud, kesktõukejõud, центростремительная сила füüs. tsentripetaaljõud, kesktõmbejõud, лошадиная сила füüs. hobujõud (võimsusühik), тяговая сила, сила тяги veojõud, живая сила sõj. elavjõud, убойная сила tappejõud, surmav jõud (relval), сила рук kätejõud, сила ума vaimujõud, сила воли tahtejõud, tahe, сила привычки harjumuse jõud, сила взрыва lõhkejõud, сила тяжести raskusjõud, сила трения füüs. hõõrdejõud, сила притяжения füüs. külgetõmbejõud, сила ветра tuule tugevus, сила звука füüs. heliintensiivsus, helitugevus, сила света füüs. valgustugevus, сила тока el. voolutugevus, единица силы jõuühik, напрягать все свои силы kogu jõudu rakendama, kõigest jõust pingutama, ponnistama, отдать все силы kogu jõudu andma, применять силу, прибегать к силе, пускать в ход силу jõudu tarvitama, помериться силами jõudu katsuma, пробовать (свои) силы (oma) jõudu proovima, взять силой jõuga võtma, с силой нажать на кнопку täie jõuga ~ täiest jõust nupule vajutama, постановление имеет силу закона määrusel ~ otsusel on seaduse jõud, закон потерял силу seadus on kehtetuks muutunud ~ oma jõu kaotanud, он лишился сил tal on jõud otsas, упадок сил jõuvarude kahanemine, общими силами ühisel jõul, своими силами omal jõul, с сокрушительной силой hävitava ~ purustava jõuga;
‣ силы мн. ч. jõud (mitm.), vägi, väed; вооружённые силы sõj. relvajõud, объединённые вооружённые силы sõj. ühendrelvajõud, военно-воздушные силы sõj. õhujõud, lennuvägi, военно-морские силы sõj. merejõud, merevägi, вражеские силы vaenlasvägi, vaenlasväed, vaenuvägi, vaenuväed, превосходящие силы ülekaalukad jõud (ka sõj.), главные силы peajõud (ka sõj.), ядерные силы sõj. tuumalöögijõud, прогрессивные силы edumeelsed jõud, progressijõud, силы мира и демократии rahu- ja demokraatiajõud, движущие силы истории ajaloo liikumapanevad jõud, производительные силы maj. tootlikud jõud, перейти в наступление крупными силами suurte jõududega pealetungile minema, борьба с силами агрессии võitlus agressioonijõududega ~ agressioonijõudude vastu, соотношение классовых сил klassijõudude vahekord;
◊ выбиться из сил (1) end surmani väsinuks rassima, väsimusest nõrkema, surmani väsinud olema, kellel on võhm väljas, (2) kõigest väest püüdma, (kas või) nahast välja pugema; войти в силу (1) jõustuma, (2) meheikka jõudma; в полную силу täies jõus; сил нет kõnek. (1) (enam) ei jaksa (kannatada), (2) surmani (ära tüütama); по мере сил jõudumööda; по силе возможности kõnek. võimalust mööda; по силе, под силу jõukohane; не под силу üle jõu käiv; через силу kõnek. suure vaevaga, pingutades; в силах (1) jaksama, kuni jõudu on, (2) võimuses olema (näit. mõjutada, aidata); изо всех сил, изо всей силы, что есть сил kõigest jõust ~ väest; от силы kõnek. napilt, vaevalt, kasinasti, kõige rohkem (näit. meeter, üks kilogramm); в силу чего mis põhjusel; собраться с силами jõudu kokku võtma; набраться сил jõudu koguma; в силе (1) jõus, kehtiv, (2) täies elujõus; вступить в силу jõustuma
‣ jõud (ka ülek.), jaks, ramm, tugevus, jõulisus; мускульная сила lihasejõud, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, рабочая сила tööjõud, творческая сила loomejõud, действующая сила mõjur, ajend, toimejõud, центробежная сила füüs. tsentrifugaaljõud, kesktõukejõud, центростремительная сила füüs. tsentripetaaljõud, kesktõmbejõud, лошадиная сила füüs. hobujõud (võimsusühik), тяговая сила, сила тяги veojõud, живая сила sõj. elavjõud, убойная сила tappejõud, surmav jõud (relval), сила рук kätejõud, сила ума vaimujõud, сила воли tahtejõud, tahe, сила привычки harjumuse jõud, сила взрыва lõhkejõud, сила тяжести raskusjõud, сила трения füüs. hõõrdejõud, сила притяжения füüs. külgetõmbejõud, сила ветра tuule tugevus, сила звука füüs. heliintensiivsus, helitugevus, сила света füüs. valgustugevus, сила тока el. voolutugevus, единица силы jõuühik, напрягать все свои силы kogu jõudu rakendama, kõigest jõust pingutama, ponnistama, отдать все силы kogu jõudu andma, применять силу, прибегать к силе, пускать в ход силу jõudu tarvitama, помериться силами jõudu katsuma, пробовать (свои) силы (oma) jõudu proovima, взять силой jõuga võtma, с силой нажать на кнопку täie jõuga ~ täiest jõust nupule vajutama, постановление имеет силу закона määrusel ~ otsusel on seaduse jõud, закон потерял силу seadus on kehtetuks muutunud ~ oma jõu kaotanud, он лишился сил tal on jõud otsas, упадок сил jõuvarude kahanemine, общими силами ühisel jõul, своими силами omal jõul, с сокрушительной силой hävitava ~ purustava jõuga;
‣ силы мн. ч. jõud (mitm.), vägi, väed; вооружённые силы sõj. relvajõud, объединённые вооружённые силы sõj. ühendrelvajõud, военно-воздушные силы sõj. õhujõud, lennuvägi, военно-морские силы sõj. merejõud, merevägi, вражеские силы vaenlasvägi, vaenlasväed, vaenuvägi, vaenuväed, превосходящие силы ülekaalukad jõud (ka sõj.), главные силы peajõud (ka sõj.), ядерные силы sõj. tuumalöögijõud, прогрессивные силы edumeelsed jõud, progressijõud, силы мира и демократии rahu- ja demokraatiajõud, движущие силы истории ajaloo liikumapanevad jõud, производительные силы maj. tootlikud jõud, перейти в наступление крупными силами suurte jõududega pealetungile minema, борьба с силами агрессии võitlus agressioonijõududega ~ agressioonijõudude vastu, соотношение классовых сил klassijõudude vahekord;
◊ выбиться из сил (1) end surmani väsinuks rassima, väsimusest nõrkema, surmani väsinud olema, kellel on võhm väljas, (2) kõigest väest püüdma, (kas või) nahast välja pugema; войти в силу (1) jõustuma, (2) meheikka jõudma; в полную силу täies jõus; сил нет kõnek. (1) (enam) ei jaksa (kannatada), (2) surmani (ära tüütama); по мере сил jõudumööda; по силе возможности kõnek. võimalust mööda; по силе, под силу jõukohane; не под силу üle jõu käiv; через силу kõnek. suure vaevaga, pingutades; в силах (1) jaksama, kuni jõudu on, (2) võimuses olema (näit. mõjutada, aidata); изо всех сил, изо всей силы, что есть сил kõigest jõust ~ väest; от силы kõnek. napilt, vaevalt, kasinasti, kõige rohkem (näit. meeter, üks kilogramm); в силу чего mis põhjusel; собраться с силами jõudu kokku võtma; набраться сил jõudu koguma; в силе (1) jõus, kehtiv, (2) täies elujõus; вступить в силу jõustuma
страдание 115 С с. неод. kannatus, kannatamine, häda, vaevus, piin, piinlemine; физическое страдание kehaline piin, душевное страдание hingepiin, невыносимое страдание talumatu piin, облегчить страдания kannatusi ~ piina kergendama, переносить страдания kannatusi tunda saama
упражнение 115 С с. неод. harjutus, harjutamine; физическое упражнение kehaline harjutus, дыхательное упражнение hingamisharjutus, гимнастические упражнения võimlemisharjutused, произвольное упражнение sport valikharjutus, разминочное упражнение sport soojendusharjutus, упражнения на снарядах sport riistharjutused, упражнение на гибкость painduvusharjutus, упражнение на расслабление sport lõdvestusharjutus, упражнение по стрельбе laskeharjutus, групповое упражнение sõj. grupiharjutus, упражнения на рояле klaveriharjutused, klaverimängu harjutamine, делать упражнения harjutusi tegema ~ sooritama, сборник упражнений harjutustik, harjutuste kogu(mik)
усталость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) väsimus (ka tehn.), roidumus, rammestus; физическая усталость kehaline ~ füüsiline väsimus, усталость во всём теле roidumus, kogu keha on väsimust täis, усталость металла tehn. metalli väsimus, предел усталости tehn. väsimuspiir, чувствовать ~ испытывать усталость väsimust tundma, падать от усталости väsimusest nõrkema ~ kokku vajuma
воспитание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kasvatus, kasvatamine; хорошее воспитание hea kasvatus, семейное ~ домашнее воспитание kodune kasvatus, физическое воспитание kehaline kasvatus, правовое воспитание õiguskasvatus, воспитание воли tahtekasvatus, отдавать ребёнка на воспитание last (teiste) kasvatada andma, брать на воспитание kasvatada ~ kasulapseks võtma
закалка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) karastamine (ka ülek.); karast(at)us (ka ülek.); закалка стали terase karastamine, трудовая закалка töökarastus, политическая закалка poliitiline karastus ~ karastatus, физическая закалка kehaline karastus ~ karastatus
нагрузка 72 С ж. неод.
‣ koormus (ka tehn.), koormis, koormatus; полезная нагрузка kasulik koormus, kasuskoormus, нагрузка на ось, осевая нагрузка telgkoormus, aksiaalkoormus, испытательная нагрузка teimikoormus, общественная нагрузка ühiskondlik koormus, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, работать с полной нагрузкой täiskoormusel ~ täiskoormusega töötama, бомбовая нагрузка lenn. pommilast, -laadung;
‣ (без мн. ч.) (peale)laadimine; закончить нагрузку (peale)laadimist lõpetama, нагрузка судна laeva lastimine
‣ koormus (ka tehn.), koormis, koormatus; полезная нагрузка kasulik koormus, kasuskoormus, нагрузка на ось, осевая нагрузка telgkoormus, aksiaalkoormus, испытательная нагрузка teimikoormus, общественная нагрузка ühiskondlik koormus, физическая нагрузка kehaline ~ füüsiline koormus, работать с полной нагрузкой täiskoormusel ~ täiskoormusega töötama, бомбовая нагрузка lenn. pommilast, -laadung;
‣ (без мн. ч.) (peale)laadimine; закончить нагрузку (peale)laadimist lõpetama, нагрузка судна laeva lastimine
недостаток 23 С м. неод. puudus (kõnek. ka ülek.; обычно мн. ч. ), vaegus, vajak, vajaolev ~ puuduolev osa; puue, defekt,viga ; испытывать недостаток в чём millest puudust tundma, за недостатком чего mille puudu(mi)sel, нет недостатка в ком-чём ei ole puudust kellest-millest, в доме вечный недостаток kõnek. majas valitseb alatine puudus, недостаток воздуха õhuvaegus, вскрывать недостатки puudusi päevavalgele tooma ~ avastama, существенный недостаток oluline puue, физический недостаток kehaline defekt, недостатки в преподавании õpetamisvead
работа 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) töö, töötamine, töötegemine, tegutsemine, toimimine, toiming; käimine (masina kohta); el. talitlus; воспитательная работа kasvatus, kasvatustöö, научно-исследовательская работа teaduslik uurimistöö, teadustöö, исследовательская работа uurimine, uurimistöö, общественная работа ühiskondlik töö, ühiskonnatöö, политико-воспитательная работа poliitkasvatustöö, poliitiline kasvatus, работа по найму palgatöö, подённая работа päevatöö, сдельная работа tükitöö, сверхурочная работа ületunnitöö, совместная работа koostöö, ühistöö, подрывная работа õõnestustöö, ударная работа lööktöö, умственная работа vaimne töö, vaimutöö, физическая работа kehaline ~ füüsiline töö, ручная работа käsitöö, käsitsitöö, безотказная работа tõrketu töö, машинная работа masinatöö, работа на высоте, верхолазная работа kõrgtöö, основная работа põhitöö, подземная работа allmaatöö, подсобная работа abitöö, трудоёмкая работа palju (töö)jõukulu nõudev ~ töömahukas töö, информационная работа informatsioonindus, infotöö, infotegevus, infoteenindus, справочно-информационная работа teatmeteenindus, teadistus, работа над собой töö enese kallal, enese kasvatamine ~ täiustamine, работа над романом töö romaani kallal, romaani kirjutamine, место работы töökoht, работа конференции продолжается konverents kestab ~ jätkub, пленум закончил свою работу pleenum lõppes ~ on lõppenud, он весь в работе ta on üle pea töös, tal on tööd üle pea, фильм ещё в работе film on alles tegemisel ~ teoksil, работа вхолостую tehn. tühikäik, tühikäigul töötamine, длительная работа kestev töötamine ~ tegutsemine, el. kestustalitlus, синхронная работа el. sünkroontalitlus, sünkroontöö(tamine), взяться ~ приняться за работу töö kallale asuma, поступать на работу tööle asuma ~ minema, устроиться на работу töökohta saama, снять с работы töölt vallandama ~ tagandama, увольняться с работы end töölt lahti võtma, быть на работе tööl olema, проделать большую работу suurt tööd (ära) tegema, вовлекать в работу töösse kaasa tõmbama;
‣ работы мн. ч. töö(d); арматурные работы ehit. sarrusetööd, монтажные работы montaažitööd, paigaldustööd, горные работы mäend. mäetööd, поисковые работы geol. otsing, otsingutööd, otsimine, мелиоративные ~ мелиорационные работы maaparandus, maaparandustööd, melioratsioonitööd, осушительные работы kuivendus, kuivendustööd, полевые работы põllutööd, välitööd (ka geol.), сельскохозяйственные работы põllumajandustööd, põllumajanduslikud tööd, землеройные работы kaevetööd, земляные работы mullatööd, ирригационные работы niisutus, niisutustööd, внутренние работы ehit. sisetöö(d), наружные работы välistöö(d), каменные работы ehit. müüritööd, подготовительные работы ettevalmistus, ettevalmistustööd, valmendus, valmendustööd, строительно-монтажные работы ehitustööd, ehitus- ja montaažitööd, ehitusmontaažitööd, ehitustarindite montaaž, строительные работы ehitustööd, погрузочно-разгрузочные работы laadimine, laadimistööd, peale- ja mahalaadimine, сезонные работы hooajatööd, исправительно-трудовые работы paranduslikud tööd, принудительные работы sundtöö, sunniviisiline töö;
‣ töö, teos; töötlus; дипломная работа diplomitöö, контрольная работа kontrolltöö (koolis), печатная работа trükitöö, trükis, работы известного художника kuulsa kunstniku tööd ~ teosed ~ taiesed, вещь тонкой работы peenelt töödeldud ~ peentöötlusega ese, грубая работа jäme töö, jämetöötlus, топорная работа ülek. kirvetöö;
◊ брать ~ взять в работу кого kõnek. (1) keda töötlema hakkama ~ ette ~ käsile võtma, (2) pähe andma kellele
‣ (без мн. ч.) töö, töötamine, töötegemine, tegutsemine, toimimine, toiming; käimine (masina kohta); el. talitlus; воспитательная работа kasvatus, kasvatustöö, научно-исследовательская работа teaduslik uurimistöö, teadustöö, исследовательская работа uurimine, uurimistöö, общественная работа ühiskondlik töö, ühiskonnatöö, политико-воспитательная работа poliitkasvatustöö, poliitiline kasvatus, работа по найму palgatöö, подённая работа päevatöö, сдельная работа tükitöö, сверхурочная работа ületunnitöö, совместная работа koostöö, ühistöö, подрывная работа õõnestustöö, ударная работа lööktöö, умственная работа vaimne töö, vaimutöö, физическая работа kehaline ~ füüsiline töö, ручная работа käsitöö, käsitsitöö, безотказная работа tõrketu töö, машинная работа masinatöö, работа на высоте, верхолазная работа kõrgtöö, основная работа põhitöö, подземная работа allmaatöö, подсобная работа abitöö, трудоёмкая работа palju (töö)jõukulu nõudev ~ töömahukas töö, информационная работа informatsioonindus, infotöö, infotegevus, infoteenindus, справочно-информационная работа teatmeteenindus, teadistus, работа над собой töö enese kallal, enese kasvatamine ~ täiustamine, работа над романом töö romaani kallal, romaani kirjutamine, место работы töökoht, работа конференции продолжается konverents kestab ~ jätkub, пленум закончил свою работу pleenum lõppes ~ on lõppenud, он весь в работе ta on üle pea töös, tal on tööd üle pea, фильм ещё в работе film on alles tegemisel ~ teoksil, работа вхолостую tehn. tühikäik, tühikäigul töötamine, длительная работа kestev töötamine ~ tegutsemine, el. kestustalitlus, синхронная работа el. sünkroontalitlus, sünkroontöö(tamine), взяться ~ приняться за работу töö kallale asuma, поступать на работу tööle asuma ~ minema, устроиться на работу töökohta saama, снять с работы töölt vallandama ~ tagandama, увольняться с работы end töölt lahti võtma, быть на работе tööl olema, проделать большую работу suurt tööd (ära) tegema, вовлекать в работу töösse kaasa tõmbama;
‣ работы мн. ч. töö(d); арматурные работы ehit. sarrusetööd, монтажные работы montaažitööd, paigaldustööd, горные работы mäend. mäetööd, поисковые работы geol. otsing, otsingutööd, otsimine, мелиоративные ~ мелиорационные работы maaparandus, maaparandustööd, melioratsioonitööd, осушительные работы kuivendus, kuivendustööd, полевые работы põllutööd, välitööd (ka geol.), сельскохозяйственные работы põllumajandustööd, põllumajanduslikud tööd, землеройные работы kaevetööd, земляные работы mullatööd, ирригационные работы niisutus, niisutustööd, внутренние работы ehit. sisetöö(d), наружные работы välistöö(d), каменные работы ehit. müüritööd, подготовительные работы ettevalmistus, ettevalmistustööd, valmendus, valmendustööd, строительно-монтажные работы ehitustööd, ehitus- ja montaažitööd, ehitusmontaažitööd, ehitustarindite montaaž, строительные работы ehitustööd, погрузочно-разгрузочные работы laadimine, laadimistööd, peale- ja mahalaadimine, сезонные работы hooajatööd, исправительно-трудовые работы paranduslikud tööd, принудительные работы sundtöö, sunniviisiline töö;
‣ töö, teos; töötlus; дипломная работа diplomitöö, контрольная работа kontrolltöö (koolis), печатная работа trükitöö, trükis, работы известного художника kuulsa kunstniku tööd ~ teosed ~ taiesed, вещь тонкой работы peenelt töödeldud ~ peentöötlusega ese, грубая работа jäme töö, jämetöötlus, топорная работа ülek. kirvetöö;
◊ брать ~ взять в работу кого kõnek. (1) keda töötlema hakkama ~ ette ~ käsile võtma, (2) pähe andma kellele
труд 2 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst. tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
‣ vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
‣ kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
‣ труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
‣ teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
◊ египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
‣ (без мн. ч.) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst. tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
‣ vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
‣ kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
‣ труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
‣ teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
◊ египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
соматический 129 П somaatiline, keha-, kehaline; kehale kuuluv; соматическая нервная система somaatiline närvisüsteem, соматическая фразеология lgv. somaatiline fraseoloogia
физкультура 51 С ж. неод. (без мн. ч. ) (физическая культура) kehakultuur, kehaline kasvatus; лечебная физкультура ravikehakultuur, преподаватель физкультуры kehalise kasvatuse õpetaja
развитие 115 С с. неод. (без мн. ч.) arenemine, areng; arendamine, arendus; edendamine; edenemine; arengulugu; историческое развитие ajalooline areng, физическое и умственное развитие ребёнка lapse kehaline ja vaimne areng, развитие памяти mälu arendamine, развитие промышленности tööstuse arendamine ~ edendamine, уровень развития arengutase, степень развития arengujärk, способность к развитию arenemisvõime, ход развития arenemiskäik, arenduskäik (males), получить развитие edasi arenema, развитие болезни haiguse kulg, путевое развитие raudt. (jaama)teestik, развитие отвала mäend. puistangu laiendamine, развитие цепи keem. ahela kasvamine
тяжёлый 119 П
‣ rask-, raske(-); тяжёлое топливо raskkütus, тяжёлый танк sõj. rask(e)tank, тяжёлая промышленность rasketööstus, тяжёлое машиностроение raskemasinatööstus, тяжёлый вес sport raskekaal, тяжёлая пища raske ~ raskesti seeditav toit, тяжёлая вода füüs., keem. raske vesi, тяжёлая атлетика sport tõstmine, tõstesport;
‣ (кр. ф. тяжёл, тяжела, тяжело, тяжелы; сравн. ст. тяжелее) raske, ränk, vaevaline, rõhuv, rusuv; тяжёлый чемодан raske kohver, тяжёлый груз raske koorem ~ kandam ~ last ~ laadung, тяжёлый физический труд raske kehaline töö, тяжёлые шаги rasked sammud, тяжёлое тело raske ~ massiivne keha, тяжёлая дорога raske ~ vaevarikas tee ~ teekond, тяжёлый сон raske ~ sügav uni, тяжёлые роды raske sünnitus, тяжёлая болезнь raske ~ tõsine haigus, тяжёлая рана raske ~ tõsine haav, тяжёлое горе suur ~ ränk mure, тяжёлая вина raske ~ ränk süü, грипп в тяжёлой форме raskekujuline gripp, тяжёлая голова raske ~ uimane pea, тяжёлый стиль raske ~ raskepärane stiil, тяжёлое дыхание raske(ndatud) hingamine, тяжёлый характер raske iseloom, тяжёлый воздух raske ~ halb ~ läppunud õhk, тяжёлое детство raske ~ karm lapsepõlv, тяжёлое настроение raske ~ rusuv ~ rõhuv ~ rusutud ~ rõhutud meeleolu, äng;
◊ тяжёл на руку kõnek. kes on valusa ~ raske käega, kellel on valus käsi; тяжёл на подъём kõnek. kes ei võta kergesti vedu, keda ei saa paigast liikuma, keda kanguta või kangiga, kes on nii tuim tükk, et tee või tuli alla
‣ rask-, raske(-); тяжёлое топливо raskkütus, тяжёлый танк sõj. rask(e)tank, тяжёлая промышленность rasketööstus, тяжёлое машиностроение raskemasinatööstus, тяжёлый вес sport raskekaal, тяжёлая пища raske ~ raskesti seeditav toit, тяжёлая вода füüs., keem. raske vesi, тяжёлая атлетика sport tõstmine, tõstesport;
‣ (кр. ф. тяжёл, тяжела, тяжело, тяжелы; сравн. ст. тяжелее) raske, ränk, vaevaline, rõhuv, rusuv; тяжёлый чемодан raske kohver, тяжёлый груз raske koorem ~ kandam ~ last ~ laadung, тяжёлый физический труд raske kehaline töö, тяжёлые шаги rasked sammud, тяжёлое тело raske ~ massiivne keha, тяжёлая дорога raske ~ vaevarikas tee ~ teekond, тяжёлый сон raske ~ sügav uni, тяжёлые роды raske sünnitus, тяжёлая болезнь raske ~ tõsine haigus, тяжёлая рана raske ~ tõsine haav, тяжёлое горе suur ~ ränk mure, тяжёлая вина raske ~ ränk süü, грипп в тяжёлой форме raskekujuline gripp, тяжёлая голова raske ~ uimane pea, тяжёлый стиль raske ~ raskepärane stiil, тяжёлое дыхание raske(ndatud) hingamine, тяжёлый характер raske iseloom, тяжёлый воздух raske ~ halb ~ läppunud õhk, тяжёлое детство raske ~ karm lapsepõlv, тяжёлое настроение raske ~ rusuv ~ rõhuv ~ rusutud ~ rõhutud meeleolu, äng;
◊ тяжёл на руку kõnek. kes on valusa ~ raske käega, kellel on valus käsi; тяжёл на подъём kõnek. kes ei võta kergesti vedu, keda ei saa paigast liikuma, keda kanguta või kangiga, kes on nii tuim tükk, et tee või tuli alla
убогость 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ viletsus, armetus, haledus, halearmetus, kehvus, kerjuslikkus, (puru)vaesus (ka ülek.); hädisus, väetisus; убогость одежды riietuse armetus ~ ülim kehvus, убогость души hingevaesus, hingeline vaesus, убогость ума vaimuvaesus, mõistuse kasinus ~ piiratus, убогость мысли mõttevaesus, mõttekehvus;
‣ kõnek. (kehaline) vigasus
‣ viletsus, armetus, haledus, halearmetus, kehvus, kerjuslikkus, (puru)vaesus (ka ülek.); hädisus, väetisus; убогость одежды riietuse armetus ~ ülim kehvus, убогость души hingevaesus, hingeline vaesus, убогость ума vaimuvaesus, mõistuse kasinus ~ piiratus, убогость мысли mõttevaesus, mõttekehvus;
‣ kõnek. (kehaline) vigasus
убожество 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) viletsus, armetus, haledus, halearmetus, kehvus, vaesus (ka ülek.); умственное убожество vaimuvaesus, убожество мысли mõttevaesus, mõttekehvus, убожество воображения kujutlusvõime piiratus ~ mannetus ~ armetus;
‣ kehaviga, kehaline viga
‣ (без мн. ч.) viletsus, armetus, haledus, halearmetus, kehvus, vaesus (ka ülek.); умственное убожество vaimuvaesus, убожество мысли mõttevaesus, mõttekehvus, убожество воображения kujutlusvõime piiratus ~ mannetus ~ armetus;
‣ kehaviga, kehaline viga
уродство 94 С с. неод.
‣ biol. ebardlikkus, värdjalikkus, väärareng, soerdlikkus; физическое уродство keha(line) väärareng;
‣ (без мн. ч.) koledus, koletislikkus, peletislikkus;
‣ ülek. väärastumus, väärakus, moonutatus; нравственное уродство kõlbeline väärakus
‣ biol. ebardlikkus, värdjalikkus, väärareng, soerdlikkus; физическое уродство keha(line) väärareng;
‣ (без мн. ч.) koledus, koletislikkus, peletislikkus;
‣ ülek. väärastumus, väärakus, moonutatus; нравственное уродство kõlbeline väärakus
