[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 144 artiklit

входить 313b Г несов. сов. войти во что
sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
(koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
выбиваться 169 Г несов. сов. выбиться
из чего välja rabelema, (kõigest väest) välja pääseda püüdma; выбиваться из толпы rahvasummast välja trügima, выбиваться из долгов võlgadest välja rabelema, выбиваться из нищеты ~ нужды vaesuse kütkest vabanema;
из чего, из-под чего välja tungima ~ tikkuma ~ langema; солнце выбивалось из-за тучи päike tungis pilve tagant välja, волосы выбиваются из-под шляпы juuksed tikuvad kübara alt välja, выбиваться из расписания ~ из графика graafikust välja langema;
страд. к выбивать;
выбиваться ~ выбиться в люди heale järjele ~ haljale oksale jõudma; выбиваться ~ выбиться из колеи rööpast välja minema; выбиваться ~ выбиться из сил (1) kõigest jõust pingutama, kõigest väest püüdma, (2) surmani väsinud olema
выбраться 216* Г сов. несов. выбираться
(vaevaga) välja pääsema ~ jõudma ~ rabelema; как мне выбраться отсюда? kuidas ma siit välja pääsen? выбраться из болота на тропинку soost teerajale välja jõudma, выбраться из окружения piiramisrõngast väljuma, выбраться из долгов võlgadest välja rabelema, выбраться в театр kõnek. teatri jaoks aega leidma, teatrisse pääsema;
(без несов.) leiduma, ette tulema; если выберется свободное время, приезжайте kui leidub vaba aega, sõitke meile
выбрести 367* Г сов. kõnek. välja jõudma, lonkides ~ pärast ekslemist pärale jõudma; мы выбрели на знакомую тропинку jõudsime ~ lonkisime tuttavale teerajale välja
выезжать I 169b Г несов. сов. выехать
välja sõitma, teele asuma; ära kolima;
välja sõitma ~ jõudma;
на ком-чём ülek. halv. kelle turjal ~ seljal liugu laskma; keda-mida oma huvides ära kasutama, kelle-mille abil välja tulema; все выезжают на нём kõik lasevad tema turjal liugu;
выезжать в свет van. seltskonnas käima, seltskonnaelust osa võtma
выходить 383b Г несов. сов. выйти
väljuma, lahkuma, välja minema ~ tulema; выходить из комнаты toast välja minema, выходить из вагона vagunist väljuma, выходить в поле põllule minema, выходить в море merele minema, он не выходил из дому ta ei tõstnud kodunt jalga, больной ещё не выходит haige ei käi veel õues, он скоро выходит из больницы ta saab varsti haiglast välja, выходить на работу tööle tulema, солнце выходит из-за тучи päike tuleb pilve tagant välja, выходить в отставку erru minema, выходить на пенсию pensionile minema ~ jääma, выходить на охоту (saagi)jahile minema (looma kohta), выходить из игры (ka ülek.) mängust lahkuma;
välja jõudma ~ minema; выходить на дорогу teele (välja) jõudma, фронт уже выходил к морю rinne jõudis juba mereni, выходить один на один с вратарём väravavahiga vastamisi ~ mees mehe vastu minema;
(trükist) ilmuma; выходило новое издание книги oli ilmumas raamatu uustrükk, выходить из печати trükist ilmuma;
из чего kaduma, (olemast) lakkama; выходить из моды moest minema, выходить из употребления käibelt kaduma;
kõnek. otsa saama ~ lõppema; kuluma, minema; срок выходит tähtaeg on lähedal;
за кого (mehele) minema kellele, abielluma kellega; выходить замуж mehele minema, abielluma, выходить за врача kõnek. arstile mehele minema, arstiga abielluma;
из кого-чего, кем-чем välja tulema, saama; выходить победителем võitjaks tulema;
(без сов.) (vaatega mille poole) olema; окно выходит на улицу aken on tänava poole, комната выходит окнами в сад toa aknad avanevad aeda;
из чего välja astuma; выходить из кооператива kooperatiivist välja astuma;
из кого-чего pärinema; выходить из крестьян maalt ~ talupoegadest pärinema;
выходить ~ выйти сухим из воды kõnek. terve nahaga pääsema, supist puhtalt välja tulema; выходить ~ выйти из себя endast välja minema, enesevalitsust kaotama; выходить ~ выйти из терпения kannatust kaotama; выходить ~ выйти из пелёнок kõnek. lapsekingadest välja kasvama; выходить ~ выйти из повиновения sõna kuulmast lakkama; не выходит из головы ei lähe meelest; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, hea järje peale saama; выходить ~ выйти в свет ilmuma; выходить ~ выйти на первое место esikohale tulema; выходить ~ выйти из доверия usaldust kaotama; выходить ~ выйти из строя rivist välja langema; из ряда вон выходящий erakordne
гнаться 184 (с. р. прош. вр. гналось и гналось) Г несов. за кем-чем taga ajama, jahtima keda-mida (ka ülek.); гнаться за деньгами kõnek. raha taga ajama, гнаться за славой kõnek. kuulsust taga ajama;
гнаться ~ погнаться за двумя зайцами kõnek. kahte jänest ~ varblast püüdma; гнаться по пятам за кем kõnek. kannule jõudma kellele, kannul olema kellel; vrd. гоняться
далеко I Н kaugel, kaugele, kaugelt(ki); eemal, eemale, eemalt; mis on kaugel, kuhu on pikk tee ~ palju maad (minna); далеко на горизонте виднелся лес eemal ~ kaugel silmapiiril paistis mets, далеко от города linnast kaugel ~ eemal, он убежал далеко в лес ta jooksis sügavale metsa, ему далеко за сорок ta on kaugelt üle neljakümne, это далеко не так see pole hoopiski ~ kaugeltki nii, далеко не все sugugi ~ kaugeltki mitte kõik, далеко не сразу sugugi mitte kohe, отсюда до дому очень далеко siit on koju väga palju maad, до обеда ещё далеко lõunani on veel (palju) aega, ему далеко до совершенства ta on täiuslikkusest kaugel, ta jääb täiuslikkusest kaugele;
далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
дамка 72 С ж. неод. kabe (kabestunud kabekivi), tamm (kõnek.); проходить в дамки (1) kabestuma, tammi jõudma (kõnek.), (2) ülek. kõnek. haljale oksale jõudma
до I предлог с род. п.
enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;
-ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma ~ teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;
ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;
tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;
kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber;
от времени до времени aeg-ajalt; до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada
до- приставка väljendab:
piiri saavutamist (kasutatakse koos eessõnaga до); добежать до дома majani jooksma, дожить до глубокой старости kõrge eani elama, добраться до села külla ~ külani jõudma;
tegevuse lõpuleviimist; дописать письмо kirja lõpetama ~ lõpuni kirjutama, докурить сигарету sigaretti lõpuni tõmbama ~ suitsetama;
millegi lisamist; долить молока piima juurde valama, доплатить пять рублей viis rubla juurde maksma, дополнить ответ vastust täiendama;
tulemuse (ka negatiivse) saavutamist (ся-ga verbide puhul); дождаться друга sõpra ära ootama, дозвониться по телефону telefoni teel (lõpuks) kedagi kätte saama;
koos adjektiiviga -eelne, eel-; дореволюционный revolutsioonieelne, доисторический eelajalooline
добежать 182 Г сов. несов. добегать до чего, без доп. (kohale) jooksma, joostes jõudma; добежать до реки jõeni jooksma, добежать до дома koju jooksma, joostes koju jõudma
добраться 216 Г сов. несов. добираться до кого-чего kõnek. milleni jõudma, pääsema; добраться до дома (lõpuks) koju jõudma, добраться до истины tõeni jõudma, скоро он и до нас доберётся varsti on meie käes kord, я до него ещё доберусь ma talle veel näitan
добрести 367 Г сов. несов. добредать до кого-чего aeglaselt kõndides ~ lonkides jõudma
догонять 255 Г несов. сов. догнать кого-что
jälitama, taga ajama (ka ülek.), järele jõudma; догонять автобус bussile järele kihutama ~ järele jõudma, догонять беглеца põgenikku jälitama ~ taga ajama, põgenikule järele jõudma;
до чего ajama milleni, kuhu
доживать Г несов. сов. дожить
169b (обычно сов.) до чего elama milleni; доживать до глубокой старости kõrge eani ~ vanuseni elama, доживать до радостной минуты rõõmuhetke ära oodata jõudma;
169a (обычно несов.) что (ära) elama mida; доживаю на даче уже неделю mul saab nädal aega suvitamas oldud, доживать жизнь в деревне vanaduspäevi maal veetma
доиграться 165 Г сов. до чего, без доп. kõnek. (mingi halva tagajärjeni) mängima ~ jõudma; доигрались до ссоры mängiti, kuni tüli lahti, ну что, доигрались? kas saite nüüd?
докатиться 316 Г сов. несов. докатываться до кого-чего
veerema milleni; мяч докатился до воды pall veeres veepiirile, волна докатилась до берега laine veeres kaldale ~ jõudis kaldasse;
ülek. kanduma, jõudma kelleni-milleni; слухи докатились до провинции kuuldused jõudsid ka ääremaile;
ülek. kõnek. langema milleni; докатиться до преступления kuritegevusse langema, докатиться до нищеты vaesuma, kerjuseks muutuma, alla käima
долезть 354 Г сов. несов. долезать до чего, без доп. lõpuni ~ milleni ronima, ronides jõudma; долезть по лестнице до четвёртого этажа redelit mööda neljanda korruseni jõudma
домчаться 180 Г сов. до чего, без доп. kõnek. kihutades ~ tormates ~ jooksujalu kohale ~ pärale jõudma; домчаться до вокзала jaama kihutama, духом ~ живо домчаться kähku kohale jõudma
доноситься 319 Г несов. сов. донестись
до кого-чего, без доп. kuulduma, kõrvu ulatuma, kanduma, jõudma kelleni; с улицы доносились голоса детей tänavalt kuuldus ~ kostis laste hääli;
до чего, без доп. kõnek. kohale kihutama;
страд. к доносить 1.
доплыть 349 Г сов. несов. доплывать до чего, без доп. lõpuni ~ milleni ujuma; pärale jõudma (laeva vm. kohta; ka ülek.); доплыть до острова saareni ~ saarele ujuma ~ jõudma
дорога 69 С ж. неод. tee; teekond, reis; автомобильная дорога autotee, maantee, главная дорога peatee, шоссейная дорога maantee, скоростная дорога kiirtee, autotee, проезжая дорога sõidutee, подвесная дорога ripptee, канатная дорога köistee, железная дорога raudtee, просёлочная дорога külavahetee, полевая дорога põllutee, väljavahetee, отправиться в дорогу teele asuma ~ minema, сбиться с дороги teelt eksima ~ hälbima, устать с дороги sõidust väsima, уступить ~ дать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, выбраться на дорогу tee peale jõudma, по дороге домой teel koju, пробивать ~ прокладывать дорогу teed rajama (ka ülek.), собраться в дорогу end teele asutama, поесть на дорогу enne teeleasumist kõhtu täis sööma, отдохнуть с дороги reisiväsimusest puhkama, мне с вами по дороге mul on teiega sama ~ üks tee, зайти по дороге в магазин kauplusest läbi astuma, ему предстоит дальняя дорога tal on pikk tee ees, дорога меня измучила reis ~ pikk tee väsitas mu ära, дорогой ~ по дороге teed käies, teel olles;
идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; перебегать ~ перебежать дорогу кому kellele teele risti ette astuma, kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama; скатертью дорога madalk. halv. head teed sul minna, hakka astuma; становиться ~ стать поперёк дороги кому kõnek. kelle teel risti ees seisma, teed kinni panema kelle ees; туда кому и дорога kõnek. see on kellele paras; пойти по плохой ~ дурной ~ худой дороге halvale teele sattuma
дорываться III 165 Г несов. сов. дорыться до чего kaevates ~ puurides jõudma milleni
достичь 343a Г сов. несов. достигать чего
saavutama mida; достичь своей цели oma eesmärki saavutama, достичь больших успехов suurt edu saavutama;
jõudma kuhu ~ milleni; достичь вершины горы mäetippu jõudma, достичь глубокой старости kõrgesse ikka jõudma, kõrge vanuseni elama, достичь чьего слуха kelle kõrvu ulatuma, мороз достиг 48° kraadiklaas langes -48 kraadini, pakane küündis 48°-ni
дотащиться 310 Г сов. до чего, без доп. kõnek. end suure vaevaga ~ läbi häda kohale vedama, suurte raskustega kohale ~ pärale jõudma
дотянуть Г сов. несов. дотягивать
339a кого-что, с чем, до чего kohale ~ lõpuni venitama ~ tõmbama ~ lohistama ~ vedama ~ tirima; milleni tõmbama ~ venitama ~ vedama; дотянуть телефонный провод до леса telefonijuhet metsani vedama, дотянуть с работой до полудня tööga poole päevani ~ lõunani venitama, дотянул с заявлением до последнего дня viivitas ~ venitas avalduse andmisega viimase päevani, дотянуть бревно до берега palki kaldani ~ kaldale lohistama, дотянуть песню до конца laulu lõpuni laulma;
339b до чего kõnek. (raskustega) milleni jõudma ~ vastu pidama; мы с трудом дотянули до шоссе jõudsime vaevu maanteele (välja), дотянуть до зарплаты palgapäevani kuidagi (rahaga) välja tulema ~ venitama;
339b до чего kõnek. elama, hinges püsima; больной не дотянет до весны haige ei ela (enam) kevadeni
дотянуться 339 Г сов. несов. дотягиваться до кого-чего
ulatuma, küündima (ka ülek.); ребёнок с трудом дотянулся до игрушки laps ulatas vaevalt mänguasja võtma;
kõnek. kohale venima ~ jõudma; venima milleni (aja kohta)
доходить 313b Г несов. сов. дойти
до кого-чего (kohale) jõudma; доходить до города linna jõudma, очередь доходит до тебя järjekord jõuab sinuni, смысл речи не доходил до него kõne mõte ei jõudnud talle kätte ~ temani, ta ei tabanud jutu mõtet, до меня доходят слухи о чём minu kõrvu on jõudnud (kuuldus), et..., письма доходили быстро kirjad jõudsid kiiresti kohale ~ kätte, доходить до сердца südamesse minema;
до чего ulatuma; вода доходила до пояса vesi ulatus ~ tõusis vööni, шторм доходил до десяти баллов torm tõusis kümne pallini;
kõnek. valmima; помидоры доходили на солнце tomatid järelvalmisid ~ küpsesid päikese käes;
до чего, без доп. kõnek. piirini ~ äärmuseni jõudma (eeskätt negatiivses mõttes);
доходить ~ дойти своим умом до чего oma mõistusega millest jagu saama; руки не доходят ei saa mahti
желаемый 119 П (кр. ф. желаем, желаема, желаемо, желаемы)
soovitud; добиться желаемых результатов soovitud tulemusteni jõudma;
П С желаемое с. неод. (без мн. ч.) soovitu, soovitud tulemus; выдать желаемое за действительное soovitut tegeliku pähe esitama
завершиться 287 Г сов. несов. завершаться чем, без доп. lõppema, lõpule jõudma; вечер завершился вальсом õhtu lõppes valsiga
заключение 115 С с. неод.
(без мн. ч.) sulgemine, panek; заключение в скобки sulgudesse panek;
(без мн. ч.) vangistus; vangla; пожизненное заключение eluaegne vangistus, приговорить к тюремному заключению vangi ~ türmi mõistma keda, vanglakaristust mõistma kellele, сидеть в заключении vanglas ~ kinni istuma ~ olema;
(lepingu vm.) sõlmimine; заключение договора lepingu sõlmimine;
kokkuvõte; järeldus; (ekspertiisi)otsus, arvamus, pääde (pääte); сказать в заключение kokkuvõtteks ~ lõpuks ütlema, прийти к важному заключению olulisele ~ tähtsale järeldusele jõudma, медицинское заключение arstlik ekspertiisiotsus ~ pääde, заключение экспертизы ekspertiisiotsus, eksperdiarvamus, pääde
закончиться 271 (повел. накл. закончись, закончитесь) Г сов. несов. заканчиваться чем, без доп. lõppema, lõpule jõudma; собрание закончилось концертом koosolek lõppes kontserdiga
заневеститься 276 (без 1 л.) Г сов. kõnek. pruudiikka jõudma
заразить 293a Г сов. несов. заражать кого-что, чем nakatama (ka ülek.); mürgi(s)tama, saastama; он заразил меня гриппом sain talt gripi, он заразил всех своей жизнерадостностью tema elurõõm nakatas kõiki, выбраться из заражённой местности saastatud ~ nakkusohtlikust piirkonnast välja jõudma
люди 90 (род. и вин. п. людей, твор. п. людьми) С од. мн. ч. (ед. ч. человек м. р.)
inimesed, rahvas; молодые люди (1) noored (inimesed), noorrahvas, (2) noormehed, люди науки teadlasrahvas, люди доброй воли hea tahte inimesed, лишние люди kirj. liigsed ~ ülearused inimesed, присматриваться к людям inimesi jälgima;
teised, võõrad; люди работают, а он бездельничает teised teevad tööd, tema lööb lulli;
aj. (talu-, mõisa-) teenijad, teenijaspere, teenijasrahvas;
выходить ~ выйти ~ выбиваться ~ выбиться в люди haljale oksale jõudma; идти ~ пойти в люди van. võõraid teenima minema; жить в людях van. võõraste juures teenima; выводить ~ вывести кого в люди keda heale järjele aitama; на людях teiste ~ võõraste nähes; бывать в людях, показываться на людях väljas ~ inimeste hulgas ~ seltskonnas käima
машина 51 С ж. неод.
masin (ka ülek.), seade; бурильная машина mäend. puurmasin, вышивальная машина tekst. tikkemasin, швейная машина õmblusmasin, вязальная машина tekst. silmkoemasin, kudumismasin, прядильная машина tekst. ketrusmasin, машина для стрижки, стригальная машина põll. pügamismasin, доильная машина põll. lüpsimasin, сельскохозяйственные машины põllutöömasinad, уборочная машина viljakoristi, koristusmasin, паровая машина aurumasin, печатная машина trükimasin, счётная машина (mehhaaniline) arvuti, arvemasin, вычислительная машина (suur elektron-) arvuti, raal, газосварочная машина tehn. gaaskeevitusseade;
auto; грузовая машина veoauto, легковая машина sõiduauto, пожарная машина tuletõrjeauto, санитарная машина sanitaarauto, оперативная машина operatiivauto, ехать на машине autoga sõitma, добраться на попутной машине juhusliku autoga pärale saama ~ kohale jõudma;
адская машина põrgumasin; как ~ точно ~ словно заведённая машина nagu üles keeratud
нагнать 184 Г сов. несов. нагонять I
кого-что järele jõudma (kõnek. ka ülek.), kätte saama; нагнать друзей в учёбе kaaslastele ~ sõpradele õppimises järele jõudma, нагнать беглеца põgenikku kätte saama;
что tasa tegema; нагнать потерянное время kaotatud aega tasa tegema;
кого-чего, что, куда kokku ~ otsa ajama; нагнать народу rahvast kokku ajama;
что, чего, на кого-что ülek. kõnek. peale ajama, sisendama; нагнать сон und peale ajama, нагнать страх ~ страху hirmu peale ajama, нагнать панику paanikasse ajama, paanikat tegema ~ tekitama, нагнать тоску kurvaks tegema;
что, на что peale ajama ~ lööma; нагнать обруч на бочку tünnile vitsa peale ajama;
что, чего kõnek. (kunstlikult) kõrgeks ajama, kergitama; нагнать цену hinda üles kruvima, нагнать температуру palavikku üles ajama, нагнать мускулы madalk. muskleid kasvatama;
что, чего (mingit hulka) ajama ~ põletama; нагнать смолы tõrva ajama
настать 223 Г сов. несов. наставать saabuma, tulema, kätte jõudma; настала весна saabus ~ tuli kevad, настало время расставаться aeg on lahkuda, настал час tund on tulnud
настигать 169a Г несов. сов. настичь, настигнуть кого-что (jälitades) järele jõudma, kätte saama, tabama
наступить II 323b Г сов. несов. наступать II saabuma, tulema, kätte jõudma, lähenema; наступила осень sügis on käes, наступила тишина kõik jäi vaikseks, saabus vaikus, наступили холода tulid külmad ilmad, ilmad läksid külmaks
о-, об-, обо-, объ- приставка väljendab
tegevuse suunamist v. suundumist: ümber, mööda, kaudu, ringi; обежать вокруг дома ümber maja jooksma, огородить tarastama, tara ~ aeda ümber tegema, объезд ümbersõit, обойти (стороной) (ringiga) mööda minema, осмотреть (выставку) (näitusega) tutvuma, облить üle valama;
tegevuse kandumist paljudele olenditele v esemetele; одарить (paljudele) kinke jagama, обойти (пешком) (jala) läbi käima;
ületamist, võitmist: ette, üle; обогнать (в беге) (jooksus, traavis) ette jõudma, edestama, võitma, обойти кого kellest ette jõudma, обхитрить üle kavaldama;
liialdust, ülepakkumist: liiga, ülemäära, üle; объедаться liiga palju sööma, опаивать üle jootma;
kahju tekitamist; обвесить kaaluga petma, (ostja kahjuks) vähem ~ valesti kaaluma, обсчитать (ostja kahjuks) arvega eksima;
(ся -verbide puhul) viga, vääratust; оговориться kogemata valesti ütlema, ослышаться valesti kuulma;
millekski tegemist, millegagi varustamist; озеленить haljastama, оснастить varustama, обогатить rikastama, осложнить keerukaks ~ keeruliseks tegema, keerustama, ослепить (1) pimedaks tegema (ka ülek.), (2) (silmi) pimestama;
millekski v. mingisuguseks muutumist; остепениться tasakaalukaks ~ tõsiseks muutuma ~ minema, taltuma, опечалиться kurvaks ~ nukraks jääma ~ minema, оглохнуть kurdiks jääma, kurdistuma, окаменеть kivistuma, ожиреть rasvuma, rasva minema
об- приставка
vt. о-;
väljendab kellegi ignoreerimist v. mittearvestamist v. ilmajätmist millestki; обнести кого (roogade, jookide pakkumisel) kellest mööda minema, kellele mitte pakkuma, обделить (1) (jagamisel) ilma jätma, (2) kõnek. kõigile jagama;
väljendab ettejõudmist, eelise v. edumaa saavutamist; обскакать (1) (ratsutamisel) ette jõudma, ette kappama, (2) ülek. kõnek. kellest ette tormama, keda kaugele maha jätma
обгонять 255 Г несов. сов. обогнать кого-что, в чём mööda sõitma ~ kihutama ~ jooksma ~ minema, mööduma, edestama, ette jõudma kellest; обгонять кого в беге jooksus mööduma kellest, обгонять в учёбе кого õpinguis edestama keda
обегать 169a Г несов. сов. обежать
вокруг, кругом, около чего, что mille ümber jooksma; обегать дом ümber maja jooksma;
кого-что (jooksus) mööduma, mööda sõitma; ringi(ga) ~ kaugelt ~ eemalt mööda minema kellest-millest; ülek. kõnek. ette minema ~ jõudma kellest;
(без сов.) кого-что ülek. van. vältima, hoiduma, kõrvale hoidma kellest-millest;
(сов. также обегать) кого-что läbi jooksma; обегать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi jooksma, обегать взором ~ глазами pilku üle libistama
обкосить 319a Г сов. несов. обкашивать
что mille ümbert (ära v. puhtaks) niitma;
кого kõnek. niitmises ette jõudma kellest;
что murd. sisse töötama (vikatit)
обмелеть 229b Г сов.
madalduma, madalaks jääma, madalseisu jõudma ~ sattuma; река обмелела jõgi on madalaks jäänud;
madalikule ~ madalale sattuma; vrd. мелеть
обойти 372 Г сов. несов. обходить кого-что
вокруг кого-чего ümber ~ ringi ~ kõrvalt mööda minema; ringi tegema ~ minema (ümber mille); обойти лужу porilombist ringiga ~ kõrvalt mööda minema, обойти дом ümber maja ringi tegema;
läbi käima; обойти весь сад aeda läbi käima, новость обошла весь город uudis levis kogu linnas ~ üle linna;
sisse piirama, sõj. tiibama, tiibhaarangut tegema; обойти зверя ulukit sisse piirama;
ülek. mööda minema, kõrvale hiilima; обойти молчанием maha vaikima, vaikides mööda minema, обойти недостатки puudustest vaikima ~ vaikides üle libisema, обойти вопрос küsimuse lahendamisest mööda hiilima, его опять обошли temast mindi jälle mööda, обойти закон seadusest kõrvale hiilima;
kõnek. (võistluses) ette jõudma, mööduma;
ülek. kõnek. ninapidi vedama, petma, tüssama, üle kavaldama
обскакать 201 Г сов. несов. обскакивать
что ümber mille ratsutama ~ (ratsa) sõitma;
кого-что kellest mööda ratsutama, (ratsa) mööda sõitma, ette jõudma (kõnek. ka ülek.);
что kõnek. läbi ratsutama, ratsa ~ ratsutades läbi sõitma
обставить 278a Г сов. несов. обставлять
кого-что, чем ümbritsema, ümber panema; обставить больного ширмами haiget sirmidega eraldama;
что sisustama, sisse seadma, möbleerima; teater kujundama; обставить квартиру korterit sisustama;
что, как ülek. korraldama; обставить встречу гостей как külalisi vastu võtma kuidas;
кого ülek. madalk. kellest ette jõudma;
кого ülek. madalk. võitma (näit. kaardimängus); petma, tüssama
опередить 289 Г сов. несов. опережать кого-что keda-mida ennetama, kellest-millest ette jõudma; опередить своё время oma ajast ette jõudma, oma aega ennetama, опередить в развитии arengus ette jõudma, опередить соперников в беге jooksus vastaseid võitma, опередить кого шагов на десять umbes kümme sammu ees olema kellest
осмыслить 269a (повел. накл. осмысли) Г сов. несов. осмысливать, осмыслять что mida (lahti) mõtestama, millest aru saama, mille mõtteni jõudma, mõtet selgitama ~ leidma; millele mõtet andma
от- приставка I verbiliitena väljendab
eemaldumist v. eemaldamist eemale, juurest, kõrvale, lahti, küljest, välja, ära; отойти eemalduma, отбежать eemale ~ juurest ära jooksma, отступить kõrvale ~ tagasi astuma, taganema, отвлечься kõrvale kalduma, отвинтить lahti ~ küljest ~ pealt ära kruvima, оторвать küljest ära kiskuma ~ rebima, откусить tükki küljest (ära) hammustama, отвеять välja tuulama;
tegevuse lõppemist, katkemist, lõpetamist v. katkestamist; отцвести ära õitsema, отбеситься mässamast ~ möllamast lakkama, отбеседовать vestlust lõpetama, отучиться õppimisega lõpule jõudma, отвадить võõrutama, ära harjutama;
vastu(s)tegevust; откликнуться vastu huikama, отдарить vastu kinkima, vastukingitust tegema;
hoolikat tegevust; отделать töötlema, viimistlema, отлакировать (hoolikalt) lakkima;
eemale- v. kõrvalehoidumist (ся-ga verbide puhul); отбояриться lahti saama ~ rabelema, end vabaks saama millest;
tegevuse tagajärge; отлежать ära lamama, valusaks ~ tuimaks lamama; II adjektiiviliitena väljendab laadi v. mingile alale kuulumist: -ne, -line; отглагольный verbaalne, отымённый nimisõnaline, substantiivne
отбегаться 164 Г сов. kõnek. oma jooksmisi lõpetama, (enam) joosta mitte jõudma
отполоскаться 200, kõnek. ka 165 Г сов. несов. отполаскиваться kõnek.
(loputamisega) puhtaks minema;
(без несов.) loputamist lõpetama, loputamisega lõpule jõudma ~ valmis saama
отполоть 252 Г сов. kõnek.
(mõnda aega) rohima;
что, без доп. (mille) rohimist ~ kitkumist lõpetama, rohimisega lõpule jõudma ~ valmis saama
отстряпаться 164 Г сов. madalk. keetmist-küpsetamist lõpetama, keetmise-küpsetamisega lõpule jõudma
отучиться 311 Г сов. несов. отучаться, отучиваться
от чего, с инф. võõrduma; отучиться от дурной привычки halvast harjumusest võõrduma;
(без несов.) kõnek. õppimist lõpetama, õppimisega lõpule jõudma
очутиться 316 Г сов. (без 1 л. ед. ч. буд. вр.) где, в чём sattuma, äkki (välja) jõudma; очутиться на краю города ootamatult linna äärde sattuma ~ välja jõudma, очутиться в трудном положении täbarasse olukorda sattuma
пенка I 72 С ж. неод.
nahk (näit. supil, keedisel, piimal), nahakord, kile; пенка на молоке piimanahk, пенка на киселе kissellinahk;
(keedise)vaht; снимать пенки (moosikeetmisel) vahtu võtma;
снимать ~ снять пенки с чего paremat osa ~ suutäit endale võtma, teistest ette jõudma, manti pealt koorima
перебежать 182 Г сов. несов. перебегать что, через что üle jooksma (к кому, куда ka ülek. kõnek.), ühest kohast teise jooksma; ülek. üle libisema; перебежать улицу ~ через улицу üle tänava jooksma, перебежать в соседний двор naaberõue jooksma ~ pagema, перебежать на сторону врага vaenlase poole üle jooksma, её взгляд перебежал с картины на вазу ta pilk libises maalilt vaasile;
перебежать ~ перебегать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest ette jõudma
перебелить 308, буд. вр. van. также 285a Г сов. несов. перебеливать что
üle ~ uuesti ~ veel kord valgendama ~ valgeks värvima; перебелить потолки lagesid uuesti valgendama;
(без несов.) kõike ~ palju valgendama ~ valgeks värvima; перебелить стены seinte valgendamisega lõpule jõudma;
liigvalgendama, liigpleegitama, ülemäära valgendama ~ pleegitama, liigse valgendamise ~ pleegitamisega ära rikkuma
перебить 325 Г сов. несов. перебивать
кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перебраться 216 (прош. вр. перебралось и перебралось, перебрались и перебрались) Г сов. несов. перебираться через что, с чего, на что kõnek. üle ~ teisele poole minema ~ sõitma ~ saama ~ jõudma; ümber asuma; üle kolima; перебраться через реку üle jõe minema, перебраться на другой берег teisele kaldale minema, перебраться жить в город linna elama asuma, перебраться на новую квартиру uude korterisse kolima
перегнать 184 (страд. прич. прош. вр. перегнанный, кр. ф. перегнан, перегнаа, перегнао, перегнаы) Г сов. несов. перегонять
кого-что, куда teisale ~ teise kohta ajama ~ viima; перегнать скот на другое пастбище karja teisele karjamaale ajama;
кого-что, в чём edestama, ette jõudma (ka ülek.); kellest mööda ajama; перегнать кого в беге keda jooksus edestama, перегнать кого в развитии kellest arengus ette jõudma, перегнать всех на бегах võiduajamistel kõiki võitma ~ kõigist ette kihutama ~ mööda ajama, перегнать в успехах кого kellest edukam olema, он перегнал одноклассников в математике ta oli matemaatikas klassikaaslastest ees ~ tugevam;
что, на что, во что destilleerima, aetama, ajama, utma; перегнать что в скипидар millest tärpentini ajama
перемолотить 316a Г сов. несов. перемолачивать что
(vilja, reht) üle peksma;
(suurt hulka vilja) peksma ~ peksta jõudma; к вечеру перемолотили всю рожь õhtuks saadi rukis pekstud ~ lõpetati rukkipeks
перескакать 201 Г сов. несов. перескакивать кого (hobustega võiduajamises) ette jõudma ~ kappama
переубедиться 292 (без 1 л.) Г сов. несов. переубеждаться teisele arvamusele ~ veendumusele jõudma, oma arvamust ~ veendumust muutma
подвинуться 334 Г сов. несов. подвигаться
к кому-чему edasi liikuma, lähemale ~ juurde ~ kaugemale nihkuma; подвинься võta end koomale, tee ruumi, istu sinnapoole;
ülek. edasi jõudma, arenema, edenema; подвинуться в игре на рояле klaverimängus edusamme tegema, работа подвинулась töö on (kenasti) edenenud
подкрасться 356 Г сов. несов. подкрадываться к кому-чему, без доп. juurde ~ ligi hiilima, vargsi ~ salaja ~ salamahti tulema; кошка подкралась к воробью kass hiilis varblase(le) ligi, подкрасться к окопам противника salamisi vastase kaevikute juurde hiilima ~ jõudma, старость подкралась незаметно vanadus on vargsi ligi hiilinud, зима подкралась незаметно talv on tulnud salamahti ~ märkamatult kätte
подобраться 216 (прош. вр. подобралось и подобралось, подобрались и подобрались) Г сов. несов. подбираться
kujunema, kogunema; компания подобралась неплохая kokku sai päris tore seltskond, со временем подобралась целая коллекция ajapikku kogunes ~ sai kokku kollektsioon;
к кому-чему juurde hiilima, (vargsi, ettevaatlikult, hiilides) lähenema; кошка подобралась к птице kass hiilis linnule lähedale;
к кому ülek. kõnek. külje alla pugema kellele;
подо что kõnek. mille alla pugema;
kõnek. kerra ~ pingule tõmbuma;
kõnek. end kohendama ~ korda seadma;
madalk. otsa saama ~ lõppema, lõpukorrale jõudma (toidu vms. kohta)
подойти 374 Г сов. несов. подходить к кому-чему, без доп.
juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
kõnek. kerkima (taigna kohta);
madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
подоспеть 229b Г сов. несов. подоспевать kõnek.
(õigeks ajaks) jõudma ~ tulema; kätte jõudma; подоспеть на помощь appi jõudma, подоспеть к поезду rongile jõudma, доктор подоспел вовремя arst jõudis õigeks ajaks kohale, помощь подоспела вовремя abi tuli õigel ajal, подоспела пора учёбы õppeaeg jõudis kätte;
valmis ~ küpseks saama, valmima; подоспела рожь rukis on ~ oli küps
подтянуться 339 Г сов. несов. подтягиваться
(endal) mida pingutama, pingule ~ kokku tõmbama; подтянуться ремнём püksirihma pingutama;
(end) üles tõmbama ~ vinnama; подтянуться на перекладине end kangil üles tõmbama ~ vinnama;
(без 1 и 2 л.) lähemale tulema; полк подтянулся ближе к фронту polk tuli ~ jõudis rinde lähedusse, корабль подтянулся почти вплотную к берегу laev tuli päris kalda lähedale;
ülek. kõnek. (end) distsiplineerima, end kokku ~ käsile võtma; järele jõudma; ученик подтянулся õpilane võttis end kokku, подтянуться в учёбе õppimises järele jõudma;
kõnek. (end) sirgu tõmbama (kellegi ees)
пойти 374 Г сов.
куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
получить 311a Г сов. несов. получать что (kätte) saama; получить посылку (posti)pakki (kätte) saama, получить наследство pärandust saama, получить приказ käsku saama, получить повышение ametikõrgendust saama, получить большинство голосов häälteenamust saama, получить удовольствие rahuldust saama, получить увечье viga saama, получить ранение haavata saama, получить известность tuntuks ~ kuulsaks saama, получить интересные результаты huvitavaid tulemusi saama, huvitavatele tulemustele jõudma, получить образование haridust saama ~ omandama, получить специальность eriala omandama, получить применение kasutust leidma, получить всеобщее признание üldist tunnustust leidma, получить дальнейшее развитие edasi arenema, получить ангину kõnek. angiini jääma, получить подзатыльник kõnek. vastu kaela ~ võmmu kuklasse saama, на, получи! madalk. säh sulle! said nüüd! (löömisel);
получить ~ получать щелчок в нос от кого kõnek. kellelt ninanipsu ~ nina pihta saama; получить ~ получать по шапке madalk. hundipassi saama
поравняться 254 Г сов. с кем-чем kõrvuti ~ rinnu ~ kohakuti ~ kohastikku jõudma; поравняться с дверью ukse kohale jõudma
порешить 287a Г сов. madalk.
на чём, с инф. (lõplikult) otsustama mida, otsust tegema mille kohta, otsusele ~ kokkuleppele jõudma milles; на том и порешим nii siis jääbki, olgu siis nii;
кого-что lõppu ~ otsa peale tegema kellele-millele
поспеть II 229b Г сов. несов. поспевать с инф., куда, без доп. kõnek. (õigeks ajaks) jõudma; поспеть на поезд õigeks ajaks rongile jõudma, не поспевает записывать ei jõua üles märkida ~ kirjutada
поступить 323b Г сов. несов. поступать
как, с кем-чем, без доп. toimima, talitama, käituma; поступить правильно õigesti talitama, поступить нечестно ebaausalt käituma;
куда kuhu astuma, sisse saama (kõnek.); tööle asuma ~ minema; поступить в университет ülikooli astuma, поступить слесарем на завод tehasesse lukksepaks minema, в этом году ему не удалось поступить sel aastal ta ei saanud (kooli) sisse;
(без 1 и 2 л.) saabuma, laekuma, jõudma, tulema; minema; поступить в продажу müügile tulema, поступило распоряжение tuli korraldus, вода поступила в бак vesi voolas ~ jooksis ~ tuli paaki, пар поступил в цилиндр aur jõudis ~ tuli silindrisse;
(üle) minema, sattuma; поступить в распоряжение кого kelle käsutusse (üle) minema
потерять 254a Г сов. кого-что (ära) kaotama, minetama, käest laskma, millest ilma jääma; потерять ключи võtmeid kaotama, потерять адрес aadressi ära kaotama, потерять отца isa kaotama, потерять зрение nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, потерять всё состояние (kogu) varandusest ilma jääma, потерять дорогу teed kaotama, teelt eksima, потерять след чей (1) kelle jälgi kaotama, (2) ülek. keda silmapiirilt kaotama, потерять терпение kannatust kaotama, потерять интерес huvi kaotama ~ minetama, потерять надежду lootust kaotama, потерять уважение к кому lugupidamist kaotama kelle vastu, потерять трудоспособность töövõimet kaotama, потерять чувство меры mõõdutunnet kaotama, потерять равновесие tasakaalu kaotama, tasakaalust välja minema, потерять сознание teadvust kaotama, minestama, потерянная в горах деревенька ülek. mägede vahele äraeksinud küla, потерять высоту lenn. kõrgust kaotama, вы многое потеряли, что не пришли te jäite paljust ilma, et ei tulnud, ветер потерял силу tuul nõrgenes, потерять в весе kaalus maha võtma, потерять даром время aega (jõude) raiskama ~ kaotsi minna laskma, потерять в чьём мнении kelle silmis langema, всё потеряно kõik on kadunud ~ läbi;
потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd. терять
предварить 285a Г сов. несов. предварять
кого-что liter. ennetama, ette jõudma; предварить события sündmusi ennetama;
кого, о чём van. ette hoiatama;
что, чем van. sisse juhatama; предварить книгу биографическими данными raamatut elulooandmetega sisse juhatama
предвосхитить 275 Г сов. несов. предвосхищать что liter. ennetama, ette jõudma; ette aimama; предвосхитить мысль кого kellest ettejõudvalt (teatud) mõttele tulema, предвосхитить события sündmusi ennetama
предел 1 С м. неод.
piir, raja; mat. piirväärtus; предел выносливости ~ усталости tehn. väsimuspiir, предел измерения mõõtepiir, предел огнестойкости ehit. (konstruktsiooni) tulepüsivuspiir, предел погрешности mat. veapiir, дозволенный предел lubatud piir, предел отклонения hälbepiir, пределы интегрирования mat. integreerimisrajad, предел при изгибе füüs. paindetugevus(piir), предел сцепления füüs. haardumistugevus, в пределах города linna piirides, за пределами страны raja taga, покинуть пределы страны riigi piiridest lahkuma, в пределах возможного võimalust mööda, võimaluste piires, всему есть предел igal asjal on (oma) piir, нет пределов чему millel ei ole piire, выйти за пределы дозволенного sündsuse piire ületama, дойти до предела äärmise piirini ~ äärmuseni jõudma, в пределах приличия viisakuse piires, переступить ~ переходить пределы чего mille piire ületama, положить ~ поставить предел чему millele lõppu tegema ~ piiri panema, в пределах года aasta sees, без предела ~ пределов lõputult, предел желаний soovide ülempiir ~ lagi, предел совершенства täiuslikkuse ~ täiuse tipp;
(обычно мн. ч.) van. (maa)koht, paik
предупредить 292 Г сов. несов. предупреждать
кого-что, о чём (ette) teatama, hoiatama; предупредить о чьём приезде kelle tulekust teatama, предупредить об опасности ohust märku andma;
что ennetama, ära hoidma; предупредить пожар tulekahju ära hoidma;
кого-что ennetama, ette jõudma; предупредить события sündmusi ennetama
преуспевать 169b Г несов. сов. преуспеть
в чём, без доп. edukas olema, edu saavutama, edasi jõudma; преуспевать в искусстве kunsti vallas edukas ~ menukas olema, преуспевать в жизни elus edasi jõudma;
(без сов.) iroon. heale järjele ~ haljale oksale jõudma ~ saama
при- приставка I verbiliitena väljendab
eesmärgile suundumist, päralejõudmist: kohale, pärale, poole, juurde; прибыть kohale ~ pärale jõudma, saabuma, прибежать kohale jooksma, прилететь pärale lendama, (lennult) saabuma, привести кого kohale toimetama ~ tooma, привезти (kohale) tooma (sõites), принести (kohale) tooma (kandes);
tegevuse tulemuslikkust v. lõpetatust: valmis, ära; приготовить valmis tegema, приручить kodustama, приучить кого к чему kellele mida (harjumust, kommet) õpetama, прикончить lõppu peale tegema;
lähenemist, külgnemist, ühendumist: juurde, ligi, ligidale, lähemale, äärde, külge, kokku, otsa, kinni, peale; привалить juurde ~ ligi ~ äärde veeretama, придвинуть juurde ~ ligidale ~ lähemale nihutama, прирасти külge kasvama, прицепить külge haakima ~ kinnitama, привесить külge ~ otsa riputama, привязать kinni ~ külge siduma, приклеить külge ~ peale kleepima, приколотить külge ~ kinni naelutama;
surumist, painutamist: alla, maha, kokku, vastu; пригнуть alla painutama, приклонить maha ~ ligidale painutama, придавить kokku suruma ~ pressima;
tegijale enesele v. enda kasuks suunatust: endale, enda juurde; пригласить endale külla kutsuma, присвоить omastama, приобрести omandama, enesele soetama, прикарманить oma taskusse panema;
lisamist, suurendamist: juurde, lisaks, kaasa; приложить juurde ~ kaasa lisama, приписать juurde kirjutama, пристроить juurde ehitama, juurdeehitust tegema, прибавлять шагу sammu lisama ~ kiirendama;
tegevuse poolikust v. osalisust: pisut, veidi, pooleldi; привянуть pisut närbuma, närtsima tõmbuma, приоткрыть pisut paotama, pooleldi avama, приутихнуть veidi ~ vähehaaval vaiksemaks jääma, призадуматься mõttesse jääma;
(ыва-, ива-verbide puhul) kaasnevat tegevust: kaasa, ühes; приговаривать (midagi tehes omaette) rääkima;
(ся -verbide puhul) harjumust v. kordumist; tegevuse pingsust; примелькаться nägema harjuma, et ei pane enam tähelegi, приесться ära tüütama, присмотреться, приглядеться pingsalt jälgima ~ vaatama ~ vaatlema; II adjektiivi- ja substantiiviliitena väljendab lähedust, juuresasumist, kuuluvust: -lähedane, -äärne, lähi-, lisa-, kõrval- jt.; пригородный linnalähedane, linnaäärne, linnalähi-, eeslinna-, прифронтовой rindelähedane, придорожный teeäärne, приречный jõeäärne, прибрежный kaldaäärne, rannaäärne, kalda-, ranna-, ranniku-, rannikuline, прикаспийский Kaspia-äärne, приднестровский Dnestri-äärne, привес lisakaal, kaalulisa, привкус kõrvalmaik, пригород eeslinn, äärelinn, приклей tekst. nakkeliim, приямок süvend (näit. vee kogumiseks)
прибиться 325 Г сов. несов. прибиваться
kinni jääma (naelutamisega); доска прибилась laud on kinni;
(tuule, lainete vm. poolt uhutuna v. aetuna) kohale ~ välja jõudma; lamanduma (tuule v. rahe tõttu); брёвна прибились к берегу palgid on kaldasse ~ kaldale uhutud;
ülek. kõnek. manu ~ sekka tulema; прибиться к партизанскому отряду partisanisalka jõudma ~ tulema
приблизиться 272 Г сов. несов. приближаться к кому-чему, без доп.
lähenema, liginema, lähemale minema ~ tulema; приблизиться к истине tõele lähenema ~ lähemale jõudma, приблизиться к идеалу ideaalile lähenema, приблизиться к окну aknale lähemale minema ~ tulema, приблизиться вплотную к чему täiesti ~ õige lähedale jõudma;
lähemale ~ kätte jõudma; приблизился день отъезда ärasõidupäev jõudis kätte;
к кому-чему kellele lähedaseks saama; kelle lähikonda sattuma
прибрести 367 (без страд. прич.) Г сов. несов. прибредать kõnek. kohale lonkima ~ vantsima, lonkides pärale jõudma
прибывать 169b Г несов. сов. прибыть
saabuma, pärale jõudma; прибывать к месту назначения sihtkohta jõudma, поезд прибывает вечером rong saabub õhtul;
(без 1 и 2 л.) кого-чего, без доп. juurde tulema; народу всё прибывало rahvast tuli aina juurde, вода прибывает vesi tõuseb;
(без сов.) pikenema, suurenema; дни прибывают päevad pikenevad
прийти 374 Г сов. несов. приходить
куда, откуда (kohale) tulema; прийти на завод tehasesse tulema, прийти с фронта rindelt tulema, прийти домой к обеду lõunaks koju tulema, прийти к мысли о чём millisele mõttele tulema, прийти к власти võimule tulema, прийти на помощь appi tulema, прийти на выручку hädas appi tulema, прийти в норму normi minema, он пришёл на всё готовое talle oli kõik ette ja taha ära tehtud;
(без 1 и 2 л.) saabuma, kätte jõudma, tulema; придёт и его черёд küll tuleb ka tema kord, пришла весна kevad on käes ~ kätte jõudnud ~ tulnud ~ saabunud, пришла пора подумать о чём on aeg järele mõelda mille üle;
к чему jõudma; прийти к правильному решению õigele otsusele jõudma, прийти к заключению ~ к выводу järeldusele jõudma, järeldama, прийти к убеждению veendumusele jõudma, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, прийти к истине tõe äratundmisele jõudma;
во что sattuma; muutuma; прийти в ярость raevu sattuma, прийти в изумление hämmastuma, прийти в восхищение ~ в восторг vaimustuma, vaimustusse sattuma, прийти в хорошее настроение head tuju saama, прийти в отчаяние meelt heitma, прийти в движение liikuma hakkama, käima minema, прийти в упадок mõõnaseisu langema, allamäge minema, alla käima, tagasi langema, я пришёл в ужас mul hakkas õudne, mind haaras õudustunne, прийти в негодность kõlbmatuks muutuma;
прийти ~ приходить в голову ~ на ум pähe tulema ~ turgatama; прийти ~ приходить в себя (1) meelemärkusele ~ teadvusele tulema, poolunest ärkama, uneuimast toibuma; (2) toibuma, enesevalitsemist tagasi saama, maha jahtuma; прийти ~ приходить в чувство ~ в сознание toibuma, teadvusele tulema
прилететь 234 Г сов. несов. прилетать куда
kohale ~ pärale lendama, (lennates, lennukiga) saabuma ~ pärale jõudma;
ülek. kõnek. kohale ruttama, jooksujalu ~ lennujalu ~ lennates ~ linnutiivul tulema
приползти 363 Г сов. несов. приползать
к кому-чему juurde roomama; куда roomates kohale jõudma;
куда ülek. kõnek. kohale venima
приспеть 229b Г сов. несов. приспевать к кому-чему, без доп.
madalk. (õigeks ajaks) kohale jõudma;
kõnek. saabuma, kätte jõudma; время приспело on juba õige ~ paras aeg, час его приспел tema tund on tulnud
приторговать 172a Г сов. несов. приторговывать что kõnek. kaupa tegema, kaubale saama, hinnas kokkuleppele jõudma; он приторговал дом tal on majakaubad ~ majaostus kaubad koos
пробиться 325 Г сов. несов. пробиваться
сквозь что, к кому-чему (läbi) tungima; отряд пробился к реке salk tungis jõeni välja, пробиться сквозь кольцо окружения piiramisrõngast läbi murdma, солнце пробилось сквозь облака päike tungis ~ tuli pilvede vahelt välja ~ hakkas pilvede vahelt paistma, пробиться сквозь толпу läbi rahvamurru ~ rahvamurrust läbi trügima;
(без несов.) над чем kõnek. (teatud aja jooksul, kindla ajani) vaeva nägema; пробиться целый день над задачей ülesande kallal päev otsa vaeva nägema;
чем, без доп. kõnek. (hädaga pooleks) läbi ajama, (vaevu) ots otsaga kokku ~ välja tulema;
(без несов.) (teatud aja jooksul) lööma, tuksuma, põksuma;
ilmuma, tärkama; пробились первые всходы хлебов oras on tärkama hakanud, пробились усы vurruudemed on juba näha;
пробиться ~ пробиваться ~ выйти ~ выходить в люди (teatud) positsiooni ~ midagi elus saavutama, haljale oksale jõudma
прокопаться 165 Г сов. несов. прокапываться kõnek.
(kaevamisega) välja jõudma; прокопаться до воды (põhja)vett kätte saama;
(без несов.) (teatud aeg v. ajani) kaevama ~ tuhnima, aia- ~ mullatöid tegema; я целый день прокопался в огороде tuhnisin päev otsa aias ~ aiamullas, mul oli päev otsa aias tegemist;
(без несов.) чем madalk. kohmitsema, aega viitma; прокопаться с уборкой комнаты tuba koristada kohmitsema, прокопаться с приготовлением уроков õppetükkide kallal pusima
равняться 255 Г несов.
с кем, кому võrdne olema, võrdseks pidama; чему võrduma, võrdne olema; дважды три равняется шести kaks korda kolm on kuus;
по кому-чему, на кого-что joonduma (ka ülek.); равняться по правофланговому (1) paremal tiival asuja ~ olija järgi joonduma, (2) ülek. eesrindlase järgi joonduma, равняйсь! joondu!, налево равняйсь! vasakule joondu!, равняться на передовиков eesrindlasi järgima ~ eeskujuks võtma, eesrindlaste järgi joonduma, eesrindlastega võrduda püüdma;
с кем-чем kõrvale ~ kohakuti jõudma
разбираться 169 Г несов. сов. разобраться
в ком-чём teadma, tundma, aru saama, mõistma, taipama, orienteeruma; selgusele jõudma; он разбирается в математике tal on matemaatikataipu, директор разбирается в людях direktor tunneb inimesi, разбираться в обстановке olukorras orienteeruma, он в этом деле не разбирается kõnek. ta ei jaga seda asja, разбираться в своих чувствах oma tunnetes selgusele jõudma;
kõnek. (asju) lahti pakkima ~ võtma; разбираться после дороги pärast reisi asju lahti pakkima;
kõnek. (rivis) oma kohale minema, oma kohta sisse võtma;
(без сов.) lahti võetav ~ osadeks lahutatav ~ osandatav olema, lahti võetama, osadeks lahutatama; эти полки разбираются need riiulid on lahtivõetavad
разбор 1 С м. неод.
(без мн. ч.) (koost) lahtivõtmine, lahtivõtt, demonteerimine, lahtimonteerimine, osadeks lahutamine, osandamine, lammutamine, lammutus (ka trük.);
(без мн. ч.) sort(eer)imine, jaotamine, kordaseadmine;
(без мн. ч.) arutamine, analüüsimine, käsitlemine, arutus, arutelu, analüüs, käsitlus; окончательный разбор дела (1) asja arutamine, (2) jur. asja kohtulik arutus, разбор урока tunni arutelu, разбор предложения lgv. lauseanalüüs;
trük. lammutusladu, ärapanu (lammutamisele kuuluv ladu);
valimine, valik; строгий разбор range valik, без разбора ~ разбору valikuta, valimata, huupi;
van. arvustus, retsensioon; разбор романа romaani arvustus;
sort, järk (kõnek. ka ülek.); мука второго разбора teise sordi jahu, самого низкого разбора kõige madalamat sorti (ka ülek.);
прийти ~ успеть к шапочному разбору kõnek. kahekümne viiendal tunnil pärale jõudma (kui kõik juba läbi on)
разжиться 330 (прош. вр. разжилось, разжились) Г сов. несов. разживаться
kõnek. haljale oksale jõudma, jõukaks saama, jõukale järjele jõudma, lahedalt ~ jõukalt elama hakkama;
чем, чего madalk. hankima, välja võtma ~ koukima; разжиться деньгами raha hankima
решение 115 С с. неод.
otsustamine, otsus; окончательное решение lõplik otsus, предварительное решение esialgne otsus, eelotsus, решение суда jur. kohtuotsus tsiviilasjas, конструктивное решение (1) konstruktiivne otsus, (2) tehn. konstruktsioonilahendus, неопределённое решение (1) ebamäärane otsus, (2) mat. analüütiline lahend, прийти к решению otsusele jõudma, выносить решение otsust tegema, otsustama, принять решение otsust vastu võtma, otsustama, по решению собрания vastavalt koosoleku otsusele, koosoleku otsuse kohaselt, решение на бой sõj. lahinguotsus, решение на наступление sõj. pealetungiotsus, решение о созыве совещания otsus kokku kutsuda nõupidamine, nõupidamise kokkukutsumise otsus;
lahendamine, lahendus, lahend (ka mat.); решение проблемы probleemi lahendamine ~ lahendus, объёмное решение ehit. mahulahendus, плановое ~ планировочное решение ehit. plaanilahend(us), plaaning, planeering, судебное решение jur. kohtulahend, техническое решение tehniline lahend, аналитическое решение mat. analüütiline lahend, особое решение mat. iseärane ~ singulaarne lahend, нулевое решение mat. null-lahend
рубеж 29 С м. неод.
piir, raja, piirijoon, vahejoon, rajajoon; sõj. (maastiku)joon; piiriala, piirivöönd; водный рубеж (1) veepiir, (2) vesitõke, воздушный рубеж õhupiir, исходный рубеж sõj. lähtejoon, исходный рубеж атаки sõj. rünnaku lähtejoon ~ lähtealus, огневой рубеж sõj. tulejoon, тыловой рубеж sõj. tagalavöönd, рубеж обороны sõj. kaitsejoon, занимаемый рубеж sõj. hõivejoon, укреплённый рубеж sõj. kindlustusvöönd, на рубеже чего mille piiril, дойти до какого рубежа mingi piirini minema ~ jõudma, на рубеже века sajandi künnisel, на рубеже столетий sajandivahetusel, за рубежом raja ~ piiri taga, välismaal;
(обычно мн. ч.) ülek. rajajooned, sihtjooned, tähised; рубежи новой пятилетки uue viisaastaku rajajooned, ставить новые рубежи uusi rajajooni seadma
сговориться 285 Г сов. несов. сговариваться с кем, о чём kokku rääkima, kokku leppima, kokkuleppele jõudma, ühte nõusse heitma ~ jääma; сговориться о встрече kohtumise asjas ~ kohtumist kokku leppima, с ним трудно сговориться temaga on raske kokkuleppele jõuda
сгрузиться 293, 313 Г сов. несов. сгружаться kõnek. maha ~ tühjaks laaditama, lossitama, maha ~ tühjaks laaditud ~ lossitud olema; сгрузиться во время õigeks ajaks maha ~ tühjaks laaditama, надо дотемна успеть сгрузиться peab jõudma enne pimedat koorma maha laadida, koorem tuleb veel enne pimedat maha laadida
сила 51 С ж. неод.
jõud (ka ülek.), jaks, ramm, tugevus, jõulisus; мускульная сила lihasejõud, физическая сила kehaline ~ füüsiline jõud, рабочая сила tööjõud, творческая сила loomejõud, действующая сила mõjur, ajend, toimejõud, центробежная сила füüs. tsentrifugaaljõud, kesktõukejõud, центростремительная сила füüs. tsentripetaaljõud, kesktõmbejõud, лошадиная сила füüs. hobujõud (võimsusühik), тяговая сила, сила тяги veojõud, живая сила sõj. elavjõud, убойная сила tappejõud, surmav jõud (relval), сила рук kätejõud, сила ума vaimujõud, сила воли tahtejõud, tahe, сила привычки harjumuse jõud, сила взрыва lõhkejõud, сила тяжести raskusjõud, сила трения füüs. hõõrdejõud, сила притяжения füüs. külgetõmbejõud, сила ветра tuule tugevus, сила звука füüs. heliintensiivsus, helitugevus, сила света füüs. valgustugevus, сила тока el. voolutugevus, единица силы jõuühik, напрягать все свои силы kogu jõudu rakendama, kõigest jõust pingutama, ponnistama, отдать все силы kogu jõudu andma, применять силу, прибегать к силе, пускать в ход силу jõudu tarvitama, помериться силами jõudu katsuma, пробовать (свои) силы (oma) jõudu proovima, взять силой jõuga võtma, с силой нажать на кнопку täie jõuga ~ täiest jõust nupule vajutama, постановление имеет силу закона määrusel ~ otsusel on seaduse jõud, закон потерял силу seadus on kehtetuks muutunud ~ oma jõu kaotanud, он лишился сил tal on jõud otsas, упадок сил jõuvarude kahanemine, общими силами ühisel jõul, своими силами omal jõul, с сокрушительной силой hävitava ~ purustava jõuga;
силы мн. ч. jõud (mitm.), vägi, väed; вооружённые силы sõj. relvajõud, объединённые вооружённые силы sõj. ühendrelvajõud, военно-воздушные силы sõj. õhujõud, lennuvägi, военно-морские силы sõj. merejõud, merevägi, вражеские силы vaenlasvägi, vaenlasväed, vaenuvägi, vaenuväed, превосходящие силы ülekaalukad jõud (ka sõj.), главные силы peajõud (ka sõj.), ядерные силы sõj. tuumalöögijõud, прогрессивные силы edumeelsed jõud, progressijõud, силы мира и демократии rahu- ja demokraatiajõud, движущие силы истории ajaloo liikumapanevad jõud, производительные силы maj. tootlikud jõud, перейти в наступление крупными силами suurte jõududega pealetungile minema, борьба с силами агрессии võitlus agressioonijõududega ~ agressioonijõudude vastu, соотношение классовых сил klassijõudude vahekord;
выбиться из сил (1) end surmani väsinuks rassima, väsimusest nõrkema, surmani väsinud olema, kellel on võhm väljas, (2) kõigest väest püüdma, (kas või) nahast välja pugema; войти в силу (1) jõustuma, (2) meheikka jõudma; в полную силу täies jõus; сил нет kõnek. (1) (enam) ei jaksa (kannatada), (2) surmani (ära tüütama); по мере сил jõudumööda; по силе возможности kõnek. võimalust mööda; по силе, под силу jõukohane; не под силу üle jõu käiv; через силу kõnek. suure vaevaga, pingutades; в силах (1) jaksama, kuni jõudu on, (2) võimuses olema (näit. mõjutada, aidata); изо всех сил, изо всей силы, что есть сил kõigest jõust ~ väest; от силы kõnek. napilt, vaevalt, kasinasti, kõige rohkem (näit. meeter, üks kilogramm); в силу чего mis põhjusel; собраться с силами jõudu kokku võtma; набраться сил jõudu koguma; в силе (1) jõus, kehtiv, (2) täies elujõus; вступить в силу jõustuma
слух 18 С м. неод.
(без мн. ч.) kuulmine; музыкальный слух muusikaline kuulmine, muusikakõrv, острый слух terav ~ erk kuulmine, тонкий слух peen kõrv, peen ~ terav ~ erk kuulmine, органы слуха kuulmiselundid, kuulmisorganid, kuulmed, петь по слуху ~ на слух kuulmise ~ kõrva järgi laulma, дойти до слуха кого kelle kõrvu jõudma ~ ulatuma, приём на слух raad. kuuldevastuvõtt;
kuuldus, kuulujutt, kõmu, kumu, kõlakas (kõnek.); ложный слух valekuuldus, valejutt, valeteade, верить слухам kuulujutte ~ kuuldusi uskuma, пустить слух kuulujuttu lahti ~ lendu laskma, распространять слухи kuulujutte ~ kõmu levitama, знать по слухам что mida kuulduste ~ kuulu järgi teadma, пошли слухи levis kuuldus, läks lahti kõmu, о нём долго не было слуха temast ei olnud kaua midagi kuulda, temalt ei olnud kaua mingeid teateid, про него идёт слух, что... tema kohta käib jutt ~ temast räägitakse, et...;
обращаться ~ обратиться в слух kikikõrvu ~ kikkis kõrvadega kuulama, tähelepanu ise ~ üksainus suur tähelepanu olema; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. kellest-millest ei ole ~ ei olnud ~ pole kuulda ei kippu ega kõppu
собственный 127 П
isiklik, oma(-), enda, enese, omaenda, era-, päris(-); собственный автомобиль isiklik sõiduauto, собственный дом oma maja, eramaja, eramu, чувство собственного достоинства eneseväärikustunne, собственное движение füüs. omaliikumine, собственная масса füüs. omamass (omakaal), собственный делитель mat. pärisjagaja, имя собственное lgv. (päris)nimi, по собственному желанию omal soovil, по собственному вкусу oma maitse järgi, товары собственного производства omatoodetud kaubad, огурцы собственного засола omaenda ~ kodune hapukurk, это ваши собственные слова need on teie enda sõnad, не слышать собственного голоса oma häält mitte kuulma, бояться собственной тени oma varju kartma;
otsene; в собственном смысле слова sõna otseses mõttes;
доходить ~ дойти собственным умом до чего omaenese aruga ~ ise jagu saama, ise ~ oma peaga milleni jõudma; явиться собственной персоной nalj. täies hiilguses ~ omaenese isikus kohale ilmuma; называть ~ назвать вещи своими собственными именами asju nende õige nimega nimetama; не верить собственным глазам oma silmi mitte uskuma; не видеть дальше собственного носа kõnek. oma ninaotsast kaugemale mitte nägema; стать на собственные ноги jalgu alla saama; вариться в собственном соку kõnek. oma rasvas küpsema ~ praadima; стоять на собственных ногах omil jalgel seisma, kaelakandjaks saama, sulgi selga saama; жить на собственный счёт oma käe peal elama; на собственный страх и риск oma vastutusel; собственными глазами oma silmaga
согласие 115 С с. неод. (без мн. ч.)
nõusolek, nõustumine, soostumine; согласие автора autori nõusolek ~ nõustumine, дать своё согласие на что oma nõusolekut andma milleks, получить согласие nõusolekut saama, выразить согласие nõusolekut avaldama ~ väljendama, сделать что с чьего согласия mida kelle nõusolekul tegema, в согласии с чем mille kohaselt, vastavalt millele, kooskõlas millega;
kokkulepe; взаимное согласие vastastikune kokkulepe, молчаливое согласие sõnatu ~ vaikiv kokkulepe, добиться согласия kokkulepet saavutama, kokku leppima, прийти к согласию kokkuleppele saama ~ jõudma;
üksmeel, kooskõla, harmoonia, ühtesobivus; geol. (kihistuste) rööpsus, konkordantsus; согласие между соседями naabritevaheline ~ naabrite üksmeel, жить в согласии üksmeeles ~ üksmeelselt elama, в семье царит полное согласие perekonnas valitseb täielik üksmeel;
молчание -- знак согласия kõnekäänd vaikimine on nõusolek
согласиться 297 Г сов. несов. соглашаться
на что, с кем-чем, с инф. nõustuma, nõusse jääma, nõusolekut andma, soostuma, päri olema; согласиться на операцию operatsiooniga ~ lõikusega nõustuma, operatsiooniks nõusolekut andma, согласиться с мнением автора autori arvamusega nõustuma ~ nõusse jääma, согласиться с условиями договора lepingu tingimustega nõustuma, согласиться с решением otsusega päri ~ rahul olema, согласиться ехать sõiduga nõusse jääma, sõitma nõustuma;
на что, на чём, с инф. kõnek. kokku leppima, kokkuleppele saama ~ jõudma; согласиться на ничью viiki leppima (näit. males);
согласись, согласитесь повел. накл. в функции вводн. сл. eks, eks ole; согласитесь, что это глупо eks ole, see on ju rumalus, eks ole see ju rumalus
соглашение 115 С с. неод.
kokkulepe, lepe, leppimus, leppimine; международное соглашение rahvusvaheline kokkulepe, взаимовыгодное соглашение vastastikku kasulik kokkulepe, специальное соглашение eri(kokku)lepe, молчаливое соглашение sõnatu ~ vaikiv (kokku)lepe, внесудебное соглашение kohtuväline ~ kohtuta (kokku)lepe, соглашение между двумя государствами kahe riigi kokkulepe, соглашение о перемирии vaherahukokkulepe, соглашение о прекращении огня relvarahukokkulepe, соглашение о сохранении тайны saladuses hoidmise (kokku)lepe, соглашение в судебном процессе (kokku)lepe ~ sobing kohtuprotsessis, пункт соглашения (kokku)leppepunkt, нарушение соглашения kokkuleppe rikkumine, прийти к соглашению kokkuleppele jõudma, достичь соглашения с кем kellega kokkulepet saavutama, заключить соглашение kokkulepet sõlmima, действовать по соглашению kokkuleppe kohaselt toimima;
leping; экономическое соглашение majandusleping, торговое соглашение kaubaleping, трудовое соглашение tööleping, арбитражное соглашение arbitraažileping, лицензионное соглашение litsentsileping, litsentsilepe, litsentsikokkulepe, соглашение о зафрахтовании судна mer. prahtimisleping
сойтись 374 Г сов. несов. сходиться
kokku saama; сойтись на полдороге poolel teel kokku saama ~ kohtuma;
kokku kogunema ~ tulema; сошлись друзья sõbrad tulid kokku, сошлось много гостей oli tulnud palju külalisi ~ võõraid;
kokku ~ ühte langema ~ minema (ka ülek.), ühtima; ühte meelt olema; цифры сошлись arvud läksid ~ langesid kokku, показания свидетелей сошлись tunnistajate ütlused langesid kokku, наши мнения сошлись meie arvamused langesid ~ läksid ühte, сойтись во взглядах ühel arvamusel ~ ühisel seisukohal olema, они сошлись во вкусах neil oli üks ~ sama maitse, они не сошлись характерами nende iseloomud ei sobinud, сойтись на ринге poksiringis kokku minema;
с кем sõbrunema, sõbraks saama; они сошлись в школьные годы nad said sõpradeks koolipäevil;
с кем kõnek. kokku elama hakkama;
в чём kokku leppima, kokkulepet saama, kokkuleppele jõudma; сойтись в цене hinnas kokkuleppele ~ jutule saama;
kinni ~ kokku andma; пояс не сошёлся vöö ei andnud kinni ~ kokku;
свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. ega maailm veel kelle-mille pärast hukas ole, kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka, egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei kustu veel päike
спеться 248 Г сов. несов. спеваться
kokku laulma ~ kõlama; хор хорошо спелся koori kooslaul ~ ansamblilisus on hea, koor on ühtlase ~ hea kõlaga;
с кем, без доп. ülek. kõnek. üksmeelele ~ kokkuleppele jõudma; halv. ühte punti ~ mesti lööma; они хорошо спелись neil on hea klapp, nad klapivad hästi
сравнять 254a (страд. прич. прош. вр. сравненный) Г сов. несов. сравнивать II кого-что, с кем-чем võrdsustama, võrdseks tegema, tasakaalustama, tasakaalu viima; сравнять счёт sport seisu ~ skoori võrdsustama, viigiseisu jõudma, viigipalli lööma ~ viskama, viigipunkti saama; vrd. равнять
сровняться 254 Г сов. несов. сравниваться
с чем ühetasaseks ~ ühekõrguseks minema ~ saama; вода сровнялась с берегами vesi tõusis kaldaga ääretasa, vesi on kaldaga triiki;
с кем-чем kõrvu ~ kõrvuti ~ kohakuti jõudma;
(без несов.) madalk. täituma, täis saama (vanuse, aja kohta); ему сровнялось сорок ta sai nelikümmend täis
стать I 223 Г сов. несов. становиться
seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
(püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
(без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
(без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
(без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
(без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
(без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
(без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
столковаться 172 Г сов. несов. столковываться с кем, о чём kõnek. kokkuleppele jõudma, kokku leppima; с ним трудно столковаться temaga on raske kokku leppida, столковаться о цене hinnas kokku leppima ~ kaubale saama
сторговаться 172 Г сов. с кем, на чём (hinnas) kokkuleppele jõudma, kaubale saama (kõnek. ka ülek.)
убедиться 292 (без 1 л. ед. ч.) Г сов. несов. убеждаться в чём veenduma, uskuma hakkama; убедиться на личном опыте oma kogemuste varal ~ põhjal veenduma, убедиться в необходимости чего mille vajalikkuses veenduma, mille vajalikkust ~ vajalikku(se)sse uskuma hakkama, veendumusele jõudma, убедиться на своём горьком опыте omal nahal tunda saama, kurvalt kogema ~ õpetust saama
убеждение 115 С с. неод.
veenmine, keelitamine, keelitus, uskuma ~ nõustuma panemine; несмотря на убеждения veenmisest ~ keelitusest hoolimata, veenmisele ~ keelitusele vaatamata, не силой, а убеждением mitte jõu, vaid nõuga ~ veenmise abil, убеждения не действовали keelitused ~ veenmine ei aidanud ~ ei mõjunud, сила убеждения veenmisjõud;
в чём kindel usk, veendumus, veene; veendumine; твёрдое убеждение в правоте своего дела kindel usk oma ürituse õigsusse, говорить с убеждением veendunult ~ veendumusega rääkima, остаться при своём убеждении oma veendumusele kindlaks jääma, приходить к убеждению veendumusele jõudma, veenduma;
убеждения мн. ч. tõekspidamised, vaated, veendumused; политические убеждения poliitilised vaated ~ tõekspidamised, нравственные убеждения kõlbelised tõekspidamised ~ veendumused, человек твёрдых убеждений kindlate veendumustega ~ tõekspidamistega inimene, отстаивать свои убеждения oma vaateid ~ veendumusi kaitsma
убыль 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
vähenemine, vähemaks jäämine, kahanemine, alanemine, kokkukuivamine, hääbumine; идти ~ пойти на убыль (1) vähenema ~ kahanema ~ alanema hakkama, (2) ülek. alla käima, allamäge minema, (3) ülek. järele ~ tagasi andma, вода пошла на убыль vesi hakkas alanema, луна пошла на убыль kuu hakkas ~ on hakanud kahanema, дни идут на убыль päevad hakkavad lühemaks jääma, его дни идут на убыль tema elupäevad hakkavad lõpule jõudma, хозяйство пошло на убыль majapidamine hakkas ~ on hakanud allamäge minema;
kadu, kadum (ka maj.), kaotus; убыль воды veekadu, возместить убыль kahju hüvitama
увериться 269 Г сов. несов. уверяться в чём, veenduma, veendumusele jõudma, uskuma jääma ~ hakkama
угнаться 184 Г сов. за кем-чем
kellel kannul püsima (kõnek. ka ülek.), kellele järele jõudma; за хорошим бегуном не угнаться heale jooksjale ei jõua järele;
ülek. kõnek. kellele vastu saama; мне за тобой не угнаться ei mina sulle vastu saa
уговориться 285 Г сов. несов. уговариваться с кем, в чём, насчёт чего, на чём, с инф. kõnek. kaubale saama, kokku leppima ~ rääkima, kokkuleppele ~ ühele nõule jõudma
удостовериться 269 Г сов. несов. удостоверяться в чём, чем veenduma, veendumusele ~ kindlusele jõudma, kinnitust leidma ~ saama; удостовериться в правильности сообщения teate õigsuses veenduma, teate õigsusele kinnitust saama
узреть 231a (страд. прич. прош. вр. узренный) Г сов. кого-что liter.
van. nägema, näha saama;
äratundmisele jõudma, nägema; он узрел в этом обиду ta nägi selles solvamist, ta võttis seda solvamisena; vrd. зреть II
уйти 374 Г сов. несов. уходить I
куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
уложиться 311 Г сов. несов. укладываться II
pakkima, asju kokku panema; наскоро уложиться kiiruga (asju) pakkima, он быстро уложился ta pani asjad kiiresti kokku;
во что ära ~ sisse mahtuma (liter. ka ülek.); все вещи уложились в чемодан kõik asjad mahtusid kohvrisse, тезисы уложились на двух страницах teesid mahtusid kahele leheküljele ~ kahe lehekülje peale;
во что ülek. (ajaliselt) toime tulema, hakkama saama; докладчик уложился в час aruandja ~ esineja tuli toime ~ sai hakkama tunni ajaga, он не уложился в сроки ta ei suutnud tähtajast kinni pidada, ta ei tulnud tähtajaks toime, уложиться в график graafikus püsima;
уложиться в голове ~ в сознании kõnek. pähe mahtuma, mõistusesse ~ ajudeni jõudma
ум 2 С м.
неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
упереться 243 Г сов. несов. упираться
чем, во что, обо что kõnek. kuhu ~ mille vastu toetuma, naalduma, nõjatuma, najatuma; упереться спиной в стену seljaga vastu seina toetuma ~ najatuma, упереться о палку kepile toetuma, упереться рукой в бок (1) kätt puusa panema, (2) vastu küljekonte nügima, упереться ногами в землю jalgu vastu maad ~ maha toetama;
во что kõnek. vastu mida jõudma, ees püsti olema, risti ees olema, millega lõppema; улица упёрлась в ворота tänav lõppes väravaga, я шёл, шёл и упёрся в забор läksin, läksin, järsku oli aed risti ees;
на чём ülek. madalk. vastu punnima ~ ajama ~ panema, sõrgu vastu ajama, tõrkuma, oma jonni ajama; он упёрся и никуда не поехал ta punnis vastu ega sõitnud kuhugi, он упёрся на своём ta ajas oma jonni;
чем, в кого-что ülek. kõnek. pilku kuhu puurima, üksisilmi ~ ainiti vahtima, jõllitama;
(без несов.) madalk. minema vajutama ~ litsuma ~ panema, vehkat tegema;
упереться ~ упираться как бык ~ баран madalk. (nagu sõnn) sõrgu vastu ajama, sarvi vastu ajama
упредить 292 Г сов. несов. упреждать
кого-что в чём, чем kellest ette jõudma, keda-mida ennetama; упредить события sündmusi ennetama;
кого-что, о чём ette teatama, hoiatama; упредить о своём прибытии oma saabumisest ette teatama
урезониться 269 Г сов. несов. урезониваться veendumusele jõudma, aru ~ mõistust pähe võtma
успевать 169b Г несов.
vt. успеть;
по чему hästi õppima ~ edasi jõudma; успевать по математике matemaatikas hästi edasi jõudma, matemaatikas tugev olema
успеть 229b Г сов. несов. успевать
к чему, на что, с инф., без доп. jõudma (ajaliselt); успеть на поезд rongile ~ rongi peale jõudma, успеть вовремя прийти õigeks ajaks kohale jõudma, он успел сходить в магазин ta jõudis poes ära käia ~ poest läbi minna, я не успел оглянуться, как он уже ушёл ma ei jõudnud ringigi ~ ümbergi vaadata, kui ta oli juba kadunud ~ läinud;
в чём van. edusamme tegema, edu saavutama, edukas olema; успеть в своём предприятии oma ettevõtmises edukas olema;
не успеть и глазом моргнуть kõnek. mitte (õieti) ümbergi vaadata ~ nohki öelda jõudma
фаза 51 С ж. неод. faas (arenemisaste, arengujärk, esinemisjärk; astr. Päikesest valgustatud osa suhe valgustamata osaga Kuu v. planeedi kettal; el. mitmefaasilise süsteemi vooluringe; füüs. heterogeense termodünaamilise süsteemi füüsikaliselt ja keemiliselt homogeenne osa; perioodilist võnkumist igal hetkel iseloomustav suurus); фаза развития arenemisaste, arengujärk, фаза Луны Kuu faas ~ veerand, жидкая фаза füüs. vedelfaas, фаза прилива geogr. (vee) tõusufaas, фаза складчатости geol. kurrutusfaas, фаза врабатываемости maj. kohanemisfaas, фаза колебания маятника pendli võnkefaas, вступить в решающую фазу otsustavasse järku ~ faasi jõudma, у него сдвиг по фазе ülek. madalk. ta on nupust nikastanud
финиш 28 С м. неод. (без мн. ч.) sport finiš (lõpp, lõpp-punkt; distantsi otsustav lõpposa; ka ülek.); финиш забега jooksu finiš, линия финиша lõpujoon, finišijoon, прийти к финишу finišisse jõudma, судья на финише finišikohtunik, дело идёт к финишу ülek. asi hakkab ühele poole saama
финишировать 171b Г сов. и несов. sport finišeerima, lõpp-punkti ~ finišisse jõudma
хвост 2 С м. неод.
saba (ka ülek.), händ; лисий хвост rebase saba, rebasesaba, мышиный хвост hiire saba, hiiresaba (ka ülek.), хвост спускового крючка päästikusaba, хвост кометы komeedi saba, хвост поезда rongi saba ~ lõpp, хвост полосы trük. veerusaba, veerulõpp, хвост литеры trük. trükitüübi valunaga, ласточкин хвост ehit. kalasaba (muster, seotis, tapp), конский хвост (1) hobuse saba, hobusesaba (ka ülek.), (2) anat. hobusesaba (seljaaju närvijätked), хвост дыма suitsuviir, suitsujoom, хвост пыли tolmujutt, хвост поклонников austajate rodu ~ parv, платье с длинным хвостом slepiga ~ vedikuga ~ pika sabaga kleit, тянуть за хвост sabast kiskuma, стоять в хвосте колонны kolonni sabas ~ lõpus seisma, идти ~ плестись в хвосте sabas sörkima (ka ülek.), наступить кому на хвост kellele saba peale astuma (kõnek. ka ülek.), поджать хвост saba jalge vahele tõmbama (kõnek. ka ülek.), махать хвостом sabaga vehkima, вилять ~ вертеть хвостом (1) saba liputama, (2) перед кем ülek. madalk. lipitsema, saba liputama, (3) ülek. madalk. keerutama, vingerdama, haake viskama, задрать хвост (1) saba püsti ajama ~ rõngasse tõmbama, (2) ülek. madalk. pead kuklasse ~ nina püsti ajama, сдать все хвосты kõnek. kõiki sabasid ~ võlgnevusi likvideerima (näit. eksamite kohta);
tehn. хвосты мн. ч. (rikastus)jääk; хвосты обогащения rikastusjääk;
показать хвост madalk. jalga laskma, varvast viskama, kandu ~ päkki näitama; (и) в хвост и в гриву madalk. vastu päid ja jalgu, nii et aitab ~ vähe pole ~ kõliseb ~ küll saab; вожжа под хвост попала кому madalk. keda on hull kärbes hammustanud; накрутить хвост кому madalk. nahka ~ nägu täis sõimama; тянуть кота за хвост kõnek. (rääkimisega) venitama, sõna takka vedama, joru ajama, jorutama; висеть на хвосте у кого madalk. kannul olema, kannule jõudma; насыпать соли на хвост кому madalk. rähka tegema kellele; держи хвост трубой ~ пистолетом madalk. pea püsti, ära nina norgu lase; бабий хвост kõnek. seelikukütt, naistekütt; дрожать как ~ словно овечий хвост kõnek. nagu tallesaba värisema; псу ~ собаке ~ кобелю под хвост vulg. kassi saba alla; прижимать ~ прижать ~ прищемлять ~ прищемить хвост кому madalk. kellele saba peale astuma; (не) пришей кобыле хвост vulg. (1) ei keegi, (2) nagu sea seljas sadul
хромать 165b Г несов. на что, по чему, без доп. lonkama (kõnek. ka ülek.), luukama, limpama, lomberdama, lääpama, liipama (kõnek.); хромать на правую ногу paremat jalga lonkama, хромать по физике kõnek. füüsikas lonkamisi ~ kehvasti edasi jõudma, стол хромает laud lonkab, дисциплина хромает kord logiseb ~ lonkab ~ on käest ära, знания его хромают tema teadmised on kesisevõitu;
хромать на обе ноги kõnek. mõlemat jalga lonkama
цель 90 С ж. неод.
märk(laud); sõj. (siht)märk; наземная цель pealmaamärk, maapealne (siht)märk, воздушная цель õhumärk, движущаяся цель liikuvmärk, живая цель elav märklaud, морская цель mere(siht)märk, попадать ~ бить в цель märki tabama (ka ülek.), бить мимо цели märgist mööda laskma (ka ülek.);
siht, eesmärk, otstarve; конечная цель lõppeesmärk, заветная цель (palavaim) salasiht, salaeesmärk, püha siht, ihaldatud eesmärk, цель жизни elu eesmärk, в целях наживы et kasu saada, kasu saamiseks, kasu saamaks, для практической цели praktiliseks otstarbeks, ставить цель, задаться целью endale eesmärki ~ eesmärgiks seadma, преследовать какую цель mis eesmärki taotlema, служить цели eesmärki teenima, иметь цель ~ целью sihiks ~ eesmärgiks olema, это входит в наши цели see on meie eesmärk ~ ülesanne, в мирных целях rahulikuks otstarbeks, rahu eesmärgil, не имеющий цели sihitu, eesmärgitu, mõttetu, без цели бродить по городу mööda linna hulkuma, добиться ~ достичь цели eesmärki saavutama, eesmärgile jõudma, обстоятельство цели lgv. otstarbemäärus, с целью предлог с род. п., с инф. millisel eesmärgil, с целью увеличить производительность труда tööviljakuse suurendamiseks, suurendamaks ~ et suurendada tööviljakust, убийство с целью грабежа mõrv röövimise eesmärgil, röövmõrv, в целях (1) предлог с род. п., с инф. mis eesmärgil, (2) mis põhjusel, ударить в целях самозащиты enesekaitseks lööma, в непонятных целях велено остаться на месте arusaamatutel põhjustel on kästud paigale jääda;
цель оправдывает средства lendsõna eesmärk pühitseb abinõu
человек 18 (мн. ч. им. п. люди, род. п., вин. людей, дат. людям, твор. людьми, предл. о людях, с количественными словами мн. ч. род. человек, дат. человекам, твор. человеками, предл. о человеках) С м. од.
inimene; настоящий человек tõeline inimene, честный человек aus inimene, деловой человек asjalik inimene, рабочий человек tööinimene, человек большого ума väga tark inimene, человек дела teoinimene, стать человеком inimeseks saama, сделать человеком кого inimest tegema kellest, он свой человек ta on oma inimene, все мы люди, все человеки humor. kõik me oleme inimesed ~ harilikud surelikud ~ lihtsurelikud, нас было десять человек детей meid oli kümme last;
mees; isik; учёный человек õpetatud mees, человек слова sõnakas ~ sõnapidaja mees ~ inimene, молодой человек noormees, человек у власти võimulolev isik, võimukandja, võimulolija, расстроен человек, не видишь teine (inimene) on tujust ära, kas sa siis ei näe, не хочет человек, а ты заставляешь teine ~ ta ei taha, aga sina muudkui käid peale;
(mõisa-, kõrtsi)teener;
как один человек nagu üks mees; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, (hea) järje peale saama, jalgu alla saama; на людях madalk. teiste ~ inimeste seltsis ~ keskel
четвертьфинал 1 С м. неод. sport veerandfinaal; выйти в четвертьфинал veerandfinaali pääsema ~ jõudma
шеренга 69 С ж. неод.
sport, sõj. viirg (üheviiruline rivi); стоять в шеренге viirus seisma, построиться в две шеренги kahte viirgu rivistuma, быть ~ находиться ~ стоять в одной шеренге с кем (1) kellega ühes viirus olema, (2) ülek. kellega ühe pulga peal olema;
чего rivi, rida, rodu; длинная шеренга автомашин pikk autoderivi;
выйти в первую шеренгу esiritta ~ esirinda jõudma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur