[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 50 artiklit
отстоять I 257 (страд. прич. прош. вр. отстоянный, кр. ф. отстоятьн, отстоятьна, отстоятьно, отстоятьны; без повел. накл.) Г сов. → несов. отстаивать что kaitsma, mille eest seisma; отстоять Родину kodumaad kaitsma, отстоять свои права oma õigusi kaitsma, отстоять свою точку зрения oma seisukohale ~ arvamusele jääma, oma seisukohta ~ arvamust kaitsma, отстоять свою самостоятельность end iseseisvaks võitlema, oma iseseisvust kaitsma
защищать 169a Г несов. → сов. защитить кого-что, от кого-чего (jur. без сов.) kaitsma; защищать свою честь oma au kaitsma, защищать на суде kohtus kaitsma
охранять 255 Г несов. → сов. охранить кого-что, от кого-чего kaitsma, hoidma, valvama; охранять чью собственность kelle omandit kaitsma, охранять мир rahu kaitsma ~ hoidma, охранять чей сон kelle und valvama, охранять стадо karja valvama
оборонять 255 Г несов. → сов. оборонить кого-что, от кого-чего kaitsma; оборонять крепость kindlust kaitsma
оберегать 169a Г несов. → сов. оберечь кого-что, от кого-чего kaitsma kelle-mille eest, (eemale) hoidma keda kellest-millest; оберегать детей от опасности lapsi ohtude eest kaitsma, оберегать кого от забот keda muredest säästma, kellest mured eemal hoidma, оберегать государственную собственность riigivara hoidma ~ kaitsma, оберегать лицо от солнца nägu päikese eest hoidma
оградить 292 Г сов. → несов. ограждать
‣ что, чем tara ~ aiaga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama;
‣ кого-что, от кого-чего ülek. kaitsma; оградить от хлопот sekelduste eest kaitsma
‣ что, чем tara ~ aiaga piirama ~ ümbritsema ~ eraldama;
‣ кого-что, от кого-чего ülek. kaitsma; оградить от хлопот sekelduste eest kaitsma
стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
предохранить 285a Г сов. → несов. предохранять кого-что от кого-чего kaitsma, ära hoidma; предохранить от заразы nakkuse vastu kaitsma, предохранить от повреждения vigastamast hoidma, предохранить семена от порчи seemne(te) riknemist ära hoidma ~ vältima
уберечь 379 Г сов. → несов. уберегать кого-что, от кого-чего alles ~ alal hoidma; (tervena, puutumatuna) säilitama; kelle-mille eest hoidma ~ kaitsma; уберечь ребёнка от простуды last külmetuse eest ~ külmetamast hoidma, уберечь кого от клеветы keda laimu eest kaitsma, уберечь от сырости niiskumast hoidma, уберечь сено от дождя heina vihma eest kaitsma, уберечь вещи от моли asju koide eest hoidma
защищаться 169 Г несов. → сов. защититься
‣ от кого-чего, чем, без доп. end kaitsma; защищаться от нападок end etteheidete ~ süüdistuste eest kaitsma, он в этом году защищается kõnek. ta kaitseb sel aastal väitekirja;
‣ страд. к защищать
‣ от кого-чего, чем, без доп. end kaitsma; защищаться от нападок end etteheidete ~ süüdistuste eest kaitsma, он в этом году защищается kõnek. ta kaitseb sel aastal väitekirja;
‣ страд. к защищать
беречь 379 Г несов. кого-что, от чего hoidma, säästma keda-mida, kaitsma; säilitama; беречь каждую копейку iga kopikat hoidma, беречь здоровье tervist hoidma, беречь от простуды külma eest kaitsma, беречь людей inimesi hoidma ~ säästma, беречь народное добро rahva vara hoidma, беречь время aega säästma;
◊ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
◊ беречь как зеницу ока hoidma nagu (oma) silmatera
заслонить 285a, 308 Г сов. → несов. заслонять
‣ что, чем (ära) varjama, katma; kaitsma; tõkestama; дом заслонил солнце maja varjas päikese, он заслонил глаза рукой ta pani käe silmade ette, мать заслонила собой своего ребёнка ema kaitses last oma kehaga, заслонить лицо от удара nägu löögi eest kaitsma;
‣ что ülek. varju jätma, varjutama, tagaplaanile tõrjuma; заслонить остальные чувства muid tundmusi varju ~ tagaplaanile jätma
‣ что, чем (ära) varjama, katma; kaitsma; tõkestama; дом заслонил солнце maja varjas päikese, он заслонил глаза рукой ta pani käe silmade ette, мать заслонила собой своего ребёнка ema kaitses last oma kehaga, заслонить лицо от удара nägu löögi eest kaitsma;
‣ что ülek. varju jätma, varjutama, tagaplaanile tõrjuma; заслонить остальные чувства muid tundmusi varju ~ tagaplaanile jätma
оберегаться 169 Г несов. → сов. оберечься
‣ от кого-чего, без доп. hoiduma, end hoidma ~ kaitsma kelle-mille eest; оберегаться от палящих лучей end kõrvetavate kiirte eest kaitsma;
‣ страд. к оберегать
‣ от кого-чего, без доп. hoiduma, end hoidma ~ kaitsma kelle-mille eest; оберегаться от палящих лучей end kõrvetavate kiirte eest kaitsma;
‣ страд. к оберегать
постоять 257 Г сов.
‣ (mõnda aega) seisma ~ (püstijalu) olema;
‣ за кого-что kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; уметь постоять за себя enda eest seista oskama;
‣ за чем с отриц. madalk. mille taha mitte seisma jääma, millest mitte hoolima; за деньгами мы не постоим raha taha meie poolt asi seisma ei jää;
‣ постой, постойте повел. накл. oot, oot-oot; постойте, я сама oodake ~ oot-oot, ma ise
‣ (mõnda aega) seisma ~ (püstijalu) olema;
‣ за кого-что kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; уметь постоять за себя enda eest seista oskama;
‣ за чем с отриц. madalk. mille taha mitte seisma jääma, millest mitte hoolima; за деньгами мы не постоим raha taha meie poolt asi seisma ei jää;
‣ постой, постойте повел. накл. oot, oot-oot; постойте, я сама oodake ~ oot-oot, ma ise
ржавление 115 С с. неод. (без мн. ч.) roostetamine, roostetus, roosteminek; предохранять от ржавления roostetamise eest kaitsma
стойко (сравн. ст. стойче) Н visalt, (püsi)kindlalt, kindlameelselt; on visa ~ kindlameelne; стойко защищаться end visalt kaitsma
схорониться 305 Г сов. где, от кого-чего madalk. peitu pugema ~ minema, end peitma ~ varjama ~ kaitsma; схорониться в кустах põõsastesse peitu pugema, схорониться от солнца end päikese eest kaitsma; vrd. хорониться
храбро Н julgelt, vapralt, kartmatult, vahvalt, uljalt, pelutult; храбро защищаться end vapralt ~ julgelt kaitsma
грудь 91 (род. и предл. п. ед. ч. груди и груди) С ж. неод. rind; плоская грудь lame rind, широкая грудь lai rind, впалая грудь sisselangenud rind, дышать всей ~ полной грудью, дышать во всю грудь täie rinnaga hingama, прижать к груди vastu rinda suruma, скрестить руки на груди käsi risti rinnale panema, кормить ~ вскармливать грудью rinnaga toitma, отнять ребёнка от груди last (rinnast) võõrutama, грудь рубашки särgi rinnaesine, грудью проложить себе дорогу ülek. endale rinnaga teed murdma, таить в груди ülek. südames hoidma, бить себя в грудь endale vastu rindu taguma;
◊ встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
◊ встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
диссертация 89 С ж. неод. väitekiri, dissertatsioon; кандидатская диссертация kandidaadiväitekiri, kandidaaditöö, диссертация на соискание учёной степени кандидата наук kandidaadiväitekiri, väitekiri kandidaadikraadi saamiseks, защищать диссертацию väitekirja kaitsma
независимость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) sõltumatus, iseseisvus, suveräänsus, vabadus; независимость суждений arvamuste sõltumatus, политическая независимость poliitiline sõltumatus, национальная независимость rahvuslik iseseisvus ~ sõltumatus, независимость судей jur. kohtunike sõltumatus, признать независимость iseseisvust tunnustama, отстаивать свою независимость oma vabadust kaitsma
охрана 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kaitse, valve; kaitsmine, valvamine; охрана материнства и детства emade- ja lastekaitse, охрана младенчества lastekaitse, охрана общественного порядка avaliku korra kaitse, охрана памятников древности muinsuskaitse, охрана права собственности omandiõiguse kaitse, охрана окружающей среды keskkonnakaitse, охрана природы looduskaitse, охрана труда töökaitse, личная охрана ihukaitse, брать под охрану kaitse alla võtma, нести охрану кого-чего keda-mida kaitsma, охрана леса metsavalve, пограничная охрана piirivalve, противопожарная охрана tuletõrje;
‣ valveüksus, valvkond; выставлять охрану valveposti ~ valveüksust ~ valvet välja panema
‣ kaitse, valve; kaitsmine, valvamine; охрана материнства и детства emade- ja lastekaitse, охрана младенчества lastekaitse, охрана общественного порядка avaliku korra kaitse, охрана памятников древности muinsuskaitse, охрана права собственности omandiõiguse kaitse, охрана окружающей среды keskkonnakaitse, охрана природы looduskaitse, охрана труда töökaitse, личная охрана ihukaitse, брать под охрану kaitse alla võtma, нести охрану кого-чего keda-mida kaitsma, охрана леса metsavalve, пограничная охрана piirivalve, противопожарная охрана tuletõrje;
‣ valveüksus, valvkond; выставлять охрану valveposti ~ valveüksust ~ valvet välja panema
ратовать 171a Г несов. за кого-что, против кого-чего liter.
‣ van. sõdima, taplema, vaenuväljal võitlema ~ heitlema;
‣ kelle-mille eest väljas olema ~ võitlema, keda-mida kaitsma; ратовать за правду tõe eest võitlema ~ väljas olema
‣ van. sõdima, taplema, vaenuväljal võitlema ~ heitlema;
‣ kelle-mille eest väljas olema ~ võitlema, keda-mida kaitsma; ратовать за правду tõe eest võitlema ~ väljas olema
сохранить 285a Г сов. → несов. сохранять что säilitama, (alal, alles) hoidma; сохранить спокойствие rahu säilitama, rahulikuks jääma, сохранить приоритет prioriteeti ~ esimust säilitama, сохранить рынок maj. turgu säilitama, сохранить право õigust säilitama ~ kaitsma, сохранить за собой право endale õigust jätma, сохранить за собой жилплощадь endale elamispinda alles jätma, сохранить в целости tervena alles hoidma, сохранить мир rahu hoidma, сохранить здоровье tervist hoidma, terveks jääma, сохранить в сердце südames hoidma, сохранить в памяти mäletama, mälestust hoidma, сохранить воспоминание о ком-чём keda-mida mälestuses hoidma, сохранить на память mälestuseks hoidma (näit. pilti), сохранить дистанцию (1) aut. pikivahet hoidma, (2) ülek. distantsi hoidma ~ pidama, сохранить одежду от моли riideid koide eest hoidma ~ kaitsma, сохранить в силе jõus hoidma, сохранить силу jõusse jääma, сохранить равновесие tasakaalu jääma, сохранить присутствие духа enesevalitsemist ~ meelekindlust säilitama, сохранить верность truuks jääma;
◊ сохрани бог ~ боже hoidku jumal; vrd. хранить
◊ сохрани бог ~ боже hoidku jumal; vrd. хранить
стража 76 С ж. неод. (без мн. ч.) valve (tavaliselt relvastatud); liter. kaitse; пограничная стража aj. piirivalve, конвойная стража konvoivalve, взять ~ заключить под стражу vahi alla võtma, vahistama, заключённый под стражу vahistatu, находиться под стражей vahi all ~ vahistatud olema, освободить из-под стражи vahi alt vabastama, приставить стражу к кому keda valvama panema, kelle juurde valvet välja panema, стоять на страже (1) valvel ~ kaitsel olema, (2) ülek. kaitsma, стать на стражу kaitsele asuma
убеждение 115 С с. неод.
‣ veenmine, keelitamine, keelitus, uskuma ~ nõustuma panemine; несмотря на убеждения veenmisest ~ keelitusest hoolimata, veenmisele ~ keelitusele vaatamata, не силой, а убеждением mitte jõu, vaid nõuga ~ veenmise abil, убеждения не действовали keelitused ~ veenmine ei aidanud ~ ei mõjunud, сила убеждения veenmisjõud;
‣ в чём kindel usk, veendumus, veene; veendumine; твёрдое убеждение в правоте своего дела kindel usk oma ürituse õigsusse, говорить с убеждением veendunult ~ veendumusega rääkima, остаться при своём убеждении oma veendumusele kindlaks jääma, приходить к убеждению veendumusele jõudma, veenduma;
‣ убеждения мн. ч. tõekspidamised, vaated, veendumused; политические убеждения poliitilised vaated ~ tõekspidamised, нравственные убеждения kõlbelised tõekspidamised ~ veendumused, человек твёрдых убеждений kindlate veendumustega ~ tõekspidamistega inimene, отстаивать свои убеждения oma vaateid ~ veendumusi kaitsma
‣ veenmine, keelitamine, keelitus, uskuma ~ nõustuma panemine; несмотря на убеждения veenmisest ~ keelitusest hoolimata, veenmisele ~ keelitusele vaatamata, не силой, а убеждением mitte jõu, vaid nõuga ~ veenmise abil, убеждения не действовали keelitused ~ veenmine ei aidanud ~ ei mõjunud, сила убеждения veenmisjõud;
‣ в чём kindel usk, veendumus, veene; veendumine; твёрдое убеждение в правоте своего дела kindel usk oma ürituse õigsusse, говорить с убеждением veendunult ~ veendumusega rääkima, остаться при своём убеждении oma veendumusele kindlaks jääma, приходить к убеждению veendumusele jõudma, veenduma;
‣ убеждения мн. ч. tõekspidamised, vaated, veendumused; политические убеждения poliitilised vaated ~ tõekspidamised, нравственные убеждения kõlbelised tõekspidamised ~ veendumused, человек твёрдых убеждений kindlate veendumustega ~ tõekspidamistega inimene, отстаивать свои убеждения oma vaateid ~ veendumusi kaitsma
яро Н
‣ raevukalt, raevuselt, maruvihaselt, märatsedes, möllates, ägedalt, vihast vahutades; яро стучать в дверь hirmsas vihas ~ maruvihas ~ raevukalt vastu ust kloppima ~ taguma, яро стрелять ägedalt tulistama;
‣ tuliselt, ägedalt, kirglikult, andunult, jäägitult, ihu ja hingega, tulihingeliselt, äärmiselt; яро отстаивать своё мнение oma arvamust tuliselt ~ ägedalt ~ ihu ja hingega kaitsma
‣ raevukalt, raevuselt, maruvihaselt, märatsedes, möllates, ägedalt, vihast vahutades; яро стучать в дверь hirmsas vihas ~ maruvihas ~ raevukalt vastu ust kloppima ~ taguma, яро стрелять ägedalt tulistama;
‣ tuliselt, ägedalt, kirglikult, andunult, jäägitult, ihu ja hingega, tulihingeliselt, äärmiselt; яро отстаивать своё мнение oma arvamust tuliselt ~ ägedalt ~ ihu ja hingega kaitsma
заслониться 285, 308 Г сов. → несов. заслоняться чем, от чего end varjama ~ katma ~ kaitsma; он заслонился рукой от света ta tõstis käe valguse kaitseks silme ette
заступиться 323 Г сов. → несов. заступаться за кого-что kelle-mille kaitseks välja astuma, kelle eest seisma ~ kostma, kaitsma keda; заступиться за обиженного solvatu kaitseks välja astuma
изнашивание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kulumine; kulutamine; предохранить от изнашивания mille kulumist vältima, kulumise vastu kaitsma mida, испытание на изнашивание kulumisteim
обезопасить 273a Г сов. кого-что julgestama, kaitsma, (kaitseks) kindlustama; обезопасить границу piiri ~ raja kelle-mille vastu kindlustama, обезопасить движение на дорогах (teedel) liiklusohutust tagama
отстреляться 254 Г сов. → несов. отстреливаться
‣ от кого-чего, без доп. end tulistamisega kaitsma, vastu tulistama;
‣ (без несов.) kõnek. tulistamist lõpetama
‣ от кого-чего, без доп. end tulistamisega kaitsma, vastu tulistama;
‣ (без несов.) kõnek. tulistamist lõpetama
родина 51 С ж. неод. kodumaa, sünnimaa, isamaa; sünnikoht, kodukoht; защищать родину kodumaad kaitsma, любовь к родине kodumaa-armastus, тоска по родине kojuigatsus, koduigatsus, koduhõllandus, моя родина minu sünnimaa ~ kodumaa ~ sünnikoht ~ sünnipaik, родина картофеля -- Америка Ameerika on kartuli kodumaa, награда за заслуги перед родиной autasu kodumaale osutatud teenete eest
уберечься 379 Г сов. → несов. уберегаться от кого-чего end hoidma ~ kaitsma; (tervena, puutumatuna) säilima; kelle-mille eest pääsema, millest hoiduma; от его злого языка не уберечься tema kurja ~ terava keele eest ei pääse ~ pole pääsu ~ pole keegi kaitstud
яростно Н
‣ raevukalt, raevunult, maruvihaselt, märatsedes, meeletult, pööraselt, ägedalt; яростно защищаться end raevukalt ~ ägedalt kaitsma, яростно спорить ägedalt vaidlema, яростно атаковать raevukalt ~ ägedalt ründama, яростно сопротивляться raevukat ~ ägedat vastupanu osutama, raevukalt ~ ägedalt vastu panema;
‣ kirglikult, ägedalt, tuliselt, äärmiselt, jäägitult, ihu ja hingega
‣ raevukalt, raevunult, maruvihaselt, märatsedes, meeletult, pööraselt, ägedalt; яростно защищаться end raevukalt ~ ägedalt kaitsma, яростно спорить ägedalt vaidlema, яростно атаковать raevukalt ~ ägedalt ründama, яростно сопротивляться raevukat ~ ägedat vastupanu osutama, raevukalt ~ ägedalt vastu panema;
‣ kirglikult, ägedalt, tuliselt, äärmiselt, jäägitult, ihu ja hingega
встать 223 Г сов. → несов. вставать
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
мир II 1 С м. неод. (без мн. ч.) rahu, üksmeel; vaikus; борьба за мир rahuvõitlus, Всемирный конгресс сторонников мира ülemaailmne rahupooldajate ~ rahujõudude kongress, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, политика мира rahupoliitika, миру мир olgu rahu, elagu rahu, заключить мир rahu tegema ~ sõlmima, отстаивать дело мира rahu kaitsma, стоять на страже мира rahu kaitsel seisma, во имя мира на земле ülemaailmse rahu nimel, подписать мир rahu ~ rahulepingule alla kirjutama, договор о мире и дружбе rahu ja sõpruse leping, переговоры о мире rahuläbirääkimised, жить в мире с кем kellega rahus ~ üksmeeles elama, решить дело миром asja (konflikti vm.) rahulikul teel lahendama;
◊ (иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
◊ (иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
обеспечить 271a Г сов. → несов. обеспечивать что, кому-чему tagama, kindlustama, garanteerima; кого-что, кем-чем varustama; обеспечить выполнение чего mille täitmist tagama, обеспечить успех edu tagama, обеспечить мир во всём мире kogu maailmas rahu tagama ~ kindlustama ~ kaitsma, обеспечить семью материально perekonda materiaalselt kindlustama, мы всем обеспечены oleme igati kindlustatud, обеспечить строительство всем необходимым ehitust kõige vajalikuga varustama, обеспечить колхоз тракторами kolhoosile piisavalt traktoreid andma, kolhoosi traktoritega varustama
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
позиция 89 С ж. неод.
‣ positsioon (ka ülek.), asend, asetus, seis, asupaik, (asu)koht; ключевая позиция võtmepositsioon, исходная позиция (1) sport lähteasend, algseis, (2) lähtepositsioon (ka sõj.), удобная позиция mugav asend, позиция пальцев sõrmede asetus (pillil), гласные в сильной позиции lgv. rõhulised täishäälikud, täishäälikud rõhulises asendis, передовые позиции (1) sõj. eelpositsioon, (2) ülek. eesliin, огневая позиция sõj. tulepositsioon, сдать позиции positsioone käest andma;
‣ ülek. seisukoht, hoiak; занять выжидательную позицию äraootavale seisukohale asuma, отстаивать свою позицию oma seisukohta kaitsma, активная жизненная позиция aktiivne eluhoiak ~ ellusuhtumine
‣ positsioon (ka ülek.), asend, asetus, seis, asupaik, (asu)koht; ключевая позиция võtmepositsioon, исходная позиция (1) sport lähteasend, algseis, (2) lähtepositsioon (ka sõj.), удобная позиция mugav asend, позиция пальцев sõrmede asetus (pillil), гласные в сильной позиции lgv. rõhulised täishäälikud, täishäälikud rõhulises asendis, передовые позиции (1) sõj. eelpositsioon, (2) ülek. eesliin, огневая позиция sõj. tulepositsioon, сдать позиции positsioone käest andma;
‣ ülek. seisukoht, hoiak; занять выжидательную позицию äraootavale seisukohale asuma, отстаивать свою позицию oma seisukohta kaitsma, активная жизненная позиция aktiivne eluhoiak ~ ellusuhtumine
положение 115 С с. неод.
‣ asukoht, asupaik, asend; определить положение корабля laeva asukohta määrama, географическое положение geograafiline asend ~ asukoht;
‣ asend, poos, seisang; исходное положение lähteasend, algasend, рабочее положение tööasend, в сидячем положении isteasendis, istudes, стрелять с положения лёжа lamaasendis ~ lamades tulistama ~ laskma, положение «смирно» valvelseisang;
‣ olukord, seisukord, situatsioon; seisund, seis; seisus, positsioon; внутреннее положение страны riigi siseolukord, olukord riigis, международное положение rahvusvaheline olukord, материальное положение aineline olukord, безвыходное положение väljapääsmatu olukord, хозяин положения ülek. olukorra peremees, положение обязывает olukord nõuab, попасть в глупое положение rumalasse olukorda sattuma, оказаться в ложном положении võltsolukorda sattuma, чрезвычайное положение (ka sõj.) erakorraline seisukord, военное положение sõj. sõjaseisukord, осадное положение sõj. piiramisseisukord, служебное положение teenistusseisund, ametiseisund, социальное положение sotsiaalne seisund, семейное положение perekonnaseis, положение дел olukord, asjade seis ~ käik, положение вне игры sport suluseis, ofsaid, ведущее положение juhtpositsioon, занимать видное положение в мире науки teadusmaailmas tähtsal positsioonil olema;
‣ määrustik, põhimäärus; säte; положение о выборах valimismäärustik, положение о премировании premeerimismäärustik, основные положения закона seaduse põhisätted;
‣ põhimõte, seisukoht, kontseptsioon, tees, väide; фундаментальное положение põhjapanev seisukoht ~ juhtlause ~ tees, защищать свои положения oma seisukohti kaitsma, исходное положение lähtetees;
‣ (без мн. ч.) liter. van. panek, asetamine; положение во гроб kirstupanek;
◊ входить ~ войти в чьё положение end kelle olukorda panema ~ seadma; выходить ~ выйти из положения (täbarast olukorrast) välja rabelema; положение хуже губернаторского kõnekäänd humor. õige täbar olukord; (быть) в (интересном) положении van. käima peal ~ õnnistatud seisukorras olema, last ootama; (напиваться ~ напиться) до положения риз kõnek. end maani täis kaanima
‣ asukoht, asupaik, asend; определить положение корабля laeva asukohta määrama, географическое положение geograafiline asend ~ asukoht;
‣ asend, poos, seisang; исходное положение lähteasend, algasend, рабочее положение tööasend, в сидячем положении isteasendis, istudes, стрелять с положения лёжа lamaasendis ~ lamades tulistama ~ laskma, положение «смирно» valvelseisang;
‣ olukord, seisukord, situatsioon; seisund, seis; seisus, positsioon; внутреннее положение страны riigi siseolukord, olukord riigis, международное положение rahvusvaheline olukord, материальное положение aineline olukord, безвыходное положение väljapääsmatu olukord, хозяин положения ülek. olukorra peremees, положение обязывает olukord nõuab, попасть в глупое положение rumalasse olukorda sattuma, оказаться в ложном положении võltsolukorda sattuma, чрезвычайное положение (ka sõj.) erakorraline seisukord, военное положение sõj. sõjaseisukord, осадное положение sõj. piiramisseisukord, служебное положение teenistusseisund, ametiseisund, социальное положение sotsiaalne seisund, семейное положение perekonnaseis, положение дел olukord, asjade seis ~ käik, положение вне игры sport suluseis, ofsaid, ведущее положение juhtpositsioon, занимать видное положение в мире науки teadusmaailmas tähtsal positsioonil olema;
‣ määrustik, põhimäärus; säte; положение о выборах valimismäärustik, положение о премировании premeerimismäärustik, основные положения закона seaduse põhisätted;
‣ põhimõte, seisukoht, kontseptsioon, tees, väide; фундаментальное положение põhjapanev seisukoht ~ juhtlause ~ tees, защищать свои положения oma seisukohti kaitsma, исходное положение lähtetees;
‣ (без мн. ч.) liter. van. panek, asetamine; положение во гроб kirstupanek;
◊ входить ~ войти в чьё положение end kelle olukorda panema ~ seadma; выходить ~ выйти из положения (täbarast olukorrast) välja rabelema; положение хуже губернаторского kõnekäänd humor. õige täbar olukord; (быть) в (интересном) положении van. käima peal ~ õnnistatud seisukorras olema, last ootama; (напиваться ~ напиться) до положения риз kõnek. end maani täis kaanima
ревновать 172b Г несов.
‣ кого-что к кому-чему, без доп. armukadetsema, armukadestama, armukade ~ kiivas olema, kiivama, kiivlema, jallistama; она ревнует мужа к подруге ta on sõbratari pärast mehe peale armukade;
‣ к кому-чему, о ком-чём liter. van. (tuliselt) hoolt kandma ~ kaitsma, agaralt taotlema ~ nõudlema; ревновать о благе отечества isamaa käekäigu eest hoolt kandma
‣ кого-что к кому-чему, без доп. armukadetsema, armukadestama, armukade ~ kiivas olema, kiivama, kiivlema, jallistama; она ревнует мужа к подруге ta on sõbratari pärast mehe peale armukade;
‣ к кому-чему, о ком-чём liter. van. (tuliselt) hoolt kandma ~ kaitsma, agaralt taotlema ~ nõudlema; ревновать о благе отечества isamaa käekäigu eest hoolt kandma
сберечь 379 Г сов. → несов. сберегать кого-что (alles) hoidma, säilitama; kokku hoidma, säästma; сберечь деньги raha alles hoidma, сберечь здоровье tervist hoidma ~ säästma, сберечь от порчи riknemast hoidma, сберечь в памяти meeles pidama, сберечь яблони от мороза õunapuid külma eest kaitsma, сберечь копейку kopikat kokku hoidma
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
укрыть 347a Г сов. → несов. укрывать
‣ кого-что, чем (hoolikalt, üleni) kinni katma; укрыть ребёнка одеялом last tekiga kinni katma, lapsele tekki peale panema, укрыть кого с головой tekki kellel üle pea tõmbama;
‣ кого-что, от кого-чего varjama, peitma; укрыть от дождя vihma eest varjama ~ kaitsma, укрыть беглеца jooksikut ~ põgenikku varjama ~ peitma, укрыть от врагов vaenlaste eest varjama
‣ кого-что, чем (hoolikalt, üleni) kinni katma; укрыть ребёнка одеялом last tekiga kinni katma, lapsele tekki peale panema, укрыть кого с головой tekki kellel üle pea tõmbama;
‣ кого-что, от кого-чего varjama, peitma; укрыть от дождя vihma eest varjama ~ kaitsma, укрыть беглеца jooksikut ~ põgenikku varjama ~ peitma, укрыть от врагов vaenlaste eest varjama
цвет I 4 С м. неод. värvus, värv; основной цвет põhivärvus, дополнительный цвет täiendvärvus, цвет минерала mineraali värvus, нормальное восприятие цветов normaalvärvusmeel, normaalne värvustaju, слепой на цвета värvipime, цвет лица näovärv(us), jume, мрачный цвет sünge värv(us), яркие цвета eredad ~ erksad värvid, весёлые цвета rõõmsad värvid, цвета радуги vikerkaarevärvid, цвета слоновой кости elevandiluuvärvi, vandlikarva, защитного цвета kaitsevärvi, ржавого цвета roostekarva, орехового цвета pähklikarva, pähkelpruun, платье синего цвета sinist värvi kleit, под цвет чего (1) mille värvi, (2) millega sobivas toonis, шляпа под цвет соломы õlevärvi ~ õlekarva ~ õlgkollane kaabu ~ kübar, пиджак под цвет брюк pükstega sobivas toonis pintsak;
◊ на вкус и (на) цвет товарища нет kõnekäänd maitse üle ei vaielda; защищать чьи цвета kelle värve kaitsma (spordis)
◊ на вкус и (на) цвет товарища нет kõnekäänd maitse üle ei vaielda; защищать чьи цвета kelle värve kaitsma (spordis)
честь I 90 (предл. п. ед. ч. о чести, в чести и в чести) С ж. неод. (без мн. ч.) au; дело чести auasi, долг чести aukohus, человек чести aumees, džentelmen, девичья честь neiuau, честь семьи perekonna au ~ hea nimi, честь мундира mundriau, воинская честь sõjaväeline au, sõjameheau, дорожить своей честью oma au kalliks pidama, защищать спортивную честь страны riigi ~ maa spordiau kaitsma, клясться (своей) честью oma au juures ~ nimel vanduma, оказать честь кому kellele au osutama, воздавать честь au andma, отдавать ~ отдать воинскую честь sõj. au andma, затронуть ~ задеть честь кого kelle au riivama ~ haavama, оскорбить ~ уронить ~ запятнять чью честь kelle au ~ ausat nime määrima ~ teotama, потерять честь (1) süütust kaotama, (2) ausast nimest ilma jääma, нам выпала честь meil oli au, meile langes ~ sai osaks au, это большая честь для меня see on mulle suur au, в честь кого kelle auks, к его чести tema auks (peab ütlema), он в чести kõnek. teda peetakse au sees ~ austatakse, ta on tehtud mees, честь и слава героям au ja kuulsus sangareile ~ kangelastele;
◊ пора и честь знать kõnek. on aeg lahkuda ~ minema hakata, on paras aeg millele punkti panna; честь честью, честь по чести kõnek. nagu kord ja kohus; выйти с честью из чего millest auga välja tulema; по чести сказать van. tõtt öelda, ausalt öeldes; с честью сделать ~ выполнить ausalt ~ südametunnistusega ~ tipp-topp ära tegema; честь имею van. head aega; имею честь van. mul on au; делает кому честь teeb kellele au; невелика честь pole teab mis suur au; слишком много чести кому ~ для кого liiga suur au kellele
◊ пора и честь знать kõnek. on aeg lahkuda ~ minema hakata, on paras aeg millele punkti panna; честь честью, честь по чести kõnek. nagu kord ja kohus; выйти с честью из чего millest auga välja tulema; по чести сказать van. tõtt öelda, ausalt öeldes; с честью сделать ~ выполнить ausalt ~ südametunnistusega ~ tipp-topp ära tegema; честь имею van. head aega; имею честь van. mul on au; делает кому честь teeb kellele au; невелика честь pole teab mis suur au; слишком много чести кому ~ для кого liiga suur au kellele
