[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 115 artiklit
насидеться 232 Г сов. kõnek. kaua ~ küllalt istuma ~ olema; насидеться в гостях kaua külas istuma ~ olema, насидеться без работы kaua ilma tööta olema, насиделась она в девках ta pidas kaua (vana)tüdrukupõlve
натрястись 364 Г сов. kõnek.
‣ kaua ~ palju rappuma ~ rappuda saama; kaua värisema; он натрясся в дороге ta sai teel kaua rappuda, он натрясся от страха ta värises ~ võbises kaua hirmust, ta sai palju hirmu tunda, натрястись от холода külmast (kaua) värisema ~ võbisema;
‣ maha pudenema ~ varisema ~ langema
‣ kaua ~ palju rappuma ~ rappuda saama; kaua värisema; он натрясся в дороге ta sai teel kaua rappuda, он натрясся от страха ta värises ~ võbises kaua hirmust, ta sai palju hirmu tunda, натрястись от холода külmast (kaua) värisema ~ võbisema;
‣ maha pudenema ~ varisema ~ langema
надрожаться 181 Г сов. kõnek.
‣ palju ~ kaua külmetama, kaua külma käes lõdisema; надрожаться на морозе kaua ~ kõvasti pakase käes külmetada ~ lõdiseda saama;
‣ palju hirmu tunda saama, kaua hirmust värisema
‣ palju ~ kaua külmetama, kaua külma käes lõdisema; надрожаться на морозе kaua ~ kõvasti pakase käes külmetada ~ lõdiseda saama;
‣ palju hirmu tunda saama, kaua hirmust värisema
долговечный 126 П (кр. ф. долговечен, долговечна, долговечно, долговечны) pikaajaline, (kaua)kestev, kestvus-, püsikindel, vastupidav, pikaealine; долговечная дружба kauakestev sõprus, долговечная кровля kaua vastupidav ~ kauakestev katus, щуки чрезвычайно долговечны haugid elavad eriti vanaks
сколько
‣ Н kui palju, kui kaua; niipalju kui, kuivõrd; сколько это стоит? kui palju ~ mis see maksab?, сколько тебе лет? kui vana sa oled?, сколько времени? mis kell on?, ешь, сколько хочешь söö niipalju, kui tahad, сколько возможно võimalikult, niipalju kui võimalik, не столько силён, сколько ловок mitte niivõrd tugev, kuivõrd osav, сколько могут продолжаться такие морозы kui kaua kestab selline pakane, сколько я знаю, он... niipalju kui (mina) tean, ta..., заплатил я столько, сколько было приказано maksin niipalju, kui oli kästud, сколько ни просил, ничего не дали kui palju ka ei palunud, ikka ei antud;
‣ 157 М (kui) mitu; в скольких томах? (kui) mitmes köites?, kui mitu köidet?, по скольку рублей пришлось с человека? mitu rubla tuli inimese pealt?;
◊ сколько влезет madalk. nii palju kui kulub; nii palju kui süda soovib ~ hing ihkab; сколько (душе) угодно kõnek. nii palju kui süda soovib ~ kutsub ~ lustib, nii palju kui hing ihkab; сколько воды утекло kui palju vett on (sellest ajast) merre voolanud; сколько лет, сколько зим (не видались) kõnek. terve igaviku ~ sada aastat ~ kuikaua küll (pole kohtunud v. näinud); сколько голов, столько умов vanas. mitu meest, setu mõtet, mitu pead, nii mitu mõtet; сколько можно kõnek. mis see siis olgu, kui kaua see veel kesta võib
‣ Н kui palju, kui kaua; niipalju kui, kuivõrd; сколько это стоит? kui palju ~ mis see maksab?, сколько тебе лет? kui vana sa oled?, сколько времени? mis kell on?, ешь, сколько хочешь söö niipalju, kui tahad, сколько возможно võimalikult, niipalju kui võimalik, не столько силён, сколько ловок mitte niivõrd tugev, kuivõrd osav, сколько могут продолжаться такие морозы kui kaua kestab selline pakane, сколько я знаю, он... niipalju kui (mina) tean, ta..., заплатил я столько, сколько было приказано maksin niipalju, kui oli kästud, сколько ни просил, ничего не дали kui palju ka ei palunud, ikka ei antud;
‣ 157 М (kui) mitu; в скольких томах? (kui) mitmes köites?, kui mitu köidet?, по скольку рублей пришлось с человека? mitu rubla tuli inimese pealt?;
◊ сколько влезет madalk. nii palju kui kulub; nii palju kui süda soovib ~ hing ihkab; сколько (душе) угодно kõnek. nii palju kui süda soovib ~ kutsub ~ lustib, nii palju kui hing ihkab; сколько воды утекло kui palju vett on (sellest ajast) merre voolanud; сколько лет, сколько зим (не видались) kõnek. terve igaviku ~ sada aastat ~ kuikaua küll (pole kohtunud v. näinud); сколько голов, столько умов vanas. mitu meest, setu mõtet, mitu pead, nii mitu mõtet; сколько можно kõnek. mis see siis olgu, kui kaua see veel kesta võib
пересидеть 232a Г сов. → несов. пересиживать
‣ кого-что, без доп. kõnek. kellest kauem ~ liiga kaua ~ üle aja istuma; пересидеть всех гостей pärast teisi istuma jääma, (külalistest) viimasena minema hakkama, пересидеть на солнце liiga kaua päikese käes olema, пересидеть на работе kauaks töölaua taha istuma jääma;
‣ что madalk. valusaks ~ tuimaks ~ ära istuma; он пересидел ногу jalg on istumisest valus;
‣ что (ära) ootama; пересидеть дождь vihmapaos istuma;
‣ (kõik järgemööda) vangis olema ~ oma aja ära istuma
‣ кого-что, без доп. kõnek. kellest kauem ~ liiga kaua ~ üle aja istuma; пересидеть всех гостей pärast teisi istuma jääma, (külalistest) viimasena minema hakkama, пересидеть на солнце liiga kaua päikese käes olema, пересидеть на работе kauaks töölaua taha istuma jääma;
‣ что madalk. valusaks ~ tuimaks ~ ära istuma; он пересидел ногу jalg on istumisest valus;
‣ что (ära) ootama; пересидеть дождь vihmapaos istuma;
‣ (kõik järgemööda) vangis olema ~ oma aja ära istuma
долго Н kaua (aega); он долго болел ta oli kaua haige;
◊ долго ли до беды ~ до греха kõnek. paha on väle tulema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, läks hingusele
◊ долго ли до беды ~ до греха kõnek. paha on väle tulema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, läks hingusele
наголодаться 165 Г сов. kõnek. kaua söömata olema, kaua ~ küllalt nälga kannatama ~ näljas olema; наголодалась за дорогу? kas kõht jäi ~ läks tee peal väga tühjaks?
перележать 181 (без страд. прич.) Г сов. kõnek.
‣ seiskuma, kopitama, (kauasest seismisest) riknema; яблоки перележали õunad on kauasest seismisest riknenud;
‣ кого, без доп. kõnek. (liiga kaua, kellest kauem) lamama; что, без доп. kõnek. (lamades) mille lõppu ootama; milleni seisma (puuvilja vm. kohta); перележать на солнце liiga kaua päikese käes lamama;
‣ что madalk. ära magama ~ lamama; перележать руку kätt ära magama
‣ seiskuma, kopitama, (kauasest seismisest) riknema; яблоки перележали õunad on kauasest seismisest riknenud;
‣ кого, без доп. kõnek. (liiga kaua, kellest kauem) lamama; что, без доп. kõnek. (lamades) mille lõppu ootama; milleni seisma (puuvilja vm. kohta); перележать на солнце liiga kaua päikese käes lamama;
‣ что madalk. ära magama ~ lamama; перележать руку kätt ära magama
стоялый 119 П
‣ seisnud, seiskunud, kaua seisnud; стоялая вода seisnud vesi, стоялая лошадь kaua seisnud ~ seisus olnud hobune;
‣ vana (seismisega väärtuse saanud); стоялое вино vana vein
‣ seisnud, seiskunud, kaua seisnud; стоялая вода seisnud vesi, стоялая лошадь kaua seisnud ~ seisus olnud hobune;
‣ vana (seismisega väärtuse saanud); стоялое вино vana vein
дозвониться 285 Г сов. → несов. дозваниваться к кому, до кого-чего, без доп. kõnek. lõpuks ~ vaevaga telefoniühendust saama kellega; uksekella helistama (kuni avatakse); к тебе не дозвонишься sind ei saa kunagi telefoniga kätte, он долго не мог дозвониться (1) ta ei saanud kaua ühendust, (2) talle ei avatud kaua
за- приставка väljendab:
‣ tegevuse algust; ребёнок заплакал laps hakkas ~ puhkes nutma, его глаза заблестели ta silmad lõid särama;
‣ tulemuse saavutamist; запачкать руки käsi (ära) määrima;
‣ tegevuse ülemäärasust ( -ся verbide puhul); засидеться в гостях kauaks külla jääma, заждаться гостя väga kaua külalist ootama;
‣ kaasnevat tegevust; забежать к другу sõbra poole sisse põikama ~ astuma, заехать по пути läbisõidul külastama;
‣ paiknemist millegi taga v väljaspool midagi, suundumist kuhugi; закавказский Taga-Kaukaasia (omds.), заволжский Volga-tagune, заграница välismaa
‣ tegevuse algust; ребёнок заплакал laps hakkas ~ puhkes nutma, его глаза заблестели ta silmad lõid särama;
‣ tulemuse saavutamist; запачкать руки käsi (ära) määrima;
‣ tegevuse ülemäärasust ( -ся verbide puhul); засидеться в гостях kauaks külla jääma, заждаться гостя väga kaua külalist ootama;
‣ kaasnevat tegevust; забежать к другу sõbra poole sisse põikama ~ astuma, заехать по пути läbisõidul külastama;
‣ paiknemist millegi taga v väljaspool midagi, suundumist kuhugi; закавказский Taga-Kaukaasia (omds.), заволжский Volga-tagune, заграница välismaa
засидеться 232 Г сов. → несов. засиживаться за чем, где, без доп. (pikaks ajaks) istuma jääma; мы засиделись за работой до утра istusime hommikuni töö juures, засидеться в гостях külla istuma jääma, он на своём посту долго не засидится ega ta kauaks sellele kohale jää, засидеться в девках kaua tüdrukupõlve pidama
удержаться 183 Г сов. → несов. удерживаться
‣ на чём (mingisse seisundisse) püsima jääma, kohale ~ pidama jääma; удержаться в седле sadulasse püsima jääma, удержаться на ногах jalule ~ püsti jääma, удержаться на высоте kõrgendikku enda käes hoidma, на этом посту он долго не удержится sellel (ameti)kohal ta kaua ei püsi ~ kauaks pidama ei jää ~ kaua vastu ei pea;
‣ alles jääma; vastu pidama ~ panema (lahingus); удержаться в памяти meeles püsima;
‣ от чего millest hoiduma, end tagasi hoidma; удержаться от курения suitsetamast hoiduma, удержаться от соблазна kiusatusele vastu panema, удержаться в стороне от споров vaidlustest kõrvale ~ eemale hoiduma, он не мог удержаться от смеха ta ei suutnud naeru pidada ~ tagasi hoida
‣ на чём (mingisse seisundisse) püsima jääma, kohale ~ pidama jääma; удержаться в седле sadulasse püsima jääma, удержаться на ногах jalule ~ püsti jääma, удержаться на высоте kõrgendikku enda käes hoidma, на этом посту он долго не удержится sellel (ameti)kohal ta kaua ei püsi ~ kauaks pidama ei jää ~ kaua vastu ei pea;
‣ alles jääma; vastu pidama ~ panema (lahingus); удержаться в памяти meeles püsima;
‣ от чего millest hoiduma, end tagasi hoidma; удержаться от курения suitsetamast hoiduma, удержаться от соблазна kiusatusele vastu panema, удержаться в стороне от споров vaidlustest kõrvale ~ eemale hoiduma, он не мог удержаться от смеха ta ei suutnud naeru pidada ~ tagasi hoida
доколе Н van., kõnek. kui kaua; kuni; доколе это продлится? kui kaua see niimoodi kestab?
закупать II 165a Г сов. кого, до чего, без доп. kõnek. liiga kaua vannitama ~ ujutama; закупать лошадь hobust liiga kaua ujutama
настояться II 257 Г сов. kõnek. väsimuseni ~ tüdimuseni ~ kaua seisma; сегодня я настоялась в очереди küll ma sain täna kaua järjekorras seista
недолго Н
‣ lühikest aega, vähe (ajaliselt), mitte kaua; он жил здесь недолго ta elas siin lühikest aega, ta ei elanud siin (kuigi) kaua, он спал недолго ta magas vähe, недолго думая pikalt mõtlemata;
‣ предик. kõnek. (on) kerge; так недолго и упасть nii võib kergesti kukkudagi;
◊ недолго и до греха ~ до беды õnnetus on kerge tulema
‣ lühikest aega, vähe (ajaliselt), mitte kaua; он жил здесь недолго ta elas siin lühikest aega, ta ei elanud siin (kuigi) kaua, он спал недолго ta magas vähe, недолго думая pikalt mõtlemata;
‣ предик. kõnek. (on) kerge; так недолго и упасть nii võib kergesti kukkudagi;
◊ недолго и до греха ~ до беды õnnetus on kerge tulema
перепарить 269a Г сов. → несов. перепаривать
‣ что üle hautama, liiga kaua ~ üleliia hautama ~ aurutama;
‣ кого kõnek. liiga kaua vihtlema, vihtlemisega liiga tegema;
‣ кого (kõiki, paljusid järjest) läbi vihtlema
‣ что üle hautama, liiga kaua ~ üleliia hautama ~ aurutama;
‣ кого kõnek. liiga kaua vihtlema, vihtlemisega liiga tegema;
‣ кого (kõiki, paljusid järjest) läbi vihtlema
давно Н ammu; kaua (aega); это было давно see oli ammu, давно пора уходить ammu on aeg lahkuda, я давно здесь работаю töötan siin juba ammu, я его давно не видел ma ei ole teda ammu ~ kaua aega näinud, давно ли это было ammuks see oli, давно бы так kõnek. ammu oleks (olnud) aeg, как давно? millal?
заждаться 217 (прош. вр. заждалось и заждалось, заждались и заждались) Г сов. кого-чего kõnek. kaua ootama, ootamisest väsima; дома заждались меня kodus oodatakse mind pikisilmi
застарелый 119 П juurdunud, vana, kaua kestnud, ammune; paranematu, ravimatu; застарелые привычки juurdunud harjumused, застарелые сыроежки vanaks läinud pilvikud, застарелая бедность ammune ~ kaua kestnud vaesus, застарелая болезнь vana ~ ravimatu haigus, застарелый эгоист parandamatu ~ paadunud egoist
навозиться II 315 Г сов. с кем-чем, без доп. kõnek. kaua jändama ~ askeldama, palju vaeva nägema; askeldamisest ~ jändamisest väsima; навозиться с трудным заданием raske ülesande kallal palju vaeva nägema
нагруститься 296 Г сов. о ком-чём, по кому-чему, без доп. kõnek. küllalt ~ palju kurvastama ~ nukrutsema; нагруститься о родине kaua koduigatsust tunda saama, tugevasti kodumaa ~ kodupaiga järele igatsema
названивать 168b Г несов. кому, без доп. kõnek. kaua ~ lakkamatult ~ visalt ~ ühtelugu helistama ~ kõlistama ~ tilistama ~ kella andma; названивать по телефону telefoniga järjest ~ ühtelugu helistama, названивать по вечерам кому õhtuti helistama kellele, названивать в колокольчик aina tilistama ~ kõlistama ~ kella helistama
наноситься 319 Г сов. kõnek.
‣ чего kaua ~ palju kandma, kandmisest väsima;
‣ (обычно с отриц.) чего küllaldasel hulgal tooma ~ kandma; разве отсюда воды наносишься jõuad sa siit vett kanda;
‣ (обычно с отриц.) vastu pidama (jalatsite, rõivaste kohta)
‣ чего kaua ~ palju kandma, kandmisest väsima;
‣ (обычно с отриц.) чего küllaldasel hulgal tooma ~ kandma; разве отсюда воды наносишься jõuad sa siit vett kanda;
‣ (обычно с отриц.) vastu pidama (jalatsite, rõivaste kohta)
насмотреться 239 Г сов.
‣ на кого-что kaua ~ küllalt vaatama ~ imetlema; не могу насмотреться на эту картину ma võiksin seda pilti lõpmatuseni vaadata, мать не насмотрится на сына ema ei väsi poega imetlemast;
‣ кого-чего, на кого-что palju nägema ~ näha saama; за свою жизнь он всего насмотрелся ta on oma elus mõndagi ~ kõike näha saanud
‣ на кого-что kaua ~ küllalt vaatama ~ imetlema; не могу насмотреться на эту картину ma võiksin seda pilti lõpmatuseni vaadata, мать не насмотрится на сына ema ei väsi poega imetlemast;
‣ кого-чего, на кого-что palju nägema ~ näha saama; за свою жизнь он всего насмотрелся ta on oma elus mõndagi ~ kõike näha saanud
передержать 183a Г сов. → несов. передерживать что
‣ fot. ülesäritama; передержать снимок võtet ülesäritama;
‣ liiga kaua ~ üle aja hoidma ~ pidama, liighoidma, üle hoidma; передержать пирожки в печке pirukaid liiga kaua ahjus hoidma
‣ fot. ülesäritama; передержать снимок võtet ülesäritama;
‣ liiga kaua ~ üle aja hoidma ~ pidama, liighoidma, üle hoidma; передержать пирожки в печке pirukaid liiga kaua ahjus hoidma
подолгу Н kaua aega, pikemat aega; подолгу не видеться pikemat aega ~ nädalate ~ kuude ~ aastate kaupa teineteist nägemata elama
пока I
‣ союз märgib pea- ja kõrvallause tegevuse samaaegsust v. ajapiiri sel ajal kui, selle aja jooksul kui; nii kaua kui, seni kui, kuni; пока мы переходили улицу... sel ajal kui me üle tänava läksime..., будем сражаться, пока не победим võitleme nii kaua, kuni võidame, пока здоров, буду работать kuni jätkub tervist, teen tööd edasi;
‣ частица madalk. hüva! hüvasti! nägemist!
◊ куй железо, пока горячо vanas. tao rauda, kuni raud on tuline
‣ союз märgib pea- ja kõrvallause tegevuse samaaegsust v. ajapiiri sel ajal kui, selle aja jooksul kui; nii kaua kui, seni kui, kuni; пока мы переходили улицу... sel ajal kui me üle tänava läksime..., будем сражаться, пока не победим võitleme nii kaua, kuni võidame, пока здоров, буду работать kuni jätkub tervist, teen tööd edasi;
‣ частица madalk. hüva! hüvasti! nägemist!
◊ куй железо, пока горячо vanas. tao rauda, kuni raud on tuline
продержаться 183 Г сов. (teatud aeg v. ajani) püsima ~ vastu pidama ~ vastu panema; продержаться на воде vee peal püsima, так он долго не продержится nii ta kaua vastu ei pea ~ ei pane, рекорд продержался два года rekord püsis kaks aastat, краска ещё продержится долго värv peab veel kaua vastu
просуществовать 172b Г сов. (teatud aeg v. ajani) olemas olema ~ eksisteerima; ära elama, elatuma; долго просуществовать kaua olemas olema ~ püsima, как-нибудь просуществовать kuidagiviisi ära elama
снос II 1 С м. неод. kõnek. väljendeis сносу ~ сноса нет чему, сносу ~ сноса не знает что kaua vastu lööma ~ pidama, igavene olema (rõiva v. jalatsite kohta)
томительно Н piinavalt, väsitavalt, kurnavalt, rammestavalt, roiutavalt; on piinav ~ väsitav ~ kurnav ~ rammestav ~ roiutav; томительно долго piinavalt kaua, сидеть так долго томительно nii kaua istuda on väsitav ~ tüütav
жить 330 (прош. вр. жил, жила, жило, не жил и не жил, не жила, не жило и не жило, не жили и не жили) Г несов.
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
зайти 374 Г сов. → несов. заходить II
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
запарить 269a Г сов. → несов. запаривать
‣ что, чем (ära) aurutama, auruga töötlema; запарить бочку tünni aurutama, он запарил веник кипятком ta leotas vihta tulises vees ~ pani viha tulisesse vette likku;
‣ кого, до чего madalk. kaua ~ liiga vihtlema ja leilitama keda, kõva leili tegema kellele;
‣ кого madalk. vahule ajama keda, nahka seljas märjaks ajama kellel; запарить лошадей hobuseid vahule ~ märjaks ajama
‣ что, чем (ära) aurutama, auruga töötlema; запарить бочку tünni aurutama, он запарил веник кипятком ta leotas vihta tulises vees ~ pani viha tulisesse vette likku;
‣ кого, до чего madalk. kaua ~ liiga vihtlema ja leilitama keda, kõva leili tegema kellele;
‣ кого madalk. vahule ajama keda, nahka seljas märjaks ajama kellel; запарить лошадей hobuseid vahule ~ märjaks ajama
нажить 332 Г сов. → несов. наживать
‣ кого-чего, кого-что koguma, muretsema, soetama, hankima, omandama; saama; ülek. kaela tõmbama; нажитое годами добро aastatega kogutud vara, нажить богатство rikkaks minema, нажить детей lapsi soetama, нажить своим трудом oma tööga saama, нажить себе врага endale vaenlast saama, нажить кашель köha saama, нажить беду häda kaela tõmbama, нажить себе хлопот (endale) sekeldusi kaela tõmbama;
‣ что, на чём (vahelt)kasu saama, vahelt teenima; нажить капитал на продаже леса metsamüügist rikkaks saama;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. lühikest aega elama; недолго она после смерти мужа нажила pärast mehe surma ei elanud ta kaua
‣ кого-чего, кого-что koguma, muretsema, soetama, hankima, omandama; saama; ülek. kaela tõmbama; нажитое годами добро aastatega kogutud vara, нажить богатство rikkaks minema, нажить детей lapsi soetama, нажить своим трудом oma tööga saama, нажить себе врага endale vaenlast saama, нажить кашель köha saama, нажить беду häda kaela tõmbama, нажить себе хлопот (endale) sekeldusi kaela tõmbama;
‣ что, на чём (vahelt)kasu saama, vahelt teenima; нажить капитал на продаже леса metsamüügist rikkaks saama;
‣ (без страд. прич.; без несов.) madalk. lühikest aega elama; недолго она после смерти мужа нажила pärast mehe surma ei elanud ta kaua
нажиться 332 (прош. вр. нажился, нажилась, нажилось и нажилось, нажились и нажились) Г сов. → несов. наживаться
‣ на чём, без доп. rikastuma, rikkaks minema, suurt kasu saama;
‣ kõnek. kaua ~ küllalt elama; нажился у вас, пора домой olen teie pool küllalt olnud, on aeg koju minna
‣ на чём, без доп. rikastuma, rikkaks minema, suurt kasu saama;
‣ kõnek. kaua ~ küllalt elama; нажился у вас, пора домой olen teie pool küllalt olnud, on aeg koju minna
пора 57 С ж. неод.
‣ aeg; рабочая пора tööaeg, счастливая пора õnnelik aeg, õnneaeg, грибная пора seeneaeg, страдная пора lõikusaeg, (saagi)koristusaeg, зимняя пора talveaeg, talv, горячая пора kiire aeg, пора дождей vihmaperiood, в самой поре kõnek. paremas eas, parimais aastais, в мою пору minu ajal, вечерней порой õhtusel ajal, õhtul, той порой ~ порою, в ту пору tol ajal, tollal, до сих пор seniajani, siiamaani, siiani, до каких пор mis ajani, kui kaua (veel), до тех пор, пока seni(kaua) kui, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ saadik, на первых порах esialgu, algul, alguses, в самую пору õigel ~ parajal ajal, без поры без времени folkl. enneaegselt, enneaegu, до поры до времени seni(ks) kuni;
‣ в функции предик. кому, без доп. on aeg; пора ехать on aeg teele asuda, пора спать on aeg magama heita, пора домой on aeg koju minna;
◊ пора и честь знать kõnek. (1) on aeg ära minna, hea külaline on see, kes oskab õigel ajal lahkuda, (2) aitab naljast, igal asjal olgu ikka lõpp ka; пора на боковую kõnek. on aeg koti peale minna ~ põhku pugeda
‣ aeg; рабочая пора tööaeg, счастливая пора õnnelik aeg, õnneaeg, грибная пора seeneaeg, страдная пора lõikusaeg, (saagi)koristusaeg, зимняя пора talveaeg, talv, горячая пора kiire aeg, пора дождей vihmaperiood, в самой поре kõnek. paremas eas, parimais aastais, в мою пору minu ajal, вечерней порой õhtusel ajal, õhtul, той порой ~ порою, в ту пору tol ajal, tollal, до сих пор seniajani, siiamaani, siiani, до каких пор mis ajani, kui kaua (veel), до тех пор, пока seni(kaua) kui, с тех пор sellest ~ tollest ajast peale ~ saadik, на первых порах esialgu, algul, alguses, в самую пору õigel ~ parajal ajal, без поры без времени folkl. enneaegselt, enneaegu, до поры до времени seni(ks) kuni;
‣ в функции предик. кому, без доп. on aeg; пора ехать on aeg teele asuda, пора спать on aeg magama heita, пора домой on aeg koju minna;
◊ пора и честь знать kõnek. (1) on aeg ära minna, hea külaline on see, kes oskab õigel ajal lahkuda, (2) aitab naljast, igal asjal olgu ikka lõpp ka; пора на боковую kõnek. on aeg koti peale minna ~ põhku pugeda
продержать 183a Г сов. кого-что где (teatud aeg v. ajani) pidama ~ hoidma kus; продержать ребёнка час на руках tund aega last süles hoidma, продержать кого долго в больнице keda kaua aega haiglas hoidma, продержать у себя enda käes hoidma ~ pidama
прорваться 217 (прош. вр. прорвалось и прорвалось, прорвались и прорвались) Г сов. → несов. прорываться
‣ katki minema ~ rebenema; рукава прорвались käised on katki, нарыв прорвался paise on jooksma hakanud;
‣ (end) läbi murdma, endale teed murdma (ka ülek.), geol., mäend. puhanduma; прорваться из окружения (end) piiramisrõngast läbi ~ välja murdma, плотина прорвалась pais on puhandunud, vesi murdis paisust läbi;
‣ ülek. vallanduma, valla pääsema; välja lööma; прорвались долго сдерживаемые чувства kaua talitsetud tunded pääsesid valla
‣ katki minema ~ rebenema; рукава прорвались käised on katki, нарыв прорвался paise on jooksma hakanud;
‣ (end) läbi murdma, endale teed murdma (ka ülek.), geol., mäend. puhanduma; прорваться из окружения (end) piiramisrõngast läbi ~ välja murdma, плотина прорвалась pais on puhandunud, vesi murdis paisust läbi;
‣ ülek. vallanduma, valla pääsema; välja lööma; прорвались долго сдерживаемые чувства kaua talitsetud tunded pääsesid valla
протянуться 339 Г сов. → несов. протягиваться
‣ (ette v. välja) sirutuma, ulatuma, küündima, küünituma, kulgema; в окно протянулась рука läbi akna sirutati ~ sirutus käsi (sisse), от буксира к пароходу протянулись два троса kaks köit olid tõmmatud puksiirilt laevale;
‣ kõnek. laiuma; ulatuma, pika rivina asetuma; до самых ворот протянулась еловая аллея kuuserivi ~ kuuseallee ulatus ~ kulges väravateni;
‣ на чём kõnek. end siruli viskama; протянуться на диване end diivanile pikali viskama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. kõnek. venima, kestma; доклад долго не протянется ettekanne ei kesta kaua, сколько ещё протянется эта работа kui kaua seda tööd veel teha tuleb ~ see töö veel aega võtab
‣ (ette v. välja) sirutuma, ulatuma, küündima, küünituma, kulgema; в окно протянулась рука läbi akna sirutati ~ sirutus käsi (sisse), от буксира к пароходу протянулись два троса kaks köit olid tõmmatud puksiirilt laevale;
‣ kõnek. laiuma; ulatuma, pika rivina asetuma; до самых ворот протянулась еловая аллея kuuserivi ~ kuuseallee ulatus ~ kulges väravateni;
‣ на чём kõnek. end siruli viskama; протянуться на диване end diivanile pikali viskama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. kõnek. venima, kestma; доклад долго не протянется ettekanne ei kesta kaua, сколько ещё протянется эта работа kui kaua seda tööd veel teha tuleb ~ see töö veel aega võtab
слух 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kuulmine; музыкальный слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый слух terav ~ erk kuulmine, тонкий слух peen kõrv, peen ~ terav ~ erk kuulmine, органы слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по слуху ~ на слух kuulmise ~ kõrva järgi laulma, дойти до слуха кого kelle kõrvu jõudma ~ ulatuma, приём на слух raad. kuuldevastuvõtt;
‣ kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить слухам kuulujutte ~ kuuldusi uskuma, пустить слух kuulujuttu lahti ~ lendu laskma, распространять слухи kuulujutte ~ kõmu levitama, знать по слухам что mida kuulduste ~ kuulu järgi teadma, пошли слухи levis kuuldus, läks lahti kõmu, о нём долго не было слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт слух, что... tema kohta käib jutt ~ temast räägitakse, et...;
◊ обращаться ~ обратиться в слух kikikõrvu ~ kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise ~ üksainus suur tähelepanu olema; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole ~ ei olnud ~ pole kuulda ei kippu ega kõppu
‣ (без мн. ч.) kuulmine; музыкальный слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый слух terav ~ erk kuulmine, тонкий слух peen kõrv, peen ~ terav ~ erk kuulmine, органы слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по слуху ~ на слух kuulmise ~ kõrva järgi laulma, дойти до слуха кого kelle kõrvu jõudma ~ ulatuma, приём на слух raad. kuuldevastuvõtt;
‣ kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить слухам kuulujutte ~ kuuldusi uskuma, пустить слух kuulujuttu lahti ~ lendu laskma, распространять слухи kuulujutte ~ kõmu levitama, знать по слухам что mida kuulduste ~ kuulu järgi teadma, пошли слухи levis kuuldus, läks lahti kõmu, о нём долго не было слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт слух, что... tema kohta käib jutt ~ temast räägitakse, et...;
◊ обращаться ~ обратиться в слух kikikõrvu ~ kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise ~ üksainus suur tähelepanu olema; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole ~ ei olnud ~ pole kuulda ei kippu ega kõppu
страх I 18 (род. п. ед. ч. страха и страху) С м. неод.
‣ hirm, õud, õõv, jubedustunne, kartus, pelg, pelgus, kartlikkus; панический страх kabuhirm, paaniline hirm, животный страх metsik ~ loomalik hirm, ночной страх öine hirm, med. hirmvirgumine, страх смерти surmahirm, surmakartus, страх перед болью valukartus, страх испачкаться med. mustus(e)pelgus, (haiguslik) kartus määrduda, чувство страха hirm, pelg, hirmutunne, jubedustunne, со страха hirmust, hirmu pärast, под страхом наказания karistuse kartusel, испытывать страх hirmu tundma, kartma, натерпеться страху kaua hirmu tunda saama ~ hirmus elama, дрожать от страха hirmust värisema, навести страх, нагнать страху hirmu peale ~ nahka ~ naha vahele ajama, внушать страх hirmu(tunnet) sisendama, держать в страхе hirmu all hoidma, страх берёт кого kõnek. kellel poeb hirm naha vahele, kellel tuleb hirm peale, keda valdab hirm;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. koledus, õudus, koledad ~ õudsed asjad; всякие страхи лезут в голову igasugused õudsed asjad tulevad pähe, наговорить страхов про кого kelle hirmujutte rääkima;
◊ страха ради нудейска liter. iroon. hirmust kelle ees, kelle ees värisedes; на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; у страха глаза велики vanas. hirmul on suured silmad
‣ hirm, õud, õõv, jubedustunne, kartus, pelg, pelgus, kartlikkus; панический страх kabuhirm, paaniline hirm, животный страх metsik ~ loomalik hirm, ночной страх öine hirm, med. hirmvirgumine, страх смерти surmahirm, surmakartus, страх перед болью valukartus, страх испачкаться med. mustus(e)pelgus, (haiguslik) kartus määrduda, чувство страха hirm, pelg, hirmutunne, jubedustunne, со страха hirmust, hirmu pärast, под страхом наказания karistuse kartusel, испытывать страх hirmu tundma, kartma, натерпеться страху kaua hirmu tunda saama ~ hirmus elama, дрожать от страха hirmust värisema, навести страх, нагнать страху hirmu peale ~ nahka ~ naha vahele ajama, внушать страх hirmu(tunnet) sisendama, держать в страхе hirmu all hoidma, страх берёт кого kõnek. kellel poeb hirm naha vahele, kellel tuleb hirm peale, keda valdab hirm;
‣ (обычно мн. ч.) madalk. koledus, õudus, koledad ~ õudsed asjad; всякие страхи лезут в голову igasugused õudsed asjad tulevad pähe, наговорить страхов про кого kelle hirmujutte rääkima;
◊ страха ради нудейска liter. iroon. hirmust kelle ees, kelle ees värisedes; на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; у страха глаза велики vanas. hirmul on suured silmad
утаить 283 Г сов. → несов. утаивать что
‣ от кого-чего varjama, peitma, salajas hoidma; утаить правду tõde varjama, утаить свои чувства oma tundeid varjama ~ peitma ~ maha salgama, от него ничего не утаишь tema eest ei saa midagi salajas hoida ~ varjata;
‣ salaja omastama; утаить чужие вещи salaja võõraid asju omastama;
◊ шила в мешке не утаишь vanas. kaua naaskel kotis seisab, ega terav nõel kotis seisa
‣ от кого-чего varjama, peitma, salajas hoidma; утаить правду tõde varjama, утаить свои чувства oma tundeid varjama ~ peitma ~ maha salgama, от него ничего не утаишь tema eest ei saa midagi salajas hoida ~ varjata;
‣ salaja omastama; утаить чужие вещи salaja võõraid asju omastama;
◊ шила в мешке не утаишь vanas. kaua naaskel kotis seisab, ega terav nõel kotis seisa
заспаться 185 (прош. вр. заспалось и заспалось, заспались и заспались) Г сов → несов. засыпаться kõnek. liiga kauaks magama jääma, liiga kaua magama
царствовать 171b Г несов.
‣ (tsaarina, keisrina, kuningana) valitsema, troonil olema;
‣ kõnek. võimutsema, võimul olema; недолго тебе царствовать ega sa kauaks võimule jää, ega sa kaua ei saa oma võimu näidata;
‣ ülek. valitsema, domineerima, tooni andma; в комнате царствовала тишина toas valitses vaikus
‣ (tsaarina, keisrina, kuningana) valitsema, troonil olema;
‣ kõnek. võimutsema, võimul olema; недолго тебе царствовать ega sa kauaks võimule jää, ega sa kaua ei saa oma võimu näidata;
‣ ülek. valitsema, domineerima, tooni andma; в комнате царствовала тишина toas valitses vaikus
перестоять 257 Г сов. → несов. перестаивать
‣ что, без доп. kõnek. (seistes) ära ootama; судно перестояло бурю в порту laev ootas sadamas tormi vaibumise ära;
‣ (kauasest seismisest) halvaks minema, seiskuma, liisuma, jääbima; vanaks kasvama, üle küpsema; сметана перестояла hapukoor pole enam värske, рожь перестояла rukis on üliküps ~ pudenemise äärel, тесто перестояло tainas on üle kerkinud ~ hapnenud;
‣ liiga kaua seisma, seismisest väsima; кого kellest kauem seisma
‣ что, без доп. kõnek. (seistes) ära ootama; судно перестояло бурю в порту laev ootas sadamas tormi vaibumise ära;
‣ (kauasest seismisest) halvaks minema, seiskuma, liisuma, jääbima; vanaks kasvama, üle küpsema; сметана перестояла hapukoor pole enam värske, рожь перестояла rukis on üliküps ~ pudenemise äärel, тесто перестояло tainas on üle kerkinud ~ hapnenud;
‣ liiga kaua seisma, seismisest väsima; кого kellest kauem seisma
вино 97 С с. неод. vein; виноградное вино viinamarjavein, десертное вино dessertvein, выдержанное вино laagerdatud ~ kaua hoitud vein, игристое вино vahuvein, крепкое вино kange vein, креплёное вино piiritusvein, молодое вино värske vein, столовое вино lauavein, торговля вином veinikaubandus, хлебное вино van. teraviljaviin; (põletatud) viin;
◊ зелено вино folkl. viin
◊ зелено вино folkl. viin
докуда Н madalk. kui kaugele; kui kaua (veel); seni kui ~ kuni
долго- часть сложных слов pika-, kaua-
житься 330 Г несов. безл. кому kõnek. kuidas elada olema; ему хорошо живётся tema käsi käib hästi, tal on hea põli, ему не живётся на одном месте ta ei kärsi kaua ühes kohas elada
задолго Н до чего ammu enne, kaua aega enne; он поднялся задолго до рассвета ta tõusis ammu enne koitu
заработаться 164 Г сов. → несов. зарабатываться kõnek.
‣ tööst haaratud olema; kaua töötama; заработался до поздней ночи ta vihtus hilisööni tööd teha ~ ei saanud enne ööd töö juurest tulema;
‣ üle töötama, tööst väsima
‣ tööst haaratud olema; kaua töötama; заработался до поздней ночи ta vihtus hilisööni tööd teha ~ ei saanud enne ööd töö juurest tulema;
‣ üle töötama, tööst väsima
мучительно Н piinavalt, piinarikkalt; piinlevalt; on raske ~ valus; мучительно больно (on) piinavalt valus, мучительно долго vaevavalt ~ tapvalt ~ ääretult kaua, сердце мучительно сжимается süda kisub valust kokku, мучительно было вспоминать о ком-чём piin ~ valus oli meenutada keda-mida
нагоститься 296 Г сов. у кого, где kõnek. küllalt ~ kaua külas ~ võõrusel olema kelle pool, kelle juures
намотаться II 165 Г сов. → несов. наматываться madalk.
‣ askeldamisest ~ rassimisest väsima, end väsinuks rassima;
‣ küllalt ~ kaua ringi hulkuma
‣ askeldamisest ~ rassimisest väsima, end väsinuks rassima;
‣ küllalt ~ kaua ringi hulkuma
напастись II 364 Г сов. madalk. küllalt ~ kaua karjas ~ karjamaal sööma, (karjamaal) kõhtu täis saama
нашататься 165 Г сов. madalk. küllalt lonkima ~ luusima ~ hulkuma; нашататься по лесу metsas hulkumisest väsima, kaua metsas luusima ~ lonkima ~ hulkuma
отстрадать 165b Г сов. (teatud aeg) kannatama ~ piinlema; kannatamast ~ piinlemast lakkama; он отстрадал столько лет ta piinles ~ kannatas nii kaua ~ nii palju aastaid
переволноваться 172 Г сов. за кого-что, без доп. kõnek. tugevasti erutuma, suurde ärevusse sattuma, palju närveerima, kaua ärevil olema; переволноваться за сына poja pärast (tugevasti) närveerima
передержка I 73 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ fot. ülesäritus;
‣ liiga kaua ~ üle aja hoidmine ~ pidamine, liighoidmine, ülehoidmine
‣ fot. ülesäritus;
‣ liiga kaua ~ üle aja hoidmine ~ pidamine, liighoidmine, ülehoidmine
перекипеть 238 Г сов. → несов. перекипать
‣ üleliia ~ liiga kaua keema;
‣ в ком ülek. kõnek. maha rahunema, vaibuma, lahtuma; в ней всё перекипело ta on maha rahunenud, гнев его уже перекипел ta viha on juba lahtunud, дать кому время перекипеть kellele rahunemiseks aega andma
‣ üleliia ~ liiga kaua keema;
‣ в ком ülek. kõnek. maha rahunema, vaibuma, lahtuma; в ней всё перекипело ta on maha rahunenud, гнев его уже перекипел ta viha on juba lahtunud, дать кому время перекипеть kellele rahunemiseks aega andma
перекупать II 165a Г сов. кого kõnek.
‣ liiga kaua vannitama ~ pesema ~ ujutama;
‣ (järgemööda kõiki v. paljusid) vannitama ~ pesema ~ ujutama
‣ liiga kaua vannitama ~ pesema ~ ujutama;
‣ (järgemööda kõiki v. paljusid) vannitama ~ pesema ~ ujutama
перекупаться 165 Г сов. kõnek.
‣ liiga kaua suplema ~ end vees ujutama;
‣ (järgemööda, hulgaviisi) vees käima
‣ liiga kaua suplema ~ end vees ujutama;
‣ (järgemööda, hulgaviisi) vees käima
перепечь 378a Г сов. → несов. перепекать что
‣ üle(liia) küpsetama; она перепекла хлеб ta on leiba liiga kaua ahjus hoidnud;
‣ (kõike, palju) valmis ~ ära küpsetama; перепечь всё тесто kogu tainast ära küpsetama
‣ üle(liia) küpsetama; она перепекла хлеб ta on leiba liiga kaua ahjus hoidnud;
‣ (kõike, palju) valmis ~ ära küpsetama; перепечь всё тесто kogu tainast ära küpsetama
переспать Г сов. → несов. пересыпать II
‣ 185b kõnek. liiga kaua magama;
‣ 185a (без страд. прич. прош. вр.) кого-что kõnek. kellest kauem magama; mille möödumiseni magama; он переспал дождь ta magas, kuni vihm üle läks ~ järele jäi;
‣ 185b (без несов) где, madalk. ööd veetma ~ magama ~ mööda saatma
‣ 185b kõnek. liiga kaua magama;
‣ 185a (без страд. прич. прош. вр.) кого-что kõnek. kellest kauem magama; mille möödumiseni magama; он переспал дождь ta magas, kuni vihm üle läks ~ järele jäi;
‣ 185b (без несов) где, madalk. ööd veetma ~ magama ~ mööda saatma
приучиться 311 Г сов. → несов. приучаться harjumust, kommet vm. omandama, mida tegema harjuma ~ õppima; он приучился долго спать tal tekkis harjumus kaua magada
продолжительно Н kestvalt, kaua, pikka aega, jätkuvalt; продолжительно болеть pikka ~ kauemat aega haige olema
проноситься II 319 Г сов.
‣ (teatud aeg) ringi kihutama ~ tormama;
‣ (teatud aeg) kantav olema, (kandmisel) vastu pidama; этот костюм проносится долго see ülikond peab kaua vastu;
‣ несов. пронашиваться (kandmisest) ära kuluma, katki minema; туфли проносились kingad on ära kantud;
‣ с кем-чем (teatud aeg) jändama ~ ametis olema ~ tegelema kellega-millega
‣ (teatud aeg) ringi kihutama ~ tormama;
‣ (teatud aeg) kantav olema, (kandmisel) vastu pidama; этот костюм проносится долго see ülikond peab kaua vastu;
‣ несов. пронашиваться (kandmisest) ära kuluma, katki minema; туфли проносились kingad on ära kantud;
‣ с кем-чем (teatud aeg) jändama ~ ametis olema ~ tegelema kellega-millega
проплакать 193b Г сов. (teatud aeg) nutma ~ pisaraid valama; долго проплакать над письмом kirja juures kaua nutma;
◊ проплакать (все) глаза silmi peast (välja) nutma
◊ проплакать (все) глаза silmi peast (välja) nutma
разжужжаться 180 Г сов. kõnek. ägedasti ~ kõvasti sumisema ~ põrisema hakkama; kaua sumisema ~ põrisema; пчёлы разжужжались mesilased hakkasid ägedasti sumisema, mesilaste suminal ei tulnud lõppu
разлаяться 259 Г сов.
‣ kõnek. ägedasti haukuma hakkama; kaua haukuma; собаки разлаялись koerad hakkasid ägedasti haukuma, koerte haukumisele ei tulnudki lõppu, koerte haukumisel ei olnud otsa ega äärt;
‣ ülek. madalk. haukuma ~ lõugama pistma ~ kukkuma ~ hakkama
‣ kõnek. ägedasti haukuma hakkama; kaua haukuma; собаки разлаялись koerad hakkasid ägedasti haukuma, koerte haukumisele ei tulnudki lõppu, koerte haukumisel ei olnud otsa ega äärt;
‣ ülek. madalk. haukuma ~ lõugama pistma ~ kukkuma ~ hakkama
распивать 169a Г несов. → сов. распить
‣ что, с кем kõnek. koos ~ kelle seltsis tühjaks ~ ära jooma;
‣ (без сов.) что kõnek. (teed, veini) aegamööda ~ kaua jooma; (teetassi v. veiniklaasi taga) aega veetma; распивать весь вечер чай õhtu otsa teed jooma, распивать с кем вино kellega koos veini võtma ~ jooma, kellega veini juures aega veetma, kelle seltsis veini maitsma
‣ что, с кем kõnek. koos ~ kelle seltsis tühjaks ~ ära jooma;
‣ (без сов.) что kõnek. (teed, veini) aegamööda ~ kaua jooma; (teetassi v. veiniklaasi taga) aega veetma; распивать весь вечер чай õhtu otsa teed jooma, распивать с кем вино kellega koos veini võtma ~ jooma, kellega veini juures aega veetma, kelle seltsis veini maitsma
увещевать 169a Г несов. manitsema, keelitama, veenma; сколько же можно увещевать лодыря kui kaua peab ühte loodrit manitsema ~ loodrile sõnu peale lugema
хронический 129 П krooniline (pikaldane, kaua kestev); хронический больной krooniline haige, kroonik (kõnek.), хронический насморк krooniline nohu, хронический голод pidev ~ alaline nälg, хроническое безденежье ülek. krooniline ~ igavene ~ alatine ~ pidev rahapuudus, taskutiisikus (kõnek.)
это III частица
‣ (rõhutab küsivat asesõna, adverbi v. verbi) siis, ometi, nüüd; кто это пришёл kes ~ kes see ~ kes seal tuli, где это вы пропадали kus te ometi nii kaua olite, kuhu te ometi kadusite ~ jäite, это куда же ты отправляешься kuhu sa õige ~ siis nüüd lähed, это ему-то жалко temal nüüd sellest kahju, сижу это я и жду istun nüüd ~ siis ja ootan, что это с вами mis teiega (lahti) on, mis teil viga on, как это можно kuidas siis niiviisi tohib, как это вы не будете делать kuidas siis nii, et teie ei tee, о чём это мы говорили millest me nüüd rääkisimegi;
‣ в функции связки (see) on; жизнь -- это борьба elu on võitlus, спорить -- это интересно vaielda on huvitav
‣ (rõhutab küsivat asesõna, adverbi v. verbi) siis, ometi, nüüd; кто это пришёл kes ~ kes see ~ kes seal tuli, где это вы пропадали kus te ometi nii kaua olite, kuhu te ometi kadusite ~ jäite, это куда же ты отправляешься kuhu sa õige ~ siis nüüd lähed, это ему-то жалко temal nüüd sellest kahju, сижу это я и жду istun nüüd ~ siis ja ootan, что это с вами mis teiega (lahti) on, mis teil viga on, как это можно kuidas siis niiviisi tohib, как это вы не будете делать kuidas siis nii, et teie ei tee, о чём это мы говорили millest me nüüd rääkisimegi;
‣ в функции связки (see) on; жизнь -- это борьба elu on võitlus, спорить -- это интересно vaielda on huvitav
висеть 233 Г несов. на ком-чём, над кем-чем, под чем rippuma, ripnema; ülek. hõljuma, seisma; зеркало висит в передней peegel ripub esikus, пальто висит на тебе mantel on sul seljas lottis (liiga lai), волосы висят до плеч juuksed ripnevad õlgadeni, висеть на телефоне kõnek. telefoni otsas kõlkuma (liiga kaua telefoniga rääkima), пыль висит в воздухе tolm hõljub ~ seisab õhus;
◊ висеть в воздухе õhus rippuma; висеть на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; висеть на шее у кого (1) kellel (ristiks) kaelas olema, (2) kelle(l) kaelas rippuma; висеть над душой kõnek. hinge peale käima
◊ висеть в воздухе õhus rippuma; висеть на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; висеть на шее у кого (1) kellel (ristiks) kaelas olema, (2) kelle(l) kaelas rippuma; висеть над душой kõnek. hinge peale käima
вылежать 181* Г сов. → несов. вылёживать
‣ kõnek. (pikemat) aega lamama; больной вылежал в больнице две недели haige lamas haiglas kaks nädalat;
‣ seistes küpsema ~ (järel)valmima; maas seisma; помидоры вылежали на полках tomatid küpsesid riiulil ~ valmisid riiulil seistes, лён не вылежал lina ei ole küllalt kaua maas seisnud
‣ kõnek. (pikemat) aega lamama; больной вылежал в больнице две недели haige lamas haiglas kaks nädalat;
‣ seistes küpsema ~ (järel)valmima; maas seisma; помидоры вылежали на полках tomatid küpsesid riiulil ~ valmisid riiulil seistes, лён не вылежал lina ei ole küllalt kaua maas seisnud
вытянуть Г сов.
‣ 339*a несов. вытягивать;
‣ 339*a кого-что madalk. (piki keha piitsaga, malakaga vm.) hoopi andma; вытянуть лошадь кнутом hobusele piitsaga pikalt andma;
‣ 339*b kõnek. vastu pidama ~ lööma; он там долго не вытянет seal ta kaua vastu ei pea;
‣ 339*b kõnek. kaalus välja andma
‣ 339*a несов. вытягивать;
‣ 339*a кого-что madalk. (piki keha piitsaga, malakaga vm.) hoopi andma; вытянуть лошадь кнутом hobusele piitsaga pikalt andma;
‣ 339*b kõnek. vastu pidama ~ lööma; он там долго не вытянет seal ta kaua vastu ei pea;
‣ 339*b kõnek. kaalus välja andma
замедлить (повел. накл. замедли) Г сов. → несов. замедлять
‣ 269a что aeglustama; он замедлил шаг ta aeglustas sammu, поезд замедлил ход rong vähendas kiirust;
‣ 269b с чем, без доп., с инф. viivitama; он замедлил с ответом ta viivitas vastusega, он не замедлил явиться ta tuli ~ ilmus otsekohe ~ viivitamata, случай не замедлил представиться juhus ei lasknud end kaua oodata
‣ 269a что aeglustama; он замедлил шаг ta aeglustas sammu, поезд замедлил ход rong vähendas kiirust;
‣ 269b с чем, без доп., с инф. viivitama; он замедлил с ответом ta viivitas vastusega, он не замедлил явиться ta tuli ~ ilmus otsekohe ~ viivitamata, случай не замедлил представиться juhus ei lasknud end kaua oodata
зима 53 (вин. п. ед. ч. зиму) С ж. неод. talv, tali; снежная зима lumerohke talv, суровая зима karm talv, с наступлением зимы talve saabudes ~ tulekul, на зиму talveks, всю зиму kogu talve;
◊ сколько лет, сколько зим (не видались) kui kaua küll ~ terve igaviku (pole me kohtunud)
◊ сколько лет, сколько зим (не видались) kui kaua küll ~ terve igaviku (pole me kohtunud)
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
изрядно Н kõnek. tublisti, (üsna) korralikult, kaunikesti, kena(ke)sti; päris hästi; он изрядно заработал ta teenis üsna korralikult ~ kenakesti, он заставил изрядно ждать себя ta laskis end õige ~ üsna kaua oodata, он изрядно разбирается в политике poliitikas orienteerub ta suurepäraselt ~ üpris hästi
напроситься 319 Г сов. → несов. напрашиваться 1. kõnek.
‣ куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
‣ на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
‣ (без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
‣ куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
‣ на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
‣ (без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
насидеть 232a Г сов. → несов. насиживать что
‣ (välja) hauduma; насиженное яйцо hautud muna;
‣ madalk. (istuvast eluviisist) saama; насидеть геморрой liikumisvaegusest hemorroidi saama;
◊ насиженное место koht, kus kaua paigal oldud ~ püsitud, sisseelatud ~ sisseharjunud töökoht ~ elukoht
‣ (välja) hauduma; насиженное яйцо hautud muna;
‣ madalk. (istuvast eluviisist) saama; насидеть геморрой liikumisvaegusest hemorroidi saama;
◊ насиженное место koht, kus kaua paigal oldud ~ püsitud, sisseelatud ~ sisseharjunud töökoht ~ elukoht
неезженый 126 П
‣ sõidustamata, (sõiduks) väljaõpetamata; неезженый конь väljaõpetamata ~ sõitma õpetamata hobune;
‣ vähesõidetud, vähesõidetav, mahajäetud, unaruses (sõidutee kohta); неезженая дорога unaruses ~ mahajäetud ~ kaua kasutamata ~ sõitmata tee
‣ sõidustamata, (sõiduks) väljaõpetamata; неезженый конь väljaõpetamata ~ sõitma õpetamata hobune;
‣ vähesõidetud, vähesõidetav, mahajäetud, unaruses (sõidutee kohta); неезженая дорога unaruses ~ mahajäetud ~ kaua kasutamata ~ sõitmata tee
немало Н, Ч
‣ üsna ~ küllalt palju, rohkesti; он немало прочёл ta on küllalt palju lugenud, положить немало труда на что palju tööd (ära) tegema ~ palju vaeva nägema mille kallal, прожить немало vanaks ~ kaua elama;
‣ предик. on üsna ~ küllalt palju, pole vähe; этого немало seda pole sugugi ~ just vähe
‣ üsna ~ küllalt palju, rohkesti; он немало прочёл ta on küllalt palju lugenud, положить немало труда на что palju tööd (ära) tegema ~ palju vaeva nägema mille kallal, прожить немало vanaks ~ kaua elama;
‣ предик. on üsna ~ küllalt palju, pole vähe; этого немало seda pole sugugi ~ just vähe
обещанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г обещать сов;
‣ прич. → С обещанное с. неод. (без мн. ч.) lubatu(d);
◊ обещанного три года ждут kõnekäänd lubaduse täitmist annab oodata ~ tuleb kaua oodata
‣ страд. прич. прош. вр. Г обещать сов;
‣ прич. → С обещанное с. неод. (без мн. ч.) lubatu(d);
◊ обещанного три года ждут kõnekäänd lubaduse täitmist annab oodata ~ tuleb kaua oodata
остаться 223 Г сов. → несов. оставаться где, с инф., кем, с кем-чем, без доп. jääma; остаться на месте paigale jääma, остаться с больным haige juurde jääma, остаться на второй год teiseks aastaks ~ istuma jääma, остаться на поле боя lahinguväljale jääma, остаться в живых ellu jääma, победа осталась за ним võit jäi temale, остаться в чьих воспоминаниях kelle mälestustes edasi elama, остаться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, остаться у власти võimule jääma, остаться в силе jõusse jääma, остаться на руках у кого kelle hoolde ~ hoole alla jääma, остаться самим собой iseendaks ~ iseenesele truuks jääma, остаться вдовцом leseks jääma, остался должен кому jäi võlgu kellele, за вами осталось пять рублей teil jäi viis rubla maksta, остаться ни с чем kõigest ilma jääma, остаться без гроша kõnek. pennita ~ kopikata jääma, ждать осталось недолго oodata ei ole enam kaua, до встречи остались секунды kohtumiseni jäid ~ on jäänud mõned sekundid, ему осталось только проститься tal jäi üle ainult hüvasti jätta;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
переиграть 165a Г сов. → несов. переигрывать
‣ что mängu kordama, kordusmängu tegema, ümber ~ uuesti mängima; ülek. kõnek. teisiti tegema ~ asja korraldama; переиграть партию в шахматы uut malepartiid tegema ~ mängima, malepartiid kordama;
‣ что (järjest kõike) läbi mängima; без доп. kõnek. üleliia kaua mängima; переиграть весь репертуар kogu repertuaari läbi mängima;
‣ кого-что kõnek. teistest paremini mängima, mängimises üle olema; переиграть всех пианистов kõigist pianistidest paremini mängima;
‣ что, без доп. kõnek. üle mängima, mänguga üle pakkuma (näit. teatris)
‣ что mängu kordama, kordusmängu tegema, ümber ~ uuesti mängima; ülek. kõnek. teisiti tegema ~ asja korraldama; переиграть партию в шахматы uut malepartiid tegema ~ mängima, malepartiid kordama;
‣ что (järjest kõike) läbi mängima; без доп. kõnek. üleliia kaua mängima; переиграть весь репертуар kogu repertuaari läbi mängima;
‣ кого-что kõnek. teistest paremini mängima, mängimises üle olema; переиграть всех пианистов kõigist pianistidest paremini mängima;
‣ что, без доп. kõnek. üle mängima, mänguga üle pakkuma (näit. teatris)
прогулять 254a Г сов. → несов. прогуливать
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) ringi jalutama ~ kõndima; прогулять час tund aega jalutama;
‣ что, без доп. kõnek. (jalutamise tõttu millestki) ilma jääma; он прогулял обед ta jalutas oma lõunasöögi maha ~ oli nii kaua jalutamas, et jäi lõunasöögist ilma;
‣ что, без доп. tööluusi tegema; он прогулял два дня ta oli kaks päeva tööluusis ~ tegi kaks päeva tööluusi, прогулять урок tunnist poppi tegema ~ pausi panema;
‣ (без несов.) kõnek. (teatud aeg) jõude olema ~ mitte töötama ~ logelema; весь этот месяц я намерен прогулять selle kuu jooksul ei kavatse ma mitte midagi teha;
‣ что madalk. maha pummeldama ~ jooma, prassingutega ära raiskama;
‣ (без несов.) madalk. (teatud aeg) pidu pidama ~ pummeldama ~ prassima
прожарить 269a Г сов. → несов. прожаривать
‣ что läbi praadima ~ küpsetama, praadida ~ küpseda laskma; прожарить грибы seeni läbi praadima;
‣ что kõnek. (läbi) kuumutama ~ kõrvetama; прожарить горшки potte kuumutama, прожарить спину на солнце selga päikese käes kuumutama ~ kuumaks tegema;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) praadima ~ küpsetama; долго прожарить жаркое prael kaua küpseda laskma
‣ что läbi praadima ~ küpsetama, praadida ~ küpseda laskma; прожарить грибы seeni läbi praadima;
‣ что kõnek. (läbi) kuumutama ~ kõrvetama; прожарить горшки potte kuumutama, прожарить спину на солнце selga päikese käes kuumutama ~ kuumaks tegema;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) praadima ~ küpsetama; долго прожарить жаркое prael kaua küpseda laskma
пролежать Г сов. → несов. пролёживать
‣ 180 (mõnda aega) lamama ~ pikutama; пролежать до обеда в постели lõunani voodis olema;
‣ 180 (без 1 и 2 л.) (teatud aeg) vedelema, (teatud ajani) seisma jääma; письмо долго пролежало на почте kiri seisis kaua postkontoris;
‣ 181 что kõnek. ära lamama, lamamisest valusaks ~ lohku ~ auku jääma; я пролежал себе бок olen külje ära lamanud, külg on lamamisest valus, ты все диваны пролежал kõik diivanid oled lohku lesinud;
‣ 180 (без несов.) kõnek. (teatud aeg v. ajani) haigevoodis ~ haigena maas olema; он пролежал неделю в жару ta oli nädal aega palavikuga maas
‣ 180 (mõnda aega) lamama ~ pikutama; пролежать до обеда в постели lõunani voodis olema;
‣ 180 (без 1 и 2 л.) (teatud aeg) vedelema, (teatud ajani) seisma jääma; письмо долго пролежало на почте kiri seisis kaua postkontoris;
‣ 181 что kõnek. ära lamama, lamamisest valusaks ~ lohku ~ auku jääma; я пролежал себе бок olen külje ära lamanud, külg on lamamisest valus, ты все диваны пролежал kõik diivanid oled lohku lesinud;
‣ 180 (без несов.) kõnek. (teatud aeg v. ajani) haigevoodis ~ haigena maas olema; он пролежал неделю в жару ta oli nädal aega palavikuga maas
проносить II 319а Г сов. → несов. пронашивать что
‣ kõnek. läbi kulutama, vanaks ~ auklikuks kandma; проносить пиджак до дыр pintsakut räbalaiks kandma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kandma; долго проносить платье kleiti kaua aega kandma
‣ kõnek. läbi kulutama, vanaks ~ auklikuks kandma; проносить пиджак до дыр pintsakut räbalaiks kandma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kandma; долго проносить платье kleiti kaua aega kandma
прослужить Г сов.
‣ 311a (teatud aeg v. ajani) teenistuses olema ~ teenima ~ töötama;
‣ 311b (teatud aeg v. ajani) käigus olema ~ vastu pidama; эти шины долго прослужили need rehvid ~ (auto)kummid pidasid kaua vastu, пальто прослужит ещё сезон mantel käib veel ühe hooaja
‣ 311a (teatud aeg v. ajani) teenistuses olema ~ teenima ~ töötama;
‣ 311b (teatud aeg v. ajani) käigus olema ~ vastu pidama; эти шины долго прослужили need rehvid ~ (auto)kummid pidasid kaua vastu, пальто прослужит ещё сезон mantel käib veel ühe hooaja
протрубить 304 Г сов.
‣ во что, что (trompetit, pasunat, sarve vm.) puhuma; (trompetil v. trompetiga vm.) signaali puhuma; протрубить в рог sarve puhuma, протрубить в трубу trompetit ~ pasunat puhuma, протрубить тревогу häiresignaali puhuma, протрубить сбор kogunemissignaali puhuma;
‣ что, без доп. pasundama (ka ülek.), tuututama, hüüdma; протрубили трубы pasunad hüüdsid, протрубил лось kostis põdrahüüd, директор протрубил басом direktor põristas bassihäälel;
‣ о чём ülek. madalk. (laiali) pasundama, kella külge panema mida;
‣ кем, где madalk. (kaua üksluist) ametit pidama; он десять лет протрубил чиновником kümme aastat nühkis ta ametnikutooli;
‣ 303 что, без доп. (teatud aeg v. ajani) puhuma (pasunat, sarve vm.) ~ tuututama; vrd. трубить
‣ во что, что (trompetit, pasunat, sarve vm.) puhuma; (trompetil v. trompetiga vm.) signaali puhuma; протрубить в рог sarve puhuma, протрубить в трубу trompetit ~ pasunat puhuma, протрубить тревогу häiresignaali puhuma, протрубить сбор kogunemissignaali puhuma;
‣ что, без доп. pasundama (ka ülek.), tuututama, hüüdma; протрубили трубы pasunad hüüdsid, протрубил лось kostis põdrahüüd, директор протрубил басом direktor põristas bassihäälel;
‣ о чём ülek. madalk. (laiali) pasundama, kella külge panema mida;
‣ кем, где madalk. (kaua üksluist) ametit pidama; он десять лет протрубил чиновником kümme aastat nühkis ta ametnikutooli;
‣ 303 что, без доп. (teatud aeg v. ajani) puhuma (pasunat, sarve vm.) ~ tuututama; vrd. трубить
протянуть 339a Г сов. → несов. протягивать
‣ что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama ~ juhtima ~ välja viima, протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;
‣ что, (к) кому ette ~ välja sirutama, ulatama, küünitama; протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;
‣ что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama ~ ajama;
‣ что tõmbekammiga lõikama;
‣ что kõnek. edasi ~ paigast tirima ~ vedama ~ tõmbama, lohistama; протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama ~ tirima;
‣ что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama ~ ütlema; протянуть ноту nooti venitama ~ pikemalt hoidma, протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;
‣ 339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;
‣ 339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);
‣ кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama ~ pähe andma;
‣ кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama;
◊ протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama ~ sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama; протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama
‣ что üles panema, tõmbama; rajama, viima, juhtima; протянуть верёвку для белья pesunööri üles panema, протянуть телефонную линию telefoniliini üles panema, протянуть канал до реки kanalit jõeni kaevama ~ juhtima ~ välja viima, протянуть дорогу до посёлка teed asulani rajama;
‣ что, (к) кому ette ~ välja sirutama, ulatama, küünitama; протянуть руку вперёд kätt ette sirutama, протянуть руку на прощанье hüvastijätuks kätt ulatama;
‣ что, сквозь v через что läbi tõmbama (ka tehn. metalle survega töötlema); протянуть нитку сквозь игольное ушко niiti nõelasilmast läbi tõmbama ~ ajama;
‣ что tõmbekammiga lõikama;
‣ что kõnek. edasi ~ paigast tirima ~ vedama ~ tõmbama, lohistama; протянуть воз пять метров koormat viis meetrit edasi vedama ~ tirima;
‣ что, без доп. venitama (что, с чем ka kõnek. ülek.), venitades hääldama ~ ütlema; протянуть ноту nooti venitama ~ pikemalt hoidma, протянуть дело до осени asja sügiseni venitama, протянуть время до обеда lõunani (välja) venitama;
‣ 339b kõnek. vastu pidama; старик протянул ещё десять лет vanataat pidas veel kümme aastat vastu, больной долго не протянет haige enam kaua vastu ei pea;
‣ 339b jah. (üle, mille kohal) lendama (lindude kohta);
‣ кого ülek. madalk. (ajalehes, koosolekul) nahutama ~ pähe andma;
‣ кого, чем madalk. kellele äigama, kellel üle küüru tõmbama;
◊ протянуть ноги madalk. koibi välja sirutama ~ sirgu ajama, kõrvu pea alla panema, vedru välja viskama; протянуть руку помощи abistavat kätt ulatama
столько
‣ Н nii palju, niivõrd, niipalju; он столько пережил ta on nii palju läbi elanud, столько, сколько нужно nii palju kui tarvis, он не столько силён, сколько ловок ta pole niivõrd tugev, kuivõrd osav;
‣ М 157 nii palju; столько птиц nii palju linde, после стольких лет nii paljude aastate pärast, где ты был столько времени kus sa nii kaua olid;
‣ Н samapalju, samavõrd, niisama palju; столько же samapalju, teist niipalju
‣ Н nii palju, niivõrd, niipalju; он столько пережил ta on nii palju läbi elanud, столько, сколько нужно nii palju kui tarvis, он не столько силён, сколько ловок ta pole niivõrd tugev, kuivõrd osav;
‣ М 157 nii palju; столько птиц nii palju linde, после стольких лет nii paljude aastate pärast, где ты был столько времени kus sa nii kaua olid;
‣ Н samapalju, samavõrd, niisama palju; столько же samapalju, teist niipalju
таскать 165a Г несов.
‣ кого-что, чем, за что kandma, tassima, tirima, sikutama, vedima, lohistama; таскать мешки kotte tassima ~ tirima, таскать воду вёдрами ämbritega vett kandma ~ tassima, таскать на руках süles kandma ~ tassima, таскать с собой kõnek. endaga kaasas kandma ~ tassima, таскать на буксире puksiiris vedama, таскать за руку kõnek. kättpidi ~ käest tirima, таскать за уши kõnek. kõrvu tuliseks tegema, kõrvust sikutama, таскать за волосы kõnek. tutistama, karvustama;
‣ кого-что, из чего välja tõmbama ~ tirima; таскать гвозди из стены naelu seina seest välja tirima;
‣ что kõnek. (kaua, pidevalt) kandma (rõiva kohta); trööpama; таскать целое лето одно платье kogu suve ühtsama kleiti trööpama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ таскать каштаны из огня для кого kelle jaoks kastaneid tulest välja tooma; еле ~ едва ~ насилу ноги таскать kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
‣ кого-что, чем, за что kandma, tassima, tirima, sikutama, vedima, lohistama; таскать мешки kotte tassima ~ tirima, таскать воду вёдрами ämbritega vett kandma ~ tassima, таскать на руках süles kandma ~ tassima, таскать с собой kõnek. endaga kaasas kandma ~ tassima, таскать на буксире puksiiris vedama, таскать за руку kõnek. kättpidi ~ käest tirima, таскать за уши kõnek. kõrvu tuliseks tegema, kõrvust sikutama, таскать за волосы kõnek. tutistama, karvustama;
‣ кого-что, из чего välja tõmbama ~ tirima; таскать гвозди из стены naelu seina seest välja tirima;
‣ что kõnek. (kaua, pidevalt) kandma (rõiva kohta); trööpama; таскать целое лето одно платье kogu suve ühtsama kleiti trööpama;
‣ кого-что kõnek. tõmbama, näppama, pihta panema;
◊ таскать каштаны из огня для кого kelle jaoks kastaneid tulest välja tooma; еле ~ едва ~ насилу ноги таскать kõnek. (häda)vaevu ~ (häda)vaevalt jalgu järel ~ taga vedama ~ lohistama
тянуться 339 Г
‣ venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге тянулись обозы mööda teed venisid voorid, дни тянулись медленно päevad venisid pikkamööda ~ aeglaselt, следствие тянулось uurimine venis;
‣ ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой тянулись поля teisel pool ~ teispool jõge laiusid põllud;
‣ к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок тянулся к свету lill sirutas end valguse poole, тянуться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко тянулся poiss ringutas mõnuga ~ mõnusasti;
‣ к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma ~ püüdma ~ püüdlema; тянуться к знаниям teadmiste poole püüdlema ~ pürgima, тянуться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;
‣ перед кем kõnek. trammi ~ sirgu tõmbuma, end trammi ~ sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma; тянуться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;
‣ kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; тянуться из последних сил oma viimast jõudu välja panema;
‣ kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;
‣ с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);
‣ страд. к тянуть;
◊ тянуться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge ~ habe tolmab; тянуться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema; канитель тянется kõnek. mis kestab ~ venib lõputult kaua, millega jorutatakse ~ venitatakse
‣ venima (kõnek. ka ülek.); кожа тянется nahk venib, по дороге тянулись обозы mööda teed venisid voorid, дни тянулись медленно päevad venisid pikkamööda ~ aeglaselt, следствие тянулось uurimine venis;
‣ ulatuma, laiuma, laotuma; за рекой тянулись поля teisel pool ~ teispool jõge laiusid põllud;
‣ к кому-чему end välja sirutama, sirutuma; цветок тянулся к свету lill sirutas end valguse poole, тянуться к пирогу kätt piruka järele sirutama, мальчик сладко тянулся poiss ringutas mõnuga ~ mõnusasti;
‣ к кому-чему, за кем-чем kelle-mille poole hoidma ~ püüdma ~ püüdlema; тянуться к знаниям teadmiste poole püüdlema ~ pürgima, тянуться за товарищами püüdma sõprade sarnane olla, end pingutama, et sõprade sarnane olla, они тянутся друг к другу neid tõmbab teineteise poole, все в город тянутся kõnek. kõiki kisub linna;
‣ перед кем kõnek. trammi ~ sirgu tõmbuma, end trammi ~ sirgu tõmbama, tikksirgeks lööma; тянуться перед генералом end kindrali ees trammi tõmbama;
‣ kõnek. viimast välja pigistama, pingutama; тянуться из последних сил oma viimast jõudu välja panema;
‣ kanduma, levima; с полей тянется запах сена põldudelt tuleb heinalõhna;
‣ с кем kõnek. vägikaigast vedama (ka ülek.);
‣ страд. к тянуть;
◊ тянуться в нитку kõnek. rabama nii et silm sinine peas, pingutama, nii et saba sirge ~ habe tolmab; тянуться из жил kõnek. kas või nahast välja pugema, ihust ja hingest püüdma, viimast välja panema; канитель тянется kõnek. mis kestab ~ venib lõputult kaua, millega jorutatakse ~ venitatakse
ушагать 165b Г сов. madalk. maha käima ~ kõmpima ~ vantsima; minema, astuma, marssima; ушагать несколько километров mitu kilomeetrit maha kõmpima, в такой обуви далеко не ушагаешь selliste jalavarjudega kaugele ei lähe ~ kaua ei kõnni
час 3 (два, три, четыре часа, предл. п. о часе, в часе и часу) С м. неод.
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
шило 94 С с. неод. naaskel; столярное шило naaskelpuur, шорницкое шило sadulsepanaaskel, морское шило zool. harilik madunõel (kala Nerophis ophidion);
◊ шила в мешке не утаишь vanas. naasklit kotis ei peida, kaua naaskel kotis seisab; менять шило на мыло kõnek. vihma käest räästa alla sattuma; шилом моря не нагреешь nagu tilk (vett) kuumale kerisele ~ kivile
◊ шила в мешке не утаишь vanas. naasklit kotis ei peida, kaua naaskel kotis seisab; менять шило на мыло kõnek. vihma käest räästa alla sattuma; шилом моря не нагреешь nagu tilk (vett) kuumale kerisele ~ kivile
