[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit

выжигать 169a Г несов. сов. выжечь что ära ~ maha põletama; ära ~ puhtaks kõrvetama; sisse põletama; välja põletama; выжигать растительность taimkatet põletama, выжигать деревню küla maha põletama, солнце выжигает посевы päike kõrvetab külvi(d) ~ tõusmed ära, выжигать сковороду panni puhtaks põletama, выжигать клеймо märki sisse põletama, выжигать уголь miili põletama, miilima, выжигать кирпичи telliseid põletama;
выжигать ~ выжечь калёным железом что kõrgst. juurtega välja kiskuma mida
жалить 269a Г несов. кого-что nõelama, torkima, salvama, hammustama (ka ülek.); kõrvetama; пчёлы жалят mesilased nõelavad, крапива жалит nõges kõrvetab; vrd. ужалить
жарить Г несов.
269a что praadima, küpsetama; röstima; жарить мясо liha praadima ~ küpsetama, жарить кофе kohvi(ube) praadima ~ röstima;
269b ülek. kõnek. kõrvetama; солнце жарит päike kõrvetab;
269b madalk. mis tahes intensiivset tegevust märkiv verb; жарить в шашки tamkat ~ kabet vihtuma ~ taguma, жарить на гармошке marudalt lõõtsa tõmbama, жарить наизусть peast panema ~ laduma, дождь так и жарит vihma valab (nagu oavarrest); vrd. изжарить, сжарить
жечь 377 Г несов.
кого-что põletama; жечь много дров palju puid põletama, жечь горшки (savi)potte põletama, жечь электричество kõnek. elektrit kulutama, жечь свет kõnek. tuld ~ tulesid põleda laskma;
(без 1 и 2 л.) без доп., кого-что kõrvetama, põletama; kipitama; солнце жжёт немилосердно päike kõrvetab halastamatult, крапива жжёт ноги nõgesed kõrvetavad jalgu, внутри жжёт sees kõrbeb ~ põleb, мороз жжёт лицо pakane näpistab nägu
жечься 377 Г несов.
(без 1 и 2 л.) kõnek. põletama, kõrvetama; крапива жжётся nõges kõrvetab, утюг жжётся triikraud on tuline;
чем kõnek. end põletama ~ kõrvetama;
страд. к жечь
зажарить II 269b Г сов.
kõnek. praadima ~ kõrvetama hakkama;
без доп., на чём, по чему madalk. ägedalt midagi tegema hakkama; он зажарил на гитаре ta pani kitarrile hääled peale, мальчик зажарил по дороге poiss pani mööda teed ajama
зажечь II 377 (без страд. прич.) Г сов. безл. в чём kõnek. põletama ~ kõrvetama hakkama; в груди зажгло kõrvetav valu lõi rindu
изжалить 269a Г сов. несов. изжаливать кого-что kõnek. (üleni ära) nõelama ~ torkima ~ kõrvetama; крапива изжалила руки nõges kõrvetas käed ära
изжарить 269a Г сов. кого-что (ära) küpsetama ~ praadima; ülek. ära kõrvetama; изжарить грибы seeni praadima, изжарить мясо liha küpsetama; vrd. жарить
изжечь 377 (буд. вр. изожгу, изожжёшь..., прош. вр. изжёг, изожгла, изожгло..., страд. прич. прош. вр. изожжённый) Г сов. несов. изжигать что kõnek. ära kütma ~ põletama; ära ~ läbi kõrvetama; изжечь дрова kõiki puid ära kütma, изжечь платье утюгом kleiti triikrauaga mitmest kohast läbi põletama
изжечься 377 (буд. вр. изожгусь, изожжёшься..., прош. вр. изжёгся, изожглась, изожглось...) Г сов. несов. изжигаться kõnek. end (üleni) ära põletama ~ kõrvetama, põletushaavu saama; он изжёгся о крапиву ta sai nõgese käest kõrvetada
испепелить 285a Г сов. несов. испепелять что tuhastama, põrmustama, tuhaks ~ põrmuks tegema; ülek. (ära, läbi) kõrvetama ~ põletama; он испепелил нас взглядом ta pilk tegi meid tuhaks, испепеляющий взгляд hävitav ~ põrmustav ~ tulivihane pilk
калёный 126 П
hõõgutatud, hõõguv; tuline, tulikuum, ergav, tulipunane; калёный воздух tulikuum õhk, калёные угли hõõguvad söed, калёная печь tuline ahi, калёное лицо tulipunane nägu;
karastatud; калёные стрелы karastatud nooled;
röstitud, pruunistatud, praetud; калёные семечки praesihvkad, калёные орехи röstitud pähklid;
выжигать ~ выжечь калёным железом что kõrgst. mida juurtega välja kiskuma, halastamatult välja juurima, tulise rauaga välja kõrvetama
калить 285a Г несов. что
tuliseks ~ hõõguma ajama, hõõgutama; kõrvetama; калить камни kive tuliseks ajama;
tehn. karastama;
röstima, pruunistama, praadima; калить каштаны kastaneid küpsetama
кусать 165a Г несов.
кого-что, без доп. hammustama, haukama, purema, närima; кусать за ногу jalga ~ jalast hammustama, комары кусают sääsed söövad, кусать губы huuli närima;
(без 1 и 2 л.) что, без доп. kõnek. kõrvetama, näpistama, torkima; крапива кусает ноги nõgesed kõrvetavad jalgu, мороз кусает за щёки külm näpistab põski;
что (tangidega) läbi lõikama ~ naksama (traati vm.);
кусать (себе) локти juukseid peas katkuma (kahetsusest)
кусаться 165 Г несов.
hammustama, haukama, purema; ülek. salvama; эта собака не кусается see koer ei hammusta, правда кусается tõde on valus kuulata;
(без 1 и 2 л.) kõnek. kõrvetama, näpistama, torkima;
teineteist ~ üksteist purema, purelema;
(без 1 и 2 л.) ülek. kõnek. nalj. krõbedat ~ soolast hinda maksma
напечь 378a Г сов. несов. напекать
что, чего (mingit kogust) valmis küpsetama; ülek. halv. vorpima; напечь пирогов (hulka) pirukaid küpsetama;
что kõnek. kõrvetama ~ põletama (päikesekiirte kohta); солнце напекло спину päike on selja ära kõrvetanud ~ seljale liiga teinud, ребёнку напекло голову laps on kuuma (päikese) käes uimaseks jäänud
обварить 305a Г сов. несов. обваривать
что keeva ~ tulise veega üle valama; kok. kupatama;
что, чем (tulise vee v. auruga) kõrvetama ~ põletama; обварить руку кипятком kätt tulise veega ära põletama;
что (ümbert, ümberringi) keevitama (näit. toruliidet)
обвариться 305 Г сов. несов. обвариваться чем end (tulise vee v. auruga) kõrvetama ~ põletama
обжигать 169a Г несов. сов. обжечь кого-что, чем põletama, kõrvetama (ka ülek.); tehn. põletama; särdama; обжигать себе палец endal sõrme ära põletama, обжигать кирпичи telliseid põletama, обжигать взглядом pilguga põletama, обжигающая боль tuline ~ põletav valu, мороз обжигает лицо pakane kõrvetab ~ näpistab nägu, крапива обжигает ноги nõges kõrvetab jalgu, обжигающая злость tuline viha, обжигать словом sõnaga salvama;
не боги горшки обжигают vanas. eks sedagi tööd tee(vad) inimesed, saavad (sellega) teised hakkama, (küllap) saad sinagi (saan minagi, saab temagi...)
обжигаться 169 Г несов. сов. обжечься
чем, обо что, без доп. end ära põletama ~ kõrvetama;
на чём, без доп. ülek. kõnek. millega kõrvetada saama, nina pihta ~ vastu nina saama;
страд. к обжигать
ожечь 377 Г сов. несов. ожигать кого-что, чем
(ära) põletama ~ kõrvetama (ka ülek.); ожечь губы huuli kõrvetama, ожечь взглядом pilguga (korraks) kõrvetama ~ sähvama;
ülek. madalk. virutama, äigama
ожечься 377 Г сов. несов. ожигаться чем, обо что, на чём, в чём, без доп. end põletama ~ kõrvetama, kõrvetada saama (ka ülek.)
опалить 285a Г сов. несов. опаливать, опалять кого-что, чем
(ära, puhtaks) põletama ~ kõrvetama; опалить курицу kana puhtaks kõrvetama;
(также безл.) karedaks tegema, karestama, tuuletama; лицо опалило ветром nägu on tuuletanud ~ tuulest kare
опалиться 285 Г сов. несов. опаливаться, kõnek. опаляться end ~ oma rõivaid (ära) põletama ~ kõrvetama
ошпарить 269a Г сов. несов. ошпаривать кого-что, чем kõnek. kuuma ~ keeva veega ~ auruga töötlema ~ ära põletama ~ kõrvetama; kupatama; ошпарить руку кипятком kätt tulise veega ära põletama ~ kõrvetama, как ошпаренный kõnek. nagu ussist nõelatud
ошпариться 269 Г сов. несов. ошпариваться чем kõnek. end (keeva veega v. auruga) ära põletama ~ kõrvetama
палить I 285a Г несов.
кого-что, без доп. kõrvetama (ka ülek.); палить гуся hane kõrvetama, солнце палит päike põletab ~ lõõskab, стыд палит душу häbi põletab hinge;
что kõnek. (maha) põletama; палить дрова puid põletama, палить свечку küünalt põletama, палить леса metsi põletama; vrd. спалить
парить I Г несов.
269a кого-что aurutama; hautama; парить бочку tünni aurutama, парить овощи juurvilja hautama, парить клопов madalk. lutikaid kõrvetama (kuuma veega);
269a что kõnek. auruvanni tegema, (vees) kuumutama; кого kõnek. vihtlema; парить ноги jalgu kuumutama;
269b (обычно безл.) lämbe olema; перед грозой парило enne äikest oli lämbe, (ilm) haudus äikest; vrd. выпарить
пережечь 377 Г сов. несов. пережигать
что üle ~ uuesti põletama; üle(liia) põletama ~ kuumutama; пережечь кирпичи telliseid üle(liia) põletama, пережечь кофе kohviube üle(liia) kõrvetama, пережечь электричество kõnek. elektrit üle(liia) kulutama ~ põletama;
что (järjest kõike v. palju) ära põletama;
что, чем läbi põletama ~ sööma; пережечь лампочку kõnek. pirni läbi põletama, кислота пережгла проволоку hape on traadi läbi söönud;
что, во что põletama, põletamisega töötlema; пережечь в уголь ~ на уголь söeks põletama, пережечь известь lupja põletama
перепалить 285a Г сов. кого-что kõnek. (kõike v. hulka järjepanu) ära ~ maha põletama ~ ära kõrvetama
печь II Г несов.
378a что küpsetama; печь пироги pirukaid küpsetama;
378b (без 1 и 2 л.) кого-что, без доп. kõrvetama (безл. kõnek. ka valu kohta); солнце печёт päike kõrvetab;
печь как блины kõnek. kelle käes kui käkitegu käima, nagu Vändrast saelaudu tulema; vrd. испечь
поджечь 377 (буд. вр. подожгу, подожжёшь..., прош. вр. поджёг, подожгла...; повел. накл. подожги) Г сов. несов. поджигать что
põlema panema ~ pistma, tuld otsa panema; (tuld) läitma ~ süütama; кого ülek. õhutama, ässitama; поджечь костёр lõket läitma ~ süütama, поджечь дом majale tuld otsa panema;
madalk. ära kõrbeda laskma, üle ~ ära kõrvetama
подпалить 285a Г сов. несов. подпаливать что kõnek.
pisut kõrvetama; подпалить себе брови oma kulme kõrvetama;
süütama, tuld otsa panema, põlema panema ~ pistma
подпечь 378a Г сов. несов. подпекать
что (kergelt) pruuniks küpsetama (leiba, saia); kõnek. veel küpseda laskma;
кого-что ülek. kõnek. (päikese käes) ära kõrvetama
прижечь 377 Г сов. несов. прижигать
что, чем kõnek. (kergelt, pealt) ära põletama ~ kõrvetama; прижечь палец утюгом sõrme triikrauaga kõrvetama ~ põletama;
что madalk. (veidi) kõrbema ~ põhja kõrbeda laskma; прижечь пироги pirukaid kõrbema (minna) laskma;
что, чем (sööbiva rohuga) määrima, desinfitseerima, kõrvetama; прижечь рану йодом haava joodiga määrima
припечь 378a Г сов. несов. припекать
что kõnek. kõrbema minna laskma;
кого-что, без доп. kõrvetama hakkama (päikese kohta)
прожарить 269a Г сов. несов. прожаривать
что läbi praadima ~ küpsetama, praadida ~ küpseda laskma; прожарить грибы seeni läbi praadima;
что kõnek. (läbi) kuumutama ~ kõrvetama; прожарить горшки potte kuumutama, прожарить спину на солнце selga päikese käes kuumutama ~ kuumaks tegema;
(без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) praadima ~ küpsetama; долго прожарить жаркое prael kaua küpseda laskma
прожариться 269 Г сов. несов. прожариваться
küpseks saama (toidu kohta); мясо прожарилось liha on küps ~ küpsenud ~ läbi praadinud;
kõnek. end kõrvetama ~ praadima ~ kuumendama; прожариться на солнце (end) päikese käes praadima;
(без несов.) (teatud aeg) praadima ~ küpsema ~ kuumutada saama
прожечь 377 Г сов. несов. прожигать
что, чем läbi ~ auku sisse põletama; läbi kuumutama ~ kõrvetama (ka ülek.); прожечь кислотой happega läbi põletama, прожечь утюгом платье triikrauaga kleidile auku sisse põletama;
кого-что ülek. põletama, kõrvetama, sähvatama (valu vm. kohta); боль прожгла ногу põletav valu käis jalast läbi, его слова прожгли меня tema sõnad olid mulle kui välgusähvatus ~ kui pikselöök;
(без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. ajani) põleda laskma ~ põletama; прожечь свет до утра tuld hommikuni põleda laskma
пропечь 378a Г сов. несов. пропекать
что läbi küpsetama;
кого-что kõnek. kõrvetama (päikese kohta);
(без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) küpsetama ~ küpsetamisega ametis olema
сжариться 269а Г сов. kõnek.
(ära) küpsema, valmis saama (praetoidu kohta);
(ära) kõrbema; end ära kõrvetama; сжариться на солнце end päikese käes ära kõrvetama; vrd. жариться
сжигать 169a Г несов. сов. сжечь
кого-что ära ~ maha põletama; сжигать на костре tuleriidal põletama, сжигать письмо kirja ära põletama;
что ära kõrvetama; сжигать пирог pirukat ära kõrvetama ~ kõrbema minna laskma, сжигать руку kätt (ära) kõrvetama, сжигать спину на солнце selga päikese käes (pruuniks) kõrvetama;
(без сов.) кого-что ülek. põletama; нетерпение сжигало её ta põles kannatamatusest ~ maldamatusest;
сжигать ~ сжечь (свои) корабли ~ мосты (oma) sildu põletama
спалить 285a Г сов. что kõnek. maha ~ läbi põletama, ära kõrvetama; спалить дом maja maha põletama, спалить спину на солнце selga päik(e)se käes ära kõrvetama, солнце спалило траву päike on rohu ära kõrvetanud, спалить волосы шипцами juukseid lokitangidega ära kõrvetama, спалить мотор mootorit läbi põletama; vrd. палить I
травить I 321 Г несов.
кого mürgitama, (mürgiga) hävitama; травить мышей hiiri hävitama, травить себя алкоголем kõnek. end alkoholiga mürgitama;
кого-что kõrvetama, ärritama, osatama (kõnek. ka ülek.); травить кислотой happega kõrvetama, травить рану haava ärritama ~ osatama (kõnek. ka ülek.), травить душу kelle hinge kallal närima;
что tehn. söövitama; peitsima; (kemikaaliga) puhastama; травить орнамент ornamenti ~ mustrit (sisse) söövitama;
что tallama; paljaks söötma ~ süüa laskma (karjamaad); травить посевы külve tallama;
кого, кем (jahikoertega, jahilindudega) ajujahti pidama; puretama, pureda laskma, kallale ässitama (kõnek. ka ülek.); травить зайцев jänestele ajujahti pidama ~ korraldama, беглецов травили собаками põgenikke aeti koertega taga;
кого-что ülek. kõnek. taga kiusama; травить соперника rivaali taga kiusama;
что, чего madalk. raiskama, läbi lööma;
что, кому madalk. loomasöödaks ära kasutama, loomadele (ära) söötma
ужалить 269a Г сов. кого, чем nõelama, salvama (kõnek. ka ülek.); kõrvetama; пчела ужалила mesilane nõelas, крапива ужалила nõges kõrvetas, ужалить словом sõnaga salvama, ужалить в самое сердце otse südamesse tabama ~ pistma;
вскочить как ужаленный kõnek. nagu ussist nõelatud püsti hüppama ~ kargama; vrd. жалить
шпарить Г несов.
269a кого-что kõnek. keeva veega kõrvetama ~ üle valama; шпарить руки käsi keeva veega ~ auruga kõrvetama ~ põletama, шпарить клопов lutikaid kõrvetama;
269b madalk. teha vihtuma ~ vehkima ~ uhtma; шпарить на гармошке lõõtsa ~ lõõtsmoonikut mängida uhtma ~ vihtuma, шпарить по английски inglise keelt vuristama ~ paristama, kellel on inglise keel selge nagu vesi, шпарить наизусть peast vuristama, шпарить из пулемёта kuulipildujast kõrvetama, шпарить по дороге mööda teed kupatama ~ liduma, шпарить домой koju kihutama ~ lippama, дождь шпарит sajab ladinal ~ mis lahin, шпарь отсюда! tee vehkat!, lase jalga!, keri minema!
шпариться 269 Г несов. kõnek.
end (keeva veega v. auruga) (ära) kõrvetama ~ põletama;
страд. к шпарить (keeva veega v. auruga) kõrvetatud ~ üle valatud olema
щипать 207 Г несов. сов. щипнуть
кого-что näpistama; щипать за руку kätt näpistama, щипать струны гитары kitarri ~ kitarrikeeli sõrmitsema, мороз щипал уши külm näpistas kõrvu;
что kõrvetama, kipitama panema; перец щиплет язык pipar kõrvetab keelt ~ paneb keele kipitama, дым щиплет глаза suits paneb silmad kipitama, silmad hakkavad suitsust kipitama, щипать душу ~ сердце ülek. hinge närima;
кого-что kitkuma, katkuma, noppima, näppima; näksima; щипать курицу kana kitkuma, щипать перья sulgi noppima, щипать бороду habet näppima, лошадь щиплет траву hobune näksib rohtu
щипнуть 336a (без страд. прич.) Г сов. и однокр. к щипать кого-что
(korra) näpistama;
korra kõrvetama, kipitama panema;
näppudega tõmbama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur