[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 58 artiklit
вскипеть 238 Г сов. → несов. вскипать
‣ keema hakkama; чайник уже вскипел teevesi keeb juba ~ läks juba keema;
‣ без доп., чем ülek. keema ~ põlema minema; от этого замечания он вскипел selle märkuse peale läks ta põlema ~ keema, вскипеть гневом vihast üle keema, raevust keema minema
‣ keema hakkama; чайник уже вскипел teevesi keeb juba ~ läks juba keema;
‣ без доп., чем ülek. keema ~ põlema minema; от этого замечания он вскипел selle märkuse peale läks ta põlema ~ keema, вскипеть гневом vihast üle keema, raevust keema minema
закипеть 238 Г сов. → несов. закипать
‣ keema hakkama ~ minema (ka ülek.); вода закипела vesi läks ~ hakkas keema, работа закипела töö hakkas keema, кровь закипела veri lõi kobrutama ~ keema;
‣ без доп., чем ülek. möllama ~ mässama ~ kihama ~ pulbitsema hakkama; море закипело meri hakkas möllama, площадь закипела народом väljak hakkas rahvast kihama, жизнь закипела elu läks käima ~ hakkas pulbitsema;
◊ закипеть ~ забить ключом pulbitsema hakkama
‣ keema hakkama ~ minema (ka ülek.); вода закипела vesi läks ~ hakkas keema, работа закипела töö hakkas keema, кровь закипела veri lõi kobrutama ~ keema;
‣ без доп., чем ülek. möllama ~ mässama ~ kihama ~ pulbitsema hakkama; море закипело meri hakkas möllama, площадь закипела народом väljak hakkas rahvast kihama, жизнь закипела elu läks käima ~ hakkas pulbitsema;
◊ закипеть ~ забить ключом pulbitsema hakkama
вскипятиться 294 Г сов. keema tõusma ~ minema (kõnek. ka ülek.); он ужасно вскипятился ta läks lausa marru ~ vihast keema
раскипеться 238 Г сов. → несов. раскипаться kõnek. (kõvasti) keema hakkama ~ minema (ka ülek.); вода раскипелась vesi hakkas vulinal keema, сердце раскипелось ülek. (1) süda hakkas ärevalt peksma ~ taguma, (2) sees läks kõik keema
кипятить 294 Г несов. что keema ajama ~ laskma (ka ülek.); keetma, kupatama; кипятить чайник teevett keema ajama, кипятить смолу tõrva keetma, кипятить бельё pesu keetma; vrd. вскипятить
кипятиться 294 Г несов.
‣ keema;
‣ без доп., из-за чего ülek. kõnek. ägestuma, põlema ~ keema minema; кипятиться из-за пустяков tühja-tähja pärast ägestuma;
‣ страд. к кипятить
‣ keema;
‣ без доп., из-за чего ülek. kõnek. ägestuma, põlema ~ keema minema; кипятиться из-за пустяков tühja-tähja pärast ägestuma;
‣ страд. к кипятить
кипеть 238 Г несов.
‣ без доп., чем, в ком-чём, на чём keema, ülek. ka pulbitsema; чай ~ чайник кипит teevesi keeb, жизнь кипит elu keeb, бой кипит lahing keeb, кипеть гневом vihast keema ~ vahutama, работа кипит töö keeb ~ käib täie hooga, сила кипит в нём temas pulbitseb jõud;
‣ без доп., чем ülek. kobrutama, kihisema; кипеть пеной vahutama, вино кипит в бокале klaasis kihiseb vein;
‣ без доп., чем ülek. kihama; площадь кипела народом väljak kihas rahvast;
◊ кипеть ключом pulbitsema; кровь кипит в ком kelle veri vemmeldab ~ keeb, kelle soontes lõõmab tuli; слёзы кипят у кого nutt on varuks, nutt tuleb peale, pisarad kipitavad kurgus kellel
‣ без доп., чем, в ком-чём, на чём keema, ülek. ka pulbitsema; чай ~ чайник кипит teevesi keeb, жизнь кипит elu keeb, бой кипит lahing keeb, кипеть гневом vihast keema ~ vahutama, работа кипит töö keeb ~ käib täie hooga, сила кипит в нём temas pulbitseb jõud;
‣ без доп., чем ülek. kobrutama, kihisema; кипеть пеной vahutama, вино кипит в бокале klaasis kihiseb vein;
‣ без доп., чем ülek. kihama; площадь кипела народом väljak kihas rahvast;
◊ кипеть ключом pulbitsema; кровь кипит в ком kelle veri vemmeldab ~ keeb, kelle soontes lõõmab tuli; слёзы кипят у кого nutt on varuks, nutt tuleb peale, pisarad kipitavad kurgus kellel
откипеть 238 Г сов. kõnek.
‣ ära keema, keemast lakkama;
‣ несов. откипать от чего, без доп. küljest lahti keema; накипь откипела katlakivi on lahti keenud
‣ ära keema, keemast lakkama;
‣ несов. откипать от чего, без доп. küljest lahti keema; накипь откипела katlakivi on lahti keenud
провариться 307 Г сов. → несов. провариваться
‣ pehmeks ~ läbi keema;
‣ (без несов.) (teatud aeg) keema ~ tulel olema; суп проварился больше часа supp oli üle tunni aja tulel
‣ pehmeks ~ läbi keema;
‣ (без несов.) (teatud aeg) keema ~ tulel olema; суп проварился больше часа supp oli üle tunni aja tulel
прокипеть 238 Г сов. → несов. прокипать
‣ läbi keema, (keemisega) valmis saama; бельё прокипело pesu on läbi keenud;
‣ (без несов.) (teatud aeg) keema ~ tulel olema
‣ läbi keema, (keemisega) valmis saama; бельё прокипело pesu on läbi keenud;
‣ (без несов.) (teatud aeg) keema ~ tulel olema
прокипятить 294 Г сов. что
‣ valmis ~ läbi keetma; keema laskma ~ ajama; прокипятить бельё pesu läbi keetma, прокипятить молоко piima keema laskma ~ läbi keetma;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) keetma
‣ valmis ~ läbi keetma; keema laskma ~ ajama; прокипятить бельё pesu läbi keetma, прокипятить молоко piima keema laskma ~ läbi keetma;
‣ (без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) keetma
развариться 305 Г сов. → несов. развариваться (без 1 и 2 л.) pehmeks keema; puruks ~ pudruks keema; картофель разварился kartulid keesid pudruks ~ katki ~ liiga pehmeks
раскипятиться 294 Г сов. kõnek. kihkuma, kihkvele ~ keema minema; зря ты так раскипятился asjata läksid keema ~ kihku täis
увариться 305 Г сов. → несов. увариваться kõnek.
‣ pehmeks ~ valmis keema, (keedes, keemisega) valmis saama;
‣ kokku ~ vähemaks ~ paksemaks ~ paksuks ~ ära keema; бульон уварился puljong kees ära, мясо намного уварилoсь liha läks keetmisel palju kokku
‣ pehmeks ~ valmis keema, (keedes, keemisega) valmis saama;
‣ kokku ~ vähemaks ~ paksemaks ~ paksuks ~ ära keema; бульон уварился puljong kees ära, мясо намного уварилoсь liha läks keetmisel palju kokku
вариться 307 Г несов.
‣ keema; суп варится supp keeb;
‣ страд. к варить;
◊ вариться в собственном соку omas rasvas praadima; vrd. свариться
‣ keema; суп варится supp keeb;
‣ страд. к варить;
◊ вариться в собственном соку omas rasvas praadima; vrd. свариться
яриться 285 Г несов. raevuma, maruvihaseks ~ tulivihaseks ~ raevu minema; marus ~ raevus ~ maruvihane ~ tulivihane olema, vihast keema ~ vahutama, raevutsema (ka ülek.); ülek. rajutsema, tormama, marutsema, maruma, möllama, mässama, keema, rajuma, tormitsema, tormlema, märatsema, hullama; море ярится meri mässab, merel möllab maru
вз-, взо-, взъ-, вс- приставка väljendab
‣ ülesviimist, ülesminekut; взбежать üles jooksma;
‣ intensiivset tegevuse algust; взреветь möiratama, взбунтоваться mässu tõstma;
‣ tegevuse eesmärgile viimist, mingi seisundi saavutamist; вспахать üles kündma, взорвать õhkima, õhku laskma, вскипятить keema ajama;
‣ tegevuse hetkelisust; вскрикнуть hüüatama, вздрогнуть võpatama, взглянуть pilku heitma
‣ ülesviimist, ülesminekut; взбежать üles jooksma;
‣ intensiivset tegevuse algust; взреветь möiratama, взбунтоваться mässu tõstma;
‣ tegevuse eesmärgile viimist, mingi seisundi saavutamist; вспахать üles kündma, взорвать õhkima, õhku laskma, вскипятить keema ajama;
‣ tegevuse hetkelisust; вскрикнуть hüüatama, вздрогнуть võpatama, взглянуть pilku heitma
исполниться II 281 Г сов. → несов. исполняться чем, чего liter. van. tulvil olema; сердце исполнилось радостью südamesse tulvas rõõm, исполниться гневом vihast keema
пылать 165b Г несов. leegitsema (ka ülek.), leegiga põlema, leekima, lõõskama, lahvama, loitma, lõkendama (ka ülek.); ülek. eretama, ergama, hõõguma; камин пылает kaminas põleb tuli, костёр пылает lõke loidab, щёки пылают põsed lõkendavad ~ õhetavad, уши пылают kõrvalestad hõõguvad, пылающее зарево eretav ~ veretav taevakaar, пылать любовью к кому leegitsema armastusest kelle vastu, palavalt ~ kirglikult armastama keda, пылать гневом vihast keema, пылать негодованием pahameelest keema, щёки пылали от стыда põsed lõkendasid häbist, кровь пылает veri pulbitseb
распалиться 285 Г сов. → несов. распаляться kõnek.
‣ (без 1 и 2 л.) kuumaks ~ tuliseks minema; песок распалился на солнце liiv on päikese käes tuliseks läinud;
‣ чем ülek. kõnek. lõkkele lööma, keema minema; распалиться гневом vihast keema (minema), он распалился любовью temas lõi lõkkele armastus
‣ (без 1 и 2 л.) kuumaks ~ tuliseks minema; песок распалился на солнце liiv on päikese käes tuliseks läinud;
‣ чем ülek. kõnek. lõkkele lööma, keema minema; распалиться гневом vihast keema (minema), он распалился любовью temas lõi lõkkele armastus
трепетать 203b Г несов.
‣ без доп., от чего, чем, за кого-что, перед кем-чем värisema (ka ülek.), judisema, vabisema, võbisema, võbelema, võdisema, värelema, hubisema, vubisema; трепетать от страха hirmust värisema ~ võdisema, трепетать всем телом üle keha värisema, трепетать от гнева raevust värisema, трепетать за детей laste pärast värisema ~ hirmul olema, трепетать перед начальством ülemuste ees värisema, трепетать крыльями tiibadega vehkima, листва трепещет lehed vabisevad, пламя трепетало leek hubises ~ väreles, вдали трепетали огни eemal veiklesid tuled, душа ~ сердце трепещет süda väriseb ~ puperdab, флаги трепещут lipud lehvivad ~ lakatavad;
‣ ülek. keema, pulbitsema; : всё трепещет жизнью kõikjal pulbitseb elu
‣ без доп., от чего, чем, за кого-что, перед кем-чем värisema (ka ülek.), judisema, vabisema, võbisema, võbelema, võdisema, värelema, hubisema, vubisema; трепетать от страха hirmust värisema ~ võdisema, трепетать всем телом üle keha värisema, трепетать от гнева raevust värisema, трепетать за детей laste pärast värisema ~ hirmul olema, трепетать перед начальством ülemuste ees värisema, трепетать крыльями tiibadega vehkima, листва трепещет lehed vabisevad, пламя трепетало leek hubises ~ väreles, вдали трепетали огни eemal veiklesid tuled, душа ~ сердце трепещет süda väriseb ~ puperdab, флаги трепещут lipud lehvivad ~ lakatavad;
‣ ülek. keema, pulbitsema; : всё трепещет жизнью kõikjal pulbitseb elu
недовариться 305 Г сов. → несов. недовариваться (keemisel) pooltooreks ~ poolkõvaks ~ vintskeks jääma, pehmeks keemata jääma, mitte pehmeks keema; капуста недоварилась kapsas ei ole veel pehme(ks keenud), суп недоварился supp ei ole veel valmis
бурлить 285b Г несов. mulinal keema, pulbitsema, mässama, tormitsema, kobrutama (ka ülek.); вода бурлит в котле vesi keeb katlas mulinal, во мне бурлит гнев minus kobrutab ~ pulbitseb viha, море бурлит meri mässab, жизнь бурлит elu pulbitseb
выкипеть 238 Г сов. → несов. выкипать
‣ ära keema; вода выкипела vesi kees ära;
‣ ülek. lahtuma, maha jahtuma; из него ещё не успел выкипеть гнев ta viha ei ole veel lahtunud;
‣ välja imbuma; на брёвнах выкипела смола palgid ajasid vaiku välja
‣ ära keema; вода выкипела vesi kees ära;
‣ ülek. lahtuma, maha jahtuma; из него ещё не успел выкипеть гнев ta viha ei ole veel lahtunud;
‣ välja imbuma; на брёвнах выкипела смола palgid ajasid vaiku välja
выплёскиваться 168 Г несов.
‣ сов. выплеснуться, выплескаться kõnek. välja ~ üle ääre loksuma;
‣ сов. выплеснуться üles keema ~ purskama;
‣ сов. выплеснуться (veest) välja hüppama (näit. delfiinide kohta), lupsu lööma;
‣ страд. к выплёскивать
‣ сов. выплеснуться, выплескаться kõnek. välja ~ üle ääre loksuma;
‣ сов. выплеснуться üles keema ~ purskama;
‣ сов. выплеснуться (veest) välja hüppama (näit. delfiinide kohta), lupsu lööma;
‣ страд. к выплёскивать
выпреть 229*b Г сов. → несов. выпревать
‣ (ära) hauduma; озимь выпрела под снегом oras haudus lume all ära;
‣ kõnek. ära keema ~ auruma (vedeliku kohta)
‣ (ära) hauduma; озимь выпрела под снегом oras haudus lume all ära;
‣ kõnek. ära keema ~ auruma (vedeliku kohta)
забурлить Г сов.
‣ 285b mulinal keema ~ pulbitsema ~ kobrutama ~ mässama ~ tormitsema ~ tormlema hakkama; море забурлило meri hakkas mässama, в голове забурлили мысли mõtted hakkasid (peas) tormama;
‣ 285a что kobrutama ~ vahutama panema; винт забурлил воду kruvi lõi vee vahule
‣ 285b mulinal keema ~ pulbitsema ~ kobrutama ~ mässama ~ tormitsema ~ tormlema hakkama; море забурлило meri hakkas mässama, в голове забурлили мысли mõtted hakkasid (peas) tormama;
‣ 285a что kobrutama ~ vahutama panema; винт забурлил воду kruvi lõi vee vahule
клокотать 204b Г несов. mulisema, mulinal keema; pulbitsema, kobrutama (ka ülek.); kohisema; korisema; чайник клокотал vesi kees mulinal kannus, огонь клокотал в топке koldes möllas tuli, водопад клокотал kosevesi kobrutas, в нём клокотал гнев ta kobrutas vihast
накипеть 238 Г сов. → несов. накипать
‣ (keedes) vahtu ajama, peale keema; пена накипела vaht on peale keenud;
‣ sadestuma (katlakivi vm. kohta);
‣ ülek. kogunema; он высказал всё, что накипело в душе ta ütles välja kõik, mis südamele oli kogunenud ~ südamel kipitas
‣ (keedes) vahtu ajama, peale keema; пена накипела vaht on peale keenud;
‣ sadestuma (katlakivi vm. kohta);
‣ ülek. kogunema; он высказал всё, что накипело в душе ta ütles välja kõik, mis südamele oli kogunenud ~ südamel kipitas
накипятить 294 Г сов. что, чего (mingit hulka) valmis keetma ~ keema ajama; накипятить воды для питья joogivett (valmis) keetma
отвариться 305 Г сов. → несов. отвариваться
‣ valmis ~ läbi keema;
‣ tehn. keevituskohast lahti sulama
‣ valmis ~ läbi keema;
‣ tehn. keevituskohast lahti sulama
перевариться 305 Г сов. → несов. перевариваться
‣ seedima, seeduma; пища переварилась toit on seedinud;
‣ üleliia keema; яйцо переварилось muna on liiga kõvaks keenud
‣ seedima, seeduma; пища переварилась toit on seedinud;
‣ üleliia keema; яйцо переварилось muna on liiga kõvaks keenud
перекипеть 238 Г сов. → несов. перекипать
‣ üleliia ~ liiga kaua keema;
‣ в ком ülek. kõnek. maha rahunema, vaibuma, lahtuma; в ней всё перекипело ta on maha rahunenud, гнев его уже перекипел ta viha on juba lahtunud, дать кому время перекипеть kellele rahunemiseks aega andma
‣ üleliia ~ liiga kaua keema;
‣ в ком ülek. kõnek. maha rahunema, vaibuma, lahtuma; в ней всё перекипело ta on maha rahunenud, гнев его уже перекипел ta viha on juba lahtunud, дать кому время перекипеть kellele rahunemiseks aega andma
подварить 307 Г сов. → несов. подваривать
‣ что kõnek. üle keetma, (uuesti) keema laskma; что, чего juurde keetma;
‣ что tehn. külge keevitama
‣ что kõnek. üle keetma, (uuesti) keema laskma; что, чего juurde keetma;
‣ что tehn. külge keevitama
прикипеть 238 Г сов. → несов. прикипать
‣ к чему, без доп. kõnek. põhja keema;
‣ к кому-чему ülek. madalk. kiinduma; прикипеть душою к морю meresse kiinduma
‣ к чему, без доп. kõnek. põhja keema;
‣ к кому-чему ülek. madalk. kiinduma; прикипеть душою к морю meresse kiinduma
свариться 305 Г сов. → несов. свариваться
‣ (без несов) pehmeks keema, (keemisega) valmis saama; суп сварился supp on keenud ~ valmis, мясо не сварилось liha on kõvaks jäänud;
‣ tehn. kokku keevituma; vrd. вариться
‣ (без несов) pehmeks keema, (keemisega) valmis saama; суп сварился supp on keenud ~ valmis, мясо не сварилось liha on kõvaks jäänud;
‣ tehn. kokku keevituma; vrd. вариться
ходун 2 С м. од. kõnek. jalakäija, käija;
◊ ходуном ходить (идти, пойти) kõnek. (1) vappuma, rappuma, põruma, võntsuma, jõnkuma, (2) nagu katel ~ pudrupada keema (sündmuste vm. kohta)
◊ ходуном ходить (идти, пойти) kõnek. (1) vappuma, rappuma, põruma, võntsuma, jõnkuma, (2) nagu katel ~ pudrupada keema (sündmuste vm. kohta)
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
забушевать 172b Г сов. tormitsema ~ tormlema ~ marutsema ~ marutama ~ möllama ~ märatsema ~ mühisema hakkama; буран забушевал läks lumetormiks, ярость забушевала в его сердце raev hakkas ta rinnus keema, огонь забушевал tuli hakkas mühinal põlema, море забушевало meri hakkas mühisema
заговорить II 285b Г сов.
‣ о ком-чём, без доп. rääkima hakkama; ребёнок заговорил поздно laps hakkas hilja rääkima, они заговорили об известном писателе nad hakkasid tuntud kirjanikust rääkima, через год учёбы он надеется заговорить по-японски ta loodab, et saab aastaga jaapani keele suhu, заговорить на допросе ülekuulamisel rääkima hakkama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. ärkama; совесть заговорила südametunnistus ärkas;
◊ кровь заговорила в ком kelle (1) veri läks keema, iseloom lõi välja, (2) sugulustunded lõid välja, veri on paksem kui vesi
‣ о ком-чём, без доп. rääkima hakkama; ребёнок заговорил поздно laps hakkas hilja rääkima, они заговорили об известном писателе nad hakkasid tuntud kirjanikust rääkima, через год учёбы он надеется заговорить по-японски ta loodab, et saab aastaga jaapani keele suhu, заговорить на допросе ülekuulamisel rääkima hakkama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. ärkama; совесть заговорила südametunnistus ärkas;
◊ кровь заговорила в ком kelle (1) veri läks keema, iseloom lõi välja, (2) sugulustunded lõid välja, veri on paksem kui vesi
кипение 115 С с. неод. (без мн. ч.) keemine, ülek. ka pulbitsemine, mulisemine, kobrutamine; пузырчатое кипение mullkeemine, mulliline keemine, точка кипения keemispunkt, нагреть воду до кипения vett keema ajama, вода с шумным кипением переливалась через край плотины vesi voolas kobrutades üle paisu, кипение страстей kiremöll
пламенеть 229b Г несов. чем, без доп. liter. lõõmama, lõkendama (ka ülek.), loitma, leekima, leegitsema, punama; закат пламенеет ehakaar lõõmab ~ leegitseb, костры пламенели lõkked loitsid, знамёна пламенели lipud leekisid ~ punasid, lipud lehvisid leegina, leekpunased lipud lehvisid, пламенеть гневом vihast lõkendama ~ keema, пламенеть страстью kirest põlema
пыхать 193b (наст. вр. пышу, пышешь...; повел. накл. пыши) Г несов. kõnek.
‣ чем õhkama; печь ~ от печи пышет жаром ahi õhkab kuumust, воздух пышет ароматaми цветов õhus hoovab lillede lõhna, õhk on täis lillelõhna;
‣ чем ülek. tulvil olema; он пышет здоровьем ta pakatab tervisest, она пышет весельем ta on rõõm ise, temast lausa õhkab rõõmu, пыхать счастьем üliõnnelik olema, пыхать злобой viha täis olema, vihast keema;
‣ чем, без доп. lõõmama, lõõskama, lõkendama, ülek. ka eretama, ergama; пламя пышет leek lõõmab, угли пышут жаром söed lõõskavad kuumust, закат пышет заревом taevakaar leegib ~ lõõmab loojangupunas ~ ehapunas;
‣ чем, без доп. puhkima, puhisema; pahinal auru vm. välja laskma
‣ чем õhkama; печь ~ от печи пышет жаром ahi õhkab kuumust, воздух пышет ароматaми цветов õhus hoovab lillede lõhna, õhk on täis lillelõhna;
‣ чем ülek. tulvil olema; он пышет здоровьем ta pakatab tervisest, она пышет весельем ta on rõõm ise, temast lausa õhkab rõõmu, пыхать счастьем üliõnnelik olema, пыхать злобой viha täis olema, vihast keema;
‣ чем, без доп. lõõmama, lõõskama, lõkendama, ülek. ka eretama, ergama; пламя пышет leek lõõmab, угли пышут жаром söed lõõskavad kuumust, закат пышет заревом taevakaar leegib ~ lõõmab loojangupunas ~ ehapunas;
‣ чем, без доп. puhkima, puhisema; pahinal auru vm. välja laskma
разгореться 231 Г сов. → несов. разгораться põlema ~ lõkkele lööma (ka ülek.), põlema hakkama ~ minema (ka ülek.), lõõmama hakkama; дрова разгорелись puud lõid põlema ~ lõkkele, разгорелся пожар puhkes tulekahju, утренняя заря разгорелась hommikukaar lõi punetama ~ lõõmama, щёки разгорелись põsed hakkasid lõkendama, его любопытство разгорелось ta uudishimu lõi lõkkele, страсти разгорелись kired lõid lõkkele, разгорелся спор läks ägedaks vaidluseks, tekkis äge vaidlus, борьба разгорелась võitlus läks ägedaks, весна разгорелась kevad võttis võimust, kevad on täies hoos, кровь разгорелась veri lõi keema ~ hakkas pulbitsema, я весь разгорелся ülek. ma läksin lausa põlema;
◊ глаза (и зубы) разгорелись у кого, на что kõnek. mis teeb ~ tegi silmahimu kellele, mis paneb ~ pani kelle suu vett jooksma, mille järele keelt limpsama, himustama mida
◊ глаза (и зубы) разгорелись у кого, на что kõnek. mis teeb ~ tegi silmahimu kellele, mis paneb ~ pani kelle suu vett jooksma, mille järele keelt limpsama, himustama mida
распалить 285a Г сов. → несов. распалять
‣ что madalk. tuld (üles) tegema;
‣ что kõnek. kuumaks ~ tuliseks ajama; распалить печь ahju kuumaks kütma, солнце распалило камни päike on kivid tuliseks ajanud;
‣ кого-что ülek. kõnek. lõkkele ~ keema ajama, üles kütma; распалить любопытство uudishimu üles kütma
‣ что madalk. tuld (üles) tegema;
‣ что kõnek. kuumaks ~ tuliseks ajama; распалить печь ahju kuumaks kütma, солнце распалило камни päike on kivid tuliseks ajanud;
‣ кого-что ülek. kõnek. lõkkele ~ keema ajama, üles kütma; распалить любопытство uudishimu üles kütma
сбежать 182 Г сов. → несов. сбегать
‣ по чему, с чего alla ~ maha jooksma; сбежать с лестницы trepist alla jooksma, слеза сбежала по щеке pisar veeres mööda põske;
‣ ülek. ära sulama; maha tulema (värvi kohta), kaduma; снег сбежал lumi on sulanud ~ läinud, краска сбежала värv on maha tulnud, улыбка сбежала с лица naeratus kadus näolt;
‣ kõnek. üle keema; молоко сбежало piim kees üle;
‣ из чего, с чего, от кого põgenema, ära jooksma, jalga laskma; сбежать из тюрьмы vanglast põgenema, сбежать с уроков kõnek. tundidest jalga laskma
‣ по чему, с чего alla ~ maha jooksma; сбежать с лестницы trepist alla jooksma, слеза сбежала по щеке pisar veeres mööda põske;
‣ ülek. ära sulama; maha tulema (värvi kohta), kaduma; снег сбежал lumi on sulanud ~ läinud, краска сбежала värv on maha tulnud, улыбка сбежала с лица naeratus kadus näolt;
‣ kõnek. üle keema; молоко сбежало piim kees üle;
‣ из чего, с чего, от кого põgenema, ära jooksma, jalga laskma; сбежать из тюрьмы vanglast põgenema, сбежать с уроков kõnek. tundidest jalga laskma
томиться 301 Г несов.
‣ чем, от чего, над чем piinlema (ka ülek.), vaevlema, piina ~ vaeva tundma ~ kannatama; томиться от жажды janu käes piinlema, janu kannatama, томиться жаждой janunema, томиться скукой igavuse käes piinlema ~ vaevlema, томиться в тюрьме vanglas vaevlema, она томится сомнениями kahtlused vaevavad ~ piinavad teda;
‣ по кому-чему, о ком-чём igatsema, igatsust tundma; томиться о счастье õnne igatsema, томиться по другу sõbra järele igatsust tundma;
‣ hauduma, aurus keema ~ valmima;
‣ страд. к томить
‣ чем, от чего, над чем piinlema (ka ülek.), vaevlema, piina ~ vaeva tundma ~ kannatama; томиться от жажды janu käes piinlema, janu kannatama, томиться жаждой janunema, томиться скукой igavuse käes piinlema ~ vaevlema, томиться в тюрьме vanglas vaevlema, она томится сомнениями kahtlused vaevavad ~ piinavad teda;
‣ по кому-чему, о ком-чём igatsema, igatsust tundma; томиться о счастье õnne igatsema, томиться по другу sõbra järele igatsust tundma;
‣ hauduma, aurus keema ~ valmima;
‣ страд. к томить
убежать 182 Г сов. → несов. убегать
‣ от кого-чего ära ~ minema jooksma; põgenema (ka ülek.); убежать из плена (sõja)vangist põgenema, убежать из дому kodunt põgenema ~ ära jooksma, убежать с уроков kõnek. (kooli)tundidest jalga laskma ~ minema panema, poppi tegema, убежать от забот murede eest pagema, дети убежали в лес lapsed jooksid metsa, от меня ты не убежишь minu käest sa ei pääse;
‣ kõnek. üle ajama ~ minema, üle keema; молоко убежало piim läks ~ kees üle
‣ от кого-чего ära ~ minema jooksma; põgenema (ka ülek.); убежать из плена (sõja)vangist põgenema, убежать из дому kodunt põgenema ~ ära jooksma, убежать с уроков kõnek. (kooli)tundidest jalga laskma ~ minema panema, poppi tegema, убежать от забот murede eest pagema, дети убежали в лес lapsed jooksid metsa, от меня ты не убежишь minu käest sa ei pääse;
‣ kõnek. üle ajama ~ minema, üle keema; молоко убежало piim läks ~ kees üle
уйти 374 Г сов. → несов. уходить I
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
