?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
врасти 369 Г сов.
→ несов.
врастать во что‣ sisse kasvama, ülek. ka juurduma; врасти в землю maasse kasvama, ноготь врос в тело küüs on lihasse kasvanud, врасти в практику praktikasse juurduma;
‣ (maasse) vajuma; избушка вросла в землю majake ~ onn oli pooleldi maasse vajunud;
◊ как в землю врос (seisab) nagu maasse kasvanud ~ nagu post ~ nagu kinni naelutatud
долька 74 С ж.
неод.
lõik, viil; dem.
osake; долька апельсина apelsiniviil, долька чеснока küüslaugu küüs
коготь 16 С м.
неод.
‣ küüs, küünis; запустить ~ вонзить когти küüsi sisse lööma, впиться когтями küüntega klammerduma, в когтях болезни tõves, tõve küüsis;
‣ когти мн. ч. roni(mis)rauad;
◊ показывать ~ показать когти кому kellele hambaid näitama; обламывать ~ обломать когти кому kõnek. kellel (mürgi)hambaid murdma; попадать ~ попасть в когти к кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; держать в когтях кого küüsis hoidma
ноготь 16 С м.
неод.
küüs; ухоженные ногти hoolitsetud küüned, пилка для ногтей küüneviil, подпилить ногти küüsi viilima, стричь ногти küüsi lõikama, кусать ~ грызть ногти küüsi närima, царапаться ногтями küünistama, ноготь сходит küüs tuleb maha;
◊ до кончиков ~ до конца ногтей läbi ja lõhki; прижать к ногтю кого, брать ~ взять ~ прибирать ~ прибрать ~ подбирать ~ подобрать под ноготь кого madalk.
keda oma käpa alla suruma, kellele jalga kõri peale panema, kelle kõri pihku võtma, keda pigistama; ногтя чьего не стоит pole kelle varbaküüntki ~ väikest sõrmegi väärt
сойти 374 Г сов.
→ несов.
сходить I‣ с кого-чего alla ~ maha tulema ~ minema; на что laskuma (ka ülek.
); сойти с лестницы trepist alla tulema ~ minema, treppi mööda laskuma, сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, сойти с подножки astmelaualt alla ~ maha astuma, сойти на станции jaamas maha tulema ~ minema, сойти с поезда rongilt maha tulema ~ minema, кожа сошла с пальца sõrme ~ varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära ~ maha, снег сошёл с полей lumi on ~ oli põldudelt läinud ~ sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.
), сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.
), сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.
);
‣ с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on ~ oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on ~ oli näolt maha tulnud ~ läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;
‣ с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama ~ astuma, сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja ~ rööbastelt maha;
‣ kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;
‣ сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;
‣ за кого-что kelle-mille pähe ~ eest käima, mõõtu välja andma; сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja;
◊ сойти ~ сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma; сойти ~ сходить на нет tühja minema ~ jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema; сойти ~ сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi ~ õnneks minema; сойти ~ сходить с ума (1) aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema; сойти в могилу kõnek. hauda minema; семь потов сойдёт ~ сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb ~ nahk seljas märg tegema mida; не сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus