Leitud 35 artiklit
взвешивать 168a Г несов.
→ сов.
взвесить кого-что kaaluma (ka ülek.
); взвешивать ребёнка last kaaluma, взвешивать обстоятельства olukorda ~ asjaolusid läbi kaaluma, взвешивать каждое слово iga sõna kaaluma, iga sõna üle enne järele mõtlema, взвешивать на глаз silma järgi kaalu ~ raskust hindama
свесить II 273a Г сов.
кого-что kõnek.
kaaluma, что (mingit kogust) kaaluma; свесить килограмм муки kilo jahu kaaluma
вешать II 164a Г несов.
кого-что, кому kaaluma; вешать товар kaupa kaaluma; vrd.
свешать
довесить 273a Г сов.
→ несов.
довешивать что, до чего, к чему kaalumist lõpetama, lõpuni kaaluma; juurde kaaluma
перевешать I 164a Г сов.
→ несов.
перевешивать‣ что kõnek.
uuesti ~ üle kaaluma;
‣ (без несов) (järjest) ära ~ valmis kaaluma
развесить I 273a Г сов.
→ несов.
развешивать I что (valmis, välja, ositi) kaaluma; развесить муку jahu kaaluma
свешать 164a Г сов.
кого-что kõnek.
kaaluma; что (mingit kogust) kaaluma; vrd.
вешать II
недовесить 273a Г сов.
→ несов.
недовешивать что, чего (ettenähtust) vähem ~ vajakuga kaaluma, mitte täit kaalu andma; недовесить масла võid vähem kaaluma, недовесить десять граммов kaalust kümme grammi puudu jätma
обсудить 314 Г сов.
→ несов.
обсуждать что, с кем läbi arutama, arutlema, kaaluma, aru ~ nõu pidama; обсудить предложение ettepanekut läbi arutama ~ kaaluma, обсудить книгу raamatu üle diskuteerima
весить 273b Г несов.
‣ kaaluma, raske olema; ребёнок весит пять килограммов laps kaalub viis kilo ~ on viis kilo raske;
‣ что на что madalk. riputama, rippuma panema
вывесить II 273*a Г сов.
→ несов.
вывешивать что‣ kaaluma; (kaaluvihte) kontrollima;
‣ (kaalukausse) tasakaalustama
навешать II 164a Г сов.
→ несов.
навешивать что, чего (mingit hulka v. hulgaviisi) valmis kaaluma
обвеситься I 273 Г сов.
→ несов.
обвешиваться kõnek.
kauba kaalumisel eksima, kaupa valesti kaaluma
обмозговать 172a Г сов.
→ несов.
обмозговывать что madalk.
ajusid liigutama, läbi ~ järele mõtlema ~ kaaluma
перевесить 273a Г сов.
→ несов.
перевешивать‣ что teisale riputama; перевесить картину pilti teise kohta riputama;
‣ что uuesti ~ üle ~ ümber kaaluma;
‣ что, без доп. üles kaaluma (kõnek. ka ülek.); одна чашка весов перевесила другую üks kaalukauss kaalus teise üles, его мнение перевесило tema arvamus jäi peale
свеситься II 273 Г сов.
kõnek.
end kaaluma
весы 2 С неод.
(без ед. ч.
) kaal(ud), vaag (van.
); аналитические весы analüüsikaal, настольные циферблатные (торговые) весы laua-osutikaal, аптекарские весы apteegikaal, десятичные весы detsimaalkaal, kümnendkaal, пружинные весы vedrukaal, равноплечные ~ равноплечие весы võrdõlgne kaal, рычажные весы kangkaal, взвешивать на весах kaaluma, Весы astr.
Kaalud;
◊ брoсить на чашу весов liter.
vaekausile heitma
перебрать 216 (страд. прич. прош. вр.
перебранный, кр. ф.
перебран, перебратьа, перебратьо, перебратьы) Г сов.
→ несов.
перебирать‣ что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
‣ кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
‣ что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
‣ что trük. ümber laduma;
‣ что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
◊ перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
потянуть 339a Г сов.
‣ кого-что, за что, к кому-чему, куда, без доп.
tõmbama (ka ülek.
) ~ tirima ~ sikutama ~ vedama (hakkama); потянуть кого за руку keda kättpidi sikutama ~ tirima, потянуть поводья ohje ~ ohjadest sikutama, потянуть телефонный провод telefoniliini üles seadma (hakkama), его потянуло в деревню teda tõmbas maale, teda võlus maa, потянуло ко сну uni tikub ~ tikkus peale;
‣ (на) сколько kõnek. kaaluma; (на) сколько это может потянуть? kui palju see võib kaaluda?
‣ что, на кого-что madalk. küündima, millega hakkama saama; mõõtu välja andma; на главного инженера он не потянет peainseneri mõõtu ta küll välja ei anna, эту работу мы не потянем selle töö jaoks on meil jõudu vähevõitu;
‣ (без страд. прич.) чем, без доп. puhuma (hakkama), hoovama; потянуло прохладой kusagilt tuli jahedust, потянуло дымом kuskilt tuli suitsulõhna
смекать 169a Г несов.
→ сов.
смекнуть‣ что, в чём, без доп.
kõnek.
taipama, aru saama, jagama, mõikama; он смекает в этом деле ~ это дело seda asja ta taipab ~ jagab;
‣ madalk. läbi mõtlema ~ kaaluma
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.
), sikutama, vedama (ka ülek.
), venitama (kõnek. ka ülek.
); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn.
traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek.
telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek.
keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek.
nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek.
vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek.
tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek.
mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
вешаться II 164 Г несов.
‣ madalk.
ennast kaaluma ~ kaaluda laskma;
‣ страд. к вешать II
обвесить I 273a Г сов.
→ несов.
обвешивать кого, без доп.
(ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, (ostjat) kaaluga petma
отвесить 273a Г сов.
→ несов.
отвешивать‣ что, чего (välja) kaaluma;
‣ что ülek. madalk. virutama; отвесить пощёчину kõrvakiilu andma, vastu kõrvu virutama;
◊ отвесить поклон van. sügavalt kummardama, sügavat kummardust tegema
пересмотреть 239 Г сов.
→ несов.
пересматривать‣ что uuesti ~ taas läbi vaatama ~ kaaluma ~ vaagima, revideerima; пересмотреть план plaani uuesti läbi vaatama, пересмотреть дело kohtuasja uuesti läbi vaatama;
‣ что (järgemööda kõike v. hulka) läbi vaatama ~ lappama ~ lehitsema;
‣ кого-что (kõike, paljut, kõiki, paljusid) ära vaatama ~ nägema; пересмотреть все картины на выставке kõiki näitusepilte vaatama
провесить I 273a Г сов.
→ несов.
провешивать что maj.
vajakuga ~ vähem kaaluma mida, (ettenähtust) vähem kaalule panema
сообразить 293a Г сов.
→ несов.
соображать‣ что, без доп.
kõnek.
läbi mõtlema ~ kaaluma, aru saama, taipama, mõikama; сообразить, в чём дело taipama ~ mõikama, milles on asi, ты хоть это сообрази saa vähemalt ~ kas või sellestki aru;
‣ (без несов.) что, с инф. без доп. madalk. organiseerima, kombineerima, kombiinima; сообразить что-нибудь позавтракать midagi hommikueineks organiseerima, сообразить насчёт работы töö asjus midagi kombineerima, сообразим на троих что klapime kolme peale mida
тарировать 171a Г несов. и сов.
что tareerima (taara kaalu määrama; keha kaaluma; kaalusid kontrollkaaludega võrdlema v. kontrollima)
вес 4 (род. п. ед. ч.
веса и весу) С м.
неод.
kaal (ka ülek.
); удельный вес erikaal, ülek. ka osatähtsus, палата мер и весов mõõdu- ja kaalukoda, живой вес eluskaal, elusmass, определить вес ära kaaluma, прибавить в весе kaalus juurde võtma, терять в весе kaalus maha võtma, продавать на вес kaaluga müüma, весом в два килограмма kahekilone, иметь (большой) вес kaalukas ~ mõjukas (isik) olema, его слoво имеет вес tema sõnal on kaalu, держать на весу rippasendis ~ õhus hoidma, первый наилегчайший вес sport helveskaal, наилегчайший вес sport kärbeskaal, легчайший вес sport kukk-kaal, полулёгкий вес sport sulgkaal, лёгкий вес sport kergekaal, полусредний вес sport kergekeskkaal;
◊ на вес золота millel on kulla hind ~ kulla kaal
о-, об-, обо-, объ- приставка väljendab
‣ tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
‣ tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
‣ ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
‣ liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
‣ kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
‣ (ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
‣ millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
‣ millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
перетянуть 339а Г сов.
→ несов.
перетягивать‣ что, куда (teise kohta) vedama ~ tõmbama; mer.
haalama; перетянуть лодку по берегу paati (nööripidi) mööda kallast vedama, перетянуть баржу к мосту pargast silla juurde haalama;
‣ кого ülek. kõnek. üle meelitama; перетянуть на свою сторону enda poole üle meelitama;
‣ что ülevenitama, uuesti ~ liiga pingule tõmbama; перетянуть шины на колёсах rattarehve ülevenitama;
‣ что, чем (kõvasti) siduma ~ kokku tõmbama, (kinni) nöörima; перетянуть корзину верёвкой korvi nööriga siduma;
‣ (без 1 и 2 л.) что, без доп. üles kaaluma;
‣ кого-что kõnek. (köieveos vm.) peale jääma; кто кого перетянет? kes peale jääb?
‣ (sõites, lennates, minnes vaevaliselt) üle saama
привесить 273a Г сов.
→ несов.
привешивать‣ что, к чему külge ~ otsa riputama; привесить зеркало к стене peeglit seinale riputama;
‣ что, чего madalk. juurde kaaluma;
◊ язык хорошо привешен у кого kõnek. kellel on hea suuvärk, kes pole suu peale kukkunud
рассматривать 168a Г несов.
→ сов.
рассмотреть кого-что‣ vaatlema, silmitsema, uurima; пристально рассматривать окружающих ümbritsevaid inimesi hoolega silmitsema, рассматривать подпись allkirja uurima, рассматривать строение стебля в микроскоп mikroskoobi abil varre ehitust uurima;
‣ läbi vaatama ~ arutama; käsitlema; рассматривать заявление avaldust läbi vaatama, рассматривать дело в суде asja kohtulikult arutama, рассматривать предложение ettepanekut arutama ~ kaaluma ~ läbi vaatama, рассматривать важную тему tähtsat teemat ~ ainevalda käsitlema;
‣ (без сов.) käsitama, millena võtma; как вы рассматриваете этот вопрос kuidas te käsitate seda küsimust, я рассматриваю это как насмешку pean seda pilkeks, võtan seda pilkena
соображать Г несов.
→ сов.
сообразить‣ 169a что, в чём, без доп.
kõnek.
taipama, jagama, aru saama, mõikama; без доп.
taiplik olema;
‣ 169b (без сов.) jagama ~ mõtlema, võimeline olema; я сегодня плохо соображаю mu pea ei jaga ~ ei võta täna;
‣ 169a что, без доп. mõtlema, kaaluma, arutlema
ум 2 С м.
‣ неод.
mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.
); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek.
on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead