[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 58 artiklit
растить 296a Г несов. кого-что kasvatama, võrsutama (ka ülek.); растить детей lapsi kasvatama, растить цветы lilli kasvatama, растить молодых специалистов noori spetsialiste ~ erialatöötajaid kasvatama, растить свой талант oma annet kasvatama ~ edasi arendama ~ edendama; vrd. вырастить
воспитывать 168a Г несов. → сов. воспитать кого-что, в ком-чём kasvatama keda-mida, kelles; воспитывать ребёнка last kasvatama, воспитывать в ребёнке любовь к природе lapses loodusarmastust kasvatama, воспитывать на положительных примерах eeskuju najal kasvatama
нарастить 296a Г сов. → несов. наращивать
‣ что (peale, juurde, külge) kasvatama; нарастить новую кожу uut nahka peale kasvatama, нарастить мускулы muskleid kasvatama;
‣ кого-чего kõnek. (teatud hulgal) kasvatama; нарастить овощей (hulka) köögivilja kasvatama;
‣ что kasvada laskma; нарастить вклад hoiusel kasvada laskma;
‣ что, на что, к чему, чем (jätkuga) pikendama, jätkama; нарастить верёвку nööri pikendama ~ pikemaks tegema
‣ что (peale, juurde, külge) kasvatama; нарастить новую кожу uut nahka peale kasvatama, нарастить мускулы muskleid kasvatama;
‣ кого-чего kõnek. (teatud hulgal) kasvatama; нарастить овощей (hulka) köögivilja kasvatama;
‣ что kasvada laskma; нарастить вклад hoiusel kasvada laskma;
‣ что, на что, к чему, чем (jätkuga) pikendama, jätkama; нарастить верёвку nööri pikendama ~ pikemaks tegema
подрастить 296a Г сов. → несов. подращивать кого-что kõnek. suuremaks kasvatama; ette kasvatama, eelkasvatama (taimede kohta); подрастить цыплят tibusid suuremaks kasvatama
вспоить 283 Г сов. → несов. вспаивать кого üles kasvatama; вспоить и вскормить üles kasvatama, вспоить телёнка vasikat (piima peal) suureks kasvatama
отрастить 296a Г сов. → несов. отращивать что (pikaks, suureks) kasvatama; отрастить волосы juukseid pikaks kasvatama, отрастить живот kõnek. vatsa ette kasvatama
вскормить 321 Г сов. → несов. вскармливать кого kõrgst. (üles) kasvatama; вскормить, вспоить сироту, ничего не жалея orbu nagu oma last üles kasvatama, вскормить грудью rinnapiimaga (üles) kasvatama, вскормленный в неволе vangipõlves kasvanud
плодить 289 (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. кого-что
‣ kasvatama (loomi, taimi); плодить овец lambaid kasvatama;
‣ kõnek. sünnitama, sigitama (ka ülek.), soetama; ülek. tekitama; плодить детей lapsi sünnitama, плодить статьи kirjatükke vorpima, плодить страх hirmu sünnitama, плодить ужас õudust tekitama; vrd. расплодить
‣ kasvatama (loomi, taimi); плодить овец lambaid kasvatama;
‣ kõnek. sünnitama, sigitama (ka ülek.), soetama; ülek. tekitama; плодить детей lapsi sünnitama, плодить статьи kirjatükke vorpima, плодить страх hirmu sünnitama, плодить ужас õudust tekitama; vrd. расплодить
приживить 300a Г сов. → несов. приживлять что, к чему med. kokku ~ külge kasvatama; приживить ткань kudet külge kasvatama
выпаивать 168a Г несов. → сов. выпоить kõnek.
‣ что, кому (ära, sisse) jootma;
‣ кого, чем jootmisega kasvatama, jootma (loomi); выпаивать телят молоком vasikaid piima peal kasvatama
‣ что, кому (ära, sisse) jootma;
‣ кого, чем jootmisega kasvatama, jootma (loomi); выпаивать телят молоком vasikaid piima peal kasvatama
выходить II 313*a Г сов. → несов. выхаживать
‣ кого (hoolitsedes) terveks ravima ~ põetama; выходить больного haiget terveks põetama;
‣ кого-что üles kasvatama, hooldama, hoolitsema, hoolt kandma kelle-mille eest; выходить дерево puud kasvatama
‣ кого (hoolitsedes) terveks ravima ~ põetama; выходить больного haiget terveks põetama;
‣ кого-что üles kasvatama, hooldama, hoolitsema, hoolt kandma kelle-mille eest; выходить дерево puud kasvatama
возделывать 168a Г несов. → сов. возделать что
‣ (üles) harima; возделывать землю maad harima, возделывать что под огород mida juurviljaaiaks harima;
‣ viljelema, kasvatama; возделывать рис riisi kasvatama
‣ (üles) harima; возделывать землю maad harima, возделывать что под огород mida juurviljaaiaks harima;
‣ viljelema, kasvatama; возделывать рис riisi kasvatama
вырабатывать 168a Г несов. → сов. выработать
‣ что tootma, valmistama; завод вырабатывает запчасти tehas valmistab tagavaraosi;
‣ что välja töötama, koostama; вырабатывать инструкцию juhendit välja töötama;
‣ täitma; рабочий каждый день вырабатывал 110 процентов нормы tööline täitis iga päev normi 110-protsendiliselt;
‣ что töötlema, viimistlema;
‣ что, в ком, у кого kasvatama, arendama; вырабатывать в себе выдержку endas vastupidavust kasvatama, вырабатывать голос häält koolitama, организм вырабатывает иммунитет organismis tekib immuunsus;
‣ что kõnek. (tööga) välja teenima; он вырабатывает десять рублей в день ta teenib kümme rubla päevas;
‣ что mäend. (ära, tühjaks) kaevandama
‣ что tootma, valmistama; завод вырабатывает запчасти tehas valmistab tagavaraosi;
‣ что välja töötama, koostama; вырабатывать инструкцию juhendit välja töötama;
‣ täitma; рабочий каждый день вырабатывал 110 процентов нормы tööline täitis iga päev normi 110-protsendiliselt;
‣ что töötlema, viimistlema;
‣ что, в ком, у кого kasvatama, arendama; вырабатывать в себе выдержку endas vastupidavust kasvatama, вырабатывать голос häält koolitama, организм вырабатывает иммунитет organismis tekib immuunsus;
‣ что kõnek. (tööga) välja teenima; он вырабатывает десять рублей в день ta teenib kümme rubla päevas;
‣ что mäend. (ära, tühjaks) kaevandama
отпустить 317 Г сов. → несов. отпускать
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
привить I 326 Г сов. → несов. прививать
‣ что, к чему aiand. (külge) pookima, vääristama; привить яблоню õunapuud pookima, привить глазком silmastama;
‣ что (taimi) aklimatiseerima;
‣ что, кому med. kaitsepookima, vaktsineerima, vaktsiinima, inokuleerima; привить оспу rõugete vastu vaktsineerima;
‣ что, кому ülek. harjumuseks tegema, sisse kasvatama; привить любовь к труду tööarmastust sisendama ~ külge harjutama, привить вкус к музыке кому kelles muusikaarmastust kasvatama
‣ что, к чему aiand. (külge) pookima, vääristama; привить яблоню õunapuud pookima, привить глазком silmastama;
‣ что (taimi) aklimatiseerima;
‣ что, кому med. kaitsepookima, vaktsineerima, vaktsiinima, inokuleerima; привить оспу rõugete vastu vaktsineerima;
‣ что, кому ülek. harjumuseks tegema, sisse kasvatama; привить любовь к труду tööarmastust sisendama ~ külge harjutama, привить вкус к музыке кому kelles muusikaarmastust kasvatama
развести 367 Г сов. → несов. разводить
‣ кого-что laiali viima; развести учеников по классам õpilasi klassidesse viima, развести часовых tunnimehi postidele viima ~ paigutama;
‣ кого-что laiali ~ lahti lükkama, lahku viima, lahutama, lahti võtma, avama; развести ветки oksi laiali ~ eemale lükkama, развести руки käsi kõrvale ~ laiali sirutama, развести друзей sõpru lahutama ~ lahku viima, развести супругов abikaasasid lahutama, развести мост silda lahti tegema ~ võtma ~ avama ~ üles tõstma;
‣ что kõnek. (laineid) üles ajama, lainetama panema; ветер может развести волны tuul võib lained üles ajada;
‣ что, чем, в чём lahjendama, lahustama; развести сок mahla lahjendama, развести спирт водой piiritust veega lahjendama, развести порошок в воде ~ водой pulbrit vees lahustama;
‣ кого-что kasvatama, aretama; kultiveerima, rajama; sigineda laskma; sigitama; развести кроликов jäneseid kasvatama, развести пчёл mesilasi pidama, развести фруктовый сад puuviljaaeda rajama, развести клопов lutikatel sigineda laskma;
‣ что ülek. tegema, tekitama; развести панику paanikat tegema ~ tekitama, развести скуку igavust peale ajama;
‣ что (tuld) tegema; развести костёр lõket tegema, развести плиту pliidi alla tuld tegema, развести самовар teemasinat üles panema, развести пары auru tegema ~ tekitama (aurukatlas);
‣ что tehn. (saehambaid) räsama; развести пилу saagi räsama, saehambaid murdma;
◊ развести ~ разводить руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развести ~ разводить нюни kõnek. tönnima, pillima, pilli ~ tönni laskma
‣ кого-что laiali viima; развести учеников по классам õpilasi klassidesse viima, развести часовых tunnimehi postidele viima ~ paigutama;
‣ кого-что laiali ~ lahti lükkama, lahku viima, lahutama, lahti võtma, avama; развести ветки oksi laiali ~ eemale lükkama, развести руки käsi kõrvale ~ laiali sirutama, развести друзей sõpru lahutama ~ lahku viima, развести супругов abikaasasid lahutama, развести мост silda lahti tegema ~ võtma ~ avama ~ üles tõstma;
‣ что kõnek. (laineid) üles ajama, lainetama panema; ветер может развести волны tuul võib lained üles ajada;
‣ что, чем, в чём lahjendama, lahustama; развести сок mahla lahjendama, развести спирт водой piiritust veega lahjendama, развести порошок в воде ~ водой pulbrit vees lahustama;
‣ кого-что kasvatama, aretama; kultiveerima, rajama; sigineda laskma; sigitama; развести кроликов jäneseid kasvatama, развести пчёл mesilasi pidama, развести фруктовый сад puuviljaaeda rajama, развести клопов lutikatel sigineda laskma;
‣ что ülek. tegema, tekitama; развести панику paanikat tegema ~ tekitama, развести скуку igavust peale ajama;
‣ что (tuld) tegema; развести костёр lõket tegema, развести плиту pliidi alla tuld tegema, развести самовар teemasinat üles panema, развести пары auru tegema ~ tekitama (aurukatlas);
‣ что tehn. (saehambaid) räsama; развести пилу saagi räsama, saehambaid murdma;
◊ развести ~ разводить руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развести ~ разводить нюни kõnek. tönnima, pillima, pilli ~ tönni laskma
отпоить 305a, буд. вр. также 284 Г сов. → несов. отпаивать кого-что, чем
‣ (piimaga) üles kasvatama; отпоить телёнка молоком vasikat piimaga kasvatama;
‣ kõnek. üles turgutama (midagi jootes); отпоить кумысом kumõssiga ravima
‣ (piimaga) üles kasvatama; отпоить телёнка молоком vasikat piimaga kasvatama;
‣ kõnek. üles turgutama (midagi jootes); отпоить кумысом kumõssiga ravima
срастить 296a Г сов. → несов. сращивать что
‣ с чем kokku kasvada laskma, kokku kasvatama; срастить сломанную кость luumurdu ~ murtud luud kokku kasvatama;
‣ jätkama, (trossi) pleissima; срастить канат köit jätkama
‣ с чем kokku kasvada laskma, kokku kasvatama; срастить сломанную кость luumurdu ~ murtud luud kokku kasvatama;
‣ jätkama, (trossi) pleissima; срастить канат köit jätkama
вынянчить 271*a (повел. накл. вынянчи) Г сов. → несов. вынянчивать кого kõnek. (last hoides) üles kasvatama
культивировать 171a Г несов. что kultiveerima, viljelema, põll. ka aretama; (kultivaatoriga) kobestama, harima; культивировать сою sojauba kasvatama
возвеличивать 168a Г несов. → сов. возвеличить liter.
‣ кого-что ülistama; ülendama; возвеличивать свой народ oma rahvast ülistama;
‣ кого-что, чем kuulsust tooma kellele-millele, millega; kelle kuulsust kasvatama
‣ кого-что ülistama; ülendama; возвеличивать свой народ oma rahvast ülistama;
‣ кого-что, чем kuulsust tooma kellele-millele, millega; kelle kuulsust kasvatama
выгонять 255 Г несов. → сов. выгнать
‣ кого-что välja ~ minema ajama ~ kihutama; välja heitma ~ viskama; выгонять из комнаты toast välja ajama, выгонять из школы кого kõnek. koolist välja heitma ~ viskama keda, выгонять скот на пастбище loomi karja(maale) ajama;
‣ что põll., aiand. ajatama;
‣ что trük. juurde kasvatama; выгонять строку rida juurde kasvatama;
‣ что murd. ajama; выгонять спирт из чего millest piiritust ajama
‣ кого-что välja ~ minema ajama ~ kihutama; välja heitma ~ viskama; выгонять из комнаты toast välja ajama, выгонять из школы кого kõnek. koolist välja heitma ~ viskama keda, выгонять скот на пастбище loomi karja(maale) ajama;
‣ что põll., aiand. ajatama;
‣ что trük. juurde kasvatama; выгонять строку rida juurde kasvatama;
‣ что murd. ajama; выгонять спирт из чего millest piiritust ajama
зарасти 369 Г сов. → несов. зарастать
‣ чем, без доп. kinni ~ umbe kasvama, karetuma (murd.); зарасти мхом sammalduma, тропинка заросла травой teerada on rohtunud, лицо заросло бородой nägu on habemesse kasvanud ~ habetunud, поле заросло сорняком põld on rohtunud ~ umbrohtu kasvanud, зарасти грязью mustusse uppuma;
‣ kõnek. kinni kasvama, paranema; рана заросла haav on kinni kasvanud;
◊ зарасти ~ зарастать мохом endale sammalt selga kasvatama
‣ чем, без доп. kinni ~ umbe kasvama, karetuma (murd.); зарасти мхом sammalduma, тропинка заросла травой teerada on rohtunud, лицо заросло бородой nägu on habemesse kasvanud ~ habetunud, поле заросло сорняком põld on rohtunud ~ umbrohtu kasvanud, зарасти грязью mustusse uppuma;
‣ kõnek. kinni kasvama, paranema; рана заросла haav on kinni kasvanud;
◊ зарасти ~ зарастать мохом endale sammalt selga kasvatama
мох 24, ед. ч. также 18 (род. п. ед. ч. мха, моха и мху, моху, предл. п. о мхе и во мху) С м. неод. sammal; samblik; лиственные ~ листостебельные мхи bot. lehtsamblad (Musci, Bryopsida), печёночные мхи, печёночники bot. maksasamblad (Hepaticae, Hepaticepsida), олений мох bot. põdrasamblik (Cladonia), покрыться ~ обрасти мхом sammalduma, порасти мхом samblasse kasvama;
◊ обрастать ~ обрасти ~ зарастать ~ зарасти мохом sammalt selga kasvatama
◊ обрастать ~ обрасти ~ зарастать ~ зарасти мохом sammalt selga kasvatama
наесть 359 Г сов. → несов. наедать что, чего madalk. (teatud hulka) sööma; söömisega saama; наесть себе жиру end paksuks sööma, наесть себе живот endale vatsakest ette kasvatama
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
уйти 374 Г сов. → несов. уходить I
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
брюхо 105 С с. неод. (looma) kõht; madalk. (inimese kõhu kohta) vats, magu; брюхо акулы hai kõht, отрастить брюхо kõhtu ~ vatsa ette kasvatama;
◊ ползать на брюхе перед кем madalk. halv. maoli olema, roomama kelle ees
◊ ползать на брюхе перед кем madalk. halv. maoli olema, roomama kelle ees
взрастить 296a Г сов. → несов. взращивать кого-что kõrgst. (hoole ja vaevaga) üles kasvatama; мать одна взрастила трёх сыновей ema kasvatas üksinda kolm poega üles
взращивать 168a Г несов. → сов. взрастить что kõrgst. hoolikalt ~ hellalt kasvatama; любовно взращивать каждый цветок iga õie eest hoolitsema ~ hoolt kandma, iga õit hellitama
вырастить 296*a Г сов. → несов. выращивать кого-что (üles) kasvatama; мать вырастила троих детей ema kasvatas kolm last üles, колхозники вырастили высокий урожай kolhoosnikud saavutasid ~ said suure saagi, надо вырастить хорошие кадры tuleb kasvatada hea kaader; vrd. растить
выхолить 269*a (повел. накл. выхоли, выхольте) Г сов. что (hästi) hoolitsema ~ hoidma; кого (hoolitsedes) üles kasvatama (looma, linnu kohta); руки его были выхолены tal olid hästi hoolitsetud käed
зарастить 296a Г сов. → несов. заращивать
‣ что kinni ~ kokku kasvada laskma;
‣ что, чем täis kasvatama ~ kasvada laskma mida
‣ что kinni ~ kokku kasvada laskma;
‣ что, чем täis kasvatama ~ kasvada laskma mida
махорка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) bot. mahorkatubakas, vene tubakas (Nicotiana rustica), mahorka; выращивать махорку mahorkat kasvatama, курить махорку mahorkat suitsetama
образовать II 172a Г сов. → несов. образовывать кого-что van. harima, koolitama, arendama; образовать вкус maitset kasvatama ~ arendama
пестовать 171a Г несов. кого-что
‣ van. last hoidma;
‣ ülek. kõrgst. (hoole ja armastusega) kasvatama, hellitama
‣ van. last hoidma;
‣ ülek. kõrgst. (hoole ja armastusega) kasvatama, hellitama
прирастить 296a Г сов. → несов. приращивать что, к чему
‣ juurde ~ külge kasvatama;
‣ millega ühendama
‣ juurde ~ külge kasvatama;
‣ millega ühendama
усы 3 С мн. ч. неод. (ед. ч. ус м.)
‣ vuntsid, vurrud, mokahabe; отрастить ~ отпустить усы endale vuntse ~ mokahabet kasvatama, улыбаться в ус habemesse naerma, усы выдры saarma vurrud;
‣ tundlad, katsesarved;
‣ bot. köitraod, väänlad, väädid, väädikud; võsundid; обрывать усы клубники maasikavõsundeid ära näpistama;
‣ (обычно ед. ч.) tehn. nina (näit. poldil); kisk, kisa; haru; усы гафеля mer. kahvliharu, склейка на ус kaldne liimliide;
◊ и усом не ведёт, и в ус (себе) не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi, ei tee väljagi; сами с усами kõnek. meil enestelgi aru peas, ega meiegi ole eile sündinud ~ siia ilma tulnud; мотать ~ намотать себе на ус что kõnek. mida endale kõrva taha panema ~ kirjutama
‣ vuntsid, vurrud, mokahabe; отрастить ~ отпустить усы endale vuntse ~ mokahabet kasvatama, улыбаться в ус habemesse naerma, усы выдры saarma vurrud;
‣ tundlad, katsesarved;
‣ bot. köitraod, väänlad, väädid, väädikud; võsundid; обрывать усы клубники maasikavõsundeid ära näpistama;
‣ (обычно ед. ч.) tehn. nina (näit. poldil); kisk, kisa; haru; усы гафеля mer. kahvliharu, склейка на ус kaldne liimliide;
◊ и усом не ведёт, и в ус (себе) не дует kõnek. ei tee kuulmagi, ei kõssagi, ei tee väljagi; сами с усами kõnek. meil enestelgi aru peas, ega meiegi ole eile sündinud ~ siia ilma tulnud; мотать ~ намотать себе на ус что kõnek. mida endale kõrva taha panema ~ kirjutama
цветоводство 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) lillekasvatus; iluaiandus, ehisaiandus; заниматься цветоводством lillekasvatusega tegelema, lilli kasvatama;
‣ lilleaiand
‣ (без мн. ч.) lillekasvatus; iluaiandus, ehisaiandus; заниматься цветоводством lillekasvatusega tegelema, lilli kasvatama;
‣ lilleaiand
борода 57 С ж. неод.
‣ habe, pard; жидкая борода hõre habe, небритая борода ajamata habe, окладистая борода täishabe, рыжая борода punane habe, борода клином kikkhabe, брить бороду (1) habet ajama, (2) habetu olema, носить бороду habet kandma, habemega olema, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ lokuti, lott; петушья борода kuke lokutid;
◊ смеяться в бороду habemesse naerma; борода выросла, а ума не вынесла vanas. vana mees, aga varsa aru
‣ habe, pard; жидкая борода hõre habe, небритая борода ajamata habe, окладистая борода täishabe, рыжая борода punane habe, борода клином kikkhabe, брить бороду (1) habet ajama, (2) habetu olema, носить бороду habet kandma, habemega olema, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ lokuti, lott; петушья борода kuke lokutid;
◊ смеяться в бороду habemesse naerma; борода выросла, а ума не вынесла vanas. vana mees, aga varsa aru
дух 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
‣ (без мн. ч.) vaim (ka filos.); vaimulaad; meeleolu; боевой дух võitlusvaim, дух времени ajavaim, сильный духом kindlameelne, в духе дружбы sõbralikus vaimus ~ õhkkonnas, воспитывать в духе патриотизма isamaalikus ~ patriotismi vaimus kasvatama, продолжать в том же духе samas vaimus jätkama, поднимать дух meeleolu ülendama ~ tõstma, соотношение духа и материи vaimse ja materiaalse vahekord;
‣ од. vaim; злые духи kurjad vaimud, вызывать духов vaime välja kutsuma, нечистый дух kurivaim, vanakuri;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lõhn; lehk, hais; van. murd. õhk; грибной дух seenelõhn;
‣ väljendeis на духу kirikl. pihil, как на духу täiesti avameelselt;
◊ дух занимается ~ занялся у кого hing jääb ~ jäi rindu kinni kellel; дух захватывает ~ захватило у кого, от чего hing jäi kinni kellel millest, matab hinge kellel; испустить дух van. iroon. hinge heitma; переводить ~ перевести дух (sügavalt) hinge tõmbama ~ endale hingetõmbeaega lubama; во весь дух kõigest jõust, elu eest; вышибать ~ вышибить душу ~ дух из кого madalk. kabelimatsu andma kellele, maha koksama keda; дух вон из кого kõnek. kes viskas vedru välja; (быть) в добром ~ хорошем расположении духа heas meeleolus olema; (быть) в духе heas tujus olema; падать ~ упасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; собираться ~ собраться с духом ennast koguma, südant rindu võtma; ни сном ни духом (не знаю ~ не ведаю) pole aimugi ~ ei teadnud mõhkugi ~ ööd ega päeva; живым духом kõnek. välkkiirelt; одним ~ единым духом ühe hingetõmbega, ühe soojaga ~ raksuga; не хватает ~ хватило духу у кого на что kellel ei jätku ~ ei jätkunud julgust milleks, kelle vaim ei ole ~ ei olnud valmis milleks; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest pole kuulda ei kippu ega kõppu; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; чтобы и духу чьего (здесь) не было kõnek. et kellest siin enam lõhnagi ~ haisugi järel ei oleks
нагнать 184 Г сов. → несов. нагонять I
‣ кого-что järele jõudma (kõnek. ka ülek.), kätte saama; нагнать друзей в учёбе kaaslastele ~ sõpradele õppimises järele jõudma, нагнать беглеца põgenikku kätte saama;
‣ что tasa tegema; нагнать потерянное время kaotatud aega tasa tegema;
‣ кого-чего, что, куда kokku ~ otsa ajama; нагнать народу rahvast kokku ajama;
‣ что, чего, на кого-что ülek. kõnek. peale ajama, sisendama; нагнать сон und peale ajama, нагнать страх ~ страху hirmu peale ajama, нагнать панику paanikasse ajama, paanikat tegema ~ tekitama, нагнать тоску kurvaks tegema;
‣ что, на что peale ajama ~ lööma; нагнать обруч на бочку tünnile vitsa peale ajama;
‣ что, чего kõnek. (kunstlikult) kõrgeks ajama, kergitama; нагнать цену hinda üles kruvima, нагнать температуру palavikku üles ajama, нагнать мускулы madalk. muskleid kasvatama;
‣ что, чего (mingit hulka) ajama ~ põletama; нагнать смолы tõrva ajama
‣ кого-что järele jõudma (kõnek. ka ülek.), kätte saama; нагнать друзей в учёбе kaaslastele ~ sõpradele õppimises järele jõudma, нагнать беглеца põgenikku kätte saama;
‣ что tasa tegema; нагнать потерянное время kaotatud aega tasa tegema;
‣ кого-чего, что, куда kokku ~ otsa ajama; нагнать народу rahvast kokku ajama;
‣ что, чего, на кого-что ülek. kõnek. peale ajama, sisendama; нагнать сон und peale ajama, нагнать страх ~ страху hirmu peale ajama, нагнать панику paanikasse ajama, paanikat tegema ~ tekitama, нагнать тоску kurvaks tegema;
‣ что, на что peale ajama ~ lööma; нагнать обруч на бочку tünnile vitsa peale ajama;
‣ что, чего kõnek. (kunstlikult) kõrgeks ajama, kergitama; нагнать цену hinda üles kruvima, нагнать температуру palavikku üles ajama, нагнать мускулы madalk. muskleid kasvatama;
‣ что, чего (mingit hulka) ajama ~ põletama; нагнать смолы tõrva ajama
накинуть 334 Г сов. → несов. накидывать
‣ что, на кого-что peale ~ üle viskama; накинуть шинель на плечи sinelit õlgadele võtma, накинуть шубу kasukat ülle tõmbama, накинуть аркан lassot ümber viskama, lassoga (kinni) püüdma;
‣ что, на что, к чему kõnek. juurde ~ otsa panema; накинуть цену hinda tõstma ~ juurde panema;
‣ что (juurde) kasvatama (silmi kudumisel)
‣ что, на кого-что peale ~ üle viskama; накинуть шинель на плечи sinelit õlgadele võtma, накинуть шубу kasukat ülle tõmbama, накинуть аркан lassot ümber viskama, lassoga (kinni) püüdma;
‣ что, на что, к чему kõnek. juurde ~ otsa panema; накинуть цену hinda tõstma ~ juurde panema;
‣ что (juurde) kasvatama (silmi kudumisel)
округлить 285a Г сов. → несов. округлять что
‣ ümmarguseks ~ ümaraks ~ ümarikuks tegema, ümardama (ka mat.); округлить глаза silmi suureks ajama, suuri silmi tegema, округлить цифру arvu ümardama, округлить капитал ülek. kõnek. kapitali kasvatama;
‣ ülek. kõnek. van. otsi kokku viima ~ võtma; vrd. круглить
‣ ümmarguseks ~ ümaraks ~ ümarikuks tegema, ümardama (ka mat.); округлить глаза silmi suureks ajama, suuri silmi tegema, округлить цифру arvu ümardama, округлить капитал ülek. kõnek. kapitali kasvatama;
‣ ülek. kõnek. van. otsi kokku viima ~ võtma; vrd. круглить
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
работать 164b Г несов. кем-чем, над чем, с кем-чем, на кого-что, на чём, без доп. töötama, tööd tegema; käima (masina kohta); работать бухгалтером raamatupidajana töötama, работать над диссертацией väitekirja kallal töötama, väitekirja tegema, работать с кадрами kaadriga tegelema, работать лопатой labidaga tööd ~ labidatööd tegema, работать с микроскопом mikroskoobiga töötama, завод работает на местном сырье tehas töötab kohaliku tooraine ~ toorme baasil, работать над собой enese kallal töötama, ennast kasvatama ~ täiustama, работать в поле (1) põllul töötama, põllutööd tegema, (2) välioludes töötama, работать на кого kelle kasuks ~ heaks töötama, работать с полной нагрузкой täiskoormusega ~ täie koormusega töötama, работать на себя enese heaks tööd tegema, работать по хозяйству koduseid töid ~ majapidamistöid tegema, работать за двоих kahe eest tööd tegema, работать по найму palgatööd tegema, palgatööl olema, работать по старинке vanaviisi ~ endistviisi ~ vanamoodi töötama, магазин работает до восьми kauplus on lahti ~ avatud kaheksani, работать в две смены kahe vahetusega ~ kahes vahetuses töötama, работать сверхурочно ületunnitööd tegema, работать локтями kõnek. küünarnukke käiku laskma, küünarnukkidega teed tegema, время работает на нас aeg töötab meie kasuks
родить 292 (сов. прош. вр. родила) Г сов. и несов.
‣ кого-что sünnitama (ka ülek.), ilmale tooma; sigitama (ka ülek.), elu andma; родить сына poega sünnitama, родить сомнения kahtlusi sünnitama, родить зависть kadedust tekitama;
‣ что, без доп. (без 1 и 2 л.) kõnek. vilja kandma, kasvatama; здесь земля хорошо родит siin on viljakandev maa;
◊ в чём мать родила kõnek. ihualasti, paljas nagu porgand
‣ кого-что sünnitama (ka ülek.), ilmale tooma; sigitama (ka ülek.), elu andma; родить сына poega sünnitama, родить сомнения kahtlusi sünnitama, родить зависть kadedust tekitama;
‣ что, без доп. (без 1 и 2 л.) kõnek. vilja kandma, kasvatama; здесь земля хорошо родит siin on viljakandev maa;
◊ в чём мать родила kõnek. ihualasti, paljas nagu porgand
стойка I 75 С ж. неод. seisang, seis, seisak; строевая стойка sõj. riviseisang, стойка смирно sõj., sport valvelseisang, стойка на руках sport kätelseis, tiriseis kätel, стойка на лопатках sport turiseis, стойка на коленях sport põlvitus, стойка на носках sport päkkseis, стойка ноги врозь sport harkseis, käärseis, стойка на голове sport tiritamm, сделать стойку (1) kätel seisma, tiritammitama, tiritamme kasvatama, (2) ründeseisakut võtma (jahikoera kohta)
цветок ед. ч. 24 С м. неод.
‣ (мн. ч. цветы 2) lill; пахучий цветок lõhnav lill, lõhnalill, тепличный цветок kasvuhoonelill (ka ülek.), выращивать цветы lilli kasvatama, рвать ~ собирать цветы lilli korjama ~ noppima;
‣ (мн. ч. цветки) õis (ka bot.); цветок василька rukkilille õis, строение цветка õieehitus, махровый цветок täidisõis, пестичный цветок emasõis, тычиночный цветок isasõis, однополые цветки ühesugulised õied, обоеполые цветки kahesugulised ~ hermafrodiitsed õied;
◊ срывать цветы удовольствия elumõnusid maitsma, elu nautima, kelle elu on lust ja lillepidu
‣ (мн. ч. цветы 2) lill; пахучий цветок lõhnav lill, lõhnalill, тепличный цветок kasvuhoonelill (ka ülek.), выращивать цветы lilli kasvatama, рвать ~ собирать цветы lilli korjama ~ noppima;
‣ (мн. ч. цветки) õis (ka bot.); цветок василька rukkilille õis, строение цветка õieehitus, махровый цветок täidisõis, пестичный цветок emasõis, тычиночный цветок isasõis, однополые цветки ühesugulised õied, обоеполые цветки kahesugulised ~ hermafrodiitsed õied;
◊ срывать цветы удовольствия elumõnusid maitsma, elu nautima, kelle elu on lust ja lillepidu
