[VES] Russian-Estonian dictionary


Query:

in

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

Leitud 17 artiklit

пересказать 198 Г сов. несов. пересказывать что, кому ümber jutustama; kõnek. kõigest ~ paljust jutustama ~ rääkima; uuesti jutustama ~ rääkima; пересказать содержание книги raamatu sisu ümber jutustama, пересказать что слово в слово sõna-sõnalt ümber jutustama, пересказать своими словами oma sõnadega rääkima, пересказать все новости kõigist uudistest rääkima, kõiki uudiseid ära rääkima, всего не перескажешь jõuad ~ jõuab siis kõigest rääkida
рассказать 198 Г сов. несов. рассказывать что, о ком-чём, про кого-что rääkima, kõnelema, jutustama, pajatama, vestma, ütlema; рассказать обо всём виденном kõigest (oma silmaga) nähtust jutustama ~ rääkima, рассказать своими словами oma sõnadega (ümber) jutustama
поведать 164a Г сов. несов. van. поведывать что, кому, о ком-чём liter. kellele millest jutustama, rääkima, pajatama, teatama; поведать историю своей жизни oma lugu jutustama, поведать свою тайну oma saladust pihtima
повествовать 172a Г несов. о чём, что, кому, без доп. liter. jutustama, pajatama; книга повествует о событиях истории raamatus pajatatakse ajaloosündmustest
связно Н seotult, ladusalt; sidusalt; связно рассказывать ladusalt rääkima ~ jutustama
увлекательно Н kaasakiskuvalt; haaravalt, köitvalt, kütkestavalt, paeluvalt; veetlevalt; on kaasakiskuv ~ haarav ~ köitev ~ kütkestav ~ paeluv; on veetlev; увлекательно рассказывать kaasakiskuvalt ~ haaravalt rääkima ~ jutustama
насказать 198 Г сов. несов. насказывать kõnek.
что, чего paljust rääkima ~ jutustama, pikalt-laialt rääkima ~ pajatama; насказать глупостей rumalusi kokku rääkima, она насказала массу новостей tal oli palju uut rääkida, ta rääkis hulga uudiseid;
(без страд. прич.) на кого, про кого van. laimama, laimujuttu ajama, keelt peksma ~ kandma, tagaselja siunama ~ kiruma
порассказать 198 Г сов. что, кому, о ком-чём, про кого-что, без доп. kõnek. (paljust, paljudele) rääkima ~ jutustama ~ pajatama
растекаться 169 Г несов. сов. растечься
vt. растечься;
(без сов.) ülek. kõnek. heietama, pikalt-laialt arutlema ~ jutustama;
растекаться в слезах kõnek. (ohtrasti) pisaraid ~ silmavett valama, pisaraisse uppuma
сказывать 168a Г несов. что, без доп. madalk. pajatama, vestma, rääkima, jutustama; сказывать сказку muinasjuttu vestma
складно Н kõnek. soravalt, ladusalt, sobedalt, sujuvalt; складно рассказывать ladusalt ~ sobedalt jutustama ~ rääkima, складно выглядеть kena välja nägema
смешно Н naljakalt, veidralt, naeruväärselt, koomiliselt, pentsikult; on naljakas ~ veider ~ naeruväärne ~ koomiline ~ pentsik; смешно рассказывать naljakalt rääkima ~ jutustama, это смешно see on naljakas ~ veider ~ koomiline, мне смешно see teeb mulle nalja ~ ajab mu naerma, это совсем не смешно see pole üldse naljakas, see on naljast kaugel, смешно вспомнить naljakas on meeldegi tuletada
передать 227 Г сов. несов. передавать
кого-что, кому-чему, с кем, через кого-что üle andma, edasi andma ~ toimetama ~ saatma, edastama; teatama; передать письмо kirja üle andma ~ edasi toimetama, передать землю кому maad üle andma, передать власть кому võimu üle andma, передать управление кому juhtimist üle andma, передать эстафету труда tööjärge üle andma, передать мысль автора autori mõtet edasi andma, передать привет tervitust edasi andma, terviseid saatma, передать инфекцию nakkust edasi andma, nakatama, передать сообщение teadet edasi andma ~ edastama, teatama, передать известие sõnumit edastama, передать из рук в руки käest kätte andma, передать дело в суд asja kohtusse andma, передать своими словами oma sõnadega jutustama, передать на словах kirjeldama, передать концерт по радио kontserti raadios üle kandma, передать по телефону telefonitsi ~ telefoniga teatama, передать по радио raadio kaudu teatama, передать мяч palli söötma, передать детям любовь к труду lastesse tööarmastust sisendama;
что, чего kõnek. (kogemata) rohkem ~ ülearu andma; liiga palju maksma, peale maksma
путаться 164 Г несов.
в чём, без доп. sassi ~ segamini ~ segi minema ~ ajama (kõnek. ka ülek.); пряжа путается lõng läheb sassi, мысли путаются mõttelõng läheb sassi ~ läheb käest ära, путаться в датах kuupäevadega sassi ~ segi minema, путаться в названиях nimetusi sassi ajama, путаться в лицах nägusid segi ajama, путаться в расчётах arvestustes eksima;
в чём kõnek. vassima, puterdama, pudrutama; путаться в рассказе puterdama, takerdudes jutustama;
во что kõnek. halv. sekkuma, end segama millesse; путаться не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima;
kõnek. ees ~ jalus olema;
в чём takerduma, kinni jääma; ноги путаются в высокой траве jalad takerduvad kõrges rohus;
с кем madalk. halv. tegemist tegema kellega, semmima; зачем ты с ними путаешься miks sa nendega õiendad ~ sahmerdad ~ jändad ~ tegemist teed;
madalk. ringi uitama, ekslema, ringi kooserdama;
путаться под ногами jalus ~ risuks ees olema; vrd. запутаться, спутаться
слово С с. неод.
sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
(без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
(без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
(без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
(без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
содержание 115 С с. неод.
(без мн. ч.) hoid, hoidmine, pidamine; korrashoid; содержание под стражей valve all hoidmine, содержание в тюрьме vangishoidmine, содержание в секрете ~ в тайне salajashoidmine, salajaspidamine, стойловое содержание скота loomade laudaspidamine, пастбищное содержание скота loomade karjatamine ~ karjamaal pidamine, содержание в порядке korrashoid, korraspidamine, содержание дома в чистоте kodu korrashoid, содержание зданий hoonete korrashoid, содержание путей ~ дорог teede korrashoid, зимнее содержание teed. talvine korrashoid, talihooldus, taliteenistus, надзор за содержанием памятников культуры kultuurimälestiste järelevalve ~ hoole;
(без мн. ч.) ülalpidamine, toitmine, elatamine; elatis, elatusvahend, elatusraha, sissetulek, teenistus, palk; содержание семьи pere ~ perekonna ülalpidamine ~ toitmine, годовое содержание aastapalk, aastateenistus, aastasissetulek, денежное содержание sõj. teenistusraha, отпуск без сохранения содержания palgata puhkus, расходы по содержанию elatuskulud, ülalpidamiskulud, жить на содержании кого kellelt ülalpidamist saama, kelle kulul elatuma ~ elama, kelle ülal pidada olema ~ ülalpidamisel elama, выделить средства на содержание кого kellele elatist ~ elatusraha ~ ülalpidamisraha andma;
sisu; форма и содержание vorm ja sisu, содержание понятия mõiste sisu, содержание письма kirja sisu, серьёзная по содержанию книга tuumakas ~ sisukas ~ sisutihe raamat, наполняться новым содержанием uut sisu saama, пересказать содержание фильма filmi sisu (ümber) jutustama;
sisukord; содержание журнала ajakirja sisukord;
(без мн. ч.) sisaldus, sisaldamine, sisaldumine, sisaldis; содержание сахара в свёкле peedi suhkrusisaldus, руда с богатым содержанием железа rauarikas maak, rikkaliku rauasisaldusega maak, содержание влаги niiskusesisaldus, niiskus, содержание воды в чём mille veesisaldus, содержание информации info(rmatsiooni)sisaldus
чудо С с.
96a неод. ime (ka ülek.), imelugu, imetöö; чудеса техники tehnikaimed, семь чудес мира seitse maailmaimet, творить чудеса imesid ~ imet tegema, показать чудеса храбрости imevapper olema, imepärast vaprust ilmutama, рассказывать чудеса imelugusid jutustama, чудо из чудес, чудо чудное imede ime;
94 од. imeelukas (muinasjuttudes); чудо морское mereelukas, merekoletis;
в функции предик. on ime ~ imeilus ~ imeline; это просто чудо see on lihtsalt ime, чудо как хорош imehea, imeilus, чудо, что мы ещё живы остались on ime, et me veel elus oleme ~ ellu jäime, что за чудо mis ime see veel on, девушки были чудо хороши kõnek. tütarlapsed olid imekenad;
чудеса в решете kõnek. (lausa) enneolematu ~ ennekuulmatu ~ ennenägematu ~ ime(asi), selge totrus ~ narrus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur