[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 124 artiklit

беспокоиться 268 Г несов.
о ком-чём, за кого-что, из-за чего muretsema, muret ~ rahutust tundma kelle-mille pärast; беспокоиться о детях laste pärast muretsema ~ muret tundma, беспокоиться о здоровье tervise pärast muretsema;
endale tüli tegema; не беспокойтесь, мне удобно ärge tehke endale tüli, mul on küllalt mugav
будет
3 л. ед. ч. буд. вр. Г быть;
Г kõnek. küllalt, aitab; поплакал и будет nutsid peatäie ja aitab;
Г kõnek. on (kokku); сколько тебе годков будет? kui vana sa (õige) oled? туда вёрст пять будет sinna on umbes viis versta
вволю Н kõnek. nii palju kui süda kutsub ~ lustib, volilt; laialt, külluses; яблок здесь было вволю õunu oli siin küllalt ~ laialt ~ küll ja küll ~ külluses
вдоволь Н kõnek. isu täis; (on) küllalt ~ külluses ~ küllaga; он наелся вдоволь ta sõi isu täis, там всего было вдоволь seal oli kõike külluses ~ küllalt ~ küllaga
вожжаться 165 Г несов. с кем-чем madalk. õiendama, jändama, tegemist tegema; довольно с ним вожжаться mis temaga õiendada, küllalt temaga jändamisest
вылежать 181* Г сов. несов. вылёживать
kõnek. (pikemat) aega lamama; больной вылежал в больнице две недели haige lamas haiglas kaks nädalat;
seistes küpsema ~ (järel)valmima; maas seisma; помидоры вылежали на полках tomatid küpsesid riiulil ~ valmisid riiulil seistes, лён не вылежал lina ei ole küllalt kaua maas seisnud
глаз 4 С м. неод. (род. п. ед. ч. глаза и глазу, предл. п. о глазе и в глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
да II частица
jah, jaa (jaatav vastus);
eks (ju); всё обошлось благополучно, да? kõik lõppes hästi, eks (ju)?
kas; да было ли это так? kas see oli ikka nii? да неужели? kas tõesti?
kõnek. ju; да его все знают teda tunnevad ju kõik, да ведь он прав tal on ju õigus;
kõnek. siiski; может, кто-нибудь да знает võib-olla keegi siiski teab;
kõnek. ometi; да отпусти его lase ta ometi lahti, да пойми saa ometi aru, да будет вам kõnek. küllalt, aitab juba, jätke juba ometi;
väljendab koos verbi oleviku- v. tulevikuvormiga soovi v. käsku; да здравствует дружба между народами elagu rahvaste sõprus, да будет так olgu nii
довольно I Н
üsna, kaunis; küllalt, piisavalt; довольно странно üsna ~ kaunis imelik, довольно большой üsna ~ kaunis suur, было уже довольно поздно oli juba üsna ~ küllalt hilja;
предик. piisab, aitab; on villand; мне довольно твоего обещания mulle piisab sinu lubadusest, довольно говорить глупости aitab rumalast jutust, с меня довольно mul on sellest villand, mulle (juba) aitab
доказательный 126 П (кр. ф. доказателен, доказательна, доказательно, доказательны) tõendav, tõestus-; veenev; ваш пример недостаточно доказателен teie näide ei ole küllalt veenev
достаточно Н küllalt, piisavalt, ohtralt; on küll(alt); он достаточно потрудился ta on küllalt tööd teinud, у нас достаточно консервов konserve meil jätkub, meil on piisavalt ~ külluses konserve, достаточно было одного слова aitas ühest sõnast, ühest sõnast oli küll(alt)
досыта, досыта Н isu ~ himu täis, küllalt; наесться досыта kõhtu täis sööma, isu täis sööma, мы нагулялись досыта kõndisime, et küllalt sai
на- приставка väljendab
suunda, suundumust, paigutust: peale, -le, üle, otsa, ette, kallale; накинуть peale ~ üle viskama, набежать peale ~ otsa jooksma, наехать peale ~ otsa sõitma, надеть selga panema;
kuhjumist, täitumist, koondumist: täis, kokku, hulgaliselt, hulgaviisi, hulgakaupa, hulganisti, küllalt, palju; накачать täis pumpama, накупить kokku ostma, наехать kokku tulema ~ sõitma, наобещать palju lubama;
tegevuse tulemust: ära, täis jt.; напудрить (ära) puuderdama, наследить jälgi täis ajama ~ tegema;
(ся -verbide puhul) küllastumust: нагуляться küllalt jalutama, начитаться küllalt ~ isu täis lugema
набаловаться 172 Г сов.
kõnek. küllalt ~ isu täis ~ himu otsa vallatama ~ vallatlema ~ hullama, küllalt vallatust ~ koerust tegema;
madalk. hellikuks minema; võrukaelaks ~ ülekäte minema
набегаться 164 Г сов. kõnek. palju ~ küllalt ~ isu täis jooksma, jooksmisest väsima
наболтаться 165 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis lobisema ~ vatrama
набраниться 285 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis sõimlema ~ riidlema ~ tõrelema
набродиться 313 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis ~ väsimuseni lonkima ~ luusima ~ hulkuma ~ uitama, hulkumisest väsima
набросаться 165 Г сов. kõnek. küllalt ~ väsimuseni viskama ~ pilduma ~ loopima
наваляться 254 Г сов. kõnek. küllalt vedelema ~ losutama ~ logelema ~ aelema ~ püherdama
навеселиться 285 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis lõbutsema
навидаться 165 Г сов. чего kõnek. palju ~ küllalt nägema ~ tunda saama; за долгую жизнь он всего навидался pika elu jooksul on ta nii mõndagi näinud, навидаться страху hirmu tunda saama
навоеваться 174 Г сов. kõnek. küllalt sõdima, sõdimisest ~ sõjapidamisest väsinud ~ tülpinud olema (ka ülek.)
наворчаться 180 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis torisema ~ porisema ~ tõrelema
наговориться 285 Г сов. несов. наговариваться с кем, без доп. kõnek. küllalt ~ isu täis rääkima, küllalt juttu ajama; они не могут наговориться nad ei jõua kuidagi ~ kunagi oma jutte räägitud
наголодаться 165 Г сов. kõnek. kaua söömata olema, kaua ~ küllalt nälga kannatama ~ näljas olema; наголодалась за дорогу? kas kõht jäi ~ läks tee peal väga tühjaks?
нагоняться 254 Г сов. за кем kõnek. küllalt ~ kaua taga ajama, tagaajamisest väsima
нагореваться 174 Г сов. kõnek. küllalt kurvastama ~ nukrutsema, palju muret tunda saama, küllalt hädapäevi ~ näguripäevi nägema
нагоститься 296 Г сов. у кого, где kõnek. küllalt ~ kaua külas ~ võõrusel olema kelle pool, kelle juures
наготовиться 278 Г сов. чего, на кого, обычно с отриц. kõnek. vajalikku hulka tegema ~ valmistama; на вас не наготовишься teile ei jõua küllalt valmis teha
нагруститься 296 Г сов. о ком-чём, по кому-чему, без доп. kõnek. küllalt ~ palju kurvastama ~ nukrutsema; нагруститься о родине kaua koduigatsust tunda saama, tugevasti kodumaa ~ kodupaiga järele igatsema
нагуляться 254 Г сов. küllalt ~ isu täis jalutama
надивиться 300 Г сов. на кого-что, кому-чему с отриц. kõnek. küllalt imestama ~ imetlema; он не мог надивиться на ловкость кого ta ei jõudnud kelle osavust ära imestada
надуматься 164 Г сов.
kõnek. küllalt ~ palju mõtlema; надуматься потом успеешь pärast jõuad küllalt mõelda;
несов. надумываться с инф. madalk. van. otsustama, nõuks võtma
надурачиться 271 Г сов. kõnek. küllalt ~ palju tükke ~ tempe tegema ~ tembutama
надышаться 183 Г сов. чем küllalt (sisse) hingama mida; надышаться лесным воздухом külluseni metsaõhku hingama;
не надышаться на кого, кем hellasti hoidma, kätel kandma keda; перед смертью не надышишься kõnekäänd viimasel hetkel ei jõua enam midagi teha
наездиться 270 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis sõitma, palju ringi sõitma
нажариться 269 Г сов. несов. нажариваться madalk. end kuuma käes küllalt praadima; нажариться на солнце end päikese käes küllalt praadima
нажиться 332 (прош. вр. нажился, нажилась, нажилось и нажилось, нажились и нажились) Г сов. несов. наживаться
на чём, без доп. rikastuma, rikkaks minema, suurt kasu saama;
kõnek. kaua ~ küllalt elama; нажился у вас, пора домой olen teie pool küllalt olnud, on aeg koju minna
наиграться 165 Г сов. küllalt ~ isu täis mängima
накататься 165 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis sõitma; накататься на коньках isu täis uisutama, накататься с гор isu täis kelgutama, liugu laskma, et küllalt saab
накачаться 165 Г сов.
kõnek. küllalt ~ isu täis kiikuma;
несов. накачиваться ülek. madalk. end täis kaanima ~ pumpama, end purju jooma
наклеваться 177 Г сов. несов. наклёвываться чего küllalt ~ isu täis nokkima
накричаться 180 Г сов. kõnek. küllalt karjuma, karjumisest väsima; накричаться до хрипоты häält kähedaks karjuma
накружиться 311, буд. вр. также 287 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis keerlema ~ tiirlema ~ tiirutama
накупать II 165a Г сов. кого-что kõnek. küllalt ~ kaua vannitama ~ ujutama
накупаться 165 Г сов. в чём, без доп. kõnek. palju ~ küllalt suplema ~ kümblema
накупиться 323 Г сов. чего, с отриц. madalk. küllalt ostma; детям игрушек не накупишься ei jõua mänguasju nii palju osta, kui lapsed tahavad
накуражиться 271 Г сов. madalk. piisavalt ~ küllalt ~ isu täis kuraasitama
накуриться 305 Г сов. несов. накуриваться чего, чем, без доп. kõnek. palju ~ küllalt suitsetama, suitsetamisest küllastuma
накуролесить 273b Г сов. madalk. küllalt ~ piisavalt ~ isu täis vembutama, palju ~ küllalt pahandust ~ tempe tegema
налазиться 272 Г сов. kõnek. palju ~ küllalt ronima, ronimisest väsima
налакаться 165 Г сов.
чего küllalt lakkuma, (lakkudes) kõhtu täis sööma (näit. kassi kohta);
чего, без доп. vulg. end purju jooma ~ täis lakkuma
налакомиться 279 (повел. накл. налакомись и налакомься, налакомьтесь) Г сов. чем, без доп. kõnek. küllalt maiustama ~ maiustusi sööma; налакомиться конфетами kompvekkidest küllastuma ~ isu täis sööma
належаться 181 Г сов. kõnek. küllalt ~ palju lamama ~ lesima ~ pikutama
налетаться 166 Г сов. kõnek. küllalt lendama, lendamisest väsima
налюбоваться 172 Г сов. кем-чем, на кого-что, с отриц. küllalt imetlema keda-mida; не могу налюбоваться на эту картину ma ei väsi seda pilti imetlemast
намиловаться 172 Г сов. folkl. küllalt armatsema ~ armutsema
намолчаться 180 Г сов. küllalt ~ palju vaikima ~ vait olema, küllalt vaikida saama
намотаться II 165 Г сов. несов. наматываться madalk.
askeldamisest ~ rassimisest väsima, end väsinuks rassima;
küllalt ~ kaua ringi hulkuma
намыться 347 Г сов. несов. намываться madalk. end hoolikalt ~ õige puhtaks pesema ~ küürima, pesema, et küllalt saab
нанюхаться 164 Г сов. несов. нанюхиваться чего kõnek. küllalt ~ palju nuusutama, palju sisse hingama, nuusutamisest uimaseks ~ uima jääma
наораться 214 Г сов. madalk. küllalt ~ isu täis lõugama ~ röökima ~ kisendama
напариться 269 Г сов. несов. напариваться kõnek. end tublisti vihtlema ~ kuumutama ~ hautama, küllalt ~ isu täis vihtlema
напастись II 364 Г сов. madalk. küllalt ~ kaua karjas ~ karjamaal sööma, (karjamaal) kõhtu täis saama
наплаваться 164 Г сов. kõnek. kaua ~ küllalt ujuma ~ laevaga sõitma ~ laeval teenima
наплакаться 193 Г сов.
küllalt nutma, end tühjaks ~ välja nutma, südant kergeks nutma;
с кем-чем, без доп. ülek. kõnek. nutta ~ muret tunda saama kelle v mille pärast
наплескаться 209, 166 Г сов. kõnek.
küllalt ~ isu täis sulistama ~ solistama ~ lobistama;
несов. наплёскиваться куда (mingil hulgal) maha loksuma
наплутаться 165 Г сов. kõnek. küllalt ~ kaua ringi ekslema ~ hulkuma ~ uitama
наплясаться 202 Г сов. kõnek.
küllalt tantsima ~ tantsu lööma ~ vihtuma;
с кем, без доп. ülek. madalk. vatti ~ päevi näha saama; ты у меня напляшешься küll sa mul veel tirelit lööd
напрактиковаться 172 Г сов. kõnek. (praktikal) vilumust omandama, praktikat ~ kogemusi omandama, küllalt praktiseerima
напрыгаться 164 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis hüppama ~ hüplema ~ kergutama ~ kepslema ~ kepsu lööma
наработаться 164 Г сов. несов. нарабатываться kõnek. palju ~ küllalt tööd tegema ~ töötama; tööst väsima
нарезаться I 186 Г сов.
чего madalk. küllalt ~ palju lõikama ~ saagima, lõikamisest ~ saagimisest väsima;
несов. нарезаться, нарезываться tükelduma, lõigustuma; keermestuma
наругаться 165 Г сов. kõnek. küllalt sõimlema
насидеться 232 Г сов. kõnek. kaua ~ küllalt istuma ~ olema; насидеться в гостях kaua külas istuma ~ olema, насидеться без работы kaua ilma tööta olema, насиделась она в девках ta pidas kaua (vana)tüdrukupõlve
наслужиться 311 Г сов. kõnek. küllalt ~ kaua teenima ~ teenistuses olema
наслушаться 164 Г сов. кого-чего, о ком-чём palju ~ küllalt kuulma ~ kuulama; наслушаться новостей palju uudiseid kuulma, я не мог наслушаться её рассказов ma ei väsinud teda kuulamast
насмеяться 260 Г сов.
kõnek. küllalt naerma;
над кем-чем irvitama kelle-mille üle, pilkama, (välja) naerma keda-mida
насмотреться 239 Г сов.
на кого-что kaua ~ küllalt vaatama ~ imetlema; не могу насмотреться на эту картину ma võiksin seda pilti lõpmatuseni vaadata, мать не насмотрится на сына ema ei väsi poega imetlemast;
кого-чего, на кого-что palju nägema ~ näha saama; за свою жизнь он всего насмотрелся ta on oma elus mõndagi ~ kõike näha saanud
насосаться 214 Г сов. несов. насасываться
чего, без доп. küllalt ~ isu täis imema; комар насосался крови sääsk on end verd täis imenud;
ülek. madalk. halv. end täis kaanima
наспаться 185 (прош. вр. наспалось и наспалось, наспались и наспались) Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis magama; наспаться за дорогу tee peal (sõites) ~ teel olles isu otsa ~ und ära magama, teel küllalt magada saama
наспориться 269 Г сов. с кем-чем, о ком-чём, из-за кого-чего madalk. küllalt ~ isu täis vaidlema
настрадаться 165 Г сов. küllalt ~ palju kannatama, palju kannatusi ~ piina tunda saama
насудачиться 271 Г сов. madalk. (küllalt, tarbeks) keelt peksma ~ taga rääkima ~ klatšima
натанцеваться 172 Г сов. kõnek. isu täis ~ küllalt tantsima ~ tantsida saama
натешить 271a Г сов. кого-что, чем kõnek. küllalt lõbustama keda, meelt lahutama kellel
натешиться 271 Г сов. kõnek.
без доп., кем-чем isu täis lõbutsema, end küllalt lõbustama, (oma) meelt lahutama;
над кем-чем küllalt naerma ~ irvitama kelle üle ~ mõnitama keda
нахвалиться 305 Г сов. kõnek.
palju kiitlema ~ hooplema;
кем-чем, без доп., с отриц. küllalt kiitma; мать не могла нахвалиться сыном ema ei väsinud poega kiitmast
нахвастаться 164 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis kiitlema ~ hooplema ~ praalima
нахлебаться 165 Г сов. чего, без доп. madalk.
küllalt helpima ~ larpima; нахлебаться щей kõhtu kapsasuppi täis helpima;
ülek. (midagi halba) näha ~ tunda saama; нахлебаться горя häda ja viletsust tunda saama
нахлестаться 211 Г сов. несов. нахлёстываться madalk.
чем end küllalt vihtlema ~ vopsima;
чего, без доп. vulg. end täis trimpama, end maani täis jooma
находиться II 313 Г сов. kõnek. küllalt käima ~ kõndima, käimisest ~ kõndimisest väsima
нахохотаться 204 Г сов. над кем-чем, без доп. kõnek. palju ~ küllalt naerda lagistama, laginal naerda saama
нацеловаться 172 Г сов. küllalt suudlema
начитаться 165 Г сов. чего, чем, без доп. küllalt ~ isu täis lugema; я начитался стихов olen küllastumiseni ~ palju luulet(usi) lugenud, я не мог начитаться «Фаустом» ma ei väsinud «Fausti» lugemast, võisin «Fausti» ikka ja jälle lugeda
нашалиться 285 Г сов. kõnek. küllalt ~ isu täis hullama ~ vallatlema ~ koerust ~ vallatust tegema
нашататься 165 Г сов. madalk. küllalt lonkima ~ luusima ~ hulkuma; нашататься по лесу metsas hulkumisest väsima, kaua metsas luusima ~ lonkima ~ hulkuma
нашептаться 210 Г сов. с кем, без доп. (omavahel) küllalt sosistama
не- приставка väljendab eitust, ilmaolekut, vähesust: mitte(-), eba-, -matu, -matus; küllalt, üsna; неразборчивый почерк mitteloetav käekiri, несемейный vallaline, mitte abielus, неравномерный ebaühtlane, неподвижный liikumatu, негодный kõlbmatu, невоспитанность kasvatamatus, неплохой küllaltki ~ üsna hea, небедный üsna jõukas
небедный 126 П (кр. ф. небеден, небедна, небедно, небедны и небедны; без сравн. ст.) küllalt ~ üsna ~ võrdlemisi rikas ~ jõukas, mitte vaene
недёшево Н küllalt ~ üsna ~ võrdlemisi kallilt (ka ülek.); это ему недёшево досталось see läks talle kalliks maksma, ta ei saanud seda kergelt kätte, это стоит недёшево see maksab üsna palju, see on küllaltki kallis
недешёвый 119 П (кр. ф. недёшев, недешева, недёшево, недёшевы; без сравн. ст.) küllalt ~ üsna ~ võrdlemisi kallis; недешёвый товар üsna kallis kaup
недлинный 126 П küllalt ~ üsna ~ võrdlemisi lühike, mitte (kuigi) pikk; письмо было недлинное ~ недлинным kiri oli üsna lühike, kiri ei olnud kuigi pikk
недорого Н
üsna ~ võrdlemisi ~ küllalt odavalt; on (küllalt) odav, pole kallis; недорого продать что üsna odavalt maha müüma mida, недорого просят за что mille eest ei küsitagi eriti kallist hinda;
ülek. kergesti, hõlpsasti, ilma vaevata
недорогой 120 П (кр. ф. недорог, недорога, недорого, недороги) üsna ~ võrdlemisi ~ küllalt odav, mitte kallis; купить по недорогой цене üsna odavalt ostma, недорогая столовая kõnek. võrdlemisi odav söökla, ему, видно, жизнь недорога kõnek. tal on, nagu näha, eluisu otsas, ju pole elu talle armas ~ midagi väärt
недостаточно Н (liiga) vähe, mitteküllaldaselt, puudulikult; кому, чего on vähe, pole küllalt ~ piisavalt; ты его недостаточно знаешь sa tunned teda veel (liiga) vähe, он недостаточно умён, чтобы... ta pole küllalt tark, et..., одного лишь его желания недостаточно tema tahtmisest üksi on vähe, у них недостаточно земли neil on maad liiga vähe
нелёгкий 122 П (кр. ф. нелёгок, нелегка, нелегко, нелегки; без сравн. ст.) küllalt ~ üsna raske; нелёгкая ноша raske kandam, его задача нелегка tema ülesanne pole kerge;
какая нелёгкая его (тебя...) сюда принесла ~ занесла madalk. kes pagan teda (sind...) siia tõi ~ vedas; нелёгкая дёрнула сказать madalk. kes pagan käskis seda ütelda
немаленький 122 П üsna ~ küllalt suur, mitteväike
немало Н, Ч
üsna ~ küllalt palju, rohkesti; он немало прочёл ta on küllalt palju lugenud, положить немало труда на что palju tööd (ära) tegema ~ palju vaeva nägema mille kallal, прожить немало vanaks ~ kaua elama;
предик. on üsna ~ küllalt palju, pole vähe; этого немало seda pole sugugi ~ just vähe
нетрудный 126 П (кр. ф. нетруден, нетрудна, нетрудно, нетрудны и нетрудны; без сравн. ст.) küllalt ~ üsna kerge ~ lihtne; нетрудная задача üsna lihtne ülesanne, работа казалась нетрудной töö tundus päris kerge (olevat) ~ kergena
нешуточный 126 П (кр. ф. нешуточен, нешуточна, нешуточно, нешуточны) mitte nalja-, üsna ~ võrdlemisi ~ küllalt(ki) tõsine, mitte naljapärast öeldud ~ tehtud vm.; дело нешуточное see pole naljaasi, asi on naljast kaugel, нешуточная болезнь tõsine haigus
отвоеваться 174 Г сов. kõnek. sõdimist lõpetama, küllalt sõdima
полно Н
täis; täiuslikult, täielikult; налей ведро полнее vala pang rohkem täis;
в функции предик. ( кому, с инф. ) и частицы kõnek. aitab, jäta ~ jätke juba (järele), küllalt; полно спать aitab magamisest, полно тебе плакать jäta juba nutt, aitab juba nutust, ну, полно, успокойся aitab ~ küllalt, rahune juba
полномочный 126 П (кр. ф. полномочен, полномочна, полномочно, полномочны) täievoliline; чрезвычайный и полномочный посол pol. erakorraline ja täievoliline saadik, полномочный представитель pol. aj. täievoliline esindaja, собрание полномочно решить этот вопрос koosolek on pädev ~ küllalt esinduslik seda küsimust lahendama ~ otsustama
полноте предик. с инф., кому kõnek. aitab, jäta ~ jätke järele ~ juba, küllalt
понавидаться 165 Г сов. кого-чего kõnek. (aja jooksul) palju ~ küllalt nägema ~ tunda saama
с II, со предлог I с род. п.
millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
солоно
Н soolaselt; on soolane; во рту солоно suus on soolamaitse ~ soolane maik;
предик. кому ülek. kõnek. on mõru ~ kibe (meel); ему солоно пришлось tal tuli aina mõrusid pille neelata ~ meelekibedust ~ risti näha, этот парень нам солоно пришёлся see poiss on meile küllalt kibedat meelt ~ peavalu teinud
стоп межд.
stopp, pea kinni, seis, aitab, küllalt; стоп на месте pea kinni, стоп машина! stopp! mer. masin stopp!;
межд. П неизм. stopp-; линия стоп stoppjoon
трудновато предик. on raskevõitu ~ raskepoolne ~ keerulisevõitu ~ vaevalisevõitu ~ üsna ~ küllalt(ki) raske ~ vaevanõudev ~ keeruline ~ vaevaline; с ним трудновато сладить temaga on üsna raske toime tulla ~ hakkama saada ~ kokkuleppele saada ~ läbi saada; больному трудновато ходить haigel on üsna ~ küllalt(ki) raske käia, käimine teeb ~ valmistab haigele vaeva ~ on haigele raskevõitu
трудноватый 119 П (кр. ф. трудноват, трудновата, трудновато, трудноваты) raskevõitu, raskepoolne, keerulisevõitu, vaevalisevõitu, üsna ~ küllalt(ki) raske ~ vaevanõudev ~ keeruline ~ vaevaline
хватить II 316b Г сов. несов. хватать II (безл.)
чего jätkuma, piisama, aitama, mõikama, küll olema; работы на всех хватит tööd jätkub kõigile, его хватит на всё teda jätkub kõige jaoks ~ kõikjale, ему хватит силы сделать что tal jätkub ~ on jõudu teha mida;
хватит 3 л. ед. ч. aitab, küllalt, piisab, jätkub, küll; хватит пустых слов sõnakõlksudest on küll, aitab kõlavatest sõnadest, с меня хватит mulle aitab, хватит болтать jätke loba, lobisetud on juba küll, aitab lobisemisest, на наш век хватит meie eluajaks ~ elupäeviks jätkub ~ piisab;
кого-чего kõnek. võimeline ~ suuteline olema; его не хватит на это дело ta ei saa sellega hakkama, temast ei ole selleks ~ selle peale asja, tal ei jätku selleks jõudu;
за глаза хватит чего kõnek. mida on ülearugi ~ enam kui küllalt, mida on küllalt ja jääb veel ülegi, sellest piisab täiesti
шабаш 29 С м. неод. madalk.
van. (töö)lõpp, vaheaeg, hingetõmbeaeg, puhkepaus, suitsutund, salooga (kõnek.);
в функции предик. aitab, küllalt, lõpp (ka ülek.); больше я не курю, шабаш enam ma ei suitseta, aitab ~ lõpp, здесь ему и шабаш ja siin ongi ~ oligi tal ots ~ lõpp käes

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur