[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 35 artiklit
отклониться 308 Г сов. → несов. отклоняться от чего kõrvale kalduma, hälbima; отклониться от курса suunast ~ kursist kõrvale kalduma ~ hälbima, отклониться от темы teemast kõrvale kalduma
клониться 305 Г несов.
‣ painduma, (külili) kalduma, vajuma; яблоня клонится под тяжестью плодов õunapuu on viljadest lookas, голова клонилась на грудь pea vajus rinnale;
‣ к чему ülek. kalduma, lähenema; разговор клонится к ссоре jutt kisub riiule, день клонился к вечеру päev kaldus õhtusse, клониться в пользу кого kelle kasuks pöörduma ~ kalduma, солнце клонится к закату päike hakkab loojuma, клониться к концу lõppema hakkama, lõpule lähenema, клониться к старости vananema hakkama (inimese kohta), клониться к упадку langusjärgus olema, oma aega ära elama, oma lõpule lähenema
‣ painduma, (külili) kalduma, vajuma; яблоня клонится под тяжестью плодов õunapuu on viljadest lookas, голова клонилась на грудь pea vajus rinnale;
‣ к чему ülek. kalduma, lähenema; разговор клонится к ссоре jutt kisub riiule, день клонился к вечеру päev kaldus õhtusse, клониться в пользу кого kelle kasuks pöörduma ~ kalduma, солнце клонится к закату päike hakkab loojuma, клониться к концу lõppema hakkama, lõpule lähenema, клониться к старости vananema hakkama (inimese kohta), клониться к упадку langusjärgus olema, oma aega ära elama, oma lõpule lähenema
отдалиться 285 Г сов. → несов. отдаляться
‣ от кого-чего, без доп. eemalduma, kaugenema; ülek. eemale hoiduma, võõraks ~ eemale jääma; лодка отдалилась от берега paat eemaldus kaldast, голоса отдалились hääled kaugenesid, отдалиться от друзей sõpradest eemale hoiduma, sõpradele võõraks jääma;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma; отдалиться от темы разговора jututeemast kõrvale kalduma
‣ от кого-чего, без доп. eemalduma, kaugenema; ülek. eemale hoiduma, võõraks ~ eemale jääma; лодка отдалилась от берега paat eemaldus kaldast, голоса отдалились hääled kaugenesid, отдалиться от друзей sõpradest eemale hoiduma, sõpradele võõraks jääma;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma; отдалиться от темы разговора jututeemast kõrvale kalduma
удалиться 285 Г сов. → несов. удаляться
‣ от кого-чего, откуда eemalduma, eralduma, kõrvalduma, irduma, kaugenema; kõrvale ~ tagasi tõmbuma, taanduma; удалиться от берега kaldast eemalduma, удалиться от друзей sõpradest eemale jääma ~ irduma, sõpradele kaugeks jääma, удалиться от дел asjaajamisest ~ asjatoimetustest kõrvale ~ tagasi tõmbuma ~ kõrvale jääma, удалиться к себе в комнату oma tuppa tõmbuma, удалиться из города linnast lahkuma, могу я удалиться? kas ma võin ~ tohin lahkuda ~ ära minna?, суд удалился на совещание kohus läks nõu pidama, шаги удалились sammud eemaldusid ~ kaugenesid;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma, hälbima; удалиться от темы teemast kõrvale kalduma
‣ от кого-чего, откуда eemalduma, eralduma, kõrvalduma, irduma, kaugenema; kõrvale ~ tagasi tõmbuma, taanduma; удалиться от берега kaldast eemalduma, удалиться от друзей sõpradest eemale jääma ~ irduma, sõpradele kaugeks jääma, удалиться от дел asjaajamisest ~ asjatoimetustest kõrvale ~ tagasi tõmbuma ~ kõrvale jääma, удалиться к себе в комнату oma tuppa tõmbuma, удалиться из города linnast lahkuma, могу я удалиться? kas ma võin ~ tohin lahkuda ~ ära minna?, суд удалился на совещание kohus läks nõu pidama, шаги удалились sammud eemaldusid ~ kaugenesid;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma, hälbima; удалиться от темы teemast kõrvale kalduma
уклониться 308 Г сов. → несов. уклоняться
‣ от кого-чего kõrvale ~ eest ära põikama ~ keerama, ära ~ kõrvale pöörduma; уклониться от удара hoobi ~ löögi eest kõrvale põikama, дорога уклонилась вправо tee pöördus ~ käänas paremale;
‣ от чего ka ülek. kõrvale kalduma, hälbima; уклониться от темы teemast kõrvale kalduma, уклониться от курса kursist kõrvale kalduma;
‣ от чего ülek. kõrvale hoiduma, (end) kõrvale hoidma, kõrvale põiklema ~ hiilima, puiklema; уклониться от встречи kohtumisest hoiduma ~ kõrvale hoidma, kohtumist vältima, уклониться от ответа vastusest kõrvale põiklema, уклониться от ответственности vastutusest kõrvale hiilima
‣ от кого-чего kõrvale ~ eest ära põikama ~ keerama, ära ~ kõrvale pöörduma; уклониться от удара hoobi ~ löögi eest kõrvale põikama, дорога уклонилась вправо tee pöördus ~ käänas paremale;
‣ от чего ka ülek. kõrvale kalduma, hälbima; уклониться от темы teemast kõrvale kalduma, уклониться от курса kursist kõrvale kalduma;
‣ от чего ülek. kõrvale hoiduma, (end) kõrvale hoidma, kõrvale põiklema ~ hiilima, puiklema; уклониться от встречи kohtumisest hoiduma ~ kõrvale hoidma, kohtumist vältima, уклониться от ответа vastusest kõrvale põiklema, уклониться от ответственности vastutusest kõrvale hiilima
валиться 307 Г несов.
‣ (maha, alla, ümber) kukkuma ~ langema ~ libisema ~ paiskuma, (külili) kalduma ~ vajuma; корабль стал валиться на борт laev hakkas külili kalduma, с треском валились деревья puud langesid ~ kukkusid raginal (maha), раненый бессильно валится на подушку haavatu vajub jõuetult padjale tagasi;
‣ на кого-что kelle õlule ~ kaela langema; их работа валилась на его плечи nende töö langes tema õlule;
‣ kõnek. lõppema (loomade kohta);
‣ страд. к валить I; деревья валятся ветром tuul murrab puid (maha);
◊ валиться из рук käest pudenema, viltu vedama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; валиться в ноги кому kelle jalge ette langema
‣ (maha, alla, ümber) kukkuma ~ langema ~ libisema ~ paiskuma, (külili) kalduma ~ vajuma; корабль стал валиться на борт laev hakkas külili kalduma, с треском валились деревья puud langesid ~ kukkusid raginal (maha), раненый бессильно валится на подушку haavatu vajub jõuetult padjale tagasi;
‣ на кого-что kelle õlule ~ kaela langema; их работа валилась на его плечи nende töö langes tema õlule;
‣ kõnek. lõppema (loomade kohta);
‣ страд. к валить I; деревья валятся ветром tuul murrab puid (maha);
◊ валиться из рук käest pudenema, viltu vedama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; валиться в ноги кому kelle jalge ette langema
отвлечься 378 Г сов. → несов. отвлекаться от кого-чего, без доп.
‣ kõrvale kalduma; отвлечься от темы teemast kõrvale kalduma;
‣ end lahti kiskuma; на мгновение отвлечься от работы end tööst üürikeseks lahti kiskuma, tööd hetkeks katkestama
‣ kõrvale kalduma; отвлечься от темы teemast kõrvale kalduma;
‣ end lahti kiskuma; на мгновение отвлечься от работы end tööst üürikeseks lahti kiskuma, tööd hetkeks katkestama
несколько II Н veidi, mõnevõrra, pisut, natuke; несколько больше veidi ~ mõnevõrra rohkem, несколько отвлечься от темы teemast pisut ~ natuke kõrvale kalduma
вдаваться 219 Г несов. → сов. вдаться во что
‣ (sisse) ulatuma, (sügavale sisse) tungima; скала вдаётся в море kalju ulatub ~ eendub merre, залив вдаётся далеко в берег laht tungib sügavale maa sisse ~ rannikusse, огород клином вдаётся в ржаное поле (juurvilja)aed on nagu kiil rukkivälja vahel ~ sees;
‣ ülek. laskuma, kalduma, tungima; вдаваться в крайности äärmustesse laskuma ~ kalduma, вдаваться в подробности üksikasjusse tungima, вдаваться в рассуждения arutama hakkama;
‣ (sissepoole) kummi ~ luppi ~ kõveraks minema, kummuma, koolduma, luppuma, kõverduma
‣ (sisse) ulatuma, (sügavale sisse) tungima; скала вдаётся в море kalju ulatub ~ eendub merre, залив вдаётся далеко в берег laht tungib sügavale maa sisse ~ rannikusse, огород клином вдаётся в ржаное поле (juurvilja)aed on nagu kiil rukkivälja vahel ~ sees;
‣ ülek. laskuma, kalduma, tungima; вдаваться в крайности äärmustesse laskuma ~ kalduma, вдаваться в подробности üksikasjusse tungima, вдаваться в рассуждения arutama hakkama;
‣ (sissepoole) kummi ~ luppi ~ kõveraks minema, kummuma, koolduma, luppuma, kõverduma
крениться 285 Г несов. без доп., от чего külgkalduma, küljele kalduma (laeva v. lennuki kohta); vrd. накрениться
отступить 323b Г сов. → несов. отступать
‣ от кого-чего, перед кем-чем, без доп. tagasi astuma, taanduma, taganema, ülek. ka loobuma, ära ütlema; отступить на шаг sammu tagasi astuma, море отступило meri on taandunud, отступить перед трудностями raskuste ees taganema, отступить от своего мнения oma arvamusest taganema, отступить от обычая kommet rikkuma ~ mitte täitma ~ mitte järgima;
‣ от чего kõrvale kalduma; отступить от темы teemast kõrvale kalduma;
‣ от чего, без доп. taanet jätma
‣ от кого-чего, перед кем-чем, без доп. tagasi astuma, taanduma, taganema, ülek. ka loobuma, ära ütlema; отступить на шаг sammu tagasi astuma, море отступило meri on taandunud, отступить перед трудностями raskuste ees taganema, отступить от своего мнения oma arvamusest taganema, отступить от обычая kommet rikkuma ~ mitte täitma ~ mitte järgima;
‣ от чего kõrvale kalduma; отступить от темы teemast kõrvale kalduma;
‣ от чего, без доп. taanet jätma
раскатиться 316 Г сов. → несов. раскатываться
‣ kiiremini ~ hooga veerema ~ libisema hakkama; hoogu võtma ~ sisse saama;
‣ laiali veerema; мячи раскатились по площадке pallid veeresid mööda väljakut laiali;
‣ ülek. kajama, kõmama, kõmisema; выстрел раскатился над рекой jõe kohal kajas lask;
‣ jõõrduma, viitama, viltu kiskuma ~ kalduma
‣ kiiremini ~ hooga veerema ~ libisema hakkama; hoogu võtma ~ sisse saama;
‣ laiali veerema; мячи раскатились по площадке pallid veeresid mööda väljakut laiali;
‣ ülek. kajama, kõmama, kõmisema; выстрел раскатился над рекой jõe kohal kajas lask;
‣ jõõrduma, viitama, viltu kiskuma ~ kalduma
рыскать 194b, 164b Г несов.
‣ ringi jooksma ~ ajama ~ laskma ~ luusima ~ hulkuma; волки рыскают по степи hundid luusivad stepis ringi, рыскать по свету kõnek. mööda ilma ringi hulkuma, рыскать по магазинам kõnek. poodepidi ringi jooksma, ветер рыщет tuul uitab (näit. tühjas majas), он рыщет глазами ülek. ta silmad vilavad peas;
‣ lenn. lengerdama;
‣ (без 1 и 2 л.) mer. seegama; рыскать на якоре ankrus seegama, рыскать к ветру küljega vastu tuult pöörduma, рыскать на курсе kursist kõrvale kalduma
‣ ringi jooksma ~ ajama ~ laskma ~ luusima ~ hulkuma; волки рыскают по степи hundid luusivad stepis ringi, рыскать по свету kõnek. mööda ilma ringi hulkuma, рыскать по магазинам kõnek. poodepidi ringi jooksma, ветер рыщет tuul uitab (näit. tühjas majas), он рыщет глазами ülek. ta silmad vilavad peas;
‣ lenn. lengerdama;
‣ (без 1 и 2 л.) mer. seegama; рыскать на якоре ankrus seegama, рыскать к ветру küljega vastu tuult pöörduma, рыскать на курсе kursist kõrvale kalduma
сбиться 325 (буд. вр. собьюсь, собьёшься, собьётся) Г сов. → несов. сбиваться
‣ paigast nihkuma; ülek. nurja minema, nurjuma; повязка сбилась side on maha tulnud, шапка сбилась набок müts on ~ oli viltu peas, дело сбилось asi läks nurja;
‣ kõnek. katki minema; viltu ~ lääpa minema; у лошади сбились копыта hobusel on kabjad kulunud ~ katki, каблуки сбились kontsad on viltu tallatud;
‣ с чего kõrvale kalduma, hälbima, eksima; сбиться с курса kursist kõrvale kalduma, kursilt ära minema, сбиться с дороги teelt eksima, сбиться на балаганщину palaganiks kippuma ~ minema;
‣ segi ~ sassi minema, segadusse sattuma; сбиться в ритме rütmi segi ajama, сбиться с такта taktist välja minema, сбиться в показаниях tunnistuse andmisel segi minema ~ puterdama hakkama ~ omadega sassi minema, сбиться со счёта loendamisel sassi minema;
‣ kogunema; kõnek. moodustuma; сбиться в кучу kobarasse kogunema;
‣ vahule ~ kokku minema; масло хорошо сбилось või läks hästi kokku;
‣ kõnek. pulstuma, vanuma, tokerduma;
◊ сбиться ~ сбиваться с ноги valet jalga astuma, sammu segi ajama; сбиться с ног väsimusest nõrkemas ~ maha kukkumas olema; сбиться ~ сбиваться с пути õigelt teelt vääratama, libedale teele sattuma
‣ paigast nihkuma; ülek. nurja minema, nurjuma; повязка сбилась side on maha tulnud, шапка сбилась набок müts on ~ oli viltu peas, дело сбилось asi läks nurja;
‣ kõnek. katki minema; viltu ~ lääpa minema; у лошади сбились копыта hobusel on kabjad kulunud ~ katki, каблуки сбились kontsad on viltu tallatud;
‣ с чего kõrvale kalduma, hälbima, eksima; сбиться с курса kursist kõrvale kalduma, kursilt ära minema, сбиться с дороги teelt eksima, сбиться на балаганщину palaganiks kippuma ~ minema;
‣ segi ~ sassi minema, segadusse sattuma; сбиться в ритме rütmi segi ajama, сбиться с такта taktist välja minema, сбиться в показаниях tunnistuse andmisel segi minema ~ puterdama hakkama ~ omadega sassi minema, сбиться со счёта loendamisel sassi minema;
‣ kogunema; kõnek. moodustuma; сбиться в кучу kobarasse kogunema;
‣ vahule ~ kokku minema; масло хорошо сбилось või läks hästi kokku;
‣ kõnek. pulstuma, vanuma, tokerduma;
◊ сбиться ~ сбиваться с ноги valet jalga astuma, sammu segi ajama; сбиться с ног väsimusest nõrkemas ~ maha kukkumas olema; сбиться ~ сбиваться с пути õigelt teelt vääratama, libedale teele sattuma
склониться 308 Г сов. → несов. склоняться
‣ на что, к чему, над чем kummarduma; (alla) vajuma; склониться над колыбелью hälli kohale kummarduma, ветви склонились над водой oksad kummardusid vee kohale, голова склонилась на плечо pea vajus õlale;
‣ перед кем-чем ülek. alla andma ~ vanduma; alistuma; склониться перед судьбой saatusele alistuma;
‣ на что, к чему kalduma (ka ülek.); ülek. omaks võtma, nõustuma; день склонился к вечеру päev kaldus õhtusse, солнце склонилось к западу päike veeres läände, разговор склонился на личные дела jutt läks isiklikele asjadele, склониться к чьему мнению kelle arvamust omaks võtma, kelle arvamusega nõustuma
‣ на что, к чему, над чем kummarduma; (alla) vajuma; склониться над колыбелью hälli kohale kummarduma, ветви склонились над водой oksad kummardusid vee kohale, голова склонилась на плечо pea vajus õlale;
‣ перед кем-чем ülek. alla andma ~ vanduma; alistuma; склониться перед судьбой saatusele alistuma;
‣ на что, к чему kalduma (ka ülek.); ülek. omaks võtma, nõustuma; день склонился к вечеру päev kaldus õhtusse, солнце склонилось к западу päike veeres läände, разговор склонился на личные дела jutt läks isiklikele asjadele, склониться к чьему мнению kelle arvamust omaks võtma, kelle arvamusega nõustuma
увести 367 Г сов. → несов. уводить
‣ кого-что, куда ära ~ eemale viima ~ juhtima ~ talutama; увести ребёнка в другую комнату last teise tuppa viima, увести силой jõuga ära viima, увести с собой (endaga) kaasa viima, увести в плен sõjavangi(de)na kaasa viima, увести от беды hädast päästma, увести разговор в сторону juttu kõrvale juhtima ~ mujale viima, teist juttu tegema;
‣ кого-что (hobust ära) varastama; ära ajama, ärandama; madalk. nalj. pihta panema, ära tõmbama ~ hiivama; увести машину autot ärandama ~ ära ajama;
‣ кого, у кого kõnek. (naist) üle lööma;
‣ (безл.) tehn. hälbima, (liikumisel) kõrvale kalduma
‣ кого-что, куда ära ~ eemale viima ~ juhtima ~ talutama; увести ребёнка в другую комнату last teise tuppa viima, увести силой jõuga ära viima, увести с собой (endaga) kaasa viima, увести в плен sõjavangi(de)na kaasa viima, увести от беды hädast päästma, увести разговор в сторону juttu kõrvale juhtima ~ mujale viima, teist juttu tegema;
‣ кого-что (hobust ära) varastama; ära ajama, ärandama; madalk. nalj. pihta panema, ära tõmbama ~ hiivama; увести машину autot ärandama ~ ära ajama;
‣ кого, у кого kõnek. (naist) üle lööma;
‣ (безл.) tehn. hälbima, (liikumisel) kõrvale kalduma
уйти 374 Г сов. → несов. уходить I
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
фарватер 1 С м. неод. mer. faarvaater, sõiduvesi, laeva(sõidu)tee; ограждённый фарватер poitatud faarvaater, плыть по фарватеру mööda laevateed ~ laevateel sõitma, военный фарватер sõjalaevafaarvaater, sõjalaevatee, морской фарватер merefaarvaater, meresõidutee, речной фарватер jõefaarvaater, jõesõidutee, держаться фарватера sõiduteest kinni hoidma, sõiduteel püsima, сбиться с фарватера sõiduteelt eksima ~ kõrvale kalduma
завалиться 305 Г сов. → несов. заваливаться
‣ külili kalduma, viltu vajuma; телега завалилась vanker vajus külili;
‣ за что, куда kukkuma, libisema; книга завалилась за диван raamat kukkus sohva ~ diivani taha;
‣ на что, чем, без доп. (taha) langema ~ vajuma ~ viskuma; голова завалилась на спинку кресла pea vajus tugitooli seljatoele;
‣ kokku ~ sisse langema, kokku varisema; избушка завалилась hurtsik on kokku varisenud;
‣ на чём, без доп. kõnek. läbi põruma;
‣ на что, с инф. kõnek. end pikali viskama; завалиться спать voodisse vajuma, põõnama heitma;
◊ чего хоть завались madalk. mida on jalaga segada ~ ülearugi
‣ külili kalduma, viltu vajuma; телега завалилась vanker vajus külili;
‣ за что, куда kukkuma, libisema; книга завалилась за диван raamat kukkus sohva ~ diivani taha;
‣ на что, чем, без доп. (taha) langema ~ vajuma ~ viskuma; голова завалилась на спинку кресла pea vajus tugitooli seljatoele;
‣ kokku ~ sisse langema, kokku varisema; избушка завалилась hurtsik on kokku varisenud;
‣ на чём, без доп. kõnek. läbi põruma;
‣ на что, с инф. kõnek. end pikali viskama; завалиться спать voodisse vajuma, põõnama heitma;
◊ чего хоть завались madalk. mida on jalaga segada ~ ülearugi
запрокинуться 334 Г сов. → несов. запрокидываться
‣ tahapoole kalduma ~ viskuma, end tahapoole kallutama;
‣ madalk. ümber ~ pikali kukkuma ~ minema; запрокинуться на спину selili kukkuma
‣ tahapoole kalduma ~ viskuma, end tahapoole kallutama;
‣ madalk. ümber ~ pikali kukkuma ~ minema; запрокинуться на спину selili kukkuma
корпус 1, 4 С м. неод.
‣ (мн. ч. корпусы) keha, kere; податься всем корпусом вперёд kogu kehaga ettepoole kalduma;
‣ (мн. ч. корпуса) kere, kest, korpus; плужный корпус, корпус плуга adrahõlm, -korpus, корпус корабля laevakere, корпус часов kellakorpus, броневой корпус sõj. soomuskere;
‣ (мн. ч. корпуса) hoone, hoonetervik; вспомогательный корпус abihoone, главный корпус peahoone, спальный корпус magala, magamishoone, заводские корпуса tehasehooned, -hoonestik;
‣ (мн. ч. корпуса) sõj. korpus (väekoondis; aj. sõjaväekeskõppeasutus Venemaal); стрелковый корпус laskurkorpus, гвардейский мотострелковый корпус kaardiväe-motolaskurkorpus, кадетский корпус kadetikorpus;
‣ (без мн. ч.) korpus (ühiste ülesannetega isikute kogu); дипломатический корпус diplomaatiline korpus, офицерский корпус ohvitserkond;
‣ (мн. ч. корпусы) trük. korpus (kirjakraad, 10 punkti)
‣ (мн. ч. корпусы) keha, kere; податься всем корпусом вперёд kogu kehaga ettepoole kalduma;
‣ (мн. ч. корпуса) kere, kest, korpus; плужный корпус, корпус плуга adrahõlm, -korpus, корпус корабля laevakere, корпус часов kellakorpus, броневой корпус sõj. soomuskere;
‣ (мн. ч. корпуса) hoone, hoonetervik; вспомогательный корпус abihoone, главный корпус peahoone, спальный корпус magala, magamishoone, заводские корпуса tehasehooned, -hoonestik;
‣ (мн. ч. корпуса) sõj. korpus (väekoondis; aj. sõjaväekeskõppeasutus Venemaal); стрелковый корпус laskurkorpus, гвардейский мотострелковый корпус kaardiväe-motolaskurkorpus, кадетский корпус kadetikorpus;
‣ (без мн. ч.) korpus (ühiste ülesannetega isikute kogu); дипломатический корпус diplomaatiline korpus, офицерский корпус ohvitserkond;
‣ (мн. ч. корпусы) trük. korpus (kirjakraad, 10 punkti)
накрениться 285 Г сов. → несов. накреняться küljele kalduma ~ vajuma, viltu ~ külili vajuma; vrd. крениться
полеветь 229b Г сов. pol. pahempoolseks minema, pahempoolset kallakut võtma, pahempoolsusse kalduma; vrd. леветь
увалиться 305 Г сов. → несов. уваливаться I
‣ viltu ~ küljeli ~ längu ~ küllakile vajuma ~ kalduma;
‣ mer. vallama
‣ viltu ~ küljeli ~ längu ~ küllakile vajuma ~ kalduma;
‣ mer. vallama
шаржировать 171a Г несов. кого-что, без доп. šaržima, šaržeerima, šaržina kujutama, šarži kalduma, liialdama
забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
от- приставка I verbiliitena väljendab
‣ eemaldumist v. eemaldamist eemale, juurest, kõrvale, lahti, küljest, välja, ära; отойти eemalduma, отбежать eemale ~ juurest ära jooksma, отступить kõrvale ~ tagasi astuma, taganema, отвлечься kõrvale kalduma, отвинтить lahti ~ küljest ~ pealt ära kruvima, оторвать küljest ära kiskuma ~ rebima, откусить tükki küljest (ära) hammustama, отвеять välja tuulama;
‣ tegevuse lõppemist, katkemist, lõpetamist v. katkestamist; отцвести ära õitsema, отбеситься mässamast ~ möllamast lakkama, отбеседовать vestlust lõpetama, отучиться õppimisega lõpule jõudma, отвадить võõrutama, ära harjutama;
‣ vastu(s)tegevust; откликнуться vastu huikama, отдарить vastu kinkima, vastukingitust tegema;
‣ hoolikat tegevust; отделать töötlema, viimistlema, отлакировать (hoolikalt) lakkima;
‣ eemale- v. kõrvalehoidumist (ся-ga verbide puhul); отбояриться lahti saama ~ rabelema, end vabaks saama millest;
‣ tegevuse tagajärge; отлежать ära lamama, valusaks ~ tuimaks lamama; II adjektiiviliitena väljendab laadi v. mingile alale kuulumist: -ne, -line; отглагольный verbaalne, отымённый nimisõnaline, substantiivne
‣ eemaldumist v. eemaldamist eemale, juurest, kõrvale, lahti, küljest, välja, ära; отойти eemalduma, отбежать eemale ~ juurest ära jooksma, отступить kõrvale ~ tagasi astuma, taganema, отвлечься kõrvale kalduma, отвинтить lahti ~ küljest ~ pealt ära kruvima, оторвать küljest ära kiskuma ~ rebima, откусить tükki küljest (ära) hammustama, отвеять välja tuulama;
‣ tegevuse lõppemist, katkemist, lõpetamist v. katkestamist; отцвести ära õitsema, отбеситься mässamast ~ möllamast lakkama, отбеседовать vestlust lõpetama, отучиться õppimisega lõpule jõudma, отвадить võõrutama, ära harjutama;
‣ vastu(s)tegevust; откликнуться vastu huikama, отдарить vastu kinkima, vastukingitust tegema;
‣ hoolikat tegevust; отделать töötlema, viimistlema, отлакировать (hoolikalt) lakkima;
‣ eemale- v. kõrvalehoidumist (ся-ga verbide puhul); отбояриться lahti saama ~ rabelema, end vabaks saama millest;
‣ tegevuse tagajärge; отлежать ära lamama, valusaks ~ tuimaks lamama; II adjektiiviliitena väljendab laadi v. mingile alale kuulumist: -ne, -line; отглагольный verbaalne, отымённый nimisõnaline, substantiivne
отойти 372 (без страд. прич.) Г сов. → несов. отходить I
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
слагаться 169 Г несов. → сов. сложиться II
‣ tekkima, kujunema, välja kujunema ~ arenema; у меня слагалось мнение, что... mul küpses arusaamine, et..., mul kujunes arvamus, et..., обстановка слагалась такая, что... olukord oli kujunemas selline, et..., обстоятельства слагались в нашу пользу asjaolud hakkasid meie kasuks kalduma, слагаться в уме ~ в голове mõttes kuju võtma;
‣ valmima, valmis saama; стихи слагались легко värsid tulid nobedasti;
‣ (без сов.) koosnema; материя слагается из молекул aine koosneb molekulidest;
‣ страд. к слагать
‣ tekkima, kujunema, välja kujunema ~ arenema; у меня слагалось мнение, что... mul küpses arusaamine, et..., mul kujunes arvamus, et..., обстановка слагалась такая, что... olukord oli kujunemas selline, et..., обстоятельства слагались в нашу пользу asjaolud hakkasid meie kasuks kalduma, слагаться в уме ~ в голове mõttes kuju võtma;
‣ valmima, valmis saama; стихи слагались легко värsid tulid nobedasti;
‣ (без сов.) koosnema; материя слагается из молекул aine koosneb molekulidest;
‣ страд. к слагать
соскользнуть 337 Г сов. → несов. соскальзывать
‣ с чего, куда, по чему alla ~ maha libisema ~ lihkuma; end maha libistama; чашка соскользнула на пол tass libises põrandale, санки соскользнули с горы kelk libises mäest alla;
‣ на что, во что ülek. libastuma, kalduma kuhu
‣ с чего, куда, по чему alla ~ maha libisema ~ lihkuma; end maha libistama; чашка соскользнула на пол tass libises põrandale, санки соскользнули с горы kelk libises mäest alla;
‣ на что, во что ülek. libastuma, kalduma kuhu
торный 126 П (кр. ф. торен, торна, торно, торны) kõnek. sile, tasane, siledaks ~ tasaseks tallatud ~ sõtkutud, sissesõidetud, sissetallatud (ka ülek.); торная дорога sissesõidetud tee, уклоняться с торной дороги ülek. sissetallatud rajalt kõrvale kalduma, пойти по торной дорожке ülek. tavalist ~ tallatud rada minema
