[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit

безвозмездно Н liter. tasuta; пользоваться безвозмездно tasuta kasutama
безотчётно Н alateadlikult; endale aru andmata, aruandmatult, kontrollimatult; безотчётно распоряжаться деньгами aru andmata raha kasutama
воспользоваться 171 Г сов. чем (ära) kasutama mida; воспользоваться приглашением kutset kasutama, воспользоваться случаем juhust (ära) kasutama, воспользоваться чужой идеей võõrast ideed (ära) kasutama
выдержать 183*a Г сов. несов. выдерживать
что, без доп. vastu pidama, vastu panema, välja kannatama, taluma, üle elama; лёд выдержал даже танк jää pidas isegi tanki raskusele vastu, нервы не выдержат närvid ei pea vastu, выдержать бурю tormile vastu panema, выдержать взгляд кого kelle pilku välja kannatama ~ taluma, выдержать операцию lõikust üle elama, его учебник выдержал несколько изданий tema õpikust on mitu trükki, машина выдержала испытание auto osutus katse(tuse)l kõlblikuks, он с успехом выдержал экзамен ta sooritas ~ õiendas eksami edukalt;
кого kõnek. (kinni) hoidma ~ pidama;
что laagerdama; seisutama, seista laskma;
что välja pidama, sama taset säilitama; järjekindlalt kasutama ~ tegema; архаический стиль выдержан до конца arhaiseeriv stiil on lõpuni välja peetud, стихотворение выдержано в стиле романтизма luuletus on kirjutatud läbinisti romantismi stiilis;
выдержать ~ выдерживать характер kindlameelseks ~ kõigutamatuks jääma, iseloomukindlust näitama ~ osutama; выдержать ~ выдерживать роль oma osas püsima
выезжать I 169b Г несов. сов. выехать
välja sõitma, teele asuma; ära kolima;
välja sõitma ~ jõudma;
на ком-чём ülek. halv. kelle turjal ~ seljal liugu laskma; keda-mida oma huvides ära kasutama, kelle-mille abil välja tulema; все выезжают на нём kõik lasevad tema turjal liugu;
выезжать в свет van. seltskonnas käima, seltskonnaelust osa võtma
душиться II 310 Г несов. kõnek. end lõhnastama, end parfüümima, lõhnaõli kasutama; vrd. надушиться
жаргон 1 С м. неод. lgv. žargoon, argoo, erikeel; говорить на жаргоне erikeelt kõnelema, žargooni kasutama, воровской жаргон vargakeel, -argoo
затишье 113 С с. неод.
(обычно без мн. ч.) tuulevaikus; vaikus, rahu, vaikolek; затишье перед бурей vaikus enne tormi, воспользоваться затишьем vaikushetke kasutama;
tuulevari; van. vaikne ~ üksildane koht
зло I 97 С с. неод.
(без мн. ч.) kurjus, pahe, halbus; kõnek. viha; бороться со злом kurja ~ pahe vastu võitlema, желать зла кому kellele halba soovima, причинить зло кому kellele paha ~ kurja tegema;
(во мн. ч. только род. п. зол) häda;
срывать ~ сорвать зло на ком viha kellele välja valama; употреблять ~ употребить во зло kurjasti kasutama mida; корень зла kurja juur; со зла südametäiega, vihast; зло берёт кого kõnek. kes saab vihaseks, kelle süda läheb täis, kellel kihvatab sees; держать зло на кого kelle peale viha kandma
изловчиться 288 Г сов. несов. изловчаться с инф., без доп. kõnek.
osavat liigutust tegema, osavalt tegema mida; он изловчился и поймал мяч osava liigutusega sai ta palli kätte;
ülek. (osavalt) juhust kasutama, nõu leidma; kavalaks ~ osavaks minema; он изловчился обманывать всех ta oskas kõiki petta;
ülek. (end) välja keerutama, välja rabelema
измазать 186 Г сов. несов. измазывать kõnek.
что, чем, в чём ära määrima; измазать пальцы чернилами sõrmi tindiseks tegema;
что määrimiseks ~ võidmiseks ~ salvimiseks ~ võõpamiseks ära kulutama ~ raiskama; измазать тюбик крема tuubitäit kreemi ära kasutama ~ kulutama
изнасиловать 171a Г сов.
кого vägistama;
кого-что vägivalda kasutama ~ tarvitama kelle-mille kallal, vägisi sundima keda
использовать 171a Г сов. и несов. кого-что, в чём, на чём (ära) kasutama, kasutusele võtma, rakendama; использовать опыт передовиков eesrindlaste kogemusi kasutama, использовать случай juhust kasutama, использовать на производстве tootmises ~ tootmistegevuses rakendama
исхитриться 285 Г сов. несов. исхитряться с инф., без доп. kõnek. kavalaks ~ osavaks saama, osavasti hetke kasutama, kavalat nõu leidma, kavalust kasutama, kavaldama; исхитриться делать что kavaluti ~ kavala kombel ~ kavalust appi võttes ~ osavalt tegema mida, исхитриться плавать под водой osavasti vee all ujuma õppima
каверзничать 168b Г несов. kõnek. intrigeerima, intriigitsema, salasepitsema, riukaid kasutama; vingerpussi ~ vempu ~ vempe mängima
обращать 169a Г несов. сов. обратить
кого-что, на кого-что, во что, к кому-чему pöörama, suunama, juhtima; обращать взгляд на что pilku pöörama ~ suunama millele (ka ülek.), обращать внимание на что tähelepanu pöörama millele, обращать оружие против противника relva vastasele suunama, обращать в шутку naljaks ajama ~ pöörama, обращать в другую веру teise usku pöörama, обращать в свою веру oma usku pöörama (ka ülek.), обращать доходы на модернизацию оборудования sissetulekuid seadmete ajakohastamiseks ~ moderniseerimiseks kasutama, обращать стопы куда samme seadma kuhu, обращать в бегство põgenema sundima;
кого-что во что muutma; mat. teisendama; обращать воду в пар vett aurustama ~ auruks muutma, обращать в рабство orjastama, обращать город в пепел linna tuhaks tegema;
кого-что в кого-что moondama kelleks-milleks
обход 1 С м. неод.
ringiminek, ümber(t)minek; (valvuri, arsti) ringkäik; sõj. haaramine; делать длинный обход pikka ringi tegema, обход стороною ~ кругом ringiminek, ümberminek, обход больных arsti ringkäik, врач делает обход arst on ringkäigul, обход закона seadusest möödahiilimine, в обход закона seadusest mööda minnes, пойти в обход (1) ringi ~ ümber ~ ringiga minema, ülek. kõveraid teid kasutama, (2) sõj. (ümber) haarama;
kõrvaltee, ringiviiv ~ ümberviiv tee; tehn. möödaviik
обходный 126 П ring-, ringkäigu-, haarde-; kõrvaline, ringiviiv, ümberviiv; обходный канал ringkanal, обходный манёвр sõj. haardemanööver, обходный путь kõrvaline ~ ringiviiv tee, действовать обходным путём ülek. kõveraid teid kasutama
обыграть 165a Г сов. несов. обыгрывать
кого-что, во что mängus võitma ~ lööma; обыграть кого в шахматы keda malemängus võitma;
что sisse mängima; обыграть скрипку viiulit sisse mängima;
что teater (mängus) välja tooma; kõnek. ära kasutama
оказия 89 С ж. неод.
kõnek. van. paras ~ hea ~ sobiv juhus; ожидать оказии parajat juhust ootama, пользоваться оказией parajat ~ soodsat juhust ära kasutama;
haruldane juhus ~ lugu; вот так оказия! on alles lugu! что за оказия! mis see siis on ~ olgu!
оперировать 171a Г opereerima (несов. (с) чем, без доп. tegutsema, tehinguid sooritama; andmeid kasutama; сов. и несов. кого-что, без доп. med. operatsiooni tegema, lõikama); оперировать акциями aktsiatega opereerima, оперировать валютой valuutaoperatsioone tegema, оперировать точными сведениями täpseid andmeid kasutama, оперировать больного haiget opereerima
орудовать 171b Г несов. kõnek.
чем käsitsema, kasutama; ловко орудовать топором osavalt kirvest käsitsema, орудовать фактами fakte kasutama;
чем korraldama, juhtima; хозяйством орудовала жена majapidamist juhtis naine;
где (ka halv.) tegutsema
отгулять Г сов. несов. отгуливать
254b (без несов.) jalutuskäiku ~ jalutamist lõpetama; pidutsemist lõpetama;
254a что kõnek. (teatud aeg) jalutama; puhkama; отгулять день ühe (töö)päeva puhkama, отгулять отпуск puhkust ära kasutama, puhkusel olema, отгулять за дежурство valvesoleku eest vaba olema;
254a (без несов.) что (pidu vm.) maha pidama; отгулять свадьбу pulmi maha pidama
парадокс 1 С м. неод. kõnek. paradoks (näilikult mõistusvastane väide v. nähtus); литературный парадокс kirjanduslik paradoks, логический парадокс loogiline paradoks, математический парадокс matemaatiline paradoks, говорить парадоксами paradokslema, paradokse kasutama
перемежать 169a Г несов. что, (с) чем vaheldumisi kasutama, vaheldama; перемежать работу (с) отдыхом tööd ja puhkust vaheldama, перемежать речь паузами jutu vahele pause tegema
пользоваться 171 Г несов.
чем kasutama, tarvitama, pruukima; пользоваться научной литературой teaduslikku kirjandust kasutama, пользоваться трамваем trammiga sõitma, пользоваться тротуаром kõnniteel käima, пользоваться спросом nõutav olema;
чем ära kasutama mida; ускользнуть, пользуясь темнотой pimedust ~ hämarust ära kasutades minema lipsama, пользоваться случаем juhust kasutama;
чем omama, evima; пользоваться славой kuulus olema, пользоваться успехом edukas olema, он пользуется уважением teda austatakse, temast peetakse lugu;
у кого van. kellel end ravitseda ~ tohterdada laskma, kelle juures ravil käima
попользоваться 171 Г сов. kõnek.
чем mida (mõnda aega) tarvitama ~ pruukima ~ kasutama;
чем, без доп. kasu lõikama ~ saama millest, ära kasutama mida;
van. end ravitsema, ravil käima, ravi saama
потреблять 255 Г несов. сов. потребить что tarbima, tarvitama, kasutama, pruukima; потреблять топливо kütust tarbima ~ tarvitama, потреблять продукты животноводства loomakasvatussaadusi tarbima
практика 69 С ж. неод. (без мн. ч.)
praktika, tegelikkus, (tegelik) kasutus; kogemused; педагогическая практика pedagoogiline praktika, производственная практика tootmispraktika, применять на практике praktikas kasutama, подтвердиться на практике tegelikus kasutuses kinnitust leidma, доказать на практике tegeliku kasutuse põhjal ~ najal tõestama, проводить на практике teostama, реализовать на практике ellu viima ~ rakendama, инженер с большой практикой suurte kogemustega insener, жизненная практика, практика жизни elupraktika, -kogemused;
praksis, tegelus, (erialane) tegevus; частная практика врача arsti praksis ~ erapraktika
практиковать 172a Г несов. что, без доп. praktiseerima, tegutsema (erialal), töös ~ praktikas kasutama ~ rakendama; kõnek. praktikal olema; практиковать новый метод uut meetodit rakendama ~ kasutama
прибегнуть 344a (без страд. прич.) Г сов. несов. прибегать II к кому-чему kasutama, rakendama, abiks ~ appi ~ tarvitusele võtma; abi ~ tuge otsima; прибегнуть к хитрости kavalust kasutama ~ appi võtma, прибегнуть к оружию relvajõudu kasutama, прибегнуть к силе vägivalda ~ jõudu kasutama, прибегнуть к санкциям sanktsioone rakendama, прибегнуть к решительным мерам otsustavaid meetmeid rakendama, resoluutseid abinõusid tarvitusele võtma, прибегнуть к чьей помощи kelle poole abi saamiseks pöörduma
привлечь 378a Г сов. несов. привлекать
кого-что, к кому-чему, чем juurde ~ ligi tõmbama, ülek. ka ligi meelitama, köitma, enda poole võitma; привлечь девушку к себе neiut enda vastu suruma, выставка привлекла много посетителей näitus meelitas ligi ~ tõmbas kokku palju külastajaid, привлечь кого умом keda arukusega köitma, привлечь на свою сторону enda poole võitma, привлечь сердца südameid võitma, шум привлёк наше внимание müra äratas meie tähelepanu; привлечь людей к общественной работе inimesi ühiskondlikule tööle kaasa tõmbama;
кого-что, к чему kaasa tõmbama, jur. ka kaasama; привлечь к ответственности vastutusele võtma, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma;
что (ära) kasutama, kasutusele võtma; привлечь цитаты для иллюстрации tsitaate näitematerjalina kasutama
применить 308 Г сов. несов. применять
что kasutama, tarvitama, kasutusele ~ tarvitusele võtma, rakendama, pruukima; применить хитрость kavalust kasutama, применить оружие relva tarvitama ~ kasutama, применить знания на практике teadmisi praktikas rakendama;
что, к чему jur. rakendama, kohaldama; применить закон seadust kohaldama, применить статью закона seaduse paragrahvi kohaldama
продуктивно Н viljakalt, tulemuslikult, tootlikult, produktiivselt; продуктивно использовать время aega tulemuslikult kasutama
расходовать 171a Г несов. что kulutama, kasutama, tarvitama; расходовать деньги raha kulutama, расходовать продукты toiduaineid tarvitama, мотор расходует много бензина mootor võtab ~ kulutab palju bensiini; vrd. израсходовать
рационально Н ratsionaalselt, mõistuspäraselt, otstarbekalt; on ratsionaalne ~ mõistuspärane ~ otstarbekas; рационально использовать ratsionaalselt ~ otstarbekalt ära kasutama
реализовать 172a Г сов. и несов. что realiseerima (teostama, ellu v. täide viima, teoks tegema, täide saatma, ära kasutama, ellu rakendama; maj. ära müüma, rahaks tegema, ära paigutama); реализовать намерения kavatsusi ellu viima, реализовать рационализаторское предложение ratsionaliseerimisettepanekut ~ ratsi juurutama; реализовать изобретение leiutist rakendama ~ juurutama, реализовать права õigusi ära kasutama, реализовать штрафной удар sport trahvilöögist väravat lööma, реализовать продукцию toodangut müüma ~ realiseerima, реализовать товар на рынке kaupa turul müüma, реализовать государственный заём riigilaenu ära paigutama
решительный 126 П (кр. ф. решителен, решительна, решительно, решительны)
otsustav, otsusekindel, kindlameelne, meelekindel, resoluutne, kategooriline; решительный бой otsustav lahing, решительный человек kindlameelne ~ meelekindel ~ resoluutne inimene, решительный ответ resoluutne ~ kategooriline vastus, решительный тон resoluutne toon, решительный протест resoluutne protest, наступил решительный момент saabus otsustav hetk, принять решительные меры otsustavaid abinõusid kasutama ~ meetmeid võtma;
kõnek. ilmne, kaheldamatu, vaieldamatu; решительный талант ilmne ~ vaieldamatu talent ~ anne
секретно Н salaja; on salajane; совершенно секретно täiesti salaja ~ salajane, suure saladuskatte all, секретно использовать что mida salaja kasutama
случай 41 С м. неод. juht, juhtum, juhtumus; juhus; забавный случай naljakas juhtum, несчастный случай õnnetusjuhtum, õnnetus, несчастный случай на производстве tööõnnetus, случай заболевания haigusjuhtum, смертный случай surmajuhtum, частный случай erijuht(um), üksikjuht(um), erandjuht(um), удобный случай (hea) juhus, редкий случай harv juhus, воспользоваться случаем juhust kasutama, счастливый случай õnnelik juhus, õnneasi, упустить случай juhust käest laskma, надеяться на случай juhuse peale lootma jääma, в крайнем случае äärmisel juhul, в противном случае vastasel juhul, в редких случаях harvadel juhtudel ~ harva, в лучшем случае parimal juhul, ни в коем случае mitte mingil juhul, во всяком случае igal juhul, на всякий случай igaks juhuks, в случае чего (1) mille korral, (2) kõnek. kui tarvis on, на случай чего mille puhuks, от случая к случаю juhuti, puhuti, по случаю (1) juhuslikult, juhtumisi, sattumisi, (2) чего kõnek. põhjusel, при случае kõnek. (1) kui juhus tuleb, juhuse korral, (2) vajaduse korral
спекулировать 171b Г несов. чем, на чём, (без доп.) spekuleerima, hangeldama, sahkerdama, vahelt tegema; (olukorda) ära kasutama, oma plaane millele rajama; спекулировать акциями aktsiatega spekuleerima ~ sahkerdama, спекулировать своим именем oma nimega spekuleerima, спекулировать на разнице в ценах hinnavahega ~ hinnavahe pealt endale tegema, спекулировать на чьих затруднениях kelle rasket olukorda ära kasutama, oma plaane kelle raskele olukorrale rajama
травить I 321 Г несов.
кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
уловка 72 С ж. неод. (kaval) võte, riugas, riuge, vigur, nõks, trikk, knihv; идти на уловки, прибегать к уловкам nõkse ~ võtteid kasutama, riuklema, пустить в ход разные уловки igasuguseid trikke ~ knihve ~ riukaid käiku panema ~ laskma, никакие уловки не помогли mingid vigurid ~ nõksud ~ knihvid ei aidanud
употреблять 255 Г несов. сов. употребить что, для чего, на что tarvitama, kasutama, pruukima, tarvitusele ~ kasutusele ~ appi võtma; употреблять деньги на покупку книг raha raamatute ostuks kasutama, употреблять непонятное слово tundmatut sõna kasutama, употреблять что в пищу mida toiduks tarvitama ~ kasutama, употреблять чьё доверие во зло kelle usaldust kurjasti kasutama, употреблять алкогольные напитки vägijooke ~ alkoholi pruukima, употреблять хитрость kavalust kasutama ~ appi võtma
утилизировать 171a Г сов. и несов. utiliseerima, (ümbertöötamiseks) tarvitama ~ kasutama; rekupereerima (materjali v. energiat korduvalt kasutama); утилизировать отходы производства tootmisjääke utiliseerima
ухищрение 115 С с. неод. kavalus, nõks, konks, knihv, vigur, riugas, kriugas, osav ~ kaval ~ peen võte; дипломатические ухищрения diplomaatilised nõksud ~ võtted, прибегать к разным ухищрениям igasuguseid nõkse ~ knihve kasutama ~ abiks võtma
ухищряться 255 Г несов. kavaldama, vigurdama, kavalust ~ riukaid ~ kriukaid kasutama, osavaid ~ kavalaid nõkse ~ võtteid ~ vigureid kasutama; ухищряться всеми способами igasuguseid nõkse ~ vigureid kasutama, riuklema, kuis oskama, с тобой мне ухищряться не надо, могу говорить прямо sinuga ei pea ma keerutama, võin otse(koheselt) rääkida
фокусничать 168b Г несов. kõnek.
mustkunsti ~ taskukunsti ~ trikke ~ hookuspookust ~ silmamoondust tegema ~ näitama, silma moondama;
vigurdama, tempe ~ tükke tegema, vigureid viskama;
kavaldama, riukaid ~ nõkse kasutama, vingerdama
хозяйствование 115 С с. неод. (без мн. ч.) majandamine, majapidamine; улучшить экономические методы хозяйствования majandamist parandama, paremaid majandamismeetodeid kasutama ~ rakendama
целесообразно Н otstarbekalt, otstarbekohaselt, ratsionaalselt, mõistlikult; on otstarbekas ~ otstarbekohane ~ ratsionaalne ~ mõistlik; целесообразно использовать средства vahendeid otstarbekalt ~ ratsionaalselt kasutama
экономить 277 Г несов. что, на чём, в чём kokku hoidma, säästma, kokkuhoidlikult kulutama ~ kasutama ~ ümber käima; экономить на питании kõhu kõrvalt ~ toidu pealt kokku hoidma, экономить деньги raha kokku hoidma, экономить силы jõudu säästma; vrd. сэкономить
экономия 89 С ж. неод.
(без мн. ч.) sääst, kokkuhoid, säästmine, kokkuhoidmine, säästlikkus, kokkuhoidlikkus, ökonoomia; экономия времени aja säästmine ~ sääst, экономия сил jõu säästmine ~ sääst, экономия средств vahendite ~ raha kokkuhoid ~ kokkuhoidmine ~ säästmine, экономия в чём ~ на чём mille kokkuhoid ~ sääst, millega kokkuhoidmine, экономия топлива kütuse kokkuhoid, kütusesääst, экономия на спичках ülek. kopikakorjamine, närutamine, строгая экономия range kokkuhoid, режим экономии kokkuhoiurežiim, säästurežiim, соблюдать экономию kokku hoidma, säästlikult kasutama (majandustegevuses), навести экономию в чём säästuprintsiipi jalule seadma;
ökonoomia, majandusteadus; политическая экономия poliitiline ökonoomia, poliitökonoomia;
van. majandus, ökonoomika;
mõisamajand (endisaja Ukrainas);
aj. (majandustegevust juhtiv) riigiasutus, kroonuasutus (Venemaal)
экономно Н majanduslikult, kokkuhoidlikult, säästlikult, ökonoomselt; on majanduslik ~ kokkuhoidlik ~ säästlik ~ ökonoomne; экономно расходoвать сырьё toorainega ~ toormega säästlikult ümber käima, toorainet ~ tooret mõistlikult kasutama
эксплуатировать 171a Г несов. кого-что ekspluateerima (käitama, kasutama, rakendama; kurnama, rõhuma; ülek. kurjasti kasutama); эксплуатировать оборудование seadmeid kasutama ~ rakendama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur