[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 445 artiklit, väljastan 200

аккуратно Н täpselt; korralikult; puhtalt; аккуратно переписать puhtalt ~ täpselt ~ punktipealt ümber kirjutama, аккуратно вычистить korralikult puhtaks tegema, аккуратно посещать лекции korralikult loenguil käima
амнистия 89 С ж. неод. jur. amnestia; попасть под амнистию amnestia alla käima ~ minema
банный 126 П sauna-; банное мыло saunaseep, банный веник saunaviht, банный день saunapäev;
приставать ~ пристать как банный лист к кому madalk. halv. nagu uni peale käima, nagu vihaleht külge kleepuma
бить 325 Г несов.
кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
(без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
блуд 1 С м. неод. (без мн. ч.) van. sohielu, liiderlikkus, liiderdus, liiderdamine; впасть в блуд patuteed käima (hakkama), pattu langema
блудить I 289 (без страд. прич.) Г несов. kõnek.
sohielu elama, liiderdama;
vargil käima (kassi kohta)
босиком Н kõnek. paljajalu; ходить босиком paljajalu käima
буксовать 172a Г несов. puksima, läbi libisema; paigal pöörlema ~ ringi käima
бывать 165b Г несов.
ette tulema, juhtuma; olema; бывают щуки в 20 кг весом tuleb ette ~ on isegi 20-kg (kahekümnekilogrammiseid) havisid, в жизни всякое бывает elus juhtub mõndagi, он бывает раздражителен ta ärritub vahel kergesti, не бывать тебе музыкантом muusikut ~ muusikameest sinust ei tule ~ ei saa;
viibima; külastama, külas käima; вечером он всегда бывает дома õhtuti on ta alati kodus, он редко бывает у нас ta käib meil ~ külastab meid harva, он часто бывает в театре ta käib sageli teatris; vrd. быть
быть 350 Г несов.
(3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
(наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
в, во предлог I с вин. п.
sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
-st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
-line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
валет 1 С м. од. soldat, sõdur (kaardimängus); червонный валет ärtusoldat, бубновый валет ruutusoldat, трефовый ~ трефовый валет ristisoldat, валет пик, пиковый валет potisoldat, ходить с валета soldatit välja käima
варганить 269a Г несов. что madalk. kokku klopsima ~ lööma; варганить стишки salme treima ~ kokku klopsima, варганить самоваришко samovari käima ajama; vrd. сварганить
вводить 313a Г несов. сов. ввести кого-что, во что
(sisse) viima ~ juhtima; вводить войска в город vägesid linna viima ~ juhtima, вводить лошадь в конюшню hobust talli viima, вводить зонд в желудок sondi makku viima, вводить в заблуждение eksitama, eksiteele viima, вводить в замешательство ~ в смущение segadusse viima, hämmeldama, kohmetama panema, вводить в издержки ~ в расходы кого kellele (suurt) kulu tegema;
kehtestama, kehtima panema; kasutusele ~ tarvitusele võtma, rakendama; sisse seadma; вводить новый порядок uut korda sisse seadma ~ kehtestama, вводить всеобщее среднее образование üldist keskharidust sisse seadma, üldist keskkoolikohustust kehtestama, вводить новую дисциплину uut õppeainet kavva võtma, вводить новые методы работы uusi tööviise kasutusele võtma, вводить в оборот käibele laskma ~ võtma, вводить в моду moejoonde sisse võtma, moodi viima, вводить в методику преподавания õppemetoodikas kasutusele võtma;
(koosseisu) arvama, (sisse) lülitama; вводить в состав нового бюро uue büroo koosseisu arvama;
käiku ~ käitusse andma ~ laskma; вводить фабрику в эксплуатацию vabrikut käitusse ~ kasutusse ~ ekspluatatsiooni ~ käiku andma, vabrikut käiku laskma, вводить шахту в действие kaevandust käiku laskma, вводить в строй käiku laskma, käima panema, töösse ~ käiku andma;
(sisse) viima, manustama; вводить в почву питательные вещества toitaineid mulda viima, mulda toitainetega rikastama, вводить больному лекарство haigele ravimit andma ~ manustama;
jur. asetama; вводить во владение valdusse asetama;
вводить ~ ввести в курс дела кого keda (asjaga) kurssi viima, asjasse pühendama; вводить ~ ввести в грех patuteele viima
вензель 12 С м. неод. nimetähtede põimik, monogramm; вышить вензеля nimetähti tikkima;
писать ~ выделывать вензеля kõnek. iroon. tiira-taara käima
вереница 80 С ж. неод. rida, ahel, voor, rodu, jada; вереница птиц linnurida, вереница автомобилей autovoor, идти вереницей hanereas käima ~ kõndima, машины тянулись длинной вереницей autod venisid pikas reas ~ pika roduna, вереница мыслей mõtete rodu ~ jada ~ ahel
верста 54 (вин. п. ед. ч. версту и вёрсту, предл. п. мн. ч. о вёрстах и верстах) С ж. неод. verst (=1,0668 km); verstapost; жить в двух верстах kahe versta kaugusel elama;
за верстуидно) kõnek. (paistab juba) versta maa pealt ~ mitme versta tagant; коломенская верста kõnek. nalj. tapuritv (pika inimese kohta); мерить вёрсты kõnek. (jalgadega) maad mõõtma, pikka maad käima
вестись 367 Г несов.
toimuma, aset leidma; käima, kestma; peetama; kõnek. kombeks olema; переговоры ведутся уже несколько дней läbirääkimised käivad juba mitmendat päeva, переписка ведётся на русском языке kirjavahetus käib ~ kirjavahetust peetakse vene keeles, так у нас издавна ведётся nii on meil iidsetest aegadest kombeks;
страд. к вести
взад Н kõnek. väljendites ходить взад и вперёд edasi-tagasi kõndima ~ käima, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi
висеть 233 Г несов. на ком-чём, над кем-чем, под чем rippuma, ripnema; ülek. hõljuma, seisma; зеркало висит в передней peegel ripub esikus, пальто висит на тебе mantel on sul seljas lottis (liiga lai), волосы висят до плеч juuksed ripnevad õlgadeni, висеть на телефоне kõnek. telefoni otsas kõlkuma (liiga kaua telefoniga rääkima), пыль висит в воздухе tolm hõljub ~ seisab õhus;
висеть в воздухе õhus rippuma; висеть на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; висеть на шее у кого (1) kellel (ristiks) kaelas olema, (2) kelle(l) kaelas rippuma; висеть над душой kõnek. hinge peale käima
вкруговую Н kõnek. (ratas)ringi; ехать вкруговую (ratas)ringi sõitma, ковш с квасом пошёл вкруговую kaljakapp hakkas ringi käima
вкус 1 С м. неод. maitse, (без мн. ч.) maik (ka ülek.); приятный на вкус meeldiva maitsega, пробовать на вкус maitsma, добавить сахару по вкусу maitse järgi suhkrut lisama, конфета напоминает по вкусу яблоко kompvekil on õuna maik, тонкий вкус hea ~ peen maitse, одеваться со вкусом maitsekalt riides käima ~ rõivastuma, это дело вкуса see on maitseasi, на мой вкус minu maitse järgi, у всякого свой вкус igaühel on oma maitse, быть по вкусу maitse järgi ~ meeltmööda olema, пища пришлась ему по вкусу toit maitses talle, у нас разные вкусы meil on erinev maitse, эта поэма не в моём вкусе see poeem ei ole minu maitse, в восточном вкусе idamaine, idamaiselt;
входить ~ войти во вкус чего maiku suhu saama millest; на вкус, на цвет товарища нет kõnekäänd, о вкусах не спорят kõnekäänd maitse üle ei vaielda
влететь 234 Г сов. несов. влетать
во что, на что sisse ~ peale lendama; ülek. kõnek. sisse tormama ~ kihutama; ласточка влетела в открытое окно pääsuke lendas lahtisest aknast sisse;
безл. кому, за что, от кого kõnek. pähe ~ võtta saama, (rängalt) karistada saama; (ну и) влетит тебе от матери küll sa alles ema käest saad;
влететь ~ влетать в копеечку kõnek. tasku pihta käima, kulukaks minema
вода 53 (вин. п. ед. ч. воду) С ж. неод.
vesi; проточная вода läbivoolav vesi, стоячая вода seisev vesi, питьевая вода joogivesi, сырая вода keetmata vesi, кипячёная вода keedetud vesi, пресная вода mage vesi, минеральная вода mineraalvesi, tervisvesi, непитьевая вода, вода, непригодная для питья joogikõlbmatu vesi, сточная вода, сточные воды reovesi, -veed, heitvesi, колодезная вода kaevuvesi, родниковая ~ ключевая вода allikavesi, lättevesi, жёсткая вода kare vesi, высокая вода kõrgvesi, tulvavesi, грунтовая вода põhjavesi, geol. pinnasevesi, святая вода kirikl. pühavesi, pühitsetud vesi, тяжёлая вода keem., füüs. raske vesi, струя воды veejuga, уровень воды veeseis, -tase, жёлтая вода med. roheline kae, glaukoom, бриллиант чистой воды puhas ~ ehtne briljant, идти за водой, kõnek. идти по воду vett tooma minema, ехать по воде, ехать водой veeteed ~ vesitsi ~ vett mööda sõitma, спустить корабль на воду laeva vette laskma, в его статье много воды ülek. tema artikkel on päris vesine ~ kesine ~ lahja;
(обычно мн. ч.) veed; вешние воды kevadveed, территориальные воды territoriaalveed, лечение водами vesiravi, поехать на воды tervisvetele sõitma;
живая вода folkl. eluvesi; седьмая ~ десятая вода на киселе kõnek. viies vesi taari peal (kaugelt sugulane); водой не разольёшь ~ не разлить kõnek. (lahutamatud) nagu sukk ja saabas; как с гуся вода kõnek. nagu hane selga vesi; лить воду на чью мельницу kelle veskile vett valama; много воды утекло palju vett on merre voolanud; (молчит,) словно воды в рот набрал vait nagu sukk, nagu oleks suu vett täis; пройти огонь и воду tulest ja veest läbi käima; прятать ~ спрятать концы в воду kõnek. jälgi kaotama; толочь воду в ступе kõnek., p ешетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; выводить ~ вывести на чистую воду kõnek. päevavalgele tooma; выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. puhtalt välja tulema, terve nahaga pääsema; как в воду канул kõnek. kadus nagu vits vette ~ nagu tina tuhka; (он) как в воду глядел kõnek. justkui oleks selgeltnägija; как в воду опущенный kõnek. nagu vette kastetud, norus; сажать ~ посадить на хлеб и воду vee ja leiva peale panema; (похожи) как две капли воды sarnased nagu kaks tilka vett
водить 313a Г несов.
кого, в(о) ~ на что talutama, viima, кого-что juhtima; водить детей гулять lapsi jalutama viima, водить старушку под руку eidekest käe alt kinni hoides talutama, их водили на работу под конвоем tööl käisid nad valve all, водить кого в атаку rünnakule viima, водить поезда ronge juhtima, водить экскурсии ekskursioone juhtima, водить кого по городу linna näitama kellele;
чем, по чему, что vedama, (edasi-tagasi) liigutama; водить карандашом по бумаге pliiatsiga mööda paberit vedama, водить носом ninaga õhku vedama, водить глазами silmi ringi käia laskma, водить бровями kulme kergitama, водить рыбу на удочке kala õnge otsas vedama;
что pidama (без доп. ka peitusmängus); водить дружбу sõprust pidama, sõbrustama, водить знакомство läbi käima, tutvust pidama;
водить за нос кого kõnek. ninapidi vedama keda; водить на помочах кого käekõrval talutama (igal sammul aitama); водить хлеб-соль с кем sõprust pidama kellega; водить хороводы ringmänge mängima; vrd. вести
водиться 313 Г несов.
с кем-чем kõnek. läbi käima, suhtlema; водиться с подозрительными людьми kahtlaste inimestega ~ tüüpidega läbi käima ~ suhtlema;
(olemas) olema; в реке водятся щуки jões on havisid;
за кем kõnek. kellel (kombeks) olema (pahe, puuduse jm. kohta); за ним водятся грешки temal neid patukesi on;
с кем murd. kantseldama; водиться с детьми lapsi kantseldama;
страд. к водить;
как водится nagu (on) kombeks; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi
воздух 18 С м. неод. (без мн. ч.) õhk (ka ülek.); спёртый воздух umbne ~ läppunud õhk, сжатый воздух füüs. suruõhk, быть на открытом воздухе vabas õhus viibima, дышать свежим воздухом värsket õhku hingama, бывать на воздухе õues ~ jalutamas käima, выстрелить в воздух õhku tulistama, воздух! sõj. õhk! (õhualarmisignaal);
повиснуть в воздухе õhku rippuma jääma; дышать воздухом чего, каким millises õhkkonnas elama
воровство 95 С с. неод. (без мн. ч.) vargus, varastamine; заниматься воровством varastama, vargil käima
вперёд Н edasi, ette, ettepoole; kõnek. edaspidi; идти вперёд edasi minema, ходить взад и вперёд по комнате toas edasi-tagasi käima, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, двигать науку вперёд teadust edasi viima, это был (большой) шаг вперёд see oli (suur) samm edasi, шагнуть вперёд ettepoole astuma, платить деньги вперёд raha ette maksma, забегать вперёд ülek. ette ruttama, вперёд будь осторожнее edaspidi ole ettevaatlikum
вразвалку Н kõnek. taarudes; ходить вразвалку taarudes käima, taaruma
враскачку Н kõnek. tuikudes, kõikudes; ходить враскачку tuikudes ~ kõikudes käima
вскочить 319b Г сов. несов. вскакивать
на что, во что, без доп. (sisse, peale, üles, püsti) hüppama ~ kargama; вскочить на коня hobuse selga hüppama, вскочить в седло sadulasse hüppama, вскочить в трамвай на ходу liikuvasse trammi hüppama, вскочить на ноги jalule ~ püsti kargama, вскочить с места püsti kargama;
на чём ülek. kõnek. äkki tekkima ~ üles ajama; на носу вскочил огромный прыщ nina peale ajas suur vistrik, на лбу вскочила шишка laubale tõusis muhk;
вскочить ~ влететь в копеечку kõnek. kalliks maksma minema; tasku pihta käima
вскружить 287a, 312 Г сов. väljendis вскружить голову pead segi ~ segamini ajama, pead ringi käima panema; успех вскружил ему голову edu pani tal pea ringi käima, вскружить девчонке голову kõnek. plika pead segi ajama
вскружиться 287, 312 Г сов. väljendis голова вскружится ~ вскружилась pea hakkab ~ hakkas ringi käima
вуз 1 С м. неод. ысшее учебное заведение) kõrgkool, kõrgem õppeasutus; учиться в вузе kõrgkoolis käima
выезжать I 169b Г несов. сов. выехать
välja sõitma, teele asuma; ära kolima;
välja sõitma ~ jõudma;
на ком-чём ülek. halv. kelle turjal ~ seljal liugu laskma; keda-mida oma huvides ära kasutama, kelle-mille abil välja tulema; все выезжают на нём kõik lasevad tema turjal liugu;
выезжать в свет van. seltskonnas käima, seltskonnaelust osa võtma
выкупаться 165* Г сов.
ujuma, suplema; не мешало бы выкупаться poleks paha suplema minna, suplus kuluks marjaks ära;
vannis käima; vrd. купаться
вымерить 269*a Г сов. несов. вымеривать, вымерять что (välja, ära) mõõtma; вымерить поле põldu (välja) mõõtma, вымерить длину и ширину комнаты toa pikkust ja laiust mõõtma, вымерить что вдоль и поперёк ülek. mida risti ja põiki läbi käima;
вымерить кого взглядом (с головы до ног) kõnek. pealaest jalatallani vaatama ~ pilguga mõõtma keda
вымуштровать 172*a Г сов. кого kõnek. drillima, välja koolitama, utsitama; вымуштровать солдат sõdureid (välja) drillima, sõduritele mahvi tegema, вымуштровать невестку miniat utsitama ~ nööripidi käima panema; vrd. муштровать
выступить 323*b Г сов. несов. выступать
из чего välja ~ ette astuma; ette ~ välja ulatuma; выступить из толпы rahvahulgast välja astuma;
чем van. käima, käiku tegema; выступить пешкой etturiga käima;
nähtavale tulema ~ ilmuma, paistma hakkama; на небе выступили первые звёзды taevas süttisid esimesed tähed, из мрака выступил дом pimedusest ilmus nähtavale maja;
куда (jalgsi) teele asuma ~ minema; рота выступила в поход rood asus rännakule;
против кого kelle vastu välja astuma, vastu astuma kellele, võitlema hakkama kellega; наша армия выступила против врага meie armee astus vaenlasele vastu, он выступил против нового проекта ta astus uue projekti vastu välja;
с чем, в чём esinema; он выступил с речью на митинге ta pidas miitingul kõne, выступить с ответным словом vastuskõnega esinema, выступить с концертом kontserti andma, выступить с докладом ettekandega esinema, ettekannet pidama, выступить на суде защитником kohtus kaitsjana esinema, выступить на сцене laval esinema, выступи ть в роли первого любовника esimese armastaja osas esinema, выступить в печати ajakirjanduses ~ trükisõnas esinema ~ sõna võtma;
из чего (üle kallaste) tõusma; ülek. (piire) ületama;
на чём ilmuma, tulema; на глазах выступили слёзы pisarad tulid silma, silmad läksid märjaks, у него на лбу выступили капли пота tal tulid higipiisad ~ tõusis higi laubale, на их лицах выступил ужас nende näost paistis hirm;
из чего van. välja astuma, lahkuma; выступить из общества ühingust välja astuma
вытрясти 364* Г сов. несов. вытрясать
что, из чего välja ~ maha raputama ~ puistama; вытрясти песок из туфель kingadest liiva välja raputama;
что puhtaks ~ ära kloppima; вытрясти ковёр vaipa puhtaks kloppima;
вытрясти душу из кого kõnek. hinge seest ära sööma kellel, peale käima kellele; вытрясти карман у кого kõnek. paljaks koorima keda
выходить I 313*a Г сов. несов. выхаживать что kõnek.
läbi ~ maha käima; выходить все залы музея kõiki muuseumi saale läbi käima;
käimisega teenima ~ saama, uste kulutamisega saama; выходить разрешение käima seni, kuni saab loa
вышагивать Г несов. kõnek.
168b astuma, sammuma, marssima; впереди меня деловито вышагивал мальчик minu ees sammus asjalikult poiss;
168a сов. вышагать что maha marssima ~ käima
вышколить 285a (повел. накл. вышколи, вышкольте) Г сов. кого, чем kõnek. välja drillima, nööripidi käima panema, välja koolitama; vrd. школить
гимнастика 69 С ж. неод. (без мн. ч.) võimlemine, gümnastika (ka ülek.); утренняя гимнастика hommik(u)võimlemine, художественная гимнастика iluvõimlemine, спортивная гимнастика sportvõimlemine, лечебная гимнастика ravivõimlemine, производственная гимнастика virgutusvõimlemine, töövõimlemine, заниматься гимнастикой võimlema, võimlemas käima, делать гимнастику võimlema, гимнастика ума, умственная гимнастика ajude gümnastika
гоголь 10 С м. од. zool. sõtkas (lind Bucephala clangula);
ходить гоголем kõnek. nina püsti ringi käima, uhkeldama
голова 57 С
ж. неод. pea (kehaosa; keraja kujuga toiduaine; eesosa; karja loendusühik); надеть на голову шапку mütsi pähe panema, с непокрытой головой palja peaga, paljapäi, кивнуть головой pead noogutama, покачать головой pead vangutama ~ raputama, ранен в голову peast haavatud, голова сахару, сахарная голова suhkrupea, голова сыра juustukera, голова колонны kolonni pea, идти в голове eesotsas minema, стадо в двести голов kahesajapealine ~ kahesajaloomaline kari;
(вин. п. ед. ч. голову) м. од. pea, juht; городской голова aj. linnapea;
светлая ~ умная голова helge pea, tarkpea; глупая ~ дубовая ~ пустая ~ садовая голова kõnek. puupea, tainapea, jahupea, kõlupea, tuhajuhan; бедовая ~ горячая ~ отчаянная голова kõnek. uljaspea; дырявая голова kõnek. pea nagu sõelapõhi; голова варит у кого kõnek. pea jagab ~ lõikab kellel; голова на плечах у кого kellel on nuppu; голова пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas; голова трещит у кого kõnek. kelle(l) pea lõhub otsas (valutada); сам себе голова ise enda peremees; ходить на голове pea peal käima; выдавать ~ выдать себя с головой ennast reetma; заплатить головой за что oma peaga maksma mille eest; стоять головой за кого oma elu andma ~ viimse hingetõmbeni võitlema kelle eest; уходить ~ уйти с головой в работу üle pea töösse sukelduma; человек с головой peaga ~ nupukas mees; в первую голову kõigepealt, esmajoones; сломя голову kõnek. ülepeakaela; как снег на голову nagu välk selgest taevast; на свежую голову selge ~ värske peaga; через голову кого keda vahele jättes ~ ignoreerides; на свою голову kõnek. endale nuhtluseks; очертя голову mõtlematult, uisapäisa; сложить голову langema, hukkuma; вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; кружить ~ вскружить голову кому kõnek. kellel pead segi ajama; намылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele; морочить голову кому kõnek. kärbseid pähe ajama kellele; снимать ~ снять голову с кого kõnek. kelle pead maha võtma; давать ~ дать голову на отсечение pead andma; вбивать ~ вбить ~ забирать ~ забрать себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; (быть) на голову выше кого kellest pea jagu pikem ~ üle (olema); поставить с ног на голову что pea peale pöörama mida; садиться ~ сесть на голову кому üle pea kasvama kellel; биться головой об стену (oma) pead vastu seina taguma, juukseid katkuma; из головы вон kõnek. nagu peast pühitud; с ног до головы, с головы до ног pealaest jalatallani; валить ~ сваливать ~ свалить с больной головы на здоровую kõnek. süüd süütule veeretama; (сидеть) в головах kõnek. peatsis ~ peaotsis (istuma)
гора 57 С ж. неод. mägi (ka ülek.); снежная гора lumemägi, уроженец гор mägilane, вершина горы mäetipp, у подножия горы mäe jalamil, взбираться на гору mäkke ronima, идти в гору ülesmäge minema (ka ülek.), идти под гору allamäge minema, ülek. ka alla käima, кататься с горы mäest alla laskma, горы книг raamatukuhjad, -mäed, -virnad;
как гора с плеч (свалилась) у кого nagu koorem vajus õlgadelt, nagu kivi langes ~ vajus südamelt; не за горами pole mägede taga; стоять горой за кого müürina seisma kelle eest; пир горой kõnek. priske pidu, pidu pilvedeni; воротить ~ своротить горы kõnek. mägesid paigast liigutama ~ nihutama; сулить ~ обещать золотые горы kõnek. piimajõgesid ja pudrumägesid tõotama
горбить 277 (повел. накл. горбь и горби, горбьте и горбите) Г несов. что küürutama, küüru tõmbama; горбить спину küürus olema ~ käima; vrd. сгорбить
горбиться 277 (повел. накл. горбься и горбись, горбьтесь и горбитесь) Г несов. end küüru hoidma, küürus olema ~ käima; küüru jääma; он горбится при ходьбе ta käib küürus, год от году он всё больше горбится iga aastaga jääb ta rohkem küüru; vrd. сгорбиться
горло 94 С с. неод. kurk, kõri; дыхательное горло anat. hingekõri, болезни горла kurguhaigused, в горле пересохло kurk kuivab, кричать во всё горло täiest kõrist karjuma, горлo кувшина kannu kael, горло залива lahesuu;
слова застряли в горле sõnad jäid kurku kinni; становиться ~ стать поперёк горла кому kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema kellele; по горло kõnek. (1) kaelast ~ kõrist saadik, (2) külluses; занят по горло kõnek. käed-jalad tööd täis; (у меня) работы по горло kõnek. (mul) on tööd kuhjaga; этим) сыт по горло kõnek. (mul) on (sellest) kõrini; промочить горло kõnek. keelt kastma, napsitama; драть горло kõnek. kõvasti karjuma, röökima, kisendama; приставать ~ пристать с ножом к горлу kõnek. kaela peale käima, mitte hingerahu andma
гриб 2 С м. неод. seen; съедобный гриб söögiseen, söödav seen, несъедобный гриб söögikõlbmatu ~ mittesöödav seen, ядовитый гриб mürkseen, mürgine seen, грибы bot. seened (Fungi, Mycetes), белый гриб bot. kivipuravik (Boletus edulis), подвальный гриб bot. majamädik, keldriseen (Coniophora cerebella), шляпка гриба seene kübar, ходить по грибы ~ за грибами seenel käima;
как грибы после дождя nagu seened pärast vihma
двигать 168a Г несов.
кого-что, чем lükkama, liigutama, nihutama; двигать перед собой enda ees lükkama, двигать пальцами sõrmi ~ varbaid liigutama, двигать мебель mööblit nihutama;
кого-что, против кого, без доп. viima, saatma; двигать батальон вперёд pataljoni ettepoole ~ edasi nihutama;
madalk. käima, liikuma; двигай напрямик pane (siit) otse, двигай! las käia!;
191 что, кем-чем käitama, käima ~ liikuma panema; ülek. kõrgst. edasi viima, edendama; tagant tõukama, õhutama; колёса движут жёрнов rattad ajavad veskikivi ümber, двигать науку вперёд teadust edendama ~ edasi viima, движимый любопытством uudishimust aetud ~ aetuna;
двигать ~ ворочать горами mägesid paigast nihutama; vrd. двинуть
движение 115 С с. неод.
(обычно без мн. ч.) liikumine; поступательное движение kulgliikumine, translatoorne liikumine, translatsioon, вращательное движение pöörlemine, pöör(lemis)liikumine, rotatsioon(liikumine), замедленное движение aeglustuv liikumine, ускоренное движение kiirenev liikumine, kiirendatud liikumine, колебательное движение võnkliikumine, võnkumine, колебательные движения geol. kõikuvad liikumised, национальное движение rahvusliikumine, движение Сопротивления vastupanuliikumine, resistents, resistanss, глаголы движения lgv. liikumisverbid, liikumispöördsõnad, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, приводить в движение liikuma ~ käima panema, käivitama, движение задним ходом tagurdamine, tagurdus;
(без мн. ч.) liiklus; движение поездов raudteeliiklus, rongiliiklus, правила дорожного движения liikluseeskirjad, liiklusmäärustik;
liigutus; liigutamine; неуклюжие движения kohmakad liigutused, сделать движение головой pead liigutama, лежать без движения liikumatult lamama;
(без мн. ч.) voolamine; движение воды vee voolamine, вихревое движение keerisvoolamine
действие 115 С с. неод.
(обычно мн. ч.) tegevus, toiming, aktsioon; план действий tegevuskava, военные действия sõjategevus, свобода действий tegevusvabadus, действие романа происходит в горах romaani tegevus toimub mägedes, партия действия aktsioonipartei, коэффициент полезного действия kasutegur, обстоятельство образа действия lgv. viisimäärus;
(без мн. ч.) toime, mõju; оказывать действие mõju avaldama, toimima, под действием солнечных лучей päikesekiirte toimel;
(без мн. ч.) töötamine, funktsioneerimine; машина ещё вчера была в действии eile veel masin käis ~ töötas, приводить в действие käima panema;
(без мн. ч.) kehtivus, maksvus; действие закона seaduse kehtivus;
mat. tehe; четыре действия neli tehet;
teater vaatus; пьеса в трёх действиях näidend kolmes vaatuses;
действия мн. ч. sammud, meetmed; эти действия обеспечат успех see teguviis tagab ~ need sammud ~ meetmed tagavad kordamineku
действовать 171b Г несов.
tegutsema, töötama; действовать решительно otsustavalt ~ resoluutselt tegutsema, телефон не действует telefon ei tööta, больная рука начинает действовать haige käsi hakkab liikuma;
на кого-что, чем, без доп. mõjuma; лекарство действует rohi mõjub, действовать на нервы кому kellele närvidele käima, никотин вредно действует на желудок nikotiin kahjustab magu;
kehtima, maksev olema; в данном случае действует этот закон käesoleval juhul kohandub ~ toimib see seadus
демонстрировать Г сов. и несов.
171b meeleavaldusest ~ demonstratsioonist ~ rongkäigust osa võtma, rongkäigus käima ~ marssima;
171a кого-что näitama, demonstreerima; демонстрировать солидарность с кем demonstreerima ~ osutama oma solidaarsust kellega, демонстрировать новый кинофильм uut filmi näitama
добыча 76 С ж. неод. (без мн. ч.)
tootmine, kaevandamine, ammutamine, saamine, saakimine; toodang, saak; добыча нефти nafta tootmine, naftatoodang, -saak, добыча сланца põlevkivi kaevandamine, põlevkivitoodang, -saak;
jaht, saagijaht; ходить на добычу jahil käima, волк отправился на добычу hunt läks saagijahile;
saak; военная добыча sõjasaak, подстерегать добычу saaki varitsema, город стал добычей огня linn langes tuleroaks
докатиться 316 Г сов. несов. докатываться до кого-чего
veerema milleni; мяч докатился до воды pall veeres veepiirile, волна докатилась до берега laine veeres kaldale ~ jõudis kaldasse;
ülek. kanduma, jõudma kelleni-milleni; слухи докатились до провинции kuuldused jõudsid ka ääremaile;
ülek. kõnek. langema milleni; докатиться до преступления kuritegevusse langema, докатиться до нищеты vaesuma, kerjuseks muutuma, alla käima
докучать 165b Г несов. кому, чем kõnek. peale käima kellele, tüütama keda, millega
дом 4 (род. п. ед. ч. дома и дому) С м. неод.
maja, hoone; kodu; жилой дом elamu, elumaja, Дом культуры kultuurihoone, -maja, Дом писателя kirjanike maja, Дом художника kunstihoone, kunstnike maja, дом моделей moemaja, детский дом lastekodu, дом моряков meremeestekodu, дом для престарелых vanadekodu, дом отдыха puhkekodu, сумасшедший дом kõnek. hullumaja, публичный дом, дом терпимости bordell, lõbumaja, принять в дом кого majja võtma, работать на дому kodus töötama;
perekond, kodakondsed; suguvõsa; дружить домами perekonnasõprust pidama, perekonniti läbi käima;
valitsejasugu, dünastia; дом Романовых Romanovite sugu ~ koda ~ dünastia;
отказывать ~ отказать от дома кому van. tutvust üles ütlema kellele; отбиваться ~ отбиться от дома kõnek. kodule võõraks jääma, kodust irduma ~ lahku lööma
донимать 169a Г несов. сов. донять кого, чем kõnek. (ära) vaevama, tüütama; peale käima
дослужить 319a Г сов. несов. дослуживать до чего, что teenima ~ töötama ~ tööl käima mis ajani; дослужить до пенсии pensionieani tööl käima ~ teenistusse jääma, дослужить обедню liturgiat lõpuni pidama
душ 28 С м. неод. dušš; холодный душ külm dušš, принять душ duši all käima
душа 70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.
(обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
ездить 270b (повел. накл. езди) Г несов. на чём, куда sõitma (ei viita ühesuunalisusele), käima; ездить на велосипеде jalgrattaga sõitma, ездить по стране mööda maad sõitma, ездить верхом ratsutama, ездить в командировки lähetusel ~ komandeeringus käima;
ездить верхом на ком kõnek. kelle seljas sõitma ~ ratsutama; vrd. ехать
жизнь 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) elu(iga), eluaastad; захолустная жизнь kolkaelu, зажиточная жизнь jõukas elu, супружеская жизнь abielu, жизнь человечества inimkonna elu ~ olelu ~ eksistents, дать жизнь кому kõrgst. kellele elu andma, keda sünnitama, отдать жизнь за кого-что kõrgst. elu kelle-mille eest andma, лишиться жизни surma saama, hukkuma, лишить себя жизни endale lõppu tegema, vabasurma minema, поплатиться жизнью eluga maksma, борьба за жизнь võitlus elu eest, образ жизни elulaad, eluviis, уклад жизни elulaad, продолжительность жизни eluiga, elu kestus, закат жизни ülek. eluloojang, на заре жизни ülek. elukoidikul, раз в жизни kord(ki) elus, на всю жизнь eluajaks, eluks ajaks, никогда в жизни eluilmaski mitte, mitte kordagi elus, в течение всей жизни kogu elu vältel ~ kestel ~ jooksul, при жизни eluajal, врачи вернули его к жизни arstid andsid talle elu tagasi, рассказ, верный жизни elulähedane jutustus, он полон жизни ta on täis elulusti, расскажи мне о своей жизни räägi mulle oma elust, в деревне проснулась жизнь maal ~ külas läks elu käima, maa ärkas ellu, он решил дожить свою жизнь в горах ta otsustas oma viimased eluaastad veeta mägedes, зарабатывать на жизнь elatist teenima, средства к жизни elatusvahendid;
подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
за I предлог I с вин. п.
kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
-ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
забеременеть 229b Г сов. от кого, без доп. rasestuma, rasedaks jääma, käima peale saama (van.)
заблуждаться 165 Г несов. eksima, eksiarvamusel olema, eksiteed käima; на свой счёт я не заблуждаюсь enda suhtes ma ei eksi
заварить 305a Г сов. несов. заваривать что
tõmmist ~ keedist ~ ekstrakti tegema millest; madalk. keetma mida; заварить чай (kanget) teed tegema, заварить уху kalasuppi keetma;
ülek. madalk. käima panema; заварить свадьбу pulmapidu käima panema ~ püsti ajama;
(kinni) keevitama;
заварить ~ заваривать кашу kõnek. suppi keetma, putru kokku keetma
завершить 287a Г сов. несов. завершать что lõpule viima, lõpetama; успешно завершить работу tööd edukalt lõpetama ~ lõpule viima, завершить жизненный путь eluteed lõpuni käima
завести 367 Г сов. несов. заводить I
кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud
завестись 367 Г сов. несов. заводиться
tekkima, sugenema, siginema; kõnek. algama, puhkema; завелись новые знакомства kõnek. tekkis uusi tutvusi, в шкафу завелась моль kappi siginesid koid, завелась беседа kõnek. hakati juttu ajama;
(kindlaks v. välja) kujunema; завёлся странный порядок kujunes imelik komme;
чем kõnek. van. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завестись хозяйством (endale) majapidamist soetama;
käivituma, käima minema; мотор сразу завёлся mootor läks kohe käima;
ülek. kõnek. ärrituma, ägestuma, end üles kruvima ~ kruvida laskma; завестись с полуоборота ~ полуслова poole sõna peale ägestuma ~ põlema minema
задвигаться 169 Г несов. сов. задвинуться
sisselükatav olema, kinni käima; эти рамы задвигаются neid raame saab (ette, eest ära) lükata, need on lükandraamid, ящик стола легко задвигается lauasahtel käib kergesti (kinni);
страд. к задвигать
задрать 216 Г сов. несов. задирать I
кого maha murdma; медведь задрал корову karu murdis lehma ära;
(без несов.) кого vaeseomaks peksma;
что kõnek. (üles, lahti) kiskuma, üles tõstma ~ käärima, püsti ajama; задрать кору на дереве puukoort lahti kiskuma, задрать кожу на пальце sõrme marraskile tõmbama, задрать рубашку särki ~ särgi äärt üles tõstma, кот задрал хвост kass ajas saba püsti, задрать голову pead selga ajama;
чёрт бы его задрал madalk. kurat ~ tont teda võtku, susi teda söögu; задрать ~ задирать нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima
задуть II 346 Г сов. несов. задувать I что
ära puhuma, kustutama; задуть свечу küünalt ära puhuma;
põlema ~ käima puhuma; задуть домну kõrgahju tööle panema
заезжать III 169a Г несов. кого hobust rakkes käima õpetama
закипеть 238 Г сов. несов. закипать
keema hakkama ~ minema (ka ülek.); вода закипела vesi läks ~ hakkas keema, работа закипела töö hakkas keema, кровь закипела veri lõi kobrutama ~ keema;
без доп., чем ülek. möllama ~ mässama ~ kihama ~ pulbitsema hakkama; море закипело meri hakkas möllama, площадь закипела народом väljak hakkas rahvast kihama, жизнь закипела elu läks käima ~ hakkas pulbitsema;
закипеть ~ забить ключом pulbitsema hakkama
закружить II 311a, 287a кого-что, до чего uimaseks ~ väsimuseni keerutama;
закружить голову кому kelle pead ringi käima panema, kelle pead segamini ~ segi ajama
закружиться 311, 287 Г сов.
keerlema ~ pöörlema hakkama; закружиться в вальсе valssi tantsima ~ valssima hakkama, голова закружилась pea hakkas ringi käima;
с чем, в чём ülek. kõnek. askeldamisest ~ rassimisest ära väsima
заладить Г сов. madalk.
270a что korrutama, ühte ja sama (visalt) kordama (hakkama); заладил одно и то же ta korrutab aina sama;
270b с инф., без доп. midagi (visalt, tihti) tegema hakkama; ветер заладил с севера tuul hakkas põhjast puhuma, он заладил к нам ходить ta hakkas tihti meil käima
запустить I 317 Г сов. несов. запускать
что kõnek. käima panema, käiku laskma, käivitama; запустить мотор mootorit käima panema, запустить в производство tootmisse laskma;
что üles laskma ~ lennutama, lendu laskma; мальчик запустил бумажного змея poiss lennutas ~ laskis lohe üles, запустить голубя tuvi lendu laskma, запустить ракету в космос raketti kosmosesse lennutama ~ saatma, запустить космический корабль kosmose- ~ ruumilaeva lähetama ~ üles saatma ~ välja saatma;
чем, что, в кого-что kõnek. virutama, viskama;
что, во что kõnek. sisse torkama ~ pistma ~ suruma ~ laskma; он запустил руку глубоко в карман ta pistis käe sügavale taskusse;
кого-что, куда kõnek. (lahti) laskma; лошадей запустили в пшеницу hobused on nisusse lastud, запустить в пруд карасей kokri tiiki laskma;
запустить ~ запускать лапу ~ руку куда kõnek. kuhu kätt toppima, mille järele kätt välja sirutama
заработать II 164b Г сов. töötama ~ tööle hakkama, käima minema; мотор заработал mootor läks käima, станок заработал бесшумно tööpink hakkas müratult tööle
засеменить 285b Г сов. kõnek. tipsima ~ tippama ~ tippima ~ tippamisi käima hakkama; он засеменил из кабинета ta väljus kabinetist tipsival sammul
заходить I 313b Г сов. по чему, без доп. käima ~ kõndima hakkama; он заходил взад-вперёд по комнате ta hakkas toas edasi-tagasi käima, слухи заходили по городу linnas hakkas liikuma kuulujutte, спицы ещё быстрее заходили в её руках vardad hakkasid ta käes veel kärmemini käima, волны заходили по морю merel tõusis lainetus
зачастить 296b Г сов. kõnek.
куда, к кому, без доп. sageli ~ tihti kus käima hakkama; в последнее время она зачастила к нам в гости viimasel ajal on ta hakanud tihti meil käima;
tihenema, kiirenema, tugevnema, intensiivistuma; что kiirendama mida; к вечеру зачастил дождь õhtuks vihm tihenes, зачастил пулемёт kuulipilduja hakkas kiirelt tärisema
зашататься 165 Г сов. kõnek.
на чём, от чего, под чем, без доп. kõikuma ~ vaaruma ~ tuikuma ~ vankuma lööma ~ hakkama, liikuma ~ logisema ~ lõnkuma hakkama; зашататься на ногах от усталости väsimusest tuikuma hakkama, власть царя зашаталась tsaarivõim lõi vankuma, зуб зашатался hammas on liikuma hakanud ~ lahti;
(ringi) lonkima ~ luusima ~ hulkuma hakkama; зашататься по городу mööda linna käima ~ uitama hakkama
знаться 165 Г несов. с кем-чем kõnek. tutvust ~ suhteid pidama, läbi käima, lävima, suhtlema, seltsima; он ни с кем не знается ta ei käi kellegagi läbi
идти 371 Г несов.
куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идтиамуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
(välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
на что kõnek. näkkama (kala kohta);
kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
избороздить 292 Г сов. что
vaostama, vaguma, vagusid kündma; ülek. kurdude ~ armidega katma; время избороздило его чело kõrgst. aeg on kündnud vagusid ta laupa, лицо избороздили морщины nägu oli kortsuline ~ kortse täis, изборождённая шрамами щека haavaarmides põsk;
ülek. risti ja põiki läbi sõitma ~ käima
извоз 1 С м. неод. (без мн. ч.) hobuvedu, hobutransport; küüt; железная дорога вытеснила извоз raudtee tõrjus hobuveo välja, ездить в извоз vooris ~ veos ~ küüdis käima, держать извоз küüthobuseid pidama
измельчать I 165b Г сов. väikse(ma)ks ~ madala(ma)ks jääma, vähenema, madalduma, kidurduma, känguma; ülek. alla käima, kõduma, manduma; река измельчала jõgi on madalaks jäänud, лес измельчал mets on kiduraks ~ kängu jäänud, их интересы измельчали neil pole enam õigeid ~ tõsiseid huve; vrd. мельчать
измерить 269a Г сов. несов. измерять
кого-что mõõtma, ülek. ka hindama; измерить взглядом кого keda pilguga mõõtma, измерить взглядом с ног до головы кого pealaest jalatallani mõõtma keda, измерить на глаз silma järgi hindama;
(без несов.) что ülek. kõnek. (sammudega) mõõtma, läbi käima ~ rändama
изойти II 374 Г сов. murd., van. läbi kõndima ~ käima
изысканно Н peenelt, rafineeritult, valitult; изысканно одеваться peenelt riietuma ~ riides käima, изысканно одет on peenelt riides ~ riietatud, быть изысканно любезным с кем kohtlema keda erilise viisakusega
исколесить 297a Г сов. что kõnek. läbi sõitma ~ käima ~ rändama
искупаться II 165 Г сов. kõnek. suplemas käima; я уже искупался käisin juba suplemas; vrd. купаться
исповедоваться 171 Г сов. и несов.
у кого, кому, без доп. kirikl. pihil käima, pihtima;
кому, перед кем, в чём üles tunnistama, südamelt ära rääkima, pihtima;
страд. к исповедовать несов.
истрепаться 212 Г сов. несов. истрёпываться
kõnek. (ära, näruseks) kuluma; книга совсем истрепалась raamat on näruks kulunud ~ kapsastunud;
ülek. kõnek. väsima; end väsitama ~ kurnama; у него нервы истрепались tal on närvid läbi;
(без несов.) ülek. madalk. alla käima; vrd. трепаться
исхаживать 168a Г несов. что kõnek. korduvalt läbi käima ~ kõndima
исходить III 313a Г сов. что läbi käima ~ rändama; исходить страну вдоль и поперёк maad risti ja põiki läbi käima ~ rändama (jalgsi)
кадило 94 С с. неод. kirikl. viirukipann;
раздувать ~ раздуть кадило madalk. (1) üles puhuma mida, suurt numbrit tegema millest, tolmu üles keerutama, (2) suure hooga käima panema mida, õiget hoogu sisse saama millele
канат 1 С м. неод. tross, köis, mer. tõu; причальный канат sildumistross, пеньковый канат kanepköis, бесконечный канат ringköis, светлый канат haljas tross, ходить по канату köiel käima
карман 1 С м. неод. tasku, tehn. ka salv, pesa; боковой карман küljetasku, нагрудный карман rinnatasku, внутренний карман sisetasku, накладной карман pealepandud tasku, вшивной карман sisseõmmeldud tasku, карман для часов kellatasku, смазочный карман määrdetasku, подающий карман söötesalv, приёмный карман väljesalv, смоляной карман vaigupesa;
у кого толстый ~ тугой карман kõnek. kellel on rahakott pungis ~ tüse rahakott; бить по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; не по карману кому kõnek. pole kellele taskukohane, kelle rahakott ei löö millele vastu; класть ~ положить (себе) в карман oma taskusse pistma, vahelt tegema; набивать ~ набить (себе) карман kõnek. oma punga ~ kukrut täitma; залезать ~ залезть в карман к кому, чей kõnek. kätt kelle taskusse pistma; за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud; держи карман (шире) kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks
кидаться 165 Г несов.
чем, без доп. (teineteist, üksteist) pilduma ~ loopima; кидаться снежками lumesõda tegema ~ pidama, üksteist lumepallidega loopima;
сов. кинуться во что, на кого-что, к кому, с инф. sööstma, viskuma, (kallale) tormama; visklema, heitlema ; кидаться в бой lahingusse sööstma, кидаться в кресло tugitooli viskuma, кидаться на шею kaela langema ~ viskuma, кидаться с кулаками на кого kellele rusikatega kallale minema, собаки кидались на прохожих koerad tormasid möödujaile kallale, кидаться из стороны в сторону siia-sinna ~ edasi-tagasi tormama, огонь кидался в разные стороны tuli viskles ~ heitles siia-sinna;
кем-чем ülek. kõnek. hoolimatult ümber käima kellega-millega, ninaga pilduma keda-mida;
страд. к кидать;
кидаться ~ кинуться в глаза кому kõnek. kellele silma torkama; кидаться ~ кинуться в голову кому kõnek. kellele pähe hakkama ~ lööma; кидаться ~ кинуться в нос кому kõnek. kellele ninna lööma
кляузничать 168b Г несов. на кого-что, кому, о чём, без доп. kõnek. salakaebama, peale kaebama, laimama keda; (tühiasjus) kohut käima
кнопка 72 С ж. неод.
rõhknael, knopka; прикрепить кнопкой knopkatama, knopkaga kinnitama;
rõhknööp, trukk(nööp); блузка на кнопках rõhknööpidega pluus;
tehn. nupp; нажать (на) кнопку (1) nupule vajutama, (2) kella andma, звонковая кнопка kõlistinupp, kellanupp, нажимная кнопка surunupp, кнопка остановки stoppnupp, seiskamisnupp, кнопка управления juht(imis)nupp, lülitusnupp, кнопка абонента abonendilüliti;
од. ülek. nalj. nöps, tirts (tavaliselt tüdruku kohta);
нажимать ~ нажать на все кнопки kõnek. kõiki rattaid käima panema, kõikidele nuppudele vajutama
козырь 13 С м.
неод. trump (ka ülek.); ходить с козыря trumpi välja käima, покрыть козырем trumbiga lööma, игра без козырей trumbita mäng;
од. ülek. kõnek. äss, tuus;
ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima
козырять I 254b Г несов. kõnek.
чем, без доп. trumpi käima; козырять тузом trumpässaga käima;
чем ülek. kõnek. uhkeldama, uhkustama, kehklema, suurustama, oma trumbiks ~ uhkuseks pidama
колядовать 172b Г несов. koljaadatama, kolendatama, jõulusandiks käima
компания 89 С ж. неод.
seltskond, kamp, punt (kõnek.); весёлая компания lõbus seltskond, в компании с кем kelle seltsis, kellega mestis, составить компанию кому seltsiks tulema ~ olema kellele, поддержать компанию kampa ~ kambameheks jääma;
maj. kompanii, selts; акционерная компания aktsiakompanii, aktsiaselts;
за компанию, для компании с кем kõnek. solidaarsuse ~ seltskonna mõttes; (он тебе) не компания temast ei ole sulle seltsilist, ta ei sobi sulle seltsi; водить компанию с кем kõnek. sõbrustama, läbi käima kellega
костыль 11 С м. неод.
kark; van. kepp; ходить на костылях karkudega käima;
konksnael; raudt. rööpanael;
lenn. (lennuki) sabahark
крендель 10, 12 С м. неод. kringel;
писать ~ выделывать ~ выводить ногами кренделя kõnek. tiira-taara käima, koibadega kringleid joonistama, tuigerdama; выкидывать кренделя kõnek. (osavalt) tantsu keerutama, poognaid tegema, tantsima, nii et jalad sõlmes
кругом I Н
ringi, ümber, ümberringi; повернуться кругом ümber ~ ringi pöörduma, кругом! ümber pöörd! кругом много лесов ümberringi on palju metsi;
kõnek. täielikult, täiesti, üleni, läbinisti; он кругом прав tal on läbi ja lõhki ~ täiesti õigus, он кругом должен ta on üleni võlgades;
ходить ~ вертеться кругом да около nagu kass ümber palava pudru käima
кружить 311a, наст. вр. также 288 Г несов.
кого-что, без доп. keerutama; в поле кружила метель põllul keerutas tuisk, кружить в вальсе кого kellega valssi keerutama, valssima, кружить пыль tolmu üles keerutama;
keerlema, tiirlema, tiirutama; орёл кружит в небе kotkas tiirleb taeva all, кружить по городу linnas ~ linna peal tiirutama;
кружить голову кому kõnek. kelle pead ringi käima panema, kelle pead segi ajama
кутаться 164 Г несов.
во что, чем end millesse mähkima ~ mässima, mähkuma (ka ülek.); кутаться в шубу end kasukasse mässima, степь куталась в туман rohtla ~ stepp mähkus uttu;
end sisse pakkima, liiga soojalt riides käima
лад II 3 С м. неод. muus.
tonaalsus, helistik;
sõrmlaua jaotis; (pilli) klahv; перебирать лады klahve sõrmitsema, sõrmedega üle klahvide käima
лазить 272b Г несов.
на что, во что, подо что, через что, по чему, без доп. (korduvalt v. ringi) ronima; лазить на деревья puude otsa ronima, лазить в окно aknast sisse käima;
во что kõnek. sorima, sorimas ~ tuhlamas ~ kallal käima; кто лазил в шкаф? kes on kapi kallal käinud? он лазит по карманам ta käib taskute kallal ~ võõrastes taskutes, ta on taskuvaras; vrd. лезть
лапоть 16 С м. неод. viisk; pastel (од. ülek. madalk. halv.); ходить в лаптях viiskudega ~ viiskudes käima;
лапти плести madalk. käperdis olema, soperdama, puterdama; лаптем щи хлебать madalk. mats olema, vaesuses ja viletsuses elama
легко Н kergelt, kergesti, hõlpsalt, hõlpsasti; (on) kerge ~ hõlbus; легко коснуться kergelt puudutama, его легко ранило ta sai kergelt haavata, легко одеваться kergelt riides käima, õhukese riidega käima;
легче ~ полегче на поворотах madalk. ära üle soola, ära torma; час от часу не легче kõnek. taga hullemaks läheb; легко сказать kõnek. kerge ~ lihtne öelda
лезть 354 Г несов.
на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
лекция 89 С ж. неод. loeng; посещать лекции loengutel käima, читать лекции lugema (näit. kõrgkoolis), loenguid pidama, ülek. moraali lugema, цикл лекций по русской литературе loengusari vene kirjandusest, vene kirjanduse loengud
лист I ед. ч. 2, мн. ч. 49, 2 С м. неод. (puu)leht; сложный лист bot. liitleht, игловидный лист bot. nõeljas leht, почковидный лист bot. neerjas leht, пальчаторассечённый лист bot. sõrmlõhine leht, дубовые листья tammelehed, лавровый лист kok. loorberileht, -lehed;
приставать ~ пристать как банный лист к кому madalk. halv. nagu uni peale käima, nagu vihaleht külge kleepuma kellele; дрожать ~ трястись как осиновый лист kõnek. nagu haavaleht värisema
лоскут 2, мн. ч. также 49 С м. неод. riba, lapp, räbal, tükk (suuremate paberi-, riide- vms. ribade ja maa kohta мн. ч. лоскуты, väiksemate ribade kohta мн. ч. лоскутья); одеяло из лоскутов ~ лоскутьев lappvaip, lapitekk, кожаные лоскуты nahatükid, рвать на мелкие лоскутья väikesteks tükkideks rebima, ходить в лоскутьях räbalais käima
лохмотья 49 С неод. (без ед. ч.) räbalad, kaltsud, hilbud, närakad, nartsud; ходить в лохмотьях räbalais ~ kaltsudes käima
люди 90 (род. и вин. п. людей, твор. п. людьми) С од. мн. ч. (ед. ч. человек м. р.)
inimesed, rahvas; молодые люди (1) noored (inimesed), noorrahvas, (2) noormehed, люди науки teadlasrahvas, люди доброй воли hea tahte inimesed, лишние люди kirj. liigsed ~ ülearused inimesed, присматриваться к людям inimesi jälgima;
teised, võõrad; люди работают, а он бездельничает teised teevad tööd, tema lööb lulli;
aj. (talu-, mõisa-) teenijad, teenijaspere, teenijasrahvas;
выходить ~ выйти ~ выбиваться ~ выбиться в люди haljale oksale jõudma; идти ~ пойти в люди van. võõraid teenima minema; жить в людях van. võõraste juures teenima; выводить ~ вывести кого в люди keda heale järjele aitama; на людях teiste ~ võõraste nähes; бывать в людях, показываться на людях väljas ~ inimeste hulgas ~ seltskonnas käima
масть 91 С ж. неод.
mast, (loomakarva) värvus (ka ülek.); лошадь вороной масти (ronk)must hobune;
(kaardi)mast; ходить в масть masti käima;
(быть) под одну масть kõnek. ühte masti ~ tõugu (olema); еятели) всех ~ разных мастей kõnek. igat sorti (tegelased), быть ~ приходиться ~ прийтись к масти kõnek. sobima, kokku passima
медведь 10 С м. од.
karu (kõnek. ka ülek.), ott; zool. белый медведь jääkaru (Ursus v Thalarctos maritimus), бурый медведь karu, pruunkaru (Ursus arctos), белогрудый ~ гималайский медведь kaeluskaru (Ursus v Selenarctos tibetanus), малайский медведь malai karu (Ursus v Helarctos malayanus), очковый медведь prillkaru (Tremarctos ornatus), медведи karulased (Ursidae), медведем глядеть altkulmu vaatama, põrnitsema, ходить как медведь tatsa-tatsa ~ tatsudes käima;
kõnek. karunahk;
медведь ~ слон на ухо наступил кому nalj. kellele on karu kõrva peale astunud, kellel ei ole (muusikalist) kuulmist; делить шкуру неубитого медведя (enneaegu) karu nahka jagama
медный 126 П
vask-, vase-, vaskne (ka ülek.); медная проволока vasktraat, медная посуда vasknõud, медные деньги vaskraha, медный колчедан min. vaskpüriit, kalkopüriit, медный блеск min. kalkosiin, vaskläik, медный купорос vaskvitriol (van.), vasksulfaat, медная руда vasemaak, медный век arheol. vaseaeg, медный звук vaskne heli;
vaskpunane, vasekarva; медное лицо vasekarva nägu;
медный лоб kõnek. põikpea, puupea; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest, veest ja vasktorudest läbi käima
медосмотр 1 С м. неод. (медицинский осмотр) arstlik läbivaatus; пройти медосмотр arsti(de) juurest ~ arstikomisjonist läbi käima
миндальничать 168b Г несов. с кем, без доп. madalk. õrnalt ümber käima, (liiga) pehme ~ järeleandlik olema; с сыном он не миндальничал poja vastu oli ta karm, poega ta ei hellitanud
мода 51 С ж. неод. mood (ka ülek.); быть в моде moes olema, войти в моду moodi minema, выйти из моды moest minema, журнал мод moeajakiri, -leht, идти в ногу с модой moega kaasas käima ~ sammu pidama, отставать от моды moest maha jääma, по последней моде viimase moe järgi, последний крик моды viimane moekarje ~ moeröögatus, это что ещё за мода kõnek. mis mood see veel olgu, взять моду kõnek. kombeks võtma
модничать 168b Г несов. kõnek. viimse moe järgi rõivastuma ~ riides käima; madalk. (rõivastega) eputama ~ peenutsema, moenarr ~ moeahv olema
мозолить 269a Г несов. что kõnek. rakku ajama; мозолить ноги jalgu rakku käima ~ jooksma, мозолить руки käsi rakku töötama;
мозолить глаза madalk. (1) кому pinnuks silmas olema, jalgu jääma kellele, (2) кому, чем nina alla hõõruma kellele, mida; мозолить ~ чесать язык madalk. keelt ~ lõugu kulutama (tühja peale); vrd. намозолить
мысль 90 С ж. неод.
mõte, idee, kavatsus; mõtlemine; блестящая мысль hiilgav mõte ~ idee, глубокая мысль sügav mõte, задняя мысль tagamõte, основная мысль произведения teose põhiidee, научная мысль teaduslik mõte, teadusmõte, современная инженерная мысль nüüdisaegne insenerimõte ~ tehniline mõte, передовая мысль eesrindlik ~ edumeelne mõte, общественная мысль ühiskondlik mõte, навязчивая мысль painav ~ tüütav mõte, образ мыслей mõtteviis, -laad, в мыслях mõttes, и в мыслях не было ei tulnud mõttessegi, ei olnud mõtteski, по мысли автора autori kavatsuse kohaselt ~ mõtte järgi, ход ~ течение мысли mõttekäik, у кого мелькнула мысль kellel tuli ~ sähvatas mõte, навести на мысль кого keda mõttele viima, напасть на мысль (äkki) mõttele tulema, не допускать даже мысли о чём isegi mitte mõtlema millele, погрузиться в свои мысли (oma) mõtteisse süvenema ~ vajuma, подать мысль кому kellele ideed ~ mõtet andma, прийти к мысли mõttele tulema, в голову пришла странная мысль kummaline mõte tuli pähe, поделиться своими мыслями oma mõtteid jagama, ухватиться за мысль mõttest kinni haarama, носиться с мыслью kõnek. (üht) mõtet peas kandma, (ühe) mõttega ringi käima;
мысли мн. ч. mõttelaad, vaated, veendumused; мысли молодёжи noorte mõttelaad ~ vaated, мы с вами одних мыслей olen teiega sama ~ ühte meelt, mul on teiega ühised vaated ~ veendumused, непостоянен в мыслях ebakindlate vaadetega;
держать в мыслях что millele mõtlema, mida meeles pidama, mõttes hoidma; собираться ~ собраться с мыслями mõtteid koondama
мыться 347 Г несов.
чем, в чём (end) pesema; мыться в бане end saunas pesema, saunas käima;
страд. к мыть; vrd. вымыться
на I предлог I с вин. п.
suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
наведаться 164 Г сов. несов. наведываться куда, к кому kõnek. läbi astuma, sisse põikama, külastama; наведаться домой koduseid vaatamas käima, наведайтесь к нам tulge meid vaatama, astuge meile ~ meie poole sisse, наведаться на днях neil päevil läbi ~ sisse astuma
навестить 296a Г сов. несов. навещать кого-что külas ~ vaatamas käima, külastama, väisama keda; навестить больного haiget külastama ~ vaatamas käima ~ vaatama minema
над, надо предлог с твор. п.
märkides isikut, eset, kohta, ruumi, mille kohal tegevus toimub kohal, kohale, üle, peale, -le; висеть над столом laua kohal rippuma, склониться над работой töö kohale kummarduma, занести шашку над головой mõõka pea kohale tõstma, надо мной minu kohal ~ kohale ~ üle, стоять над душой kellele millega hinge peale käima;
märkides isikut, eset, nähtust, millele tegevus on suunatud kallal, juures, ääres, üle, pärast, -ga; трудиться над проектом projekti kallal töötama, ломать голову над задачей ülesande kallal pead murdma, плакать над письмом kirja lugedes nutma, скучать над книгой raamatu juures igavlema, стрелять над ухом kõrva juures ~ ääres paugutama, победа над врагом võit vaenlase üle, смеяться над самим собой iseenese üle naerma, дрожать над ребёнком lapse pärast värisema, опыты над растениями katsed taimedega, сделать над собой усилие oma jõudu kokku võtma, end sundima, жулики над жуликами kõnek. van. sulide sulid
надо предик. кому-чему, с инф., кого-чего, кого-что on vaja, on tarvis, tuleb, peab; надо послать за ним tuleb talle keegi järele saata, мне надо туда сходить ma pean seal ära käima, mul tuleb ~ on vaja ~ on tarvis seal ära käia, мебель -- что надо kõnek. mööbel on selline, nagu olema peab, так надо nii peab olema, что тебе здесь надо? kõnek. mis sa siit otsid? не хочешь -- не надо kõnek. kui ei taha, pole tarvis, очень мне надо kõnek. õige mul tarvis, надо вам сказать pean teile ütlema;
надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
нажать I 220 Г сов. несов. нажимать
что, на кого-что peale vajutama ~ suruma ~ litsuma; нажать кнопку nupule vajutama;
что, чего (teatud hulka) välja pressima ~ pigistama; нажать стакан сока klaasitäit mahla välja pigistama;
(без страд. прич.) на кого-что, без доп. ülek. madalk. peale käima ~ pressima, survet avaldama;
(без страд. прич.) на что, без доп. ülek. madalk. pihta andma, auru juurde panema;
нажать ~ нажимать на все кнопки ~ пружины kõnek. kõiki raudu tulle panema, kõiki rattaid käima panema, kõikidele nuppudele vajutama
наперевес Н väljendeis держать ружьё наперевес püssi ees hoidma, идти с винтовкой наперевес (vint)püss käes käima ~ minema ~ tulema
направить 278a Г сов. несов. направлять
кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
насесть II 353 Г сов. несов. наседать
на что, без доп. (peale) langema; на мебель насела пыль mööbel on tolmune, mööblile on tolmu kogunenud ~ langenud;
на кого-что kõnek. (oma raskusega) peale suruma ~ rõhuma;
на кого ülek. madalk. peale ajama ~ pressima ~ käima; насесть с требованиями nõudmistega peale käima
настаивать I 168b Г несов. сов. настоять I на чём visalt nõudma, peale käima; настаивать на своём oma nõudmiste ~ arvamuse juurde jääma
находиться II 313 Г сов. kõnek. küllalt käima ~ kõndima, käimisest ~ kõndimisest väsima
небрежно Н hooletult, lohakalt, hoolimatult; писать небрежно hooletult ~ lohakalt kirjutama, небрежно одеваться lohakalt riides käima
неотлучно Н pidevalt, kogu aeg; неотлучно сидеть у постели больного kogu aeg haigevoodi juures istuma, неотлучно следовать за кем lahutamatult kaasas käima kellega, kelle järel käima
нерв 1 С м. неод. anat. närv; двигательный нерв liigutusnärv, зрительный нерв nägemisnärv, слуховой нерв kuulmisnärv, тройничный нерв kolmiknärv, блуждающий нерв uitnärv, железные нервы ülek. kõnek. raudsed närvid, у него расстроены нервы ~ с нервами не (всё) в порядке kõnek. tal on närvid korrast ära;
действовать на нервы кому kellele närvidele käima; играть на чьих нервах kelle närve ~ kannatust proovile panema; трепать ~ мотать нервы кому kõnek. kelle närve kulutama ~ sööma
ниточка 73 С ж. неод. niidiots, lõngajupp; dem. niidike, lõngake;
по ниточке разбирать ~ разобрать кого-что kõnek. üksipulgi läbi arutama ~ võtma, pisiasjadeni läbi sõeluma; на ниточке висеть ~ держаться juuksekarva otsas rippuma; ходить (как) по ниточке kõnek. nööri järgi käima, nagu nööri peal olema
нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
нож 29 С м. неод.
nuga, puss; кухонный нож kööginuga, перочинный нож sulenuga (väike taskunuga), садовый нож aianuga, складной нож liigendnuga, косой нож kaldteraga nuga, nahanuga, дисковый нож tehn. ketasnuga, лезвие ножа noatera, черенок ножа noapea, финский нож soome puss;
tera; нож косилки põll. niiduki vikat, строгальный нож höövlitera, нож ковша mäend. kopatera, нож отвала põll. (adra)hõlmatera;
(быть) на ножах с кем kellega nugade peal ~ vaenujalal olema; ложиться ~ лечь под нож kõnek. noa alla minema (operatsioonile); (умирать ~ умереть) под ножом kõnek. operatsioonilaual (surema); нож в сердце кому hoop otse südamesse; нож острый для кого, кому lausa ~ päris piin kellele; как ножом по сердцу otse südamesse (lõikama); приставать ~ пристать с ножом к горлу к кому kõnek. kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima, mitte hingerahu andma
нос 3 (род. п. ед. ч. носа и носу, предл. п. о носе и в ~ на носу) С м. неод.
nina; вздёрнутый нос püstnina, нос пуговкой nöbinina, нос с горбинкой kühmnina, kongnina, kongus nina, орлиный ~ ястребиный нос kullinina, прямой нос sirge nina, высморкать нос nina (puhtaks) nuuskama, говорить в нос läbi nina rääkima, у кого кровь идёт из носа ~ из носу kellel jookseb nina verd;
lennukinina; vöör, laevanina; käil, paadinina; (jalatsi)ninats; maanina, neem; нос корабля laevanina, vöör, нос лодки käil, paadinina, туфли с открытым носом lahtise ninaga kingad;
nokk;
водить за нос кого kõnek. keda ninapidi vedama; (говорить) под нос kõnek.habemesse pobisema ~ pomisema; (столкнуться ~ встретиться) нос к носу, носом к носу kõnek. ninapidi kokku sattuma; вешать ~ повесить нос (на квинту) kõnek. nalj. pead ~ nina norgu laskma; задирать ~ задрать ~ поднимать ~ поднять нос kõnek. nina püsti ajama, nina püsti käima; совать нос не в своё дело madalk. oma nina võõrastesse asjadesse toppima; утереть нос кому madalk. keda üle trumpama; с гулькин нос kõnek. kukenokatäis; у кого нос не дорос kõnek. kes on veel roheline, kelle kõrvatagused alles märjad; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; показывать ~ показать нос (1) kõnek. pikka nina näitama, (2) oma nina näitama kus, kuhu ilmuma; не видеть дальше своего носа kõnek. oma ninast ~ ninaotsast kaugemale mitte nägema; из-под (самого) носа kõnek. nina alt; комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni haarata ~ hakata; под самым носом, под носом kõnek. nina all; перед (самым) носом kõnek. nina all ~ alt; оставлять ~ оставить с носом кого kõnek. keda pika ninaga jätma; оставаться ~ остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma, pikka nina saama; клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma, peaga tonksima (tukkudes); (экзамен, весна...) на носу kõnek. (eksam, kevad...) on ukse ees ~ käega katsuda; не по носу кому madalk. kellele ei ole meeltmööda; зарубить (себе) на носу kõnek. endale kõrva taha kirjutama ~ otsa ette ~ pealuusse raiuma
носок II 24 С м. неод.
dem. nokake, väike nokk (linnul);
ninats, (jalatsi)nina; (soki-, suka-) pöid; носок сапога saapaninats, туфли с острыми носками terava ninaga kingad, носок чулка sukapöid, ходить на носках varvastel ~ kikivarvul käima;
tila, nokk; (eseme) ots; кувшин с узким носком kitsa tilaga kann, носок крана kraananokk, носок лемеха adratera nina, носок наковальни alasi sarv, носок косы vikatiots
о-, об-, обо-, объ- приставка väljendab
tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
(ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
обернуться 338 Г сов. несов. обёртываться, оборачиваться
чем, к кому-чему, куда, без доп. end pöörama, (ümber) pöörduma; обернуться к кому спиной kellele selga pöörama, обернуться лицом к кому nägu kelle poole pöörama, näoga kelle poole pöörduma, он обернулся ta pööras (end) ümber, куда ни обернёшься, всюду степь kuhu ka ei vaataks, ümberringi on rohtla ~ stepp;
чем, как ülek. mingit pööret võtma; счастье обернулось несчастьем õnnest sai õnnetus, дела обернулись хорошо asjad võtsid soodsa pöörde ~ laabusid hästi, обстоятельства обернулись против меня olukord muutus minu kahjuks;
несов. оборачиваться käibima, ringlema, käibes ~ ringluses olema;
несов. оборачиваться kõnek. (edasi-tagasi) ära käima; раньше часу не обернуться alla tunni seal ära ei käi;
несов. оборачиваться kõnek. hakkama saama, toime tulema; мы сами обернёмся saame ise ~ omal jõul hakkama;
кем-чем, в кого-что moonduma; обернуться волком ~ в волка hundiks moonduma;
чем, во что madalk. end millesse mähkima ~ keerama; обернуться в одеяло ~ одеялом end teki sisse mähkima
облегчиться 287 Г сов. несов. облегчаться
kergenema, hõlbustuma, kergemaks minema; нос лодки облегчился paadi nina muutus kergemaks, труд облегчился töö on kergemaks läinud ~ hõlbustunud;
madalk. end tühjendama, väljas ~ asjal käima
обмахать 165a Г сов. несов. обмахивать II кого-что madalk. läbi käima; обмахать полгорода poolele linnale tiiru peale tegema
обнимка 72 С ж. неод. väljendis в обнимку kõnek. kaelustades, kaelakuti (koos), ümbert kinni hoides, сидеть в обнимку kaelakuti (koos) istuma, ходить в обнимку ümbert kinni hoides käima, уснуть в обнимку üksteise ~ teineteise kaisus uinuma
обноски 23 С мн. ч. неод. (ед. ч. обносок м. р.) kõnek. kantud ~ kulunud rõivas, kalts(ud), räbal(ad) (rõivaste v. jalatsite kohta); ходить в обносках räbalais käima, носить чужие обноски teiste vanu asju kandma
обойти 372 Г сов. несов. обходить кого-что
вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
обойтись 372 Г сов. несов. обходиться
с кем-чем как ümber käima, kohtlema; с ним обошлись как с мальчишкой teda koheldi kui poisikest;
кому-чему, во что, во сколько kõnek. maksma minema, maksma (ka ülek.); ремонт обошёлся в двести рублей remont läks kakssada rubla maksma, это ему дорого обошлось see läks talle kalliks maksma, это ему даром не обойдётся see ei lõpe tal hästi, seda talle ei kingita;
без кого-чего, кем-чем kõnek. läbi ~ hakkama saama, toime tulema; обойтись без помощи ise toime tulema, я обойдусь ста рублями saan saja rublaga hakkama, обойдётся (и без этого) saab selletagi läbi ~ hakkama;
без кого-чего, без доп. kõnek. korda saama, hästi minema; всё обойдётся kõik saab korda, обошлось без скандала skandaali ei tulnud;
влетать ~ влететь ~ вскочить ~ стать ~ обойтись в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika ~ ränka raha maksma minema
обочина 51 С ж. неод.
äär, serv, ääreala; teeäär, teeperv, teepeenar; maanteeäärne (jalg)rada; идти обочиной teepeenral ~ teeäärsel rajal käima, идти обочиной ~ по обочине леса mööda metsaäärt minema;
vankriredel; reetiivapuu, reeveerepuu
образ I 1 С м. неод.
kuju, kunst, kirj., muus. ka kujund, kujutis (ka mat.); kujutelm, kujutlus, kujutluspilt; van. (peegel)pilt; vorm; сценический образ lavakuju, войти в образ rolli sisse elama, образ положительного героя (romaani vm.) positiivne tegelane, потерять ~ утратить человеческий образ alla käima, loomastuma, inimpalet kaotama, звериный образ loomalik olemus, в образе кого kelle näol, kellena, kelle kujul, мыслить образами kujundlikult ~ kujunditega mõtlema, в ярких образах eredalt, (hästi) kujundlikult, образы далёкого детства kujutluspildid möödunud lapsepõlvest;
viis, laad; образ жизни elulaad, сидячий образ жизни istuv eluviis, кочевой образ жизни nomaadlus, rändurielu, образ действий talitusviis, toimimisviis, образ мыслей meelsus, mentaliteet, mõtteviis, равным образом võrdselt, ühtviisi, каким образом mis moodi, mil viisil, kuidas, таким образом sel viisil, sedaviisi, sedasi, коренным образом põhjalikult, наилучшим образом kõige paremini, надлежащим образом nagu kord ja kohus, nagu ette nähtud, ettenähtud korras, nõutaval viisil ~ moel, бессовестным образом häbematul kombel, häbematult, главным образом peamiselt, põhiliselt, некоторым образом mingil ~ teatud määral, решительным образом otsustavalt, kindlalt, никоим образом ei mingil ~ mitte mingil juhul, обстоятельство образа действия lgv. viisimäärus, modaaladverbiaal, придаточное предложение образа действия lgv. viisilause, modaallause;
рыцарь печального образа liter. kurva kuju rüütel; по образу своему и подобию van., nalj. enda sarnasena ~ sarnaseks, enda näo järgi
обращаться 165 Г несов.
сов. обратиться . tiirlema, ringlema, käibel olema, käibima, kasutusel olema;
с кем-чем käsitsema; ümber käima, kohtlema; уметь обращаться с инструментами tööriistu käsitseda oskama, обращаться как с мальчишкой nagu poisikest kohtlema
общаться 165 Г несов. с кем suhtlema, läbi käima, kokku puutuma; общаться со многими людьми paljudega suhtlema
общество 94 С с. неод. ühiskond; ühing, selts, ühistu; seltskond; aj. kogukond; античное общество antiikühiskond, бесклассовое общество klassideta ühiskond, классовое общество klassiühiskond, первобытное общество ürgkogukondlik ühiskond, феодальное общество feodaalühiskond, человеческое общество inimühiskond, передовое общество eesrindlikud ühiskonnaliikmed, спортивное общество spordiühing, -selts, студенческое научное общество üliõpilaste teaduslik ühing, общество дружбы sõprusühing, общество охраны природы looduskaitseselts, акционерное общество maj. aktsiaselts, порядочное ~ приличное общество viisakas seltskond, избранное общество valitud seltskond, женское общество naiste seltskond, в обществе кого kelle seltsis ~ seltskonnas, быть душой общества seltskonna hing olema, бывать в обществе seltskonnas käima, вращаться в высшем обществе kõrgemas seltskonnas liikuma, попасть в дурное общество halba seltskonda ~ kampa sattuma, он принят в обществе van. ta on seltskonnas omaks võetud, мне не хватает общества mul on seltsist puudu, в своём обществе omasuguste seltsis, сливки общества (seltskonna) koorekiht, дворянское общество aadel, aadelkond, общество друзей sõprade ring, sõbrad, в обществе взрослых täiskasvanute hulgas ~ keskel, избегать общества inimesi vältima
огонь 15 С м. неод.
tuli, leek, lõõm; бенгальский огонь bengali tuli, мигающий огонь mer. plinktuli, бортовой огонь mer., lenn. pardatuli, якорный огонь mer. ankrutuli, стояночный огонь parktuli (autol), хвостовой огонь lenn. sabatuli, автоматический огонь sõj. automaattuli, ridatuli, беглый огонь sõj. kiirtuli, заградительный огонь sõj. tõkketuli, перекрёстный огонь sõj. risttuli, шквальный огонь sõj. marutuli, огонь! sõj. tuld! линия огня sõj. tulejoon, вести огонь sõj. tulistama, tuld andma, огонь горит tuli põleb (näit. ahjus), греться у огня end tule paistel soojendama, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), предавать что огню mida ära põletama, пылать огнём leegitsema, развести огонь tuld ~ lõket (üles) tegema, дом стал жертвой огня maja langes tuleohvriks ~ sai tuleroaks, страхование от огня tulekindlustus, разогреть на огне tule peal soojaks tegema ~ üles soojendama, огонь светит tuli paistab, зажечь огонь tuld süütama ~ põlema panema, погасить огонь tuld kustutama, ужинали уже при огне õhtust süües võtsime juba tule üles, õhtust sõime tule valgel, огонь поворота suunatuli, огни города linnatuled, в огне войны sõjatules, в огне сражения lahingutules, антонов огонь van. gangreen, он весь в огне ta hõõgub nagu tuletukk, tal on väga kõrge palavik, огонь любви armuleek, -lõõm, глаза горят огнём silmis on leek, silmad leegitsevad ~ hõõguvad;
õhin, hasart, hoog, tulisus;
между двух огней kahe tule vahel; огнём и мечом liter. tule ja mõõgaga; днём с огнём не найдёшь kõnekäänd otsi või tikutulega, ei leia tikutulegagi ~ tikutulega otsideski üles; бояться как огня kartma nagu tuld; бежать как от огня nagu tuli takus jooksma; из огня да в полымя kõnekäänd vihma käest räästa alla; нет дыма без огня vanas. kus suitsu, seal tuld; идти ~ пойти в огонь и в воду за кого-что, за кем tulest ja veest läbi minema kelle eest v heaks; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest, veest ja vasktorudest läbi käima; подливать ~ подлить масла в огонь õli tulle valama
одеваться 169 Г несов. сов. одеться во что, как, кем-чем
riietuma, rõivastuma, end riidesse panema; kuidas riides käima; тепло одеваться soojalt riietuma ~ riides käima, одеваться мальчиком poisiriideid selga panema, poisiks riietuma, одеваться в меха karusnahku kandma, karusnahkades käima, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma ~ riides käima, одеваться по последней моде viimase moe järgi riides käima, одеваться в дорогу reisiriideid selga panema;
ülek. kattuma, end (sisse) mähkima; одеваться зеленью ~ листвой lehte minema, lehtedega kattuma, roheliseks minema, rohelisse mähkuma;
страд. к одевать
околесить 297a Г сов. что madalk. (kõiki kohti) läbi sõitma ~ käima, ringi peale tegema; околесить город linnale ringi peale tegema (sõites), kogu linna läbi logistama
около II Н läheduses, lähedal, kõrval; lähedale, kõrvale; van. ümberringi; около никого не было видно läheduses polnud kedagi näha, присесть около lähedale ~ kõrvale istuma;
ходить вокруг ~ кругом да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima
оправиться 278 Г сов. несов. оправляться
end kohendama ~ korrastama; оправиться перед зеркалом end peegli ees korrastama;
от чего, без доп. kosuma, toibuma, üle saama, end koguma; оправиться после болезни haiguse järel kosuma, оправиться от испуга ehmatusest toibuma, оправиться от потрясения vapustusest üle saama;
kõnek. asjal käima
опрятно Н puhtalt, hoolitsetult, korralikult; on puhas ~ korras; опрятно одеваться puhtalt ja korralikult riides käima
опуститься 317 Г сов. несов. опускаться
на кого-что, без доп. (alla, maha, madalale) laskuma ~ langema (ka ülek.); опуститься на траву rohule laskuma ~ istuma, опуститься на колени põlvili langema ~ laskuma, põlvitama, опуститься на дно (1) põhja laskuma (näit. tuukri kohta), (2) ülek. põhja minema, голова опустилась на грудь pea vajus rinnale, самолёт опустился lennuk maandus ~ laskus, ночь опустилась на город öö laskus linnale;
ülek. alla käima, madalale langema;
руки опустились ~ опускались käed vajusid rüppe
осторожно Н ettevaatlikult, argsi; осторожно, окрашено! ettevaatust, värske värv! осторожно обращаться с чем millega õrnalt ümber käima
осторожность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) ettevaatlikkus, ettevaatus; обращаться с осторожностью ettevaatlikult ~ õrnalt ümber käima ~ kohtlema, проявить осторожность ettevaatlik olema, из осторожности ettevaatuse pärast
откозырять II 254b Г сов. kõnek. trumpe välja käima (kaardimängus)
относиться 319 Г несов. сов. отнестись
к кому-чему как suhtuma; серьёзно относиться к работе töösse tõsiselt suhtuma, мы относимся к вашему предложению с большим сочувствием teie ettepanek äratab meis suurt poolehoidu, относиться к кому с подозрением keda kahtlustama, umbusaldama;
(без сов.) к кому-чему kuuluma; относиться к классу млекопитающих imetajate klassi kuuluma;
(без сов.) к кому-чему kelle-mille kohta käima, kellesse-millesse puutuma; это к вам не относится see ei käi teie kohta, это к делу не относится see ei puutu asjasse;
к кому-чему, куда van. pöörduma kuhu, kelle-mille poole
отношение 115 С с. неод.
suhe (ka mat.), vahekord, seos; (без мн. ч.) suhtumine; деловые отношения ametlikud suhted, ametivahekord, ametialane läbikäimine ~ suhtlemine, дипломатические отношения diplomaatilised suhted, производственные отношения tootmissuhted, имущественные отношения varalised suhted, varaline vahekord, добрососедские отношения heanaaberlikud suhted, отношение мышления к бытию mõtlemise ja olemise vahekord, обратное отношение mat. pöördsuhe, -seos, быть ~ находиться в хороших отношениях hästi läbi saama, heades suhetes ~ heas vahekorras ~ heas läbisaamises ~ heal jalal olema, быть в близких отношениях lähedased olema, порвать отношения suhteid katkestama, enam mitte läbi käima, иметь отношение к кому-чему kellega-millega seotud olema, в отношении кого-чего , по отношению к кому-чему kelle-mille vastu ~ suhtes, во всех отношениях igas mõttes ~ suhtes, в этом отношении selles mõttes, добр по отношению к нему tema vastu heatahtlik, несправедлив в отношении кого kelle vastu ebaõiglane, интересен во всех отношениях igati huvitav, в этом отношении я согласен с ним selles olen temaga nõus ~ ühel nõul, бережное отношение к кому-чему hoolas ~ hoolikas ~ säästev suhtumine;
vahekiri (ametikirja liik)
отпасти 364 Г сов.
(teatud aeg) karjas käima, karjatama;
кого-что, без доп. kõnek. karjaskäimist ~ karjatamist lõpetama
отрепье 113 С с. неод. (без мн. ч.)
kõnek. kaltsud, räbalad, närud ~ räbaldunud rõivad; ходить в отрепье räbalais ~ närudes käima;
murd. takk
оттопать 164a Г сов. madalk.
что valusaks käima ~ kõndima;
maha vantsima
оттоптать 204a Г сов. несов. оттаптывать что kõnek.
(ära, mustaks) tallama; оттоптать кому ногу kellele valusasti jala peale astuma;
valusaks käima ~ kõndima; я оттоптал себе ноги mul on jalad kõndimisest valusad ~ haiged
отходить III 313a Г сов. kõnek.
313b kõndimist ~ käimist lõpetama;
(teatud aeg) käima (näit. koolis, ametis), (teatud aeg) mingi ameti peal ~ mingis ametis olema;
несов. отхаживать что kõnek. (jalgu) valusaks käima ~ ära väsitama;
несов. отхаживать кого, чем madalk. läbi peksma, naha peale andma
отходничество 94 С с. неод. (без мн. ч.) maj. aj. ulgtöö, rändtöö, ulgtööl ~ hooajatööl käimine; работать в порядке отходничества ulgvel ~ ulgumail tööl käima, hooajatööd tegema
отшагать 165b Г сов. несов. отшагивать kõnek. (maha) käima ~ kõmpima; отшагать десять километров kümme kilomeetrit maha kõmpima
отшлёпать 164a Г сов. несов. отшлёпывать
кого-что kõnek. lakse andma; отшлёпать шалуна võrukaelale lakse andma;
madalk. (porist) teed tallama, (teatud maad porisel teel) maha käima ~ kõmpima
охаживать 168a Г несов. madalk.
что mille ümber käima ~ ringe tegema ~ tiirutama;
кого kellele pugema, keda meelitama, kelle ümber tiirutama, nagu kass ümber palava pudru käima;
кого, чем vemblaga nahutama, vemmalt andma, vemmeldama, kolkima
охотиться 274 Г несов.
на кого-что, без доп. jahil käima, kellele jahti pidama, keda jahtima, küttima, metsastama (van.); охотиться на кабанов metssigu küttima;
за кем-чем ülek. kõnek. keda jahtima, taga ajama; охотиться за редкой книгой haruldast raamatut taga ajama ~ jahtima
падать 164b Г несов.
сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
паломничать 168b Г несов. palverännakul käima (ka ülek.), palverändlema
пальчик 18 С м. неод. dem. sõrmeke; varbake; ходить на пальчиках kikivarvul käima;
пальчики оближешь kõnek. (1) viib keele alla, (2) nagu kompu; мальчик с пальчик folkl. pöialpoiss, päkapikk
пасти 364 Г несов. кого-что karjatama, karja hoidma, karjas olema, karjas käima; пасти стадо karja hoidma, мальчик пасёт гусей poiss on hanekarjas, он много лет пас коров ta käis palju aastaid lehmakarjas
пасть II 356b Г сов. несов. падать
van. langema, kukkuma, laskuma; конь пал на землю hobune langes ~ kukkus maha, они пали на колени nad vajusid ~ langesid ~ laskusid põlvili, настроение пало tuju langes, подозрение пало на него kahtlus langes tema peale;
(без несов.) ülek. langema, alla käima; пасть низко madalale langema, alla käima;
lõpma, otsa saama (loomade kohta); корова пала lehm lõppes ~ lõppis;
(без несов.) liter. hukkuma, langema (lahingus); пасть в бою lahingus langema, пасть смертью храбрых kangelassurma surema, sangarina langema, пасть от руки кого kelle käe läbi hukkuma ~ surma saama, пасть жертвой кого ülek. kelle ohvriks langema;
(без несов.) kukutatud olema; царское самодержавие пало tsaari isevalitsus ~ tsaarivõim on kukutatud;
(без несов.) alla andma; крепость пала kindlus andis alla ~ langes ~ vallutati
педаль 90 С ж. неод. tehn., muus. pedaal; пусковая педаль käivituspedaal, педаль сцепления siduripedaal, педаль тормоза piduripedaal, нажать на педаль pedaalile vajutama, педаль рояля klaveri pedaal ~ tallalaud;
нажимать ~ нажать на все педали kõnek. kõiki rattaid käima panema
перебить 325 Г сов. несов. перебивать
кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перебродить II 313b Г сов.
(ära) käärima ~ käima (näit. veini kohta), käärimist lõpetama; вино перебродило vein on käinud ~ valmis;
üleliia käärima ~ käima; пиво перебродило õlu on maha käinud;
ülek. kõnek. taltuma, tasakaalukaks muutuma
перебывать 165b Г сов. у кого, где (kõigis v. paljudes kohtades) käima ~ käinud olema; ridamisi paljude käes olema; перебывать у всех знакомых kõiki tuttavaid läbi käima, где только я не перебывал kus ma küll käinud ~ olnud pole, у меня в руках много денег перебывало mu käest on palju raha läbi käinud, на выставке перебывало много народу näitusel käis palju rahvast, эта книга перебывала у многих see raamat on palju käest kätte rännanud

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur