[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 118 artiklit
увлечь 378a Г сов. → несов. увлекать
‣ кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
‣ кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
‣ кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
‣ кого-что (vägisi) kaasa viima ~ haarama ~ tõmbama, ära ~ eemale kandma ~ viima; увлечь в сторону eemale viima ~ kandma, увлечь за собой kaasa kiskuma (ka ülek.), течение увлекло его vool kiskus teda kaasa, толпа увлекла его с собой rahvahulk viis ~ kandis ta endaga kaasa;
‣ кого-что, чем ülek. kaasa kiskuma, paeluma, köitma, (kaasa) haarama, kütkestama, vaimustama, innustama; увлечь зрителей своей игрой vaatajaid oma mänguga haarama ~ köitma, увлечь своим примером isikliku eeskujuga innustama ~ kaasa kiskuma ~ nakatama, работа увлекла его töö haaras teda, ta oli tööst haaratud;
‣ кого ülek. (ära) võluma; увлечь девушку neidu ära võluma
влечь 378a Г несов.
‣ кого-что van. liter. vedama, tirima, kaasa kiskuma; лошади, влекущие повозку vankrit vedavad hobused, течение влекло лодку vool vedas ~ kiskus paati kaasa;
‣ к кому-чему (ligi) tõmbama, (kaasa) kiskuma; его влечёт к этому обществу see seltskond tõmbab teda (ligi v. kaasa);
◊ влечь ~ повлечь за собой что (endaga) kaasa tooma; одна ошибка влечёт за собой другую üks viga toob teise kaasa
‣ кого-что van. liter. vedama, tirima, kaasa kiskuma; лошади, влекущие повозку vankrit vedavad hobused, течение влекло лодку vool vedas ~ kiskus paati kaasa;
‣ к кому-чему (ligi) tõmbama, (kaasa) kiskuma; его влечёт к этому обществу see seltskond tõmbab teda (ligi v. kaasa);
◊ влечь ~ повлечь за собой что (endaga) kaasa tooma; одна ошибка влечёт за собой другую üks viga toob teise kaasa
подхватить 316a Г сов. → несов. подхватывать
‣ кого-что alt ~ lennult ~ õhust ~ kukkumise pealt kinni haarama ~ püüdma (ka ülek.); подхватить кого под мышки keda kaenla alt kinni haarama, подхватить за руки kätest haarama, подхватить брошенный мяч palli lennult haarama ~ püüdma, подхватить чужую мысль teiste mõttest kinni haarama;
‣ кого-что kõnek. kaasa haarama ~ viima; быстрое течение подхватило лодку (kiire) vool viis paadi kaasa;
‣ кого-что ülek. kõnek. saama, (endale) napsama; подхватить насморк nohu saama, подхватить богатую невесту endale rikast pruuti napsama;
‣ 316b (paigalt) sööstma, minema tormama (hobuse vm. kohta);
‣ что, без доп. kaasa laulma hakkama, laulus kaasa lööma;
‣ что ülek. toetama; подхватить призыв üleskutset toetama, подхватить хором kooris toetama
‣ кого-что alt ~ lennult ~ õhust ~ kukkumise pealt kinni haarama ~ püüdma (ka ülek.); подхватить кого под мышки keda kaenla alt kinni haarama, подхватить за руки kätest haarama, подхватить брошенный мяч palli lennult haarama ~ püüdma, подхватить чужую мысль teiste mõttest kinni haarama;
‣ кого-что kõnek. kaasa haarama ~ viima; быстрое течение подхватило лодку (kiire) vool viis paadi kaasa;
‣ кого-что ülek. kõnek. saama, (endale) napsama; подхватить насморк nohu saama, подхватить богатую невесту endale rikast pruuti napsama;
‣ 316b (paigalt) sööstma, minema tormama (hobuse vm. kohta);
‣ что, без доп. kaasa laulma hakkama, laulus kaasa lööma;
‣ что ülek. toetama; подхватить призыв üleskutset toetama, подхватить хором kooris toetama
унести 365 Г сов. → несов. уносить кого-что
‣ ära ~ minema viima ~ kandma, kaasa võtma; kaasa viima (ka ülek.); унести книгу raamatut kaasa võtma ~ ära viima, унести с собой ключи võtmeid endaga kaasa viima ~ võtma, унести на себе seljas ära viima, война унесла много жизней sõda võttis ~ on võtnud palju inimelusid, мысли унесли его в будущее mõtted kandsid ta tulevikku, течением унесло лодку vool viis ~ kandis paadi ära ~ minema, воры унесли ценные вещи kõnek. vargad viisid ära väärtuslikke esemeid ~ väärtesemeid;
‣ (безл.) ülek. madalk. põrutama, kihutama, panema, tormama; куда его унесло kuhu ta põrutas, kuhu ta jäi;
◊ унести ~ уносить ноги kõnek. jalgu selga võtma, plehku panema, jalga laskma, varvast viskama, sääred tegema; едва ~ еле унести ноги kõnek. vaevu ~ läbi häda (minema) pääsema; унести ~ уносить с собой в могилу что kõnek. mida endaga hauda kaasa viima; чёрт унёс, нелёгкая унесла кого madalk. (1) sai põrgulis(t)est lahti, (2) kus kurat ta tolgendab
‣ ära ~ minema viima ~ kandma, kaasa võtma; kaasa viima (ka ülek.); унести книгу raamatut kaasa võtma ~ ära viima, унести с собой ключи võtmeid endaga kaasa viima ~ võtma, унести на себе seljas ära viima, война унесла много жизней sõda võttis ~ on võtnud palju inimelusid, мысли унесли его в будущее mõtted kandsid ta tulevikku, течением унесло лодку vool viis ~ kandis paadi ära ~ minema, воры унесли ценные вещи kõnek. vargad viisid ära väärtuslikke esemeid ~ väärtesemeid;
‣ (безл.) ülek. madalk. põrutama, kihutama, panema, tormama; куда его унесло kuhu ta põrutas, kuhu ta jäi;
◊ унести ~ уносить ноги kõnek. jalgu selga võtma, plehku panema, jalga laskma, varvast viskama, sääred tegema; едва ~ еле унести ноги kõnek. vaevu ~ läbi häda (minema) pääsema; унести ~ уносить с собой в могилу что kõnek. mida endaga hauda kaasa viima; чёрт унёс, нелёгкая унесла кого madalk. (1) sai põrgulis(t)est lahti, (2) kus kurat ta tolgendab
содействие 115 С с. неод. kaasabi, toetus, kaasaaitamine, soodustamine; оказать содействие кому kellele kaasa aitama, keda aitama, при содействии кого-чего kelle-mille toetusel ~ kaasabil
под- приставка I с Г väljendab
‣ ülessuunda: üles, ülespoole, püsti; подпрыгнуть üles hüppama, подбросить üles viskama ~ pilduma, поднять üles tõstma ~ tõmbama, hiivama (ankrut), подскочить püsti kargama;
‣ kohta: alla, alt, külge; подставить (toeks) alla panema ~ seadma ~ asetama, подпихнуть alla tõukama ~ toppima ~ pistma, подклеить alla ~ alt kleepima ~ liimima, подгореть alt põlema ~ kõrbema (minema), põhja kõrbema, подмокнуть alt veidi märjaks minema, подкопать alt õõnestama ~ läbi kaevama, подпилить alt (lühemaks) saagima, подвесить külge riputama;
‣ lähenemist: juurde, ligi, ligidale, lähedale, ligemale, lähemale, kohale; подступить juurde ~ ligidale ~ lähedale astuma, lähenema, подбегать juurde jooksma, подъехать juurde sõitma, sõites lähenema, подлететь juurde lendama, lennates ~ lennul lähenema, подвести juurde ~ kohale ~ lähemale tooma ~ viima ~ toimetama, подвалить mille juurde veeretama ~ kuhjama ~ ajama;
‣ lisandust: juurde, sekka, lisaks; подбавлять juurde lisama, lisandama, подлить juurde ~ sekka valama, подмешать juurde segama, segades lisama, подработать juurde ~ lisa teenima, подрисовать juurde joonistama, подсеять lisaks ~ juurde külvama;
‣ vähesust, osalisust: pisut, natuke, väheke, vähehaaval, osalt; подзакусить pisut keha kinnitama, подмолодить pisut nooremaks tegema, подбеливать (1) valge(ma)ks tegema, (2) (kergelt) üle valgendama, подсохнуть poolkuivaks tõmbuma, подзабыть osalt unustama, подгнить osalt ~ alt määnduma ~ pehastama ~ pehkima;
‣ vargsitoimingut: salaja, vargsi, peale, pealt; подкрасться salaja ~ vargsi juurde hiilima ~ lähenema, подслушать (salaja) pealt kuulama, подменить salaja ümber vahetama, подкараулить кого kõnek. (varitsedes) peale sattuma kellele, peale passima;
‣ kaastoimimist: kaasa, järele; подпевать kaasa ~ järele ~ saateks laulma, подсвистывать kaasa ~ saateks vilistama, поддакивать järele kiitma; II с С и П väljendab
‣ kohta: alla(-), all-, alt-, alus-, -alune, -lähedane, all asuv; подведение allapanek, подклейка allakleepimine, allakleebis, подбивка allalöömine, (jalatsi) tallutamine, подсев põll. allakülv, поддвиг geol. allanihe, подкожная инъекция naha alla süstimine, nahaalune süst, подземка kõnek. van. allmaaraudtee, подземная стоянка allmaaparkla, maa-alune parkla, подстрочная выноска allmärkus, joonealune märkus, подветренный берег alltuulekallas, allatuulerand, подпочвенное орошение altniisutus, подрубка mäend. altsoonimine, подлесок alusmets, подводная скала veealune kalju, подзеркальный столик peeglialune laud, peeglilaud, подкожная клетчатка nahaalune rakukude, подмосковный дом отдыха Moskva all asuv ~ Moskva-lähedane puhkekodu;
‣ alljaotust: all-, ala-, alam-; подотдел allosakond, подтип почвы mulla alltüüp, подкласс allklass, alamklass, подгруппа allrühm, alarühm, alagrupp, подсистема allsüsteem, alamsüsteem, подвид alaliik, alamliik, подзаголовок alapealkiri, подстанция el. alajaam, подсемейство alamsugukond;
‣ võimkonnas v. käsutuses olemist: -alune, all, alluv, ka liitsõna; подзащитный kaitsealune, подконтрольный kontrollialune, подшефное учреждение šeflusalune asutus, подопытный katsealune, подсудимый jur. kohtualune, подсудный kohtule alluv, подневольный человек käsualune inimene, подвластный võimualune, alluv, sõltuv, быть подвластным кому kelle võimu ~ käe all olema, kellele alluma, подопытная почва katsemuld;
‣ ametiastet: alam-, abi(-), all-, abiline; подполковник alampolkovnik, подпрапорщик alamlipnik, подканцелярист aj. abikirjutaja, подштурман mer. tüürimehe abi, подшкипер allkipper, kipri abiline, подлекарь van. arsti abiline ~ käealune, подмастерье aj. sell, käealune
‣ ülessuunda: üles, ülespoole, püsti; подпрыгнуть üles hüppama, подбросить üles viskama ~ pilduma, поднять üles tõstma ~ tõmbama, hiivama (ankrut), подскочить püsti kargama;
‣ kohta: alla, alt, külge; подставить (toeks) alla panema ~ seadma ~ asetama, подпихнуть alla tõukama ~ toppima ~ pistma, подклеить alla ~ alt kleepima ~ liimima, подгореть alt põlema ~ kõrbema (minema), põhja kõrbema, подмокнуть alt veidi märjaks minema, подкопать alt õõnestama ~ läbi kaevama, подпилить alt (lühemaks) saagima, подвесить külge riputama;
‣ lähenemist: juurde, ligi, ligidale, lähedale, ligemale, lähemale, kohale; подступить juurde ~ ligidale ~ lähedale astuma, lähenema, подбегать juurde jooksma, подъехать juurde sõitma, sõites lähenema, подлететь juurde lendama, lennates ~ lennul lähenema, подвести juurde ~ kohale ~ lähemale tooma ~ viima ~ toimetama, подвалить mille juurde veeretama ~ kuhjama ~ ajama;
‣ lisandust: juurde, sekka, lisaks; подбавлять juurde lisama, lisandama, подлить juurde ~ sekka valama, подмешать juurde segama, segades lisama, подработать juurde ~ lisa teenima, подрисовать juurde joonistama, подсеять lisaks ~ juurde külvama;
‣ vähesust, osalisust: pisut, natuke, väheke, vähehaaval, osalt; подзакусить pisut keha kinnitama, подмолодить pisut nooremaks tegema, подбеливать (1) valge(ma)ks tegema, (2) (kergelt) üle valgendama, подсохнуть poolkuivaks tõmbuma, подзабыть osalt unustama, подгнить osalt ~ alt määnduma ~ pehastama ~ pehkima;
‣ vargsitoimingut: salaja, vargsi, peale, pealt; подкрасться salaja ~ vargsi juurde hiilima ~ lähenema, подслушать (salaja) pealt kuulama, подменить salaja ümber vahetama, подкараулить кого kõnek. (varitsedes) peale sattuma kellele, peale passima;
‣ kaastoimimist: kaasa, järele; подпевать kaasa ~ järele ~ saateks laulma, подсвистывать kaasa ~ saateks vilistama, поддакивать järele kiitma; II с С и П väljendab
‣ kohta: alla(-), all-, alt-, alus-, -alune, -lähedane, all asuv; подведение allapanek, подклейка allakleepimine, allakleebis, подбивка allalöömine, (jalatsi) tallutamine, подсев põll. allakülv, поддвиг geol. allanihe, подкожная инъекция naha alla süstimine, nahaalune süst, подземка kõnek. van. allmaaraudtee, подземная стоянка allmaaparkla, maa-alune parkla, подстрочная выноска allmärkus, joonealune märkus, подветренный берег alltuulekallas, allatuulerand, подпочвенное орошение altniisutus, подрубка mäend. altsoonimine, подлесок alusmets, подводная скала veealune kalju, подзеркальный столик peeglialune laud, peeglilaud, подкожная клетчатка nahaalune rakukude, подмосковный дом отдыха Moskva all asuv ~ Moskva-lähedane puhkekodu;
‣ alljaotust: all-, ala-, alam-; подотдел allosakond, подтип почвы mulla alltüüp, подкласс allklass, alamklass, подгруппа allrühm, alarühm, alagrupp, подсистема allsüsteem, alamsüsteem, подвид alaliik, alamliik, подзаголовок alapealkiri, подстанция el. alajaam, подсемейство alamsugukond;
‣ võimkonnas v. käsutuses olemist: -alune, all, alluv, ka liitsõna; подзащитный kaitsealune, подконтрольный kontrollialune, подшефное учреждение šeflusalune asutus, подопытный katsealune, подсудимый jur. kohtualune, подсудный kohtule alluv, подневольный человек käsualune inimene, подвластный võimualune, alluv, sõltuv, быть подвластным кому kelle võimu ~ käe all olema, kellele alluma, подопытная почва katsemuld;
‣ ametiastet: alam-, abi(-), all-, abiline; подполковник alampolkovnik, подпрапорщик alamlipnik, подканцелярист aj. abikirjutaja, подштурман mer. tüürimehe abi, подшкипер allkipper, kipri abiline, подлекарь van. arsti abiline ~ käealune, подмастерье aj. sell, käealune
привлечь 378a Г сов. → несов. привлекать
‣ кого-что, к кому-чему, чем juurde ~ ligi tõmbama, ülek. ka ligi meelitama, köitma, enda poole võitma; привлечь девушку к себе neiut enda vastu suruma, выставка привлекла много посетителей näitus meelitas ligi ~ tõmbas kokku palju külastajaid, привлечь кого умом keda arukusega köitma, привлечь на свою сторону enda poole võitma, привлечь сердца südameid võitma, шум привлёк наше внимание müra äratas meie tähelepanu; привлечь людей к общественной работе inimesi ühiskondlikule tööle kaasa tõmbama;
‣ кого-что, к чему kaasa tõmbama, jur. ka kaasama; привлечь к ответственности vastutusele võtma, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma;
‣ что (ära) kasutama, kasutusele võtma; привлечь цитаты для иллюстрации tsitaate näitematerjalina kasutama
‣ кого-что, к кому-чему, чем juurde ~ ligi tõmbama, ülek. ka ligi meelitama, köitma, enda poole võitma; привлечь девушку к себе neiut enda vastu suruma, выставка привлекла много посетителей näitus meelitas ligi ~ tõmbas kokku palju külastajaid, привлечь кого умом keda arukusega köitma, привлечь на свою сторону enda poole võitma, привлечь сердца südameid võitma, шум привлёк наше внимание müra äratas meie tähelepanu; привлечь людей к общественной работе inimesi ühiskondlikule tööle kaasa tõmbama;
‣ кого-что, к чему kaasa tõmbama, jur. ka kaasama; привлечь к ответственности vastutusele võtma, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma;
‣ что (ära) kasutama, kasutusele võtma; привлечь цитаты для иллюстрации tsitaate näitematerjalina kasutama
захватить 316a Г сов. → несов. захватывать
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
включая предлог с вин. п. kaasa arvatud; полный текст, включая приложения kogu tekst, lisad kaasa arvatud, собрались все, включая стариков kõik olid kokku tulnud, isegi vanaätid
включение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) lülitamine, (sekka- v. kaasa-) arvamine; включение в комиссию komisjoni koosseisu lülitamine, с включением всех приложений kaasa arvatud kõik lisad;
‣ el., tehn. (sisse)lülitamine, -lülitus; käivitus; ток включения sisselülitusvool, автоматическое повторное включение automaatne taaslülitus, встречное включение vastulülitus, включение механизма mehhanismi sisselülitamine ~ käivitamine;
‣ geol. suletis
‣ (без мн. ч.) lülitamine, (sekka- v. kaasa-) arvamine; включение в комиссию komisjoni koosseisu lülitamine, с включением всех приложений kaasa arvatud kõik lisad;
‣ el., tehn. (sisse)lülitamine, -lülitus; käivitus; ток включения sisselülitusvool, автоматическое повторное включение automaatne taaslülitus, встречное включение vastulülitus, включение механизма mehhanismi sisselülitamine ~ käivitamine;
‣ geol. suletis
включительно Н kaasa arvatud, lad. ‘inclusive’; с первого по девятое число включительно esimesest kuupäevast üheksandani, viimane kaasa arvatud
вовлекать 169a Г несов. → сов. вовлечь кого-что во что (kaasa, sisse) tõmbama; вовлекать кого в работу keda töösse kaasa tõmbama, вовлекать в невыгодную сделку кого keda kahjulikku ~ tulutusse tehingusse (kaasa) tõmbama
забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
содействовать 171b Г сов. и несов. кому-чему, в чём kaasa aitama, soodustama; содействовать успеху edule kaasa aitama
способствовать 171b Г несов. кому-чему, в чём kaasa aitama, soodustama; способствовать выздоровлению tervenemisele kaasa aitama, способствовать росту растений taimekasvu soodustama
увлечение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) (kaasa-, eemale-, ära)viimine, kaasahaaramine, kaasatõmbamine, (eemale-, ära)kandmine; kaasakandumine;
‣ (без мн. ч.) ind, innustus, õhin, vaimustus, hoog, tuhin; работать с увлечением innuga ~ innustunult ~ õhinaga töötama, говорить с увлечением vaimustunult ~ õhinal ~ õhinaga rääkima;
‣ чем harrastus; увлечение театром teatriharrastus, teatrihuvi, увлечение спортом spordihuvi;
‣ кем kiindumine, kiindumus, armumine; увлечения юности noorpõlvekiindumused, мимолётное увлечение põgus armumine ~ kiindumus
‣ (без мн. ч.) (kaasa-, eemale-, ära)viimine, kaasahaaramine, kaasatõmbamine, (eemale-, ära)kandmine; kaasakandumine;
‣ (без мн. ч.) ind, innustus, õhin, vaimustus, hoog, tuhin; работать с увлечением innuga ~ innustunult ~ õhinaga töötama, говорить с увлечением vaimustunult ~ õhinal ~ õhinaga rääkima;
‣ чем harrastus; увлечение театром teatriharrastus, teatrihuvi, увлечение спортом spordihuvi;
‣ кем kiindumine, kiindumus, armumine; увлечения юности noorpõlvekiindumused, мимолётное увлечение põgus armumine ~ kiindumus
втравливать 168a Г несов. → сов. втравить
‣ кого (koera) ajujahiks välja õpetama;
‣ кого во что ülek. madalk. kaasa vedama ~ kiskuma (halvas mõttes); втравливать в игру кого keda (halba) mängu kiskuma, втравливать в драку kaklusse kaasa tõmbama
‣ кого (koera) ajujahiks välja õpetama;
‣ кого во что ülek. madalk. kaasa vedama ~ kiskuma (halvas mõttes); втравливать в игру кого keda (halba) mängu kiskuma, втравливать в драку kaklusse kaasa tõmbama
завлечь 378a Г сов. → несов. завлекать кого, чем, куда meelitama, võrgutama, peibutama, ahvatlema; kõnek. kaasa kiskuma ~ tõmbama, köitma; завлечь обещаниями lubadustega ahvatlema ~ meelitama, завлечь в ущелье kitsasteele ~ mäekitsusse meelitama, завлечь в серьёзный разговор tõsisesse juttu kaasa tõmbama
исключительно Н
‣ erakordselt, harukordselt, ainulaadselt, haruldaselt, äärmiselt, iseäranis, eriti; исключительно интересно erakordselt ~ äärmiselt huvitav;
‣ kaasa arvamata, lad. ‘exclusive’, luutvalt; до пятой главы исключительно viienda peatükini, viimane ~ see kaasa arvamata ~ välja arvatud;
‣ в функции частицы ainult, vaid, üksnes; завод занимается исключительно ремонтом машин tehas ~ vabrik tegeleb ainult masinate remondiga
‣ erakordselt, harukordselt, ainulaadselt, haruldaselt, äärmiselt, iseäranis, eriti; исключительно интересно erakordselt ~ äärmiselt huvitav;
‣ kaasa arvamata, lad. ‘exclusive’, luutvalt; до пятой главы исключительно viienda peatükini, viimane ~ see kaasa arvamata ~ välja arvatud;
‣ в функции частицы ainult, vaid, üksnes; завод занимается исключительно ремонтом машин tehas ~ vabrik tegeleb ainult masinate remondiga
охватить 316a Г сов. → несов. охватывать кого-что, чем
‣ (ümbert kinni) haarama ~ võtma; охватить руками колени kätega põlvede ümbert kinni võtma;
‣ ülek. (kaasa) haarama ~ tõmbama, valdama, hõlmama; страх охватил её teda haaras ~ valdas hirm, забастовка охватила всю страну streik haaras kogu maa, охватить общественной работой ühiskondlikule tööle kaasa haarama ~ tõmbama, охватить соцсоревнованием все бригады kõiki brigaade sotsialistlikku võistlusse kaasa tõmbama, всех охватило волнение kõik läksid ärevusse, kõiki valdas ärevus, пламя охватило здание hoone on ~ oli leekides;
‣ sõj. tiibama
‣ (ümbert kinni) haarama ~ võtma; охватить руками колени kätega põlvede ümbert kinni võtma;
‣ ülek. (kaasa) haarama ~ tõmbama, valdama, hõlmama; страх охватил её teda haaras ~ valdas hirm, забастовка охватила всю страну streik haaras kogu maa, охватить общественной работой ühiskondlikule tööle kaasa haarama ~ tõmbama, охватить соцсоревнованием все бригады kõiki brigaade sotsialistlikku võistlusse kaasa tõmbama, всех охватило волнение kõik läksid ärevusse, kõiki valdas ärevus, пламя охватило здание hoone on ~ oli leekides;
‣ sõj. tiibama
приобщить 287a Г сов. → несов. приобщать
‣ кого-что, к чему mille osaliseks tegema, millesse kaasa tõmbama ~ haarama, pühendama; приобщить широкие массы к культуре rahvahulkades kultuuri vastu huvi äratama, rahvahulki kultuurist huvituma panema ~ kultuuriellu kaasa tõmbama, приобщить к тайне кого keda saladusse pühendama;
‣ что, к чему juurde panema, lisama, jur. lisandama; приобщить документы к делу dokumente toimikusse lisama;
‣ кого kirikl. van. armulauale võtma
‣ кого-что, к чему mille osaliseks tegema, millesse kaasa tõmbama ~ haarama, pühendama; приобщить широкие массы к культуре rahvahulkades kultuuri vastu huvi äratama, rahvahulki kultuurist huvituma panema ~ kultuuriellu kaasa tõmbama, приобщить к тайне кого keda saladusse pühendama;
‣ что, к чему juurde panema, lisama, jur. lisandama; приобщить документы к делу dokumente toimikusse lisama;
‣ кого kirikl. van. armulauale võtma
болеть I 229b Г несов.
‣ чем, без доп. põdema mida, haige olema; болеть ангиной angiinis olema, он болеет ta on haige;
‣ за кого-что, о ком-чём ülek. muretsema, südant valutama;
‣ за кого ülek. kõnek. kaasa elama kellele, pooldama keda; болеть за свою команду oma meeskonna mängule kaasa elama;
◊ болеть душой ~ сердцем за кого-что, о ком-чём muretsema, südant valutama, hingevalu tundma kelle-mille pärast
‣ чем, без доп. põdema mida, haige olema; болеть ангиной angiinis olema, он болеет ta on haige;
‣ за кого-что, о ком-чём ülek. muretsema, südant valutama;
‣ за кого ülek. kõnek. kaasa elama kellele, pooldama keda; болеть за свою команду oma meeskonna mängule kaasa elama;
◊ болеть душой ~ сердцем за кого-что, о ком-чём muretsema, südant valutama, hingevalu tundma kelle-mille pärast
втянуть 339a Г сов. → несов. втягивать
‣ кого-что, во что, на что (üles, sisse) vedama ~ tõmbama (ka ülek.); sisse hingama; imama; рыбаки втянули лодку на берег kalurid tõmbasid paadi kaldale, он втянул голову в плечи ta tõmbas pea õlgade vahele, губка втянула всю воду käsn tõmbas ~ imas endasse kogu vee;
‣ кого во что ülek. kõnek. kaasa tõmbama; втянуть в беседу vestlusse kaasa tõmbama
‣ кого-что, во что, на что (üles, sisse) vedama ~ tõmbama (ka ülek.); sisse hingama; imama; рыбаки втянули лодку на берег kalurid tõmbasid paadi kaldale, он втянул голову в плечи ta tõmbas pea õlgade vahele, губка втянула всю воду käsn tõmbas ~ imas endasse kogu vee;
‣ кого во что ülek. kõnek. kaasa tõmbama; втянуть в беседу vestlusse kaasa tõmbama
затянуть 339a Г сов. → несов. затягивать
‣ кого-что, чем, во что kinni ~ kokku ~ pingule tõmbama; затянуть петлю silmust kinni tõmbama, затянуть талию корсетом korsetiga vöökohta kokku tõmbama, затянуть пояс vööd pingutama ~ kinnitama, затянуть гайку mutrit kinni keerama ~ pingutama;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, во что sisse tõmbama, imama; ülek. põhja kiskuma; болото затянуло телёнка soo kiskus ~ tõmbas vasika alla, vasikas vajus sohu;
‣ кого, во что kaasa tõmbama ~ kiskuma; гостя затянули в разговор külaline tõmmati vestlusse (kaasa);
‣ что, чем katma, üle tõmbama; мороз затянул лужи тонким льдом külm tõmbas lombile jääkirme peale, külm kattis lombi jääkirmega, рану затянуло kõnek. haav on kinni kasvanud;
‣ что venitama, viivitama; затянуть собрание koosolekut pikale venitama;
‣ что, без доп. kõnek. (venitades) laulu alustama; рота затянула песню rood alustas laulu
‣ кого-что, чем, во что kinni ~ kokku ~ pingule tõmbama; затянуть петлю silmust kinni tõmbama, затянуть талию корсетом korsetiga vöökohta kokku tõmbama, затянуть пояс vööd pingutama ~ kinnitama, затянуть гайку mutrit kinni keerama ~ pingutama;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, во что sisse tõmbama, imama; ülek. põhja kiskuma; болото затянуло телёнка soo kiskus ~ tõmbas vasika alla, vasikas vajus sohu;
‣ кого, во что kaasa tõmbama ~ kiskuma; гостя затянули в разговор külaline tõmmati vestlusse (kaasa);
‣ что, чем katma, üle tõmbama; мороз затянул лужи тонким льдом külm tõmbas lombile jääkirme peale, külm kattis lombi jääkirmega, рану затянуло kõnek. haav on kinni kasvanud;
‣ что venitama, viivitama; затянуть собрание koosolekut pikale venitama;
‣ что, без доп. kõnek. (venitades) laulu alustama; рота затянула песню rood alustas laulu
при- приставка I verbiliitena väljendab
‣ eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
‣ tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
‣ lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
‣ surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
‣ tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
‣ lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
‣ tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
‣ (ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
‣ (ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
‣ eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
‣ tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
‣ lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
‣ surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
‣ tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
‣ lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
‣ tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
‣ (ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
‣ (ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
сострадание 115 С с. неод. (без мн. ч.) kaastunne, haletsus, halemeelsus, härdameelsus; возбудить сострадание в ком kelles kaastunnet äratama, испытывать сострадание к кому kellele kaasa tundma, kelle murele kaasa elama
утащить 311a Г сов. → несов. утаскивать кого-что
‣ minema ~ ära tassima ~ tirima ~ tarima ~ vedima; утащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima;
‣ ülek. kõnek. kaasa vedama ~ tirima; он утащил меня в гости ta vedas mu külla kaasa;
‣ kõnek. ära vinnama ~ näppama ~ varastama, sisse vehkima, pihta panema; у него утащили чемодан tal vehiti kohver sisse
‣ minema ~ ära tassima ~ tirima ~ tarima ~ vedima; утащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima;
‣ ülek. kõnek. kaasa vedama ~ tirima; он утащил меня в гости ta vedas mu külla kaasa;
‣ kõnek. ära vinnama ~ näppama ~ varastama, sisse vehkima, pihta panema; у него утащили чемодан tal vehiti kohver sisse
подключить 287a Г сов. → несов. подключать что, к чему (sisse) lülitama; кого, к кому-чему ülek. kaasama, kaasa tõmbama, millesse lülitama; подключить ток voolu sisse lülitama, подключить аппарат к телефонной сети aparaati telefonivõrku lülitama
подсвист 1 С м. неод. kaasavilistamine, saateks vilistamine; петь с подсвистом laulule kaasa vilistama
унос 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (kaasa-, minema)viimine, kaasavõtmine; kaasakanne, ärakanne;
‣ tehn. lendmed, lendtuhk, lendtahm;
‣ esimene hobustepaar mitmehobuserakendis
‣ (без мн. ч.) (kaasa-, minema)viimine, kaasavõtmine; kaasakanne, ärakanne;
‣ tehn. lendmed, lendtuhk, lendtahm;
‣ esimene hobustepaar mitmehobuserakendis
благословлять 255 Г несов. → сов. благословить
‣ кого-что, на что õnnistama (ka kirikl.); õnnistust kaasa andma; благословлять на подвиг sangariteele õnnistust kaasa andma;
‣ кого-что tänama, õnnistama; благословлять судьбу saatust tänama
‣ кого-что, на что õnnistama (ka kirikl.); õnnistust kaasa andma; благословлять на подвиг sangariteele õnnistust kaasa andma;
‣ кого-что tänama, õnnistama; благословлять судьбу saatust tänama
привезти 362 Г сов. → несов. привозить кого-что (sõites) kohale ~ kaasa ~ sisse ~ juurde tooma ~ viima, kohale toimetama; привезти новости uudiseid kaasa tooma
прихлопывать 168b Г несов. kõnek. сов. прихлопнуть . (rütmis, kergelt) kaasa plaksutama; прихлопывать в такт rütmis ~ taktis kaasa plaksutama
подвывать 169b Г несов. → сов. подвыть kõnek.
‣ кому-чему, без доп. kellega kaasa ul(g)uma;
‣ (без сов) aeg-ajalt tasa ul(g)uma
‣ кому-чему, без доп. kellega kaasa ul(g)uma;
‣ (без сов) aeg-ajalt tasa ul(g)uma
подпевать Г несов. → сов. подпеть кому-чему
‣ 169a что kaasa ~ järele ~ saateks laulma;
‣ 169b (без сов) ülek. kõnek. halv. takka kiitma, (kellegi sõnu) järele kordama
‣ 169a что kaasa ~ järele ~ saateks laulma;
‣ 169b (без сов) ülek. kõnek. halv. takka kiitma, (kellegi sõnu) järele kordama
подсвистывать Г несов. → сов. подсвистеть
‣ 168b кому-чему kaasa ~ saateks vilistama;
‣ 168b (без сов) (aeg-ajalt) vilistama;
‣ 168a (без сов) кого, без доп. jah. vilega peibutama ~ kutsuma
‣ 168b кому-чему kaasa ~ saateks vilistama;
‣ 168b (без сов) (aeg-ajalt) vilistama;
‣ 168a (без сов) кого, без доп. jah. vilega peibutama ~ kutsuma
подыграть 165b Г сов. → несов. подыгрывать
‣ кому-чему, на чём kõnek. (muusikariistal) saatma; подыграть на гитаре kitarril saatma;
‣ кому kaasa mängima;
‣ кому ülek. vt. подыграться
‣ кому-чему, на чём kõnek. (muusikariistal) saatma; подыграть на гитаре kitarril saatma;
‣ кому kaasa mängima;
‣ кому ülek. vt. подыграться
примазать 186 Г сов. → несов. примазывать
‣ что kõnek. (juukseid) siledaks võidma;
‣ что kõnek. külge ~ peale mätsima;
‣ кого, к чему ülek. madalk. kaasa tõmbama, osaliseks tegema
‣ что kõnek. (juukseid) siledaks võidma;
‣ что kõnek. külge ~ peale mätsima;
‣ кого, к чему ülek. madalk. kaasa tõmbama, osaliseks tegema
прогуляться 254 Г сов. → несов. прогуливаться (ringi) jalutama ~ kõndima, jalutuskäiku tegema; с кем kõnek. kellega kaasa minema; прогуляться по саду aias pisut jalutama, прогуляться взад-вперёд по комнате tuba mööda edasi-tagasi kõndima;
◊ прогуляться на чей счёт ~ по чьему адресу kõnek. kelle arvel ~ kulul nalja tegema ~ viskama ~ heitma, kelle aadressil märkusi ~ vihjeid tegema
◊ прогуляться на чей счёт ~ по чьему адресу kõnek. kelle arvel ~ kulul nalja tegema ~ viskama ~ heitma, kelle aadressil märkusi ~ vihjeid tegema
скарб 1 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek. kraam, koli, kalu, kolu, kimpsud-kompsud; он взял с собой весь скарб ta võttis kõik oma kimpsud-kompsud ~ kogu oma kraami kaasa
сочувствовать 171b Г несов. кому-чему
‣ kaasa tundma, kaastundlik ~ osavõtlik olema;
‣ pooldama, poolehoiuga ~ pooldavalt suhtuma; (seisukohta) jagama; сочувствовать чьим идеям kelle ideid pooldama
‣ kaasa tundma, kaastundlik ~ osavõtlik olema;
‣ pooldama, poolehoiuga ~ pooldavalt suhtuma; (seisukohta) jagama; сочувствовать чьим идеям kelle ideid pooldama
уволочь 381 Г сов. → несов. уволакивать кого-что, куда madalk. ära ~ minema lohistama ~ tirima ~ vedama, kaasa vedama ~ viima, ära ~ minema viima; уволочь мешок в подвал kotti keldrisse lohistama, волк уволок овцу hunt viis lamba ära, течением уволокло лодку vool viis paadi ära ~ kaasa;
◊ еле ноги уволочь kõnek. vaevu terve nahaga pääsema, suure hädaga ~ vaevalt hing sees minema saama
◊ еле ноги уволочь kõnek. vaevu terve nahaga pääsema, suure hädaga ~ vaevalt hing sees minema saama
участвовать 171b Г несов. в чём
‣ osa võtma, osalema, kaasa tegema; участвовать в работе tööst osa võtma, töös osalema, участвовать в боях lahingutest osa võtma, участвовать в соревнованиях võistlustest osa võtma, võistlustel kaasa tegema, участвовать в разговоре jutuajamises osalema, участвовать в конкурсе võistlustest ~ konkursist osa võtma, участвующее в деле лицо jur. asjaosaline, asjast osavõttev isik;
‣ osanik olema, kuhu kuuluma; участвовать в расходах kuludes ~ kulutustes kaasosanik olema, участвовать в акционерном обществе aktsiaseltsi kuuluma
‣ osa võtma, osalema, kaasa tegema; участвовать в работе tööst osa võtma, töös osalema, участвовать в боях lahingutest osa võtma, участвовать в соревнованиях võistlustest osa võtma, võistlustel kaasa tegema, участвовать в разговоре jutuajamises osalema, участвовать в конкурсе võistlustest ~ konkursist osa võtma, участвующее в деле лицо jur. asjaosaline, asjast osavõttev isik;
‣ osanik olema, kuhu kuuluma; участвовать в расходах kuludes ~ kulutustes kaasosanik olema, участвовать в акционерном обществе aktsiaseltsi kuuluma
желать 165a Г несов. кому-чему, кого-чего soovima, кого-что, чего, с инф., с союзом чтобы ka tahtma; желать ему добра talle head soovima, желать счастья õnne soovima (eluteele kaasa vm.), желаю счастья! õnn kaasa! желать счастливого пути head teed ~ reisi soovima, желать всего хорошего kõike head soovima, желать доброго здоровья tugevat tervist soovima, я желал бы знать ma tahaksin teada;
◊ оставляет желать лучшего jätab soovida; vrd. пожелать
◊ оставляет желать лучшего jätab soovida; vrd. пожелать
оказать 198 Г сов. → несов. оказывать
‣ что, кому osutama, avaldama; оказать услугу teenet tegema ~ osutama, оказать сопротивление vastupanu osutama, vastu hakkama, оказать внимание tähelepanu osutama, оказать влияние на кого-что mõju avaldama kellele, mõjutama keda, оказать содействие kaasa aitama, оказать помощь кому abi andma kellele, abistama keda, оказать предпочтение кому eelistama keda, оказать покровительство кому soosima keda, оказать доверие кому usaldama keda, оказать радушный приём кому hästi ~ lahkelt vastu võtma keda, оказать поддержку кому toetama keda, оказать честь au tegema;
‣ что van. ilmutama, üles näitama; оказать мужество mehisust ilmutama ~ üles näitama
‣ что, кому osutama, avaldama; оказать услугу teenet tegema ~ osutama, оказать сопротивление vastupanu osutama, vastu hakkama, оказать внимание tähelepanu osutama, оказать влияние на кого-что mõju avaldama kellele, mõjutama keda, оказать содействие kaasa aitama, оказать помощь кому abi andma kellele, abistama keda, оказать предпочтение кому eelistama keda, оказать покровительство кому soosima keda, оказать доверие кому usaldama keda, оказать радушный приём кому hästi ~ lahkelt vastu võtma keda, оказать поддержку кому toetama keda, оказать честь au tegema;
‣ что van. ilmutama, üles näitama; оказать мужество mehisust ilmutama ~ üles näitama
питать 165a Г несов.
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
‣ кого-что, чем toitma (ka ülek.);
‣ что, чем varustama; питать город электроэнергией linnale elektrit andma;
‣ что к кому ülek. tundma; питать доверие к кому usaldama keda, kelle vastu usaldust tundma, питать отвращение к кому vastikust tundma, питать надежду lootust hellitama, питать ненависть к кому keda vihkama, питать сочувствие к кому kellele kaasa tundma, kaastundega suhtuma kellesse, питать уважение к кому kellest lugu pidama, питать глубокие чувства к кому sügavalt armastama keda, kelle vastu sügavaid tundeid eneses ~ hinges kandma
подтянуть 339а Г сов. → несов. подтягивать что
‣ pingutama, pingumale ~ kokku tõmbama; подтянуть ремень rihma pingutama, подтянуть брюки pükse kehitama, подтянуть живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, подо что, куда alla ~ sisse ~ peale ~ üles ~ juurde lohistama ~ vedama; подтянуть лодку к берегу paati kaldale vedama, подтянуть сани под навес rege katuse alla vedama ~ lohistama;
‣ кого-что, к чему järele tooma; подтянуть резервы к фронту reserve rindele lähemale tooma;
‣ кого-что ülek. kõnek. järele aitama; подтянуть отстающих в учёбе õppimises mahajäänuid järele aitama, подтянуть дисциплину distsipliini tugevdama;
‣ 334b кому, без доп. kaasa laulma;
◊ подтянуть ~ подтягивать вожжи kõnek. ohje pingumale tõmbama; живот подтянуло ~ подвело ~ подводит kõnek. kõht lööb ~ soolikad löövad sees pilli, kõht on selja küljes kinni
‣ pingutama, pingumale ~ kokku tõmbama; подтянуть ремень rihma pingutama, подтянуть брюки pükse kehitama, подтянуть живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, подо что, куда alla ~ sisse ~ peale ~ üles ~ juurde lohistama ~ vedama; подтянуть лодку к берегу paati kaldale vedama, подтянуть сани под навес rege katuse alla vedama ~ lohistama;
‣ кого-что, к чему järele tooma; подтянуть резервы к фронту reserve rindele lähemale tooma;
‣ кого-что ülek. kõnek. järele aitama; подтянуть отстающих в учёбе õppimises mahajäänuid järele aitama, подтянуть дисциплину distsipliini tugevdama;
‣ 334b кому, без доп. kaasa laulma;
◊ подтянуть ~ подтягивать вожжи kõnek. ohje pingumale tõmbama; живот подтянуло ~ подвело ~ подводит kõnek. kõht lööb ~ soolikad löövad sees pilli, kõht on selja küljes kinni
прихватить 316a Г сов. → несов. прихватывать kõnek.
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
расшевелить 285a, 308 Г сов. → несов. расшевеливать кого-что kõnek.
‣ liigutama (ka ülek.); расшевелить угли в печке ahjus süsi segama, расшевелить душу südant liigutama;
‣ liikvele ~ ärkvele ajama; ülek. kaasa elama panema, elu sisse ajama ~ panema; расшевелить спящих magajaid unest üles ~ ärkvele ajama, расшевелить публику publikut elama panema
‣ liigutama (ka ülek.); расшевелить угли в печке ahjus süsi segama, расшевелить душу südant liigutama;
‣ liikvele ~ ärkvele ajama; ülek. kaasa elama panema, elu sisse ajama ~ panema; расшевелить спящих magajaid unest üles ~ ärkvele ajama, расшевелить публику publikut elama panema
соболезнование 115 С с. неод. kaastunne, kaastundmus; глубокое соболезнование sügav kaastunne, выразить соболезнование kaastunnet avaldama, примите мои соболезнования tunnen teile kaasa
сожалеть 229b Г несов.
‣ о чём, без доп., с союзом что kahetsema, kahetsust ~ kahju tundma; сожалеть о допущенных ошибках tehtud vigu kahetsema, сожалеть о потерянном времени kaotatud aega taga kahetsema, kaotatud ajast kahju tundma;
‣ о ком kaasa tundma, haletsema; сожалеть о потерянном друге kadunud sõpra taga nutma
‣ о чём, без доп., с союзом что kahetsema, kahetsust ~ kahju tundma; сожалеть о допущенных ошибках tehtud vigu kahetsema, сожалеть о потерянном времени kaotatud aega taga kahetsema, kaotatud ajast kahju tundma;
‣ о ком kaasa tundma, haletsema; сожалеть о потерянном друге kadunud sõpra taga nutma
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
увести 367 Г сов. → несов. уводить
‣ кого-что, куда ära ~ eemale viima ~ juhtima ~ talutama; увести ребёнка в другую комнату last teise tuppa viima, увести силой jõuga ära viima, увести с собой (endaga) kaasa viima, увести в плен sõjavangi(de)na kaasa viima, увести от беды hädast päästma, увести разговор в сторону juttu kõrvale juhtima ~ mujale viima, teist juttu tegema;
‣ кого-что (hobust ära) varastama; ära ajama, ärandama; madalk. nalj. pihta panema, ära tõmbama ~ hiivama; увести машину autot ärandama ~ ära ajama;
‣ кого, у кого kõnek. (naist) üle lööma;
‣ (безл.) tehn. hälbima, (liikumisel) kõrvale kalduma
‣ кого-что, куда ära ~ eemale viima ~ juhtima ~ talutama; увести ребёнка в другую комнату last teise tuppa viima, увести силой jõuga ära viima, увести с собой (endaga) kaasa viima, увести в плен sõjavangi(de)na kaasa viima, увести от беды hädast päästma, увести разговор в сторону juttu kõrvale juhtima ~ mujale viima, teist juttu tegema;
‣ кого-что (hobust ära) varastama; ära ajama, ärandama; madalk. nalj. pihta panema, ära tõmbama ~ hiivama; увести машину autot ärandama ~ ära ajama;
‣ кого, у кого kõnek. (naist) üle lööma;
‣ (безл.) tehn. hälbima, (liikumisel) kõrvale kalduma
умышленно Н tahtlikult, sihilikult, nimme, meelega, ettekavatsetult; умышленно умолчать о чём mida tahtlikult ~ sihilikult maha vaikima, умышленно не взял с собой sihilikult ~ nimme ~ meelega ei võtnud kaasa
следовать 171b Г несов.
‣ за кем-чем järgnema; события следуют одно за другим sündmus järgneb sündmusele, следуйте за мной tulge minuga kaasa, järgnege mulle;
‣ кому-чему ülek. järgima, eeskuju võtma, mille järgi toimima ~ talitama; jäljendama, matkima; следовать во всём отцу kõiges isa järgima ~ eeskujuks võtma, следовать советам врача arsti nõuandeid järgima, arsti nõuannetest kinni pidama, arsti nõuannete järgi toimima ~ talitama, следовать курсу suunast ~ kursist kinni pidama, следовать моде moega kaasas käima, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ до чего, куда sõitma, liikuma, minema, siirduma; следовать к месту назначения sihtkohta sõitma ~ teel olema, поезд следует до Москвы rong sõidab Moskvani ~ Moskvasse;
‣ из чего tulenema ~ johtuma; из этого следует, что... sellest tuleneb ~ johtub, et..., отсюда следует вывод siit ka järeldus, siit järeldub;
‣ (безл.) кому, с кого-чего (maksta) tulema, (maksma) pidama; сколько с меня следует kui palju mul maksta tuleb, mis ma võlgnen;
‣ (безл.) кому-чему с инф. vaja olema, tulema; сообщить кому следует kõnek. teatada kellele on vaja, его следует предупредить teda tuleb hoiatada, следует признать, что... tuleb tunnistada, et... не следует в это вмешиваться sellesse ei tohi sekkuda ~ vahele segada, как и следовало ожидать on ~ oli ootuspärane, nagu võis(ki) arvata, как следует korralikult, nagu kord ja kohus;
◊ следовать по пятам kannul käima; vrd. последовать
‣ за кем-чем järgnema; события следуют одно за другим sündmus järgneb sündmusele, следуйте за мной tulge minuga kaasa, järgnege mulle;
‣ кому-чему ülek. järgima, eeskuju võtma, mille järgi toimima ~ talitama; jäljendama, matkima; следовать во всём отцу kõiges isa järgima ~ eeskujuks võtma, следовать советам врача arsti nõuandeid järgima, arsti nõuannetest kinni pidama, arsti nõuannete järgi toimima ~ talitama, следовать курсу suunast ~ kursist kinni pidama, следовать моде moega kaasas käima, moodi silmas pidama ~ järgima;
‣ до чего, куда sõitma, liikuma, minema, siirduma; следовать к месту назначения sihtkohta sõitma ~ teel olema, поезд следует до Москвы rong sõidab Moskvani ~ Moskvasse;
‣ из чего tulenema ~ johtuma; из этого следует, что... sellest tuleneb ~ johtub, et..., отсюда следует вывод siit ka järeldus, siit järeldub;
‣ (безл.) кому, с кого-чего (maksta) tulema, (maksma) pidama; сколько с меня следует kui palju mul maksta tuleb, mis ma võlgnen;
‣ (безл.) кому-чему с инф. vaja olema, tulema; сообщить кому следует kõnek. teatada kellele on vaja, его следует предупредить teda tuleb hoiatada, следует признать, что... tuleb tunnistada, et... не следует в это вмешиваться sellesse ei tohi sekkuda ~ vahele segada, как и следовало ожидать on ~ oli ootuspärane, nagu võis(ki) arvata, как следует korralikult, nagu kord ja kohus;
◊ следовать по пятам kannul käima; vrd. последовать
участие 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ в чём osavõtt, osavõtmine, osalus, osalemine, kaasategemine; деятельное участие в чём agar ~ aktiivne ~ tegus osavõtt millest ~ osalemine milles, участие общественности üldsuse osavõtt, концерт при участии ~ с участием мастеров искусств kontsert kunstimeistrite osavõtul ~ kaastegevusel, принимать участие в чём millest osa võtma, milles osalema ~ kaasa tegema, долевое участие maj. osalus, коэффициент трудового участия maj. panusekordaja;
‣ в чём kuulumine, osanik ~ osanikuks olemine; участие в прибылях kasumeist osasaamine;
‣ osavõtlikkus; проявить участие к кому kelle vastu osavõtlik olema, kelle vastu ~ suhtes osavõtlikkust üles näitama ~ ilmutama, относиться с участием к кому kelle vastu ~ suhtes osavõtlik olema, kellesse osavõtlikult suhtuma
‣ в чём osavõtt, osavõtmine, osalus, osalemine, kaasategemine; деятельное участие в чём agar ~ aktiivne ~ tegus osavõtt millest ~ osalemine milles, участие общественности üldsuse osavõtt, концерт при участии ~ с участием мастеров искусств kontsert kunstimeistrite osavõtul ~ kaastegevusel, принимать участие в чём millest osa võtma, milles osalema ~ kaasa tegema, долевое участие maj. osalus, коэффициент трудового участия maj. panusekordaja;
‣ в чём kuulumine, osanik ~ osanikuks olemine; участие в прибылях kasumeist osasaamine;
‣ osavõtlikkus; проявить участие к кому kelle vastu osavõtlik olema, kelle vastu ~ suhtes osavõtlikkust üles näitama ~ ilmutama, относиться с участием к кому kelle vastu ~ suhtes osavõtlik olema, kellesse osavõtlikult suhtuma
благоприятствовать 171b Г несов. кому-чему soodustama mida, kaasa aitama, soodne ~ soodus olema kellele-millele; случай ему благоприятствовал juhus tuli talle appi, olukord oli talle soodus, строгий постельный режим благоприятствовал выздоровлению больного range voodirežiim soodustas haige paranemist
бог 5 (им. п. мн. ч. боги) С м. од. jumal;
◊ ради бога jumala pärast; слава богу jumal tänatud; с богом õnn kaasa; дай бог annaks jumal; не дай ~ избави ~ упаси бог jumal hoidku; не бог весть какой pole suurem asi; бог (его) знает jumal (seda v. teda) teab; бог миловал кого jumal oli armuline kellele; бог не обидел кого чем jumal on õnnistanud keda millega; бог помочь, бог в ~ на помощь jumal appi (jõudu soovides), jõudu tööle; как бог на душу положит nagu jumal juhatab; отдать богу душу kõnek. hinge heitma
◊ ради бога jumala pärast; слава богу jumal tänatud; с богом õnn kaasa; дай бог annaks jumal; не дай ~ избави ~ упаси бог jumal hoidku; не бог весть какой pole suurem asi; бог (его) знает jumal (seda v. teda) teab; бог миловал кого jumal oli armuline kellele; бог не обидел кого чем jumal on õnnistanud keda millega; бог помочь, бог в ~ на помощь jumal appi (jõudu soovides), jõudu tööle; как бог на душу положит nagu jumal juhatab; отдать богу душу kõnek. hinge heitma
включать 169a Г несов. → сов. включить
‣ кого-что, во что lülitama, (kaasa) arvama, (sisse) võtma, (juurde) liitma; включать в список nimekirja võtma, включать в состав экспедиции ekspeditsiooni meeskonda ~ koosseisu arvama, включать в повестку дня päevakorda võtma, включать в себя kätkema, hõlmama;
‣ что sisse lülitama; käivitama; включать свет elektrit ~ tuld põlema panema, valgus(tus)t sisse lülitama, включать радио raadiot mängima panema ~ sisse lülitama, включать мотор (elektri)mootorit käivitama ~ sisse lülitama
‣ кого-что, во что lülitama, (kaasa) arvama, (sisse) võtma, (juurde) liitma; включать в список nimekirja võtma, включать в состав экспедиции ekspeditsiooni meeskonda ~ koosseisu arvama, включать в повестку дня päevakorda võtma, включать в себя kätkema, hõlmama;
‣ что sisse lülitama; käivitama; включать свет elektrit ~ tuld põlema panema, valgus(tus)t sisse lülitama, включать радио raadiot mängima panema ~ sisse lülitama, включать мотор (elektri)mootorit käivitama ~ sisse lülitama
вплоть Н
‣ päris ~ lausa ligi ~ lähedale, vahetult;
‣ в функции предлога с род. п. вплоть до päris ~ kuni milleni välja; kuni milleni (viimane kaasa arvatud); вплоть до вечера õhtuni välja, бочка наполнилась вплоть до краёв tünn sai ääretasa täis, снял всё, вплоть до носков võttis kõik seljast ja sokidki jalast
‣ päris ~ lausa ligi ~ lähedale, vahetult;
‣ в функции предлога с род. п. вплоть до päris ~ kuni milleni välja; kuni milleni (viimane kaasa arvatud); вплоть до вечера õhtuni välja, бочка наполнилась вплоть до краёв tünn sai ääretasa täis, снял всё, вплоть до носков võttis kõik seljast ja sokidki jalast
второпях Н kiiruga, kiirustades, ruttamisi; второпях забыл взять с собой suure kiiruga unustasin kaasa võtta
замешать I 165a Г сов. → несов. замешивать кого во что (mingisse loosse) segama ~ (kaasa) tõmbama; в этой истории ~ в эту историю были замешаны студенты sellesse loosse olid segatud ka üliõpilased
засчитать 165a Г сов. → несов. засчитывать что arvesse võtma, arvestama, kaasa arvama; засчитать в общий стаж работы üldstaaži arvama, судья засчитал гол sport värav luges, kohtunik luges värava kehtivaks
кооперировать 171a Г сов. и несов. кого-что koopereerima (kooperatiivsetel alustel ühendama); kooperatiivi kaasa tõmbama
навевать Г несов. → сов. навеять I
‣ 169b (без сов.) (nõrgalt, kergelt) puhuma, puhelema;
‣ 169a что (puhudes) kaasa tooma, peale ~ kokku puhuma; ветер навевал прохладу tuul tõi jahedat;
‣ 169a что, на кого ülek. tegema milliseks, peale ajama; навевать дремоту ~ сон на кого uniseks tegema keda, навевать страх hirmu peale ajama, навевать грусть kurvaks tegema
‣ 169b (без сов.) (nõrgalt, kergelt) puhuma, puhelema;
‣ 169a что (puhudes) kaasa tooma, peale ~ kokku puhuma; ветер навевал прохладу tuul tõi jahedat;
‣ 169a что, на кого ülek. tegema milliseks, peale ajama; навевать дремоту ~ сон на кого uniseks tegema keda, навевать страх hirmu peale ajama, навевать грусть kurvaks tegema
навезти 362 Г сов. → несов. навозить I
‣ кого-что, чего (hulgana) kohale ~ kokku vedama ~ tooma (sõidukit kasutades); навезти подарков rohkesti ~ rohkeid kingitusi kaasa tooma, навезти дров (suurel hulgal) puid kohale ~ kokku vedama;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. millega kellele-millele otsa ~ vastu sõitma; навезти что на столб millega vastu posti sõitma
‣ кого-что, чего (hulgana) kohale ~ kokku vedama ~ tooma (sõidukit kasutades); навезти подарков rohkesti ~ rohkeid kingitusi kaasa tooma, навезти дров (suurel hulgal) puid kohale ~ kokku vedama;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. millega kellele-millele otsa ~ vastu sõitma; навезти что на столб millega vastu posti sõitma
навынос Н kõnek. väljaviimiseks, kaasa (jookide müügi kohta); продавать что навынос mida väljaviimiseks müüma
напутствовать 171a Г сов. и несов. кого, чем liter. (teelesaatmisel, tööleasumisel, lahkumisel) soovima, soove kaasa andma, soovisõnu ütlema; напутствовать добрыми пожеланиями (hüvastijätul) kõike head soovima
припевать 169b Г несов. kõnek.
‣ (tegevuse juures) vaikselt laulma ~ laulu ümisema; работать припевая lauldes ~ laulu ümisedes töötama;
‣ (refrääni) kaasa laulma
‣ (tegevuse juures) vaikselt laulma ~ laulu ümisema; работать припевая lauldes ~ laulu ümisedes töötama;
‣ (refrääni) kaasa laulma
притащить 311a Г сов. → несов. притаскивать кого-что kohale vedama ~ tirima ~ tassima; кого kõnek. endaga kaasa vedama
резонировать 171b Г несов. füüs. resoneerima, vastu ~ kaasa helisema ~ võnkuma, kõmama; стены зала хорошо резонируют saali seinad resoneerivad hästi ~ on hea resonantsiga
скооперировать 171a Г сов. кого-что koopereerima (kooperatiivsetel alustel ühendama; kooperatiivi kaasa tõmbama)
сманить 308 (наст. вр. сманит и сманит, страд. прич. прош. вр. сманенный и сманённый) Г сов. → несов. сманивать кого-что, чем kõnek. (kokku, üle, ära, kaasa) meelitama; сманить кого гулять jalutuskäigule meelitama, сманить на другую работу teisele tööle ahvatlema
увлечься 378 Г сов. → несов. увлекаться
‣ чем end kaasa kiskuda ~ haarata ~ kütkestada laskma, kütkestuma, vaimustuma, innustuma, millest vaimustusse ~ õhinasse sattuma; увлечься работой tööst haaratud olema, увлечься театром suur teatrisõber ~ teatrihuviline olema, увлечься музыкой muusikast vaimustuma;
‣ чем (kirglikult) harrastama, tegelema; увлечься футболом (1) kirglik jalgpallimängija olema, jalgpalli harrastama, (2) kirglik jalgpallihuviline olema, увлечься игрой на скрипке viiulimängu harrastama;
‣ кем kellest võlutud ~ sisse võetud olema; увлечься молодой девушкой noorest neiust võlutud ~ sisse võetud olema
‣ чем end kaasa kiskuda ~ haarata ~ kütkestada laskma, kütkestuma, vaimustuma, innustuma, millest vaimustusse ~ õhinasse sattuma; увлечься работой tööst haaratud olema, увлечься театром suur teatrisõber ~ teatrihuviline olema, увлечься музыкой muusikast vaimustuma;
‣ чем (kirglikult) harrastama, tegelema; увлечься футболом (1) kirglik jalgpallimängija olema, jalgpalli harrastama, (2) kirglik jalgpallihuviline olema, увлечься игрой на скрипке viiulimängu harrastama;
‣ кем kellest võlutud ~ sisse võetud olema; увлечься молодой девушкой noorest neiust võlutud ~ sisse võetud olema
уманить 308 Г сов. → несов. уманивать кого, чем madalk. (endaga) kaasa petma ~ peibutama ~ meelitama ~ ahvatlema
утянуть 339a Г сов. → несов. утягивать
‣ кого-что madalk. minema ~ ära ~ kaasa vedama ~ tirima (ka ülek.); утянуть друга в театр sõpra teatrisse vedama;
‣ что madalk. kokku ~ koomale ~ kinni vedama ~ kiskuma ~ tõmbama; утянуть талию vöökohta ~ taljet kokku tõmbama;
‣ кого-что madalk. ära vinnama, sisse vehkima, pihta panema;
‣ что tehn. pingule tõmbama, pingutama
‣ кого-что madalk. minema ~ ära ~ kaasa vedama ~ tirima (ka ülek.); утянуть друга в театр sõpra teatrisse vedama;
‣ что madalk. kokku ~ koomale ~ kinni vedama ~ kiskuma ~ tõmbama; утянуть талию vöökohta ~ taljet kokku tõmbama;
‣ кого-что madalk. ära vinnama, sisse vehkima, pihta panema;
‣ что tehn. pingule tõmbama, pingutama
шабашка 73 С ж. неод. madalk.
‣ (töölt kaasa viidud) jubin, vidin, jublakas, nublakas;
‣ kõrvaltulu, mustaotsaraha, lisateenistus, lisaraha
‣ (töölt kaasa viidud) jubin, vidin, jublakas, nublakas;
‣ kõrvaltulu, mustaotsaraha, lisateenistus, lisaraha
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
ввергать 169a Г несов. → сов. ввергнуть кого-что, во что liter.
‣ heitma; ввергать в темницу кого keda vangikongi heitma, ввергать в рабство orjusse heitma;
‣ viima; ввергать кого в отчаяние keda meeleheitele viima, ввергать в печаль kurvaks tegema;
‣ (kaasa) kiskuma ~ tõmbama; ввергать народ в войну rahvast sõtta tõmbama, ввергать в опасность ohtu tõukama ~ saatma
‣ heitma; ввергать в темницу кого keda vangikongi heitma, ввергать в рабство orjusse heitma;
‣ viima; ввергать кого в отчаяние keda meeleheitele viima, ввергать в печаль kurvaks tegema;
‣ (kaasa) kiskuma ~ tõmbama; ввергать народ в войну rahvast sõtta tõmbama, ввергать в опасность ohtu tõukama ~ saatma
ввязывать 168a Г несов. → сов. ввязать
‣ что, во что sisse kuduma ~ põimima ~ punuma; ввязывать цветную полоску в чулок värvilist triipu sukasse kuduma;
‣ кого, во что ülek. kõnek. (kaasa) tõmbama, mässima; ввязывать в неприятное дело ebameeldivasse loosse tõmbama ~ mässima
‣ что, во что sisse kuduma ~ põimima ~ punuma; ввязывать цветную полоску в чулок värvilist triipu sukasse kuduma;
‣ кого, во что ülek. kõnek. (kaasa) tõmbama, mässima; ввязывать в неприятное дело ebameeldivasse loosse tõmbama ~ mässima
вести 367 Г несов.
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
вторить 269b Г несов.
‣ чем, на чём, кому-чему, без доп. muus. teist häält laulma; teist viiulit (vm. pilli) mängima; вторить на кларнете klarnetil viisi kordama, вторить баритоном baritoni kaasa laulma;
‣ кому-чему kordama, vastu kajama; ülek. järele ~ takka kiitma; эхо вторит грому kaja kordab kõuemürinat, вторить чужим словам teistele takka ~ järele kiitma, võõraid sõnu kordama
‣ чем, на чём, кому-чему, без доп. muus. teist häält laulma; teist viiulit (vm. pilli) mängima; вторить на кларнете klarnetil viisi kordama, вторить баритоном baritoni kaasa laulma;
‣ кому-чему kordama, vastu kajama; ülek. järele ~ takka kiitma; эхо вторит грому kaja kordab kõuemürinat, вторить чужим словам teistele takka ~ järele kiitma, võõraid sõnu kordama
готовить 277 Г несов.
‣ кого-что (ette) valmistama, tegema, välja õpetama; готовить речь kõnet ette valmistama, готовить сюрприз üllatust valmistama, готовить обед lõunat tegema ~ valmistama, она хорошо готовит ta oskab hästi toitu valmistada ~ süüa teha, готовить специалистов eriteadlasi ~ oskustöölisi välja õpetama;
‣ что, кому-чему liter. tõotama, (kaasa) tooma; vrd. сготовить
‣ кого-что (ette) valmistama, tegema, välja õpetama; готовить речь kõnet ette valmistama, готовить сюрприз üllatust valmistama, готовить обед lõunat tegema ~ valmistama, она хорошо готовит ta oskab hästi toitu valmistada ~ süüa teha, готовить специалистов eriteadlasi ~ oskustöölisi välja õpetama;
‣ что, кому-чему liter. tõotama, (kaasa) tooma; vrd. сготовить
добрый 126 П (кр. ф. добр, добра, добро, добры и добры)
‣ hea, lahke, helde; доброе сердце hea süda, добрые глаза lahked silmad, добрые знакомые head tuttavad, будьте добры olge lahke(d) ~ olge hea(d), доброе имя hea nimi, в добрые старые времена vanal heal ajal, в добром здоровье hea tervise juures, по доброй воле (oma) heast tahtest, всего доброго! kõike head! доброй ночи! head ööd! добрый день! tere päevast! с добрым утром! доброе утро! tere hommikust! на добрую память mälestuseks;
‣ kõnek. tubli, ehtne, hea, hüva; до города добрых пять километров linnani on tubli viis kilomeetrit, просидели там добрых два часа istusime seal oma kaks tundi;
◊ в добрый час! (1) õnn kaasa! (2) head teed! чего доброго kõnek. vaata veel, et; добрый малый kõnek. iroon. kena mees ~ mehike, tore sell
‣ hea, lahke, helde; доброе сердце hea süda, добрые глаза lahked silmad, добрые знакомые head tuttavad, будьте добры olge lahke(d) ~ olge hea(d), доброе имя hea nimi, в добрые старые времена vanal heal ajal, в добром здоровье hea tervise juures, по доброй воле (oma) heast tahtest, всего доброго! kõike head! доброй ночи! head ööd! добрый день! tere päevast! с добрым утром! доброе утро! tere hommikust! на добрую память mälestuseks;
‣ kõnek. tubli, ehtne, hea, hüva; до города добрых пять километров linnani on tubli viis kilomeetrit, просидели там добрых два часа istusime seal oma kaks tundi;
◊ в добрый час! (1) õnn kaasa! (2) head teed! чего доброго kõnek. vaata veel, et; добрый малый kõnek. iroon. kena mees ~ mehike, tore sell
заводить II 313a Г сов. kõnek.
‣ (без страд. прич.) кого, чем, по чему (sageli v. intensiivselt) vedama ~ talutama hakkama; он заводил пальцем по стеклу ta hakkas näpuga mööda klaasi vedama;
‣ кого (endaga kaasa vedades) ära väsitama ~ vaevama ~ piinama
‣ (без страд. прич.) кого, чем, по чему (sageli v. intensiivselt) vedama ~ talutama hakkama; он заводил пальцем по стеклу ta hakkas näpuga mööda klaasi vedama;
‣ кого (endaga kaasa vedades) ära väsitama ~ vaevama ~ piinama
заразиться 293 Г сов. → несов. заражаться чем millesse ~ ülek. millest nakatuma, nakkust saama; заразиться оспой rõugeisse nakatuma, он заразился общей радостью üldine rõõm kiskus ta kaasa ~ nakatas teda
затянуться 339 Г сов. → несов. затягиваться
‣ без доп., во что, чем (oma vööd vm.) pingule tõmbama, end kõvasti kinni tõmbama; она затянулась в корсет ta nööris end korsetti, ta tõmbas oma korseti kinni, затянуться ремнём end rihmaga vöötama;
‣ kõvasti kinni tõmbuma ~ jooksma; узел затянулся sõlm on kõvasti kinni jooksnud;
‣ во что van. vajuma; end kaasa ~ põhja kiskuda laskma;
‣ чем kattuma; небо затянулось тучами pilved katsid taeva, taevas läks ~ tõmbus pilve;
‣ kinni kasvama, paranema; рана затянулась haav oli kinni kasvanud ~ paranenud;
‣ (pikale) venima; зима затянулась talv on pikale veninud;
‣ без доп., чем (suitsu) pikalt sisse tõmbama; он затянулся папиросой ta tõmbas suure mahvi suitsu
‣ без доп., во что, чем (oma vööd vm.) pingule tõmbama, end kõvasti kinni tõmbama; она затянулась в корсет ta nööris end korsetti, ta tõmbas oma korseti kinni, затянуться ремнём end rihmaga vöötama;
‣ kõvasti kinni tõmbuma ~ jooksma; узел затянулся sõlm on kõvasti kinni jooksnud;
‣ во что van. vajuma; end kaasa ~ põhja kiskuda laskma;
‣ чем kattuma; небо затянулось тучами pilved katsid taeva, taevas läks ~ tõmbus pilve;
‣ kinni kasvama, paranema; рана затянулась haav oli kinni kasvanud ~ paranenud;
‣ (pikale) venima; зима затянулась talv on pikale veninud;
‣ без доп., чем (suitsu) pikalt sisse tõmbama; он затянулся папиросой ta tõmbas suure mahvi suitsu
захлестнуть 338 Г сов. → несов. захлёстывать
‣ что, чем, за что, вокруг чего kõnek. kinni ~ sõlme tõmbama; silmust ümber ~ üle viskama; захлестнуть верёвку за перекладину nööri üle põikpuu viskama, захлестнуть петлю вокруг шеи silmust kaela viskama;
‣ кого-что vett täis paiskama, üle ujutama ~ uhtma (ka ülek.); ülek. (enesega kaasa, üleni) haarama; волна захлестнула лодку laine viskas ~ paiskas paadi vett täis ~ lõi paati (sisse), в это время буржуазные теории захлестнули печать sel ajal kubises ajakirjandus kodanlikest teooriatest
‣ что, чем, за что, вокруг чего kõnek. kinni ~ sõlme tõmbama; silmust ümber ~ üle viskama; захлестнуть верёвку за перекладину nööri üle põikpuu viskama, захлестнуть петлю вокруг шеи silmust kaela viskama;
‣ кого-что vett täis paiskama, üle ujutama ~ uhtma (ka ülek.); ülek. (enesega kaasa, üleni) haarama; волна захлестнула лодку laine viskas ~ paiskas paadi vett täis ~ lõi paati (sisse), в это время буржуазные теории захлестнули печать sel ajal kubises ajakirjandus kodanlikest teooriatest
кто 158 М kes; mõni; kõnek. keegi; кто это? kes see on? кто там? kes seal on? о ком речь? kellest on jutt? кто бы это мог быть? kes see küll võiks olla? кто бы ни был olgu see kes tahes, kes see ka (iganes) oleks, кому, как не им, лучше знать kes veel paremini teab kui mitte nemad, хоть кого спросите küsige kellelt tahes, вот у кого надо учиться temalt ~ nendelt tuleb õppida, нет ли кого-нибудь, кто знает kas pole kedagi, kes teaks, не кто иной, как ei keegi muu kui, кому-кому, а им-то уж известно kõnek. nemad igatahes ~ küll teavad, kui teised ei tea, siis nemad ikka teavad, кто как kuidas keegi, кто куда kuhu keegi, кто кого kes keda (võidab), кто да кто приходил? madalk. kes need siin käisid? мало ли кто kõnek. paljugi kes, nii mõnigi, see ja teine, кто слушал радио, кто читал mõni kuulas raadiot, mõni luges, не пойдёт ли кто со мной? kõnek. kas keegi ei tuleks minuga kaasa? если кто придёт, пусть подождёт kõnek. kui keegi tuleb, las ootab, кому другому, а тебе тяжело придётся kõnek. sinul saab olema ~ on raskem kui kellelgi teisel;
◊ кто его знает kõnek. kes (teda v. seda) teab; кто ни на есть kõnek. kes (see) ka oleks, igaüks
◊ кто его знает kõnek. kes (teda v. seda) teab; кто ни на есть kõnek. kes (see) ka oleks, igaüks
могила 51 С ж. неод. haud, kalm, kääbas, hauaküngas, kalmuküngas; ülek. surm; братская могила vennashaud, могила неизвестного солдата tundmatu sõduri haud;
◊ до (самой) могилы surmatunnini, surmani, hauani; быть ~ находиться на краю ~ у края могилы ~ гроба, стоять одной ногой в могиле, смотреть ~ глядеть в могилу ühe jalaga hauas olema; сводить ~ свести ~ загнать в могилу кого kõnek. keda hauda viima ~ ajama; уносить ~ унести (с собой) в могилу endaga hauda kaasa viima; ложиться ~ лечь ~ сходить ~ сойти в могилу ~ в гроб hauda minema; горбатого могила исправит vanas. küürakat parandab ainult haud
◊ до (самой) могилы surmatunnini, surmani, hauani; быть ~ находиться на краю ~ у края могилы ~ гроба, стоять одной ногой в могиле, смотреть ~ глядеть в могилу ühe jalaga hauas olema; сводить ~ свести ~ загнать в могилу кого kõnek. keda hauda viima ~ ajama; уносить ~ унести (с собой) в могилу endaga hauda kaasa viima; ложиться ~ лечь ~ сходить ~ сойти в могилу ~ в гроб hauda minema; горбатого могила исправит vanas. küürakat parandab ainult haud
необходимый 119 П (кр. ф. необходим, необходима, необходимо, необходимы)
‣ (häda)vajalik, (häda)tarvilik, vältimatu, paratamatu; необходимые средства (häda)vajalikud ~ esmased vahendid, необходимое условие vältimatu tingimus, необходимая оборона jur. hädakaitse, необходимое соучастие jur. paratamatu osavõtt;
‣ П → С необходимое с. неод. (без мн. ч.) (häda)vajalik ~ (häda)tarvilik (asi); взять всё необходимое kõike tarvilikku kaasa võtma
‣ (häda)vajalik, (häda)tarvilik, vältimatu, paratamatu; необходимые средства (häda)vajalikud ~ esmased vahendid, необходимое условие vältimatu tingimus, необходимая оборона jur. hädakaitse, необходимое соучастие jur. paratamatu osavõtt;
‣ П → С необходимое с. неод. (без мн. ч.) (häda)vajalik ~ (häda)tarvilik (asi); взять всё необходимое kõike tarvilikku kaasa võtma
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
отцовский 129 П isa(-), isalik; отцовский дом isamaja, отцовские чувства isatunded, isalikud tunded, отцовский наказ isa õpetus(sõnad), отцовское напутствие isa soovisõnad (teele kaasa)
пища 76 С ж. неод. (без мн. ч.) toit, toidus; растительная пища taimetoit, высококалорийная пища kaloririkas toit, горячая пища kuum toit, здоровая пища tervislik toit, лёгкая пища kerge toit, добывать пищу toitu hankima, пища уму ~ для ума, умственная пища, духовная пища ülek. vaimutoit, пища для разговоров ülek. jutu põhjus ~ alus, jutuaine;
◊ давать ~ дать пищу чему ~ для чего liter. mille tekkimisele ~ levimisele kaasa aitama, mille allikaks olema; сидеть на пище святого Антония, вкушать от пищи святого Антония nalj. õhust ja armastusest ~ taevamannast elama
◊ давать ~ дать пищу чему ~ для чего liter. mille tekkimisele ~ levimisele kaasa aitama, mille allikaks olema; сидеть на пище святого Антония, вкушать от пищи святого Антония nalj. õhust ja armastusest ~ taevamannast elama
по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
подобрать 216 (страд. прич. прош. вр. подобранный, кр. ф. подобран, подобратьа, подобратьо, подобратьы) Г сов. → несов. подбирать
‣ кого-что (maast) üles korjama ~ võtma ~ tõstma; подобрать вещи с полу asju põrandalt üles korjama;
‣ кого kõnek. (teel) kaasa ~ peale võtma; его подобрал грузовик veoauto võttis ta peale;
‣ что üles kergitama ~ kerima ~ tõmbama ~ panema; что, подо что alla toppima ~ panema; подобрать подол платья kleidisaba üles tõstma, подобрать волосы под платок juukseid räti alla toppima, подобрать ноги под себя jalgu enda alla kerima, jalgu kerra tõmbama, подобрать вожжи ohje kergitama ~ pingutama;
‣ что sisse tõmbama, kokku suruma ~ pigistama; подобрать губы huuli kokku pigistama, подобрать живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, кому, к чему valima; подобрать себе костюм endale ülikonda valima, подобрать ключ к замку võtmeid proovima, lukule võtit valima, подобрать кадры kaadrit valima, подобрать подходящие слова õigeid sõnu valima, подобрать галстук под цвет рубашки särgi värvi järgi lipsu valima
‣ кого-что (maast) üles korjama ~ võtma ~ tõstma; подобрать вещи с полу asju põrandalt üles korjama;
‣ кого kõnek. (teel) kaasa ~ peale võtma; его подобрал грузовик veoauto võttis ta peale;
‣ что üles kergitama ~ kerima ~ tõmbama ~ panema; что, подо что alla toppima ~ panema; подобрать подол платья kleidisaba üles tõstma, подобрать волосы под платок juukseid räti alla toppima, подобрать ноги под себя jalgu enda alla kerima, jalgu kerra tõmbama, подобрать вожжи ohje kergitama ~ pingutama;
‣ что sisse tõmbama, kokku suruma ~ pigistama; подобрать губы huuli kokku pigistama, подобрать живот kõhtu sisse tõmbama;
‣ кого-что, кому, к чему valima; подобрать себе костюм endale ülikonda valima, подобрать ключ к замку võtmeid proovima, lukule võtit valima, подобрать кадры kaadrit valima, подобрать подходящие слова õigeid sõnu valima, подобрать галстук под цвет рубашки särgi värvi järgi lipsu valima
подъём 1 С м. неод.
‣ tõus (ka ülek.); (üles-, püsti-) tõus(mine), ülesminek; kerkimine, kerge (kerke); (üles)tõstmine, tõste, kergitamine; подъём в гору ~ на гору mäkkeminek, -tõus, -sõit, подъём воды в реке vee tõus jões, подъём народного хозяйства rahvamajanduse tõus ~ tõstmine ~ edendamine, подъём лесенкой sport trepptõus, подъём ёлочкой sport käärtõus, подъём тяжести raskuse tõstmine, подъём свода (1) võlvi kõrgus, (2) võlvi tõstmine, подъём флага lipu heiskamine, гласные верхнего подъёма lgv. tagahäälikud;
‣ (без мн. ч.) põll. künd, kündmine, (üles)harimine; подъём зяби sügiskünd, подъём пара kesakünd, подъём целины ~ нови uudismaakünd, uudismaa ülesharimine;
‣ (без мн. ч.) hoog, vaimustus, entusiasm, hingestatus; приняться за дело с большим подъёмом suure hooga asja kallale asuma, говорить с подъёмом hingestatult ~ vaimustusega rääkima;
‣ pealpöid, peallaba; нога с высоким подъёмом kõrge pöiaga jalg, сапоги жмут в подъёме saapad pigistavad pöia ~ laba pealt;
‣ sõj. äratus (käsklus); подъём по тревоге (1) häireäratus, (2) häirekorras väljaviimine;
‣ mäend. van. tõstuk, lift;
‣ van. teeleasumine, ärasõit, ärasõitmine;
◊ кто лёгок ~ лёгкий на подъём kõnek. kes on alati minekuvalmis, kes on alati hakkamas ~ nõus kaasa lööma ~ tegema; кто тяжёл ~ тяжёлый на подъём kõnek. keda ei saa paigast liikuma
‣ tõus (ka ülek.); (üles-, püsti-) tõus(mine), ülesminek; kerkimine, kerge (kerke); (üles)tõstmine, tõste, kergitamine; подъём в гору ~ на гору mäkkeminek, -tõus, -sõit, подъём воды в реке vee tõus jões, подъём народного хозяйства rahvamajanduse tõus ~ tõstmine ~ edendamine, подъём лесенкой sport trepptõus, подъём ёлочкой sport käärtõus, подъём тяжести raskuse tõstmine, подъём свода (1) võlvi kõrgus, (2) võlvi tõstmine, подъём флага lipu heiskamine, гласные верхнего подъёма lgv. tagahäälikud;
‣ (без мн. ч.) põll. künd, kündmine, (üles)harimine; подъём зяби sügiskünd, подъём пара kesakünd, подъём целины ~ нови uudismaakünd, uudismaa ülesharimine;
‣ (без мн. ч.) hoog, vaimustus, entusiasm, hingestatus; приняться за дело с большим подъёмом suure hooga asja kallale asuma, говорить с подъёмом hingestatult ~ vaimustusega rääkima;
‣ pealpöid, peallaba; нога с высоким подъёмом kõrge pöiaga jalg, сапоги жмут в подъёме saapad pigistavad pöia ~ laba pealt;
‣ sõj. äratus (käsklus); подъём по тревоге (1) häireäratus, (2) häirekorras väljaviimine;
‣ mäend. van. tõstuk, lift;
‣ van. teeleasumine, ärasõit, ärasõitmine;
◊ кто лёгок ~ лёгкий на подъём kõnek. kes on alati minekuvalmis, kes on alati hakkamas ~ nõus kaasa lööma ~ tegema; кто тяжёл ~ тяжёлый на подъём kõnek. keda ei saa paigast liikuma
полететь 234 Г сов.
‣ lendu ~ õhku tõusma, lendama hakkama (ka ülek.); (lennukiga) sõitma ~ minema ~ tulema, lendama; птица полетела lind tõusis lendu, листья полетели по ветру lehed lendasid tuule käes, молва полетела по городу linnas hakkasid levima kuulujutud, дни полетели за днями päev lendas päeva järel, мы полетим в Москву me lendame ~ sõidame lennukiga Moskvasse, вы полетите с ним te lendate ~ lähete temaga, ты полетишь со мной sa tuled ~ lendad minuga (kaasa);
‣ kõnek. maha ~ alla kukkuma ~ lendama; полететь с лестницы trepist alla kukkuma ~ lendama, полететь с работы ülek. töökohalt lendama;
‣ ülek. kõnek. kuhu (linnutiivul) tormama ~ kihutama; он полетел на свидание ta lausa lendas kohtamisele, за ним полетела телеграмма tema kannul läks telegramm
‣ lendu ~ õhku tõusma, lendama hakkama (ka ülek.); (lennukiga) sõitma ~ minema ~ tulema, lendama; птица полетела lind tõusis lendu, листья полетели по ветру lehed lendasid tuule käes, молва полетела по городу linnas hakkasid levima kuulujutud, дни полетели за днями päev lendas päeva järel, мы полетим в Москву me lendame ~ sõidame lennukiga Moskvasse, вы полетите с ним te lendate ~ lähete temaga, ты полетишь со мной sa tuled ~ lendad minuga (kaasa);
‣ kõnek. maha ~ alla kukkuma ~ lendama; полететь с лестницы trepist alla kukkuma ~ lendama, полететь с работы ülek. töökohalt lendama;
‣ ülek. kõnek. kuhu (linnutiivul) tormama ~ kihutama; он полетел на свидание ta lausa lendas kohtamisele, за ним полетела телеграмма tema kannul läks telegramm
принести 365 Г сов. → несов. приносить
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
‣ кого-что, чего (kohale) tooma (ka ülek.) ~ kandma; принести в кухню дров puid kööki tooma, ветер принёс с собой запах дыма tuul tõi ~ kandis suitsulõhna kaasa, принести известие teadet tooma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ilmale tooma; что vilja kandma; кошка принесла трёх котят kass tõi kolm poega, деревья принесли плоды puud kandsid vilja;
‣ что tooma; принести пользу kasu tooma, принести счастье õnne tooma, принести доход tulu tooma ~ andma, tulukas olema, принести убытки kahju tooma, принести несчастье õnnetust tooma, принести клятву tõotust ~ vannet andma, tõotama, vanduma, принести извинения vabandust paluma, принести благодарность tänama, tänu avaldama;
‣ (без страд. прич.) безл. кого madalk. (ootamatult, soovimatult) kohale tulema; снова их принесло jälle on nad kohal;
◊ принести ~ приносить жертву ohvrit tooma; принести ~ приносить в жертву keda ohvriks tooma, ohverdama; принести ~ приносить повинную oma pattu ~ süüd kahetsema; нелёгкая (его) принесла, чёрт ~ бес ~ леший (его) принёс madalk. kes pagan tal siia käskis tulla, mille pagana pärast ta pidi kohale tulema
притягивать 168a Г сов. → несов. притянуть
‣ кого-что, к кому-чему (juurde, külge, ligi) tõmbama, köitma; ülek. kõnek. sundima (kuhu minema), vägisi ~ karvupidi (ligi) kiskuma; притягивать магнитом magnetiga külge tõmbama, притягивать лодку к берегу paati kaldasse tõmbama, притягивать кого к груди keda embama ~ rinnale suruma;
‣ (обычно сов.) кого, к чему ülek. madalk. vastust andma sundima; kohtusse kutsuma, vastutusele võtma; притягивать к ответу vastust andma ~ vastutama panema, притягивать к суду kohtulikule vastutusele võtma, притягивать к допросу (sundkorras) üle kuulama;
‣ кого-что, к кому-чему, чем ülek. ligi tõmbama, haarama, kaasa kiskuma, köitma, paeluma;
◊ притягивать ~ притянуть за волосы ~ за уши что kõnek. vägisi ~ meelevaldselt kokku sobitama ~ panema
‣ кого-что, к кому-чему (juurde, külge, ligi) tõmbama, köitma; ülek. kõnek. sundima (kuhu minema), vägisi ~ karvupidi (ligi) kiskuma; притягивать магнитом magnetiga külge tõmbama, притягивать лодку к берегу paati kaldasse tõmbama, притягивать кого к груди keda embama ~ rinnale suruma;
‣ (обычно сов.) кого, к чему ülek. madalk. vastust andma sundima; kohtusse kutsuma, vastutusele võtma; притягивать к ответу vastust andma ~ vastutama panema, притягивать к суду kohtulikule vastutusele võtma, притягивать к допросу (sundkorras) üle kuulama;
‣ кого-что, к кому-чему, чем ülek. ligi tõmbama, haarama, kaasa kiskuma, köitma, paeluma;
◊ притягивать ~ притянуть за волосы ~ за уши что kõnek. vägisi ~ meelevaldselt kokku sobitama ~ panema
работа 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) töö, töötamine, töötegemine, tegutsemine, toimimine, toiming; käimine (masina kohta); el. talitlus; воспитательная работа kasvatus, kasvatustöö, научно-исследовательская работа teaduslik uurimistöö, teadustöö, исследовательская работа uurimine, uurimistöö, общественная работа ühiskondlik töö, ühiskonnatöö, политико-воспитательная работа poliitkasvatustöö, poliitiline kasvatus, работа по найму palgatöö, подённая работа päevatöö, сдельная работа tükitöö, сверхурочная работа ületunnitöö, совместная работа koostöö, ühistöö, подрывная работа õõnestustöö, ударная работа lööktöö, умственная работа vaimne töö, vaimutöö, физическая работа kehaline ~ füüsiline töö, ручная работа käsitöö, käsitsitöö, безотказная работа tõrketu töö, машинная работа masinatöö, работа на высоте, верхолазная работа kõrgtöö, основная работа põhitöö, подземная работа allmaatöö, подсобная работа abitöö, трудоёмкая работа palju (töö)jõukulu nõudev ~ töömahukas töö, информационная работа informatsioonindus, infotöö, infotegevus, infoteenindus, справочно-информационная работа teatmeteenindus, teadistus, работа над собой töö enese kallal, enese kasvatamine ~ täiustamine, работа над романом töö romaani kallal, romaani kirjutamine, место работы töökoht, работа конференции продолжается konverents kestab ~ jätkub, пленум закончил свою работу pleenum lõppes ~ on lõppenud, он весь в работе ta on üle pea töös, tal on tööd üle pea, фильм ещё в работе film on alles tegemisel ~ teoksil, работа вхолостую tehn. tühikäik, tühikäigul töötamine, длительная работа kestev töötamine ~ tegutsemine, el. kestustalitlus, синхронная работа el. sünkroontalitlus, sünkroontöö(tamine), взяться ~ приняться за работу töö kallale asuma, поступать на работу tööle asuma ~ minema, устроиться на работу töökohta saama, снять с работы töölt vallandama ~ tagandama, увольняться с работы end töölt lahti võtma, быть на работе tööl olema, проделать большую работу suurt tööd (ära) tegema, вовлекать в работу töösse kaasa tõmbama;
‣ работы мн. ч. töö(d); арматурные работы ehit. sarrusetööd, монтажные работы montaažitööd, paigaldustööd, горные работы mäend. mäetööd, поисковые работы geol. otsing, otsingutööd, otsimine, мелиоративные ~ мелиорационные работы maaparandus, maaparandustööd, melioratsioonitööd, осушительные работы kuivendus, kuivendustööd, полевые работы põllutööd, välitööd (ka geol.), сельскохозяйственные работы põllumajandustööd, põllumajanduslikud tööd, землеройные работы kaevetööd, земляные работы mullatööd, ирригационные работы niisutus, niisutustööd, внутренние работы ehit. sisetöö(d), наружные работы välistöö(d), каменные работы ehit. müüritööd, подготовительные работы ettevalmistus, ettevalmistustööd, valmendus, valmendustööd, строительно-монтажные работы ehitustööd, ehitus- ja montaažitööd, ehitusmontaažitööd, ehitustarindite montaaž, строительные работы ehitustööd, погрузочно-разгрузочные работы laadimine, laadimistööd, peale- ja mahalaadimine, сезонные работы hooajatööd, исправительно-трудовые работы paranduslikud tööd, принудительные работы sundtöö, sunniviisiline töö;
‣ töö, teos; töötlus; дипломная работа diplomitöö, контрольная работа kontrolltöö (koolis), печатная работа trükitöö, trükis, работы известного художника kuulsa kunstniku tööd ~ teosed ~ taiesed, вещь тонкой работы peenelt töödeldud ~ peentöötlusega ese, грубая работа jäme töö, jämetöötlus, топорная работа ülek. kirvetöö;
◊ брать ~ взять в работу кого kõnek. (1) keda töötlema hakkama ~ ette ~ käsile võtma, (2) pähe andma kellele
‣ (без мн. ч.) töö, töötamine, töötegemine, tegutsemine, toimimine, toiming; käimine (masina kohta); el. talitlus; воспитательная работа kasvatus, kasvatustöö, научно-исследовательская работа teaduslik uurimistöö, teadustöö, исследовательская работа uurimine, uurimistöö, общественная работа ühiskondlik töö, ühiskonnatöö, политико-воспитательная работа poliitkasvatustöö, poliitiline kasvatus, работа по найму palgatöö, подённая работа päevatöö, сдельная работа tükitöö, сверхурочная работа ületunnitöö, совместная работа koostöö, ühistöö, подрывная работа õõnestustöö, ударная работа lööktöö, умственная работа vaimne töö, vaimutöö, физическая работа kehaline ~ füüsiline töö, ручная работа käsitöö, käsitsitöö, безотказная работа tõrketu töö, машинная работа masinatöö, работа на высоте, верхолазная работа kõrgtöö, основная работа põhitöö, подземная работа allmaatöö, подсобная работа abitöö, трудоёмкая работа palju (töö)jõukulu nõudev ~ töömahukas töö, информационная работа informatsioonindus, infotöö, infotegevus, infoteenindus, справочно-информационная работа teatmeteenindus, teadistus, работа над собой töö enese kallal, enese kasvatamine ~ täiustamine, работа над романом töö romaani kallal, romaani kirjutamine, место работы töökoht, работа конференции продолжается konverents kestab ~ jätkub, пленум закончил свою работу pleenum lõppes ~ on lõppenud, он весь в работе ta on üle pea töös, tal on tööd üle pea, фильм ещё в работе film on alles tegemisel ~ teoksil, работа вхолостую tehn. tühikäik, tühikäigul töötamine, длительная работа kestev töötamine ~ tegutsemine, el. kestustalitlus, синхронная работа el. sünkroontalitlus, sünkroontöö(tamine), взяться ~ приняться за работу töö kallale asuma, поступать на работу tööle asuma ~ minema, устроиться на работу töökohta saama, снять с работы töölt vallandama ~ tagandama, увольняться с работы end töölt lahti võtma, быть на работе tööl olema, проделать большую работу suurt tööd (ära) tegema, вовлекать в работу töösse kaasa tõmbama;
‣ работы мн. ч. töö(d); арматурные работы ehit. sarrusetööd, монтажные работы montaažitööd, paigaldustööd, горные работы mäend. mäetööd, поисковые работы geol. otsing, otsingutööd, otsimine, мелиоративные ~ мелиорационные работы maaparandus, maaparandustööd, melioratsioonitööd, осушительные работы kuivendus, kuivendustööd, полевые работы põllutööd, välitööd (ka geol.), сельскохозяйственные работы põllumajandustööd, põllumajanduslikud tööd, землеройные работы kaevetööd, земляные работы mullatööd, ирригационные работы niisutus, niisutustööd, внутренние работы ehit. sisetöö(d), наружные работы välistöö(d), каменные работы ehit. müüritööd, подготовительные работы ettevalmistus, ettevalmistustööd, valmendus, valmendustööd, строительно-монтажные работы ehitustööd, ehitus- ja montaažitööd, ehitusmontaažitööd, ehitustarindite montaaž, строительные работы ehitustööd, погрузочно-разгрузочные работы laadimine, laadimistööd, peale- ja mahalaadimine, сезонные работы hooajatööd, исправительно-трудовые работы paranduslikud tööd, принудительные работы sundtöö, sunniviisiline töö;
‣ töö, teos; töötlus; дипломная работа diplomitöö, контрольная работа kontrolltöö (koolis), печатная работа trükitöö, trükis, работы известного художника kuulsa kunstniku tööd ~ teosed ~ taiesed, вещь тонкой работы peenelt töödeldud ~ peentöötlusega ese, грубая работа jäme töö, jämetöötlus, топорная работа ülek. kirvetöö;
◊ брать ~ взять в работу кого kõnek. (1) keda töötlema hakkama ~ ette ~ käsile võtma, (2) pähe andma kellele
справить 278a Г сов. → несов. справлять
‣ что kõnek. tähistama, pühitsema, pidama; справить свадьбу pulmi pidama, справить день рождения sünnipäeva pidama ~ tähistama;
‣ что madalk. (tööd) tegema, täitma; справить домашние дела koduste töödega ühele poole saama;
‣ что madalk. muretsema, hankima, soetama; справить пальто mantlit muretsema;
‣ кого-что madalk. kõige vajalikuga varustama; справить в дорогу teele kõike vajalikku kaasa andma;
‣ что madalk. parandama, korda tegema;
‣ что van. madalk. (dokumenti) hankima
‣ что kõnek. tähistama, pühitsema, pidama; справить свадьбу pulmi pidama, справить день рождения sünnipäeva pidama ~ tähistama;
‣ что madalk. (tööd) tegema, täitma; справить домашние дела koduste töödega ühele poole saama;
‣ что madalk. muretsema, hankima, soetama; справить пальто mantlit muretsema;
‣ кого-что madalk. kõige vajalikuga varustama; справить в дорогу teele kõike vajalikku kaasa andma;
‣ что madalk. parandama, korda tegema;
‣ что van. madalk. (dokumenti) hankima
стащить 311a Г сов. → несов. стаскивать
‣ кого-что, с кого-чего (maha, kokku, ära) tirima, vedima, sikutama; стащить мешок с воза kotti koormast maha tirima, стащить скатерть со стола laudlina maha tõmbama, стащить лодку в воду paati vette vedama, стащить лодку с мели paati madalikult lahti tirima, стащить перчатки с рук kõnek. kindaid käest kiskuma ~ sikutama, стащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima, стащить дрова в сарай (kõiki) puid kuuri tassima;
‣ (без несов.) кого, куда kõnek. tirima, vedama; стащить в кино kinno tirima ~ kaasa vedama;
‣ (без несов.) что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära tõmbama
‣ кого-что, с кого-чего (maha, kokku, ära) tirima, vedima, sikutama; стащить мешок с воза kotti koormast maha tirima, стащить скатерть со стола laudlina maha tõmbama, стащить лодку в воду paati vette vedama, стащить лодку с мели paati madalikult lahti tirima, стащить перчатки с рук kõnek. kindaid käest kiskuma ~ sikutama, стащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima, стащить дрова в сарай (kõiki) puid kuuri tassima;
‣ (без несов.) кого, куда kõnek. tirima, vedama; стащить в кино kinno tirima ~ kaasa vedama;
‣ (без несов.) что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära tõmbama
счастливо, счастливо Н õnnelikult, õnnerikkalt; счастливо кончиться õnnelikult lõppema, счастливо отделаться от кого-чего kõnek. õnnelikult lahti saama kellest-millest, счастливо оставаться kõnek. hüvasti, nägemiseni (lahkuja soov), счастливо! kõnek. õnn kaasa!
считать I 165a Г несов. → сов. счесть
‣ (без сов.) кого-что, без доп. (arve) lugema, loendama, arvutama, arvestama; считать до десяти kümneni lugema, считать деньги raha lugema, уметь считать arvutada oskama, считать на счётах arvelauaga arvutama, считать в уме peast arvutama, считать на пальцах sõrmedel arvutama, считая с осени sügisest peale ~ saadik, не считая чего välja arvatud, kaasa arvamata, arvesse võtmata;
‣ кого-что, кем-чем, за кого-что pidama, arvama, lugema; считать своим долгом oma kohuseks pidama, считать нужным ~ за нужное vajalikuks pidama, считать возможным võimalikuks pidama, считать за честь auks pidama ~ lugema, считать погибшим langenuks pidama, считать за счастье vedamiseks pidama, он считает себя оскорблённым ta peab end solvatuks, жена его ни во что не считает naine ei pea temast midagi, ta on naise jaoks paljas õhk, считаю, что ты не прав arvan, et sul pole õigus;
‣ считай(те) повел. накл. в функции вводн. сл. muide; он, считай, всю жизнь прожил в деревне ta on muide terve oma elu maal elanud;
◊ считать ворон ~ галок ~ мух kõnek. ammuli sui ~ ringi vahtima, molutama, (2) muidu ~ niisama vahtima, laest kärbseid lugema, aega surnuks lööma; считать звёзды (1) pilvedes hõljuma, (2) lakke vahtima; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel; vrd. посчитать
‣ (без сов.) кого-что, без доп. (arve) lugema, loendama, arvutama, arvestama; считать до десяти kümneni lugema, считать деньги raha lugema, уметь считать arvutada oskama, считать на счётах arvelauaga arvutama, считать в уме peast arvutama, считать на пальцах sõrmedel arvutama, считая с осени sügisest peale ~ saadik, не считая чего välja arvatud, kaasa arvamata, arvesse võtmata;
‣ кого-что, кем-чем, за кого-что pidama, arvama, lugema; считать своим долгом oma kohuseks pidama, считать нужным ~ за нужное vajalikuks pidama, считать возможным võimalikuks pidama, считать за честь auks pidama ~ lugema, считать погибшим langenuks pidama, считать за счастье vedamiseks pidama, он считает себя оскорблённым ta peab end solvatuks, жена его ни во что не считает naine ei pea temast midagi, ta on naise jaoks paljas õhk, считаю, что ты не прав arvan, et sul pole õigus;
‣ считай(те) повел. накл. в функции вводн. сл. muide; он, считай, всю жизнь прожил в деревне ta on muide terve oma elu maal elanud;
◊ считать ворон ~ галок ~ мух kõnek. ammuli sui ~ ringi vahtima, molutama, (2) muidu ~ niisama vahtima, laest kärbseid lugema, aega surnuks lööma; считать звёзды (1) pilvedes hõljuma, (2) lakke vahtima; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel; vrd. посчитать
увезти 362 Г сов. → несов. увозить I кого-что (sõites) ära ~ minema viima; ära vedama; ära ~ mujale ~ minema sõidutama; увезти детей на дачу lapsi suvilasse viima, увезти книги с собой (ära sõites) raamatuid kaasa viima, у него увезли дрова tal viidi (kütte)puud minema
ускорить 269a Г сов. → несов. ускорять что, чем kiirendama, edendama, jõutama, jõudsustama; ускорить шаг sammu lisama ~ kiirendama, ускорить темп tempot tõstma, ускорить ход событий sündmuste käiku kiirendama, ускорить отъезд ärasõitu kiirendama ~ lähendama, ускорить чьё выздоровление kelle paranemist kiirendama, tervenemisele kaasa aitama
час 3 (два, три, четыре часа, предл. п. о часе, в часе и часу) С м. неод.
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
‣ tund; каждый час iga tund, академический час akadeemiline tund (45 v. 50 minutit), четверть часа veerand tundi, остались считанные часы on jäänud mõni tund ~ vähe aega, за час до отъезда tund enne ärasõitu, опоздать на час tund aega hilinema, со скоростью сто километров в час sajakilomeetrise tunnikiirusega, час за часом tund tunni järel, часом раньше tund aega varem(ini), через час (1) tunni aja pärast, (2) iga tunni tagant, который час? mis kell on?, в час ночи kell üks ~ kella ühe ajal öösel, в восемь часов утра kell kaheksa hommikul, к шести часам kella kuueks, с пяти часов kella viiest peale ~ alates ~ saadik, с часу до двух kella ühest kaheni, в третьем часу pärast ~ peale kella kahte, kui kell on ~ oli kolme peal, kella kahe ja kolme vahel;
‣ чего aeg, tund; обеденный час lõunatund, lõunavaheaeg, вечерний час õhtutund, тихий час vaikne tund, puhketund (lasteaias, sanatooriumis, haiglas vm.), часы пик tipptund, комендантский час komandanditund, keelutund, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, час расплаты ülek. tasumistund, kättemaksuhetk, дневные часы päevane aeg, приёмные часы vastuvõtuaeg, часы открытия lahtiolekuaeg (näit. muuseumis), поздний час hiline aeg, õhtutund, на час üürikeseks ~ lühikeseks ajaks, tunniks;
‣ часы мн. ч. sõj. van. vahisolekuaeg; стоять на часах vahipostil ~ vahis olema ~ seisma, vahti pidama, tunnimees olema;
‣ часы мн. ч. kirikl. jumalateenistus (õigeusklikel), palvus;
◊ час пробил ~ настал (1) tund on tulnud, aeg on käes, (2) кого, чей kelle tunnike on tulnud; последний час viimane tund; смертный час surmatund; умереть в свой час õigel ajal ~ vanuigi ~ vanaduse surma surema; битый час kõnek. väga kaua, terve igavik(u); калиф на час ühepäevavõimumees, ühepäevavalitseja; не ровен ~ ровён час madalk. paljugi mis võib ette tulla, kõike võib juhtuda, mine sa tea; час добрый, в добрый час head teed, õnn kaasa, kivi kotti; с часу на час (1) iga hetk, õige pea, silmapilk, (2) tund-tunnilt; час от часу не легче taga ~ aina hullemaks läheb; через час по чайной ложке kõnek. (1) aeg-ajalt ja jupikaupa, vähehaaval, piskuhaaval, (2) aegluubis, jorutamisi, venitamisi; час от часу üha, aina, aiva; всему свой час iga asi omal ajal; не по дням, а по часам (расти) silmanähtavalt, iga tunniga (kasvama)
ясно Н (сравн. ст. яснее)
‣ eredalt, heledalt, heledasti, kirkalt, säravalt, sädelevalt; ясно светит солнце päike särab ~ paistab heledalt;
‣ selgelt, selgesti (ka ülek.); ясно говорить selgelt ~ selgesti rääkima, ясно слышать selgesti kuulma, коротко и ясно lühidalt ja selgelt;
‣ в функции предик. on selge; сегодня ясно täna on väljas selge (ilm), на небе ясно taevas on selge, всё ясно без слов kõik on sõnadetagi selge, совершенно ясно, что ... on täiesti selge, et ...;
‣ в функции частицы kõnek. selge see, kindla peale; пойдёшь со мной? ясно, пойду kas sa tuled minuga kaasa? selge, et tulen, kindla peale tulen;
◊ ясно как (божий) день päev(a)selge, ilmselge
‣ eredalt, heledalt, heledasti, kirkalt, säravalt, sädelevalt; ясно светит солнце päike särab ~ paistab heledalt;
‣ selgelt, selgesti (ka ülek.); ясно говорить selgelt ~ selgesti rääkima, ясно слышать selgesti kuulma, коротко и ясно lühidalt ja selgelt;
‣ в функции предик. on selge; сегодня ясно täna on väljas selge (ilm), на небе ясно taevas on selge, всё ясно без слов kõik on sõnadetagi selge, совершенно ясно, что ... on täiesti selge, et ...;
‣ в функции частицы kõnek. selge see, kindla peale; пойдёшь со мной? ясно, пойду kas sa tuled minuga kaasa? selge, et tulen, kindla peale tulen;
◊ ясно как (божий) день päev(a)selge, ilmselge
