[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 254 artiklit, väljastan 200
борода 57 С ж. неод.
‣ habe, pard; жидкая борода hõre habe, небритая борода ajamata habe, окладистая борода täishabe, рыжая борода punane habe, борода клином kikkhabe, брить бороду (1) habet ajama, (2) habetu olema, носить бороду habet kandma, habemega olema, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ lokuti, lott; петушья борода kuke lokutid;
◊ смеяться в бороду habemesse naerma; борода выросла, а ума не вынесла vanas. vana mees, aga varsa aru
‣ habe, pard; жидкая борода hõre habe, небритая борода ajamata habe, окладистая борода täishabe, рыжая борода punane habe, борода клином kikkhabe, брить бороду (1) habet ajama, (2) habetu olema, носить бороду habet kandma, habemega olema, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ lokuti, lott; петушья борода kuke lokutid;
◊ смеяться в бороду habemesse naerma; борода выросла, а ума не вынесла vanas. vana mees, aga varsa aru
взращивать 168a Г несов. → сов. взрастить что kõrgst. hoolikalt ~ hellalt kasvatama; любовно взращивать каждый цветок iga õie eest hoolitsema ~ hoolt kandma, iga õit hellitama
влачить 287a Г несов. что kõrgst. van. (koormat) kandma; влачить оковы ahelaid kandma, влачить груз сомнений kahtluskoormat kandma;
◊ влачить жалкое существование virelema
◊ влачить жалкое существование virelema
внакидку Н üle õlgade, õlgadele; õlgadel; надеть пальто внакидку mantlit üle õlgade ~ õlgadele heitma, носить пальто внакидку mantlit õlgadel kandma
вносить 319a Г несов. → сов. внести
‣ кого-что, во что (sisse) viima ~ tooma (ka ülek.); вносить чемодан в вагон kohvrit vagunisse viima ~ tooma, вносить больного в операционную haiget operatsioonisaali ~ lõikussaali ~ lõikustuppa viima ~ kandma, вносить знамя lippu sisse kandma ~ tooma, вносить удобрение в почву maad väetama, väetist mulda viima, вносить ясность во что selgust tooma millesse, вносить оживление elevust tooma ~ tekitama, вносить новое условие в договор lepingusse uut tingimust võtma;
‣ кого-что во что (sisse) võtma ~ kandma; вносить в список кого nimekirja kandma ~ võtma keda, вносить в книгу что raamatusse kandma mida;
‣ что, во что tegema mida, milles(se); вносить предложение ettepanekut tegema ~ sisse andma, вносить исправления во что parandusi tegema milles(se);
‣ (sisse) maksma; вносить плату tasuma;
‣ что esitama; вносить законопроект seaduseelnõu esitama, вносить протест jur. protesti esitama ~ sisse andma;
◊ вносить ~ внести свой вклад во что oma panust andma millesse
‣ кого-что, во что (sisse) viima ~ tooma (ka ülek.); вносить чемодан в вагон kohvrit vagunisse viima ~ tooma, вносить больного в операционную haiget operatsioonisaali ~ lõikussaali ~ lõikustuppa viima ~ kandma, вносить знамя lippu sisse kandma ~ tooma, вносить удобрение в почву maad väetama, väetist mulda viima, вносить ясность во что selgust tooma millesse, вносить оживление elevust tooma ~ tekitama, вносить новое условие в договор lepingusse uut tingimust võtma;
‣ кого-что во что (sisse) võtma ~ kandma; вносить в список кого nimekirja kandma ~ võtma keda, вносить в книгу что raamatusse kandma mida;
‣ что, во что tegema mida, milles(se); вносить предложение ettepanekut tegema ~ sisse andma, вносить исправления во что parandusi tegema milles(se);
‣ (sisse) maksma; вносить плату tasuma;
‣ что esitama; вносить законопроект seaduseelnõu esitama, вносить протест jur. protesti esitama ~ sisse andma;
◊ вносить ~ внести свой вклад во что oma panust andma millesse
вода 53 (вин. п. ед. ч. воду) С ж. неод.
‣ vesi; проточная вода läbivoolav vesi, стоячая вода seisev vesi, питьевая вода joogivesi, сырая вода keetmata vesi, кипячёная вода keedetud vesi, пресная вода mage vesi, минеральная вода mineraalvesi, tervisvesi, непитьевая вода, вода, непригодная для питья joogikõlbmatu vesi, сточная вода, сточные воды reovesi, -veed, heitvesi, колодезная вода kaevuvesi, родниковая ~ ключевая вода allikavesi, lättevesi, жёсткая вода kare vesi, высокая вода kõrgvesi, tulvavesi, грунтовая вода põhjavesi, geol. pinnasevesi, святая вода kirikl. pühavesi, pühitsetud vesi, тяжёлая вода keem., füüs. raske vesi, струя воды veejuga, уровень воды veeseis, -tase, жёлтая вода med. roheline kae, glaukoom, бриллиант чистой воды puhas ~ ehtne briljant, идти за водой, kõnek. идти по воду vett tooma minema, ехать по воде, ехать водой veeteed ~ vesitsi ~ vett mööda sõitma, спустить корабль на воду laeva vette laskma, в его статье много воды ülek. tema artikkel on päris vesine ~ kesine ~ lahja;
‣ (обычно мн. ч.) veed; вешние воды kevadveed, территориальные воды territoriaalveed, лечение водами vesiravi, поехать на воды tervisvetele sõitma;
◊ живая вода folkl. eluvesi; седьмая ~ десятая вода на киселе kõnek. viies vesi taari peal (kaugelt sugulane); водой не разольёшь ~ не разлить kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas; как с гуся вода kõnek. nagu hane selga vesi; лить воду на чью мельницу kelle veskile vett valama; много воды утекло palju vett on merre voolanud; (молчит,) словно воды в рот набрал vait nagu sukk, nagu oleks suu vett täis; пройти огонь и воду tulest ja veest läbi käima; прятать ~ спрятать концы в воду kõnek. jälgi kaotama; толочь воду в ступе kõnek., p ешетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; выводить ~ вывести на чистую воду kõnek. päevavalgele tooma; выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. puhtalt välja tulema, terve nahaga pääsema; как в воду канул kõnek. kadus nagu vits vette ~ nagu tina tuhka; (он) как в воду глядел kõnek. justkui oleks selgeltnägija; как в воду опущенный kõnek. nagu vette kastetud, norus; сажать ~ посадить на хлеб и воду vee ja leiva peale panema; (похожи) как две капли воды sarnased nagu kaks tilka vett
‣ vesi; проточная вода läbivoolav vesi, стоячая вода seisev vesi, питьевая вода joogivesi, сырая вода keetmata vesi, кипячёная вода keedetud vesi, пресная вода mage vesi, минеральная вода mineraalvesi, tervisvesi, непитьевая вода, вода, непригодная для питья joogikõlbmatu vesi, сточная вода, сточные воды reovesi, -veed, heitvesi, колодезная вода kaevuvesi, родниковая ~ ключевая вода allikavesi, lättevesi, жёсткая вода kare vesi, высокая вода kõrgvesi, tulvavesi, грунтовая вода põhjavesi, geol. pinnasevesi, святая вода kirikl. pühavesi, pühitsetud vesi, тяжёлая вода keem., füüs. raske vesi, струя воды veejuga, уровень воды veeseis, -tase, жёлтая вода med. roheline kae, glaukoom, бриллиант чистой воды puhas ~ ehtne briljant, идти за водой, kõnek. идти по воду vett tooma minema, ехать по воде, ехать водой veeteed ~ vesitsi ~ vett mööda sõitma, спустить корабль на воду laeva vette laskma, в его статье много воды ülek. tema artikkel on päris vesine ~ kesine ~ lahja;
‣ (обычно мн. ч.) veed; вешние воды kevadveed, территориальные воды territoriaalveed, лечение водами vesiravi, поехать на воды tervisvetele sõitma;
◊ живая вода folkl. eluvesi; седьмая ~ десятая вода на киселе kõnek. viies vesi taari peal (kaugelt sugulane); водой не разольёшь ~ не разлить kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas; как с гуся вода kõnek. nagu hane selga vesi; лить воду на чью мельницу kelle veskile vett valama; много воды утекло palju vett on merre voolanud; (молчит,) словно воды в рот набрал vait nagu sukk, nagu oleks suu vett täis; пройти огонь и воду tulest ja veest läbi käima; прятать ~ спрятать концы в воду kõnek. jälgi kaotama; толочь воду в ступе kõnek., p ешетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; выводить ~ вывести на чистую воду kõnek. päevavalgele tooma; выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. puhtalt välja tulema, terve nahaga pääsema; как в воду канул kõnek. kadus nagu vits vette ~ nagu tina tuhka; (он) как в воду глядел kõnek. justkui oleks selgeltnägija; как в воду опущенный kõnek. nagu vette kastetud, norus; сажать ~ посадить на хлеб и воду vee ja leiva peale panema; (похожи) как две капли воды sarnased nagu kaks tilka vett
вражда 53 С ж. неод. (без мн. ч.) vaen, vihavaen, vimm; питать вражду к кому viha ~ vimma kandma kelle peale
втаскивать 168a Г несов. → сов. втащить кого-что во что sisse ~ üles tassima ~ kandma ~ tirima; втаскивать мебель на пятый этаж mööblit viiendale korrusele tassima ~ kandma
вывести 367* Г сов. → несов. выводить
‣ кого-что (välja, eemale) viima ~ juhatama ~ talutama ~ tooma; вывести детей на прогулку lapsi jalutama viima, вывести лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, вывести из боя lahingust välja viima, дорожка вывела нас из рощи rada tõi meid salust välja;
‣ кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его вывели из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
‣ кого-что hävitama; вывести сорняки umbrohtu hävitama, вывести мышей hiiri hävitama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; вывести пятна plekke välja võtma;
‣ что järeldama; mat. tuletama; вывести заключение järeldama, вывести формулу valemit tuletama;
‣ что (koondhinnet) välja panema; вывести четвертной балл veerandihinnet panema;
‣ что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); вывести в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
‣ кого välja hauduma; вывести цыплят tibusid välja hauduma;
‣ что (välja) aretama; вывести новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
‣ что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
‣ что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama ~ joonestama, välja maalima; он вывел заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
‣ кого-что kujutama, välja ~ esile tooma, kirjeldama; в романе выведены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid;
◊ вывести ~ выводить в люди кого järje peale ~ heale järjele aitama keda; вывести ~ выводить из заблуждения кого kelle silmi avama, eksitusest päästma keda; вывести ~ выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma ~ viima keda; вывести ~ выводить из строя кого-что rivist välja viima ~ lööma; вывести ~ выводить из терпения кого kelle kannatust katkema panema; вывести ~ выводить на чистую ~ свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida
‣ кого-что (välja, eemale) viima ~ juhatama ~ talutama ~ tooma; вывести детей на прогулку lapsi jalutama viima, вывести лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, вывести из боя lahingust välja viima, дорожка вывела нас из рощи rada tõi meid salust välja;
‣ кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его вывели из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
‣ кого-что hävitama; вывести сорняки umbrohtu hävitama, вывести мышей hiiri hävitama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; вывести пятна plekke välja võtma;
‣ что järeldama; mat. tuletama; вывести заключение järeldama, вывести формулу valemit tuletama;
‣ что (koondhinnet) välja panema; вывести четвертной балл veerandihinnet panema;
‣ что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); вывести в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
‣ кого välja hauduma; вывести цыплят tibusid välja hauduma;
‣ что (välja) aretama; вывести новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
‣ что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
‣ что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama ~ joonestama, välja maalima; он вывел заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
‣ кого-что kujutama, välja ~ esile tooma, kirjeldama; в романе выведены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid;
◊ вывести ~ выводить в люди кого järje peale ~ heale järjele aitama keda; вывести ~ выводить из заблуждения кого kelle silmi avama, eksitusest päästma keda; вывести ~ выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma ~ viima keda; вывести ~ выводить из строя кого-что rivist välja viima ~ lööma; вывести ~ выводить из терпения кого kelle kannatust katkema panema; вывести ~ выводить на чистую ~ свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida
вывозить 315 Г несов. → сов. вывезти кого-что (ära, välja) vedama ~ viima; maj. eksportima, välja vedama; вывозить мусор со двора hoovist prahti ära vedama, вывозить детей за город lapsi rohelisse ~ linnast välja sõidutama, вывозить товар за границу kaupa eksportima;
◊ вывозить ~ вывезти на себе ~ на своих плечах ~ на своём горбу что oma ~ enda turjal kandma mida; вывозить ~ вывезти в свет van. suurilma ~ kõrgemasse seltskonda viima keda
◊ вывозить ~ вывезти на себе ~ на своих плечах ~ на своём горбу что oma ~ enda turjal kandma mida; вывозить ~ вывезти в свет van. suurilma ~ kõrgemasse seltskonda viima keda
вынашивать 168a Г несов. → сов. выносить кого-что
‣ kõnek. lõpuni kandma (last);
‣ ülek. küpseda laskma; вынашивать идею mõtet (lõpuni) küpseda laskma ~ välja hauduma
‣ kõnek. lõpuni kandma (last);
‣ ülek. küpseda laskma; вынашивать идею mõtet (lõpuni) küpseda laskma ~ välja hauduma
выносить 319a Г несов. → сов. вынести
‣ кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
‣ кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
‣ что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
‣ что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
‣ что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
‣ что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
‣ что ette sirutama (jalga, kätt);
‣ кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
◊ выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
‣ кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
‣ кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
‣ что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
‣ что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
‣ что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
‣ что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
‣ что ette sirutama (jalga, kätt);
‣ кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
◊ выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
вытащить 310* Г сов. → несов. вытаскивать
‣ кого-что, из чего välja võtma ~ tõmbama; välja kandma ~ tassima ~ tooma; вытащить из воды veest välja tooma ~ tõmbama, вытащить занозу pindu välja tõmbama, вытащить из беды kõnek. hädast välja aitama, она вытащила мужа в театр kõnek. ta vedas mehe teatrisse;
‣ что, у кого kõnek. ära tõmbama, varastama;
◊ вытащить ~ вытаскивать из грязи кого kõnek. mülkast välja kiskuma keda
‣ кого-что, из чего välja võtma ~ tõmbama; välja kandma ~ tassima ~ tooma; вытащить из воды veest välja tooma ~ tõmbama, вытащить занозу pindu välja tõmbama, вытащить из беды kõnek. hädast välja aitama, она вытащила мужа в театр kõnek. ta vedas mehe teatrisse;
‣ что, у кого kõnek. ära tõmbama, varastama;
◊ вытащить ~ вытаскивать из грязи кого kõnek. mülkast välja kiskuma keda
вытоптать 210* Г сов. → несов. вытаптывать что sisse tallama ~ sõtkuma; ära ~ mustaks ~ poriseks tallama; вытоптать тропинку rada sisse sõtkuma, вытоптать пол kõnek. põrandat mustaks tallama ~ kandma
выходить II 313*a Г сов. → несов. выхаживать
‣ кого (hoolitsedes) terveks ravima ~ põetama; выходить больного haiget terveks põetama;
‣ кого-что üles kasvatama, hooldama, hoolitsema, hoolt kandma kelle-mille eest; выходить дерево puud kasvatama
‣ кого (hoolitsedes) terveks ravima ~ põetama; выходить больного haiget terveks põetama;
‣ кого-что üles kasvatama, hooldama, hoolitsema, hoolt kandma kelle-mille eest; выходить дерево puud kasvatama
горб 2 (предл. п. ед. ч. о горбе, на горбу) С м. неод. küür (ka ülek.); kühm; горб верблюда kaameli küür;
◊ гнуть горб на кого kõnek. selga küürutama, tööd rühmama, palehigis töötama kelle kasuks; добывать ~ добыть ~ зарабатывать ~ заработать своим ~ собственным горбом что kõnek. oma kümne küünega ~ suure vaevaga teenima mida; испытать на своём горбу kõnek. oma turjal tunda saama; на чужом горбу (ехать и т. п.) kõnek. teis(t)e seljas liugu laskma; на горбу носить ~ таскать kõnek. turjal kandma
◊ гнуть горб на кого kõnek. selga küürutama, tööd rühmama, palehigis töötama kelle kasuks; добывать ~ добыть ~ зарабатывать ~ заработать своим ~ собственным горбом что kõnek. oma kümne küünega ~ suure vaevaga teenima mida; испытать на своём горбу kõnek. oma turjal tunda saama; на чужом горбу (ехать и т. п.) kõnek. teis(t)e seljas liugu laskma; на горбу носить ~ таскать kõnek. turjal kandma
докладывать I 168a Г несов. → сов. доложить что, о ком-чём, кому ette kandma, raportima, esitama; teatama; докладывать результаты наблюдений vaatlustulemusi esitama, докладывать командиру обстановку komandörile olukorrast ette kandma ~ raport(eer)ima, докладывать о приходе посетителя külalise ~ jutulesoovija tulekust teatama
донашивать 168a Г несов. → сов. доносить II кого-что, до чего kandmist lõpetama, (ära) kandma; lõpuni kandma (raseda kohta); донашивать бельё pesu ära kandma
доносить I Г несов. → сов. донести
‣ 319a кого-что, куда, до чего kohale ~ pärale ~ milleni ~ kelleni kandma ~ viima ~ tooma; ветер доносит звуки музыки tuul toob (minuni, meieni...) muusikahelisid, доносить до зрителя авторский замысел autori mõtet vaatajani viima;
‣ 319b кому, о чём ette kandma, (ametlikku) ettekannet tegema, teatama; доносить о ходе боя lahingu käigust ette kandma;
‣ 319b на кого-что kelle peale kaebama, öördama;
‣ 319a кого, куда kõnek. kihutades viima ~ tooma
‣ 319a кого-что, куда, до чего kohale ~ pärale ~ milleni ~ kelleni kandma ~ viima ~ tooma; ветер доносит звуки музыки tuul toob (minuni, meieni...) muusikahelisid, доносить до зрителя авторский замысел autori mõtet vaatajani viima;
‣ 319b кому, о чём ette kandma, (ametlikku) ettekannet tegema, teatama; доносить о ходе боя lahingu käigust ette kandma;
‣ 319b на кого-что kelle peale kaebama, öördama;
‣ 319a кого, куда kõnek. kihutades viima ~ tooma
дотащить 310 Г сов. → несов. дотаскивать кого-что, до чего, куда kohale ~ pärale ~ milleni kandma ~ tassima ~ kõnek. vedama ~ vedima; дотащить лодку до воды paati veepiirile vedama ~ vette kandma, еле ~ едва ноги дотащить kõnek. end suure vaevaga ~ läbi häda kohale vedama
журнал 1 С м. неод.
‣ ajakiri; ежемесячный журнал kuukiri, еженедельный журнал nädalaleht, -kiri, журнал мод moeleht, -ajakiri;
‣ päevik, žurnaal; классный журнал klassipäevik, заносить в журнал päevikusse kandma, путевой журнал reisipäevik, matkapäevik, вахтенный журнал mer. logiraamat, laevapäevik, бортовой журнал lenn. pardapäevik
‣ ajakiri; ежемесячный журнал kuukiri, еженедельный журнал nädalaleht, -kiri, журнал мод moeleht, -ajakiri;
‣ päevik, žurnaal; классный журнал klassipäevik, заносить в журнал päevikusse kandma, путевой журнал reisipäevik, matkapäevik, вахтенный журнал mer. logiraamat, laevapäevik, бортовой журнал lenn. pardapäevik
заботиться 274 Г несов. о ком-чём hoolitsema, hoolt kandma kelle eest; hoolima kellest; muretsema, muret tundma mille üle ~ kelle pärast; заботиться о детях laste eest hoolitsema, о себе он вовсе не заботится enesest ei hooli ta üldse, заботиться о точности чего püüdma täpne olla milles; vrd. позаботиться
заведовать 171b Г несов. чем juhatama, juhtima; kõnek. hoolt kandma mille eest; заведовать библиотекой raamatukogu juhatama, заведовать хозяйством majapidamist juhtima, заведовать складом ladu hoidma, она заведовала всем домом kogu maja oli tema hoole all
закорки 72 С неод. (без ед. ч.) kõnek. väljendeis нести на закорках kukil kandma, сесть на закорки kukile ~ turjale istuma
занести 365 Г сов. → несов. заносить I
‣ кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima ~ tooma; (kaugele) kandma ~ viima; занеси мне книгу домой too mulle raamat koju, занести заразу nakkust tooma, судьба занесла его на юг saatus kandis ~ viis ta ~ saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда занесло? kõnek. mis sind siia tõi?
‣ что üles ~ kohale tõstma ~ viima; занести меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;
‣ безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани занесло в левую сторону regi paiskus ~ rege kiskus vasakule;
‣ (обычно безл.) что, чем täis ajama ~ tuiskama, kinni tuiskama ~ matma; все дороги занесло снегом kõik teed on kinni tuisanud, занести песком liiva täis tuiskama;
‣ кого во что sisse võtma ~ kandma; меня занесли в список mind võeti nimekirja, занести в протокол protokolli kandma
‣ кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima ~ tooma; (kaugele) kandma ~ viima; занеси мне книгу домой too mulle raamat koju, занести заразу nakkust tooma, судьба занесла его на юг saatus kandis ~ viis ta ~ saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда занесло? kõnek. mis sind siia tõi?
‣ что üles ~ kohale tõstma ~ viima; занести меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;
‣ безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани занесло в левую сторону regi paiskus ~ rege kiskus vasakule;
‣ (обычно безл.) что, чем täis ajama ~ tuiskama, kinni tuiskama ~ matma; все дороги занесло снегом kõik teed on kinni tuisanud, занести песком liiva täis tuiskama;
‣ кого во что sisse võtma ~ kandma; меня занесли в список mind võeti nimekirja, занести в протокол protokolli kandma
заносить II 319a Г сов. → несов. занашивать что (kandmisega) ära kulutama, ära pidama; mustaks kandma
запротоколировать 171a Г сов. что mida protokollima, mille kohta protokolli koostama, mida protokolli kandma ~ panema; запротоколировать несчастный случай õnnetusjuhtumi kohta protokolli koostama; vrd. протоколировать
затаить 283 Г сов. → несов. затаивать что endas peitma, varjama, salaja hinges kandma; kätkema; kõnek. ära peitma; затаить в себе endasse peitma, затаить злобу südames viha pidama kelle peale, он затаил в сердце месть ta kandis südames kättemaksu;
◊ затаить дыхание hinge kinni pidama
◊ затаить дыхание hinge kinni pidama
затаскать I 165a Г сов. → несов. затаскивать что kõnek. ära kandma ~ kulutama (rõivaid); kapsastama (raamatut); ülek. ära leierdama
зачёсываться 168 Г несов. → сов. зачесаться I end ~ oma juukseid kammima; end kammida ~ sugeda laskma (juuste kohta), kammuma; гладко зачёсываться juukseid siledaks kammima, siledat soengut kandma, чёлка никак не зачёсывалась назад tukk ei lasknud end kuidagi tahapoole kammida
зачислить 269a (повел. накл. зачисли) Г сов. → несов. зачислять кого, кем, что arvele ~ vastu ~ nimekirja võtma; kirja panema; (sisse) kandma; зачислить в секретари sekretäriks võtma, зачислить на службу teenistusse ~ tööle arvama, зачислить на довольствие varustusele ~ moonale (van.) arvama, зачислить в институт instituuti vastu võtma (õppima), зачислить в штат koosseisu võtma ~ arvama
зваться 215 (прош. вр. звалось и звалось, звались и звались) Г несов. кем-чем nime ~ nimetust kandma, nimetatama, kutsutama; её сестра звалась Tатьяной tema õe nimi oli Tatjana, враг всего, что зовётся пошлостью kõige labase vaenlane
зло I 97 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kurjus, pahe, halbus; kõnek. viha; бороться со злом kurja ~ pahe vastu võitlema, желать зла кому kellele halba soovima, причинить зло кому kellele paha ~ kurja tegema;
‣ (во мн. ч. только род. п. зол) häda;
◊ срывать ~ сорвать зло на ком viha kellele välja valama; употреблять ~ употребить во зло kurjasti kasutama mida; корень зла kurja juur; со зла südametäiega, vihast; зло берёт кого kõnek. kes saab vihaseks, kelle süda läheb täis, kellel kihvatab sees; держать зло на кого kelle peale viha kandma
‣ (без мн. ч.) kurjus, pahe, halbus; kõnek. viha; бороться со злом kurja ~ pahe vastu võitlema, желать зла кому kellele halba soovima, причинить зло кому kellele paha ~ kurja tegema;
‣ (во мн. ч. только род. п. зол) häda;
◊ срывать ~ сорвать зло на ком viha kellele välja valama; употреблять ~ употребить во зло kurjasti kasutama mida; корень зла kurja juur; со зла südametäiega, vihast; зло берёт кого kõnek. kes saab vihaseks, kelle süda läheb täis, kellel kihvatab sees; держать зло на кого kelle peale viha kandma
злоба 51 С ж. неод. (без мн. ч.) viha, tigedus, kurjus; питать злобу против кого-чего, к кому-чему kelle-mille peale viha kandma, выместить злобу на ком-чём kellele viha välja valama, затаённая злоба salaviha, vimm;
◊ злоба дня põletav ~ terav päevaküsimus; статья на злобу дня akuutne ~ aktuaalne kirjutis
◊ злоба дня põletav ~ terav päevaküsimus; статья на злобу дня akuutne ~ aktuaalne kirjutis
злобствовать 171b Г несов. на кого-что, без доп. viha kandma ~ pidama; kõnek. vihane olema, raevutsema
зуб 5 (предл. п. ед. ч. на зубе, на зубу) С м. неод.
‣ anat. hammas; вставной ~ искусственный зуб tehishammas, valehammas, глазной зуб silmahammas, коренной зуб purihammas, молочный зуб piimahammas, постоянный зуб jäävhammas, передний зуб lõikehammas, eeshammas, зуб мудрости tarkus(e)hammas, зуб шатается hammas on liikuma hakanud ~ lahti, у ребёнка прорезываются зубы lapsel tulevad hambad, вырвать ~ удалить зуб hammast välja tõmbama, скрежетать зубами hambaid kiristama, процедить сквозь зубы läbi hammaste sisistama, чистить зубы hambaid pesema;
‣ (мн. ч. 49) pii, pulk, hammas (ka tehn.); зубья бороны äkkepulgad, зубья граблей rehapulgad, зуб культиватора kultivaatori pii ~ käpp, зубья пилы saehambad, зуб вала tehn. võllihammas;
◊ вооружённый до зубов hambuni relvis; (у него) зуб на зуб не попадает kõnek. tal plagisevad hambad suus; око за око, зуб за зуб liter. silm silma, hammas hamba vastu; держать язык за зубами kõnek. keelt hammaste taga hoidma; иметь зуб против кого, на кого kõnek. kelle peale viha kandma; клaсть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema; не по зубам кому madalk. kelle hammas ei hakka peale; точить зубы на кого-что kõnek. kelle-mille peale hammast ihuma; заговаривать зубы кому kõnek. kellele hambasse puhuma, udujuttu ajama, juttu teisale viima; ни в зуб (ногой) madalk. ei tea tuhkagi ~ mõhkugi
‣ anat. hammas; вставной ~ искусственный зуб tehishammas, valehammas, глазной зуб silmahammas, коренной зуб purihammas, молочный зуб piimahammas, постоянный зуб jäävhammas, передний зуб lõikehammas, eeshammas, зуб мудрости tarkus(e)hammas, зуб шатается hammas on liikuma hakanud ~ lahti, у ребёнка прорезываются зубы lapsel tulevad hambad, вырвать ~ удалить зуб hammast välja tõmbama, скрежетать зубами hambaid kiristama, процедить сквозь зубы läbi hammaste sisistama, чистить зубы hambaid pesema;
‣ (мн. ч. 49) pii, pulk, hammas (ka tehn.); зубья бороны äkkepulgad, зубья граблей rehapulgad, зуб культиватора kultivaatori pii ~ käpp, зубья пилы saehambad, зуб вала tehn. võllihammas;
◊ вооружённый до зубов hambuni relvis; (у него) зуб на зуб не попадает kõnek. tal plagisevad hambad suus; око за око, зуб за зуб liter. silm silma, hammas hamba vastu; держать язык за зубами kõnek. keelt hammaste taga hoidma; иметь зуб против кого, на кого kõnek. kelle peale viha kandma; клaсть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema; не по зубам кому madalk. kelle hammas ei hakka peale; точить зубы на кого-что kõnek. kelle-mille peale hammast ihuma; заговаривать зубы кому kõnek. kellele hambasse puhuma, udujuttu ajama, juttu teisale viima; ни в зуб (ногой) madalk. ei tea tuhkagi ~ mõhkugi
из-, изо-, ис- приставка, märgib:
‣ tegevuse ammendatust; износить ära ~ vanaks kandma, ära kulutama, иссушить ära kuivatama;
‣ totaalsust; избить läbi peksma, изъездить risti ja põiki läbi sõitma;
‣ tegevuse tulemust; испечь valmis küpsetama;
‣ väljapoole liikumise suunda; излучать kiirgama;
‣ eraldamist, tervikust eemaldamist; изгнать välja ajama, исключить välja heitma, kõrvaldama
‣ tegevuse ammendatust; износить ära ~ vanaks kandma, ära kulutama, иссушить ära kuivatama;
‣ totaalsust; избить läbi peksma, изъездить risti ja põiki läbi sõitma;
‣ tegevuse tulemust; испечь valmis küpsetama;
‣ väljapoole liikumise suunda; излучать kiirgama;
‣ eraldamist, tervikust eemaldamist; изгнать välja ajama, исключить välja heitma, kõrvaldama
извозить 313a Г сов. что, в чём, чем madalk. reenama, mustaks kandma ~ määrima; извозить подол в грязи kleidi- ~ seelikusaba poriseks tegema
излагать 169a Г несов. → сов. изложить что, кому-чему (suuliselt v. kirjalikult) esitama, ette kandma, väljendama, avaldama; излагать просьбу palvet esitama, излагать в немногих словах mõne sõnaga esitama ~ väljendama, излагать свои мысли oma mõtteid avaldama, излагать что на бумаге kirja panema mida
измызгать 164a Г сов. → несов. измызгивать что madalk. määrima, mustaks ~ räpaseks ~ räämaseks tegema; viledaks ja mustaks ~ luitunuks kandma; платье измызгано kleit on ära klaatserdatud
износ 1 С м. неод. (без мн. ч.) kulumine; kulum, kulunud osa; износ покрытия (дороги) teekatte kulumine ~ kulum, не знать износа ~ износу kõnek. igavesti vastu pidama, kulumatu olema, носить пальто до износа ~ до износу kõnek. mantlit räbalaks ~ vanaks kandma, испытание на износ kulumisteim, работать на износ ülek. kõnek. endale armu andmata rühmama
износить 319a Г сов. → несов. изнашивать что ära ~ vanaks kandma, (kandmise v. tööga) ära ~ läbi kulutama; за зиму он износил две пары ботинок talvega kandis ta kaks paari saapaid läbi
изорвать 217a Г сов. что lõhki ~ katki kiskuma ~ tõmbama ~ rebima ~ käristama, närustama, räbaldama; näruks kandma; изорвать одежду (1) rõivaid lõhki ~ puruks kiskuma, (2) rõivaid näruks kandma, изорванный в клочья tükkideks kistud
именоваться 172 Г несов. кем-чем kelle-mille liter. nime(tust) kandma, kelleks-milleks kutsutama ~ hüütama; училище ранее именовалось по-другому see kool kandis varem teist nime
иметь 229b Г несов. кого-что olema kellel-millel, evima, omama; он имеет на это право tal on selleks õigus, надо иметь терпение peab olema kannatust, он имеет большой опыт tal on suured kogemused, это имеет важное значение sel on suur tähtsus, see on väga tähtis, я против него ничего не имею mul pole tema vastu midagi, он имел смелость заявить, что... tal oli julgust ~ südant öelda, et..., иметь хорошую репутацию heas kuulsuses ~ hea mainega olema, иметь успех edukas olema, kellel edu olema, иметь целью sihiks olema, он имел всё под рукой ~ под руками tal oli kõik käepärast ~ käe-jala juures, он не имеет понятия об этом tal pole sellest aimu(gi), я имею на него влияние mul on tema üle mõjuvõimu, честь имею доложить mul on au teatada, иметь разрыв mat. katkema, иметь место toimuma, mat. kehtima, иметь запах lõhnama, иметь намерения kavatsema;
◊ иметь в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida; иметь виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale; иметь голову на плечах kõnek. pead ~ nuppu olema kellel; иметь дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega; иметь зуб против кого kõnek. vimma ~ viha kandma kelle peale; иметь сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale
◊ иметь в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida; иметь виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale; иметь голову на плечах kõnek. pead ~ nuppu olema kellel; иметь дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega; иметь зуб против кого kõnek. vimma ~ viha kandma kelle peale; иметь сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale
истаскать 165a Г сов. → несов. истаскивать что kõnek.
‣ katki ~ ära kandma; ära reenama ~ klaatserdama ~ trööpama; истаскать новое пальто uut mantlit ära reenama ~ klaatserdama;
‣ ülek. ära leierdama (viisi vm.)
‣ katki ~ ära kandma; ära reenama ~ klaatserdama ~ trööpama; истаскать новое пальто uut mantlit ära reenama ~ klaatserdama;
‣ ülek. ära leierdama (viisi vm.)
истоптать 204a Г сов. → несов. истаптывать что ära ~ maha ~ mustaks ~ läbi tallama ~ sõtkuma; истоптать траву rohtu maha tallama, истоптать пол põrandat mustaks sõtkuma, истоптать туфли kõnek. kingi ära kandma ~ läbi kulutama, истоптанная земля tallatud maa
истрепать 212 Г сов. → несов. истрёпывать kõnek.
‣ что katki ~ räbalaks kandma; klaatserdama (rõivaid); ребёнок совсем истрепал книгу laps on raamatu kapsaks teinud;
‣ кого, чем ülek. (ära) kurnama ~ väsitama;
◊ истрепать ~ трепать нервы кому kelle närve sööma ~ rikkuma; vrd. трепать
‣ что katki ~ räbalaks kandma; klaatserdama (rõivaid); ребёнок совсем истрепал книгу laps on raamatu kapsaks teinud;
‣ кого, чем ülek. (ära) kurnama ~ väsitama;
◊ истрепать ~ трепать нервы кому kelle närve sööma ~ rikkuma; vrd. трепать
камень 16 (luulek. 17, мн. ч. также 49) С м. неод. kivi; булыжный камень munakivi, munakas, бутовый камень looduskivi, murdkivi, валунный камень rahn, камень для мощения sillutuskivi, естественный камень looduskivi, искусственный камень tehiskivi, драгоценный камень vääriskivi, самоцветный камень ilukivi, адский камень keem. põrgukivi, hõbenitraat, точильный камень tehn. terituskivi, -luisk, тёсаный камень kantkivi, надгробный камень hauakivi, угловой камень ehit. nurgakivi, жёлчные камни мн. ч. med. sapikivid, сердце как камень kivist süda;
◊ краеугольный камень liter. nurgakivi; пробный камень proovikivi; камень преткновения liter. komistuskivi; камня на камне не оставил от чего tegi maatasa, ei jätnud kivi kivi peale; камень с души свалился kivi langes südamelt; забрасывать ~ забросать камнями кого kividega ~ poriga pilduma keda; бросать ~ бросить камень в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; держать камень за пазухой на кого, против кого kelle peale vimma kandma ~ hammast ihuma, kellega ninavingu pidama; нашла коса на камень kõnekäänd terav kirves leidis kivi, kaks kanget said kokku
◊ краеугольный камень liter. nurgakivi; пробный камень proovikivi; камень преткновения liter. komistuskivi; камня на камне не оставил от чего tegi maatasa, ei jätnud kivi kivi peale; камень с души свалился kivi langes südamelt; забрасывать ~ забросать камнями кого kividega ~ poriga pilduma keda; бросать ~ бросить камень в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; держать камень за пазухой на кого, против кого kelle peale vimma kandma ~ hammast ihuma, kellega ninavingu pidama; нашла коса на камень kõnekäänd terav kirves leidis kivi, kaks kanget said kokku
карта 51 С ж. неод. kaart; географическая карта maakaart, geograafiakaart, путевая карта teedekaart, авиационная карта aviokaart, карта полушарий ~ мира poolkerade kaart, звёздная карта astr. tähekaart, нанести на карту kaardistama, kaardile kandma, игральные карты mängukaardid, играть в карты kaarte mängima, сдавать карты kaarte jagama, тасовать карты kaarte segama, резаться в карты madalk. kaarte taguma, гадать на картах kaarte (välja) panema, колода карт kaardipakk, сесть за карты kaarte mängima hakkama;
◊ (его) карта бита kõnek. tema laul on lauldud; раскрывать ~ раскрыть свои карты перед кем kellele oma kaarte avama, kelle ees oma kaarte lauale panema; путать ~ спутать ~ мешать ~ смешать карты кому, чьи kelle plaane segi ~ sassi ~ nurja ajama; ставить ~ поставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ (ühele) kaardile panema; (ему) и карты в руки (ta) ongi see õige mees mille jaoks, kes veel, kui mitte tema
◊ (его) карта бита kõnek. tema laul on lauldud; раскрывать ~ раскрыть свои карты перед кем kellele oma kaarte avama, kelle ees oma kaarte lauale panema; путать ~ спутать ~ мешать ~ смешать карты кому, чьи kelle plaane segi ~ sassi ~ nurja ajama; ставить ~ поставить на карту что mida mängu ~ kaalule ~ (ühele) kaardile panema; (ему) и карты в руки (ta) ongi see õige mees mille jaoks, kes veel, kui mitte tema
каталогизировать 171a Г сов. и несов. что kataloogima, kataloogi kandma; kataloogi koostama; каталогизировать книги raamatuid kataloogima
качество 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kvaliteet (males kõnek. kvalitee), mihus; väärtus, headus; переход количества в качество kvantiteedi üleminek kvaliteediks, качество изделия toote kvaliteet, товар высокого качества kvaliteetkaup, ткани высокого качества kvaliteetne riie, знак качества kvaliteedimärk, продукция низкого качества madalakvaliteediline ~ madala kvaliteediga toodang, обеспечить качество сева külvi headuse eest hoolt kandma ~ hea seisma, потерять качество kvaliteeti ~ kvaliteed kaotama;
‣ omadus; вкусовые качества maitseomadused, высокие душевные качества kõrged vaimuomadused;
‣ väljendeis выплачивать в качестве пособия abirahana ~ abirahaks maksma, выступать в качестве посредника vahendajaks olema
‣ (без мн. ч.) kvaliteet (males kõnek. kvalitee), mihus; väärtus, headus; переход количества в качество kvantiteedi üleminek kvaliteediks, качество изделия toote kvaliteet, товар высокого качества kvaliteetkaup, ткани высокого качества kvaliteetne riie, знак качества kvaliteedimärk, продукция низкого качества madalakvaliteediline ~ madala kvaliteediga toodang, обеспечить качество сева külvi headuse eest hoolt kandma ~ hea seisma, потерять качество kvaliteeti ~ kvaliteed kaotama;
‣ omadus; вкусовые качества maitseomadused, высокие душевные качества kõrged vaimuomadused;
‣ väljendeis выплачивать в качестве пособия abirahana ~ abirahaks maksma, выступать в качестве посредника vahendajaks olema
класть 356a (без страд. прич.) Г несов. → сов. положить
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
кондуит 1 С м. неод. käitumisraamat (endisaegses koolis); занести ~ записать в кондуит käitumisraamatusse kandma
кредитовать 172a Г сов. и несов. кого-что maj. krediteerima (laenu v. krediiti andma; kreeditisse kandma); кредитовать строительство ehitust krediteerima
крест 2 С м. неод. rist (ka ülek.); ristimärk; нательный крест kaelarist, могильный крест (haua)rist, осенить себя крестом risti ette lööma, Георгиевский крест Georgi rist, ему достался тяжёлый крест ta sai endale raske risti ~ koorma kaela, вышивать крестом ristpistes tikkima;
◊ вот те ~ тебе крест madalk. van. jumala eest, ma vannun; креста нет на ком kõnek. van. kes ei karda jumalat; нести свой крест oma risti kandma; ставить ~ поставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; целовать крест на чём, в чём, кому van. oma hingeõnnistuse nimel tõotama mida, kellele truudust vanduma
◊ вот те ~ тебе крест madalk. van. jumala eest, ma vannun; креста нет на ком kõnek. van. kes ei karda jumalat; нести свой крест oma risti kandma; ставить ~ поставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; целовать крест на чём, в чём, кому van. oma hingeõnnistuse nimel tõotama mida, kellele truudust vanduma
лично Н isiklikult, personaalselt, ise; лично доложить isiklikult ette kandma, я сам лично пойду к нему ma lähen ise tema juurde, сообщить ему лично otse ~ vahetult ~ isiklikult talle teatama
маска 72 С ж. неод. mask (ka ülek.); гипсовая маска kipsmask, посмертная маска surimask, театральная маска näitlejamask, näitemask, косметическая маска iluravimask, кислородная маска med. hapnikumask, маска равнодушия ükskõiksusmask;
◊ надевать ~ надеть маску maski ette panema; носить маску maski kandma ~ ees hoidma; снимать ~ снять ~ сбрасывать ~ сбросить (с себя) маску maski maha võtma, endalt maski heitma; срывать ~ сорвать маску с кого kellelt maski maha rebima, keda paljastama
◊ надевать ~ надеть маску maski ette panema; носить маску maski kandma ~ ees hoidma; снимать ~ снять ~ сбрасывать ~ сбросить (с себя) маску maski maha võtma, endalt maski heitma; срывать ~ сорвать маску с кого kellelt maski maha rebima, keda paljastama
мчать 180 Г несов.
‣ кого-что (kihutades) viima, kandma; ветер мчит облака tuul kihutab ~ ajab pilvi, река мчит свои воды через леса jõgi kannab oma veed läbi metsade;
‣ kõnek. kihutama, tormama, sööstma; машина мчит по шоссе auto kihutab maanteel
‣ кого-что (kihutades) viima, kandma; ветер мчит облака tuul kihutab ~ ajab pilvi, река мчит свои воды через леса jõgi kannab oma veed läbi metsade;
‣ kõnek. kihutama, tormama, sööstma; машина мчит по шоссе auto kihutab maanteel
мысль 90 С ж. неод.
‣ mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая мысль hiilgav mõte ~ idee, глубокая мысль sügav mõte, задняя мысль tagamõte, основная мысль произведения teose põhiidee, научная мысль teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная мысль nüüdisaegne insenerimõte ~ tehniline mõte, передовая мысль eesrindlik ~ edumeelne mõte, общественная мысль ühiskondlik mõte, навязчивая мысль painav ~ tüütav mõte, образ мыслей mõtteviis, -laad, в мыслях mõttes, и в мыслях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по мысли автора autori kavatsuse kohaselt ~ mõtte järgi, ход ~ течение мысли mõttekäik, у кого мелькнула мысль kellel tuli ~ sähvatas mõte, навести на мысль кого keda mõttele viima, напасть на мысль (äkki) mõttele tulema, не допускать даже мысли о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои мысли (oma) mõtteisse süvenema ~ vajuma, подать мысль кому kellele ideed ~ mõtet andma, прийти к мысли mõttele tulema, в голову пришла странная мысль kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими мыслями oma mõtteid jagama, ухватиться за мысль mõttest kinni haarama, носиться с мыслью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;
‣ мысли мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; мысли молодёжи noorte mõttelaad ~ vaated, мы с вами одних мыслей olen teiega sama ~ ühte meelt, mul on teiega ühised vaated ~ veendumused, непостоянен в мыслях ebakindlate vaadetega;
◊ держать в мыслях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma; собираться ~ собраться с мыслями mõtteid koondama
‣ mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая мысль hiilgav mõte ~ idee, глубокая мысль sügav mõte, задняя мысль tagamõte, основная мысль произведения teose põhiidee, научная мысль teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная мысль nüüdisaegne insenerimõte ~ tehniline mõte, передовая мысль eesrindlik ~ edumeelne mõte, общественная мысль ühiskondlik mõte, навязчивая мысль painav ~ tüütav mõte, образ мыслей mõtteviis, -laad, в мыслях mõttes, и в мыслях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по мысли автора autori kavatsuse kohaselt ~ mõtte järgi, ход ~ течение мысли mõttekäik, у кого мелькнула мысль kellel tuli ~ sähvatas mõte, навести на мысль кого keda mõttele viima, напасть на мысль (äkki) mõttele tulema, не допускать даже мысли о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои мысли (oma) mõtteisse süvenema ~ vajuma, подать мысль кому kellele ideed ~ mõtet andma, прийти к мысли mõttele tulema, в голову пришла странная мысль kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими мыслями oma mõtteid jagama, ухватиться за мысль mõttest kinni haarama, носиться с мыслью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;
‣ мысли мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; мысли молодёжи noorte mõttelaad ~ vaated, мы с вами одних мыслей olen teiega sama ~ ühte meelt, mul on teiega ühised vaated ~ veendumused, непостоянен в мыслях ebakindlate vaadetega;
◊ держать в мыслях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma; собираться ~ собраться с мыслями mõtteid koondama
наблюдать 169a Г несов.
‣ кого-что, за кем-чем, с союзами что, как vaatlema, jälgima, silmitsema; наблюдать ход событий sündmuste käiku jälgima, наблюдать за полётом птицы linnu lendu vaatlema ~ jälgima;
‣ за кем-чем valvama, järele vaatama, hoolitsema, hoolt kandma; наблюдать за порядком korra järele valvama, korda pidama ~ hoidma;
‣ что näha ~ täheldada (saama v. võima); такой снег можно наблюдать только в ноябре sellist lund saab näha vaid novembrikuus;
◊ счастливые часов не наблюдают kõnekäänd õnnelikud inimesed kella ei vaata
‣ кого-что, за кем-чем, с союзами что, как vaatlema, jälgima, silmitsema; наблюдать ход событий sündmuste käiku jälgima, наблюдать за полётом птицы linnu lendu vaatlema ~ jälgima;
‣ за кем-чем valvama, järele vaatama, hoolitsema, hoolt kandma; наблюдать за порядком korra järele valvama, korda pidama ~ hoidma;
‣ что näha ~ täheldada (saama v. võima); такой снег можно наблюдать только в ноябре sellist lund saab näha vaid novembrikuus;
◊ счастливые часов не наблюдают kõnekäänd õnnelikud inimesed kella ei vaata
наболтать II 165a Г сов. kõnek.
‣ что, чего (palju) tühja lobisema ~ kokku vatrama; наболтать всякой чепухи tühja lori ajama, наболтать лишнего ülearu ~ liigset lobisema;
‣ что, на кого keelt kandma kelle peale, tühja juttu ~ laimu(juttu) ajama kelle kohta, laimama keda
‣ что, чего (palju) tühja lobisema ~ kokku vatrama; наболтать всякой чепухи tühja lori ajama, наболтать лишнего ülearu ~ liigset lobisema;
‣ что, на кого keelt kandma kelle peale, tühja juttu ~ laimu(juttu) ajama kelle kohta, laimama keda
навести 367 Г сов. → несов. наводить
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
навыпуск Н seeliku, pükste, saabaste vm. peal; носить блузку навыпуск pluusi seeliku peal kandma, брюки навыпуск püksisääred saabaste peal
наговорить Г сов. → несов. наговаривать
‣ 285a что, чего, кому kokku rääkima ~ jahvatama; наговорить любезностей (kõiksuguseid) meelitusi ütlema, наговорить всякой всячины ~ с три короба kõnek. maad ja ilma ~ tühja-tähja kokku rääkima;
‣ 285b на кого-что kõnek. laimama keda, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma kelle peale;
‣ 285a что, на что, на чём ära lausuma ~ sõnuma ~ nõiduma;
‣ 285a что, на что (lindile v. plaadile) lugema ~ rääkima, (linti) täis rääkima
‣ 285a что, чего, кому kokku rääkima ~ jahvatama; наговорить любезностей (kõiksuguseid) meelitusi ütlema, наговорить всякой всячины ~ с три короба kõnek. maad ja ilma ~ tühja-tähja kokku rääkima;
‣ 285b на кого-что kõnek. laimama keda, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma kelle peale;
‣ 285a что, на что, на чём ära lausuma ~ sõnuma ~ nõiduma;
‣ 285a что, на что (lindile v. plaadile) lugema ~ rääkima, (linti) täis rääkima
надсматривать 168b Г несов. за кем-чем, над кем-чем kõnek. järele vaatama, valvama; надсматривать за всем в доме majapidamise eest hoolt kandma, kogu majapidamist juhtima
надышаться 183 Г сов. чем küllalt (sisse) hingama mida; надышаться лесным воздухом külluseni metsaõhku hingama;
◊ не надышаться на кого, кем hellasti hoidma, kätel kandma keda; перед смертью не надышишься kõnekäänd viimasel hetkel ei jõua enam midagi teha
◊ не надышаться на кого, кем hellasti hoidma, kätel kandma keda; перед смертью не надышишься kõnekäänd viimasel hetkel ei jõua enam midagi teha
называться 169 Г несов.
‣ сов. назваться;
‣ nime kandma, nimeks olema; как называется эта деревня? mis küla see on? mis selle küla nimi on? самая, что называется, глушь kõnek. tõeline kolgas, nagu öeldakse ~ nagu on kombeks ütelda;
‣ страд. к называть
‣ сов. назваться;
‣ nime kandma, nimeks olema; как называется эта деревня? mis küla see on? mis selle küla nimi on? самая, что называется, глушь kõnek. tõeline kolgas, nagu öeldakse ~ nagu on kombeks ütelda;
‣ страд. к называть
наклеветать 203b Г сов. на кого-что, без доп. laimama keda, laimujuttu ajama, keelt kandma kelle-mille peale
наклепать II 207 (без страд. прич.) Г сов. на кого-что madalk. laimama keda-mida, laimujuttu ajama kelle kohta, keelt kandma kelle peale
наколоть II 252 Г сов. → несов. накалывать
‣ что, на что otsa torkama, kinnitama; наколоть на шляпу цветы kübarale lilli kinnitama, наколоть значок на грудь märki rinda panema;
‣ что, на чём, чем (mustrit) torkima; наколоть узор mustrit (torkides) peale kandma, наколоть имя на руке käele nime tätoveerima;
‣ что, на что, чем sisse ~ läbi ~ katki torkama ~ torkima; наколоть иголкой палец nõelaga sõrme torkama;
‣ кого (teatud hulka loomi v. linde) veristama
‣ что, на что otsa torkama, kinnitama; наколоть на шляпу цветы kübarale lilli kinnitama, наколоть значок на грудь märki rinda panema;
‣ что, на чём, чем (mustrit) torkima; наколоть узор mustrit (torkides) peale kandma, наколоть имя на руке käele nime tätoveerima;
‣ что, на что, чем sisse ~ läbi ~ katki torkama ~ torkima; наколоть иголкой палец nõelaga sõrme torkama;
‣ кого (teatud hulka loomi v. linde) veristama
намести 368 Г сов. → несов. наметать I что, чего
‣ (mingit hulka) kokku ~ hunnikusse pühkima; она намела большую кучу мусора ta pühkis suure prahihunniku kokku;
‣ kokku kandma ~ ajama ~ tuiskama ~ puhuma; под окнами намело много снегу aknaalused on lund täis tuisanud
‣ (mingit hulka) kokku ~ hunnikusse pühkima; она намела большую кучу мусора ta pühkis suure prahihunniku kokku;
‣ kokku kandma ~ ajama ~ tuiskama ~ puhuma; под окнами намело много снегу aknaalused on lund täis tuisanud
нанести I 365 Г сов. → несов. наносить I
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
‣ что, чего (mingit hulka) kokku kandma ~ kuhjama; водой нанесло песку vesi on liiva kokku kandnud;
‣ что, на что, чем kõnek. kandma, ajama (veevoolu, tuule vm. kohta); лодку нанесло на мель vool ~ tuul ajas paadi madalikule, paat on madalale kandunud;
‣ что, на что peale märkima ~ kandma; нанести на карту kaardile kandma, нанести рисунок на ткань mustrit riidele kandma, нанести пунктир punkteerima;
‣ что, на что katma; нанести краску värvi peale kandma, värviga katma, värvima, нанести штукатурку krohvima, нанести лак на мебель mööblit lakkima;
‣ что, кому tegema; нанести вред kahju tegema, нанести визит visiiti tegema, külastama, нанести оскорбление ~ обиду кому solvama keda, нанести удар lööki andma, нанести смертельную рану surmavat haava lööma, нанести поражение кому keda võitma, puruks lööma
наносить II 319a Г сов. → несов. нанашивать что, чего kokku ~ kohale ~ täis kandma; наносить бочку воды tünni vett täis kandma
наноситься 319 Г сов. kõnek.
‣ чего kaua ~ palju kandma, kandmisest väsima;
‣ (обычно с отриц.) чего küllaldasel hulgal tooma ~ kandma; разве отсюда воды наносишься jõuad sa siit vett kanda;
‣ (обычно с отриц.) vastu pidama (jalatsite, rõivaste kohta)
‣ чего kaua ~ palju kandma, kandmisest väsima;
‣ (обычно с отриц.) чего küllaldasel hulgal tooma ~ kandma; разве отсюда воды наносишься jõuad sa siit vett kanda;
‣ (обычно с отриц.) vastu pidama (jalatsite, rõivaste kohta)
насказать 198 Г сов. → несов. насказывать kõnek.
‣ что, чего paljust rääkima ~ jutustama, pikalt-laialt rääkima ~ pajatama; насказать глупостей rumalusi kokku rääkima, она насказала массу новостей tal oli palju uut rääkida, ta rääkis hulga uudiseid;
‣ (без страд. прич.) на кого, про кого van. laimama, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma, tagaselja siunama ~ kiruma
‣ что, чего paljust rääkima ~ jutustama, pikalt-laialt rääkima ~ pajatama; насказать глупостей rumalusi kokku rääkima, она насказала массу новостей tal oli palju uut rääkida, ta rääkis hulga uudiseid;
‣ (без страд. прич.) на кого, про кого van. laimama, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma, tagaselja siunama ~ kiruma
натаскать I 165a Г сов. → несов. натаскивать что, кого-чего
‣ (mingit kogust) kohale kandma ~ tassima ~ tarima; натаскать мешков в подвал (hulka) kotte keldrisse kandma;
‣ (mingit hulka) välja tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; натаскать раков из реки jõest vähke välja võtma;
‣ (без несов) kõnek. kokku varastama
‣ (mingit kogust) kohale kandma ~ tassima ~ tarima; натаскать мешков в подвал (hulka) kotte keldrisse kandma;
‣ (mingit hulka) välja tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; натаскать раков из реки jõest vähke välja võtma;
‣ (без несов) kõnek. kokku varastama
натащить 311a Г сов. → несов. натаскивать
‣ что, на кого madalk. peale tõmbama ~ tirima; (jalga, selga, pähe) tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; натащить на себя одеяло endale tekki peale tõmbama, натащить пиджак (endale) pintsakut selga tõmbama;
‣ что, кого-чего kõnek. (mingit kogust) kohale kandma ~ tassima
‣ что, на кого madalk. peale tõmbama ~ tirima; (jalga, selga, pähe) tõmbama ~ tirima ~ kiskuma; натащить на себя одеяло endale tekki peale tõmbama, натащить пиджак (endale) pintsakut selga tõmbama;
‣ что, кого-чего kõnek. (mingit kogust) kohale kandma ~ tassima
наушничать 168b Г несов. кому, на кого-что, без доп. kõnek. (peale) kaebama, salakaebama, üles andma, öördama, keelt kandma
нашивать 168a Г несов. (только прош. вр.) кого-что kõnek. tooma, viima, kandma; случалось, он нашивал нам книги vahel ta tõi meile raamatuid, такие шали нашивали наши бабушки selliseid salle kanti meie vanaemade aegu
наябедничать 164b Г сов. на кого-что, кому, без доп. kõnek. (peale) kaebama, keelt peksma ~ kandma, laimujuttu ajama
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
носить 319а Г несов. кого-что
‣ kandma, tassima, viima, tooma (korduvalt v. eri suundades); носить вещи pakke kandma, носить на руках кого keda kätel kandma (ka ülek.), носить в руке käe otsas kandma, носить на себе turjal kandma, носить под мышкой kaenlas kandma, носить на голове peas kandma, носить с собой kaasas kandma, носить на себе (enda) seljas kandma ~ viima ~ tooma, носить бельё в прачечную pesu pesumajja viima, носить передачи в больницу haiglasse pakke viima ~ tooma, я ещё ни разу не носил часы в ремонт ma ei ole kella veel kordagi parandusse viinud ~ parandada lasknud, носить под сердцем südame all kandma (last), носить орден ordenit kandma, носить форму vormiriietust kandma, носить траур leinariideid kandma, носить поверх платья что kleidi peal kandma mida, носить бороду habet kandma, носить маску maski kandma (ka ülek.), носить короткие волосы lühikesi juukseid kandma, носить девичью фамилию neiupõlvenime kandma;
‣ omane ~ iseloomulik olema; спор носил бурный характер vaidlus oli äge, это носит случайный характер see on juhuslikku laadi ~ juhuslik, одежда носила отпечаток хорошего вкуса rõivastuses oli tunda head maitset;
‣ безл. kõnek. ringi kolama, hulkuma; где тебя носит? kus sa ringi kolad ~ hulgud?
◊ решетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; vrd. нести I
‣ kandma, tassima, viima, tooma (korduvalt v. eri suundades); носить вещи pakke kandma, носить на руках кого keda kätel kandma (ka ülek.), носить в руке käe otsas kandma, носить на себе turjal kandma, носить под мышкой kaenlas kandma, носить на голове peas kandma, носить с собой kaasas kandma, носить на себе (enda) seljas kandma ~ viima ~ tooma, носить бельё в прачечную pesu pesumajja viima, носить передачи в больницу haiglasse pakke viima ~ tooma, я ещё ни разу не носил часы в ремонт ma ei ole kella veel kordagi parandusse viinud ~ parandada lasknud, носить под сердцем südame all kandma (last), носить орден ordenit kandma, носить форму vormiriietust kandma, носить траур leinariideid kandma, носить поверх платья что kleidi peal kandma mida, носить бороду habet kandma, носить маску maski kandma (ka ülek.), носить короткие волосы lühikesi juukseid kandma, носить девичью фамилию neiupõlvenime kandma;
‣ omane ~ iseloomulik olema; спор носил бурный характер vaidlus oli äge, это носит случайный характер see on juhuslikku laadi ~ juhuslik, одежда носила отпечаток хорошего вкуса rõivastuses oli tunda head maitset;
‣ безл. kõnek. ringi kolama, hulkuma; где тебя носит? kus sa ringi kolad ~ hulgud?
◊ решетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; vrd. нести I
ноша 76 С ж. неод. kandam; ülek. koorem; тяжёлая ноша дров raske puuseljatäis ~ seljatäis puid;
◊ всякому своя ноша тяжела vanas. igaüks peab oma risti kandma, igaühel oma mure
◊ всякому своя ноша тяжела vanas. igaüks peab oma risti kandma, igaühel oma mure
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
обмять 261 (буд. вр. обомну, обомнёшь..., прош. вр. обмял...) Г сов. → несов. обминать kõnek.
‣ что kinni ~ kokku pressima ~ suruma ~ litsuma; обмять сено heina kokku pressima ~ sõtkuma ~ tallama;
‣ что pehmeks muljuma;
‣ что sisse kandma (riiete v. jalatsite kohta);
‣ кого ülek. madalk. muserdama
‣ что kinni ~ kokku pressima ~ suruma ~ litsuma; обмять сено heina kokku pressima ~ sõtkuma ~ tallama;
‣ что pehmeks muljuma;
‣ что sisse kandma (riiete v. jalatsite kohta);
‣ кого ülek. madalk. muserdama
обнести 365 Г сов. → несов. обносить II
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
‣ кого-что, вокруг чего, чем ümber mille viima ~ kandma; (ringi) kandma ~ pakkuma; обнести гостей напитками külalistele jooke pakkuma (ringi v. laiali kandes);
‣ что, чем piirama, ümbritsema; обнести забором tarastama, taraga piirama ~ ümbritsema;
‣ кого, чем (pakkumisel) vahele ~ ilma jätma
обносить I 319a Г сов. → несов. обнашивать что kõnek.
‣ sisse kandma (rõiva v. jalatsi kohta);
‣ ära ~ räbalateks kandma
‣ sisse kandma (rõiva v. jalatsi kohta);
‣ ära ~ räbalateks kandma
обноситься 319 Г сов. → несов. обнашиваться kõnek.
‣ (kandmisega) mugavaks minema;
‣ ära ~ katki ~ räbalaks kuluma, räbalduma;
‣ (без несов.) ära ~ räbalaks kandma; за год я совсем обносился aastaga olen oma riided ära kandnud ~ on mu riided lagunenud ~ räbalaks kulunud
‣ (kandmisega) mugavaks minema;
‣ ära ~ katki ~ räbalaks kuluma, räbalduma;
‣ (без несов.) ära ~ räbalaks kandma; за год я совсем обносился aastaga olen oma riided ära kandnud ~ on mu riided lagunenud ~ räbalaks kulunud
обноски 23 С мн. ч. неод. (ед. ч. обносок м. р.) kõnek. kantud ~ kulunud rõivas, kalts(ud), räbal(ad) (rõivaste v. jalatsite kohta); ходить в обносках räbalais käima, носить чужие обноски teiste vanu asju kandma
ободрать 216 (буд. вр. обдеру, обдерёшь...; повел. накл. обдери) Г сов. → несов. обдирать
‣ что (maha) koorima, koort maha võtma ~ kiskuma; кого kelle(lt) nahka maha võtma, keda nülgima; ободрать кору с дерева, ободрать дерево puud koorima;
‣ что kõnek. katki kriimustama ~ kriipima, marraskile tõmbama; ободрать ноги jalgu katki kriimustama ~ kraapima;
‣ что kroovima; ободрать зерно teri ~ vilja kroovima, viljateri kestadest puhastama;
‣ что kõnek. räbalaiks ~ lõhki kiskuma, räbalaks kandma;
‣ кого ülek. madalk. paljaks riisuma ~ koorima;
◊ ободрать ~ обдирать как липку кого kõnek. puupaljaks tegema ~ koorima keda
‣ что (maha) koorima, koort maha võtma ~ kiskuma; кого kelle(lt) nahka maha võtma, keda nülgima; ободрать кору с дерева, ободрать дерево puud koorima;
‣ что kõnek. katki kriimustama ~ kriipima, marraskile tõmbama; ободрать ноги jalgu katki kriimustama ~ kraapima;
‣ что kroovima; ободрать зерно teri ~ vilja kroovima, viljateri kestadest puhastama;
‣ что kõnek. räbalaiks ~ lõhki kiskuma, räbalaks kandma;
‣ кого ülek. madalk. paljaks riisuma ~ koorima;
◊ ободрать ~ обдирать как липку кого kõnek. puupaljaks tegema ~ koorima keda
оболочка 73 С ж. неод. kest, koorik, kate, ümbris, kile; внешняя ~ наружная ~ видимая оболочка väline kest ~ külg, оболочка зерна tera kest, патронная оболочка padrunikest, предохранительная оболочка tehn. kaitsekest, радужная оболочка anat. vikerkest, iiris, роговая оболочка anat. sarvkest, сетчатая оболочка anat. võrkkest, слизистая оболочка anat. limaskest, мозговые оболочки anat. ajukest, -kelme, висячая оболочка ehit. rippkoorik, пологая оболочка ehit. lame koorik, сводчатая оболочка ehit. võlvkoorik, атомная оболочка füüs. aatomi ümbriskate, носить оболочку добродетели vooruse maski kandma
обтрепать 212 Г сов. → несов. обтрёпывать что räbalaiks ~ narmendavaks kandma; обтрепать подол платья kleidiäärt katki ~ narmale kulutama
обшаркать 164a Г сов. → несов. обшаркивать что madalk. ära tallama, (käimisega) ära kulutama, räbalaks ~ mustaks kandma
обшарпать 164a Г сов. → несов. обшарпывать что madalk. (kandmisega) ära kulutama, räbalaks kandma, ära lörtsima ~ tallama ~ kriimustama
одеваться 169 Г несов. → сов. одеться во что, как, кем-чем
‣ riietuma, rõivastuma, end riidesse panema; kuidas riides käima; тепло одеваться soojalt riietuma ~ riides käima, одеваться мальчиком poisiriideid selga panema, poisiks riietuma, одеваться в меха karusnahku kandma, karusnahkades käima, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma ~ riides käima, одеваться по последней моде viimase moe järgi riides käima, одеваться в дорогу reisiriideid selga panema;
‣ ülek. kattuma, end (sisse) mähkima; одеваться зеленью ~ листвой lehte minema, lehtedega kattuma, roheliseks minema, rohelisse mähkuma;
‣ страд. к одевать
‣ riietuma, rõivastuma, end riidesse panema; kuidas riides käima; тепло одеваться soojalt riietuma ~ riides käima, одеваться мальчиком poisiriideid selga panema, poisiks riietuma, одеваться в меха karusnahku kandma, karusnahkades käima, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma ~ riides käima, одеваться по последней моде viimase moe järgi riides käima, одеваться в дорогу reisiriideid selga panema;
‣ ülek. kattuma, end (sisse) mähkima; одеваться зеленью ~ листвой lehte minema, lehtedega kattuma, roheliseks minema, rohelisse mähkuma;
‣ страд. к одевать
озабочиваться 168 Г несов. → сов. озаботиться кем-чем, без доп. muretsema, muret tundma, hoolt kandma
окружить 287a Г сов. → несов. окружать кого-что, кем-чем keda-mida ümbritsema (ka ülek.), ümber ~ sisse piirama, kelle-mille ümber koguma; окружить сад забором aiale tara ümber tegema, aeda taraga ümbritsema, окружить вниманием кого keda tähelepanuga ümbritsema, kelle vastu väga tähelepanelik olema, окружить ребёнка заботой lapse eest igati hoolitsema ~ hoolt kandma, окружить город linna ümber piirama, тесно окружить рассказчика jutuvestja ümber kobaras koos olema, окружить себя единомышленниками enda ümber mõttekaaslasi koondama
описать 202a Г сов. → несов. описывать
‣ кого-что kirjeldama; описать событие sündmust kirjeldama;
‣ что üles kirjutama, nimestikku kandma; описать инвентарь inventarinimestikku tegema, inventari üles kirjutama;
‣ что, вокруг чего mat. ümber joonestama; описать окружность ringjoont (ümber) joonestama;
‣ что ülek. (liikudes) joonistama; описать круг tiiru ~ kaart tegema, описать дугу (õhus, vee peal vm.) kaart joonistama ~ tegema
‣ кого-что kirjeldama; описать событие sündmust kirjeldama;
‣ что üles kirjutama, nimestikku kandma; описать инвентарь inventarinimestikku tegema, inventari üles kirjutama;
‣ что, вокруг чего mat. ümber joonestama; описать окружность ringjoont (ümber) joonestama;
‣ что ülek. (liikudes) joonistama; описать круг tiiru ~ kaart tegema, описать дугу (õhus, vee peal vm.) kaart joonistama ~ tegema
отбыть 352 Г сов. → несов. отбывать
‣ куда, откуда välja ~ ära sõitma, lahkuma; отбыть к месту назначения sihtkohta välja sõitma, отбыть на родину kodumaale tagasi pöörduma;
‣ что, где (karistusaega vm.) ära olema ~ kandma ~ istuma
‣ куда, откуда välja ~ ära sõitma, lahkuma; отбыть к месту назначения sihtkohta välja sõitma, отбыть на родину kodumaale tagasi pöörduma;
‣ что, где (karistusaega vm.) ära olema ~ kandma ~ istuma
отнести 365 Г сов. → несов. относить
‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
отписать 202a Г сов. → несов. отписывать van.
‣ что кому kelle nimele kirjutama, pärandama;
‣ что konfiskeerima, sundvõõrandama; отписать в казну riigistama;
‣ что, кому, к кому madalk. kirjas ~ kirjaga ~ kirjalikult teatama;
‣ кого от чего maha kandma
‣ что кому kelle nimele kirjutama, pärandama;
‣ что konfiskeerima, sundvõõrandama; отписать в казну riigistama;
‣ что, кому, к кому madalk. kirjas ~ kirjaga ~ kirjalikult teatama;
‣ кого от чего maha kandma
отрапортовать 172a Г сов. о чём, без доп. raporteerima, raportima, ette kandma; отрапортовать о досрочном выполнении плана plaani ennetähtaegsest täitmisest raporteerima
пазуха 69 С ж. неод. põu, kaenal; tühik; uure; saehambavahe; ehit. kaevikupõu; vundamendipõu; anat. urge; за пазухой põues, hõlma all, положить за пазуху põue panema, вынимать из-за пазухи põuest välja võtma, пазуха листа bot. lehekaenal, пазуха свода arhit. võlvipõu, лобная пазуха otsmikuurge;
◊ держать камень за пазухой на кого, против кого kelle peale vimma kandma ~ hammast ihuma, kellega ninavingu pidama; (жить) как у Христа за пазухой kõnek. nagu vanajumala selja taga (elama); отогревать ~ отогреть змею за пазухой madu põues soojendama
◊ держать камень за пазухой на кого, против кого kelle peale vimma kandma ~ hammast ihuma, kellega ninavingu pidama; (жить) как у Христа за пазухой kõnek. nagu vanajumala selja taga (elama); отогревать ~ отогреть змею за пазухой madu põues soojendama
перевести 367 Г сов. → несов. переводить
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
передарить 305a Г сов. → несов. передаривать
‣ что, чего, кому (ajapikku kõike v. palju) kinkima, kingituseks kokku kandma; я передарила ей много книг ajapikku olen talle terve raamatukogu kinkinud;
‣ что кому edasi kinkima
‣ что, чего, кому (ajapikku kõike v. palju) kinkima, kingituseks kokku kandma; я передарила ей много книг ajapikku olen talle terve raamatukogu kinkinud;
‣ что кому edasi kinkima
передать 227 Г сов. → несов. передавать
‣ кого-что, кому-чему, с кем, через кого-что üle andma, edasi andma ~ toimetama ~ saatma, edastama; teatama; передать письмо kirja üle andma ~ edasi toimetama, передать землю кому maad üle andma, передать власть кому võimu üle andma, передать управление кому juhtimist üle andma, передать эстафету труда tööjärge üle andma, передать мысль автора autori mõtet edasi andma, передать привет tervitust edasi andma, terviseid saatma, передать инфекцию nakkust edasi andma, nakatama, передать сообщение teadet edasi andma ~ edastama, teatama, передать известие sõnumit edastama, передать из рук в руки käest kätte andma, передать дело в суд asja kohtusse andma, передать своими словами oma sõnadega jutustama, передать на словах kirjeldama, передать концерт по радио kontserti raadios üle kandma, передать по телефону telefonitsi ~ telefoniga teatama, передать по радио raadio kaudu teatama, передать мяч palli söötma, передать детям любовь к труду lastesse tööarmastust sisendama;
‣ что, чего kõnek. (kogemata) rohkem ~ ülearu andma; liiga palju maksma, peale maksma
‣ кого-что, кому-чему, с кем, через кого-что üle andma, edasi andma ~ toimetama ~ saatma, edastama; teatama; передать письмо kirja üle andma ~ edasi toimetama, передать землю кому maad üle andma, передать власть кому võimu üle andma, передать управление кому juhtimist üle andma, передать эстафету труда tööjärge üle andma, передать мысль автора autori mõtet edasi andma, передать привет tervitust edasi andma, terviseid saatma, передать инфекцию nakkust edasi andma, nakatama, передать сообщение teadet edasi andma ~ edastama, teatama, передать известие sõnumit edastama, передать из рук в руки käest kätte andma, передать дело в суд asja kohtusse andma, передать своими словами oma sõnadega jutustama, передать на словах kirjeldama, передать концерт по радио kontserti raadios üle kandma, передать по телефону telefonitsi ~ telefoniga teatama, передать по радио raadio kaudu teatama, передать мяч palli söötma, передать детям любовь к труду lastesse tööarmastust sisendama;
‣ что, чего kõnek. (kogemata) rohkem ~ ülearu andma; liiga palju maksma, peale maksma
передрать 216 (страд. прич. прош. вр. передранный, кр. ф. передран, передратьа, передратьо, передратьы) Г сов. kõnek.
‣ что (järjest kõike v. palju) puruks rebima; madalk. (järjest kõike v. palju) räbalaiks kandma;
‣ кого (järjest kõiki v. paljusid) läbi peksma ~ kolkima ~ maha murdma
‣ что (järjest kõike v. palju) puruks rebima; madalk. (järjest kõike v. palju) räbalaiks kandma;
‣ кого (järjest kõiki v. paljusid) läbi peksma ~ kolkima ~ maha murdma
перелагать 169a Г несов. → сов. переложить
‣ что на кого-что teisele üle kandma, teise õlule veeretama; перелагать ответственность на другого vastutust teisele veeretama, перелагать вину на кого süüd kelle peale ~ kaela ajama ~ veeretama;
‣ что, во что, на что ümber panema ~ seadma ~ tegema; перелагать прозу в стихи proosat värsistama ~ värsivormi seadma, перелагать на музыку viisistama, helindama, helidesse ~ muusikasse seadma
‣ что на кого-что teisele üle kandma, teise õlule veeretama; перелагать ответственность на другого vastutust teisele veeretama, перелагать вину на кого süüd kelle peale ~ kaela ajama ~ veeretama;
‣ что, во что, на что ümber panema ~ seadma ~ tegema; перелагать прозу в стихи proosat värsistama ~ värsivormi seadma, перелагать на музыку viisistama, helindama, helidesse ~ muusikasse seadma
переливать Г несов.
‣ 169a сов. перелить;
‣ 169b чем küütlema, helklema, veiklema, sillerdama; переливать всеми цветами радуги kõigis vikerkaarevärves küütlema;
◊ переливать ~ пересыпать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
‣ 169a сов. перелить;
‣ 169b чем küütlema, helklema, veiklema, sillerdama; переливать всеми цветами радуги kõigis vikerkaarevärves küütlema;
◊ переливать ~ пересыпать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
перенести 365 Г сов. → несов. переносить I
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
переносить II 319a Г сов.
‣ кого-что (kõike järgemööda) üle kandma ~ tassima; переносить чемоданы в вагон kohvreid vagunisse kandma;
‣ что kõnek. hulka ära ~ läbi kandma (rõivaste, jalatsite kohta);
‣ несов. перенашивать кого (last) üle aja kandma
‣ кого-что (kõike järgemööda) üle kandma ~ tassima; переносить чемоданы в вагон kohvreid vagunisse kandma;
‣ что kõnek. hulka ära ~ läbi kandma (rõivaste, jalatsite kohta);
‣ несов. перенашивать кого (last) üle aja kandma
переписать 202a Г сов. → несов. переписывать
‣ что ümber kirjutama; переписать сочинение начисто ~ набело kirjandit puhtalt ümber kirjutama, переписать дом на имя кого maja kelle nimele kirjutama;
‣ кого-что uuesti maalima;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) kirja panema ~ nimekirja kandma; loendit tegema (kõige v. paljude kohta); переписать присутствующих kõiki kohalolijaid kirja panema, переписать скот karja üles kirjutama;
‣ кого-что куда kõnek. mujal arvele võtma, teise nimekirja kandma
‣ что ümber kirjutama; переписать сочинение начисто ~ набело kirjandit puhtalt ümber kirjutama, переписать дом на имя кого maja kelle nimele kirjutama;
‣ кого-что uuesti maalima;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) kirja panema ~ nimekirja kandma; loendit tegema (kõige v. paljude kohta); переписать присутствующих kõiki kohalolijaid kirja panema, переписать скот karja üles kirjutama;
‣ кого-что куда kõnek. mujal arvele võtma, teise nimekirja kandma
пересыпать I 169a Г несов. → сов. пересыпать;
◊ пересыпать ~ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
◊ пересыпать ~ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) sõelaga vett kandma, tühja tuult tallama, (2) tühja lobisema, laterdama
перетаскать 165a Г сов. → несов. перетаскивать
‣ кого-что, через что, куда (järgemööda kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid üle v. teise kohta) tassima ~ tirima ~ kandma;
‣ что kõnek. (järgemööda kõike v. paljut) ära tõmbama ~ varastama ~ näppama
‣ кого-что, через что, куда (järgemööda kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid üle v. teise kohta) tassima ~ tirima ~ kandma;
‣ что kõnek. (järgemööda kõike v. paljut) ära tõmbama ~ varastama ~ näppama
переходить II 313b Г сов. → несов. перехаживать kõnek.
‣ чем uuesti (ja teisiti) käima (males, kabes); переходить пешкой etturiga uuesti käima;
‣ (palju, risti-rästi) läbi käima;
‣ (last) üle kandma (raseda kohta)
‣ чем uuesti (ja teisiti) käima (males, kabes); переходить пешкой etturiga uuesti käima;
‣ (palju, risti-rästi) läbi käima;
‣ (last) üle kandma (raseda kohta)
перечислить 269a (повел. накл. перечисли) Г сов. → несов. перечислять
‣ кого-что loendama, loetlema, üles lugema; перечислить фамилии лучших работников parimate töötajate nimesid üles ~ ette lugema;
‣ кого-что, куда arvama kuhu; перечислить в запас reservi arvama;
‣ что, на что üle kandma; перечислить деньги на текущий счёт raha jooksevarvele ~ jooksevkontole üle kandma
‣ кого-что loendama, loetlema, üles lugema; перечислить фамилии лучших работников parimate töötajate nimesid üles ~ ette lugema;
‣ кого-что, куда arvama kuhu; перечислить в запас reservi arvama;
‣ что, на что üle kandma; перечислить деньги на текущий счёт raha jooksevarvele ~ jooksevkontole üle kandma
печать 90 С ж. неод.
‣ pitsat, pitser (ka ülek.); гербовая печать vapipitsat, vapp-pitser, vapiga pitsat, круглая печать ümmargune pitsat, запечатать ~ припечатать печатью что mida kinni pitseerima ~ pitserdama, удостоверить что подписью и печатью mida allkirja ja pitseriga tõendama, поставить ~ приложить печать pitserit panema, наложить неизгладимую печать ülek. igavese pitseri vajutama, печать времени ajajälg, -märk, -pitser, носить печать чего ülek. mille pitserit kandma;
‣ (без мн. ч.) trük. trükk; trükkimine; (trüki)kiri; printimine; высокая печать kõrgtrükk, tüpograafiline trükk, глубокая печать sügavtrükk, литографская печать kivitrükk, lito(graafia), плоская печать lametrükk, цветная печать värvitrükk, готовить что к печати trükivalmis seadma, сдать в печать trükki andma, выйти из печати, появиться в печати trükist ilmuma, свобода печати trükivabadus, латинская печать ladina kiri, славянская печать slaavi kiri;
‣ (без мн. ч.) trükisõna, ajakirjandus, press; местная печать kohalik ajakirjandus, периодическая печать ajakirjandus, perioodika, центральная печать keskajakirjandus, День печати ajakirjanduspäev, органы печати pressiorganid, ajakirjandusasutused, сообщение появилось в печати sõnum ilmus ajakirjanduses;
‣ trükindus, trükiasjandus;
‣ fot. kopeerimine;
◊ (книга) за семью печатями liter. (täiesti) mõistatuslik ~ arusaamatu asi; каинова печать liter. Kaini märk
‣ pitsat, pitser (ka ülek.); гербовая печать vapipitsat, vapp-pitser, vapiga pitsat, круглая печать ümmargune pitsat, запечатать ~ припечатать печатью что mida kinni pitseerima ~ pitserdama, удостоверить что подписью и печатью mida allkirja ja pitseriga tõendama, поставить ~ приложить печать pitserit panema, наложить неизгладимую печать ülek. igavese pitseri vajutama, печать времени ajajälg, -märk, -pitser, носить печать чего ülek. mille pitserit kandma;
‣ (без мн. ч.) trük. trükk; trükkimine; (trüki)kiri; printimine; высокая печать kõrgtrükk, tüpograafiline trükk, глубокая печать sügavtrükk, литографская печать kivitrükk, lito(graafia), плоская печать lametrükk, цветная печать värvitrükk, готовить что к печати trükivalmis seadma, сдать в печать trükki andma, выйти из печати, появиться в печати trükist ilmuma, свобода печати trükivabadus, латинская печать ladina kiri, славянская печать slaavi kiri;
‣ (без мн. ч.) trükisõna, ajakirjandus, press; местная печать kohalik ajakirjandus, периодическая печать ajakirjandus, perioodika, центральная печать keskajakirjandus, День печати ajakirjanduspäev, органы печати pressiorganid, ajakirjandusasutused, сообщение появилось в печати sõnum ilmus ajakirjanduses;
‣ trükindus, trükiasjandus;
‣ fot. kopeerimine;
◊ (книга) за семью печатями liter. (täiesti) mõistatuslik ~ arusaamatu asi; каинова печать liter. Kaini märk
пим 2, 3 С м. неод. (обычно мн. ч.)
‣ unta (karusnahkne säärik);
‣ murd. vilt(saabas), vildik; носить пимы vilte kandma
‣ unta (karusnahkne säärik);
‣ murd. vilt(saabas), vildik; носить пимы vilte kandma
питать 165a Г несов.
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
плечо ед. ч. 110, мн. ч. 91 (род. п. мн. ч. плеч) С с. неод. õlg (ka tehn., raudt.), õlgmik; anat. õlavars; плечо рычага kangi õlg, плечо силы jõu õlg, широкий в плечах laiaõlgne, пальто широко в плечах mantel on õlgadest lai, втянуть голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama, нести на плечах õlgadel ~ õlul ~ õlal kandma, пожать плечами õlgu kehitama, похлопать по плечу õlale patsutama, на плечо! sõj. õlale võtt! левое плечо вперёд марш! sõj. vasak õlg ees, marss!;
◊ плечо в плечо, плечо к плечу, плечом к плечу, плечо о плечо õlg õla kõrval; с плеч долой kõnek. kaelast ära; как гора с плеч (свалилась) у кого kellel oleks nagu kivi südamelt langenud ~ koorem õlgadelt veerenud; голова с плеч pea maha; с плеча kõnek. järelemõtlematult, huupi, kergekäeliselt; со всего плеча kõigest jõust (lööma); с чужого плеча mitte oma, teise oma (rõiva kohta); за плечами (1) kõrval, lähedal, (2) seljataga, möödas, minevikus; на плечах (противника) (põgeneva vaenlase) kannul ~ kukil; лежать на плечах у кого, чьих, кого kelle õlgadel ~ õlul lasuma; выносить ~ вынести ~ вывозить ~ вывезти на своих (собственных) плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul toime tulema ~ hakkama saama millega; (есть) голова на плечах у кого kõnek. kellel on pea otsas ~ on nuppu, kelle pea lõikab; взваливать ~ взвалить ~ класть ~ положить на чьи плечи что kelle õlule mida veeretama; лечь ~ ложиться на плечи кому, кого, чьи kelle õlgadele langema ~ kandma jääma
◊ плечо в плечо, плечо к плечу, плечом к плечу, плечо о плечо õlg õla kõrval; с плеч долой kõnek. kaelast ära; как гора с плеч (свалилась) у кого kellel oleks nagu kivi südamelt langenud ~ koorem õlgadelt veerenud; голова с плеч pea maha; с плеча kõnek. järelemõtlematult, huupi, kergekäeliselt; со всего плеча kõigest jõust (lööma); с чужого плеча mitte oma, teise oma (rõiva kohta); за плечами (1) kõrval, lähedal, (2) seljataga, möödas, minevikus; на плечах (противника) (põgeneva vaenlase) kannul ~ kukil; лежать на плечах у кого, чьих, кого kelle õlgadel ~ õlul lasuma; выносить ~ вынести ~ вывозить ~ вывезти на своих (собственных) плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul toime tulema ~ hakkama saama millega; (есть) голова на плечах у кого kõnek. kellel on pea otsas ~ on nuppu, kelle pea lõikab; взваливать ~ взвалить ~ класть ~ положить на чьи плечи что kelle õlule mida veeretama; лечь ~ ложиться на плечи кому, кого, чьи kelle õlgadele langema ~ kandma jääma
плод 2 С м. неод.
‣ vili (ka ülek.); puuvili; съедобные плоды söödavad viljad, ложный плод bot. ebavili, плоды трудов töövili;
‣ anat. loode, feetus, vililane; недоношенный плод enneaegne (laps);
◊ запретный плод сладок vanas. keelatud vili on magus; приносить ~ принести ~ давать ~ дать плоды vilja kandma; вкушать ~ вкусить ~ пожинать ~ пожать плоды чего mille vilja maitsma; пожинать плоды чужого труда võõrast (töö)vilja lõikama
‣ vili (ka ülek.); puuvili; съедобные плоды söödavad viljad, ложный плод bot. ebavili, плоды трудов töövili;
‣ anat. loode, feetus, vililane; недоношенный плод enneaegne (laps);
◊ запретный плод сладок vanas. keelatud vili on magus; приносить ~ принести ~ давать ~ дать плоды vilja kandma; вкушать ~ вкусить ~ пожинать ~ пожать плоды чего mille vilja maitsma; пожинать плоды чужого труда võõrast (töö)vilja lõikama
плодотворно Н viljakalt, produktiivselt; плодотворно работать viljakalt töötama, плодотворно влиять на что viljakalt ~ hästi mõjuma millele, плодотворно отражаться на чьей работе kelle töös viljakalt avalduma ~ head vilja kandma, kelle tööle viljakalt mõjuma
побеспокоиться 268 Г сов.
‣ о ком-чём kelle-mille eest hoolt kandma;
‣ (mõnda aega) muretsema; о ком-чём kelle-mille pärast (pisut) muretsema ~ mures olema
‣ о ком-чём kelle-mille eest hoolt kandma;
‣ (mõnda aega) muretsema; о ком-чём kelle-mille pärast (pisut) muretsema ~ mures olema
погост 1 С м. неод.
‣ aj. külakogukond (XI--XVIII saj. Venemaal);
‣ aj. (kiriku ja kirikuaiaga) küla (XI--XVI saj. Venemaal);
‣ külakalmistu, (maa)surnuaed; снести кого на погост keda kalmistule ~ kirikuaeda kandma ~ mulda panema
‣ aj. külakogukond (XI--XVIII saj. Venemaal);
‣ aj. (kiriku ja kirikuaiaga) küla (XI--XVI saj. Venemaal);
‣ külakalmistu, (maa)surnuaed; снести кого на погост keda kalmistule ~ kirikuaeda kandma ~ mulda panema
поднести 365 Г сов. → несов. подносить
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale tooma ~ tõstma, kohale kandma; поднести ложку ко рту lusikat suu juurde tõstma, поднести вещи к вагону pakke vaguni juurde viima, поднести руку к глазам kätt silmade ette panema, лодку поднесло к берегу vool kandis paadi kaldale;
‣ что, чего, кому kõnek. pakkuma mida, kostitama millega (jookide kohta); поднести гостям чаю külalistele teed pakkuma, поднести вина veini pakkuma ~ ulatama, veiniga kostitama;
‣ что, кому kinkima; поднести цветы lilli kinkima;
◊ поднести ~ подносить ~ преподнести ~ преподносить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema, keda kibedat pilli alla neelama sundima
‣ кого-что, к кому-чему juurde ~ ligi ~ lähedale tooma ~ tõstma, kohale kandma; поднести ложку ко рту lusikat suu juurde tõstma, поднести вещи к вагону pakke vaguni juurde viima, поднести руку к глазам kätt silmade ette panema, лодку поднесло к берегу vool kandis paadi kaldale;
‣ что, чего, кому kõnek. pakkuma mida, kostitama millega (jookide kohta); поднести гостям чаю külalistele teed pakkuma, поднести вина veini pakkuma ~ ulatama, veiniga kostitama;
‣ что, кому kinkima; поднести цветы lilli kinkima;
◊ поднести ~ подносить ~ преподнести ~ преподносить пилюлю кому kõnek. kellele pirni panema, keda kibedat pilli alla neelama sundima
подрать 216 Г сов. madalk.
‣ кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
‣ что räbalaks kandma;
‣ кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
‣ (без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
◊ чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
‣ кого-что katki ~ lõhki kiskuma ~ rebima;
‣ что räbalaks kandma;
‣ кого, за что, чем (pisut, kergelt) sakutama, tutistama millest; подрать за вихор tutistama, подрать за уши kõrvust sakutama, подрать розгами vitsa andma;
‣ (без страд. прич.) punuma ~ plagama pistma; подрать со всех ног ~ во весь дух minema pühkima ~ jooksu pistma, nii et päkad ~ kannad välguvad;
◊ чёрт подери кого, без доп. madalk. pergli ~ kirevase päralt, pagan võtaks; мороз подрал ~ подирал по коже у кого, без доп. külmajudin jooksis üle ihu ~ keha, külm jutt ~ juga käis üle selja
позаботиться 274 Г сов. о ком-чём hoolitsema, hoolt kandma kelle-mille eest; позаботиться о семье perekonna eest hoolt kandma, позаботиться о ночлеге öömaja muretsema, öömaja eest hoolt kandma; vrd. заботиться
покоить 268 Г несов. кого-что van. hoolitsusega ümbritsema, hoolt kandma; покоить чью старость kellele vanaduspäevil toeks olema
помчать 180 Г сов.
‣ кого-что, куда (kihutades) viima ~ kandma; лошади помчали нас за город tuhatnelja viisid hobused meid linnast välja;
‣ kõnek. kihutama ~ tormama (hakkama), (paigalt) sööstma
‣ кого-что, куда (kihutades) viima ~ kandma; лошади помчали нас за город tuhatnelja viisid hobused meid linnast välja;
‣ kõnek. kihutama ~ tormama (hakkama), (paigalt) sööstma
понести 365 Г сов.
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
поносить I 319a Г сов. кого-что (mõnda aega) kandma ~ tassima ~ viima ~ tooma; поносить ребёнка на руках last veidi süles kandma, поносить пальто брата mõnda aega venna mantlit kandma
понянчиться 271 (повел. накл. понянчись) Г сов. kõnek.
‣ с кем (mõnda aega) last hoidma ~ laste järele vaatama; last kätel kandma;
‣ с кем-чем ülek. (mõnda aega) poputama keda ~ jantima millega
‣ с кем (mõnda aega) last hoidma ~ laste järele vaatama; last kätel kandma;
‣ с кем-чем ülek. (mõnda aega) poputama keda ~ jantima millega
пообноситься 319 Г сов. madalk. (pikapeale) ära ~ läbi kuluma; (pikapeale) riideid ära kulutama ~ kandma; дети пообносились за лето laste rõivad on suvega (kenakesti) läbi ~ ära kulunud
порадеть 229b Г сов. кому, о ком, за что van. hoolitsema ~ hoolt kandma kelle-mille eest; vrd. радеть
поражение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) tabamine, tabamus, pihtasaamine, pihtamine, pihtamus; поражение цели märgi tabamine;
‣ haavatasaamine, vigastamine; vigastus, kahjustus, trauma; поражение в грудь rinnahaav, лучевое ~ радиационное поражение med. kiirguskahjustus, поражение нервной системы med. närvisüsteemi kahjustus;
‣ sõj., sport lüüasaamine; purustamine; полное поражение täielik lüüasaamine, потерпеть поражение lüüa saama, kaotust kandma, нанести поражение противнику vastast purustama, поражение восстания ülestõusu nurjumine
‣ (без мн. ч.) tabamine, tabamus, pihtasaamine, pihtamine, pihtamus; поражение цели märgi tabamine;
‣ haavatasaamine, vigastamine; vigastus, kahjustus, trauma; поражение в грудь rinnahaav, лучевое ~ радиационное поражение med. kiirguskahjustus, поражение нервной системы med. närvisüsteemi kahjustus;
‣ sõj., sport lüüasaamine; purustamine; полное поражение täielik lüüasaamine, потерпеть поражение lüüa saama, kaotust kandma, нанести поражение противнику vastast purustama, поражение восстания ülestõusu nurjumine
порожний 121 П kõnek. tühi(-); vaba; порожний пробег tühisõit, порожний ящик tühi kast, порожний стул van. vaba tool;
◊ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) tühje sõnu tegema, tühja-tähja rääkima, (2) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, tühja tööd tegema
◊ переливать из пустого в порожнее kõnek. (1) tühje sõnu tegema, tühja-tähja rääkima, (2) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, tühja tööd tegema
потаскать 165a Г сов. kõnek.
‣ кого-что, без доп. (mõnda aega, veidi) tassima, kandma, vedama, tarima, tirima; (veidi) sakutama ~ tutistama;
‣ что (kõike, palju) kohale ~ ära tassima ~ kandma ~ viima
‣ кого-что, без доп. (mõnda aega, veidi) tassima, kandma, vedama, tarima, tirima; (veidi) sakutama ~ tutistama;
‣ что (kõike, palju) kohale ~ ära tassima ~ kandma ~ viima
потерпеть 240 Г сов.
‣ что, без доп. (mõnda aega) kannatama ~ ootama; потерпи минуточку kannata üks hetk;
‣ с отриц. taluma, (välja, ära) kannatama, lubama; я не потерплю оскорблений ma ei luba end solvata;
‣ что mille osaliseks saama, mida kannatama ~ üle elama; потерпеть поражение kaotuse osaliseks ~ lüüa saama, kaotust kandma, потерпеть убытки kahju kannatama ~ kandma, потерпеть провал läbi kukkuma, поезд потерпел крушение juhtus rongiõnnetus, он потерпел неудачу teda tabas ebaõnn
‣ что, без доп. (mõnda aega) kannatama ~ ootama; потерпи минуточку kannata üks hetk;
‣ с отриц. taluma, (välja, ära) kannatama, lubama; я не потерплю оскорблений ma ei luba end solvata;
‣ что mille osaliseks saama, mida kannatama ~ üle elama; потерпеть поражение kaotuse osaliseks ~ lüüa saama, kaotust kandma, потерпеть убытки kahju kannatama ~ kandma, потерпеть провал läbi kukkuma, поезд потерпел крушение juhtus rongiõnnetus, он потерпел неудачу teda tabas ebaõnn
потеря 62 С ж. неод. kaotus, kaotamine; kõnek. kaotatud ese; kadu, kadumine; невосполнимая потеря korvamatu kaotus, людские потери inimkaotused, военные потери (1) sõjalised kaotused, (2) sõjakahjud, нести большие потери suuri kaotusi kandma, потеря трудоспособности töövõime kaotus, потеря крови verekaotus, потеря сознания minestamine, teadvusekaotus, производственные потери tootmiskadu, -kaod, потеря времени ajakadu, потеря веса kaalukadu, потеря устойчивости tehn. püsivuse ~ stabiilsuse kaotus, püsivuskadu, stabiilsuskadu, потеря стабильности tehn. stabiilsuse kadumine, stabiilsuskadu, борьба с потерями võitlus kadudega ~ kadude vastu;
◊ (устать) до потери сознания surmani (ära väsima)
◊ (устать) до потери сознания surmani (ära väsima)
потомство 94 С с. неод. (без мн. ч.) järeltulijad, järglased; lapsed, (looma)pojad; järelpõlv, järeltulev(ad) põlv(ed) ~ põlvkonnad; заботиться о потомстве järglaste eest hoolt kandma
потрепать 212 Г сов. kõnek.
‣ что räbalaks ~ katki kandma, ära trööpama; kapsaks ~ räbalaks lugema; потрепать одежду riideid räbalaks kandma, потрепать книгу raamatut kapsaks lugema;
‣ кого-что (veidi) patsutama; sasima, sakutama, räsima (ka ülek.); потрепать по щеке põske ~ põsele patsutama, потрепать по плечу õlale patsutama, потрепать нервы кому kelle närve kulutama, потрепать дивизию противника vastase diviisi räsima ~ läbi tuuseldama, жизнь потрепала его elu on teda räsinud, шторм здорово потрепал нас saime tormi käest kõvasti räsida ~ sakutada;
◊ потрепать языком madalk. (veidi) lobisema ~ vatrama ~ keelt peksma
‣ что räbalaks ~ katki kandma, ära trööpama; kapsaks ~ räbalaks lugema; потрепать одежду riideid räbalaks kandma, потрепать книгу raamatut kapsaks lugema;
‣ кого-что (veidi) patsutama; sasima, sakutama, räsima (ka ülek.); потрепать по щеке põske ~ põsele patsutama, потрепать по плечу õlale patsutama, потрепать нервы кому kelle närve kulutama, потрепать дивизию противника vastase diviisi räsima ~ läbi tuuseldama, жизнь потрепала его elu on teda räsinud, шторм здорово потрепал нас saime tormi käest kõvasti räsida ~ sakutada;
◊ потрепать языком madalk. (veidi) lobisema ~ vatrama ~ keelt peksma
похлопотать 204b Г сов.
‣ о чём, с союзом чтобы mida taotlema; mille eest hoolt kandma; похлопотать о пенсии pensioniasju ajama;
‣ о ком, за кого kelle eest hea seisma ~ kostma;
‣ где (mõnda aega) askeldama; похлопотать на кухне köögis veidi askeldama ~ toimetama
‣ о чём, с союзом чтобы mida taotlema; mille eest hoolt kandma; похлопотать о пенсии pensioniasju ajama;
‣ о ком, за кого kelle eest hea seisma ~ kostma;
‣ где (mõnda aega) askeldama; похлопотать на кухне köögis veidi askeldama ~ toimetama
походить I 313b Г сов.
‣ (natuke) käima ~ kõndima;
‣ за кем-чем madalk. (mõnda aega) hoolitsema kelle-mille eest; походить за больным haige eest hoolitsema ~ hoolt kandma
‣ (natuke) käima ~ kõndima;
‣ за кем-чем madalk. (mõnda aega) hoolitsema kelle-mille eest; походить за больным haige eest hoolitsema ~ hoolt kandma
почта 51 С ж. неод. post (postside; postisaadetis(ed); postiasutus); воздушная почта õhupost, полевая почта välipost, утренняя почта hommikune post, послать что почтой ~ по почте mida postitama ~ postiga saatma, разносить почту posti laiali kandma, работники почты postiasutuse töötajad, postitöötajad, postiametnikud
приглядеть 232b Г сов. → несов. приглядывать kõnek.
‣ за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel silma peal hoidma; приглядеть за детьми lastel silma peal hoidma, приглядеть за больным haige eest hoolt kandma;
‣ кого-что välja ~ valmis vaatama; приглядеть место для постройки ehituspaika valmis vaatama ~ leidma
‣ за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel silma peal hoidma; приглядеть за детьми lastel silma peal hoidma, приглядеть за больным haige eest hoolt kandma;
‣ кого-что välja ~ valmis vaatama; приглядеть место для постройки ehituspaika valmis vaatama ~ leidma
призреть 239, буд. вр. также 231a Г сов. → несов. призирать кого van. kelle eest hoolt kandma, keda hooldada võtma
принести 365 Г сов. → несов. приносить
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
припорошить 287a Г сов. → несов. припорашивать
‣ что, чем kõnek. peale riputama ~ raputama ~ puistama, kerge puistena katma; снег едва припорошил землю maad kattis lumekirme, ночью слегка припорошило öösel oli veidi lund sadanud;
‣ что mustrit aukšablooni abil üle kandma
‣ что, чем kõnek. peale riputama ~ raputama ~ puistama, kerge puistena katma; снег едва припорошил землю maad kattis lumekirme, ночью слегка припорошило öösel oli veidi lund sadanud;
‣ что mustrit aukšablooni abil üle kandma
присмотреть 239 Г сов. → несов. присматривать
‣ за кем-чем, без доп. kelle järele vaatama ~ valvama, kelle eest hoolt kandma; присмотреть за детьми laste järele vaatama, присмотреть за больным haige eest hoolitsema;
‣ кого-что kõnek. välja vaatama ~ valima; присмотреть себе квартиру endale korterit valmis vaatama ~ valima
‣ за кем-чем, без доп. kelle järele vaatama ~ valvama, kelle eest hoolt kandma; присмотреть за детьми laste järele vaatama, присмотреть за больным haige eest hoolitsema;
‣ кого-что kõnek. välja vaatama ~ valima; присмотреть себе квартиру endale korterit valmis vaatama ~ valima
приходовать 171a Г несов. что tuludesse ~ sissetulekusse kandma, tuluks arvama; vrd. заприходовать, оприходовать
причислить 269a (повел. накл. причисли, причислите) Г сов. → несов. причислять кого-что к кому-чему
‣ juurde arvama ~ arvutama; причислить сумму к расходу summat kuludesse kandma ~ kuludele juurde arvestama;
‣ (teenistusse) määrama; его причислили к охране ta määrati valvemeeskonda;
‣ pidama, lugema, kelle hulka ~ kilda arvama; причислить кого к выдающимся учёным keda suureks teadlaseks pidama, причислить к классикам klassikute hulka arvama
‣ juurde arvama ~ arvutama; причислить сумму к расходу summat kuludesse kandma ~ kuludele juurde arvestama;
‣ (teenistusse) määrama; его причислили к охране ta määrati valvemeeskonda;
‣ pidama, lugema, kelle hulka ~ kilda arvama; причислить кого к выдающимся учёным keda suureks teadlaseks pidama, причислить к классикам klassikute hulka arvama
провести 367 Г сов. → несов. проводить I
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
продрать 216 Г сов. → несов. продирать madalk.
‣ что katki ~ auklikuks kulutama, räbalaks kandma; продрать рукава на локтях küünarnukke katki nühkima;
‣ кого ülek. läbi võtma, peapesu tegema, läbi nahutama;
‣ (без несов.) kupatama, liduma, tormama;
◊ продрать ~ продирать глаза madalk. nalj. silmi lahti kiskuma, silmaluuke lahti tegema; продрать ~ продирать с песочком кого madalk. keda läbi võtma ~ nahutama
‣ что katki ~ auklikuks kulutama, räbalaks kandma; продрать рукава на локтях küünarnukke katki nühkima;
‣ кого ülek. läbi võtma, peapesu tegema, läbi nahutama;
‣ (без несов.) kupatama, liduma, tormama;
◊ продрать ~ продирать глаза madalk. nalj. silmi lahti kiskuma, silmaluuke lahti tegema; продрать ~ продирать с песочком кого madalk. keda läbi võtma ~ nahutama
продырявить 278a Г сов. → несов. продырявливать что kõnek.
‣ auku sisse tegema, augustama;
‣ auklikuks ~ katki kandma ~ kulutama
‣ auku sisse tegema, augustama;
‣ auklikuks ~ katki kandma ~ kulutama
проложить 311a Г сов. → несов. прокладывать что
‣ несов. также пролагать rajama (ka ülek.), ehitama, tegema, paigaldama; проложить дорогу в степи steppi teed rajama, проложить новые пути в науке teaduses uusi suundi rajama, проложить трассу sihti (sisse) ajama, проложить трубы torusid paigaldama;
‣ kaardile märkima ~ kandma; проложить курс корабля laevakurssi kaardile kandma ~ maha panema;
‣ чем vahele ~ vahekihina asetama ~ panema mida (näit. pakkimisel); проложить посуду бумагой (pakkimisel) nõudele paberit vahele panema;
◊ проложить ~ прокладывать путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama
‣ несов. также пролагать rajama (ka ülek.), ehitama, tegema, paigaldama; проложить дорогу в степи steppi teed rajama, проложить новые пути в науке teaduses uusi suundi rajama, проложить трассу sihti (sisse) ajama, проложить трубы torusid paigaldama;
‣ kaardile märkima ~ kandma; проложить курс корабля laevakurssi kaardile kandma ~ maha panema;
‣ чем vahele ~ vahekihina asetama ~ panema mida (näit. pakkimisel); проложить посуду бумагой (pakkimisel) nõudele paberit vahele panema;
◊ проложить ~ прокладывать путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama
пронести 365 Г сов. → несов. проносить I
‣ кого-что mööda kandma, läbi ~ mööda viima; (takistusi vältides) sisse viima ~ toimetama; пронести флаги мимо трибуны lippe tribüüni eest mööda kandma, lippudega tribüüni eest mööduma, пронести чемодан до вокзала kohvrit käe otsas jaamani kandma, kohvrit käe otsas jaama viima, пронести шкаф в дверь kappi uksest sisse viima, пронести любовь через всю жизнь armastust kogu elu südames kandma, пронести на фабрику листовки lendlehti vabrikusse toimetama;
‣ кого-что mööda ~ kohale ~ pärale sõidutama ~ viima;
‣ (без 1 и 2 л.) что mööduma, mööda minema sundima; беду пронесло hädaoht läks mööda, ветер пронёс тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ безл. кого, от чего madalk. lahti minema (kõhu kohta); ребёнка пронесло lapse kõht läks ~ oli lahti
‣ кого-что mööda kandma, läbi ~ mööda viima; (takistusi vältides) sisse viima ~ toimetama; пронести флаги мимо трибуны lippe tribüüni eest mööda kandma, lippudega tribüüni eest mööduma, пронести чемодан до вокзала kohvrit käe otsas jaamani kandma, kohvrit käe otsas jaama viima, пронести шкаф в дверь kappi uksest sisse viima, пронести любовь через всю жизнь armastust kogu elu südames kandma, пронести на фабрику листовки lendlehti vabrikusse toimetama;
‣ кого-что mööda ~ kohale ~ pärale sõidutama ~ viima;
‣ (без 1 и 2 л.) что mööduma, mööda minema sundima; беду пронесло hädaoht läks mööda, ветер пронёс тучи tuul ajas pilved laiali;
‣ безл. кого, от чего madalk. lahti minema (kõhu kohta); ребёнка пронесло lapse kõht läks ~ oli lahti
проносить II 319а Г сов. → несов. пронашивать что
‣ kõnek. läbi kulutama, vanaks ~ auklikuks kandma; проносить пиджак до дыр pintsakut räbalaiks kandma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kandma; долго проносить платье kleiti kaua aega kandma
‣ kõnek. läbi kulutama, vanaks ~ auklikuks kandma; проносить пиджак до дыр pintsakut räbalaiks kandma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) kandma; долго проносить платье kleiti kaua aega kandma
протаскать 165a Г сов. kõnek.
‣ что (teatud aeg v. ajani) kandma (madalk. ka rõivaste kohta) ~ tassima; она протаскала дрова до обеда ta oli lõunani puude kandmise ~ tassimisega ametis, он протаскал эти брюки три года ta nühkis neid pükse kolm aastat (kanda);
‣ кого-что jooksutama ~ käima sundima ~ vedama; его протаскали по судам пять лет viis aastat oli ta sunnitud kohtuid pidi käima, viis aastat jooksutati teda kohtuid pidi
‣ что (teatud aeg v. ajani) kandma (madalk. ka rõivaste kohta) ~ tassima; она протаскала дрова до обеда ta oli lõunani puude kandmise ~ tassimisega ametis, он протаскал эти брюки три года ta nühkis neid pükse kolm aastat (kanda);
‣ кого-что jooksutama ~ käima sundima ~ vedama; его протаскали по судам пять лет viis aastat oli ta sunnitud kohtuid pidi käima, viis aastat jooksutati teda kohtuid pidi
протаскаться 165 Г сов. madalk.
‣ где, по чему ringi uitama ~ lonkima; ülek. palju joosta ~ käia saama;
‣ (teatud aeg v. ajani) vastu pidama ~ kantav ~ selga panna olema; в чём (teatud aeg v. ajani) kandma mida (rõivaste, jalatsite kohta)
‣ где, по чему ringi uitama ~ lonkima; ülek. palju joosta ~ käia saama;
‣ (teatud aeg v. ajani) vastu pidama ~ kantav ~ selga panna olema; в чём (teatud aeg v. ajani) kandma mida (rõivaste, jalatsite kohta)
протащить 311a Г сов. → несов. протаскивать кого-что
‣ по чему lohistama, (mööda maad) vedama ~ tirima;
‣ на ком-чём kandma, tassima; всю дорогу протащить мешок на себе kotti kogu tee seljas kandma;
‣ сквозь v через что, во что läbi mille viima, mille vahelt läbi viima; протащить шкаф через дверь ~ в дверь kappi uksest ~ ukse kaudu sisse ~ välja viima ~ tirima;
‣ ülek. kõnek. halv. läbi suruma ~ viima; sokutama; протащить решение otsust läbi suruma, протащить кого в председатели keda esimeheks sokutama;
‣ где ülek. madalk. (avalikult) kritiseerima, sarjama
‣ по чему lohistama, (mööda maad) vedama ~ tirima;
‣ на ком-чём kandma, tassima; всю дорогу протащить мешок на себе kotti kogu tee seljas kandma;
‣ сквозь v через что, во что läbi mille viima, mille vahelt läbi viima; протащить шкаф через дверь ~ в дверь kappi uksest ~ ukse kaudu sisse ~ välja viima ~ tirima;
‣ ülek. kõnek. halv. läbi suruma ~ viima; sokutama; протащить решение otsust läbi suruma, протащить кого в председатели keda esimeheks sokutama;
‣ где ülek. madalk. (avalikult) kritiseerima, sarjama
против предлог с род. п.
‣ koha märkimisel vastas; против дома maja vastas, один против другого üksteise vastas, против памятника ausamba vastas, против его фамилии стояла галочка tema nime juures ~ kohal seisis linnuke, он сидит против света ta istub vastu valget ~ valgust;
‣ vastassuuna märkimisel vastu(-); против течения vastuvoolu, против ветра vastutuult, против часовой стрелки vastupäeva, против солнца vastu päikest, носом против волны mer. vöör vastu lainet;
‣ vastutoimimise v vastuseisu märkimisel vastu, vastaselt, -ga; против воли отца isa tahte vastu ~ vastaselt, vastu isa tahtmist, против моего желания minu soovi vastu, против ожидания vastu ootust, ootusvastaselt, против правил reegli(te)vastaselt, против совести südametunnistuse vastu ~ vastaselt, выступить против докладчика esineja vastu sõna võtma, голосовать против vastu hääletama, он имеет нечто против меня tal on midagi minu vastu, иметь зло против кого kelle peale ~ vastu viha kandma, гладить против шерсти vastukarva silitama, ülek. ka vastu tegutsema ~ kõnelema, борьба против врага võitlus vaenlase vastu ~ vaenlasega;
‣ tõrjeobjekti märkimisel liitsõna; лекарство против кашля köharohi, таблетки против бессонницы unetabletid, очки против пыли kaitseprillid (tolmu vastu), tolmuprillid, средство против моли koitõrjevahend;
‣ kõrvutuse märkimisel võrreldes; продукции вдвое больше против прошлого года möödunud aastaga võrreldes on toodang kahekordistunud;
‣ в функции предик. vastu (olema); я против mina olen vastu;
‣ предлог → С нескл. неод.; взвесить все за и против kõiki poolt- ja vastuargumente arvestama
‣ koha märkimisel vastas; против дома maja vastas, один против другого üksteise vastas, против памятника ausamba vastas, против его фамилии стояла галочка tema nime juures ~ kohal seisis linnuke, он сидит против света ta istub vastu valget ~ valgust;
‣ vastassuuna märkimisel vastu(-); против течения vastuvoolu, против ветра vastutuult, против часовой стрелки vastupäeva, против солнца vastu päikest, носом против волны mer. vöör vastu lainet;
‣ vastutoimimise v vastuseisu märkimisel vastu, vastaselt, -ga; против воли отца isa tahte vastu ~ vastaselt, vastu isa tahtmist, против моего желания minu soovi vastu, против ожидания vastu ootust, ootusvastaselt, против правил reegli(te)vastaselt, против совести südametunnistuse vastu ~ vastaselt, выступить против докладчика esineja vastu sõna võtma, голосовать против vastu hääletama, он имеет нечто против меня tal on midagi minu vastu, иметь зло против кого kelle peale ~ vastu viha kandma, гладить против шерсти vastukarva silitama, ülek. ka vastu tegutsema ~ kõnelema, борьба против врага võitlus vaenlase vastu ~ vaenlasega;
‣ tõrjeobjekti märkimisel liitsõna; лекарство против кашля köharohi, таблетки против бессонницы unetabletid, очки против пыли kaitseprillid (tolmu vastu), tolmuprillid, средство против моли koitõrjevahend;
‣ kõrvutuse märkimisel võrreldes; продукции вдвое больше против прошлого года möödunud aastaga võrreldes on toodang kahekordistunud;
‣ в функции предик. vastu (olema); я против mina olen vastu;
‣ предлог → С нескл. неод.; взвесить все за и против kõiki poolt- ja vastuargumente arvestama
протокол 1 С м. неод. protokoll; протокол собрания koosoleku protokoll, протокол допроса ülekuulamisprotokoll, вести протокол protokollima, protokolli kirjutama, составить протокол protokolli koostama ~ tegema (süüteo puhul), занести в протокол protokolli (sisse) kandma
протоколировать 171a Г сов. и несов. что protokollima, protokolli kirjutama; protokolli (sisse) kandma; vrd. запротоколировать
проходить II 313b Г сов.
‣ (teatud aeg v. ajani) käima (ka kella vm. kohta) ~ kõndima; он три часа проходил по городу ta käis kolm tundi mööda linna ringi, часы проходили один день kell käis ühe päeva;
‣ в чём (teatud aeg v. ajani) seljas kandma mida, (kleidiga, kingadega) käima;
‣ в ком-чём madalk. (teatud aeg v. ajani) mis ametit pidama ~ seisus olema, kellena töötama; он проходил в помощниках машиниста два года ta oli kaks aastat vedurijuhi abi, она до тридцати лет проходила в девках ta jäi kolmekümneni vanatüdrukuks
‣ (teatud aeg v. ajani) käima (ka kella vm. kohta) ~ kõndima; он три часа проходил по городу ta käis kolm tundi mööda linna ringi, часы проходили один день kell käis ühe päeva;
‣ в чём (teatud aeg v. ajani) seljas kandma mida, (kleidiga, kingadega) käima;
‣ в ком-чём madalk. (teatud aeg v. ajani) mis ametit pidama ~ seisus olema, kellena töötama; он проходил в помощниках машиниста два года ta oli kaks aastat vedurijuhi abi, она до тридцати лет проходила в девках ta jäi kolmekümneni vanatüdrukuks
процент 1 С м. неод.
‣ protsent; процент успеваемости õppeedukuse protsent, ссудный процент laenuprotsent, сложны е проценты mat. liitintress, protsendid, выполнить план на сто процентов plaani sajaprotsendiliselt täitma, он прав на все сто процентов kõnek. tal on täielikult õigus;
‣ (обычно мн. ч.) maj. intress (tulu kapitalilt), protsendid; проценты на капитал kapitaliprotsendid, protsendid kapitalist, intress, процент пустот poorsus, urbsus (tühikute protsent materjalis), отдавать на проценты protsenti kandma ~ intressile panema
‣ protsent; процент успеваемости õppeedukuse protsent, ссудный процент laenuprotsent, сложны е проценты mat. liitintress, protsendid, выполнить план на сто процентов plaani sajaprotsendiliselt täitma, он прав на все сто процентов kõnek. tal on täielikult õigus;
‣ (обычно мн. ч.) maj. intress (tulu kapitalilt), protsendid; проценты на капитал kapitaliprotsendid, protsendid kapitalist, intress, процент пустот poorsus, urbsus (tühikute protsent materjalis), отдавать на проценты protsenti kandma ~ intressile panema
пустой 120 П (кр. ф. пуст, пуста, пусто, пусты и пусты)
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
‣ tühi; пустой зал tühi saal, пустая бочка tühi vaat, пустой чемодан tühi kohver, пустой карман tühi tasku (ka ülek.), на пустой желудок tühja kõhu peale, пустые щи lihata ~ rasvata (hapu)kapsasupp (ka paastutoiduna), пустой шар õõnes kera, пустая порода mäend. aheraine, пустой урок kõnek. vaba tund, пустой чай kõnek. paljas tee (suhkruta, piimata);
‣ ülek. tühine, tühi, paljas, asjatu, tarbetu; пустой человек tühine inimene, пустая царапина tühine kriimustus, пустые идеи tühised ideed, пустые надежды asjatu ~ tühi lootus, пустые слова tühjad ~ paljad sõnad, пустой разговор tühi loba, пустые слухи paljas kuulujutt, пустая трата времени tühi ~ paljas ajaraiskamine, пустой взгляд tühi pilk, пустой номер kõnek. asjatu ~ tühi vaev ~ ettevõtmine, пустые страхи tühi ~ asjatu hirm ~ kartus;
‣ П → С пустое с. неод. (без мн. ч.) tühiasi; mõttetus; полно тебе говорить пустое aitab juba mõttetuste rääkimisest;
‣ предик. (on) tühiasi; это пустое see on tühiasi;
◊ пустая голова kõnek. halv. kõlupea; пустое место tühi koht (inimese kohta); переливать из пустого в порожнее (1) tühja tuult tallama, sõelaga vett kandma, (2) tühje sõnu tegema; с пустыми руками tühjade kätega
радеть 229b Г несов.
‣ кому-чему, о ком-чём van. hoolitsema, hoolt kandma; püüdma;
‣ (lahkusuliste) usutavandist osa võtma, kombetalitust täitma; vrd. порадеть
‣ кому-чему, о ком-чём van. hoolitsema, hoolt kandma; püüdma;
‣ (lahkusuliste) usutavandist osa võtma, kombetalitust täitma; vrd. порадеть
разбить 325 (буд. вр. разобью, разобьёшь, разобьёт) Г сов. → несов. разбивать
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ кого-что katki ~ puruks ~ lõhki lööma, ära lõhkuma, purustama (ka ülek.); разбить посуду nõusid ära lõhkuma, разбиь вдребезги kildudeks lööma ~ lõhkuma, разбить себе колено endal põlve katki kukkuma, разбить нос nina veriseks lööma, разбить дорогу kõnek. teed ära lõhkuma, разбить врага vaenlast puruks lööma ~ purustama, разбить жизнь elu purustama ~ nurja ajama, разбить надежду lootust purustama, разбить кого в споре ülek. keda vaidluses võitma, kellele vaidluses peale jääma, разбить неверие ülek. umbusku hajutama;
‣ что, на что jaotama, jagama; пополнение разбили по ротам täiendus jaotati roodude vahel, берег реки разбили на дачные участки jõekallas jaotati ~ jagati suvilakruntideks;
‣ что rajama; разбить сад aeda rajama, разбить палатку telki üles panema, разбить лагерь laagrisse jääma, laagrit üles lööma;
‣ кого-что halvama; дед разбит параличом vanaisa on halvatud, паралич разбил ноги jalad on halvatud ~ halvati ära (kõnek.);
‣ что ehit. maha märkima, tikutama; разбить план здания hoonet maha märkima, разбить на плазе märkimispõrandale kandma;
‣ что trük. harvendama; разбить строки в наборе laoridu harvendama;
‣ что nahat. (karusnahka) venitama; nahka müdima (trumlis kloppima);
‣ что kõnek. (raha) lahti vahetama, peeneks tegema; разбить десять рублей kümme rubla peeneks tegema ~ lahti vahetama;
◊ разбить лёд между кем jääd sulatama kelle vahel; разбить наголову кого keda pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
разворовать 172a Г сов. → несов. разворовывать кого-что kõnek. (vargsi) laiali tassima ~ kandma; разворовать дрова (kütte)puid laiali tassima, разворовать имущество varandust laiali kandma
разнести 365 Г сов. → несов. разносить II
‣ что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
‣ что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
‣ что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
‣ (безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
◊ разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
‣ что laiali kandma ~ viima (kõnek. ka ülek.); разнести письма kirju laiali kandma, разнести грязь pori laiali kandma, ветер разнёс облака tuul ajas pilved laiali, разнести слухи kuuldust laiali kandma ~ levitama, разнести грипп grippi levitama;
‣ что sisse ~ läbi kandma; разнести счета по книгам arveid raamatutest läbi kandma;
‣ что kõnek. laiali paiskama ~ pilduma, lõhkuma, purustama; бомба разнесла дом pomm purustas maja, разнести в щепки pilbasteks lõhkuma ~ lööma, разнести в клочья tükkideks rebima ~ kiskuma;
‣ кого-что ülek. kõnek. läbi sarjama ~ võtma ~ sõimama, peapesu tegema, pähe andma; разнести нерадивого работника lohakale töötajale peapesu tegema;
‣ (безл.) кого-что kõnek. paiste minema, punduma; paksuks minema; щёку разнесло põsk läks paiste ~ on paistes;
◊ разнести в пух и прах кого-что kõnek. keda-mida põrmustama, pihuks ja põrmuks lööma ~ tegema
разносить I 319a Г сов. → несов. разнашивать что (jalatseid vm.) sisse kandma; viltu ~ lääpa tallama, vormist välja ajama; разносить туфли kingi sisse kandma
рапорт 1 С м. неод. raport, ettekanne; отдавать рапорт raporteerima, подать рапорт raportit esitama, sõj. raportit ette kandma
рапортовать 172b Г сов. и несов. кому-чему, о чём raporteerima, raportima, raportit esitama, ette kandma
расписать 202a Г сов. → несов. расписывать
‣ кого-что sedeldama, (ositi teksti) välja kirjutama; расписать цитаты на карточки tsitaate sedelitele kandma;
‣ кого-что ära jaotama ~ määrama; peensusteni kirja panema; расписать по графам lahterdama, lahtritesse jaotama ~ kandma, расписать новобранцев по ротам noorsõdureid roodudesse (ära) jaotama ~ määrama, расписать по часам tunnitäpsusega kirja panema, расписать все дни kõiki päevi täis plaanima ~ planeerima;
‣ что, чем (täis, kirjuks) maalima, (joonistega) kirjama; расписать стены seinu täis maalima, seinamaale ~ seinale maalinguid tegema;
‣ что, о чём ülek. kõnek. üksipulgi kirjeldama ~ rääkima ~ seletama; (ilustades, suurendades) kujutama; расписать свои успехи oma edusammudest pikalt-laialt rääkima ~ kirjutama, расписать в ярких красках eredalt ~ eredates värvides kujutama, eredat ~ värvikat pilti maalima
‣ кого-что sedeldama, (ositi teksti) välja kirjutama; расписать цитаты на карточки tsitaate sedelitele kandma;
‣ кого-что ära jaotama ~ määrama; peensusteni kirja panema; расписать по графам lahterdama, lahtritesse jaotama ~ kandma, расписать новобранцев по ротам noorsõdureid roodudesse (ära) jaotama ~ määrama, расписать по часам tunnitäpsusega kirja panema, расписать все дни kõiki päevi täis plaanima ~ planeerima;
‣ что, чем (täis, kirjuks) maalima, (joonistega) kirjama; расписать стены seinu täis maalima, seinamaale ~ seinale maalinguid tegema;
‣ что, о чём ülek. kõnek. üksipulgi kirjeldama ~ rääkima ~ seletama; (ilustades, suurendades) kujutama; расписать свои успехи oma edusammudest pikalt-laialt rääkima ~ kirjutama, расписать в ярких красках eredalt ~ eredates värvides kujutama, eredat ~ värvikat pilti maalima
растаскать 165a Г сов. → несов. растаскивать кого-что laiali kandma ~ tassima (kõnek. ka ülek.); растаскать грязь pori laiali kandma, растаскать что на дрова mida küttepuudeks laiali tassima, растаскать всё имущество kogu varandust laiali kandma ~ tassima
растащить 311a Г сов. → несов. растаскивать
‣ кого-что laiali kandma ~ tassima (kõnek. ka ülek.);
‣ кого kõnek.lahutama, lahku kiskuma ~ tirima ~ vedama; растащить драчунов kaklejaid lahutama ~ lahku kiskuma
‣ кого-что laiali kandma ~ tassima (kõnek. ka ülek.);
‣ кого kõnek.lahutama, lahku kiskuma ~ tirima ~ vedama; растащить драчунов kaklejaid lahutama ~ lahku kiskuma
растрепать 212 Г сов. → несов. растрёпывать что kõnek.
‣ ära sasima ~ sagrima ~ räsima, sassi ~ segi ajama (ka ülek.); растрепать волосы juukseid sassi ajama, растрепать нервы närve rikkuma ~ krussi ~ sassi ajama;
‣ räbalaiks kandma ~ tegema; растрепать платье kleiti räbalaks kandma, растрепать книгу raamatut kapsaks tegema;
‣ ära ~ puhtaks ropsima; растрепать лён lina ropsima;
‣ (без несов.) ülek. madalk. laiali latrama ~ patrama
‣ ära sasima ~ sagrima ~ räsima, sassi ~ segi ajama (ka ülek.); растрепать волосы juukseid sassi ajama, растрепать нервы närve rikkuma ~ krussi ~ sassi ajama;
‣ räbalaiks kandma ~ tegema; растрепать платье kleiti räbalaks kandma, растрепать книгу raamatut kapsaks tegema;
‣ ära ~ puhtaks ropsima; растрепать лён lina ropsima;
‣ (без несов.) ülek. madalk. laiali latrama ~ patrama
расход I 1 С м. неод. по чему, на что kulu, kulutus, väljaminek, tarvitus; транспортные расходы veokulud, transpordikulud, эксплуатационные расходы käituskulud, ekspluatatsioonikulud, административно-управленческие расходы halduskulud, почтовые расходы postikulud, непредвиденные расходы ettenägemata kulud, сметный расход maj. eelarveline kulu, расходы производства tootmiskulud, расход сил jõukulu, расход топлива ~ горючего kütusekulu, расход тепла soojuskulu, расходы по хозяйству majapidamiskulud, расходы по сбыту, сбытовые расходы maj. turustuskulud, расходы на содержание ülalpidamiskulud, hoolduskulud, удельный расход erikulu, военные расходы sõjalised kulutused, приход и расход maj. sissetulekud ja väljaminekud, карманные расходы taskuraha, kuluraha, расход воды (1) veekulu, (2) hüdr. vooluhulk, расход воды растениями taimede veekulu ~ veetarvitus, записать в расход maj. kuludesse kandma, ввести в расход кого kõnek. kellele kulutusi valmistama ~ tegema, keda kulutama sundima ~ panema;
◊ вывести ~ пустить в расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma ~ arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema
◊ вывести ~ пустить в расход кого kõnek. keda mättasse lööma, mullatoidule saatma ~ arvama, ära koristama, vagaseks tegema, seina äärde panema
ревновать 172b Г несов.
‣ кого-что к кому-чему, без доп. armukadetsema, armukadestama, armukade ~ kiivas olema, kiivama, kiivlema, jallistama; она ревнует мужа к подруге ta on sõbratari pärast mehe peale armukade;
‣ к кому-чему, о ком-чём liter. van. (tuliselt) hoolt kandma ~ kaitsma, agaralt taotlema ~ nõudlema; ревновать о благе отечества isamaa käekäigu eest hoolt kandma
‣ кого-что к кому-чему, без доп. armukadetsema, armukadestama, armukade ~ kiivas olema, kiivama, kiivlema, jallistama; она ревнует мужа к подруге ta on sõbratari pärast mehe peale armukade;
‣ к кому-чему, о ком-чём liter. van. (tuliselt) hoolt kandma ~ kaitsma, agaralt taotlema ~ nõudlema; ревновать о благе отечества isamaa käekäigu eest hoolt kandma
регистрировать 171a Г несов. кого-что registreerima, registrisse kandma, registerdama; регистрировать поступающие письма saabunud kirju registreerima ~ sisse kandma, регистрировать брак abielu registreerima ~ sõlmima; vrd. зарегистрировать
реестр 1 С м. неод. register, nimestik, nimekiri, nimistu, arvelevõtudokument; настольный реестр lauajuhend (ametiasutuse dokumentide registreerimiseks), торговый реестр kaubandusregister, патентный реестр, реестр патентов patendiregister, Государственный реестр изобретений СССР NSV Liidu riiklik leiutiste register, записывать ~ заносить в реестр registreerima, registrisse ~ nimestikku kandma, registerdama
решето 98 С с. неод. sõel; зерновое решето põll. terasõel (viljapeksumasinal), подсевное решето liivasõel;
◊ носить решетом воду kõnek. sõelaga vett kandma; голова как решето у кого kõnek. kellel on pea nagu sõelapõhi; чудеса в решете kõnek. lausa enneolematu ~ ennekuulmatu ~ ennenägematu asi ~ ime(asi), selge totrus ~ narrus
◊ носить решетом воду kõnek. sõelaga vett kandma; голова как решето у кого kõnek. kellel on pea nagu sõelapõhi; чудеса в решете kõnek. lausa enneolematu ~ ennekuulmatu ~ ennenägematu asi ~ ime(asi), selge totrus ~ narrus
родить 292 (сов. прош. вр. родила) Г сов. и несов.
‣ кого-что sünnitama (ka ülek.), ilmale tooma; sigitama (ka ülek.), elu andma; родить сына poega sünnitama, родить сомнения kahtlusi sünnitama, родить зависть kadedust tekitama;
‣ что, без доп. (без 1 и 2 л.) kõnek. vilja kandma, kasvatama; здесь земля хорошо родит siin on viljakandev maa;
◊ в чём мать родила kõnek. ihualasti, paljas nagu porgand
‣ кого-что sünnitama (ka ülek.), ilmale tooma; sigitama (ka ülek.), elu andma; родить сына poega sünnitama, родить сомнения kahtlusi sünnitama, родить зависть kadedust tekitama;
‣ что, без доп. (без 1 и 2 л.) kõnek. vilja kandma, kasvatama; здесь земля хорошо родит siin on viljakandev maa;
◊ в чём мать родила kõnek. ihualasti, paljas nagu porgand
рубрика 69 С ж. неод. rubriik (erisisuline kindla ilmega alaosa trükises; lahter, jaotis); предметная рубрика ainejaotis, märksõnajaotis (märksõnaliigituse üksus), под рубрикой rubriigis, распределить по рубрикам rubriikidesse jagama, lahterdama, разнести по рубрикам lahtritesse kandma
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
самовар 1 С м. неод. samovar, teemasin; поставить самовар samovari üles panema, весь вечер сидеть за самоваром kõnek. õhtu otsa teed jooma ~ samovari taga istuma ~ samovaritama;
◊ поехать в Тулу со своим самоваром kõnek. vett kaevu kandma, puid metsa vedama
◊ поехать в Тулу со своим самоваром kõnek. vett kaevu kandma, puid metsa vedama
сбросить 273a Г сов. → несов. сбрасывать
‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku viskama; что (hulgakaupa) alla ~ maha ~ kokku pilduma ~ loopima; kõnek. pealt ~ kõrvale ~ ära ~ endalt heitma, seljast ~ jalast viskama; ülek. lahti saama; сбросить с машины мешки autolt kotte (maha) laadima, сбросить ношу с плеч kandamit seljast maha viskama, сбросить на парашюте langevarjuga alla laskma ~ heitma, сбросить в воду vette laskma, сбросить буй mer. poid sisse viskama ~ laskma, сбросить одеяло tekki pealt viskama ~ ära ajama, сбросить с себя шубу kasukat seljast viskama, сбросить кожу kesta heitma ~ vahetama, сбросить рога sarvi vahetama, сбросить лень ülek. laiskusest lahti saama;
‣ ülek. что kukutama, (ära) heitma; сбросить самодержавие isevalitsust kukutama, сбросить иго рабства eneselt orjaiket heitma;
‣ что vähendama, maha võtma, alandama; lähtestama, algseisu taastama; info nullima, nullseisu viima; сбросить скорость kiirust vähendama, сбросить цену hinda alandama, hinnast alla jätma, сбросить вес kaalus maha võtma;
‣ что summat arvelaualt kustutama ~ ära lööma; сбросить косточки на счётах arvelauanuppe tagasi lööma ~ lükkima;
‣ что на что ära andma ~ viskama (kaardimängus);
‣ что (vett) ära juhtima;
◊ сбросить ~ сбрасывать с плеч что kaelast ära saama; сбросить ~ сбрасывать со счетов ~ счёта кого-что kõnek. arvelt maha kandma; сбросить жир(ок) kõnek. rasva ~ rasvu maha võtma; сбросить ~ сбрасывать маску oma õiget nägu näitama, maski kõrvale heitma
‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku viskama; что (hulgakaupa) alla ~ maha ~ kokku pilduma ~ loopima; kõnek. pealt ~ kõrvale ~ ära ~ endalt heitma, seljast ~ jalast viskama; ülek. lahti saama; сбросить с машины мешки autolt kotte (maha) laadima, сбросить ношу с плеч kandamit seljast maha viskama, сбросить на парашюте langevarjuga alla laskma ~ heitma, сбросить в воду vette laskma, сбросить буй mer. poid sisse viskama ~ laskma, сбросить одеяло tekki pealt viskama ~ ära ajama, сбросить с себя шубу kasukat seljast viskama, сбросить кожу kesta heitma ~ vahetama, сбросить рога sarvi vahetama, сбросить лень ülek. laiskusest lahti saama;
‣ ülek. что kukutama, (ära) heitma; сбросить самодержавие isevalitsust kukutama, сбросить иго рабства eneselt orjaiket heitma;
‣ что vähendama, maha võtma, alandama; lähtestama, algseisu taastama; info nullima, nullseisu viima; сбросить скорость kiirust vähendama, сбросить цену hinda alandama, hinnast alla jätma, сбросить вес kaalus maha võtma;
‣ что summat arvelaualt kustutama ~ ära lööma; сбросить косточки на счётах arvelauanuppe tagasi lööma ~ lükkima;
‣ что на что ära andma ~ viskama (kaardimängus);
‣ что (vett) ära juhtima;
◊ сбросить ~ сбрасывать с плеч что kaelast ära saama; сбросить ~ сбрасывать со счетов ~ счёта кого-что kõnek. arvelt maha kandma; сбросить жир(ок) kõnek. rasva ~ rasvu maha võtma; сбросить ~ сбрасывать маску oma õiget nägu näitama, maski kõrvale heitma
