[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

вздуматься 164 Г сов. безл. кому (обычно с инф.) kõnek. pähe ~ mõttesse tulema; мне вздумалось пойти в гости mul tuli mõte külla minna, делать всё, что вздумается kõike tegema, mis pähe tuleb
гость 13 С м. од. külaline; незваный гость kutsumata külaline, kontvõõras, lapuline; почётный гость aukülaline, высокий гость kõrge külaline, принимать гостей külalisi vastu võtma, быть в гостях у кого kellel ~ kelle pool külas ~ võõrusel olema, идти в гости к кому kellele ~ kelle poole külla ~ võõrusele minema, приглашать в гости кого keda külla kutsuma
до- приставка väljendab:
piiri saavutamist (kasutatakse koos eessõnaga до); добежать до дома majani jooksma, дожить до глубокой старости kõrge eani elama, добраться до села külla ~ külani jõudma;
tegevuse lõpuleviimist; дописать письмо kirja lõpetama ~ lõpuni kirjutama, докурить сигарету sigaretti lõpuni tõmbama ~ suitsetama;
millegi lisamist; долить молока piima juurde valama, доплатить пять рублей viis rubla juurde maksma, дополнить ответ vastust täiendama;
tulemuse (ka negatiivse) saavutamist (ся-ga verbide puhul); дождаться друга sõpra ära ootama, дозвониться по телефону telefoni teel (lõpuks) kedagi kätte saama;
koos adjektiiviga -eelne, eel-; дореволюционный revolutsioonieelne, доисторический eelajalooline
довольство 94 С с. неод. (без мн. ч.)
kõnek. jõukus, küllus; живёт в довольстве ta elab jõukalt ~ külla otsas;
rahulolu, rahulolek; лицо выражало довольство näost paistis rahulolu
за- приставка väljendab:
tegevuse algust; ребёнок заплакал laps hakkas ~ puhkes nutma, его глаза заблестели ta silmad lõid särama;
tulemuse saavutamist; запачкать руки käsi (ära) määrima;
tegevuse ülemäärasust ( -ся verbide puhul); засидеться в гостях kauaks külla jääma, заждаться гостя väga kaua külalist ootama;
kaasnevat tegevust; забежать к другу sõbra poole sisse põikama ~ astuma, заехать по пути läbisõidul külastama;
paiknemist millegi taga v väljaspool midagi, suundumist kuhugi; закавказский Taga-Kaukaasia (omds.), заволжский Volga-tagune, заграница välismaa
загоститься 296 Г сов. несов. загащиваться у кого, без доп. kõnek. liiga kauaks kelle juurde külla jääma
зазвать 215 Г сов. несов. зазывать кого, куда kõnek. (tungivalt) kutsuma; зазвать в гости külla kutsuma, enda poole ~ endale külla saama keda
залучить 287a Г сов. несов. залучать кого куда kõnek. meelitama, ahvatlema; залучить кого к себе в гости keda endale külla meelitama
заночевать 172b Г сов. kõnek. ööseks ~ öömajale ~ ööbima jääma; заночевать в гостях külla ööbima jääma, мы заночевали в палатке jäime ööseks telki, veetsime öö telgis
засидеться 232 Г сов. несов. засиживаться за чем, где, без доп. (pikaks ajaks) istuma jääma; мы засиделись за работой до утра istusime hommikuni töö juures, засидеться в гостях külla istuma jääma, он на своём посту долго не засидится ega ta kauaks sellele kohale jää, засидеться в девках kaua tüdrukupõlve pidama
звать 215 Г несов. кого, кем-чем, с инф. kutsuma, hüüdma; звать на помощь appi kutsuma ~ hüüdma, звать обедать lõunale ~ (lõunat) sööma kutsuma, звать в гости külla kutsuma, как его зовут ~ звать? mis ta nimi on?
поминай как звали kõnek. kadus kui vits vette ~ kui tina tuhka; vrd. позвать
идти 371 Г несов.
куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идтиамуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
(välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
на что kõnek. näkkama (kala kohta);
kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
изобилие 115 С с. неод. (без мн. ч.) (üle-, üli-) küllus, küll (külla), rohkus, ohtrus; жить в изобилии külluses elama, год изобилия külla-aasta, изобилие цветов lillerohkus, страна изобилия rikas maa, küllusemaa;
рог изобилия küllusesarv
квартировать 172b Г несов. у кого, где majutatud olema (sõjaväe kohta); van. korteris olema; полк квартировал в селе polk oli külla majutatud, квартировать у приятеля sõbra juures korteris olema
навязаться 198 Г сов. несов. навязываться кому, к кому, с чем, с инф. kõnek. halv. peale tikkuma ~ tükkima ~ pressima, end peale sundima, pealetükkiv olema; навязаться к кому в гости kellele vägisi külla tulema ~ tikkuma, навязаться на дружбу ~ в друзья sõbraks tükkima, навязаться со своими разговорами vestluskaaslaseks tükkima, oma juttudega tüütama;
навязаться на голову ~ на шею чью nuhtluseks ~ veskikiviks kaelas olema kellel
назваться 215 (прош. вр. назвалось и назвалось, назвались и назвались) Г сов. несов. называться
кем-чем end nimetama kelleks; назваться ревизором end revidendiks nimetama;
кем-чем, без доп. end esitlema kellena; вошедший назвался tuppaastunu esitles end, назваться чужим именем end võõra nime all esitlema ~ tutvustama;
(без несов.) куда, с инф. kõnek. tikkuma, kippuma, tükkima; назваться в гости külla tikkuma, назваться в помощники abimeheks kippuma
напроситься 319 Г сов. несов. напрашиваться 1. kõnek.
куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
(без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
обещаться 165 Г сов. и несов. кому, с инф., без доп. kõnek. lubama, lubadust andma, tõotama; он обещался зайти к нам в гости ta lubas meile külla tulla
охочий 124 П (кр. ф. охоч, охоча, охоче, охочи) до кого-чего, на что madalk. mille himuline, mida tahtev ~ sooviv; он охоч работать ~ на работу ta on töötahteline ~ suur töömurdja, ta tahab tööd teha, он охоч ходить в гости ta on agar külaskäija, ta on õhinal valmis külla minema ~ kange küllakippuja
поехать 224 Г сов.
sõitma (hakkama), teele asuma, minema; поехать в гости külla sõitma, поехать в дом отдыха puhkekodusse sõitma, они поехали туда на пароходе nad läksid sinna laevaga, поехали! las käia! läheb lahti!
kõnek. libisema ~ veerema hakkama;
kõnek. üles hargnema; чулок поехал sukasilm jookseb;
ülek. kõnek. halv. (jutuga) hoogu sattuma, vahutama kukkuma
пожаловать 171a Г сов. van.
кого-что чем, кому-чему что (autasuks, armulikkuse märgiks) annetama ~ kinkima;
кого, в кого-что (ametis, auastmes) tõstma, kelleks ülendama;
171b к кому-чему, куда (lahkesti) külastama, külla tulema;
кого armulik olema, armulikkust üles näitama kelle vastu v suhtes;
пожалуйте повел. накл. palun, olge lahked;
добро пожаловать tere tulemast; vrd. жаловать
позвать 215 Г сов. кого-что, с инф. keda (juurde, lähemale, külla) kutsuma; (mõnda aega) hõikama; позвать друзей на день рождения sõpru sünnipäevaks külla kutsuma; vrd. звать
покатить Г сов.
316a что veerema lükkama ~ panema;
316b kõnek. kuhu veerema, vurama, kihutama; покатить в город linna põrutama, покатить в гости külla sõitma;
хоть шаром покати kõnek. mis on tühi nagu kell ~ lage nagu vaese mehe rehealune, kust oleks nagu katk üle käinud
попасть 356b Г сов. несов. попадать
в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
при- приставка I verbiliitena väljendab
eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
(ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
(ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
пригласить 297a Г сов. несов. приглашать кого-что, на что, с инф. kutsuma, paluma; пригласить в гости külla kutsuma, пригласить гостей külalisi kutsuma, пригласить на работу tööle kutsuma, пригласить на танец tantsule paluma, пригласить войти sisse paluma, пригласить зайти sisse kutsuma, sisse astuda paluma, пригласить к столу lauda paluma, пригласить на чашку чая teed jooma paluma, пригласить в няньки lapsehoidjaks paluma ~ võtma
приезд 1 С м. неод. saabumine, kohalesõit, kohalesõitmine; по приезде домой koju saabudes, kojusaabumisel, с приездом! tere tulemast! в мой прошлый приезд к вам siis kui ma eelmine kord teile (külla) sõitsin ~ teie pool (külas) olin
приехать 224 Г сов. несов. приезжать куда kohale sõitma; приехать на поезде rongiga tulema, приехать на пароходе laevaga tulema, приехать в гости külla tulema ~ sõitma, приехали! oleme kohal ~ päral
проведать 164a Г сов. несов. проведывать kõnek.
кого-что külastama, külas ~ vaatamas käima; проведать соседа naabrile külla ~ naabrit vaatama minema;
что, о ком-чём teada saama, kuulma; проведать о приезде знакомого tuttava saabumisest kuulma ~ teada saama
раздумать 164b Г сов. с инф., без доп. ümber mõtlema, meelt muutma, teisele mõttele tulema, kavatsusest loobuma; он раздумал идти в гости ta mõtles ümber ega läinud külla ~ ja jättis külla minemata
рассидеться 232 Г сов. несов. рассиживаться madalk. kauaks istuma jääma, end istuma unustama; рассидеться в гостях külla kauaks istuma jääma, end külla unustama
роскошь 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
luksus, luksuslikkus, küllus; toredus; предметы роскоши luksusesemed, излишняя роскошь (üle)liigne luksus, вырасти в роскоши külluses ~ külla sees üles kasvama, позволить себе роскошь сделать что endale luksust lubama mida teha;
lopsakus, lokkavus; роскошь южной природы lõunamaise ~ lõunamaa looduse lopsakus
собраться 216 (прош. вр. собралось и собралось, собрались и собрались) Г сов. несов. собираться
kogunema, korjuma; собраться вместе kokku kogunema, собраться в кучу parve ~ kobarasse kogunema, kobarduma, собраться на совещание nõupidamiseks kokku tulema, собраться в кружок sõõri ~ ringi võtma, собраться в комок kerra tõmbuma, все участники собрались kõik osalejad ~ osavõtjad on koos ~ kohal, собралась гроза äike oli ~ on puhkemas, тучи собрались (1) pilved ajasid üles, (2) над кем ülek. äikesepilved kogunesid kelle pea kohale;
end teele ~ valmis seadma ~ sättima; собраться в дорогу end teele sättima, собраться в далёкий путь kaugeks teekonnaks valmistuma, end kaugele teele asutama, собраться на охоту jahileminekuks valmistuma, собраться в гости end külla ~ küllaminekule asutama, собраться идти minekul olema, она немедленно собралась ta seadis end otsemaid minekuvalmis;
с инф. otsustama; kavatsema; собраться жениться abielluda otsustama, собраться уехать ära sõita ~ ärasõitu kavatsema;
с чем koguma (ka ülek.), kokku võtma, keskenduma; собраться с деньгами raha kokku saama, собраться для прыжка hüppeks valmistuma ~ keskenduma;
собраться с мыслями mõtteid koguma, mõistust kokku võtma; собраться с силами (1) jõudu kokku võtma, (2) end kokku võtma; собраться ~ собираться с духом ennast koguma, südant rindu võtma, julgust kokku võtma
угодить 289 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. несов. угождать
кому-чему, на кого-что, чем kelle tahtmist (mööda) tegema, kelle meele järele olema ~ talitama ~ toimima, kellele meelehead ~ heameelt tegema ~ valmistama; угодить его желаниям tema soove täitma ~ rahuldama, на её вкус трудно угодить tema meele järele on raske olla, tema tahtmist ei oska keegi teha ~ täita, всем ~ на всех не угодишь kõigi tahtmist ei saa teha, kõigi meele järele ei jõua olla;
(без несов.) по чему, чем, в кого-что, куда kõnek. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama, sattuda ~ trehvata ~ tabada oskama; угодить камнем в окно kiviga (otse) aknasse sattuma ~ tabama ~ trehvata ~ põrutada oskama, угодить в гости к обеду just lõunasöögiks külla sattuma ~ trehvama ~ sattuda ~ trehvata oskama, угодить в тюрьму vangi ~ kinni kukkuma, пуля угодила ему прямо в плечо kuul tabas teda otse õlga, что под руку угодило mis kätte juhtus ~ pihku puutus;
(без несов.) в кого kõnek. kellesse minema, kellega sarnanema; сыновья угодили в отца pojad on isasse läinud;
угодить в самую точку naelapea pihta tabama ~ minema, täkkesse ~ täppi minema, märki ~ kümnesse tabama; угодить пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu ~ märgist mööda laskma
усиленно Н
tugevasti, kõvasti, pingeliselt, pingsalt, intensiivselt, tõhusalt, kiirendatult; усиленно бьётся сердце süda lööb tugevasti ~ peksab ~ taob, усиленно напрягать слух kuulmist kõvasti pingutama, усиленно работать над книгой pingsalt ~ intensiivselt raamatu kallal töötama;
tungivalt; усиленно звать в гости tungivalt külla kutsuma;
kõnek. suure vaevaga, jõudu pingutades; усиленно открывать глаза suure vaevaga ~ suurivaevu silmi lahti tegema
утащить 311a Г сов. несов. утаскивать кого-что
minema ~ ära tassima ~ tirima ~ tarima ~ vedima; утащить мешок в подвал kotti keldrisse tassima;
ülek. kõnek. kaasa vedama ~ tirima; он утащил меня в гости ta vedas mu külla kaasa;
kõnek. ära vinnama ~ näppama ~ varastama, sisse vehkima, pihta panema; у него утащили чемодан tal vehiti kohver sisse
чай I 44 С м. неод.
(без мн. ч.) teepõõsas; китайский чай (1) bot. teepõõsas (Thea sinensis), (2) hiina tee, куст чая teepõõsas, плантация чая teeistandus;
(род. п. ед. ч. чая и чаю, предл. п. в чае и в чаю) tee (teepulber; jook); байховый чай udemetee, зелёный чай roheline tee, липовый чай pärnaõietee, жидкий чай lahja tee, крепкий чай kange tee, чай с лимоном sidrunitee, sidruniga tee, кирпичный чай presstee, пачка чаю teepakk, pakk teed, заварить чай teed tõmbama panema, разливать чай teed (tassidesse) valama, чай да сахар jätku (tervitus teejoojatele);
teejoomine; вечерний чай õhtune tee(joomine), за чаем teelauas, пригласить на чашку чая teed jooma ~ tassile teele ~ külla kutsuma, позвать к чаю teelauda ~ teed jooma kutsuma;
на чай брать ~ давать jootraha võtma ~ andma; гонять чаи madalk. teed kaanima ~ larpima
широкий 122 П (кр. ф. широк, широка, широко и широко, широки и широки; сравн. ст. шире, превосх. ст. широчайший 124) lai-, lai (ka ülek.), avar, laiaulatuslik, laialdane; широкий экран laiekraan, широкая улица lai tänav, широкие плечи laiad õlad, широкая улыбка lai naeratus, широкая степь avar ~ lai stepp, широкий кругозор avar ~ lai silmaring, широкий круг вопросов lai ~ mitmekesine küsimuste ring, широкий взгляд на вещи avar vaade asjadele, asjade avar mõistmine, asjadest avaralt arusaamine, широкая натура (1) avar hing ~ loomus, lai natuur, laia joonega inimene, (2) laia haardega ~ haardekas inimene, широкие возможности avarad ~ suured ~ head võimalused, широкие интересы suured ~ laialdased huvid, широкие планы suured ~ laiaulatuslikud plaanid ~ kavatsused, широкий читатель (lai) lugejaskond, широкий зритель (lai) vaatajaskond, publik, широкие слои населения massid, rahvahulgad, широкие обещания suured lubadused, широкая популярность suur populaarsus, широкий успех suur edu, широкий шаг hoogne ~ pikk samm, широкий мазок kunst hoogne pintslitõmme, широкий образ жизни suurejooneline ~ lai eluviis, laialt elamine, lai joon, широкое хлебосольство suurejooneline ~ heldekäeline kostitamine, в широком масштабе ulatuslikult, laialt, laialdaselt, suures ulatuses, широким фронтом ülek. laial rindel, laial(daselt), в широком смысле слова sõna laias ~ laiemas ~ kõige üldisemas mõttes ~ tähenduses, товары широкого потребления tarbekaubad, широк костью ~ в кости suure ~ laia kondiga (inimene), пальто широко в плечах mantel on õlgadest lai, получить широкую известность üldtuntuks saama, пользоваться широким признанием (üld)tunnustatud olema;
на широкую руку helde käega, rohkel käel, heldekäeliselt, suurejooneliselt; широкий жест suur žest; жить на широкую ногу külla otsas ~ laial jalal elama; широкая глотка, широкое горло у кого madalk. (1) kellel on võimas ~ vägev kõri, (2) kes on kõva kõri (joob palju)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur