[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 53 artiklit
кошка 73 С ж.
‣ од. zool. kass (Felis); ema(s)kass; домашняя кошка kodukass, рыжая кошка kollane kass (halv. ka punapäise naise kohta), дикая кошка metsik kass, лесная кошка zool. metskass (Felis silvestris), ангорская кошка angoorakass;
‣ неод. (без мн. ч.) kassinahk;
‣ неод. tehn. kass; mer. otsiankur;
‣ кошки мн. ч. неод. ronirauad; sport kassid (alpinisti varustusest);
‣ кошки мн. ч. неод. van. (mitme) piuga piits;
◊ драная кошка madalk. räsitud krõhva; ( жить м е жду собой) как кошка с собакой nagu kass ja koer (elama); знает кошка, чьё мясо съела kõnekäänd küll kass teab, kelle kirnu kallal käis; кошки скребут на душе ~ на сердце у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; (бегать, метаться...) как угорелая кошка kõnek. nagu peata kana (jooksma, tormama); чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud
‣ од. zool. kass (Felis); ema(s)kass; домашняя кошка kodukass, рыжая кошка kollane kass (halv. ka punapäise naise kohta), дикая кошка metsik kass, лесная кошка zool. metskass (Felis silvestris), ангорская кошка angoorakass;
‣ неод. (без мн. ч.) kassinahk;
‣ неод. tehn. kass; mer. otsiankur;
‣ кошки мн. ч. неод. ronirauad; sport kassid (alpinisti varustusest);
‣ кошки мн. ч. неод. van. (mitme) piuga piits;
◊ драная кошка madalk. räsitud krõhva; ( жить м е жду собой) как кошка с собакой nagu kass ja koer (elama); знает кошка, чьё мясо съела kõnekäänd küll kass teab, kelle kirnu kallal käis; кошки скребут на душе ~ на сердце у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; (бегать, метаться...) как угорелая кошка kõnek. nagu peata kana (jooksma, tormama); чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud
шмыг межд. в функции предик. kõnek. lipsti ~ vilksti ~ viuhti ~ vupsti minema ~ kaduma, lipsama, vulpsama, vupsama, vulpsatama, vupsatama; он шмыг из комнаты ta lipsas toast viuhti välja, кошка шмыг под диван kass kadus vilksti ~ vupsti diivani alla, kass vupsas diivani alla
кот 2 С м. од. (isa)kass, kõuts; камышовый кот zool. kõrkjakass, rookass (Felis chaus);
◊ кот наплакал kõnek. kukenokatäis, hirmus vähe; покупать ~ купить кота в мешке kõnek. põrsast kotis ostma
◊ кот наплакал kõnek. kukenokatäis, hirmus vähe; покупать ~ купить кота в мешке kõnek. põrsast kotis ostma
вылакать 165*a Г сов. что
‣ ära ~ tühjaks lakkuma ~ limpsima; кошка вылакала молоко kass lakkus kogu piima ära;
‣ madalk. sisse ~ tühjaks kaanima
‣ ära ~ tühjaks lakkuma ~ limpsima; кошка вылакала молоко kass lakkus kogu piima ära;
‣ madalk. sisse ~ tühjaks kaanima
выловить 321* Г сов. → несов. вылавливать кого-что tühjaks ~ välja ~ kinni püüdma, välja õngitsema, kinni võtma; кошка выловила мышей kass on kõik hiired kinni püüdnud, всю рыбу в реке не выловишь kõiki kalu jõest ei püüa, jõge kaladest tühjaks ei püüa, выловили всех беглецов jooksikud püüti ~ nabiti kinni
замурлыкать 193b, 164b Г сов.
‣ nurru lööma hakkama; кошка замурлыкала kass hakkas nurru lööma;
‣ что ülek. kõnek. ümisema hakkama; он замурлыкал про себя знакомый мотив ta ümises omaette tuttavat viisi
‣ nurru lööma hakkama; кошка замурлыкала kass hakkas nurru lööma;
‣ что ülek. kõnek. ümisema hakkama; он замурлыкал про себя знакомый мотив ta ümises omaette tuttavat viisi
облезть 354 Г сов. → несов. облезать kõnek.
‣ karva ~ sulgi (maha) ajama, sulgima; maha tulema, hõredaks jääma; кошка облезла kass on karva ajanud, шкура облезла karvad on maha tulnud;
‣ maha tulema ~ pudenema ~ kooruma, ära kuluma; краска облезла со стены värv on seinalt maha tulnud ~ koorunud ~ pudenenud, позолота облезла kullatis on ära kulunud
‣ karva ~ sulgi (maha) ajama, sulgima; maha tulema, hõredaks jääma; кошка облезла kass on karva ajanud, шкура облезла karvad on maha tulnud;
‣ maha tulema ~ pudenema ~ kooruma, ära kuluma; краска облезла со стены värv on seinalt maha tulnud ~ koorunud ~ pudenenud, позолота облезла kullatis on ära kulunud
ого, о-го-го межд. kõnek. ohoo, ohoh; tohoo, tohoh; ого, как ты вырос ohoo, kui suureks sa oled kasvanud, и живёт же он, о-го-го ta elab nii, et imesta, ta elab nagu kuninga kass
подкрасться 356 Г сов. → несов. подкрадываться к кому-чему, без доп. juurde ~ ligi hiilima, vargsi ~ salaja ~ salamahti tulema; кошка подкралась к воробью kass hiilis varblase(le) ligi, подкрасться к окопам противника salamisi vastase kaevikute juurde hiilima ~ jõudma, старость подкралась незаметно vanadus on vargsi ligi hiilinud, зима подкралась незаметно talv on tulnud salamahti ~ märkamatult kätte
сгорбить 277 Г сов. (повел. накл. сгорби и сгорбь, сгорбите и сгорбьте) что küüru ~ kühmu selga tõmbama; кот сгорбил спину kass tõmbas küüru selga; vrd. горбить
слопать 164a Г сов. кого-что madalk. nahka ~ kinni pistma ~ panema, kinni vitsutama, pintslisse panema; кошка слопала сметану kass pistis koore nahka; vrd. лопать
цап межд. в функции предик. madalk. naps(ti) ~ näps(ti) ~ näuh(ti) ~ kraps(ti) ~ krauh(ti) haarama ~ krahmama; цап яблоко из рук õuna käest krahmama, кошка цап рыбу со стола kass napsas ~ tõmbas napsti kala laualt ära, собака цап за ногу koer hakkas krauhti jalga ~ säärde kinni, koer naksas jalast kinni
цапать 164a Г несов. кого-что madalk.
‣ kribima, kriipima, kriipsima, kraapima, kriimustama; кошка цапает руку kass kribib ~ kriibib kätt;
‣ napsama, näksama; kahmama, (k)rapsama, krahmama, krabama (ka ülek.); цапать из рук käest kahmama, цапать зубами (hammastega) näksama, не твоё, не цапай ära kraba teiste oma; vrd. сцапать
‣ kribima, kriipima, kriipsima, kraapima, kriimustama; кошка цапает руку kass kribib ~ kriibib kätt;
‣ napsama, näksama; kahmama, (k)rapsama, krahmama, krabama (ka ülek.); цапать из рук käest kahmama, цапать зубами (hammastega) näksama, не твоё, не цапай ära kraba teiste oma; vrd. сцапать
щетиниться 269 Г несов. (без 1 и 2 л.)
‣ (oma) karvu püsti ~ turri ajama, turritama; кошка щетинится kass ajab karvad turri;
‣ püsti ~ turri tõusma; шерсть щетинится karv tõuseb püsti ~ turri;
‣ ülek. madalk. turritama, turris ~ pahur olema; vrd. ощетиниться
‣ (oma) karvu püsti ~ turri ajama, turritama; кошка щетинится kass ajab karvad turri;
‣ püsti ~ turri tõusma; шерсть щетинится karv tõuseb püsti ~ turri;
‣ ülek. madalk. turritama, turris ~ pahur olema; vrd. ощетиниться
блудливый 119 П (кр. ф. блудлив, блудлива, блудливо, блудливы) madalk.
‣ liiderlik, kiimlev;
‣ pahategija, pahandusetegija; varas, varastaja; блудливый кот varastaja kass
‣ liiderlik, kiimlev;
‣ pahategija, pahandusetegija; varas, varastaja; блудливый кот varastaja kass
выпустить 317* Г сов. → несов. выпускать
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
‣ кого-что välja ~ lahti laskma; выпустить из рук käest kukkuda laskma, коров выпустили из хлева lehmad lasti laudast välja, его выпустили на свободу ta lasti vabaks ~ vabadusse, мать выпустила ребёнка погулять ema laskis ~ lubas lapse õue, выпустить вино на землю veini maha joosta laskma, выпустить воду из ванны vanni veest tühjaks ~ vett vannist välja laskma;
‣ что välja andma, kirjastama, publitseerima, trükis avaldama; выпустили новый учебник anti välja uus õpik, выпустить фильм filmi ekraanile laskma;
‣ что välja ~ käibele laskma; выпустить новые монеты uut metallraha käibele laskma;
‣ что tootma, valmistama, välja laskma; завод выпустил партию новых радиоприёмников tehas valmistas partii uusi raadiovastuvõtjaid ~ raadioaparaate;
‣ кого ellu saatma (õppeasutusest); выпустить много хороших специалистов palju häid erialatöötajaid ellu saatma, suurt lendu erialatöötajaid andma, его выпустили в звании лейтенанта ta lõpetas leitnandi auastmes;
‣ что pikemaks ~ laiemaks laskma, järele ~ lahti laskma; выпустить складку volti lahti laskma;
‣ что välja jätma ~ kärpima; автор выпустил из романа целую главу autor jättis romaanist terve peatüki välja;
‣ что välja ajama; выпустить побеги kasvusid ajama, кошка выпустила когти kass ajas ~ sirutas küüned välja;
‣ что (välja v. üles) laskma, tulistama; выпустить очередь из пулемёта kuulipildujast valangut andma, выпустить ракету raketti üles laskma;
◊ выпустить ~ выпускать в свет что avaldama, publitseerima mida; выпустить ~ выпускать из виду кого-что kahe silma vahele jätma keda-mida; выпустить в трубу (1) кого puupaljaks koorima keda, (2) что (raha v. varandust) läbi lööma ~ sirgeks tegema ~ korstnasse kirjutama ~ laskma; выпустить из рук что käest (ära libiseda) laskma mida
задавить II 320 Г сов. → несов. задавливать
‣ кого surnuks muljuma ~ litsuma; конь упал и задавил под собою всадника hobune kukkus ja muljus ratsaniku ~ ratsuri surnuks ~ enda alla;
‣ кого, чем madalk. ära kägistama; задавить верёвкой nööriga pooma ~ kägistama, кошка задавила цыплёнка kass murdis kanapoja ära;
‣ что ülek. alla ~ maha suruma, lämmatama; задавить освободительное движение vabadusliikumist maha suruma ~ lämmatama
‣ кого surnuks muljuma ~ litsuma; конь упал и задавил под собою всадника hobune kukkus ja muljus ratsaniku ~ ratsuri surnuks ~ enda alla;
‣ кого, чем madalk. ära kägistama; задавить верёвкой nööriga pooma ~ kägistama, кошка задавила цыплёнка kass murdis kanapoja ära;
‣ что ülek. alla ~ maha suruma, lämmatama; задавить освободительное движение vabadusliikumist maha suruma ~ lämmatama
задрать 216 Г сов. → несов. задирать I
‣ кого maha murdma; медведь задрал корову karu murdis lehma ära;
‣ (без несов.) кого vaeseomaks peksma;
‣ что kõnek. (üles, lahti) kiskuma, üles tõstma ~ käärima, püsti ajama; задрать кору на дереве puukoort lahti kiskuma, задрать кожу на пальце sõrme marraskile tõmbama, задрать рубашку särki ~ särgi äärt üles tõstma, кот задрал хвост kass ajas saba püsti, задрать голову pead selga ajama;
◊ чёрт бы его задрал madalk. kurat ~ tont teda võtku, susi teda söögu; задрать ~ задирать нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima
‣ кого maha murdma; медведь задрал корову karu murdis lehma ära;
‣ (без несов.) кого vaeseomaks peksma;
‣ что kõnek. (üles, lahti) kiskuma, üles tõstma ~ käärima, püsti ajama; задрать кору на дереве puukoort lahti kiskuma, задрать кожу на пальце sõrme marraskile tõmbama, задрать рубашку särki ~ särgi äärt üles tõstma, кот задрал хвост kass ajas saba püsti, задрать голову pead selga ajama;
◊ чёрт бы его задрал madalk. kurat ~ tont teda võtku, susi teda söögu; задрать ~ задирать нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima
лизать 198 Г несов.
‣ кого-что lakkuma, noolima, nilpsima, nälpima, limpsima (ka ülek.); собака лижет ему руку koer lakub ~ noolib ta kätt, кошка лижет блюдце kass limpsib alustassi, волна лижет бока корабля laine peseb laeva külgi;
‣ кого-что madalk. musitama, musutama; lakkuma;
◊ лизать пятки ~ ноги ~ руки ~ сапоги кому, у кого halv. kelle taldu lakkuma, kintsu kaapima
‣ кого-что lakkuma, noolima, nilpsima, nälpima, limpsima (ka ülek.); собака лижет ему руку koer lakub ~ noolib ta kätt, кошка лижет блюдце kass limpsib alustassi, волна лижет бока корабля laine peseb laeva külgi;
‣ кого-что madalk. musitama, musutama; lakkuma;
◊ лизать пятки ~ ноги ~ руки ~ сапоги кому, у кого halv. kelle taldu lakkuma, kintsu kaapima
махнуть 336b Г сов.
‣ однокр. к махать чем, кому lehvitama, viipama; махнуть рукой käega viipama;
‣ kõnek. hüppama, kargama; põrutama kuhu; кот махнул через всю комнату kass volksas üle toa, махнуть через забор üle aia kargama, махну-ка я в город põrutan õige linna, махнуть в актёры näitlejaks hakkama;
‣ что, на что madalk. vahetama mida mille vastu;
◊ махнуть рукой на кого-что käega lööma kellele-millele
‣ однокр. к махать чем, кому lehvitama, viipama; махнуть рукой käega viipama;
‣ kõnek. hüppama, kargama; põrutama kuhu; кот махнул через всю комнату kass volksas üle toa, махнуть через забор üle aia kargama, махну-ка я в город põrutan õige linna, махнуть в актёры näitlejaks hakkama;
‣ что, на что madalk. vahetama mida mille vastu;
◊ махнуть рукой на кого-что käega lööma kellele-millele
одичалый 119 П metsik, metsistunud, metsikuks läinud (ka ülek.); inimpelglikuks muutunud; одичалая кошка metsik ~ hulkuv kass, hulkurkass, одичалый взгляд metsik ~ hullunud pilk, одичалая толпа metsistunud rahvahulk, одичалый сад metsistunud ~ räämas aed
подобраться 216 (прош. вр. подобралось и подобралось, подобрались и подобрались) Г сов. → несов. подбираться
‣ kujunema, kogunema; компания подобралась неплохая kokku sai päris tore seltskond, со временем подобралась целая коллекция ajapikku kogunes ~ sai kokku kollektsioon;
‣ к кому-чему juurde hiilima, (vargsi, ettevaatlikult, hiilides) lähenema; кошка подобралась к птице kass hiilis linnule lähedale;
‣ к кому ülek. kõnek. külje alla pugema kellele;
‣ подо что kõnek. mille alla pugema;
‣ kõnek. kerra ~ pingule tõmbuma;
‣ kõnek. end kohendama ~ korda seadma;
‣ madalk. otsa saama ~ lõppema, lõpukorrale jõudma (toidu vms. kohta)
‣ kujunema, kogunema; компания подобралась неплохая kokku sai päris tore seltskond, со временем подобралась целая коллекция ajapikku kogunes ~ sai kokku kollektsioon;
‣ к кому-чему juurde hiilima, (vargsi, ettevaatlikult, hiilides) lähenema; кошка подобралась к птице kass hiilis linnule lähedale;
‣ к кому ülek. kõnek. külje alla pugema kellele;
‣ подо что kõnek. mille alla pugema;
‣ kõnek. kerra ~ pingule tõmbuma;
‣ kõnek. end kohendama ~ korda seadma;
‣ madalk. otsa saama ~ lõppema, lõpukorrale jõudma (toidu vms. kohta)
принести 365 Г сов. → несов. приносить
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
промокнуть 344b Г сов. → несов. промокать (läbi)märjaks saama; промокнуть под дождём vihma käes märjaks saama ~ läbi ligunema, я вся промокла olen läbimärg, ноги промокли jalad on täiesti märjad ~ läbimärjad, она промокла до костей ~ до нитки tal ei ole kuiva kohta hamba all, ta on üdini märg ~ märg kui kass
худой I 120 П (кр. ф. худ, худа, худо, худы; сравн. ст. худее) kõhn, kõhetu, kuivetu, kiitsakas, õbluke, kleenuke, hoonuke (murd.), lahja; худдые руки kõhnad ~ kuivetud käed, худдой человек kõhn ~ kõhetu ~ kiitsakas inimene, худдая кошка niru kass
ангорский 129 П angoora; ангорская коза angoora kits, ангорская кошка angoora kass, ангорский кролик angoora küülik
бездомный 126 П (кр. ф. бездомен, бездомна, бездомно, бездомны) kodutu, peavarjuta; бездомная кошка kodutu ~ hulkuv kass, бездомный бродяга kodutu hulgus
вокруг I Н ringi, ümberringi, ümberkaudu; оглянуться вокруг ringi vaatama, вокруг ни души ümberkaudu ei ole hingegi;
◊ вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru
◊ вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru
мышка I 73 С ж. од. dem. hiireke; играть с кем как кошка с мышкой ülek. kellega nagu kass hiirega mängima
охаживать 168a Г несов. madalk.
‣ что mille ümber käima ~ ringe tegema ~ tiirutama;
‣ кого kellele pugema, keda meelitama, kelle ümber tiirutama, nagu kass ümber palava pudru käima;
‣ кого, чем vemblaga nahutama, vemmalt andma, vemmeldama, kolkima
‣ что mille ümber käima ~ ringe tegema ~ tiirutama;
‣ кого kellele pugema, keda meelitama, kelle ümber tiirutama, nagu kass ümber palava pudru käima;
‣ кого, чем vemblaga nahutama, vemmalt andma, vemmeldama, kolkima
полудикий 122 П poolmetsik (ka ülek.), pooleldi metsistunud; полудикая кошка poolmetsik kass, полудикие племена poolmetsikud hõimud, полудикий сад pooleldi metsistunud aed
разводить 313a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. → сов. развести;
◊ разводить бобы с кем kõnek. (1) nagu kass ümber palava pudru käima, keerutama, tühja loba ajama, (2) jorutama, venitama; разводить вавилоны kõnek. udu ajama
◊ разводить бобы с кем kõnek. (1) nagu kass ümber palava pudru käima, keerutama, tühja loba ajama, (2) jorutama, venitama; разводить вавилоны kõnek. udu ajama
сиамский 129 П siiami; сиамская кошка siiami kass;
◊ сиамские близнецы humor. Siiami kaksikud, nagu sukk ja saabas
◊ сиамские близнецы humor. Siiami kaksikud, nagu sukk ja saabas
сибирский 129 П Siberi, siberi; сибирские леса Siberi metsad, сибирская кошка siberi kass, сибирская язва vet., med. siberi katk, põrnatõbi, сибирский горный козёл zool. siberi kaljukits (Capra sibirica), сибирская пихта bot. siberi nulg (Abies sibirica), сибирский кедр, сибирская кедровая сосна bot. siberi seedermänd (Pinus sibirica)
хвостатый 119 П (кр. ф. хвостат, хвостата, хвостато, хвостаты) saba-, sabaga; pikasabaline, kohevasabaline, pika ~ koheva sabaga; хвостатый кот koheva sabaga kass, хвостатые земноводные zool. sabakonnalised (kahepaiksed Caudata)
вороватый 119 П (кр. ф. вороват, воровата, воровато, вороваты) kõnek. varga-, vargalik, sulikommetega; hiiliv; вороватые глаза vargasilmad, -pilk, вороватая кошка vargakommetega kass, вороватая походка hiiliv samm
жить 330 (прош. вр. жил, жила, жило, не жил и не жил, не жила, не жило и не жило, не жили и не жили) Г несов.
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
‣ в ком-чём, с кем-чем elama, elunema, olema; жить долго kaua elama, я жил три года в Москве ma elasin kolm aastat Moskvas, жить в дружбе с кем kellega sõpruses elama, жить с братом vennaga koos elama, жить полной жизнью täisverelist elu elama, жить отшельником erakuna elama, жить припеваючи elama nagu kuninga kass, жить в ладу с кем kellega (rahus ja) üksmeeles elama;
‣ чем, на что elatuma, elama; жить своим трудом oma tööst elatuma, жить на свой заработок oma palgast elama ~ elatuma, она живёт детьми lapsed on tema elu sisu ~ elumõte, жить надеждой lootusest elama;
◊ жить своим умом oma aru järgi elama; жить на широкую ногу laialt elama; жить на всём готовом priiülalpidamisel olema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, heitis hinge
изворотливый 119 П (кр. ф. изворотлив, изворотлива, изворотливо, изворотливы) painduv, paindlik (ka ülek.), näbe, väle, osav; taibukas, nutikas, end välja rabelda oskav, põiklik; изворотлив как кошка painduv nagu kass, изворотливый ум väle ~ paindlik mõistus
кататься 165 Г несов.
‣ по чему, без доп. veerema (edasi-tagasi); kõnek. vähkrema, väherdama, vintsklema; карандаш катается по столу pliiats veereb mööda lauda, кататься от боли valu käes vähkrema ~ vintsklema;
‣ на чём, без доп. sõitma millega; кататься на лодке paadiga sõitma, кататься на санках kelgutama, кататься на коньках uisutama, кататься на лыжах suusatama, кататься с горы mäest alla laskma, кататься верхом ratsutama;
‣ страд. к катать;
◊ кататься как сыр в масле nagu kuninga kass elama, nagu kukk villavakas elama; кататься со смеху kõnek. naerma, nii et vats vabiseb, ennast kas või puruks ~ ribadeks naerma; vrd. катиться
‣ по чему, без доп. veerema (edasi-tagasi); kõnek. vähkrema, väherdama, vintsklema; карандаш катается по столу pliiats veereb mööda lauda, кататься от боли valu käes vähkrema ~ vintsklema;
‣ на чём, без доп. sõitma millega; кататься на лодке paadiga sõitma, кататься на санках kelgutama, кататься на коньках uisutama, кататься на лыжах suusatama, кататься с горы mäest alla laskma, кататься верхом ratsutama;
‣ страд. к катать;
◊ кататься как сыр в масле nagu kuninga kass elama, nagu kukk villavakas elama; кататься со смеху kõnek. naerma, nii et vats vabiseb, ennast kas või puruks ~ ribadeks naerma; vrd. катиться
кругом I Н
‣ ringi, ümber, ümberringi; повернуться кругом ümber ~ ringi pöörduma, кругом! ümber pöörd! кругом много лесов ümberringi on palju metsi;
‣ kõnek. täielikult, täiesti, üleni, läbinisti; он кругом прав tal on läbi ja lõhki ~ täiesti õigus, он кругом должен ta on üleni võlgades;
◊ ходить ~ вертеться кругом да около nagu kass ümber palava pudru käima
‣ ringi, ümber, ümberringi; повернуться кругом ümber ~ ringi pöörduma, кругом! ümber pöörd! кругом много лесов ümberringi on palju metsi;
‣ kõnek. täielikult, täiesti, üleni, läbinisti; он кругом прав tal on läbi ja lõhki ~ täiesti õigus, он кругом должен ta on üleni võlgades;
◊ ходить ~ вертеться кругом да около nagu kass ümber palava pudru käima
курица 80 (мн. ч. куры 51 и курицы 80) С ж. од.
‣ kana; курица несётся kana muneb, фазанья курица faasanikana;
‣ (без мн. ч.) kanaliha; пирог с курицей kana(liha)pirukas;
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; курам на смех kõnek. tibudele naeruks, ajab hobusedki naerma; мокрая курица kõnek. (nagu) vette kastetud kass ~ kana, hädine kuju, hädavares; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema; слепая курица kõnek. pimekana
‣ kana; курица несётся kana muneb, фазанья курица faasanikana;
‣ (без мн. ч.) kanaliha; пирог с курицей kana(liha)pirukas;
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; курам на смех kõnek. tibudele naeruks, ajab hobusedki naerma; мокрая курица kõnek. (nagu) vette kastetud kass ~ kana, hädine kuju, hädavares; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema; слепая курица kõnek. pimekana
масло 96 (род. п. мн. ч. масел) С с. неод.
‣ või; õli; коровье ~ сливочное ~ животное масло või, топлёное масло sulatatud või, прогорклое масло kibe ~ rääsunud või, сбивать ~ бить масло võid tegema, жарить на масле võiga praadima, какаовое масло (1) kakaovõi, (2) kakaoõli, льняное масло lina(seemne)õli, оливковое масло oliiviõli, прованское масло provanksõli (eriti hea oliiviõli), подсолнечное масло päevalilleõli, розовое масло roosiõli, постное масло söögiõli, paastuõli (van.), растительное масло taimeõli, конопляное масло kanepiõli, гвоздичное масло nelgiõli, касторовое масло farm. kastoorõli, riitsinusõli, каменноугольное масло kivisöetõrv, -õli, сланцевое масло põlevkiviõli, купоросное масло keem. (suitsev) väävelhape, vitrioliõli (van.), машинное масло masinaõli, смазочное масло määrdeõli, лёгкое масло tehn. kergõli, тяжёлое масло tehn. raskõli, швейное масло õmblusmasinaõli, эфирное масло eeterlik õli;
‣ kunst õlivärv(id); kõnek. õlimaal; писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima;
◊ подливать ~ подлить масла в огонь õli tulle valama; как сыр в масле (катается) elab nagu kuninga kass; ерунда ~ чепуха на постном масле madalk. asi või midagi, möga; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga tee; кукиш ~ фига с маслом madalk. ei tuhkagi; (идёт) как по маслу (läheb) nagu lep(a)se reega ~ nagu õlitatud
‣ või; õli; коровье ~ сливочное ~ животное масло või, топлёное масло sulatatud või, прогорклое масло kibe ~ rääsunud või, сбивать ~ бить масло võid tegema, жарить на масле võiga praadima, какаовое масло (1) kakaovõi, (2) kakaoõli, льняное масло lina(seemne)õli, оливковое масло oliiviõli, прованское масло provanksõli (eriti hea oliiviõli), подсолнечное масло päevalilleõli, розовое масло roosiõli, постное масло söögiõli, paastuõli (van.), растительное масло taimeõli, конопляное масло kanepiõli, гвоздичное масло nelgiõli, касторовое масло farm. kastoorõli, riitsinusõli, каменноугольное масло kivisöetõrv, -õli, сланцевое масло põlevkiviõli, купоросное масло keem. (suitsev) väävelhape, vitrioliõli (van.), машинное масло masinaõli, смазочное масло määrdeõli, лёгкое масло tehn. kergõli, тяжёлое масло tehn. raskõli, швейное масло õmblusmasinaõli, эфирное масло eeterlik õli;
‣ kunst õlivärv(id); kõnek. õlimaal; писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima;
◊ подливать ~ подлить масла в огонь õli tulle valama; как сыр в масле (катается) elab nagu kuninga kass; ерунда ~ чепуха на постном масле madalk. asi või midagi, möga; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga tee; кукиш ~ фига с маслом madalk. ei tuhkagi; (идёт) как по маслу (läheb) nagu lep(a)se reega ~ nagu õlitatud
мокрый 119 П (кр. ф. мокр, мокра, мокро, мокры) märg(-), lige, niiske, rõske; мокрое бельё märg pesu, мокрый песок märg ~ niiske liiv, мокрый снег lobjakas, мокрые от слёз глаза pisaraist märjad silmad, мокрая земля märg ~ lige ~ niiske maa ~ muld, мокрое бурение mäend. märgpuurimine, мокрая погода niiske ~ rõske ilm;
◊ мокрая курица kõnek. halv. (1) (nagu) uppunud kukk, (nagu) vette kastetud kass, (2) hädine kuju, hädavares; мокрое место останется ~ осталось от кого madalk. kellest jääb ~ jäi (ainult) märg plekk järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga kohtagi; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad märja ~ vesise koha peal
◊ мокрая курица kõnek. halv. (1) (nagu) uppunud kukk, (nagu) vette kastetud kass, (2) hädine kuju, hädavares; мокрое место останется ~ осталось от кого madalk. kellest jääb ~ jäi (ainult) märg plekk järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga kohtagi; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad märja ~ vesise koha peal
около II Н läheduses, lähedal, kõrval; lähedale, kõrvale; van. ümberringi; около никого не было видно läheduses polnud kedagi näha, присесть около lähedale ~ kõrvale istuma;
◊ ходить вокруг ~ кругом да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima
◊ ходить вокруг ~ кругом да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima
проскочить Г сов. → несов. проскакивать
‣ 311a (без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. sisse ~ läbi ~ mööda lipsama ~ saama (ka ülek.); проскочить в дверь uksest sisse lipsama, заяц проскочил мимо охотника jänes lipsas jahimehest mööda, проскочила ошибка kõnek. viga on läbi lipsanud ~ kahe silma vahele jäänud, проскочить в начальники madalk. ülemuseks saama;
‣ 311b kõnek. mille vahele kukkuma; игла проскочила в щель nõel kukkus prakku ~ prao vahele;
◊ чёрная кошка проскочила ~ пробежала между кем kõnek. must kass on kelle vahelt läbi jooksnud
‣ 311a (без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. sisse ~ läbi ~ mööda lipsama ~ saama (ka ülek.); проскочить в дверь uksest sisse lipsama, заяц проскочил мимо охотника jänes lipsas jahimehest mööda, проскочила ошибка kõnek. viga on läbi lipsanud ~ kahe silma vahele jäänud, проскочить в начальники madalk. ülemuseks saama;
‣ 311b kõnek. mille vahele kukkuma; игла проскочила в щель nõel kukkus prakku ~ prao vahele;
◊ чёрная кошка проскочила ~ пробежала между кем kõnek. must kass on kelle vahelt läbi jooksnud
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
собака 69 С ж. од.
‣ koer (kõnek. ka ülek.), peni; дворовая собака õuekoer, охотничья собака jahikoer, гончая собака hagijas, борзая собака vene hurt, hurdakoer, пастушья собака karjakoer, karjakrants, служебная собака teenistuskoer, караульная собака vahikoer, розыскная собака jälituskoer, декоративная собака ilukoer, бешеная собака marutõbine koer, енотовидная собака zool. kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), выставка собак koertenäitus, koeranäitus, кидаться на кого собакой ~ как собака kõnek. lõrinal kellele kallale minema, выгнать кого как собаку kõnek. nagu marutõbist koera minema kihutama, устать как собака kõnek. nagu koer ~ surmani väsinud olema, puruväsinud olema, проголодаться как собака kõnek. olema näljane nagu hunt;
‣ kõnek. kurivaim (hea omaduse v. oskuse rõhutamiseks);
◊ жить как кошка с собакой nagu koer ja kass elama; любит как собака палку kõnek. armastab nagu koer luuavart; как собака на сене nagu koer heinakuhja otsas; собаке под хвост madalk. koerasaba alla; вот где собака зарыта kõnek. vaat kuhu ~ sinna ongi koer maetud; вешать ~ навешать собак на кого kõnek. kellele seitset surmapattu süüks panema; гонять собак madalk. seanahka vedama, luuslanki lööma; как собак нерезаных kõnek. nagu kirjusid koeri; нужен как собаке пятая нога kõnek. nagu viies ratas vankri all (olema); с собаками не сыщешь кого kõnek. keda ei leia tikutulegagi; собаку съел на чём, в чём kõnek. kõva ~ kibe käsi olema, asjatundja ~ oma ala meister olema
‣ koer (kõnek. ka ülek.), peni; дворовая собака õuekoer, охотничья собака jahikoer, гончая собака hagijas, борзая собака vene hurt, hurdakoer, пастушья собака karjakoer, karjakrants, служебная собака teenistuskoer, караульная собака vahikoer, розыскная собака jälituskoer, декоративная собака ilukoer, бешеная собака marutõbine koer, енотовидная собака zool. kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), выставка собак koertenäitus, koeranäitus, кидаться на кого собакой ~ как собака kõnek. lõrinal kellele kallale minema, выгнать кого как собаку kõnek. nagu marutõbist koera minema kihutama, устать как собака kõnek. nagu koer ~ surmani väsinud olema, puruväsinud olema, проголодаться как собака kõnek. olema näljane nagu hunt;
‣ kõnek. kurivaim (hea omaduse v. oskuse rõhutamiseks);
◊ жить как кошка с собакой nagu koer ja kass elama; любит как собака палку kõnek. armastab nagu koer luuavart; как собака на сене nagu koer heinakuhja otsas; собаке под хвост madalk. koerasaba alla; вот где собака зарыта kõnek. vaat kuhu ~ sinna ongi koer maetud; вешать ~ навешать собак на кого kõnek. kellele seitset surmapattu süüks panema; гонять собак madalk. seanahka vedama, luuslanki lööma; как собак нерезаных kõnek. nagu kirjusid koeri; нужен как собаке пятая нога kõnek. nagu viies ratas vankri all (olema); с собаками не сыщешь кого kõnek. keda ei leia tikutulegagi; собаку съел на чём, в чём kõnek. kõva ~ kibe käsi olema, asjatundja ~ oma ala meister olema
сыр 3 С м. неод. juust; швейцарский сыр šveitsi juust, голландский сыр hollandi juust, российский сыр vene juust, плавленый сыр sulatatud juust, võidejuust, сычужный сыр laabijuust, козий сыр kitsejuust, овечий сыр lambajuust, колбасный сыр suitsujuust, домашний сыр kodujuust;
◊ как сыр в масле катаеться nagu kuninga kass elama, nagu kukk villavakas elama
◊ как сыр в масле катаеться nagu kuninga kass elama, nagu kukk villavakas elama
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
царапать 164a Г несов. кого-что
‣ kribima, kriipima, kriipsima, kratsima, kraapima, kriimustama, krammima, küünistama; царапать зеркало peeglit kriimustama, царапать ногтем küünega kriipima ~ kraapima, царапать когтями küünistama, küüntega kraapima (näit. kass), шиповник царапал руки kibuvits kriipis ~ kriimustas käsi, перо царапает sulg kriibib;
‣ kõnek. kritseldama, sirgeldama, sikerdama, kriipsima, kriipseldama; царапать буквы на стене seina sisse tähti kraapima, seinale tähti kritseldama, царапать письмо kirja sirgeldama; vrd. оцарапать, нацарапать
‣ kribima, kriipima, kriipsima, kratsima, kraapima, kriimustama, krammima, küünistama; царапать зеркало peeglit kriimustama, царапать ногтем küünega kriipima ~ kraapima, царапать когтями küünistama, küüntega kraapima (näit. kass), шиповник царапал руки kibuvits kriipis ~ kriimustas käsi, перо царапает sulg kriibib;
‣ kõnek. kritseldama, sirgeldama, sikerdama, kriipsima, kriipseldama; царапать буквы на стене seina sisse tähti kraapima, seinale tähti kritseldama, царапать письмо kirja sirgeldama; vrd. оцарапать, нацарапать
чёрный 126 П (кр. ф. чёрен, черна, черно, черны)
‣ must(-), musta värvi; чёрная краска must värv, чёрный дым must suits, чёрная собака must koer, чёрный шар must kuul (vastuhäälena), чёрная раса must rass, чёрная смерть van. must surm, katk, чёрный хлеб must leib, rukkileib, чёрная икра must kalamari, чёрный кофе must kohv, чёрный перец must pipar, чёрный лес lehtmets, чёрная буря mullatorm, чёрный пар mustkesa, чёрная металлургия mustmetallurgia, чёрные металлы mustmetallid, чёрный мёд tume mesi, чёрная ночь kottpime öö, чёрное духовенство mustad vaimulikud, munkvaimulikud, mungad, чёрный от загара päevitusest lausa must, lausa mustaks päevitunud, чёрный, как уголь süsimust, tukkmust, чёрный, как смоль pigimust, tökatmust, чёрный, как сажа nõgimust, tahmmust, чёрная смородина bot. must sõstar (Ribes nigrum), чёрный тополь bot. must pappel (Populus nigra), чёрная ножка bot. mustmädanik, чёрная казарка zool. mustlagle (Branta bernida), чёрный стриж zool. piiritaja (Apus apus), чёрная рыба zool. tundrakala, dallia (Dallia pectoralis), чёрная оспа med. mustad rõuged, чёрная кровь med. mustveresus, pigmentveresus, чёрная окраска кожи med. nahamustumus, nahapigmentumus, чёрная кожа must nahk, med. mustnahksus;
‣ ülek. mure-, murelik, must, sünge; чёрная меланхолия must ~ sünge melanhoolia, чёрная тоска ahastus, чёрная скука põrguigavus, tappev igavus, чёрная сторона жизни elu pahupool, лицо стало чёрным от горя nägu oli murest must ~ on murest mustaks läinud;
‣ ülek. alatu, räpane, must, kuri, paha; чёрные замыслы alatud ~ mustad plaanid, чёрная измена alatu ~ räpane reetmine, чёрная душа must ~ alatu hing, чёрное дело must tehing, sobing, чёрный рынок must turg, чёрная биржа must börs (spekulantide börs), чёрная реакция must ~ sünge reaktsiooniaeg, чёрный список must nimekiri, чёрная сотня aj. mustsada, чёрная несправедливость karjuv ~ kisendav ülekohus, чёрная дума kuri ~ halb ~ paha ~ must mõte, чёрный глаз kuri silm ~ pilk;
‣ van. kõnek. must, määrdunud; чёрное бельё must pesu, руки, чёрные от грязи mustad ~ porised käed;
‣ (без кр. ф.) taga-, köögi-, hoovi-; чёрный двор tagahoov, чёрный ход tagauks, köögikäik, чёрное крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, köögitrepp;
‣ (без кр. ф.) suitsu-; чёрная изба suitsutare, чёрная печь suitsuahi, чёрная баня suitsusaun;
‣ (без кр. ф.) van. must(-), mustkunsti(-), nõia-; чёрное волшебство mustkunst, чёрная магия must maagia, чёрная книга nõiaraamat, чёрная сила põrguvägi;
‣ (без кр. ф.) must, liht-, abi-; чёрная работа must ~ kvalifitseerimata ~ erioskuseta töö, lihttöö;
‣ (без кр. ф.) must-, toor-, pooltöödeldud, pooleldi töötlemata; чёрный пол must põrand, aluspõrand;
‣ (без кр. ф.) liht-, alam-; чёрный люд ~ народ lihtrahvas, alamrahvas, pööbel, alamkiht;
‣ (без кр. ф.) aj. rakke-; чёрные люди rakketalupojad;
‣ П → С чёрный м, чёрная ж. од. must (neeger), mustanahaline;
‣ П → С чёрные мн. ч. од. pööbel, alamrahvas;
‣ П → С чёрные мн. ч. неод. mustad (malendid, kabendid); ход чёрными mustade käik;
‣ П → С чёрное с. неод. must rõivas ~ ülikond; ходить в чёрном mustas rõivas ~ mustas käima, leinariiet kandma;
‣ П → С чёрный м. од. madalk. vanatühi, vanakuri;
◊ держать в чёрном теле кого kõnek. vaeslapse osas pidama; навести ~ наводить чёрную краску musta värvi paksult peale panema; в чёрном цвете mustades ~ süngetes värvides; чёрным по белому написано ~ напечатано must valgel ~ kirjas seisma; чёрная кость alamrahva ~ lihtrahva hulgast (inimene); называть чёрное белым musta valgeks nimetama; принимать ~ принять чёрное за белое musta valgeks pidama; чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud; на ~ про чёрный день mustadeks päevadeks
‣ must(-), musta värvi; чёрная краска must värv, чёрный дым must suits, чёрная собака must koer, чёрный шар must kuul (vastuhäälena), чёрная раса must rass, чёрная смерть van. must surm, katk, чёрный хлеб must leib, rukkileib, чёрная икра must kalamari, чёрный кофе must kohv, чёрный перец must pipar, чёрный лес lehtmets, чёрная буря mullatorm, чёрный пар mustkesa, чёрная металлургия mustmetallurgia, чёрные металлы mustmetallid, чёрный мёд tume mesi, чёрная ночь kottpime öö, чёрное духовенство mustad vaimulikud, munkvaimulikud, mungad, чёрный от загара päevitusest lausa must, lausa mustaks päevitunud, чёрный, как уголь süsimust, tukkmust, чёрный, как смоль pigimust, tökatmust, чёрный, как сажа nõgimust, tahmmust, чёрная смородина bot. must sõstar (Ribes nigrum), чёрный тополь bot. must pappel (Populus nigra), чёрная ножка bot. mustmädanik, чёрная казарка zool. mustlagle (Branta bernida), чёрный стриж zool. piiritaja (Apus apus), чёрная рыба zool. tundrakala, dallia (Dallia pectoralis), чёрная оспа med. mustad rõuged, чёрная кровь med. mustveresus, pigmentveresus, чёрная окраска кожи med. nahamustumus, nahapigmentumus, чёрная кожа must nahk, med. mustnahksus;
‣ ülek. mure-, murelik, must, sünge; чёрная меланхолия must ~ sünge melanhoolia, чёрная тоска ahastus, чёрная скука põrguigavus, tappev igavus, чёрная сторона жизни elu pahupool, лицо стало чёрным от горя nägu oli murest must ~ on murest mustaks läinud;
‣ ülek. alatu, räpane, must, kuri, paha; чёрные замыслы alatud ~ mustad plaanid, чёрная измена alatu ~ räpane reetmine, чёрная душа must ~ alatu hing, чёрное дело must tehing, sobing, чёрный рынок must turg, чёрная биржа must börs (spekulantide börs), чёрная реакция must ~ sünge reaktsiooniaeg, чёрный список must nimekiri, чёрная сотня aj. mustsada, чёрная несправедливость karjuv ~ kisendav ülekohus, чёрная дума kuri ~ halb ~ paha ~ must mõte, чёрный глаз kuri silm ~ pilk;
‣ van. kõnek. must, määrdunud; чёрное бельё must pesu, руки, чёрные от грязи mustad ~ porised käed;
‣ (без кр. ф.) taga-, köögi-, hoovi-; чёрный двор tagahoov, чёрный ход tagauks, köögikäik, чёрное крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, köögitrepp;
‣ (без кр. ф.) suitsu-; чёрная изба suitsutare, чёрная печь suitsuahi, чёрная баня suitsusaun;
‣ (без кр. ф.) van. must(-), mustkunsti(-), nõia-; чёрное волшебство mustkunst, чёрная магия must maagia, чёрная книга nõiaraamat, чёрная сила põrguvägi;
‣ (без кр. ф.) must, liht-, abi-; чёрная работа must ~ kvalifitseerimata ~ erioskuseta töö, lihttöö;
‣ (без кр. ф.) must-, toor-, pooltöödeldud, pooleldi töötlemata; чёрный пол must põrand, aluspõrand;
‣ (без кр. ф.) liht-, alam-; чёрный люд ~ народ lihtrahvas, alamrahvas, pööbel, alamkiht;
‣ (без кр. ф.) aj. rakke-; чёрные люди rakketalupojad;
‣ П → С чёрный м, чёрная ж. од. must (neeger), mustanahaline;
‣ П → С чёрные мн. ч. од. pööbel, alamrahvas;
‣ П → С чёрные мн. ч. неод. mustad (malendid, kabendid); ход чёрными mustade käik;
‣ П → С чёрное с. неод. must rõivas ~ ülikond; ходить в чёрном mustas rõivas ~ mustas käima, leinariiet kandma;
‣ П → С чёрный м. од. madalk. vanatühi, vanakuri;
◊ держать в чёрном теле кого kõnek. vaeslapse osas pidama; навести ~ наводить чёрную краску musta värvi paksult peale panema; в чёрном цвете mustades ~ süngetes värvides; чёрным по белому написано ~ напечатано must valgel ~ kirjas seisma; чёрная кость alamrahva ~ lihtrahva hulgast (inimene); называть чёрное белым musta valgeks nimetama; принимать ~ принять чёрное за белое musta valgeks pidama; чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud; на ~ про чёрный день mustadeks päevadeks
