[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 123 artiklit
аппетит 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek. huvi üles kütma;
‣ аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
◊ аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
‣ (без мн. ч.) isu, apetiit; отсутствие аппетита isutus, есть с большим аппетитом suure isuga sööma, у меня нет аппетита mul ei ole isu, дразнить аппетит (1) isu äratama, (2) ülek. huvi üles kütma;
‣ аппетиты мн. ч. himu, soov, tahtmine; умерьте свои аппетиты talitsege oma himu;
◊ аппетит приходит во время еды vanas. süües kasvab isu; волчий аппетит hundiisu; приятного аппетита! jätku (leivale v. leiba)!, (lauast lahkumisel) head isu! head jätku!
беспрерывный 126 П (кр. ф. беспрерывен, беспрерывна, беспрерывно, беспрерывны) katkematu, pidev, vahetpidamatu, lakkamatu; беспрерывный дождь lakkamatu vihm(asadu), беспрерывный рост pidev kasv
блудить I 289 (без страд. прич.) Г несов. kõnek.
‣ sohielu elama, liiderdama;
‣ vargil käima (kassi kohta)
‣ sohielu elama, liiderdama;
‣ vargil käima (kassi kohta)
брысь межд. kõtt! (kassi peletades)
бурный 126 П (кр. ф. бурен, бурна, бурно, бурны) tormine, marune, tormiline, maruline, tormirohke, möllav (ka ülek.); бурный океан tormine ookean, бурная ночь tormine öö, бурный порыв ветра maruhoog, tormipuhang, бурные аплодисменты maruline aplaus, tormilised kiiduavaldused, бурный ливень paduvihm, бурный рост kiire ~ jõudus kasv, бурная радость ülekeev rõõm, бурные страсти möllavad kired
былинка 72 С ж. неод. rohukõrs, rohulible; здесь не растёт ни былинки siin ei kasva kõrtki ~ rohulibletki, одинок, как былинка в поле üksi nagu kõrreke väljal, гнётся, как былинка на ветру lookas nagu kõrs ~ roog tuule käes
быстрый 119 П (кр. ф. быстр, быстра, быстро, быстры) kiire, väle, kärmas, nobe, tõtlik, vilgas, põgus; быстрые движения kiired liigutused, быстрое течение kiire vool, быстрый рост kiire kasv, быстрые пальцы nobedad näpud ~ sõrmed, быстрые ноги väledad jalad, быстрый взгляд kärmas ~ põgus pilk
вдесятеро Н kümme korda; kümnekordselt, kümne(kordse)ks; вдесятеро меньше kümme korda vähem, их число увеличилось вдесятеро nende arv kasvas kümme korda ~ kümnekordistus, сложить что вдесятеро mida kümnekordselt ~ kümnekordseks kokku panema
вкривь Н kõnek. viltu, kiiva; дерево растёт вкривь puu kasvab viltu, он всё понимает вкривь ta saab kõigest vildakalt aru;
◊ вкривь и вкось risti-rästi
◊ вкривь и вкось risti-rästi
влиять 255 Г несов. на кого-что mõjuma millele, mõju(s)tama keda-mida; влиять на здоровье tervisele mõjuma, влиять на рост kasvu mõjustama, влиять на результаты чего mille tulemusi mõjustama; vrd. повлиять
возмужать 165b Г сов. täismeheks saama, suureks kasvama, mehestuma, mehistuma (ka ülek.); юноша возмужал noormees kasvas täismeheks ~ mehestus ~ mehistus, медвежата возмужали karupojad kasvasid suureks, солдаты возмужали в боях sõdurid mehistusid lahingutes; vrd. мужать
возрастание 115 С с. неод. (без мн. ч.) suurenemine, rohkenemine, tõus, kasv; возрастание капитала kapitali suurenemine, возрастание степени трудности raskusastme tõus, возрастание стоимости väärtuse kasv
возрастающий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г возрастать;
‣ прич. → П kasvav, suurenev; возрастающая прогрессия mat. kasvav jada ~ progressioon
‣ действ. прич. наст. вр. Г возрастать;
‣ прич. → П kasvav, suurenev; возрастающая прогрессия mat. kasvav jada ~ progressioon
возрасти 369 Г сов. → несов. возрастать kasvama, suurenema; van. (suureks) sirguma; возросло производство предметов широкого потребления (laia)tarbekaupade toodang kasvas, возросла посевная площадь озимых taliviljade külvipind suurenes, её нетерпение возросло tema kannatamatus kasvas
воспитываться 168 Г несов.
‣ в чём, на чём kasvatust saama, kasvama; ребёнок воспитывался в детдоме laps kasvas lastekodus;
‣ страд. к воспитывать
‣ в чём, на чём kasvatust saama, kasvama; ребёнок воспитывался в детдоме laps kasvas lastekodus;
‣ страд. к воспитывать
выбросить 273a (повел. накл. выбрось, выброси) Г сов. → несов. выбрасывать
‣ кого-что välja viskama ~ heitma ~ paiskama; выбросить что в окно mida aknast välja viskama, его выбросило на берег ta heideti ~ paisati kaldale, выбросить за борт üle parda heitma, выбросить мусор в ящик prahti (prügi)kasti viskama, выбросить товар на рынок kaupa turule paiskama, выбросить рабочего на улицу kõnek. töölist värava taha ~ tänavale heitma, выбросить дурную мысль из головы rumalat mõtet peast välja viskama;
‣ что bot. ajama, andma; выбросить побеги võsusid ajama, võsuma;
◊ выбросить деньги на ветер raha ära raiskama ~ tuulde loopima
‣ кого-что välja viskama ~ heitma ~ paiskama; выбросить что в окно mida aknast välja viskama, его выбросило на берег ta heideti ~ paisati kaldale, выбросить за борт üle parda heitma, выбросить мусор в ящик prahti (prügi)kasti viskama, выбросить товар на рынок kaupa turule paiskama, выбросить рабочего на улицу kõnek. töölist värava taha ~ tänavale heitma, выбросить дурную мысль из головы rumalat mõtet peast välja viskama;
‣ что bot. ajama, andma; выбросить побеги võsusid ajama, võsuma;
◊ выбросить деньги на ветер raha ära raiskama ~ tuulde loopima
выкинуть 334* Г сов. → несов. выкидывать
‣ кого-что välja viskama ~ pilduma; он выкинул все вещи из ящиков ta pildus sahtlitest kõik asjad välja, выкинуть кого из комнаты keda toast välja viskama, выкинуть на улицу tänavale viskama (ka ülek.);
‣ что välja panema; heiskama, üles tõmbama; выкинуть флаг lippu heiskama ~ üles tõstma, выкинуть трап (laeva)treppi alla laskma;
‣ что bot. ajama; выкинуть побеги kasve ajama;
‣ что kõnek. (tempe, vigureid) tegema, (vempe) viskama; ну и штуку ты выкинул küll sa viskasid vembu (sisse);
‣ кого, без доп. madalk. nurisünnitama;
‣ madalk. müügile ~ müüki laskma;
◊ выкинуть деньги на ветер raha tuulde loopima; выкинуть ~ выкидывать ~ выбросить ~ выбрасывать из головы peast välja viskama; выкинуть ~ выкидывать за борт üle parda heitma
‣ кого-что välja viskama ~ pilduma; он выкинул все вещи из ящиков ta pildus sahtlitest kõik asjad välja, выкинуть кого из комнаты keda toast välja viskama, выкинуть на улицу tänavale viskama (ka ülek.);
‣ что välja panema; heiskama, üles tõmbama; выкинуть флаг lippu heiskama ~ üles tõstma, выкинуть трап (laeva)treppi alla laskma;
‣ что bot. ajama; выкинуть побеги kasve ajama;
‣ что kõnek. (tempe, vigureid) tegema, (vempe) viskama; ну и штуку ты выкинул küll sa viskasid vembu (sisse);
‣ кого, без доп. madalk. nurisünnitama;
‣ madalk. müügile ~ müüki laskma;
◊ выкинуть деньги на ветер raha tuulde loopima; выкинуть ~ выкидывать ~ выбросить ~ выбрасывать из головы peast välja viskama; выкинуть ~ выкидывать за борт üle parda heitma
выпуск 18 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) väljalask(mine); väljalase; выпуск плавки sulatise väljalase, выпуск шасси lenn. teliku väljalask(mine);
‣ (без мн. ч.) tootmine; toodang; серийный выпуск seeriatootmine, растёт выпуск пищевых продуктов toiduainete toodang suureneb ~ tootmine kasvab, выпуск товаров народного потребления rahvatarbekaupade väljalase ~ tootmine;
‣ (без мн. ч.) väljaandmine, trükkimine, kirjastamine; выпуск книг и журналов raamatute ja ajakirjade väljaandmine;
‣ väljaanne, anne; väljalase; экстренный выпуск eriväljaanne, словарь выходит выпусками sõnastik ilmub annete kaupa, третий выпуск денежно-вещевой лотереи raha- ja asjade loterii kolmas väljalase;
‣ (без мн. ч.) käibelelask(mine); выпуск новых денег uue raha käibelelask;
‣ lend (õppeasutustes); слёт второго выпуска teise lennu kokkutulek;
‣ van. väljajätt, kupüür, kärbe; пьесу поставили с выпусками näidend on lavastatud kärbitult, lavastuses on kärpeid ~ kupüüre;
‣ (без мн. ч.) (rõiva) järelelaskmine ~ pikendamine; выпуск рукавов käiste järelelaskmine
‣ (без мн. ч.) väljalask(mine); väljalase; выпуск плавки sulatise väljalase, выпуск шасси lenn. teliku väljalask(mine);
‣ (без мн. ч.) tootmine; toodang; серийный выпуск seeriatootmine, растёт выпуск пищевых продуктов toiduainete toodang suureneb ~ tootmine kasvab, выпуск товаров народного потребления rahvatarbekaupade väljalase ~ tootmine;
‣ (без мн. ч.) väljaandmine, trükkimine, kirjastamine; выпуск книг и журналов raamatute ja ajakirjade väljaandmine;
‣ väljaanne, anne; väljalase; экстренный выпуск eriväljaanne, словарь выходит выпусками sõnastik ilmub annete kaupa, третий выпуск денежно-вещевой лотереи raha- ja asjade loterii kolmas väljalase;
‣ (без мн. ч.) käibelelask(mine); выпуск новых денег uue raha käibelelask;
‣ lend (õppeasutustes); слёт второго выпуска teise lennu kokkutulek;
‣ van. väljajätt, kupüür, kärbe; пьесу поставили с выпусками näidend on lavastatud kärbitult, lavastuses on kärpeid ~ kupüüre;
‣ (без мн. ч.) (rõiva) järelelaskmine ~ pikendamine; выпуск рукавов käiste järelelaskmine
вырубка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) väljaraiumine, maharaiumine, langetus, raie;
‣ sälk;
‣ raiesmik, raiestik, raiendik; на вырубке растёт малина raiesmikus kasvab vaarikaid;
‣ (без мн. ч.) tehn. väljalõikamine; väljaraiumine
‣ (без мн. ч.) väljaraiumine, maharaiumine, langetus, raie;
‣ sälk;
‣ raiesmik, raiestik, raiendik; на вырубке растёт малина raiesmikus kasvab vaarikaid;
‣ (без мн. ч.) tehn. väljalõikamine; väljaraiumine
высокий 122 П (кр. ф. высок, высока, высоко и высоко, высоки и высоки; сравн. ст. выше, превосх. ст. высший 124 и высочайший 124) kõrge(-), kõrg-; ülek. kõrgelennuline; pikk (inimese kohta); suur; высокая гора kõrge mägi, высокие облака kõrged pilved, высокие цены kõrged hinnad, высокий гость kõrge külaline, высокий лоб kõrge laup ~ otsmik, высокое напряжение el. kõrgepinge, высокая вода kõrgvesi, высокая печать trük. kõrgtrükk, высокое давление meteor., tehn. kõrgrõhk, высокий стиль kirj. kõrgstiil, высокие мысли kõrgelennulised mõtted, высокий урожай rohke ~ rikkalik ~ suur saak ~ voos, высокая температура (1) suur kuumus, (2) kõrge palavik, человек высокого рoста pikka ~ suurt kasvu inimene, высокий мужчина pikk mees, высокая производительность труда suur tööviljakus, товар высокого качества kvaliteetkaup, высокая честь suur au, высокая сознательность suur teadlikkus, высокая цель üllas ~ suur eesmärk, высокая скорость suur kiirus, высокие нравственные качества sügav kõlblus, высокие морально-боевые качества tugev moraal ja võitlusvaim, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊ птица высокого полёта kõnek. suur nina, tähtis asjamees
◊ птица высокого полёта kõnek. suur nina, tähtis asjamees
живучесть 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ elujõulisus, eluvõimelisus, visadus, visa hing, vitaalsus; sõj. hukukindlus; живучесть кошки kassi visa hing;
‣ ülek. püsivus, kindlus; меня поразила живучесть его привязанностей mind hämmastas(id) tema püsiv(ad) kiindumus(ed), живучесть народных песен rahvalaulude elujõud
‣ elujõulisus, eluvõimelisus, visadus, visa hing, vitaalsus; sõj. hukukindlus; живучесть кошки kassi visa hing;
‣ ülek. püsivus, kindlus; меня поразила живучесть его привязанностей mind hämmastas(id) tema püsiv(ad) kiindumus(ed), живучесть народных песен rahvalaulude elujõud
завод II 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (mehhanismi) üleskeeramine; завод стенных часов seinakella üleskeeramine ~ ülestõmbamine, часы с двухнедельным заводом kahenädalakell (vajab üleskeeramist iga kahe nädala järel), у часов кончился завод kell on maha käinud;
‣ (без мн. ч.) üleskeeramismehhanism;
‣ trük. trüking, osatiraaž;
◊ (и) в заводе нет madalk. pole seda moodigi, ei ole kombekski; на завод, для завода kas(v)u peale, seemneks
‣ (без мн. ч.) (mehhanismi) üleskeeramine; завод стенных часов seinakella üleskeeramine ~ ülestõmbamine, часы с двухнедельным заводом kahenädalakell (vajab üleskeeramist iga kahe nädala järel), у часов кончился завод kell on maha käinud;
‣ (без мн. ч.) üleskeeramismehhanism;
‣ trük. trüking, osatiraaž;
◊ (и) в заводе нет madalk. pole seda moodigi, ei ole kombekski; на завод, для завода kas(v)u peale, seemneks
загнать I 184 Г сов. → несов. загонять I
‣ кого-что, во что, на что (kuhugi) ajama ~ suruma ~ lööma ~ taguma; загнать стадо в хлев karja ~ loomi lauta ajama, собака загнала кошку на крышу koer ajas kassi katusele, загнать в угол nurka suruma, (ülek. ka) kimpu ajama, загнать гвоздь в стену kõnek. naela seina lööma;
‣ что vulg. maha ärima; он загнал на базаре зимнее пальто и шапку ta äris turul talvepalitu ja mütsi maha;
◊ загнать ~ вогнать ~ вгонять в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; загнать ~ загонять копейку madalk. raha tegema ~ kokku ajama
‣ кого-что, во что, на что (kuhugi) ajama ~ suruma ~ lööma ~ taguma; загнать стадо в хлев karja ~ loomi lauta ajama, собака загнала кошку на крышу koer ajas kassi katusele, загнать в угол nurka suruma, (ülek. ka) kimpu ajama, загнать гвоздь в стену kõnek. naela seina lööma;
‣ что vulg. maha ärima; он загнал на базаре зимнее пальто и шапку ta äris turul talvepalitu ja mütsi maha;
◊ загнать ~ вогнать ~ вгонять в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; загнать ~ загонять копейку madalk. raha tegema ~ kokku ajama
заколотить I 316a Г сов. → несов. заколачивать kõnek.
‣ что, чем kinni naelutama ~ lööma; sisse lööma ~ taguma; заколотить ящик kasti kinni naelutama, заколотить окна досками aknaid laudadega kinni lööma, заколотить кол в землю vaia maasse lööma ~ taguma;
‣ кого vagaseks ~ vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ kolkima
‣ что, чем kinni naelutama ~ lööma; sisse lööma ~ taguma; заколотить ящик kasti kinni naelutama, заколотить окна досками aknaid laudadega kinni lööma, заколотить кол в землю vaia maasse lööma ~ taguma;
‣ кого vagaseks ~ vaeseomaks ~ surnuks peksma ~ kolkima
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
кастовый 119 П kasti-, kastiline; кастовая система kastisüsteem, кастовые перегородки kastivahe, seisusevahe, кастовый дух ülek. kastivaim, kildkonnavaim
корень 16 (предл. п. ед. ч. на корне, на корню) С м. неод.
‣ juur, mat. ka lahend, lgv. ka lihttüvi; пустить корни (ka ülek.) juurduma, juuri ajama, хлеб ещё на корню vili alles kasvab ~ on lõikamata, корень зуба hambajuur, квадратный корень mat. ruutjuur, кубический корень mat. kuupjuur, корень с избытком mat. liiaga juur ~ lahend, действительный корень mat. reaaljuur, -lahend, кратный корень mat. kordne lahend, корень многочлена mat. polünoomi nullkoht, извлечение корня mat. juurimine, juure leidmine, корень слова lgv. lihttüvi, sõna juur;
‣ van. sugu, päritolu;
◊ корень зла kurja juur; смотреть ~ глядеть в корень чего asja tuuma nägema ~ vaatama; подрубить ~ подкосить под корень кого jalgu alt ära lööma kellel; в корне täiesti, täielikult; вырывать ~ вырвать с корнем что mida välja juurima, (koos) juurtega välja kiskuma; краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni ~ kõrvuni punastama
‣ juur, mat. ka lahend, lgv. ka lihttüvi; пустить корни (ka ülek.) juurduma, juuri ajama, хлеб ещё на корню vili alles kasvab ~ on lõikamata, корень зуба hambajuur, квадратный корень mat. ruutjuur, кубический корень mat. kuupjuur, корень с избытком mat. liiaga juur ~ lahend, действительный корень mat. reaaljuur, -lahend, кратный корень mat. kordne lahend, корень многочлена mat. polünoomi nullkoht, извлечение корня mat. juurimine, juure leidmine, корень слова lgv. lihttüvi, sõna juur;
‣ van. sugu, päritolu;
◊ корень зла kurja juur; смотреть ~ глядеть в корень чего asja tuuma nägema ~ vaatama; подрубить ~ подкосить под корень кого jalgu alt ära lööma kellel; в корне täiesti, täielikult; вырывать ~ вырвать с корнем что mida välja juurima, (koos) juurtega välja kiskuma; краснеть ~ покраснеть до корней волос juuksejuurteni ~ kõrvuni punastama
котиться 294 Г несов. (без 1 л.) poegima, poegi tooma (kassi v. jänese kohta), talle tooma (lamba v. kitse kohta); vrd. окотиться
кошачий 130 П
‣ kassi(-), kassilik; kassinahast; кошачий мех kassinahk, кошачий воротник kassinahast krae, кошачья походка kassikõnnak, кошачья хитрость kassikavalus, кошачий концерт kassikontsert, кошачья лапка bot. kassikäpp (Antennaria);
‣ П → С кошачьи мн. ч. од. zool. kaslased (Felidae)
‣ kassi(-), kassilik; kassinahast; кошачий мех kassinahk, кошачий воротник kassinahast krae, кошачья походка kassikõnnak, кошачья хитрость kassikavalus, кошачий концерт kassikontsert, кошачья лапка bot. kassikäpp (Antennaria);
‣ П → С кошачьи мн. ч. од. zool. kaslased (Felidae)
крепнуть 342 Г несов. tugevnema, kõvenema, kangenema, kanguma, tugevamaks ~ kangemaks minema; vastupidavamaks muutuma; крепнет дружба народов tugevneb ~ süveneb rahvaste sõprus, в нём крепнет уверенность tema kindlustunne aina kasvab, колхоз крепнет с каждым годом kolhoos läheb ~ saab aasta-aastalt jõukamaks; vrd. окрепнуть
куцый 125 П (кр. ф. куц, куца, куце, куцы)
‣ tölp, töbi, nudi; tölpsaba, töbisaba, tölbi sabaga; куцый хвост tölp saba, куцая лошадь tölbi sabaga hobune;
‣ kõnek. väikest kasvu; lühike (ja kitsas); ülek. äbarik, mannetu; куцый мундир lühike ja kitsas vormikuub, куцая идея mannetu ~ äbarik idee
‣ tölp, töbi, nudi; tölpsaba, töbisaba, tölbi sabaga; куцый хвост tölp saba, куцая лошадь tölbi sabaga hobune;
‣ kõnek. väikest kasvu; lühike (ja kitsas); ülek. äbarik, mannetu; куцый мундир lühike ja kitsas vormikuub, куцая идея mannetu ~ äbarik idee
лавинообразный 126 П (кр. ф. лавинообразен, лавинообразна, лавинообразно, лавинообразны) laviiniline, laviin-, laviinjas; лавинообразное ускорение füüs. laviinkiirendus, лавинообразный процесс laviinina kasvav ~ kiirenev protsess, laviinprotsess
лакать 165a, b Г несов. что, без доп. lakkuma (madalk. ka ülek.), limpsima (näit. kassi v. koera kohta); vulg. timmima, trimpama
лежачий 124 П
‣ lamamis-, lamav, lamaja, lebav, pikali; лежачее положение pikaliasend, lamamisasend, лежачий больной lamaja haige;
‣ П → С лежачий м, лежачая ж. од. lamaja;
◊ под лежачий камень вода не течёт vanas. magava kassi suhu hiir ei jookse; лежачего не бьют vanas. maaslamajat ei lööda
‣ lamamis-, lamav, lamaja, lebav, pikali; лежачее положение pikaliasend, lamamisasend, лежачий больной lamaja haige;
‣ П → С лежачий м, лежачая ж. од. lamaja;
◊ под лежачий камень вода не течёт vanas. magava kassi suhu hiir ei jookse; лежачего не бьют vanas. maaslamajat ei lööda
луна, Луна 53 С ж. неод. kuu (taevakeha); молодая луна noorkuu, нарождающаяся луна kasvav kuu, полная луна täiskuu, луна на ущербе kuu kahaneb, ущербная луна kahanev kuu, серп луны kuusirp, при луне, при свете луны kuuvalgel, полёт на Луну lend Kuule ~ kuule, kuulend, посадка на Луну Kuule ~ kuule maandumine, kuundumine, затмение Луны kuuvarjutus, девять лун Сатурна Saturni üheksa kuud;
◊ под луной päikese all, siinilmas; как с луны свалился kõnek. nalj. nagu kuu pealt kukkunud
◊ под луной päikese all, siinilmas; как с луны свалился kõnek. nalj. nagu kuu pealt kukkunud
маленький 122 П (кр. ф. мал, мала, мало, малы; сравн. ст. меньше, меньший 124, van. менее, пұевосх. ст. наименьший 124, самый маленький)
‣ väike, pisike, pisi-, tilluke; маленький дом väike maja, majake, маленький городок väikelinn, маленького роста väikest ~ lüheldast kasvu, маленькая неприятность väike ebameeldivus, маленькие люди väikesed inimesed (ühiskonnas madalal järjel), маленькая дочь pisitütar;
‣ П → С маленький м, маленькая ж. од. pisike, väike(ne), maimuke, väikelaps; маленький заплакал väikene ~ pisike ~ lapsuke hakkas nutma;
◊ моё (твоё, его...) дело маленькое kõnek. mis see minu (sinu, tema...) asi on, mis mul (sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; (пропустить, выпить) по маленькой kõnek. pitsikest tegema
‣ väike, pisike, pisi-, tilluke; маленький дом väike maja, majake, маленький городок väikelinn, маленького роста väikest ~ lüheldast kasvu, маленькая неприятность väike ebameeldivus, маленькие люди väikesed inimesed (ühiskonnas madalal järjel), маленькая дочь pisitütar;
‣ П → С маленький м, маленькая ж. од. pisike, väike(ne), maimuke, väikelaps; маленький заплакал väikene ~ pisike ~ lapsuke hakkas nutma;
◊ моё (твоё, его...) дело маленькое kõnek. mis see minu (sinu, tema...) asi on, mis mul (sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; (пропустить, выпить) по маленькой kõnek. pitsikest tegema
маловат П ( кр. ф. маловата, маловато, маловаты; без полн. ф.) kõnek. väikesevõitu, napp, väheldane; пальто ему маловато mantel on talle väikesevõitu, он маловат ростом ta on väheldast kasvu
малорослый 119 П (кр. ф. малоросл, малоросла, малоросло, малорослы) väikesekasvuline, lühikest ~ väikest kasvu, lüheldane
мелкорослый 119 П väikest kasvu, väikesekasvuline, madalakasvuline; мелкорослые заросли madal tihnik, мелкорослый скот väikest kasvu loomad (veised)
множиться 271 Г несов.
‣ suurenema, kasvama; их слава множилась nende kuulsus kasvas, множатся успехи социалистического строительства sotsialistliku ülesehitustöö edu kasvab, факты множатся fakte tuleb ~ sugeneb juurde;
‣ van., iroon. paljunema;
‣ страд. к множить; vrd. умножиться
‣ suurenema, kasvama; их слава множилась nende kuulsus kasvas, множатся успехи социалистического строительства sotsialistliku ülesehitustöö edu kasvab, факты множатся fakte tuleb ~ sugeneb juurde;
‣ van., iroon. paljunema;
‣ страд. к множить; vrd. умножиться
монолитный 126 П (кр. ф. монолитен, монолитна, монолитно, монолитны) monoliit-, monoliitne, terviklik, ühtne, ühtlane; монолитная конструкция monoliittarind, -konstruktsioon, монолитный железобетон ehit. koht(raud)betoon, ühtraudbetoon, monoliit(raud)betoon, монолитное масло kastivõi, pütivõi, монолитный коллектив monoliitne ~ ühtne ~ üksmeelne kollektiiv
мур II межд. nurr, kurr (kassi häälitsus)
налакаться 165 Г сов.
‣ чего küllalt lakkuma, (lakkudes) kõhtu täis sööma (näit. kassi kohta);
‣ чего, без доп. vulg. end purju jooma ~ täis lakkuma
‣ чего küllalt lakkuma, (lakkudes) kõhtu täis sööma (näit. kassi kohta);
‣ чего, без доп. vulg. end purju jooma ~ täis lakkuma
нарастание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kasvamine (ka ülek.), (juurde)kasv, tugevnemine, paisumine (näit. võngete kohta), intensiivistumine; нарастание долгов võlgade suurenemine, нарастание звука heli tugevnemine ~ paisumine, нарастание недовольства rahulolematuse kasvamine ~ suurenemine, нарастание прочности tugevuse juurdekasv, нарастание революционного движения revolutsiooniliikumise kasv ~ tõus
нарастающий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г нарастать;
‣ прич. → П (üha) kasvav (ka ülek.); нарастающий берег geol. juurdekasvav rand, в нарастающем темпе (üha v. järjest) kasvavas tempos
‣ действ. прич. наст. вр. Г нарастать;
‣ прич. → П (üha) kasvav (ka ülek.); нарастающий берег geol. juurdekasvav rand, в нарастающем темпе (üha v. järjest) kasvavas tempos
небольшой 123 П väike, väheldane; tähtsusetu, tühine; небольшая комната väike tuba, небольшой перерыв väike vaheaeg, небольшого роста lüheldast ~ väheldast kasvu, небольшая польза tühine kasu, небольшая помощь tühine abi;
◊ с небольшим kõnek. vähe ~ pisut üle; ему лет сорок с небольшим ta on veidi ~ pisut üle neljakümne; за небольшим дело стало lugu jäi pisiasja taha pidama, tühisel põhjusel on asi seisma jäänud
◊ с небольшим kõnek. vähe ~ pisut üle; ему лет сорок с небольшим ta on veidi ~ pisut üle neljakümne; за небольшим дело стало lugu jäi pisiasja taha pidama, tühisel põhjusel on asi seisma jäänud
невеликий 122 П (кр. ф. невелик, невелика, невелико и невелико, невелики и невелики; без сравн. ст.)
‣ väheldane, väike, lühike, lüheldane; невелик ростом väheldast ~ lüheldast kasvu;
‣ tühine, tähtsusetu; невеликое дело tühine asi, tühiasi, невелика беда pole ka suurem õnnetus
‣ väheldane, väike, lühike, lüheldane; невелик ростом väheldast ~ lüheldast kasvu;
‣ tühine, tähtsusetu; невеликое дело tühine asi, tühiasi, невелика беда pole ka suurem õnnetus
невысокий 122 П (кр. ф. невысок, невысока, невысоко и невысоко, невысоки и невысоки; без сравн. ст.) madal, madalavõitu, mitte kõrge ~ pikk, lüheldane (kasvu kohta); невысокий забор madal aed ~ tara, невысокие горы madalad mäed, невысокий лоб madal laup, невысок ростом lüheldast kasvu, невысокая температура madal ~ mitte eriti kõrge temperatuur ~ palavik, цена невысока hind ei ole kõrge, невысокая культура madal kultuuritase, невысокого качества ebakvaliteetne, halvakvaliteediline, madala kvaliteediga, невысокие темпы aeglane tempo, быть о ком-чём невысокого мнения kellest-millest halval ~ mitte eriti heal arvamusel olema
непрерывный 126 П (кр. ф. непрерывен, непрерывна, непрерывно, непрерывны) lakkamatu, vahetpidamatu, järelejätmatu, pidev, katkestamatu, katkematu; непрерывный дождь lakkamatu (vihma)sadu, непрерывные телефонные звонки pidev telefonihelin, lakkamatud telefonikõned, непрерывный шум alalõpmatu ~ pidev müra, непрерывный стаж pidev (töö)staaž, непрерывный рост pidev (juurde)kasv, непрерывная работа katkestamatu ~ pidev töö, непрерывное литьё met. pidevvalu, непрерывная дробь mat. ahelmurd
неуклонный 127 П (кр. ф. неуклонен, неуклонна, неуклонно, неуклонны)
‣ järjekindel, pidev, lakkamatu; неуклонный рост производительности труда tööviljakuse pidev kasv;
‣ vääramatu, kõigutamatu, kõrvalekaldumatu, kindel; неуклонная воля vääramatu ~ kindel tahe
‣ järjekindel, pidev, lakkamatu; неуклонный рост производительности труда tööviljakuse pidev kasv;
‣ vääramatu, kõigutamatu, kõrvalekaldumatu, kindel; неуклонная воля vääramatu ~ kindel tahe
низкий 122 П (кр. ф. низок, низка, низко, низки и низки; сравн. ст. ниже, превосх. ст. нижайший 124)
‣ madal(-); низкое напряжение el. madalpinge, низкий дом madal maja, низкий берег madal kallas, низкий лоб madal laup, низкий каблук madal(ad) konts(ad), низкая температура madal temperatuur, низкая квалификация madal kvalifikatsioon, низкие цены madalad hinnad, низкий голос madal hääl, низкий поклон sügav kummardus, низкого роста lühikest kasvu, низкий урожай kehv ~ vilets ~ väike saak, низкие показатели kehvad ~ viletsad näitajad, низкое качество halb kvaliteet, быть низкого мнения о ком halval arvamusel olema kellest;
‣ (без сравн. ст.) ülek. alatu, autu; низкая душа alatu hing, низкий поступок alatu ~ autu tegu;
‣ (без кр. ф.) madal-, alam(-); низкий стиль kirj. van. madalstiil, он низкого происхождения ta on alamast soost, низкое сословие alamseisus, alamad kihid
‣ madal(-); низкое напряжение el. madalpinge, низкий дом madal maja, низкий берег madal kallas, низкий лоб madal laup, низкий каблук madal(ad) konts(ad), низкая температура madal temperatuur, низкая квалификация madal kvalifikatsioon, низкие цены madalad hinnad, низкий голос madal hääl, низкий поклон sügav kummardus, низкого роста lühikest kasvu, низкий урожай kehv ~ vilets ~ väike saak, низкие показатели kehvad ~ viletsad näitajad, низкое качество halb kvaliteet, быть низкого мнения о ком halval arvamusel olema kellest;
‣ (без сравн. ст.) ülek. alatu, autu; низкая душа alatu hing, низкий поступок alatu ~ autu tegu;
‣ (без кр. ф.) madal-, alam(-); низкий стиль kirj. van. madalstiil, он низкого происхождения ta on alamast soost, низкое сословие alamseisus, alamad kihid
низкорослость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) lühikasvulisus, väike kasv; põll. madalakasvulisus, madalajalgsus
низкорослый 119 П (кр. ф. низкоросл, низкоросла, низкоросло, низкорослы)
‣ väikesekasvuline, lühikesekasvuline, lühikasvuline, väikest ~ lühikest kasvu; низкорослый мальчик väikesekasvuline ~ masajas poiss;
‣ põll. madalakasvuline, madalat kasvu, madalajalgne, madala jalaga; низкорослые растения lühikasvulised ~ madalakasvulised taimed, низкорослая лошадь madala jalaga ~ madalajalgne hobune
‣ väikesekasvuline, lühikesekasvuline, lühikasvuline, väikest ~ lühikest kasvu; низкорослый мальчик väikesekasvuline ~ masajas poiss;
‣ põll. madalakasvuline, madalat kasvu, madalajalgne, madala jalaga; низкорослые растения lühikasvulised ~ madalakasvulised taimed, низкорослая лошадь madala jalaga ~ madalajalgne hobune
но I союз
‣ (vastanduse puhul) kuid, aga, ent; он невысок, но очень силён ta on väikest kasvu, kuid väga tugev, тяжело было молчать, но говорить я не мог vaikida oli raske, ent rääkida ma ei suutnud, но зато see-eest aga, но потом seejärel aga, но нет! aga ei! но послушайте kuulake’nd ometi, aga kuulge;
‣ союз → С нескл. с. неод. kõnek. aga; есть маленькое но on üks väike aga
‣ (vastanduse puhul) kuid, aga, ent; он невысок, но очень силён ta on väikest kasvu, kuid väga tugev, тяжело было молчать, но говорить я не мог vaikida oli raske, ent rääkida ma ei suutnud, но зато see-eest aga, но потом seejärel aga, но нет! aga ei! но послушайте kuulake’nd ometi, aga kuulge;
‣ союз → С нескл. с. неод. kõnek. aga; есть маленькое но on üks väike aga
нормальный 126 П (кр. ф. нормален, нормальна, нормально, нормальны) normaal-, normaalne, normikohane, loomulik; kõnek. tavaline, harilik; нормальный вес normaalkaal, нормальная скорость normaalkiirus, нормальная плоскость mat. normaaltasand, нормальное сечение mat. normaallõige, нормальный рост harilik pikkus ~ kasv, нормальный человек (1) normaalne (psüühiliselt terve) inimene, (2) tavaline inimene, температура нормальная palavikku ei ole, он нормальный ребёнок ta on tavaline laps, ta on laps nagu laps ikka, надень нормальный галстук kõnek. seo mõistlik lips ette
обвязать 198 Г сов. → несов. обвязывать
‣ что, чем mille ümber mässima ~ mähkima ~ siduma, mida millega kinni siduma ~ köitma; ehit. vöötama; она обвязала голову платком ta mässis räti ümber pea, обвязать ящик верёвкой kasti nööriga kinni siduma, kastile nööri ümber siduma, обвязать верёвку вокруг чего mida nööriga kinni siduma, nööri mille ümber siduma;
‣ что, чем mille ümber heegeldama ~ kuduma mida; обвязать ворот кружевами kaeluse ümber pitsi heegeldama;
‣ кого madalk. (haril. mitmele) kõike vajalikku kuduma; обвязать и обшить детей lastele kõike vajalikku selga kuduma ja õmblema
‣ что, чем mille ümber mässima ~ mähkima ~ siduma, mida millega kinni siduma ~ köitma; ehit. vöötama; она обвязала голову платком ta mässis räti ümber pea, обвязать ящик верёвкой kasti nööriga kinni siduma, kastile nööri ümber siduma, обвязать верёвку вокруг чего mida nööriga kinni siduma, nööri mille ümber siduma;
‣ что, чем mille ümber heegeldama ~ kuduma mida; обвязать ворот кружевами kaeluse ümber pitsi heegeldama;
‣ кого madalk. (haril. mitmele) kõike vajalikku kuduma; обвязать и обшить детей lastele kõike vajalikku selga kuduma ja õmblema
одинаковый 119 П (кр. ф. одинаков, одинакова, одинаково, одинаковы) ühesugune, samane, samasugune, sarnane; одинаковые взгляды ühesugused ~ sarnased vaated, одинакового роста ühte kasvu, в одинаковой мере ühtemoodi, ühevõrra, samavõrra, samavõrd
оковка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) rautamine;
‣ rautis (raudnurgad, raudvitsad kasti v. kirstu tugevdamiseks); ларец с серебряной оковкой hõberautisega laegas
‣ (без мн. ч.) rautamine;
‣ rautis (raudnurgad, raudvitsad kasti v. kirstu tugevdamiseks); ларец с серебряной оковкой hõberautisega laegas
округление 115 С с. неод. (без мн. ч.) ümardus, ümardamine, ümaraks tegemine; ümardumine (ka ülek.); округление числа mat. arvu ümardamine, ошибка округления mat. ümardusviga, округление капитала ülek. kõnek. kapitali kasv
очистить 276a Г сов. → несов. очищать
‣ кого-что puhastama, puhtaks ~ tühjaks ~ vabaks tegema, vabastama (ka ülek.); очистить сапоги от грязи saapaid porist puhastama, очистить пруд tiiki puhastama, очистить спирт piiritust puhastama ~ rektifitseerima, очистить семена seemnevilja puhastama, очистить рыбу kala (ära) puhastama, очистить угол стола lauanurka vabaks ~ puhtaks tegema, очистить помещение kõnek. ruumi vabastama, ruumi vabaks ~ tühjaks tegema, очистить ящик kasti tühjendama, очистить тарелку kõnek. taldrikut tühjaks tegema, очистить квартиру (1) kõnek. korterit vabastama, (2) madalk. korterit tühjaks tegema ~ varastama, очистить совесть раскаянием kahetsemisega südant kergendama ~ südametunnistust rahustama;
‣ что koorima; очистить картофель kartuleid koorima, очистить яйцо muna koorima; vrd. чистить
‣ кого-что puhastama, puhtaks ~ tühjaks ~ vabaks tegema, vabastama (ka ülek.); очистить сапоги от грязи saapaid porist puhastama, очистить пруд tiiki puhastama, очистить спирт piiritust puhastama ~ rektifitseerima, очистить семена seemnevilja puhastama, очистить рыбу kala (ära) puhastama, очистить угол стола lauanurka vabaks ~ puhtaks tegema, очистить помещение kõnek. ruumi vabastama, ruumi vabaks ~ tühjaks tegema, очистить ящик kasti tühjendama, очистить тарелку kõnek. taldrikut tühjaks tegema, очистить квартиру (1) kõnek. korterit vabastama, (2) madalk. korterit tühjaks tegema ~ varastama, очистить совесть раскаянием kahetsemisega südant kergendama ~ südametunnistust rahustama;
‣ что koorima; очистить картофель kartuleid koorima, очистить яйцо muna koorima; vrd. чистить
перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
перерасти 369 Г сов. → несов. перерастать
‣ кого-что kellest-millest pikemaks kasvama; сын перерос отца на целую голову poeg on isast pea jagu pikem(aks kasvanud);
‣ кого-что ülek. kellest-millest üle kasvama, во что milleks üle minema ~ kasvama; он перерос свою среду ta on oma keskkonnast üle (kasvanud), экономическая борьба переросла в политическую majanduslik võitlus kasvas ~ läks üle poliitiliseks võitluseks, огорчение переросло в обиду kurvastusest sai solvumus, kurbus paisus solvumuseks
‣ кого-что kellest-millest pikemaks kasvama; сын перерос отца на целую голову poeg on isast pea jagu pikem(aks kasvanud);
‣ кого-что ülek. kellest-millest üle kasvama, во что milleks üle minema ~ kasvama; он перерос свою среду ta on oma keskkonnast üle (kasvanud), экономическая борьба переросла в политическую majanduslik võitlus kasvas ~ läks üle poliitiliseks võitluseks, огорчение переросло в обиду kurvastusest sai solvumus, kurbus paisus solvumuseks
печёночный II 126 П maksasambla(-); печёночный гриб bot. rusuk, maksak (puutüvel kasvav seen Fistulina hepatica)
пойти 374 Г сов.
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
по-кошачьи Н kassi kombel, kassi moodi, kassina, kassilikult
покрыть 374a Г сов. → несов. покрывать
‣ кого-что, чем katma; покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, покрыть голову платком rätti pähe panema, покрыть что глазурью mida glasuurima ~ glasuuriga katma, покрыть лаком lakkima, покрыть краской värvima, покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;
‣ что korvama, tasa tegema; покрыть потери kahju korvama, покрыть расходы kulusid katma, покрыть долг võlga tasuma ~ katma;
‣ кого-что varjama; покрыть чью вину kelle süüd varjama, покрыть преступление kuritegu varjama;
‣ что läbima; покрыть расстояние vahemaad läbima;
‣ что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima ~ kostma (heli kohta); оркестр не мог покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada ~ summutada, ta hääl oli ~ käis ~ kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas ~ mattis kõneleja viimased sõnad;
‣ (без несов) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);
‣ кого (loomi) paaritama;
‣ (без несов) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama;
◊ покрыто мраком неизвестности (on) täieliku saladuskatte all; покрыть ~ покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema; покрыть ~ покрывать позором ~ стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd. крыть
‣ кого-что, чем katma; покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, покрыть голову платком rätti pähe panema, покрыть что глазурью mida glasuurima ~ glasuuriga katma, покрыть лаком lakkima, покрыть краской värvima, покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;
‣ что korvama, tasa tegema; покрыть потери kahju korvama, покрыть расходы kulusid katma, покрыть долг võlga tasuma ~ katma;
‣ кого-что varjama; покрыть чью вину kelle süüd varjama, покрыть преступление kuritegu varjama;
‣ что läbima; покрыть расстояние vahemaad läbima;
‣ что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima ~ kostma (heli kohta); оркестр не мог покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada ~ summutada, ta hääl oli ~ käis ~ kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas ~ mattis kõneleja viimased sõnad;
‣ (без несов) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);
‣ кого (loomi) paaritama;
‣ (без несов) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama;
◊ покрыто мраком неизвестности (on) täieliku saladuskatte all; покрыть ~ покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema; покрыть ~ покрывать позором ~ стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd. крыть
полнеть 229b Г несов.
‣ tüsenema, tüseda(ma)ks ~ täidlase(ma)ks ~ korpulentse(ma)ks minema;
‣ van. täituma, täienema; его сундуки всё полнеют ülek. ta kukkur muudkui paisub ~ varandus muudkui kasvab, ta läheb aina rikkamaks
‣ tüsenema, tüseda(ma)ks ~ täidlase(ma)ks ~ korpulentse(ma)ks minema;
‣ van. täituma, täienema; его сундуки всё полнеют ülek. ta kukkur muudkui paisub ~ varandus muudkui kasvab, ta läheb aina rikkamaks
потянуться 339 Г сов. → несов. потягиваться
‣ end sirutama, ringutama;
‣ (без несов) к кому-чему end sirutama kelle-mille poole, küünitama, haarata püüdma; ülek. kelle poole hoidma hakkama; потянуться к телефону telefonitoru järele küünitama, потянуться через стол за книгой üle laua raamatut võtma upitama, потянуться к наживе rikkust taga ajama, kasumi poole kätt sirutama, птицы потянулись на юг linnud seadsid end lõunasse lendama, из трубы потянулся дым korstnast hakkas suitsu tulema, крестьяне потянулись в колхозы talupojad läksid ~ astusid kolhoosi, к науке потянулась молодёжь teadusse on hakanud pürgima noored;
‣ (без несов) venima ~ aeglaselt liikuma hakkama; скучно потянулось время aeg venis igavalt, потянулись долгие зимние вечера algas pikkade talveõhtute aeg, за окном потянулись поля aknast mööda libisesid ääretud (vilja)väljad
‣ end sirutama, ringutama;
‣ (без несов) к кому-чему end sirutama kelle-mille poole, küünitama, haarata püüdma; ülek. kelle poole hoidma hakkama; потянуться к телефону telefonitoru järele küünitama, потянуться через стол за книгой üle laua raamatut võtma upitama, потянуться к наживе rikkust taga ajama, kasumi poole kätt sirutama, птицы потянулись на юг linnud seadsid end lõunasse lendama, из трубы потянулся дым korstnast hakkas suitsu tulema, крестьяне потянулись в колхозы talupojad läksid ~ astusid kolhoosi, к науке потянулась молодёжь teadusse on hakanud pürgima noored;
‣ (без несов) venima ~ aeglaselt liikuma hakkama; скучно потянулось время aeg venis igavalt, потянулись долгие зимние вечера algas pikkade talveõhtute aeg, за окном потянулись поля aknast mööda libisesid ääretud (vilja)väljad
прибыльный 126 П (кр. ф. прибылен, прибыльна, прибыльно, прибыльны) kasumi-, kasumlik, kasumiga, kasutoov, tulutoov, tulus, kasulik, rentaabel; прибыльное предприятие rentaabel ~ tulutoov ~ tulus ettevõte, прибыльное производство kasumiga ~ rentaabel tootmine, прибыльные деньги van. kasum, прибыльное занятие ülek. kõnek. tulus ~ kasulik tegevus
приземистый 119 П (кр. ф. приземист, приземиста, приземисто, приземисты)
‣ madalakasvuline, masajas, lühikest kasvu, jässakas, rässakas, jändrik, tüüakas; приземистый старик jässakas taat;
‣ maadjas, maadligi, maad ligi hoiduv, madal; приземистый дом madal maja, приземистые кусты maadjad põõsad
‣ madalakasvuline, masajas, lühikest kasvu, jässakas, rässakas, jändrik, tüüakas; приземистый старик jässakas taat;
‣ maadjas, maadligi, maad ligi hoiduv, madal; приземистый дом madal maja, приземистые кусты maadjad põõsad
приращение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ külgekasvatamine; külge kasvamine;
‣ (juurde)kasv, suurenemine, iive; приращение семейства perekonna juurdekasv, частное приращение mat. osakasv, приращение функции mat. funktsiooni juurdekasv, приращение высоты отвала mäend. puistangu kõrgendamine
‣ külgekasvatamine; külge kasvamine;
‣ (juurde)kasv, suurenemine, iive; приращение семейства perekonna juurdekasv, частное приращение mat. osakasv, приращение функции mat. funktsiooni juurdekasv, приращение высоты отвала mäend. puistangu kõrgendamine
прирост 1 С м. неод.
‣ (juurde)kasv, iive; прирост населения rahvastiku juurdekasv, rahvaiive, прирост продукции toodangu kasv, годовой прирост aastajuurdekasv, -iive, прирост в весе kaaluiive;
‣ mõhn, mügar, mügarik, kühm; приросты на стволе tüvemügarikud, -kühmud
‣ (juurde)kasv, iive; прирост населения rahvastiku juurdekasv, rahvaiive, прирост продукции toodangu kasv, годовой прирост aastajuurdekasv, -iive, прирост в весе kaaluiive;
‣ mõhn, mügar, mügarik, kühm; приросты на стволе tüvemügarikud, -kühmud
прогрессия 89 С ж. неод. mat. progressioon (astmeline tõus); арифметическая прогрессия aritmeetiline progressioon, геометрическая прогрессия geomeetriline progressioon, убывающая прогрессия kahanev progressioon, возрастающая прогрессия kasvav progressioon
разыграться 165 Г сов. → несов. разыгрываться
‣ (без несов.) mänguhoogu sattuma; дети разыгрались lapsed sattusid mänguhoogu;
‣ ülek. puhkema, lõkkele lööma; бой разыгрался утром lahing puhkes ~ algas hommikul, разыгралась буря puhkes ~ algas torm, море разыгралось meri lõi lainetama, merel tõstis lainet, разыгрались страсти kired lõid lõkkele, аппетит разыгрался isu kasvas;
‣ toimuma, aset leidma, hargnema, arenema; разыгрался крупный скандал oli suur pahandus, разыгрались страшные события hargnesid ~ leidsid aset hirmsad sündmused;
‣ kõnek. pille häälestama
‣ (без несов.) mänguhoogu sattuma; дети разыгрались lapsed sattusid mänguhoogu;
‣ ülek. puhkema, lõkkele lööma; бой разыгрался утром lahing puhkes ~ algas hommikul, разыгралась буря puhkes ~ algas torm, море разыгралось meri lõi lainetama, merel tõstis lainet, разыгрались страсти kired lõid lõkkele, аппетит разыгрался isu kasvas;
‣ toimuma, aset leidma, hargnema, arenema; разыгрался крупный скандал oli suur pahandus, разыгрались страшные события hargnesid ~ leidsid aset hirmsad sündmused;
‣ kõnek. pille häälestama
расколотить 316a Г сов. → несов. расколачивать
‣ что kõnek. naeltest ~ naelutusest lahti võtma; расколотить ящик kasti lammutama;
‣ кого-что madalk. puruks lööma (ka ülek.), puruks ~ lõhki ~ katki lööma ~ peksma; расколотить посуду nõusid puruks peksma;
‣ что õhemaks taguma; (jalatsit) liistul venitama; расколотить подошву tallanahka õhemaks taguma
‣ что kõnek. naeltest ~ naelutusest lahti võtma; расколотить ящик kasti lammutama;
‣ кого-что madalk. puruks lööma (ka ülek.), puruks ~ lõhki ~ katki lööma ~ peksma; расколотить посуду nõusid puruks peksma;
‣ что õhemaks taguma; (jalatsit) liistul venitama; расколотить подошву tallanahka õhemaks taguma
раскупорить 269a (повел. накл. ед. ч. раскупори и раскупорь, мн. ч. раскупорьте) Г сов. → несов. раскупоривать что lahti korkima ~ tegema, avama; раскупорить бутылку pudelit lahti tegema ~ avama ~ lahti korkima, pudelilt korki ära võtma, раскупорить ящик kasti lahti tegema
расти 369 Г несов. kasvama, võrsuma (ka ülek.), iibama; трава растёт rohi kasvab, дети растут на глазах lapsed kasvavad silmanähtavalt, он рос в городе ta kasvas linnas ~ on linnas kasvanud, город растёт linn kasvab ~ laieneb, растут доходы народа suureneb ~ kasvab rahva sissetulek, растёт политическое сознание масс rahvahulkade poliitiline teadlikkus kasvab ~ tõuseb, растёт новое поколение kasvab ~ võrsub ~ tõuseb ~ sirgub uus põlvkond, его талант растёт tema anne kasvab ~ areneb edasi, художник растёт kunstnik edeneb ~ areneb edasi;
◊ хоть трава не расти kõnek. mingu või maailm hukka, tulgu või veeuputus; расти как грибы после дождя kõnek. tulema nagu seeni pärast vihma; расти как на дрожжах kõnek. silmanähtavalt kasvama, kerkima ~ kohuma nagu pärmisai ~ saiatainas; vrd. вырасти
◊ хоть трава не расти kõnek. mingu või maailm hukka, tulgu või veeuputus; расти как грибы после дождя kõnek. tulema nagu seeni pärast vihma; расти как на дрожжах kõnek. silmanähtavalt kasvama, kerkima ~ kohuma nagu pärmisai ~ saiatainas; vrd. вырасти
растительный 126 П
‣ taim-, taime-, taimne; растительный покров taimkate, растительный орнамент kunst taimornament, растительная пища taimetoit, растительный клей taimeliim, растительный жир taimerasv, растительное масло taimeõli, растительное вещество taimne aine, растительный мир taimeriik, taimestik, растительный слой mullakiht, растительная тля lehetäi;
‣ kasvu-; растительный процесс kasvuprotsess, растительная сила kasvujõud, растительная жизнь ülek. vegeteeriv elu, päevast päeva olelemine, растительна земля kasvumuld
‣ taim-, taime-, taimne; растительный покров taimkate, растительный орнамент kunst taimornament, растительная пища taimetoit, растительный клей taimeliim, растительный жир taimerasv, растительное масло taimeõli, растительное вещество taimne aine, растительный мир taimeriik, taimestik, растительный слой mullakiht, растительная тля lehetäi;
‣ kasvu-; растительный процесс kasvuprotsess, растительная сила kasvujõud, растительная жизнь ülek. vegeteeriv elu, päevast päeva olelemine, растительна земля kasvumuld
ребро 99 С с. неод.
‣ anat. roie, küljeluu, ribi(kont) (kõnek.), küljekont (kõnek.);
‣ ribi, serv; боковое ребро mat. külgserv, ребро доски laua serv, ребро линейки joonlaua serv, ребро жёсткости tehn. jäikusribi, ребро руля mer. rooliribi, укрепляющее ребро tugevdusribi, направляющее ребро juhtribi, ребро крыши ehit. katuse rood, поставить ящик на ребро kasti serviti panema;
◊ ставить ~ поставить вопрос ребром ~ на ребро küsimust täie teravusega tõstatama; ставить ~ поставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimse kopikani läbi lööma; пересчитать рёбра кому madalk. keda vaeseomaks peksma, kellele opmanikeretäit andma; адамово ребро kõnek. nalj. küljeluu (naise kohta)
‣ anat. roie, küljeluu, ribi(kont) (kõnek.), küljekont (kõnek.);
‣ ribi, serv; боковое ребро mat. külgserv, ребро доски laua serv, ребро линейки joonlaua serv, ребро жёсткости tehn. jäikusribi, ребро руля mer. rooliribi, укрепляющее ребро tugevdusribi, направляющее ребро juhtribi, ребро крыши ehit. katuse rood, поставить ящик на ребро kasti serviti panema;
◊ ставить ~ поставить вопрос ребром ~ на ребро küsimust täie teravusega tõstatama; ставить ~ поставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimse kopikani läbi lööma; пересчитать рёбра кому madalk. keda vaeseomaks peksma, kellele opmanikeretäit andma; адамово ребро kõnek. nalj. küljeluu (naise kohta)
рослый 119 П pikakasvuline, pikk, suure kasvuga, pikka ~ suurt kasvu, kogukas; рослый парень pikk ~ pikka kasvu ~ suure kasvuga ~ suurt kasvu noormees, рослая лошадь suur hobune, рослая трава kõrge rohi
рост 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kasvamine, (juurde)kasv, iibamine; tõus; рост растений taimede kasvamine, верхушечный рост ladva ~ tipu kasv, хлеба идут на рост vili kasvab jõudsasti, рост волос juuste kasvamine, juuksekasv, шить на рост kasvamise jagu suurema õmblema, рост посевной площади külvipinna laienemine, рост культурного уровня kultuuritaseme tõus, рост заработной платы palga tõus, рост народонаселения rahvastiku juurdekasv ~ iive, рост поголовья скота loomade arvu suurenemine;
‣ (без мн. ч.) kasv, pikkus; высокого роста человек pikk ~ pikka kasvu ~ pikakasvuline inimene, она мала ростом ta on väikest ~ lühikest kasvu, в рост человека inimesepikkune, во весь ~ в полный рост täies pikkuses, одного роста ühepikkused, ühte kasvu, построить по росту pikkuse järgi üles rivistama, он не вышел ростом kõnek. ta on pisikest kasvu, tal jääb pikkusest ~ pikkust vajaka, ta ei anna pikkuse poolest mõõtu välja, одежда ему по росту riided on talle parajad, рост шрифта trük. (trüki)kirjakõrgus;
‣ van. intress; отдавать деньги в рост raha intressi peale panema
‣ (без мн. ч.) kasvamine, (juurde)kasv, iibamine; tõus; рост растений taimede kasvamine, верхушечный рост ladva ~ tipu kasv, хлеба идут на рост vili kasvab jõudsasti, рост волос juuste kasvamine, juuksekasv, шить на рост kasvamise jagu suurema õmblema, рост посевной площади külvipinna laienemine, рост культурного уровня kultuuritaseme tõus, рост заработной платы palga tõus, рост народонаселения rahvastiku juurdekasv ~ iive, рост поголовья скота loomade arvu suurenemine;
‣ (без мн. ч.) kasv, pikkus; высокого роста человек pikk ~ pikka kasvu ~ pikakasvuline inimene, она мала ростом ta on väikest ~ lühikest kasvu, в рост человека inimesepikkune, во весь ~ в полный рост täies pikkuses, одного роста ühepikkused, ühte kasvu, построить по росту pikkuse järgi üles rivistama, он не вышел ростом kõnek. ta on pisikest kasvu, tal jääb pikkusest ~ pikkust vajaka, ta ei anna pikkuse poolest mõõtu välja, одежда ему по росту riided on talle parajad, рост шрифта trük. (trüki)kirjakõrgus;
‣ van. intress; отдавать деньги в рост raha intressi peale panema
ростовой 120 П kasvu-; ростовая почка bot. kasvupung, ростовое вещество biol. kasvustimulaator, kasvuaine, ростовая пора kasvuaeg, ростовая фигура püstkuju (märkleht laskmises)
росток 24 С м. неод.
‣ idu; idand, tõuse; kasv, võsu, võrse, võrsik; картофельный росток kartuliidu, солодовые ростки toid. linnaseidud, семена пустили ростки seemned on idanenud;
‣ pistik;
‣ (обычно мн. ч.) ülek. чего võrsed, alged; ростки новой культуры uue kultuuri võrsed ~ alged
‣ idu; idand, tõuse; kasv, võsu, võrse, võrsik; картофельный росток kartuliidu, солодовые ростки toid. linnaseidud, семена пустили ростки seemned on idanenud;
‣ pistik;
‣ (обычно мн. ч.) ülek. чего võrsed, alged; ростки новой культуры uue kultuuri võrsed ~ alged
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
саженный 127 П sülla-, süllane, süllapikkune, süllakõrgune, süllalaiune; hiiglaslik; саженные шаги süllased ~ süllapikkused sammud; саженные буквы süllakõrgused tähed, саженного роста hiiglasekasvu, hiiglakasvu, päratu suurt kasvu
сбивание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (alla-, maha-, küljest)löömine;
‣ (segi-, segadusse)ajamine, eksitamine, kõrvalekallutamine, hälvitamine;
‣ kõnek. lõhkumine, katkitegemine; lääpatallamine, viltutallamine;
‣ (jututeema) mujale viimine; kõnek. õhutamine;
‣ kokkukuhjamine, kokkuajamine;
‣ kokkulöömine, kokkuklopsimine; сбивание ящика kasti kokkulöömine;
‣ kloppimine; сбивание масла võitegemine, kirnumine (van.), сбивание войлока tekst. vildi kloppimine (vanutamisel), сбивание сливок koore vahustamine
‣ (alla-, maha-, küljest)löömine;
‣ (segi-, segadusse)ajamine, eksitamine, kõrvalekallutamine, hälvitamine;
‣ kõnek. lõhkumine, katkitegemine; lääpatallamine, viltutallamine;
‣ (jututeema) mujale viimine; kõnek. õhutamine;
‣ kokkukuhjamine, kokkuajamine;
‣ kokkulöömine, kokkuklopsimine; сбивание ящика kasti kokkulöömine;
‣ kloppimine; сбивание масла võitegemine, kirnumine (van.), сбивание войлока tekst. vildi kloppimine (vanutamisel), сбивание сливок koore vahustamine
сбить 325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов. → несов. сбивать
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
сколотить 316a Г сов. → несов. сколачивать
‣ кого-что kokku lööma ~ klopsima (kõnek. ka ülek.); сколотить ящик kasti kokku lööma, сколотить деньги madalk. raha kokku lööma ~ ajama, сколотить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что kõnek. küljest ~ lahti lööma; сколотить обручи с бочки tünnivitsu pealt ära lööma
‣ кого-что kokku lööma ~ klopsima (kõnek. ka ülek.); сколотить ящик kasti kokku lööma, сколотить деньги madalk. raha kokku lööma ~ ajama, сколотить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что kõnek. küljest ~ lahti lööma; сколотить обручи с бочки tünnivitsu pealt ära lööma
снижение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ allapoole laskmine, alandamine, allaviik; kahandamine, vähendamine, tasandamine; nõrgendamine, madaldamine; alanemine, langemine, langus, kahanemine, vähenemine, tasanemine; nõrgenemine, madaldumine; снижение отметки hinde alandamine, снижение себестоимости maj. omahinna alandamine, снижение напряжения pinge madaldamine, снижение антенны raad. antenni allaviik, снижение стоимости odavdamine, odavamaks tegemine, maksumuse vähenemine, снижение цен hinnalangus, hindade alanemine ~ alandamine, снижение интереса huvilangus, снижение температуры temperatuurilangus, снижение качества kvaliteedi langus, снижение прибыли kasumi vähenemine, снижение скорости kiiruse vähenemine ~ vähendamine, снижение стиля stiili madaldumine, снижение смертности suremuse vähenemine;
‣ allapoole laskumine, lennukõrguse vähendamine; снижение самолёта lennuki laskumine, идти на снижение lennukõrgust vähendama, laskuma
‣ allapoole laskmine, alandamine, allaviik; kahandamine, vähendamine, tasandamine; nõrgendamine, madaldamine; alanemine, langemine, langus, kahanemine, vähenemine, tasanemine; nõrgenemine, madaldumine; снижение отметки hinde alandamine, снижение себестоимости maj. omahinna alandamine, снижение напряжения pinge madaldamine, снижение антенны raad. antenni allaviik, снижение стоимости odavdamine, odavamaks tegemine, maksumuse vähenemine, снижение цен hinnalangus, hindade alanemine ~ alandamine, снижение интереса huvilangus, снижение температуры temperatuurilangus, снижение качества kvaliteedi langus, снижение прибыли kasumi vähenemine, снижение скорости kiiruse vähenemine ~ vähendamine, снижение стиля stiili madaldumine, снижение смертности suremuse vähenemine;
‣ allapoole laskumine, lennukõrguse vähendamine; снижение самолёта lennuki laskumine, идти на снижение lennukõrgust vähendama, laskuma
содержимое 119 С с. неод. (без мн. ч.) sisu, sisaldis; содержимое бутылки pudeli sisu, содержимое ящика kasti sisu, содержимое желудка maosisaldis
срастись 369 Г сов. → несов. срастаться с чем kokku ~ kinni kasvama (ka ülek.); кость срослась luu kasvas kokku, брови срослись kulmud on kokku kasvanud
средний 121 П
‣ kesk-, keskmine; keskpärane; среднее течение реки jõe keskjooks, среднее образование keskharidus, средняя школа keskkool, неполная средняя школа põhikool, mittetäielik keskkool (van.), среднее профессионально-техническое училище kutsekeskkool, средние века keskaeg, средний вес sport keskkaal, бегун на средние дистанции keskmaajooksja, средний род lgv. kesksugu, neutrum, среднее значение mat. keskväärtus, среднее ухо anat. keskkõrv, среднее сословие aj. keskseisus, средняя волна raad. kesklaine, средние горы geogr. keskmäestik, среднее отклонение keskmine hälve, средняя высота keskmine kõrgus, средняя видимость keskmine nähtavus, средняя скорость keskmine kiirus, средний заработок keskmine palk ~ töötasu ~ teenistus, средний сын keskmine poeg, средний этаж keskmine korrus, средний палец keskmine ~ suur sõrm, kesksõrm, средние широты geogr. keskmised laiuskraadid, средний ученик keskmine ~ keskpärane õpilane, средний ум keskpärane mõistus, средние способности keskpärased võimed, среднего роста keskmist kasvu, среднего размера keskmise suurusega, средних лет keskeas, keskmises vanuses, keskealine, ниже среднего уровня allpool keskmist taset;
‣ П → С среднее с. неод. keskmine (keskväärtus); среднее арифметическое aritmeetiline keskmine, годовое среднее aasta keskmine, суточное среднее ööpäeva keskmine, многолетнее среднее paljude aastate keskmine, квадратическое среднее ruutkeskmine, статистическое среднее statistiline keskmine, в среднем keskmiselt, keskeltläbi, läbistikku, выше среднего üle keskmise, ниже среднего alla keskmise ~ keskmist, нечто среднее midagi keskmist ~ keskpärast;
◊ средней руки kõnek. keskpärane, keskpäraste võimetega
‣ kesk-, keskmine; keskpärane; среднее течение реки jõe keskjooks, среднее образование keskharidus, средняя школа keskkool, неполная средняя школа põhikool, mittetäielik keskkool (van.), среднее профессионально-техническое училище kutsekeskkool, средние века keskaeg, средний вес sport keskkaal, бегун на средние дистанции keskmaajooksja, средний род lgv. kesksugu, neutrum, среднее значение mat. keskväärtus, среднее ухо anat. keskkõrv, среднее сословие aj. keskseisus, средняя волна raad. kesklaine, средние горы geogr. keskmäestik, среднее отклонение keskmine hälve, средняя высота keskmine kõrgus, средняя видимость keskmine nähtavus, средняя скорость keskmine kiirus, средний заработок keskmine palk ~ töötasu ~ teenistus, средний сын keskmine poeg, средний этаж keskmine korrus, средний палец keskmine ~ suur sõrm, kesksõrm, средние широты geogr. keskmised laiuskraadid, средний ученик keskmine ~ keskpärane õpilane, средний ум keskpärane mõistus, средние способности keskpärased võimed, среднего роста keskmist kasvu, среднего размера keskmise suurusega, средних лет keskeas, keskmises vanuses, keskealine, ниже среднего уровня allpool keskmist taset;
‣ П → С среднее с. неод. keskmine (keskväärtus); среднее арифметическое aritmeetiline keskmine, годовое среднее aasta keskmine, суточное среднее ööpäeva keskmine, многолетнее среднее paljude aastate keskmine, квадратическое среднее ruutkeskmine, статистическое среднее statistiline keskmine, в среднем keskmiselt, keskeltläbi, läbistikku, выше среднего üle keskmise, ниже среднего alla keskmise ~ keskmist, нечто среднее midagi keskmist ~ keskpärast;
◊ средней руки kõnek. keskpärane, keskpäraste võimetega
стелющийся 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г стлаться;
‣ прич. → П lamavõraline, maadjas, maad ligi kasvav, laotuv, lamav; roomav, roomavavarreline, roomavaoksaline, lamavaoksaline, laotuvaoksaline, roomavate ~ lamavate ~ laotuvate vartega ~ okstega; стелющиеся кусты maadjad põõsad, roomavate vartega puhmad, стелющаяся ива roomavavarreline paju, стелющаяся культура плодовых деревьев lamavõralised ~ maadjad viljapuud
‣ действ. прич. наст. вр. Г стлаться;
‣ прич. → П lamavõraline, maadjas, maad ligi kasvav, laotuv, lamav; roomav, roomavavarreline, roomavaoksaline, lamavaoksaline, laotuvaoksaline, roomavate ~ lamavate ~ laotuvate vartega ~ okstega; стелющиеся кусты maadjad põõsad, roomavate vartega puhmad, стелющаяся ива roomavavarreline paju, стелющаяся культура плодовых деревьев lamavõralised ~ maadjad viljapuud
стрелять 255 Г несов.
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
‣ кого, в кого-что, по кому-чему, из чего, без доп. tulistama, laskma; стрелять из пушки kahurist tulistama, стрелять ракетами rakettidega tulistama, стрелять в воздух õhku tulistama, стрелять по самолётам lennukeid tulistama, стрелять лёжа lamades tulistama ~ laskma, стрелять стоя püsti tulistama ~ laskma, стрелять с колена põlvelt tulistama ~ laskma, стрелять в цель märki laskma, стрелять уток parte laskma, стой, стрелять буду! seis, ma lasen!;
‣ ülek. paukuma, praksuma, ragisema; в печке стреляют дрова ahjus praksuvad puud;
‣ (безл.) где kõnek. torkima, pistma (valu kohta); в ушах стреляет kõrvus torgib;
‣ что, у кого madalk. (ühe ja teise käest) küsima, jahtima, pommima, noolima; стрелять сигареты sigarette jahtima;
◊ стрелять глазами kõnek. (1) silmi välgutama, vilavaid ~ välkkiireid pilke heitma, (2) silmi tegema; стрелять из пушки по воробьям kõnek. (1) kassi pärast kalaranda minema, tühjast tüli tegema, (2) kirvega kurge püüdma
стремительный 126 П (кр. ф. стремителен, стремительна, стремительно, стремительны) hoogne, hoogus, maruline, tormiline, sööstlik, ülikiire, marukiire, tempokas, tormakas, käre, voolas, voogav, hoovav; стремительная походка hoogne kõnnak, стремительный бег hoogne ~ tempokas jooks, стремительный рост hoogne ~ kiire kasv ~ tõus, стремительное развитие tormiline areng, стремительная атака hoogne ~ maruline rünnak, стремительный поток käre ~ sööstlik ~ tormakas vool, стремительная река voolas ~ käreda vooluga jõgi, стремительные звуки voogavad ~ hoovavad helid, стремительный человек tegus ~ teovõimeline ~ energiline ~ tarmukas inimene, стремительные движения hoogsad liigutused, стремительный полёт sööst(e)lend
сыпать 189 Г несов.
‣ что puistama, riputama; чем ülek. pilduma; сыпать муку в мешок jahu kotti puistama, сыпать соль в суп supi sisse soola riputama ~ panema, сыпать удары lööke jagama, сыпать цифрами arvusid ~ arve puistama, сыпать цитатами tsitaate puistama, сыпать словами sõnatulval tulla laskma, сыпать двойки kõnek. kahtesid laduma, сыпать из пулемёта kõnek. kuulipildujast (järjepanu) põrutama, сыпать остротами ülek. vaimukusi puistama ~ pilduma, сыпать искрами sädemeid pilduma, сыпать деньгами ülek. raha pilduma;
‣ pihutama; дождь сыплет pihutab vihma, sajab pihuvihma, снег сыпает pihutab lund, sajab pihulund;
‣ что, чем ülek. üle külvama; сыпать пулями kuulirahega üle külvama;
‣ сыпь повел. накл. что без доп. madalk. lase käia; сыпь отсюда lase siit jalga, kasi minema, viska varvast, сыпь в магазин põruta poodi;
◊ сыпать соли на хвост кому madalk. kellele saba peale soola riputama
‣ что puistama, riputama; чем ülek. pilduma; сыпать муку в мешок jahu kotti puistama, сыпать соль в суп supi sisse soola riputama ~ panema, сыпать удары lööke jagama, сыпать цифрами arvusid ~ arve puistama, сыпать цитатами tsitaate puistama, сыпать словами sõnatulval tulla laskma, сыпать двойки kõnek. kahtesid laduma, сыпать из пулемёта kõnek. kuulipildujast (järjepanu) põrutama, сыпать остротами ülek. vaimukusi puistama ~ pilduma, сыпать искрами sädemeid pilduma, сыпать деньгами ülek. raha pilduma;
‣ pihutama; дождь сыплет pihutab vihma, sajab pihuvihma, снег сыпает pihutab lund, sajab pihulund;
‣ что, чем ülek. üle külvama; сыпать пулями kuulirahega üle külvama;
‣ сыпь повел. накл. что без доп. madalk. lase käia; сыпь отсюда lase siit jalga, kasi minema, viska varvast, сыпь в магазин põruta poodi;
◊ сыпать соли на хвост кому madalk. kellele saba peale soola riputama
трава 53 С ж. неод.
‣ rohi, (roht)taim; ürt (rohttaime maapealne osa); сорная трава umbrohi, травы heintaimed, rohttaimed, heinakultuurid, лекарственные ~ лечебные ~ меди цинские травы ravimtaimed, много летние травы mitmeaastased heintaimed, трава ландыша maikellukeseürt, piibeleheürt, трава чабреца liivateeürt;
‣ (без мн. ч.) rohi, muru; сидеть на траве rohu ~ muru peal istuma, зарасти травой rohtuma, rohtu kasvama, косить траву (1) heina ~ rohtu niitma, (2) muru niitma, хоккей на траве sport maahoki, как трава растёт ülek. kõnek. kasvab omapäi, ilma hooleks jäetud, трава травой, как трава kõnek. täiesti maitsetu, rohu maitsega ~ maiguga;
◊ хоть трава не расти kõnek. mingu või maailma hukka, tulgu või veeuputus; тише воды, ниже травы vaiksem kui vesi, madalam kui rohi, maast madalam, vagur kui talleke
‣ rohi, (roht)taim; ürt (rohttaime maapealne osa); сорная трава umbrohi, травы heintaimed, rohttaimed, heinakultuurid, лекарственные ~ лечебные ~ меди цинские травы ravimtaimed, много летние травы mitmeaastased heintaimed, трава ландыша maikellukeseürt, piibeleheürt, трава чабреца liivateeürt;
‣ (без мн. ч.) rohi, muru; сидеть на траве rohu ~ muru peal istuma, зарасти травой rohtuma, rohtu kasvama, косить траву (1) heina ~ rohtu niitma, (2) muru niitma, хоккей на траве sport maahoki, как трава растёт ülek. kõnek. kasvab omapäi, ilma hooleks jäetud, трава травой, как трава kõnek. täiesti maitsetu, rohu maitsega ~ maiguga;
◊ хоть трава не расти kõnek. mingu või maailma hukka, tulgu või veeuputus; тише воды, ниже травы vaiksem kui vesi, madalam kui rohi, maast madalam, vagur kui talleke
труд 2 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst. tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
‣ vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
‣ kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
‣ труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
‣ teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
◊ египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
‣ (без мн. ч.) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst. tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
‣ vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
‣ kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
‣ труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
‣ teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
◊ египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
тугой 123 П (кр. ф. туг, туга, туго, туги; сравн. ст. туже)
‣ ping-, pingulolev, prink, kange, jäik, kõva, paindumatu, raskesti painutatav; тугая струна pingul ~ pingulolev keel, тугой воротник pingul ~ kitsas krae, тугие мускулы pingul lihased, тугая вязка kõva ~ jäik kude (kudumil), тугая пружина kõva ~ kange vedru, тугие щёки pringid põsed, тугая коса kõvasti punutud ~ kõva pats, тугой завод kõva ~ raske üleskeeramine (kellal), тугой чемодан pungil kohver;
‣ ülek. kõnek. visa, vaevaline, kehv; тугой рост visa ~ kehv kasv, тугое развитие visa areng, тугой на уплату visa maksma, туг на решения visa otsustama, на работу он туг ta pole suurem asi töömees, ta ei viitsi suurt liigutada;
‣ ülek. kõnek. raske, kitsik; тугие времена rasked ~ kitsikud ajad;
◊ тугой на деньги kõnek. kitsi, ihne, ihnus, kitsipung, kooner, kopikakoi (olema); тугой на ухо kõnek. kõva ~ kehva ~ nüri kuulmisega, kelle kõrv on tönts ~ töntsiks jäänud; тугая мошна, тугой кошелёк kõnek. priske pung, kõva ~ pungil kukkur
‣ ping-, pingulolev, prink, kange, jäik, kõva, paindumatu, raskesti painutatav; тугая струна pingul ~ pingulolev keel, тугой воротник pingul ~ kitsas krae, тугие мускулы pingul lihased, тугая вязка kõva ~ jäik kude (kudumil), тугая пружина kõva ~ kange vedru, тугие щёки pringid põsed, тугая коса kõvasti punutud ~ kõva pats, тугой завод kõva ~ raske üleskeeramine (kellal), тугой чемодан pungil kohver;
‣ ülek. kõnek. visa, vaevaline, kehv; тугой рост visa ~ kehv kasv, тугое развитие visa areng, тугой на уплату visa maksma, туг на решения visa otsustama, на работу он туг ta pole suurem asi töömees, ta ei viitsi suurt liigutada;
‣ ülek. kõnek. raske, kitsik; тугие времена rasked ~ kitsikud ajad;
◊ тугой на деньги kõnek. kitsi, ihne, ihnus, kitsipung, kooner, kopikakoi (olema); тугой на ухо kõnek. kõva ~ kehva ~ nüri kuulmisega, kelle kõrv on tönts ~ töntsiks jäänud; тугая мошна, тугой кошелёк kõnek. priske pung, kõva ~ pungil kukkur
убыстрение 115 С с. неод. (без мн. ч.) kiirendamine; kiirenemine; убыстрение роста kasvu kiirendamine ~ kiirenemine, убыстрение вращения pöörlemise kiirendamine ~ kiirenemine
убыстрить 285a Г сов. → несов. убыстрять что kõnek. kiirendama, kiiremaks tegema; убыстрить скорость kiirust suurendama ~ lisama, убыстрить шаги sammu kiirendama ~ (juurde) lisama, убыстрить рост kasvu kiirendama
убыстриться 285 Г сов. → несов. убыстряться kõnek. kiirenema, kiiremaks minema; скорость убыстрилась kiirus suurenes ~ kasvas
увеличение 115 С с. неод. (без мн. ч.) suurendamine, suurendus, rohkendamine, rohkendus, tõstmine; laiendamine, laiendus; suurenemine, rohkenemine, kasvamine, (juurde)kasv, tõus; laienemine; увеличение скорости kiiruse suurendamine ~ lisamine ~ suurenemine ~ kasv(amine), увеличение выпуска продукции toodangu suurendamine ~ suurenemine ~ kasv, увеличение поголовья скота kariloomade arvu suurendamine ~ suurenemine, увеличение прочности tugevuse kasv, увеличение доходов tulude ~ sissetulekute kasv ~ suurenemine, увеличение заработной платы palga tõstmine, palgatõus, увеличение рабочего дня tööpäeva pikendamine, увеличение меры наказания jur. karistuse raskendamine ~ raskendus, увеличение языка med. suurekeel(eli)sus, suurkeellus, keelesuurenemus, увеличение содержания сахара в крови med. liigsuhkurveresus
увеличиваться 271 Г сов. → несов. увеличиваться suurenema, rohkenema, kasvama, tõusma; laienema; увеличиваться в объёме mahult suurenema, сходство увеличивалось sarnasus kasvas ~ suurenes, в городе увеличивалось число магазинов linnas on kasvanud ~ suurenenud kaupluste arv, linnas on nüüd rohkem kauplusi, увеличивались доходы населения elanikkonna ~ elanike tulud ~ sissetulekud on kasvanud ~ suurenenud, увеличиваться в два раза kaks korda suurenema ~ tõusma
удаться 225 (прош. вр. удалось) Г сов. → несов. удаваться
‣ кому, с инф. õnnestuma, korda minema, (hästi) välja tulema ~ kukkuma, õnneks minema (kõnek.); опыт удался katse õnnestus ~ tuli välja, день удался päev läks korda, план не удался plaan ~ kavatsus läks luhta ~ ebaõnnestus ~ ei läinud õnneks, plaanist ~ kavatsusest ei tulnud midagi välja, суп удался supp tuli ~ kukkus hea välja, мне не удалось его увидеть mul ei õnnestunud ~ ei läinud korda teda näha, жизнь не удалась elu läks nurja ~ jooksis kraavi ~ äpardus, elu on nurja läinud, ростом он не удался tal jääb kasvust vajaka, kasvu poolest ei anna ta (mehe) mõõtu välja, такая уж я удалась niisugune ma kord olen;
‣ (без несов.) в кого, чем kõnek. kellesse minema; характером дети удались в отца lapsed on iseloomu poolest isasse läinud
‣ кому, с инф. õnnestuma, korda minema, (hästi) välja tulema ~ kukkuma, õnneks minema (kõnek.); опыт удался katse õnnestus ~ tuli välja, день удался päev läks korda, план не удался plaan ~ kavatsus läks luhta ~ ebaõnnestus ~ ei läinud õnneks, plaanist ~ kavatsusest ei tulnud midagi välja, суп удался supp tuli ~ kukkus hea välja, мне не удалось его увидеть mul ei õnnestunud ~ ei läinud korda teda näha, жизнь не удалась elu läks nurja ~ jooksis kraavi ~ äpardus, elu on nurja läinud, ростом он не удался tal jääb kasvust vajaka, kasvu poolest ei anna ta (mehe) mõõtu välja, такая уж я удалась niisugune ma kord olen;
‣ (без несов.) в кого, чем kõnek. kellesse minema; характером дети удались в отца lapsed on iseloomu poolest isasse läinud
укрепиться 302 Г несов. → сов. укрепляться kindlustuma, kõvenema, kinnituma, tugevnema, kindlamaks ~ tugevamaks minema ~ muutuma ~ saama (ka ülek.); укрепиться на захваченном рубеже end hõivatud ~ vallutatud alal kindlustama, укрепиться в памяти mällu kinnituma ~ sööbima, дерево выросло и укрепилось puu kasvas suureks ja (sai) tugevaks, дисциплина укрепилась kord ~ distsipliin kõvenes ~ tugevnes ~ läks kõvemaks ~ tugevamaks, укрепилась вера в свои силы tugevnes ~ suurenes usk oma jõusse, здоровье укрепилось tervis läks ~ muutus tugevamaks ~ karastus ~ kosus, нервы укрепились närvid said kosutust ~ läksid tugevamaks, за ним укрепилась слава драчуна ta sai ~ on saanud riiukuke kuulsuse
умножиться 271 Г сов. → несов. умножаться mitmekordistuma, suurenema, rohkenema, kasvama; семья умножилась pere suurenes ~ kasvas, число жертв умножилось ohvrite arv kasvas ~ on kasvanud; vrd. множиться
хвост 2 С м. неод.
‣ saba (ka ülek.), händ; лисий хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), хвост спускового крючка päästikusaba, хвост кометы komeedi saba, хвост поезда rongi saba ~ lõpp, хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, хвост пыли tolmujutt, хвост поклонников austajate rodu ~ parv, платье с длинным хвостом slepiga ~ vedikuga ~ pika sabaga kleit, тянуть за хвост sabast kiskuma, стоять в хвосте колонны kolonni sabas ~ lõpus seisma, идти ~ плестись в хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать хвостом sabaga vehkima, вилять ~ вертеть хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать хвост (1) saba püsti ajama ~ rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse ~ nina püsti ajama, сдать все хвосты kõnek. kõiki sabasid ~ võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);
‣ tehn. хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; хвосты обогащения rikastusjääk;
◊ показать хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu ~ päkki näitama; (и) в хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab ~ vähe pole ~ kõliseb ~ küll saab; вожжа под хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud; накрутить хвост кому madalk. nahka ~ nägu täis sõimama; тянуть кота за хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama; висеть на хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma; насыпать соли на хвост кому madalk. rähka tegema kellele; держи хвост трубой ~ пистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase; бабий хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожать как ~ словно овечий хвост kõnek. nagu tallesaba värisema; псу ~ собаке ~ кобелю под хвост vulg. kassi saba alla; прижимать ~ прижать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; (не) пришей кобыле хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul
‣ saba (ka ülek.), händ; лисий хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), хвост спускового крючка päästikusaba, хвост кометы komeedi saba, хвост поезда rongi saba ~ lõpp, хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, хвост пыли tolmujutt, хвост поклонников austajate rodu ~ parv, платье с длинным хвостом slepiga ~ vedikuga ~ pika sabaga kleit, тянуть за хвост sabast kiskuma, стоять в хвосте колонны kolonni sabas ~ lõpus seisma, идти ~ плестись в хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать хвостом sabaga vehkima, вилять ~ вертеть хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать хвост (1) saba püsti ajama ~ rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse ~ nina püsti ajama, сдать все хвосты kõnek. kõiki sabasid ~ võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);
‣ tehn. хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; хвосты обогащения rikastusjääk;
◊ показать хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu ~ päkki näitama; (и) в хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab ~ vähe pole ~ kõliseb ~ küll saab; вожжа под хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud; накрутить хвост кому madalk. nahka ~ nägu täis sõimama; тянуть кота за хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama; висеть на хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma; насыпать соли на хвост кому madalk. rähka tegema kellele; держи хвост трубой ~ пистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase; бабий хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожать как ~ словно овечий хвост kõnek. nagu tallesaba värisema; псу ~ собаке ~ кобелю под хвост vulg. kassi saba alla; прижимать ~ прижать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; (не) пришей кобыле хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul
хороший 124 П (кр. ф. хорош, хороша, хорошо, хороши; сравн. ст. лучше, превосх. ст. лучший 124)
‣ hea; хороший работник hea ~ tubli töötaja, хороший оклад hea ~ korralik palk, хорошая книга hea raamat, хорошее настроение hea tuju, хорошая улыбка lahke ~ aval ~ meeldiv naeratus, хорошая погода ilus ilm;
‣ (без кр. ф.) hea, lähedane; хороший друг hea ~ lähedane sõber;
‣ (без кр. ф.) hea, auväärne; хороший тон hea toon, девушка из хорошей семьи heast perekonnast neiu;
‣ kõnek. kena, kenake, tubli, hea, paras, kõva; хорошие деньги kena kopikas, kenake raha, tubli summa raha, хороший рост hea kasv, это ему хорошая школа ~ хороший урок see on talle paras ~ hea õpetus ~ õppetund ~ kool, хороший насморк madalk. kõva ~ korralik ~ päris paras nohu;
‣ (без полн. ф.) ilus, kaunis, kena; она хороша собой ta on ilus ~ kaunis ~ kena, она удивительно хороша ta näeb väga kena välja;
‣ (обычно без полн. ф.) kõnek. kena ~ tore (küll); хорош, нечего сказать kena küll, pole midagi öelda, хорошее дело (1) hea ~ tore asi, (2) ülek. kena lugu küll, хорош гусь ülek. kõnek. oled ~ ta on ikka tore ~ kena küll;
‣ (без кр. ф.) kõnek. armas, kallis; мой хороший mu armas ~ kallis;
‣ П → С хорошее с. неод. hea; хорошее в человеке (see) hea, mis on inimeses, всего хорошего kõike head, видеть только хорошее ainult ~ üksnes head nägema;
‣ П → С хороший м., хорошая ж. од. kõnek. armas, paikene, kallis, armsake, kallike
‣ hea; хороший работник hea ~ tubli töötaja, хороший оклад hea ~ korralik palk, хорошая книга hea raamat, хорошее настроение hea tuju, хорошая улыбка lahke ~ aval ~ meeldiv naeratus, хорошая погода ilus ilm;
‣ (без кр. ф.) hea, lähedane; хороший друг hea ~ lähedane sõber;
‣ (без кр. ф.) hea, auväärne; хороший тон hea toon, девушка из хорошей семьи heast perekonnast neiu;
‣ kõnek. kena, kenake, tubli, hea, paras, kõva; хорошие деньги kena kopikas, kenake raha, tubli summa raha, хороший рост hea kasv, это ему хорошая школа ~ хороший урок see on talle paras ~ hea õpetus ~ õppetund ~ kool, хороший насморк madalk. kõva ~ korralik ~ päris paras nohu;
‣ (без полн. ф.) ilus, kaunis, kena; она хороша собой ta on ilus ~ kaunis ~ kena, она удивительно хороша ta näeb väga kena välja;
‣ (обычно без полн. ф.) kõnek. kena ~ tore (küll); хорош, нечего сказать kena küll, pole midagi öelda, хорошее дело (1) hea ~ tore asi, (2) ülek. kena lugu küll, хорош гусь ülek. kõnek. oled ~ ta on ikka tore ~ kena küll;
‣ (без кр. ф.) kõnek. armas, kallis; мой хороший mu armas ~ kallis;
‣ П → С хорошее с. неод. hea; хорошее в человеке (see) hea, mis on inimeses, всего хорошего kõike head, видеть только хорошее ainult ~ üksnes head nägema;
‣ П → С хороший м., хорошая ж. од. kõnek. armas, paikene, kallis, armsake, kallike
чёрт 5 (мн. ч. им. п. черти, род. и вин. п. чертей, дат. п. чертям, твор. п. чертями, предл. п. о чертях) С м. од. kurat, saatan, kurivaim, vanapagan, vanatühi, vanakuri, põrguvürst, vanaõelus, vanakurat, vanasarvik, pärgel; работать как чёрт nagu hobune ~ nagu meeletu tööd tegema, какой ты, к чёрту, врач kõnek. mis pagana arst sa ka oled, не верить ни в бога, ни в чёрта mitte jumalat ega kuradit uskuma;
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
численный 127 П arv-, number-, arvuline, numbriline; численное значение mat. arvväärtus, численная величина mat. arvsuurus, численный масштаб arvmõõtkava (kaardil, plaanil), численная информация numberinfo, численный рост arvuline (juurde)kasv, численный перевес, численное превосходство arvuline ülekaal, численное решение mat. numbriline lahendus
шпалерный 126 П
‣ aj. pilttapeedi-, piltvaiba-, gobelään-, gobelääni-; шпалерное ткачество pilttapeedikudumine, piltvaibakudumine, gobeläänikudumine, шпалерная мануфактура gobeläänitööndus, gobeläänimanufaktuur, шпалерная фабрика gobeläänivabrik, шпалерные ковры piltvaibad, gobeläänid, настенный шпалерный ковёр seinagobelään, шпалерная картина gobeläänpilt, шпалерное кресло gobeläänkattega tugitool;
‣ aiand. rööptoestik-, rööptugipuu-, spaleer-, spaleeri-, toestatud, tugedel kasvav, spaleerile seotud; шпалерное садоводство spaleeraiandus (viljapuude v. marjapõõsaste kasvatamine rööptoestikul v. spaleertugedel), шпалерный сад (taimede kasvatamiseks vajaliku) rööptoestikuga ~ paralleeltugedega ~ spaleertoestusega aed, шпалерный способ выращивания винограда viinamarja spaleerkasvatus ~ kasvatamine rööptugedel ~ spaleeridel, шпалерные плодовые деревья (rööp)toestikul kasvavad ~ tugesid vajavad ~ toestatavad viljapuud, шпалерный абрикос toestikul ~ spaleeridel kasvatatavad aprikoosipuud, spaleeriaprikoosid, toestatud ~ toestust vajav ~ toenõudlik aprikoosisort, шпалерная подвязка малины vaarikate ~ vaarikavarte spaleertoestus ~ spaleerne sidumine ~ sidumine toestikule ~ sidumine spaleerile, шпалерная посадка деревьев puude ridaistutus ~ riviistutus
‣ aj. pilttapeedi-, piltvaiba-, gobelään-, gobelääni-; шпалерное ткачество pilttapeedikudumine, piltvaibakudumine, gobeläänikudumine, шпалерная мануфактура gobeläänitööndus, gobeläänimanufaktuur, шпалерная фабрика gobeläänivabrik, шпалерные ковры piltvaibad, gobeläänid, настенный шпалерный ковёр seinagobelään, шпалерная картина gobeläänpilt, шпалерное кресло gobeläänkattega tugitool;
‣ aiand. rööptoestik-, rööptugipuu-, spaleer-, spaleeri-, toestatud, tugedel kasvav, spaleerile seotud; шпалерное садоводство spaleeraiandus (viljapuude v. marjapõõsaste kasvatamine rööptoestikul v. spaleertugedel), шпалерный сад (taimede kasvatamiseks vajaliku) rööptoestikuga ~ paralleeltugedega ~ spaleertoestusega aed, шпалерный способ выращивания винограда viinamarja spaleerkasvatus ~ kasvatamine rööptugedel ~ spaleeridel, шпалерные плодовые деревья (rööp)toestikul kasvavad ~ tugesid vajavad ~ toestatavad viljapuud, шпалерный абрикос toestikul ~ spaleeridel kasvatatavad aprikoosipuud, spaleeriaprikoosid, toestatud ~ toestust vajav ~ toenõudlik aprikoosisort, шпалерная подвязка малины vaarikate ~ vaarikavarte spaleertoestus ~ spaleerne sidumine ~ sidumine toestikule ~ sidumine spaleerile, шпалерная посадка деревьев puude ridaistutus ~ riviistutus
эндогамия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) etn. endogaamia (abielu ühesama ühiskonnarühma, näit. hõimu, kasti, seisuse sees)
эпифит 1 С м. неод. bot. epifüüt (taim, mis kasvab teisele taimele kinnitunult, sellelt toitaineid võtmata)
ящичный 126 П
‣ kast-, kasti-; sahtli-, laeka-, karbi-; ящичный замок laekalukk, sahtlilukk, ящичная текстура geol. kasttekstuur, ящичная вязка ehit. kastiseotis;
‣ П → С ящичный м. од. mürsukastimees
‣ kast-, kasti-; sahtli-, laeka-, karbi-; ящичный замок laekalukk, sahtlilukk, ящичная текстура geol. kasttekstuur, ящичная вязка ehit. kastiseotis;
‣ П → С ящичный м. од. mürsukastimees
