[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 17 artiklit
роса 53 С ж. неод. kaste (ka taimehaigus); утренняя роса hommikune kaste, hommikukaste, на траве роса rohi on kastemärg, kaste on maas, точка росы füüs. kastepunkt, медвяная ~ медовая роса põll. mesikaste, мучнистая роса mets., põll. jahukaste, мучнистая роса рябины mets. pihlaka-jahukaste, ходить по росе kastemärjas ~ kaste sees käima
роситься 285 Г несов. maha heitma ~ langema (kaste kohta), kastega kattuma; трава росится rohi on kastes ~ kastene ~ kastest märg ~ kastemärg, kaste on maas
стланец 36 С м. неод.
‣ kasteleolina, kasteleokanep (kaste ja vihma käes leotatud lina v. kanep);
‣ maadjas ~ lamavõraline puu; берёзовый стланец bot. vaevakask (Betula nana)
‣ kasteleolina, kasteleokanep (kaste ja vihma käes leotatud lina v. kanep);
‣ maadjas ~ lamavõraline puu; берёзовый стланец bot. vaevakask (Betula nana)
оттаскать 165a Г сов. → несов. оттаскивать kõnek.
‣ что ära ~ eemale tassima ~ lohistama ~ tirima ~ tarima ~ vedima (kaste, kotte vm.); оттаскать ящики в сторону kaste eemale tassima;
‣ (без несов.) tassimist lõpetama;
‣ (без несов.) кого за что sikutama, sakutama; оттаскать за уши kõrvust sakutama, оттаскать за волосы tutistama
‣ что ära ~ eemale tassima ~ lohistama ~ tirima ~ tarima ~ vedima (kaste, kotte vm.); оттаскать ящики в сторону kaste eemale tassima;
‣ (без несов.) tassimist lõpetama;
‣ (без несов.) кого за что sikutama, sakutama; оттаскать за уши kõrvust sakutama, оттаскать за волосы tutistama
соус 1 С м. неод. kaste, soust; томатный соус tomatikaste, рыба под соусом kala kastmes;
◊ ни под каким соусом kõnek. mitte mingi viguriga, mitte mingil moel, mitte mingi maskeeringu ~ ilustusega; под разными ~ всякими соусами kõnek. mitmeti serveeritult, igapidi, igamoodi
◊ ни под каким соусом kõnek. mitte mingi viguriga, mitte mingil moel, mitte mingi maskeeringu ~ ilustusega; под разными ~ всякими соусами kõnek. mitmeti serveeritult, igapidi, igamoodi
громоздить 289 (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. что (kokku) kuhjama (ka ülek.); громоздить ящики в одну кучу kaste ühte virna kuhjama ~ ajama, громоздить цитаты tsitaate kuhjama; vrd. нагромоздить
осесть 353 Г сов. → несов. оседать
‣ на что, без доп. (maha, alla) langema ~ laskuma ~ vajuma; пыль к этому времени уже осесла tolm oli jõudnud juba maha ~ alla langeda, пыль осесла на полку riiulile oli tolmu kogunenud, туман осесл udu vajus alla, роса осесла kaste on maas ~ maha tulnud, лошадь осесла на задние ноги hobune vajus tagajalgadele, он осесл на пол ta varises põrandale kokku, здание осесло hoone on vajunud, лодка осесла paat on ~ istub sügavalt vees, иней осесл на деревья puud on härmas, puud läksid härma, снег осесл lumi on kokku sulanud, лицо осесло nägu on kõhnaks jäänud ~ ära langenud;
‣ sadestuma, settima; осессть на дно põhja settima ~ sadestuma, горечь, осесвшая на душу hinge sadestunud kibedus;
‣ где ülek. elama asuma, end sisse seadma, paigastuma, paikseks ~ paigale jääma; осессть в деревне maale elamist (sisse) seadma, maale elama jääma, товары осесли на складе kaup on lattu seisma jäänud
‣ на что, без доп. (maha, alla) langema ~ laskuma ~ vajuma; пыль к этому времени уже осесла tolm oli jõudnud juba maha ~ alla langeda, пыль осесла на полку riiulile oli tolmu kogunenud, туман осесл udu vajus alla, роса осесла kaste on maas ~ maha tulnud, лошадь осесла на задние ноги hobune vajus tagajalgadele, он осесл на пол ta varises põrandale kokku, здание осесло hoone on vajunud, лодка осесла paat on ~ istub sügavalt vees, иней осесл на деревья puud on härmas, puud läksid härma, снег осесл lumi on kokku sulanud, лицо осесло nägu on kõhnaks jäänud ~ ära langenud;
‣ sadestuma, settima; осессть на дно põhja settima ~ sadestuma, горечь, осесвшая на душу hinge sadestunud kibedus;
‣ где ülek. elama asuma, end sisse seadma, paigastuma, paikseks ~ paigale jääma; осессть в деревне maale elamist (sisse) seadma, maale elama jääma, товары осесли на складе kaup on lattu seisma jäänud
упасть 356b Г сов.
‣ maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошади hobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничь selili kukkuma, упасть ничком ninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на пол raamat kukkus põrandale, упали первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес упал eesriie langes, упасть в постель voodisse vajuma, упасть на грудь кому kelle rinnale langema, голова упала на грудь pea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечи juuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицо valgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение упало tuju ~ meeleolu langes, роса упала kaste tuli maha;
‣ saabuma, laskuma; ночь упала saabus öö, сумерки упали saabus videvik;
‣ alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упал baromeeter langes, температура упала palavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упала kiirus vähenes ~ langes, цены упали hinnad on alanenud ~ langenud, интерес к кому-чему упал huvi kelle-mille vastu on vähenenud ~ langenud, вода упала vesi on alanenud, рубль упал kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
‣ nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упал tuul nõrgenes ~ vaibus, голос упал hääl nõrgenes, жара упала kuumus andis järele, силы упали jõud nõrkes ~ ütles üles;
‣ alla käima, allamäge minema; дисциплина упала kord on alla käinud ~ käis alla, искусство упало kunst on alla käinud ~ mandunud;
‣ madalk. lõpma, otsa saama;
◊ упасть духом meelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ноги кому ~ к ногам кого ~ на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma; упасть с неба на землю taevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упало у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde; упасть в чьих глазах kelle silmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упасть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как ~ точно с луны упасть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно ~ как с неба упасть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
‣ maha ~ alla ~ pikali kukkuma ~ langema (ka ülek.), maha varisema, maha ~ alla vajuma; упасть с лошади hobuse seljast ~ sadulast maha kukkuma, упасть без чувств meelemärkuseta maha kukkuma ~ varisema, упасть в обморок minestusse langema, (ära) minestama, упасть навзничь selili kukkuma, упасть ничком ninali ~ silmili ~ näoli kukkuma, книга упала на пол raamat kukkus põrandale, упали первые капли дождя langesid esimesed vihmapiisad, занавес упал eesriie langes, упасть в постель voodisse vajuma, упасть на грудь кому kelle rinnale langema, голова упала на грудь pea vajus ~ langes rinnale, волосы упали на плечи juuksed vajusid ~ langesid õlgadele, свет упал на его лицо valgus langes ta näole, взгляд упал на незнакомца pilk langes tundmatule, настроение упало tuju ~ meeleolu langes, роса упала kaste tuli maha;
‣ saabuma, laskuma; ночь упала saabus öö, сумерки упали saabus videvik;
‣ alanema, vähenema, langema (ka ülek.); барометр упал baromeeter langes, температура упала palavik ~ temperatuur alanes ~ langes, скорость упала kiirus vähenes ~ langes, цены упали hinnad on alanenud ~ langenud, интерес к кому-чему упал huvi kelle-mille vastu on vähenenud ~ langenud, вода упала vesi on alanenud, рубль упал kõnek. rubla (väärtus) on langenud;
‣ nõrgenema, nõrkema, vaibuma; ветер упал tuul nõrgenes ~ vaibus, голос упал hääl nõrgenes, жара упала kuumus andis järele, силы упали jõud nõrkes ~ ütles üles;
‣ alla käima, allamäge minema; дисциплина упала kord on alla käinud ~ käis alla, искусство упало kunst on alla käinud ~ mandunud;
‣ madalk. lõpma, otsa saama;
◊ упасть духом meelekindlust ~ julgust kaotama, meelt heitma; упасть в ноги кому ~ к ногам кого ~ на колени перед кем kelle ette põlvili langema, keda põlvili paluma; упасть с неба на землю taevast ~ pilvedelt maa peale kukkuma ~ langema, asju kainema pilguga ~ kainelt vaatama; сердце упало у кого kõnek. kellel läks südame alt külmaks, kelle süda vajus saapasäärde; упасть в чьих глазах kelle silmis langema ~ väärtust kaotama; яблоку негде упасть kõnek. nööpnõelgi ei mahu maha kukkuma, täiskiilutud, puupüsti täis; как ~ точно с луны упасть kõnek. nagu kuu pealt kukkuma; точно ~ как с неба упасть kõnek. (1) nagu välk selgest taevast ilmuma, (2) taevast sülle kukkuma, (3) nagu kuu pealt kukkuma
приправа 51 С ж. неод.
‣ kok. maitseaine, maitselisand; kaste; острая приправа vürts, teravamaitseline lisand, приправа для супа supilisand, приправа к салату salatikaste;
‣ van. (toidu)lisa;
‣ ülek. kõnek. vürts, lisand
‣ kok. maitseaine, maitselisand; kaste; острая приправа vürts, teravamaitseline lisand, приправа для супа supilisand, приправа к салату salatikaste;
‣ van. (toidu)lisa;
‣ ülek. kõnek. vürts, lisand
окропиться 301 Г сов. → несов. окропляться чем luulek. van. piiskadega ~ pisaratega ~ pritsmetega kattuma, (täis) piserduma; луг окропился росой niidul on kaste maas, niit on kastemärg
искриться 285, искриться 269 Г несов. чем, без доп. sädelema, sätendama, kirgama; на траве искрилась роса rohul sädeles kaste, снег искрится на солнце lumi sätendab päikese käes, глаза его искрились хитростью tal oli kavalussäde silmis
стлать 208 Г несов.
‣ что (laiali) laotama; стлать ковёр на пол vaipa põrandale laotama, стлать скатерть на стол lina lauale laotama ~ panema, стлать лён lina kaste ~ vihma kätte laotama, стлать паркет parketti panema, стлать пол põrandat (alla) panema;
‣ что voodit ~ (magamis)aset tegema; стлать постель voodit tegema;
‣ ülek. (безл.) maad ligi hõljuma ~ heljuma
‣ что (laiali) laotama; стлать ковёр на пол vaipa põrandale laotama, стлать скатерть на стол lina lauale laotama ~ panema, стлать лён lina kaste ~ vihma kätte laotama, стлать паркет parketti panema, стлать пол põrandat (alla) panema;
‣ что voodit ~ (magamis)aset tegema; стлать постель voodit tegema;
‣ ülek. (безл.) maad ligi hõljuma ~ heljuma
острый 119 П
‣ (кр. ф. остр и остёр, остра, остро, остры и остры) terav, vahe (ka ülek.); teravamaitseline, terava maitsega; острый нож terav ~ vahe nuga, острый нос лодки paadi terav nina, туфли с острыми носами terava ninaga kingad, острый глаз terav pilk ~ silm, острый взгляд terav ~ vahe ~ uuriv ~ läbitungiv pilk, острый ум terane aru ~ mõistus, острое замечание terav märkus, острая классовая борьба terav ~ äge klassivõitlus, острый интерес elav huvi, острый запах terav lõhn, острый соус terava maitsega kaste;
‣ (кр. ф. остёр, остра, остро, остры) teravmeelne, vaimukas; острая шутка teravmeelne nali;
‣ (без кр. ф.) terav(-), äge-; острый угол mat. teravnurk, острая боль terav ~ lõikav valu, острый живот med. äge kõht, острый бронхит med. äge bronhiit, острый ветер kõle ~ vinge tuul, острое положение pingeline ~ kriitiline ~ täbar olukord;
‣ П → С острое с. неод. (без мн. ч.) teravamaitseline toit;
◊ острый ~ остёр на язык terava keelega
‣ (кр. ф. остр и остёр, остра, остро, остры и остры) terav, vahe (ka ülek.); teravamaitseline, terava maitsega; острый нож terav ~ vahe nuga, острый нос лодки paadi terav nina, туфли с острыми носами terava ninaga kingad, острый глаз terav pilk ~ silm, острый взгляд terav ~ vahe ~ uuriv ~ läbitungiv pilk, острый ум terane aru ~ mõistus, острое замечание terav märkus, острая классовая борьба terav ~ äge klassivõitlus, острый интерес elav huvi, острый запах terav lõhn, острый соус terava maitsega kaste;
‣ (кр. ф. остёр, остра, остро, остры) teravmeelne, vaimukas; острая шутка teravmeelne nali;
‣ (без кр. ф.) terav(-), äge-; острый угол mat. teravnurk, острая боль terav ~ lõikav valu, острый живот med. äge kõht, острый бронхит med. äge bronhiit, острый ветер kõle ~ vinge tuul, острое положение pingeline ~ kriitiline ~ täbar olukord;
‣ П → С острое с. неод. (без мн. ч.) teravamaitseline toit;
◊ острый ~ остёр на язык terava keelega
